2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) kolmas lugemine

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 kolmas lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Nii. Ma läheksin korra oma tooli juurde tagasi, mul jäid mõned märkmepaberid maha. Vabandust!

Aeg jookseb, jaa. On vaikusehetk.

Nii. Eelnõu 513, 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Eelnõu teine lugemine toimus siin 13. novembril ja vahepeal rahanduskomisjon arutas eelnõu, selle kolmandat lugemist ette valmistades, 2., 5. ja 9. detsembril. Riigieelarve tulude kogumaht 2025. aastal on 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht 2025. aastal on 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit eurot ehk 3,5%. Investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra, 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKP‑st, mis on 0,7% võrra kõrgem tase kui 2024. aastal. Aga maksutase jääb Eestis ka järgmisel aastal Euroopa Liidu riikide madalama [tasemega] kolmandiku sisse. Mis on selle eelarve puhul kõige tähtsam? Kõige tähtsam on see, et nokk on ülespoole: juba teist aastat kasvavad tulud kiiremini kui kulud, 2025. aastal koos investeeringutega 3,8%. Majanduskasvu prognoositakse erinevalt, nominaalselt 6% või 7% kanti. Teine asjaolu, mida tuleb rõhutada järgmise aasta eelarve puhul, on see, et Eesti riik on [kaitstud] ja saab järjest paremini kaitstud. Riigikaitse tähtsus või riigikaitsekulude kasv sai valimistel mäekõrguse toetuse. Kulude kasv on 3,8%, seal sees on riigikaitsekulude kasv 9,3%. NATO kaitseplaanide muutus nõuab täiendavaid vahendeid ja seetõttu kehtestatakse juba järgmiseks aastaks üks osa julgeolekumaksust. Nagu meie peaminister on öelnud, järgneb maksurahu. Me võtame laenu valdavalt relvade ja laskemoona ostuks ning ka sisejulgeoleku kuludeks. Ma arvan, et keegi ei arva, et laenu võtmata jätmine nendeks otstarveteks oleks tark. Me jätkame Ukraina abistamist, kes kogu läänemaailma eest oma riigis sõda peab. Kolmas aspekt, mida tasub välja tuua, on sotsiaalkulud. Need kasvavad 7,6% selle üldise 3,8%‑lise kasvu sees. Kasvavad nii pensionid kui ka mitmed teised sotsiaaltoetused. Riigi kuludest moodustavad sotsiaalkulud kõige suurema osa ja riigi kulud võrrelduna SKP‑ga on 40% juures, mis on Põhjamaade tase. Kärpe alt on välja jäetud õpetajate palgad, sisejulgeoleku valdkond ja küberturvalisus. Kärpida ei saa ka välisvahendite arvel tehtavaid kulusid. Kui me välisvahendid Euroopa Liidule tagasi saadame või kasutamata jätame, siis selle tõttu eelarvepositsioon ei parane. Samuti ei saa kärpida riiklikke omaosalusi välisvahendite eest tehtavates projektides. Riigi tuludest ja kuludest võrdselt moodustavad suure osa edasiantavad kulud, näiteks tervisekindlustus, mis kantakse edasi Tervisekassasse ja muude maksutulude arvel [läheb sinna raha] veel juurdegi, füüsilise isiku tulumaks läheb pea kogu ulatuses edasi kohalikele omavalitsustele ning töötuskindlustusmaks töötukassasse. Ardo Hanssoni analüüsi kohaselt vähenevad tööjõu‑ ja majanduskulud riigis nominaalselt 1% ja tema hinnangul on see esimene kord üle mitme aasta. See on seda suurem saavutus, et eelarve ise kasvab. See eelarve toetab ka konkurentsivõime kasvu. Kuigi me tõstame makse ja kogume ühiskonnalt raha eelarvesse, me siiski panustame või anname ühiskonda 2,5 korda rohkem raha ehk 0,7 miljardit eurot laenu ja 1,7 miljardit eurot välisraha. Meil on programmid suurtööstuse arenguks, suuremahuliseks taastuvenergia arenguks, kaitsetööstuse arendamiseks. Ministrid tutvustasid komisjonis ka oma haldusalade sisejulgeolekuprogrammi. Haridusministeeriumi eelarves on väga suur osa, 61 miljonit, [ette nähtud] eestikeelsele haridusele üleminekuks. Teadus‑ ja arenduskulud kasvavad 13%, aga ka teedeehitusele on 2025. aastal rohkem raha kui sellel aastal. Tuleb 100 miljoni euro suurune kaitsetööstuse fond ning 74 miljonit on ette nähtud elektrivõrkude tugevdamiseks ja uute liitumisvõimaluste väljaehitamiseks. Nüüd lähen komisjonis toimunud arutelu juurde. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 28. november ja selleks ajaks laekus 17 muudatusettepanekut, sealhulgas Eesti Keskerakonna fraktsioonilt 16 ja Isamaa fraktsioonilt 1 ettepanek, mis koosnes mitmest ettepanekust. Pealiskaudsel vaatlusel paistis, et Isamaa ettepanek oli seesama nii-öelda alternatiivne eelarve, mille nad esitasid 2025. aasta eelarve kohta ka enne teist lugemist. Rahanduskomisjon jättis Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata, sest see ei vastanud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse nõuetele. See üks ettepanek sisaldas kaheksat erinevat ettepanekut ja need olid esitatud koos. Näiteks oli muudatusettepanek nr 1 seotud riigieelarve ülesehitusega, aga riigieelarve ülesehitust ei saa teatavasti muuta riigieelarve endaga. Muudatusettepanekutega nr 2–6 suurendati erinevaid kulusid, aga katteallikana nähti ette keskvalitsuse kulude vähendamine. Sellist rida eelarves ei ole, aga täpsemalt ei olnud ära näidatud, missuguseid tulemusvaldkonna programmitegevuse kulusid tuleks vähendada. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 120 peab eelarve eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek sisaldama muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. Muudatusettepanekuga nr 8 anti Vabariigi Valitsusele korraldus riigi eelarvestrateegia uuesti kinnitada, milleks aga ei saa kohustada 2025. aasta riigieelarve seadusega, sest tegemist on Vabariigi Valitsuse dokumendiga ja see volitus on neile antud seadusega. Samuti ei ole riigieelarve seadusest tulenevalt lubatud 2025. aasta riigieelarve seadusega muuta ega kehtetuks tunnistada teisi seadusi. Eesti Keskerakonna fraktsioonilt laekunud muudatusettepanekud jättis rahanduskomisjon arvestamata ja neid ei toetanud ka Vabariigi Valitsus. Seega ei kuulu need täiskogus hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5. Ma pean ütlema, et kõik muudatusettepanekud, mis Keskerakond esitas nii selle eelnõu teisele kui ka kolmandale lugemisele, olid esitatud väga korrektselt. Aga need olid suuremahulised, kümnetes miljonites, ja allikaks oli Vabariigi Valitsuse reserv. Ma mõistan, et kõik need ettepanekud olid kindlasti head, aga Vabariigi Valitsuse reservi ei saa tühjaks kasutada veel enne eelarveaasta algust. Rahanduskomisjon koostöös ministeeriumiga töötas välja ühe mitmeosalise muudatusettepaneku, mis koosneb ministeeriumide valitsemisalade sisestest ja vahelistest täpsustavatest muudatustest, sealhulgas tekstiparagrahvide muudatustest. Muudatused on koostatud ministeeriumist saadud täiendava info alusel ja konkreetsed selgitused on lisatud muudatusettepanekute loetelus iga muudatuse alapunkti juurde. Eraldi tuleb rõhutada, et täiendatud on ka seaduse lisa tulenevalt hiljuti vastu võetud riigieelarve seaduse muudatustest. Ma arvan, et ei ole veel kuut aega möödunud sellest, kui me siin riigieelarve nii-öelda baasseadust muutsime. Ma oma praktikast küll ei mäleta, et eelarve menetluse kestel oleks eelarve esitust detailsemaks muudetud. Aga Rahandusministeeriumi finantsinfobaasid on siiski niivõrd head, et ministeerium võttis selle väljakutse vastu ja sai sellega ka hakkama. Kuigi Rahandusministeerium on saanud väga palju kriitikat, on nad tegelikult ära teeninud päris suure tunnustuse, et nad eelarve menetlemise käigus suutsid selle esitada palju detailsemal kujul. Uudne on selle eelarve puhul ka see, et seaduse osa koosneb eelarve esitusest kahel erineval kujul: üks on tegevusvaldkondade ja programmide kaupa ning teine on klassikalisel administratiivsel viisil ja kululiikide kaupa, nagu eelarvet esitati ka enne seda põhimõttelist muudatust, mis 2020. aastal aset leidis. Nii et tegelikult saavad nüüd klassikalise administratiivse ja kululiigipõhise ning programmipõhise eelarve austajad mõlemad vaadata oma lemmikpilti. Põhimõtteliselt peavad need olema – kuna iga arv tähendab eurot – omavahel identselt kooskõlas. Rahandusministeerium on kinnitanud, et nad seda on, seetõttu saavad tõelised gurmaanid vaadata neid mõlemaid koos. Selle eelarve lisa, mis on tehtud administratiivsel viisil ja kululiikide jaotuse järgi, ning programmide vahel on need nii-öelda kulumudelid, mis tähendab ettevõtluses väga tuntud jääktulumeetodit, ehk neid administratiivseid kulusid on teatud jaotuse kaupa jaotatud programmide peale. Ehk see jääktulumeetod tähendab seda, et on otsesed kulud, siis on kaudsed kulud, mis jaotatakse kuluüksuste vahel ja lisatakse otsekuludele, ning siis on veel üldkulud, mis mingisuguse kaalutletud mudeli järgi jaotatakse kuluüksuste otsekuludele lisaks. Põhimõtteliselt on kahe erineva vaate esitamisega need kulumudelid või need jaotused jäigalt fikseeritud ja siis saab iga kord vaadata, kuidas kulumudelit muudetakse, kui soovitakse administratiivset kulu muuta, et kuhu see ulatub programmide lõikes. Nüüd ma läksin vist veidi liiga detailseks. Aa, selle muudatusettepaneku kohta ei jäta ma ütlemata veel seda, et muudatusettepanekus sisaldub ka 18 miljoni euro võrra eelarvepositsiooni paranemine, mis tekkis seetõttu, et me rahanduskomisjonis pikalt vaagisime ja otsustasime ära jätta alkoholiaktsiisi täiendava tõusu 5% 1. juulil. Värskelt on meeles: 3,5% alkoholiaktsiisist kantakse kultuurkapitalile, arvestatakse, et 630 000 eurot läheb kultuurkapitalile alkoholiaktsiisi täiendava laekumise tõttu. Tahan veel rõhutada, et teise lugemise arutelul tuli just siit Keskerakonna pingireast palju ette[heiteid], et midagi võiks ju ikkagi ka arvesse võtta nendest [ettepanekutest], mida siit saalist tehakse. Tõnis Lukase ettepanek rääkis Eesti Kirjanduse Seltsist, eesti raamatu aasta tähistamisest, sest möödub 500 aastat esimese eestikeelse kirjasõna avaldamisest. Ma lugesin vahepeal juurde ühest teadusartiklist, et seda teksti ennast ei ole säilinud, aga säilinud on [teated selle kohta], et katoliiklikul Saksamaal [Lüübekis] konfiskeeriti tünn, mille sees olid muu hulgas luterliku ristimisteenistuse juhendid eesti keeles. Tõsi ta on, et tänu luterluse edenemisele [tollel ajal] saame me järgmisel aastal tähistada sellist suurt sündmust nagu 500 aasta möödumist [esimese] eestikeelse [trükise ilmumisest]. Üks muudatus seetõttu ongi 150 000 euro lisamine Eesti Kirjanduse Seltsile, kes vastutab riiklikult kõikide nende pidude koordineerimise eest. Me muidugi hakkasime mõtlema ka 2026. aasta eelarve koostamisele ja 2025. aasta aruannete koostamisele. Tekstiparagrahvidesse on nüüd lisandunud üks uus paragrahv, § 12 "Ümberkorraldatud valitsemisalade eelarvejääkide üleandmine ja ülekandmine". Nii et me soovime näha 31. märtsiks, kuhu 2024. aasta eelarvejäägid täpselt lähevad, ning juba aprillikuus hakkame valmistuma kokkuvõteteks ja 2026. aasta eelarve koostamiseks. Lõpetuseks menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, see otsus oli konsensuslik, ja teine menetlusotsus oli see, et viia läbi eelnõu lõpphääletus, selle poolt oli 4 osalenut, vastu 1 ja erapooletuid ei olnud. Nüüd on tõesti kõik. 19 minutit 20‑st kasutasin ära.

Jah, olete täiesti ajas sees. Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Valitsus tõstab järgmisel aastal maksukoormust 0,7%. Tänu sellele plaanitakse tulusid suurendada 900 miljoni euro võrra. Kuidas saab kindel olla, et maksude tõustes suurenevad ka eelarve tulud? Kas ei või juhtuda nii, et hindade tõusu tõttu toodavad ettevõtted vähem ja inimesed ostavad vähem ja seetõttu väheneb ka maksude laekumine?

Jaa, põhimõtteliselt saab olla ka nii, et maksutõusude tõttu maksulaekumine väheneb. Seda me nägime mõned aastad tagasi, kui tõsteti liiga palju sedasama alkoholiaktsiisi ja inimesed sõitsid oma maksudega Lätti. Aga praegu on maksutulu laekumine prognoositud parimate finantsteadmiste kohaselt. Nominaalset majanduskasvu nähakse ka ette, loodetavasti on inflatsioon väiksem ja aasta lõpeb reaalse majanduskasvuga.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Alles hiljuti saime teada, et riigil õnnestus Operail maha müüa koos taristuga ja kogu varaga, mis seal oli. Summa oli 19 miljonit. Raudteelased ise räägivad, et see on [või]leivahind. Me ei aruta praegu, kuidas see mõjub meie julgeolekule. See on teine teema, mille kohta ka loomulikult [aru]pärimised tulevad. Aga küsimus on see, kas see 19 miljonit oli juba eelarves ette nähtud, ja kui ei olnud, kuhu see siis suunatakse, ja kas oleks võimalik seda raha vähemalt mingil määral suunata ka Eesti Raudtee ja Elroni töötajate palga tõusuks.

2025. aasta eelarvega tutvumise käigus ma ei märganud, et seda müügitulu oleks seal arvestatud, aga ma ei tea ka tehingu üksikasju. Võib-olla laekub see juba 2024. aastasse. Ma jään praegu vastuse võlgu, ma ei tea selle tehingu üksikasju.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Väga oluline dokument on see, mida me täna siin loeme. Suured tänud teie kiidusõnade eest, mis puudutasid Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid! Kahju, et need läbi ei läinud. Aga teate, täna on Postimehes erinevaid artikleid ja üks artikkel puudutab Lauri Läänemetsa. Tegelikult seal lihtsalt tsiteeriti tema vastust siinsamas infotunnis. See puudutas pangamaksu. Ta ütles, et kui ikka pangamaks oleks tulnud, siis oleks väga palju maksutõuse ära jäänud. Kahju, tal on tõesti kahju. Kas teie olete selles küsimuses sama meelt mis Lauri Läänemets? Ja teine asi, mida ma ka tema käest küsisin: kas teie saate öelda, kas järgmine aasta läheb inimeste toimetulek paremuse poole või jäävad nad vaesemaks, nii nagu osa pangaanalüütikuid on välja toonud?

Aitäh! Ma Postimeest täna lugenud ei ole. Mul oli kõne ja ettekanne, eks ma valmistusin nendeks. Aga mis puudutab pangamaksu, siis seda on mitmeid kordi rahanduskomisjonis arutatud. Mina ise olen ka seda meelt, et pankade kasumid tulevad kõige suuremal määral ikkagi Eesti laenuvõtjate taskutest. Kui pankade kasumid jäävad pankadesse, siis nad laenatakse jälle väga suures osas Eesti kodulaenuvõtjatele, aga ka Eesti ettevõtjatele välja. Teine aspekt on Eesti puhul veel, et pangamaks kahjustaks rohkem meie kodumaiseid, kiiresti arenevaid panku. Üldiselt on selline majanduslik ja maksunduslik ettemääratus siiski väga positiivne nähtus. Ma arvan, või ma mitte ei arva, vaid tean, et Eesti inimesed ja laenuvõtjad on turuusku, suur osa portfellist on seotud euriboriga ja euribor on väga kiiresti langenud ning ka laenude tagasimaksed vähenevad juba olulisel määral. Ma arvan, et asjad liiguvad õiges suunas. Üks küsimus on veel see, et kui inflatsioon kõrge oli – eks rahanduskomisjoni liikmed saavad neid majanduse ülevaateid –, siis oli veel sektoreid, mis olid sama tulusad kui pangandus, aga keegi ei öelnud, et neilt peaks nende kasumi ära võtma, et see on ülemäärane. Ma arvan, et pangamaks sellisel kujul ei õigusta ennast, on ka muid väärtusi.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pean teid parandama. Esiteks, Eestis tegutsevad Skandinaavia pangad viivad oma kasumi Eestist välja, see on kõigile teada. Nad ei laena seda edasi Eesti ettevõtetele ja inimestele. Aga nüüd minu küsimus. Eelarve eelnõu lähtub prognoosist, et Eestis on järgmisel aastal majanduskasv. See on väga optimistlik [prognoos], eksperdid ja ärimehed seda ei usu. Jah, Rahandusministeerium seda usub, kuid seda [prognoosi] on raske usaldada, kuna majanduskasvu lubatakse meile juba teist aastat järjest. Minu küsimus on, miks oli vaja koostada eelarve küsitava prognoosi põhjal.

Meie õigusruum näeb ette, et eelarve koostatakse Rahandusministeeriumi prognooside alusel. Kõigepealt on kevadprognoos, mis paneb paika üldised jõujooned, ja siis on suvine majandusprognoos, mis täpsustab, ja see täpsustab ka jooksva aasta eelarvet. Ega paremaid andmeid kusagilt võtta ei ole kui nendest majandusprognoosidest. Jumal hoidku selle eest, kui poliitikud ise hakkaksid otsustama, et paneme prognoosi juurde, et siis saab eelarvesse tulusid juurde, või vastupidi. Ma paremat võimalust eelarve tulude planeerimisel kui majandusprognoosi aluseks võtmine ei tea.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduse poolt kindlasti hääletada ei saa, kuna ta on sündinud maksuralli toetusel ja inimeste [olukorra] halvenemise [hinnaga]. Ega see maksuralli pole veel lõppenud, kuigi meile seda lubati, sest hiljuti avaldatud jäätmeseaduse eelnõu toob endaga kaasa kaks täiesti uut maksu ja senise saastetasu tõusu koguni 300%. Nii et maksuralli jätkub ja me seda kindlasti ei toeta. Aga öelge palun, kuidas mõjub see seadus Eesti majanduse arengule. Milliseid majanduse ergutamise meetmeid näeb see eelarve ette?

Nagu ma ennist juba ütlesin, maksukoormuse [suhe] SKP-sse kasvab 0,7%. Kas seda saab nimetada ralliks? Ma ei teagi, millega võrrelda. Kui sõidukiirust 100 kilomeetrit [tunnis] tõsta 1 kilomeetri võrra, kas siis juba saab rallit sõita? Ma ennist ütlesin ka, et me kogume majandusest makse eelarvesse miljardi võrra rohkem, aga me paneme sinna kulupoole pealt ka tagasi, me katame seda 1,7 miljardi eest välisvahenditest ja 0,7 miljardi eest võtame laenu. Ehk see raha, mis maksudena majandusest välja võetakse, pannakse teiselt poolt riigi kuludena majandusse tagasi ka. Selles mõttes ongi huvitav küsimus, kui kõrgeks kujuneb inflatsioon ja kas me õhutame eelarvega majanduskasvu üksnes nominaalselt või ka reaalselt. Aga need on juba rohkem sellised filosoofilised arutelud. Seal on küsimus, kas meie kulud on liigselt seotud tarbijahinnaindeksiga: kui me ühel aastal indekseerime kulud tarbijahinnaindeksiga, siis järgmisel aastal nad sedasama tarbijahinnaindeksit tõstavad. Kui liiga suur osa eelarve kuludest on seotud tarbijahinnaindeksiga, siis see läheb nagu spiraali. Aga see on juba teine arutelu kui see, mis puudutab käesoleva aasta assigneeringuid.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Annely, sa vastasid minu hea kolleegi küsimusele, et pangamaksu ei saa teha, sest maksukeskkonna ettemääratus on väga oluline. Kas sina rahanduskomisjoni esimehena oskad öelda, kui mitut maksu riik järgmisel aastal tõstab? Kui täpset arvu ei tea, [siis ütle,] kas üle või alla viie. Ja kuidas see korreleerub selle ettemääratusega, kas see on veel täiesti ennustatav käitumine riigi poolt või juba mitte?

Ma arvan, et neid makse on rohkem kui viis, aga suure osa puhul on see, ütleme, maksukoormuse inflatsiooniga kaasaviimine. Meil oli äsja siin [kõne all] aktsiisitõus ja ma tõin näite, et alkoholiaktsiis on selgelt elukallidusest maha jäänud ja odavat viina saab miinimumpalga eest väga palju rohkem kui veel kümmekond aastat tagasi. Mõned maksutõusud ei ole kindlasti mitte ralli, vaid inflatsioonile järeleaitamine.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Noh, te just mainisite ära, et meil tulevad head ajad, euribor langeb ja see kindlasti toob suure leevenduse. Jällegi [tsiteerin] Postimeest, sest tee mis tahad, aga täna on Postimees tipus: "Swedbank: pelgalt intressimäärade langus Eestisse majanduskasvu ei too". Teine artikkel on tehtud Kadri Paasi poolt. Ajakirjanik küsitles erinevaid pangaanalüütikuid. Tsiteerin: "Tuleval aastal jääme vaesemaks, sest hulga maksutõusude tõttu väheneb ostujõud ja halveneb toimetulek. Sellegipoolest kerkivad maksud ka 2026. aastal. "Maksuküüru kaotamise valimislubadus on juurpõhjus, miks maksud tõusevad," nentis [Bigbanki] peaökonomist Raul Eamets." Teda toetavad ökonomistid nii LHV‑st kui ka Luminori pangast. Sellest lähtuvalt kaks küsimust. Kas inimeste toimetulek järgmine aasta paraneb ja kas vaeseid jääb vähemaks või me muutume kõik vaeseks?

Teie aeg!

Ja viimane küsimus: kas siis tõesti see maksuküür on nii oluline, et me kaotame selle 2026‑ndal ja siis veel tõstame …

Aitäh!

… erinevaid makse seoses selle kaotamisega?

Jaa, minu enda jaoks ongi kõige, ütleme, negatiivsem järgmise aasta eelarves see, et maksuküür jäi kaotamata. Kui maksuküür oleks kaotatud, siis oleks pilt täiesti teistsugune. Aga igal juhul, kui intressid alanevad, siis see toetab majanduskasvu. Mis selle lause esimene või teine pool oli, ma ei oska öelda, aga jah, minu õppejõud Tartus oli Raul Eamets ja temaga tuleb nõustuda. (Hääl saalist.) Temaga tuleb selles mõttes nõustuda, et maksuküüru kaotamine oleks tähendanud väga suurt maksualandust järgmiseks aastaks, aga nüüd on see edasi lükkunud ja sellest on tuliselt kahju.

Aitäh! Hea ettekandja! Kui varem maksid juriidilised isikud regulaarselt välja dividende, siis neile kehtis maksumäär 14%. Nüüd sellest maksumäärast loobutakse. Juriidilised isikud peavad kasumijaotuse eest maksma 22% maksu. Aga mis puudutab pankasid, siis nendel jääb avansilise tulumaksu määr soodsamaks, selleks jääb vaid 18%, nemad ei pea maksma 22%. Kuidas ikkagi nii? Üks asi on pangamaks, seda kehtestada ei soovita, räägitakse, et nemad ju maksavad avansilist tulumaksu. Aga ka sellel on soodusmäär. Kuidas nii, et ettevõtteid ja inimesi maksustatakse, viiakse maks 22%‑ni ja isegi rohkem, aga pankadele tehakse maksusoodustusi?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Pankade avansiline tulumaks 18% tähendab seda, et nad maksavad selle ära siis, kui kasum tekib, ehk siis, kui tekib klassikaline tulumaksukohustus teistes riikides. Nad maksavad enne kui teised ettevõtted ja kui nad dividendi välja võtavad, siis nad maksavad ikka 20% või 22%, nii nagu kõik ülejäänud ettevõtted, aga saavad sellest enne dividendi väljavõtmist maha arvata juba äramakstud 18%. Ma ei näe selles nagu soodustust pankadele. Pigem maksavad pangad kohe tulult avansilise tulumaksu ära. Teised ettevõtjad on saanud aastaid selle rahaga – seda pole isegi mitte piiratud –, oma väljavõtmata kasumi ja maksmata tulumaksu abil oma ettevõtteid kasvatada, mis on Eesti ettevõtluse konkurentsivõime nurgakivi nii selles mõttes, et tulumaks saab jääda ettevõttesse ja seda on võimalik kasvatada, kui ka selles mõttes, et ta muudab maksusüsteemi väga lihtsaks.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ei ole saladus, et maksutõusud mõjutavad majanduse kasvu negatiivselt ja tarbijatel väheneb vaba raha [hulk], mida nad saavad kulutada kaupadele ja teenustele. Vähenenud tarbimine võib omakorda vähendada ettevõtete müüki ja kasumit. Teiselt poolt, kui ettevõtetel tuleb rohkem makse maksta, võivad nad otsustada vähendada investeeringuid, töötajate palka või isegi teenuseid. Ettevõtted, eriti eksportivad firmad, võivad hakata otsima [väiksema] maksukoormusega piirkondi, mis kahjustab riigi majandust ja vähendab töökohtade arvu. Miks te olete valinud selle tee ja maksuralli?

Nagu ma juba ütlesin härra Arhipovile, ma ei arva, et 0,7 protsendipunkti võrra maksukoormuse kasvatamine oleks eriline ralli. Tõepoolest, maksutõusud majandust jahutavad, see on täiesti selge, ja me tõepoolest kogume miljard eurot rohkem makse järgmise aasta eelarveprognoosi kohaselt, aga me teisest küljest paneme majandusse 2,5 korda rohkem raha sisse. Eelarve on suur ja mahukas dokument, seal on mitmeid aspekte ja erinevad aspektid üksteist teatud maani tasakaalustavad. Aga majandus on alati emotsionaalne. See, mis tujuga ja missuguste lootustega tulevikku vaadatakse, suunab ka käitumist. Arvud kogu majandust lõpuni ei kirjelda.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Jah, ma olen nõus sellega, et maksuralli ei ole võib-olla tõesti kõige parem termin. See, mida valitsus korraldab, on pigem selline maksuorgia, sest [muudetakse] hästi paljusid erinevaid makse ja mingit süsteemi ei ole, aga maksuralli on ikkagi mingi süsteemne tegevus. Mul on küsimus Anastassia küsimuse jätkuks. Sa kirjeldasid väga hästi, kuidas pangad maksavad avansilist maksu ja kuidas nad maksavad tavalist dividendimaksu. Aga firmadel oli avansilise maksu võimalus või see viimaseid päevi veel on. Selle võtab valitsus ära, ta tõstab omakorda tulumaksu ja paneb veel firmadele kasumimaksu peale. Küll aga jääb pankadele võimalus soodushinnaga raha välja võtta. Selles oli küsimus. Miks jäi pankadele see 8% maksusoodustust? Kas sa oskad kirjeldada, mis see seisukoht oli – no ilmselt mitte koalitsiooni, vaid valitsuse seisukoht –, miks otsustati pankadele see soodustus jätta?

Teie aeg!

Ma ei mõista seda, kuidas see on soodustus. Kui pank teenib näiteks 100 miljonit eurot kasumit, siis ta maksab sealt kohe ära 18 miljonit, ja kui ta võtab ülejäänu välja, siis ta maksab juurde selle vahe ja ta maksab ikkagi kogu dividendilt tulumaksu 20% või 22%, sõltuvalt sellest, millal ta seda võtab, ainult ta saab niimoodi arvestatud tulumaksust maha arvata selle, mille ta juba ära maksis siis, kui see kasum tekkis. Ma nagu ei näe seda soodustust. Aga te ilmselt peate silmas, miks me kaotasime selle regulaarse dividendi 14%‑lise soodustuse. Miks see üldse oli, see tekitab minus küsimusi. Ma arvan, et see tekkis siis, kui Sester oli rahandusminister. Aga ma ei ole neid argumente üles otsinud, miks tehti see soodusmäär püsivatele dividendivõtjatele. Selline [soodustus] tegelikult kallutab inimesi mitte maksma väikeses ettevõttes endale palka, vaid võtma dividende. Dividendidest elamine on maksunduslikult niikuinii väga palju soodsam, kui palgast tuleb ka sotsiaal‑ ja haiguskindlustusmaksu palju rohkem maksta. Ma ausalt öeldes lihtsalt ei tea, mis olid selle 14%‑lise soodusmäära põhjendused. Küllap seal oli põhjendusi, ma ei tea neid lihtsalt.

Lauri Laats, küsimus istungi juhatajale.

Me peame protseduuriliselt ühe asja ära klaarima. Lihtsalt tahan küsida, kuidas me selle istungi ja selle eelarve lugemisega saame edasi minna. Postimehes on selgelt tsiteeritud Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa, kes on selgelt välja öelnud, et maksuküüru kaotamise valimislubadus on juurpõhjus, miks maksud tõusevad, aga ettekandja räägib, vastupidi, et ta on täiesti [Eametsaga] nõus selles mõttes, et maksuküüru oleks pidanud tõesti juba ära kaotama, mis tähendab, et see ongi see juurpõhjus, miks praegu maksud tõusevad. Ma päris hästi ei saanud aru, kas ikkagi ettekandja on Raul Eametsa väitega päri või ei ole. Mina ei saa niimoodi edasi minna, kui see ei ole täpselt selge. Lisaks sellele tuleb veel üks asi ära klaarida. Ma väga ootan teie arvamust. Praegu on Eesti pankade omakapitali tootlus kaks korda kõrgem kui Skandinaavias, omakapitali tootlus on 20%. Baasintress on Soomes 0,66% ja meil on see 1,5–3,5%, kui inimene tahab minna laenu võtma, pluss euribor. Ja siis räägitakse, et huvitav, kuidas ikkagi see pangamaks mõjutab neid pankasid, kes teenivad omakapitali pealt tunduvalt rohkem tulu ja samamoodi inimeste intressi pealt, baasintressi pealt. Mina ei tea, kuidas sellise asjaga edasi minna. Mis teie arvate?

Aitäh küsimuse eest! Protseduurika oli siin nüüd küll natuke teistmoodi. Protseduuriliselt ma ei oska vastata, mida ettekandja arvab. Kõik need arutelud jäid komisjoni. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Vahetult enne seda, kui Kaja Kallas sai kätte oma kõrge koha Euroopa Komisjonis, kirjutas ta mitte kellegagi arutamata ja Riigikogust luba küsimata täiesti ainuisikuliselt alla koostööleppele Eesti ja Ukraina vahel, millega Eesti võttis kohustuse igal aastal 0,25% SKP‑st – see on siis [100] miljonit aastas ja nii kümme aastat järjest, kokku miljard Eesti maksumaksja raha – suunata täiesti ilma tingimusteta Ukrainasse. 100 miljonit on 2025. aasta eelarves juba ilusti kingipakki pakitud ja pael peale seotud, ma ise nägin seda. Aga näiteks Vana-Vigala kooli lahtihoidmine maksab 1,8 miljonit aastas ja selleks Eesti riigil raha ei ole. Me saaksime selle ühe aasta raha eest hoida 50 aastat Vana-Vigala kooli lahti. Meil endal on tegelikult väga-väga seda raha vaja, seda enam, et Eesti on Ukrainat aidanud viisil või teisel väga-väga palju ja suur osa ka meie riigieelarve puudujäägist ja maksutõusudest on ju tegelikult sellest tingitud. Kas te ei ole kordagi mõelnud, et äkki astuks sellest kokkuleppest välja ja seaks poliitilised prioriteedid nii – eriti praegu, kui seda abiraha on sinna nii palju läinud –, hoiaks vähemalt niigi palju kokku …

Teie aeg!

… et see miljard kümne aasta jooksul kulutataks Eesti inimeste ja nende vajaduste peale?

Ma arvan, et Ukraina toetamist me võiksime siin saalis arutada eraldi küll. Vana-Vigala kool on muidugi ka minu väga nõrk koht, kuna minu onutütar ja tema abikaasa on terve oma tööelu seal õpetanud. Aga riigieelarve seob ju mitmekümne tuhande inimese töökohad ühtsesse tervikusse, sealt [ei saa] niimoodi ükshaaval ühte või teist välja tõmmata. Võrrelda Ukraina toetamist ja ühte Eesti kutsehariduskeskust – võib-olla need ei ole võrreldavad suurused. Siiski ma möönan, et Ukraina abistamine kui selline vajab täiskogus eraldi arutelu ja see tuleks korraldada. See on suur teema.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui maksutõusud tulevad suurtes kogustes või liiga järsult, tekitab see majanduses ebakindlust ja langetab usaldust. Kui ettevõtjad teavad, et maksukoormus suureneb ja meie maksud on suuremad võrreldes [maksudega] teistes riikides, võivad nad hakata vältima investeeringuid. Viimasel ajal me räägime palju sellest, et tuleb meelitada uusi ettevõtteid näiteks Ida-Virumaale. Kas teie arvates antud riigieelarve ja viimased maksutõusud soosivad seda või me võime saada vastupidise tulemuse?

Jaa, kõik need aspektid, mis te välja tõite, on väga õiged. Eesti oma konkurentsivõime hoidmisel ja häälestamisel jälgib loomulikult teiste riikide andmeid mitme vaatenurga alt. Eelarve mõistes võrreldakse [andmeid] COFOG‑kululiigituste põhjal, samuti me võrdleme OECD riikide maksusüsteeme, neid OECD riike on 44. Üks mõttekoda, kelle kodu on Ameerika Ühendriikides, ütleb, et Eesti maksusüsteem on maailma kõige konkurentsivõimelisem. Ma arvan, et seal on ikkagi oluline meie ettevõtte tulumaks. Me jälgime ka teiste Euroopa Liidu riikide maksutaset. Selle 35,8%‑ga me hoiame oma maksutaset Euroopa Liidu riikide [maksutasemete] madalama kolmandiku sees. Nii et suhteliselt madal maksutase võrreldes teiste riikide [tasemetega] ja konkurentsivõimeline maksusüsteem. Kuigi maksumuudatused ei ole kunagi head ja ei tee konkurentsivõimele head, me siiski jälgime, et me peaksime nendega piiri ja Eesti püsiks konkurentsivõimelise investeerimissihtkohana välis‑ ja rahvusvahelistele ettevõtetele. Aitäh! See oli väga hea küsimus.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et te nõustute selle väitega, et kui autojuht sõidab libedal teel suure kiirusega, kasutab valesid juhtimisvõtteid ja ühel hetkel leiab, et auto on kraavi lennanud, siis ei ole mõtet süüdistada seda, et piduripedaal oli vales asendis või raadio mängis liiga kõvasti või istme asend oli vale. Küsimus on ikkagi selles, mismoodi autot juhitakse, tähtsad on juhtimisvõtted. Ma arvan, et te nõustute sellega. Väga hea, te noogutate. Seesama asi kajastub hästi ka riigijuhtimises. Kui jäetakse kõrvale elementaarsed maksude aluspõhimõtted, eiratakse tegelikult majandusteadlaste nõuandeid, siis on tulemuseks sisuliselt sama asi: Eesti majandus on kraavis. Kas te nõustute selle väitega?

Ma arvan, et Eesti majandus ei ole kraavis. Me oleme suurematest vapustustest läbi [tulemas] ja jalad on põhjas. Viimased, oktoobrikuu ekspordinäitajad olid ju väga head. Eksport vaikselt kasvab ja majandus elavneb. Me ei ole mitte kraavis, vaid oleme kraavist välja ronimas.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma esmalt tsiteerin teid, ja et mitte eksida, võtsin selle lõigu stenogrammist. Te ütlesite: "Me võtame laenu valdavalt relvade ja laskemoona ostuks ning ka sisejulgeoleku kuludeks. Ma arvan, et keegi ei arva, et laenu võtmata jätmine nendeks otstarveteks oleks tark. Me jätkame Ukraina abistamist, kes kogu läänemaailma eest oma riigis sõda peab." Kas te saate öelda, mis oleks kogusumma, mis kulub koos laenu ja julgeolekumaksuga kaitsekuludeks? Kas see läheb meie oma kaitsekuludeks või lähebki kogu see summa Ukrainale? Teie väljendusest jäi nagu mulje, et kõik see, mis me laenuna võtame, läheb Ukraina kaitsekuludeks.

Kui selline mulje jäi, siis [ütlen, et] ma nii ei mõelnud. Suur tänu, et te sellele tähelepanu juhtisite! Kaitsekulusid saab hinnata erinevate meetodite järgi. Üks on see, millega Euroopa Liidus võrreldakse [kulusid] tegevusvaldkondade kaupa, nii-öelda COFOG, ja on ka NATO definitsioon, mis sellest veidi erineb. Kolmas vaatenurk on veel: Kaitseministeeriumi eelarve kulude ja investeeringute mahud kokku. Kaitsekulud NATO meetodi järgi on 1 miljard 397 miljonit. Suveprognoosi järgi on selle osakaal SKP‑s 3,3%. Nii. Riigikaitsekulu COFOG‑meetodi järgi on 1 miljard 465 miljonit ja osakaal SKP‑s suveprognoosi järgi on 3,5%. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud ja investeeringud kokku on 1 miljard 713 miljonit. Erinevad lepingud sätestavad erinevad tingimused, mis kaitsekulude sisse lähevad. Kui vaadata Kaitseministeeriumi valitsemisala – 1 miljard 713 miljonit, me võtame laenu 700 miljonit –, siis need summad ja kasvud on märkimisväärsed. Samamoodi protsentuaalselt: COFOG‑i järgi on see 3,5% SKP‑st. Kui näppude peal arvutada, siis SKP suurus on kusagil 40 miljardit ja 3,5% sellest on mingisugune 3 × 400 ja pool … Issand jumal, ma ei hakka peast arvutama. Ühesõnaga, jah. Kui vaadata seda, et me NATO lepingupartnerina oleme lubanud, et kaitsekulud hoiame 2% peal, aga tegelikult hoiame neid 3,5% peal, siis see vahe ongi 600 miljonit. See on üsna samas suurusjärgus kui võetav laen. Suurusjärk on sama, sõltub veidi metoodikast. Muidugi [tuleb vaadata] ka seda, millal need kulud tekivad. Kui te mäletate, siis eelmise aasta majandusaasta aruande kinnitamisel oli kas 100‑miljoniline või 200‑miljoniline kulu, ja kas see kaup osteti ja oli kohal enne aasta lõppu või mitte – seal on sellised, ütleme, arvutustehnilised ja metoodilised muudatused, mida elu ise esile toob.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh veel kord sõna andmast! Aitäh sulle, Annely! Lõpuks ometi suutis keegi välja öelda, et Ukraina abistamine peaks saama suuremat tähelepanu ja see tuleks teha laiema diskussiooni osaks, mitte nii, [nagu oli,] et selle [abistamise] käigus lihtsalt maksti Eesti rahva arvelt vaikimisi kinni ühe inimese kõrge koht Euroopas, kes sai ringi käia ja endale vastu rinda taguda, kui suur Ukraina abistaja tema on. Ja sellest 100 miljonist: see on tegelikult maksumaksja raha, see on riigieelarves kulupoolel. Sa ütlesid, et selles kontekstis ei ole õige rääkida ühest koolist, ühest maakoolist või kutsekoolist või kutseharidusest üldse. Tegelikult ei ole see niimoodi. 100 miljonit puhast raha jääks Eestisse ja seda saaks kasutada Eestis, Eesti inimeste heaks. 100 miljonit on pool automaksust, 100 miljoniga saaks lahti hoida maakoole, ei peaks tõstma arstivisiiditasu, ei peaks lapsega kodus olevatelt emadelt ära võtma haigekassakaarti, ei peaks suurperedelt raha ära võtma, ei peaks käibemaksu tõstma ja nii edasi ja nii edasi. Selle 100 miljoni sisse mahuks tegelikult väga palju.

Teie aeg!

Lisaks, see raha jääks Eestisse ja turgutaks meie majandust. See oleks tegelikult ju mõistlik.

Kaja Kallas tegi ikkagi suurepärast, lihtsalt suurepärast tööd Euroopa ja NATO riikide konsolideerimisel Ukraina kaitseks. Ma arvan, et tunnustus selle eest on ka tema nimetamine Euroopa Liidu kõrgeks välisesindajaks. See on väga suur tunnustus tervele Eestile ja kõrgeim ametikoht, mida eestlane maailmapoliitikas on täitnud. Eesti huvides on, et teised panustaksid sama palju kui meie. See on sügavalt Eesti huvides, sest Eesti majandus on väike. [Ma loodan, et] ma nüüd ütlen õigesti, et Eesti majanduse maht on 0,12% Euroopa Liidu majanduse [mahust], NATO [riikidega võrreldes] isegi veelgi väiksem. Seetõttu ma arvan, et see poliitika, mida Kaja Kallase juhitud valitsus tegi, ja kõik need avaldused, mida ka meie siin Riigikogus oleme üksmeelselt Ukraina toetuseks vastu võtnud, on vähim, mida me oleme teha saanud.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub juba 542 miljoni euroni. Lisaks maksab Eesti igal aastal Ukrainale 100 miljonit. Igal aastal. Lisaks osaleb Eesti Ukraina taastamises ehk ülesehitamises Žõtomõri oblastis, panustab Ukraina energiavarustuse tagamisse energiaseadmete andmisega ja annab veel 400 000 eurot Ukraina energiatoetusfondi. Raha on nagu raba, aga meie inimestele räägiti, kuidas eelarves raha ei ole ja seetõttu on vaja oma rahvast maksudega koormata, ettevõtlus hävitada, inimesed vaeseks kurnata, kodustelt emadelt raha ära võtta, peretoetusi vähendada. Ma võin jäädagi loetlema. Kas teil piinlik pole oma rahva ees? Iga riigi esmane kohustus on seista oma inimeste eest, oma riigi eest, mitte maksta eelarve tühjaks teiste jaoks.

Ei, mul ei ole vähimalgi määral piinlik. Ma juhin tähelepanu, et me ise Eestis saame välisabi 1,7 miljardit eurot. Seda on kordades rohkem sellest, kui palju me oleme Ukrainat abistanud. Ukraina ise kulutab minu teada 60% oma SKP‑st oma riigi kaitsmisele, ja mitte üksnes oma riigi kaitsmisele, vaid kogu läänemaailma, lääneliku demokraatia kaitsmisele. Ma olen uhke, et Eesti Ukrainat aitab, ja ma ei pea seda suureks koormuseks, kuna me ise saame väga palju rohkem välisabi. (Küsiv hääl saalist.) Eelarves. Võtke eelarve lahti ja hakake järjest vaatama. (Hääl saalist.) Jõuab Eesti inimesteni!

Minu küsimuse peale, kas te nõustute selle väitega, et Eesti majandus on sisuliselt kraavis nagu purjus autojuht, vastasite, et ei, Eesti majandus ei ole kraavis, et näete, ekspordinumbrid suurenevad. Lugupeetud ettekandja Annely Akkermann! Vaadake, asi on selles, et kui me vaatame Euroopa statistilisi näitajaid, siis [me näeme, et] me oleme punane latern, kõige kehvema elatus[tasemega], kõige suuremate maksudega. Aga te jätkate sama teooriat. Sisuliselt on Eesti majandus kraavis ja kui te seda ei näe, siis olete kas pimedusega löödud või pimeduse jüngrite teenistuses. Ma küsin teie käest sellist asja. Peeter Tali Eesti 200 esindajana ütles, et Eesti rahvas ei ole kunagi nii hästi elanud kui praegu. Kas te olete sama meelt nagu Peeter Tali, et Eesti rahvas ei ole kunagi nii hästi elanud kui praegu?

Kalle Grünthal, palun!

Ma pean ütlema, et isegi mu vanaema, kes elas 94‑aastaseks ja oma viimased aastad elas taastatud Eesti Vabariigis, kus ta sai elada 24 aastat, kogu selle aja rääkis, et Eestis ei ole kunagi nii hästi elatud kui nüüd Eesti Vabariigis. (Hääl saalist: "Mis teie ise arvate?") Ma nõustun igati oma vanaemaga. Seesama vanaema õpetas mulle ka seda, et mitte kunagi ei tohi mitte kedagi solvata.

Kalle Grünthal, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Tähendab, mul on selline teema, et mul oli konkreetne küsimus: kas te nõustute sellega, mida ütles Peeter Tali, et Eestis pole inimesed kunagi nii hästi elanud? Ma tahtsin teada ettekandja arvamust selle kohta, aga mitte tema vanaema arvamust. Kuna ettekandja ei vastanud mu küsimusele, äkki te palute, et ta ikkagi vastaks minu küsimusele.

Jah …

Vabandust, ettekandja, see oli küsimus juhatajale! Kui te järgmise vastuse suudate siduda vastusega Kalle Grünthalile, siis saate seda teha. Aga mina ei oska vastata ettekandja eest, kas ta vastas oma sõnadega või tuli tema vastus läbi tema esivanemate sõnade. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Maksud tõusevad Eestis rekordilistele kõrgustele, aga eelarves pudeneb see raha kuidagi ära ja ei saa aru, kuhu ja milleks see läheb. Eelarvel mingisugust selget sihti ja prioriteeti ei ole. Aga minu konkreetne küsimus tuleneb eelnevatest eelarve lugemistest, kui ma ei saanud vastust. Te vist ka mäletate, et ma küsisin ühistranspordi kohta teie käest ka teisel lugemisel. Te ei osanud vastata, ütlesite, et kolmandaks lugemiseks leitakse lahendus. Täna infotunnis minister Läänemets ütles, et raha on järgmiseks aastaks leitud, ärge muretsege, piisavalt raha on olemas. Mina nüüd küsin, kui palju leiti teise ja kolmanda lugemise vahepeal raha ühistranspordi toetuseks järgmisel aastal ja millise rea pealt on võimalik seda lugeda, kui palju seda on ja millise rea peal. Palun öelge. Te ka ise ütlesite teisel lugemisel, et selles selgust ei ole – vaadake stenogrammi – ja kolmandaks lugemiseks saab asi selgeks. Nüüd ma siis küsin.

Mina ei märganud [eelnõu] lugedes neid muudatusettepanekuid. Võib-olla nad on siin, aga ma ei märganud neid. (Lehitseb pabereid.) Teadus‑ ja arendustegevus, põllukultuuride väetamine. Ma ei näe, et teise ja kolmanda lugemise vahel oleks eraldis ühistranspordile Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas kasvanud, on täpne vastus. Te ütlesite ka, et eelarveraha pudiseb laiali, et pole nagu selget visiooni. Te vist ei olnud saalis, kui ma ütlesin, et eelisvaldkonnad paistavad hästi välja. (Telefon heliseb.) Püha jumal, kas keegi saaks mu telefoni suurest saalist välja visata? Kulud kasvavad 3,8%, aga nende sees kasvavad kaitsekulud 9,3%. Üks prioriteet on kaitsekulude kasvatamine, riigikaitse. Teine on see, et nende kulude 3,8%‑lise kasvu sees kasvavad sotsiaalkulud 7,6% ja nende sotsiaalkulude hulgas on kõige suurem pensionikulude kasv. Ma kasutan ka juhust, et vastata Kalle Grünthalile. Sarnaselt minu vanaemaga, kes elas 94‑aastaseks, on Peeter Tali vanem kui mina, kes ma olen esialgu 52. Nad olid ja on vanemad, nende elukogemus oli ja on pikem ja ma olen nendega samal arvamusel. Ka minu arvates ei ole Eestis kunagi elatud nii hästi kui praegu.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ikkagi jätkan seda teemat. Te lähete natuke sinna Kaja Kallase rööbastesse. Tema armastas ka meile rääkida, et küll ikka tsaariajal oli elu vilets ja praegu on ikka päris hästi. Kas te olete minuga nõus, et tegelikult on Eestis suhteliselt väike seltskond praegu neid, kes võivad öelda, et kunagi varem ei ole nii hästi elatud, aga suuremal osal inimestest on elu läinud viimastel aastatel oluliselt keerulisemaks ja kulukamaks ning suuremad ja raskemad majanduslikud mured seisavad alles ees sellesama eelarve tõttu, mille te täna vastu võtate ja millega põlistatakse kõik maksutõusud? Mulle tundub, et ikkagi ainult väike osa inimestest elab praegu nii hästi nagu ei kunagi varem. Kas te olete minuga nõus või te ikkagi jääte enda juurde, et terve Eesti elab paremini kui kunagi varem?

See on hästi isikliku tunnetuse küsimus ka. Aga sealkandis, kus mina palju ringi liigun, on üsna suur osa elanikkonnast pensionärid ja nemad ei kurda, minu tutvusringkonda [kuuluvad inimesed ei kurda]. Aga ma elan ka maal. (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) Ma elan ka maal, Kihnus, tööst vabal ajal. Seal on inimestel hobid, neil on aiad, viljapuuaiad, peenrad. Ma saan aru, et see teeb kangesti nalja. (Hääled saalist.) See teeb kangesti nalja, aga pensionid on kasvanud 7–8% aastas ja lihtsad Kihnu pensionärid tulevad sellega välja. Samuti on kasvanud palgad, 6–10% keskmiselt. Keskmine palk on kasvanud, see on üle 2000 euro, ka palgakasv on olnud päris suur. Tõsi on see, et mitte kõikide palk ei ole kasvanud, aga seetõttu ei saagi keskmise inimese järgi hinnata igat inimest eraldi. Iga inimese hakkamasaamine, enesetunne ja tervis [sõltub] konkreetse inimese elukorraldusest. Seetõttu ma leian, et ei saa küsida, kas teie arvates läheb inimestel hästi või halvasti. Mõnel läheb hästi, mõnel halvasti.

Lauri Laats, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetud istungi juhataja! Väga oluline küsimus. Eelmisele küsimusele, mis puudutas seda, kuidas me saaksime istungiga edasi minna, me väga konstruktiivset vastust saanud. Aga kuidas teie suhtute? Kas praegu oli kuidagi ettekandja poolt selline ekstrasensiilming välja tulemas? Ta sisendas meile, et Eesti rahvas elab tunduvalt paremini kui kunagi varem. Mis te arvate, kas selline väljaütlemine mõjutab ka kuidagi sellisel viisil, et neil inimestel, kel parasjagu midagi süüa ei ole, see täidab kõhtu? Mis me selle teadmisega peale hakkame, kui meile öeldakse siin mitmeid-mitmeid kordi, et Eesti inimeste elu on tunduvalt parem kui kunagi varem? Mis me selle teadmisega peale hakkame? Kas see kuidagi väljendub meil majanduslikult ka? Kas nüüd homsest päevast läheb majandus paremaks või kuidas teie seda olukorda hindate?

Protseduurikaga on küll jälle natuke kaugele mindud, aga ma arvan, et ettekandja väljendas enda arvamust, kuid mingit osa sellest räägiti ka kindlasti komisjonis. Neid isiklikke kogemusi on siin ennegi välja toodud. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea ettekandja! Kaja Kallas ka siin rääkis, kuidas tema pensionäridest vanemad abi ei vaja ja elavad hästi. See teie jutt, et Eestis pole kunagi nii hästi elatud kui praegu, kuulub müstikasarja. Mis te ise arvate – te ütlesite, et see on tunnetuse küsimus –, mida siis tunnevad need vaesusesse või vaesuspiirile langenud inimesed? Teise küsimusena küsin seda. Väitsite, et me saame välisabi 1,7 miljardit. Tahaks teada, kuhu see 1,7 miljardit siis läheb. Selge on see, et meie inimesteni see ei jõua, sest vaesusesse langenud inimeste ja perede arv aina suureneb. Nii et kaks küsimust. Mida te arvate, mida vaesusesse või vaesuspiirile langenud inimesed tunnevad, kui me pole iial elanud paremini kui praegu? Ja kuhu see 1,7 miljardit läks?

Kuhu kulub 1,7 miljardit välisvahendeid, seda te saate lugeda eelarvest. Selle kohta on eraldi selgitused. Näiteks selles eelarvepildi lisas on üks veerg: välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga. Need [summad] on siin sees. Neid ridu on palju. Ma kuritarvitaks siin neid ette lugedes nende inimeste aega, kes ise lugeda oskavad ja tahavad. Mida ma ütlesin raskustes inimeste kohta? Ma ütlesin, et sotsiaalkulud kasvavad eelarve sees rohkem kui kulud üldiselt. Eelarvekulud kasvavad 3,8%, aga sotsiaalkulud kasvavad 7,6%. Ma ei ole öelnud, et kõigil inimestel läheb hästi. Ärge rebige seda [kontekstist] välja. Ma ütlesin, et on inimesi, kellel läheb hästi, ja on inimesi, kellel ei lähe nii hästi. Iga inimene on isiksus oma probleemidega, oma sissetulekuga, oma tervisega, oma meeleoluga, oma perekonnaga ja tugisüsteemiga. Mõnel läheb halvasti, mõnel läheb hästi.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma võib-olla laiendan seda küsimust. Ma küsin teie kui rahanduskomisjoni juhi vaadet: kas Eesti inimestel läheb paremini kui kunagi varem või ei lähe? Teine asi ka. Te aiamaadest juba rääkisite, aga mida te soovitaksite inimestele, kellel võib-olla ei lähe nii hästi? Mida nemad peaksid ette võtma? Kaks küsimust. Üks on teie kui rahanduskomisjoni juhi vaade, kuidas Eestis inimestel keskmiselt läheb. Kas läheb paremini kui kunagi varem või tegelikult ei lähe asjad nii hästi, kui võiks? Mis see teie vaade on? Teine pool on toimetulek. Mida te soovitate inimestele, kellel praegu tõesti ei lähe hästi valitsuse halbade otsuste ja väga lühinägeliku majanduspoliitika tõttu? Mida te soovitate nendele inimestele, kuidas oma toimetulekut parandada?

Minu kui rahanduskomisjoni esimehe vaade lähtub eelarvest. Eelarves sotsiaalkulud kasvavad 7,6% ja nendega toetatakse inimesi, kes vajavad abi. See on rahanduskomisjoni esimehe vaade. Peaaegu pool maksutulust kasutatakse sotsiaalkuludeks, suurusjärgus.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Kui sotsiaalkulud kasvavad, siis see tähendab, et inimestel läheb ju väga halvasti, sest tuleb sotsiaalkulusid kasvatada, et neid toetada. Mul on aga hoopis teine küsimus. Kuidas sina suhtud sellesse? Siin küsiti ühistranspordi kohta. Nagu regionaal‑ ja põllumajandusminister on väljendanud, viimane number oli 46 miljonit, mis tal puudu on. Aga kui ma vaatan riigieelarvet, siis [näen] Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi kärpeplaanis 6 miljonit ühistranspordi real: kärpida ühistranspordi rahastamist 6 miljoni võrra. Samas küsib ta 46 miljonit eurot lisaraha, mida riigieelarves ei ole. Kuidas me peaks nüüd sotsiaaldemokraadist ministrist [aru saama], kui ta kärbib seda kohta, kus tegelikult raha on puudu, lootuses, ma ei tea, et see lihtsalt kuskilt valitsuse reservist kinni makstakse?

Teie aeg!

Seda me arutasime teise lugemise ettevalmistamisel. Mul ei ole selle kohta rohkem infot. Ma arvan, et te saite vastuse ministri enda käest ka.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann! On muret tekitav, et järgmisel aastal, Reformierakonna maksuaastal, saab Eesti kümme uut maksu või maksutõusu konsolideeritud mahus üle miljardi euro. Samal ajal efektiivsed valitsemiskulud tegelikult ei kahane, võrreldes 2024. aastaga. Võrreldes 2024. aastaga Kaitseministeeriumi eelarves kaitseotstarbelise erivarustuse [soetamise] rida, mille alusel soetatakse moona, kahetsusväärselt väheneb 96 miljonit eurot. Kuid minu küsimus on selline. Milline on tegelikkuses nii maksutõusude kui ka nendega kaasneva hinnatõusu reaalmajanduslik tagajärg, mis puudutab keskmist palka teenivat inimest ja keskmist pensioni saavat pensionäri? Kui palju nende inimeste reaalsissetulek kahaneb seoses nende maksutõusude ja sellega kaasneva hinnatõusuga?

Sõltub tarbimisharjumustest. Kes suitsu ei tee ja alkoholi ei joo, seda näiteks ei puuduta alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi tõus ega ka nende kaubaartiklite käibemaksu tõus. Tõsi, see jagunebki väga erinevalt. Ühest küljest korjame majandusest maksudega miljardi välja, teisest küljest paneme 2,5 miljardit välisabi ja laenudena juurde. See mõjutab igat inimest isemoodi. Ma ei taha siin rääkida keskmisest inimesest ega üldse kellestki [eraldi].

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma küsiksin siis niipidi. Nende kümne maksu tõttu on toidukauplusekettide omanikud väitnud, et 1. juulist on Eesti Taani järel kõige kõrgemate toiduhindadega riik Euroopas. Kui palju ikkagi maksud tegelikult seda keskmise pensioni või keskmise palga saajat – keskmist palka või alla selle saavaid inimesi on 60% ja alla keskmise pensioni saajaid on ka umbes samas suurusjärgus – füüsiliselt mõjutavad?

Ütlen veel kord, et see sõltub konkreetse inimese tarbimisharjumustest ja tema elukohast, eluruumide suurusest, sellest, kas ta joob, kas ta suitsetab, kas tal on auto või tal ei ole autot. Ma ei julge keskmist inimest välja mõelda ja tema käitumist prognoosima hakata. Aga tõsi on see, et me kogume maksudena rohkem kokku, 0,7% SKP‑st, see on 1 miljard eurot. See jaguneb tõesti kümne maksu vahel, mis tähendab, et see jaguneb õhukeselt erinevatele eluaspektidele, erinevatele elumudelitele ja tarbimiskäitumistele, see ei pane ühte inimest loodetavasti väga suure löögi alla.

Urmas Reinsalu, palun!

Aga miks te ütlete, et te ei pane inimest löögi alla? Vaadake, teie maksupoliitika lööb kõige valusamalt just nimelt väiksema sissetulekuga inimeste pihta. See tähendab lastega perede pihta, kus on leibkonna kohta vähem ülalpidajaid, see tähendab eakate inimese pihta, kes elavad pensionipäevast pensionipäevani, see tähendab inimeste pihta maapiirkondades, kus keskmise palga tase on suhteliselt madalam kui linnades. Ma võin teile öelda vastuse. Ma ei saa aru, miks te keeldute ignorantselt enda poliitika tagajärgedele otsa vaatamast. Keskmist palka teeniv inimene kaotab järgmisel aastal nende maksutõusude ja sellest tuleneva hinnatõusu tõttu ühe kuu netosissetuleku. See on reaalmõju. See, kas keegi teeb suitsu või kas kellelgi on sõiduauto või kaks sõiduautot, on kõrvaline. Ma küsin siis konkreetselt tuludetsiilide lõikes: kui palju netopositsioonis kõige madalam tuludetsiil täiendavalt protsendiosana maksustub nende kaudsete maksude realiseerimise tulemusena?

Nii. Eelarve kolmanda lugemise dokumendi koosseisus seda tuludetsiili ei ole ja ma peast seda teile öelda ei oska, ei mäleta, kuigi need [andmed] rahanduskomisjoni liikmetele saadeti. Ma arvan, et Aivar Kokk oma kõnes saab selle välja tuua. Ma lihtsalt ei tea seda, mul ei ole seda kaasas.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelmisel aastal, 2023. aastal, maksti taastuvenergia tootjatele ligi 75,6 miljonit eurot. Kui palju on järgmisel aastal plaanis taastuvenergia tootjatele toetusi maksta?

Teate, ma peast ei oska seda öelda. Vabandust!

Rohkem küsimusi teile ei ole. Küll on aga Helir-Valdor Seedril küsimus istungi juhatajale. Aitäh ettekandjale!

Aitäh! Auväärt ettekandja jäi kolleeg Urmas Reinsalu küsimusele vastates hätta, ütles, et ta ei oska sellele küsimusele vastata – nii nagu paljudele eelnevatelegi küsimustele –, ja delegeeris vastamise Aivar Kokale, ütles, et Aivar Kokk oma kõnes saab sellele küsimusele vastata. See on väga huvitav suunis, et ettekandja suunab Urmas Reinsalu küsimuse Aivar Kokale. Minu küsimus teile kui juhatajale on nüüd see. Meie otsustasime, et meie fraktsiooni nimel peab kõne Urmas Reinsalu. Kuidas Aivar Kokk saab nüüd vastata, just kõnet pidades vastata? Kas tal on mingi eriluba ja võimalus sellele küsimusele vastata? Ettekandja viitas selgelt, et Aivar Kokk teab vastust ja oma kõnes vastab küsijatele. Kuidas me selle olukorra lahendame?

Ega eelmine ettekandja ei pane kõnejärjekorda paika, tema ainult teadis, et Aivar Kokk on rahanduskomisjoni liige ja tal on info olemas. Aga kui teil peab kõne Urmas Reinsalu, siis saab tema seda seal kajastada. Aga te ise peate seda ettekandjaga täpsustama. Nii. Urmas Reinsalu, küsimus.

Aitäh! See on nüüd veidikene paradoksaalne olukord laiemas vaates, austatud istungi juhataja. Täna, sellel mustal maksukolmapäeval, me oleme langetanud rea [otsuseid] maksutõusude kohta järgmisel aastal ja langetame ka nende maksutõusudega korrespondeeruvaid otsuseid järgmise aasta eelarve kohta, otsuseid, mis mõjutavad Eesti rahvast, kõiki inimesi, kes siin Eestimaal elavad, olgu nad rikkad või olgu nad vaesed, elagu nad maal või elagu nad linnas, elagu nad suures peres või [mitte], olgu nad noored või olgu nad vanad. Meil on täna niisugune olukord, et kui ma olen korduvalt küsinud siseministrilt peaministri ülesannetes reaalset näidet, milline on selle maksutõusu mõju inimestele, mitte loosunglikku [näidet], vaid [küsin] hinnatõusude mõju kohta konkreetse netosissetuleku kahanemise mõttes, siis ma ei saa vastust, mulle öeldakse, et seda ei teata, ja räägitakse, et seda, olgu siis tuludetsiilide või tüüpilise statistilise inimese tarbimiskäitumise loogikas, ei olegi võimalik hinnata. Kahjuks ma näen sümptomaatilisena praegu ka seda, et proua rahanduskomisjoni esinaine ei suutnud sellele küsimusele vastata. Ta viitas, et Aivar Kokk teab vastust. Aga kust saab Aivar Kokk seda teada, kui valitsus oma vägagi ulatusliku statistika ja mehaanikaga, mis nende käsutuses on, ei ole seda suutnud ega ole sellest huvitunudki? Loomulikult ma ju tean vastust, härra istungi juhataja, miks nad seda ei tee. Nad kardavad neid vastuseid, nad ignoreerivad seda [probleemi], nad räägivad sellest, et elu läheb järgmisel aastal paremaks. Minu küsimus on selline põhimõtteline. Me langetame siin [otsuseid] Eesti rahvaesindusena. Meil on kõigil oma valijad, me esindame siin inimeste muret ja lootust ja nõutust ja optimismi, mida, tõsi küll, praegu napib. Kuidas me sellises olukorras, kus me baasküsimusele ei leia vastust ei järgmise aasta riigieelarve tekstis ega seletuskirjas, kus meil puudub analüütiline kvaliteet ka valitsuse esindajate poolt sellele küsimusele vastates, kuidas ja kust me õigupoolest saame vastuse? Viide oli Aivar Kokale, et Aivar Koka käest on võimalik Eesti rahval see vastus saada. Siin on midagi tegelikult ikkagi põhimõtteliselt korrast ära. Me otsekui liigume lisaks ideede tühjale käsitlusele ka niisuguse kvalitatiivse, informatiivse asjade hoomamise tühjas ruumis, [langetades] otsuseid.

Aitäh!

Austatud istungi juhataja! Kelle poole peab pöörduma selleks, et saada vastust, mida me ei ole seni saanud kolmel eelarve lugemisel rahvaesinduses, Eesti inimeste ees, millised on tegelikud mõjud inimeste toimetulekule ja sissetulekutele inimgruppide lõikes? Kes on see inimene?

Aitäh! Kes see nimeliselt on, sellele mina vastata ei oska. Need materjalid on ühtlaselt kõigile jagatud, eks me ise peame sealt otsima. Paraku ei ole sina seda vastust saanud, ei ole Aivar Kokk saanud vastust, ei ole Helir saanud vastust ja ei ole ka mina saanud vastust, kus need numbrid on. Aga selle debati käigus me peame selgusele jõudma, kus need vastused võiksid olla. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! See tõesti oli päris huvitav konstruktsioon, kui rahanduskomisjoni esimees tegi ettepaneku, et üks rahanduskomisjoni liige võiks oma kõnes mingisuguseid küsimusi adresseerida ja nendele vastused leida. Aga võib-olla komisjoni esimees mõtles seda, et komisjoni nimel võiks läbirääkimistel võtta sõna Aivar Kokk. Tegelikult on selline võimalus olemas, komisjon võiks praegu selle otsuse vormistada ja siis esineks läbirääkimistel rahanduskomisjoni nimel Aivar Kokk ja me saaksime vastused ka nendele küsimustele.

Aitäh küsimuse eest! Protseduuriliselt on nii, et istungi juhataja ei saa kokku kutsuda rahanduskomisjoni, kes määraks nõndanimetatud esindaja, see [algatus] peaks tulema ikkagi komisjoni enda poolt. Kui neil see mõte tekib, siis nad saavad selle siin välja tuua ja komisjoni esindaja saab siis ka kõnet pidada. Lauri Laats, palun! Küsimus istungi juhatajale.

Ma jätkan sealtsamast, kus Anastassia lõpetas, ja lähtun teie mõttest, et kui komisjon tuleb kokku, siis ta selle isiku komisjoni poolt [kõnet pidama] määrab. Ma arvan, et praegu on väga oluline, kui ka komisjoni liikmed saaksid nendes läbirääkimistes osaleda. Siin on häid kandidaate küll. Üks on Aivar Kokk ja üks on siinsamas minu vasakul käel istuv rahanduskomisjoni aseesimees. Kindlasti on nad väga väärikad inimesed, kes annaks võib-olla parema ülevaate, kui me ettekandjalt praegu kuulsime. Väga palju vastuseid ei tulnud ja tegelikult jäi väga palju ebamääraseks. Esiteks, nendele küsimustele, mis ma esitasin selle kohta, kas inimestel läheb järgmisel aastal paremaks või nad veelgi vaesuvad, nagu selgelt ütlevad analüütikud pankadest, ei saanud ma vastust. Ma arvan, et Aivar Kokk või Andrei Korobeinik oskaks kindlasti vastata, kas järgmisel aastal läheb midagi paremaks või mitte. Ikkagi ei saanud ma aru, kas tõesti saab [siit välja] lugeda seda, nagu lugupeetud ettekandja ütles, et me praegu elame palju-palju paremini kui kunagi varem ja me peaksime sellega rahul olema, nii et võib-olla ei peaks üldse siin diskussiooni alustama. Aga et saada kindlust, ma arvan, oleks teised rahanduskomisjoni liikmed tunduvalt paremad selles asjas sõna võtma. Nii et mina teen küll ettepaneku, et võtame vaheaja istungi juhataja poolt ja ma saaks läbi rääkida lugupeetud rahanduskomisjoni esimehega, et ta võtaks komisjoni kiiresti erakorraliselt kokku ja määraks läbirääkimistele kõneisiku komisjoni poolt.

Jah, protseduurist niipalju, et kolmandal lugemisel saavad läbirääkimistel osaleda ainult fraktsioonid, komisjonid enam läbirääkimistel osaleda ei saa. Komisjonide esindajad said osaleda teisel lugemisel. Nii et paraku see [ettepanek] lükkub laualt maha. Helir-Valdor Seeder, palun, küsimus istungi juhatajale!

Jaa, ma tahtsingi teha kolleegidele täpsustuse, et kahjuks komisjoni esindajad kolmandal lugemisel ei saa siin kõnet pidada. Seetõttu ma ju esitasingi juhatajale küsimuse, kuidas me selle probleemi siis lahendame, kui komisjoni esimees puldist suunab sellele küsimusele vastamise rahanduskomisjoni teisele liikmele. Ma põgusalt vestlesin ka rahanduskomisjoni esimehega, küsisin, kas tal on kuidagi võimalik anda volitus Aivar Kokale mingis muus formaadis või anda sõnum komisjoni nimel, et saal saaks need vastused, mis on väga olulised. Rahanduskomisjoni esimees ütles, et ei, isegi kui Aivar Kokk teab, siis ta ei tohiks seda siin saalis rääkida. Nii et, Aivar, peate selle oma teada jätma.

Aitäh toetamast selles, et komisjon ei saa siin läbirääkimistel osaleda! Nii et lähemegi läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Esimesena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid, need vähesed, kes siin saalis näha on! Head Eesti inimesed, kelle elu muutub järgmisel aastal tõepoolest halvemaks! Ja mitte ainult keskmise Eesti elaniku elu, vaid eeskätt nende elu, kes ongi kõige nõrgemad, kes teenivad vähem. Kui me seda eelarvet loeme, neid pea 700 lehekülge, siis jääb päris mitu küsimust õhku. Aga mida me teada saame, on see, et kindlasti on valitsus, kes selle eelarve eest vastutab, läbi lugenud Orwelli raamatu "1984". Selles raamatus vastutas rahuministeerium sõjapidamise eest ning tõeministeerium propaganda ja libauudiste eest. Täpselt samamoodi leiame riigieelarvest julgeolekumaksu, millel, nagu ka rahandusminister Jürgen Ligi ütles, ei ole julgeolekuga mitte mingisugust pistmist. See raha, mida valitsus selle maksuga korjab, läheb 2‑miljardilise eelarveaugu täitmiseks. Kui mõelda, mis mõju on sellel maksul julgeolekule, siis [on selge, et] julgeolek kahtlemata halveneb, sest me võtame raha muu hulgas pensionäride käest. Hea kolleeg Annely Akkermann, kes loodetavasti ei lähe praegu saalist ära, ütles [ühes] intervjuus, et keskmine pensionär kaotab selle maksuga ainult 15 eurot – ainult 15 eurot! – ja see on niivõrd väike summa, et ta ei panegi seda tähele. Aga need 15 eurot, hea Annely, võivad olla need, mis võimaldavad pensionäril elada vaesuspiirist ülalpool. Valitsus võtab selle raha temalt ära ja ei suuna seda julgeolekusse, ta suunab selle lihtsalt enda vigade kinnimaksmiseks. Julgeolekumaks on ainult üks näide. Neid makse on tõepoolest palju. Tegelikult on neid [makse], mis järgmisel aastal kasvavad, kui hoolikalt mõelda, isegi üle kümne. Käibemaks, tulumaks, automaks – need on kõik tuntud näited. Aga on ka selline pisiasi, et 200 eurot aastas võtab riik ära hooldekodus elavalt üksikult pensionärilt. 200 eurot aastas! See on see raha, mida riigil on nii hädasti vaja, et enda tegematajätmised kinni maksta. Kui mõelda sellele maksuhulgale, siis võib tõepoolest usaldada Kristen Michalit, sest ta ütles, et ta lõpetab maksufestivali, aga ta alustas maksuorgiat, mis ongi selline järgmine samm, kui süsteemne tegevus on lõppenud ja maksud tulevad valimatult, lihtsalt selleks, et midagi teha. Olukorras, kus Eesti riigi majandus langeb kolmandat aastat järjest, kus me oleme Euroopas kõige kehvemas seisus, mitte ainult Euroopa Liidus, vaid Euroopas tervikuna, kus me oleme maailmas altpoolt teisel kohal, jätkab Reformierakonna juhitud valitsus kolm aastat tagasi valitud majanduskurssi. Kui mõelda lahenduste peale, siis nagu ka komisjoni esindaja, komisjoni esimees Annely Akkermann oma kõnes ütles, Keskerakonnal olid väga head lahendused. Kahjuks need lahendused toetust ei leidnud, vastupidi. Kui mõelda kolme suure asja peale, mis võiksid Eestit päästa, siis üks nendest on näiteks riigisektori vähendamine. Me võiksime säästa 300 miljonit eurot sellega, et me vähendame ametnike arvu. Olen küsinud igalt ministrilt, kuidas nad kavatsevad seda ametnike arvu vähendamist läbi viia. Vastused on olnud üsna tagasihoidlikud. Kultuuriministeerium lubas koondada ühe inimese. Võtaks lisaaega ka.

Kolm minutit lisaks.

Suur tänu! Ühe inimese lubas Kultuuriministeerium koondada, kuid umbes nädala pärast mõtles ümber ja hoopis võttis veel ühe inimese tööle. Täna saime teada, et riik võtab tööle neli majanduse edendajat, kes hakkavad majanduskasvu nii-öelda enda tööaja sees taastama. Selle asemel, et delegeerida seda valitsusele, hakkavad sellega tegelema ametnikud, kes jällegi saavad seda raha, mis võetakse ära pensionäridelt, [lastega kodus olevatelt] emadelt, kes jäävad ilma ravikindlustusest, tööta inimeste käest, kes ka jäävad ilma nii ravikindlustusest kui ka töötutoetusest ja hakkavad selle asemel saama toimetulekutoetust, ja nii edasi. Riigisektorit valitsus vähendama ei hakka. Pangamaks oleks toonud riigieelarvesse 400 miljonit. Selle asemel, et teha see praegu ära, sest parem hilja kui mitte kunagi, otsustas valitsus hoopis kaotada kõik maksusoodustused, mis on mõeldud firmadele, ja jätta alles maksusoodustused pankadele. Firmad hakkavad maksma 22% tulumaksu dividendide pealt, pangad maksavad 18%. See on see valitsuse sõnum, mida nad pangamaksust arvavad. Nende arvates maksku kõik, aga mitte pangad. Kolmas teema on kahtlemata see, miks seda kõike tehakse. Järgmisel aastal kasvavad maksud selleks, et koguda raha ja kaotada see väljamõeldud maksuküür, millel ei ole küüruga mitte midagi ühist. Aga valitsus võtab raha pensionäridelt, [lastega kodus olevatelt] emadelt, maal elavatelt inimestelt, selleks et tõsta näiteks minu või Annely palka ülejärgmisel aastal. Õnneks mitte järgmisel aastal, tõepoolest, nii palju julgust valitsusel oli, et aasta võrra lükata seda rikaste soodustust edasi, aga ülejärgmisel aastal see meid ootab ja järgmisel aastal maksab kogu Eesti seda suurepärast valimislubadust kinni. Valitsus on kahtlemata süüdi, aga, head sõbrad, valijad on oma mandaadi valitsusele andnud. Ma väga loodan, et valija mälu on piisavalt pikk ja järgmistel valimistel tuleb meelde, keda, head sõbrad, Eesti rahvas on siia valinud. Ma väga loodan, et valijad teevad oma järelduse ja üritavad valimistega olukorda parandada. Kindlasti on siis juba natuke hilja, aga parem hilja kui mitte kunagi. Aitäh!

Järgmisena Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega. Kas teil on PowerPointi vaja?

Armas Eesti rahvas! Täna on must maksukolmapäev. (Näitab värvilist plakatit pealkirjaga "Aasta 2025. Reformierakonna 10 maksutõusu".) Kui me vaatame praegu seda maksutõusude festivali, mis on sõna otseses mõttes täna jõustatud ja mida tegelikult rakendatakse selle eelarvega, mis minutite järel vastu võetakse, siis me näeme, et järgmisel aastal leiab aset kümne riikliku maksu tõus. Kümne riikliku maksu [tõus] erinevatel tähtaegadel rakendub. Kusjuures on tekkinud täiesti absurdne olukord, et maksutõusu asub valitsus paljudel juhtudel oma poliitilise agendaga veel täiendavalt maksustama. Nii näiteks tõstetakse bensiiniaktsiisi ja omakorda maksustatakse seda maksutõusu veel täiendavalt käibemaksu tõusuga. Sama puudutab 45%‑list elektriaktsiisi tõusu, mida omakorda maksustatakse veel käibemaksuga. Kokku on nende maksutõusude maht, mille Eesti ettevõtjad ja inimesed järgmisel aastal kaela saavad ja mida oma õlgadel peavad kandma, üle miljardi euro. Selle valitsuse põhimõtteline valik on vale. Valitsuse poliitika lähtekoht on virisemine maksutõusude ümber, kuid puudub käsitlus majanduse kasvust, et viia Eesti välja majanduslangusest, nii et meie majanduse maht oleks suurem. Seetõttu pole ka mingi ime, et valitsuse maksutõusude tulemusel leiab aset kaks asja. Esiteks, meie majanduse kasv on madalam, mis tähendab, et riigieelarvesse laekub järgmisel aastal seoses valitsuse maksutõusudega ligi 200 miljonit eurot vähem. Teiseks, maksutõusud toovad omakorda Eesti inimestele ja Eesti majandusele kaasa täiendava inflatsioonilise surve. Järgmise aasta lõpuks on euro iga inimese taskus 5% odavam võrreldes aasta algusega. Maksutõusudega on olukord praegu selline, et kõige valusama löögi saavad maksutõusudest just nimelt kaudsete maksude tõusu tõttu need inimesed, kelle reaalsissetulek on Eestis madalam. See tähendab, esiteks, eakad inimesed, kes elavad pensionipäevast pensionipäevani; teiseks, lastega pered, kus ülalpidajaid leibkonna liikmete kohta on suhteliselt vähem; kolmandaks, inimesed, kes elavad maapiirkondades, kus sissetuleku keskmine tase on suhteliselt madalam kui linnalistes piirkondades. Valitsus ütleb kahte asja. Esiteks, et maksutõusude kõrval vähendab ta valitsemiskulusid. See väide on osutunud blufiks. Tegelikkuses on maksutõuse miljard eurot, aga kui me vaatame valitsemiskulusid, mis hõlmavad endas valitsuse hinnangu järgi majandamiskulusid, tööjõukulusid ja erinevaid toetusi, siis [näeme, et] tegelikkuses need kulud ei vähene. See tähendab, et kogu raske aja koormus asetatakse inimeste õlgadele ja halvendatakse majanduse väljavaateid. Teiseks on problemaatiline, et valitsus väidab, nagu maksutõusudele ei oleks alternatiivi, just nimelt mõeldes täiendavatele riigikaitse‑ ja julgeolekukulutustele. Samas, kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis me näeme, et 2024. aasta eelarvega võrreldes vähenevad riigi kulutused – pange tähele! – kaitseotstarbelisele erivarustusele 96 miljonit eurot võrreldes 2024. aastaga. Samal ajal väidab valitsus eelarve seletuskirjas üsnagi jultunult, et kulud moonale hoopis kasvavad täiendavalt 75 miljonit eurot. Isamaa pakkus välja alternatiivse eelarve, mille baasküsimus oli selline, et Eestis on võimalik lähiaastatel opereerida rahanduslikult vastutustundlikult, ilma täiendavate maksutõusudeta, mis on kontraproduktiivsed nii inimeste toimetuleku kui ka majanduse väljavaadete mõttes. Järgmine aasta saab Eesti inimestele olema raske. Seda ütleb iseenesest Rahandusministeeriumi 2025. aasta eelarve seletuskiri. Inimeste üldine ostujõud – [tulevad ju] maksutõusud kombineeritult hinnatõusuga – on madalam. See tähendab, et need inimesed, kes elavad palgapäevast palgapäevani või pensionipäevast pensionipäevani, peavad järgmisel aastal tegema raskeid sundvalikuid. Selles eelarves ei ole piisavat ja selget joonist ka vajalikuks moonahankeks, nagu me Isamaa alternatiivses eelarves osundasime. Loomulikult on meie jaoks häiriv see segadik ja stressi tekitamine meie hariduse tuleviku ja õpetajate palga ümber. Aasta lõpuks on täiesti häbematult selgunud – seda on tunnistanud valitsuse esindajad –, et valitsusel tegelikult olid ka sellel aastal haridusministeeriumi eelarves olemas rahalised vahendid, et ära hoida aasta alul toimunud vabanemisjärgse aja kõige suurem õpetajate streik. Seda ei tehtud. Ka valitsemiskulusid ei ole 2025. aasta vaates vähendatud. Isamaa sõnum on selge ja konkreetne: selle valitsuse poliitika on kehv. See ei vasta Eesti tänastele vajadustele, silmas pidades inimeste toimetulekut ja silmas pidades meie majanduse väljavaateid. Seetõttu hääletab Isamaa selle eelarve vastu. See [eelarve] on välja kukkunud kehvalt ja see röövib Eesti inimestelt ära kindlustunde, mida sellel stressirohkel, väga paljudest objektiivsetest probleemidest tulenevalt esilekerkinud murelikul ajaperioodil on Eestis niigi objektiivselt [vähe]. Riigi ülesanne, Eesti riigi poliitilise juhtkonna ülesanne peab selles olukorras olema, vastupidi, see, et anda inimestele optimismi ja vältida samme, mis toovad kaasa inimeste elukvaliteedi languse, ja kolmandaks, langetada vastavalt sõjalisele nõuandele täies mahus neid otsuseid, mis on vajalikud riigikaitsevajaduste realiseerimiseks. See hetk sellel mustal maksukolmapäeval, kui me näeme maksude kaskaadi, mis hakkab üle aasta rulluma, on loomulikult väga keeruline. Ka Isamaa on täna silmitsi Eesti inimestega ja Eesti inimesed küsivad: "Mis saab? Mis saab järgmisel aastal, järgmistel aastatel?" Me näeme näiteks – minu poole on pöördunud paljud inimesed, kes langetavad sundvalikuid –, et automaksuhirmus soetatakse kasutatud autosid või langetatakse ostuotsus uue auto ostmiseks, lootes järgmisel aastal ühekordsest tehingumaksust pääseda. Mis on Isamaa käsitlus? Isamaa käsitlus Eesti inimeste jaoks on üks ja selge. Kui me vaatame automaksu, siis meie teade on üks ja selge.

Teie aeg!

Kui Isamaa tuleb ja asub kandma vastutust riigi juhtimise eest, siis see automaks tühistatakse. Me anname oma sõna. Ja me anname oma sõna, et maksutõusude poliitika [pööratakse] tagasi.

Aitäh!

Me anname oma sõna selle koha pealt, et inimesed käsitlegu neid maksutõuse, käsitlegu automaksu …

Lisaaega rohkem ei saa.

… kui ajutist maksu.

Teie aeg on läbi. Aitäh!

Ma mõistan seda, aga nende küsimustega …

Aitäh!

Loomulikult, küsimused jäävad õhku ja vastuste andmise aeg ja vastutuse aeg valitsusliidule saabub. Te mõistate, istungi juhataja, kui …

Ma mõistan. Ja tänan teid …

… olulise mõjuga on kogu see otsuste pakett.

… läbirääkimistel osalemise eest. Aitäh!

Ma mõistan. Aitäh!

Helir-Valdor Seeder, protseduuriline. Et miks nii kaua üle [aja] läks või?

Aitäh! Ei, selles ei olnud praegu minu küsimus. Austatud istungi juhataja! See on küll väga nutikas, aga samas ülimalt küüniline, et isegi maksutõusud maksustatakse, nagu me praegu kuulsime. Aga minu küsimus on see. Kas Riigikogu liikmetel on võimalik saada ja kas teil on võimalik paljundada seda näitlikku abimaterjali, mida Urmas Reinsalu puldist tutvustas? Ma usun, et väga paljud Riigikogu liikmed oleksid sellest huvitatud. Kas on võimalik, et juhatus korraldab selle näitliku abimaterjali paljundamise Riigikogu liikmetele?

Aitäh küsimuse eest! Aga protseduuriliselt on nii, et meie küll ei hakka seda kuskil paljundama. Kui soovite, võite elektrooniliselt saada. Järgmisena Eesti 200 fraktsiooni nimel Marek Reinaas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Oleme ilmselt selle aasta ühe kõige olulisema otsuse lähedal, see on järgmise aasta eelarve vastuvõtmine. Eesti 200 seisukohalt on tegemist eelarvega, milles on otsitud tasakaalupunkti just nimelt nende erinevate murede ja probleemide lahendamiseks, mis Eestil ja Eesti rahval on. Kõigepealt julgeolek, seejärel, kuidas teha eelarvet niimoodi, et majandus edeneks, kuidas teha niimoodi, et inimeste hakkamasaamine oleks korras, kuidas teha niimoodi, et riigi tulud suureneksid, aga kulud väheneksid, ehk kuidas kärpida sellisel moel, et Eesti elu edeneks, ja kuidas kogu selle tegevusega jõuda sinnamaani, et riigi rahandus saaks korda. Ma arvan, et igaüks neist probleemidest eraldi võiks olla peaaegu hõlpsalt lahendatav. Aga kõik nad korraga on tõepoolest paras pähkel, sest on vaja leida see tasakaal kõikide nende probleemide puhul. Ma arvan, et Eesti 200 hindab seda eelarvet moel, et see tasakaalupunkt on tõepoolest leitud. Ma arvan, et see eelarve investeerib julgeolekusse nii palju kui võimalik, ja see on ülitähtis selle jaoks, et Eesti kestaks. Ma arvan, et selles eelarves on ka väga palju investeeringuid majandusse, mis ilmselt järgmisel aastal toovad meile majanduskasvu. Ma siiralt ütlen, et mul on Eesti 200 üle hea meel, sest nii-öelda nulleelarve, millega Eesti 200 lagedale tuli, on leidnud nüüd elluviimist. Selle vilju me võime järgmise aasta eelarves just nimelt riigi tulude vähendamisel ja riigi efektiivsemaks muutmisel näha. Ma arvan, härra Reinsalu, et matemaatika ei ole halb. Kui Isamaa on siiamaani öelnud, et nulleelarve on nullmõjuga, siis tasuks riigieelarvesse vaadata ja näha, et nulleelarve on tegelikult väga hea asi, kui rehkendada osata. Muidugi, härra Reinsalule tuleks veel öelda, et täpselt tund aega tagasi veetis ta aega Ukraina [parlamendi] keskkonnakomisjoni inimestega, võttes neid vastu. Ta rääkis uhkusega hääles sellest, kuidas Eesti parlament võtab kohe-kohe vastu eelarve, kus toetatakse Ukrainat 100 miljoniga. Nii et ma loodan, et Isamaa kindlasti toetab seda eelarvet, sest see uhkus oli seal kõnes võimas. Aga ma arvan, et kui me räägime 2025. aasta eelarvest, siis ei tohi me jätta vaadet sinna järgmisesse aastasse, vaid tuleb vaadata ka edasi. Me peame ütlema ausalt välja, et tulevikus on Eesti riigi eelarvel probleeme, pikas plaanis on probleeme, need ei kao mitte kuhugi, sest sotsiaalmaksust ei piisa selle jaoks, et tervishoiusüsteemi, pensionisüsteemi, sotsiaalsüsteemi üleval pidada. Pidevalt on raha puudu ja ilmselt on järgmisel aastal kogu selle asja peale kokku [puudu] umbes 500 miljonit. Jällegi ma arvan, et see on see hetk, kui tasub vaadata Eesti 200 ideede poole. Ilmselt me järgmiste aastate jooksul kuuleme üha rohkem sõnapaari "personaalne riik" ja kuuleme seda mõtteviisi, et nii riigi teenused kui ka riigi toetused … Palun kolm minutit juurde, äkki läheb tarvis.

Kolm minutit lisaks.

… peaksid olema rohkem vajaduspõhised. Kui me personaalse riigi ideed ellu ei vii, siis ma arvan, et sellisel moel universaalsete toetustega jätkates ei saa Eesti riigi eelarve eales korda. Sellel on veel ka teine mõju. Ma arvan, et neid maksutõususid ei salli mitte keegi. Personaalse riigi elluviimine, toetuste ja teenustega vajaduspõhiseks minemine ning struktuursed reformid nii tervishoius kui ka sotsiaalsüsteemis aitavad meil tulevikus ilmselt vältida maksude tõusmist. See võiks olla Eesti tee ja Eestile hea uudis. Eesti 200 toetab selle eelarve vastuvõtmist ja ma loodan, et seda teevad kõik parlamendi liikmed. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Priit Lomp, palun! (Priit Lomp palub lisaaega.) Lisaaega kolm minutit.

Proovin [teha] kiiremini. Aitäh! Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! See riigieelarve on poliitiline kompromiss, nagu kõik riigieelarved enne ja pärast seda. Ukse taga küsis minult ajakirjanik, mis hinde ma eelarvele paneksin. Ausalt. Ma vastasin, et kolm pluss. Võib-olla oleks võinud öelda neli miinus, aga sotsiaaldemokraatide vaatest on eelarve alati olnud koalitsioonivalitsuse kompromiss, mitte opositsiooni refrään, mis on lauldud rõõmsas mažooris ning lubab rohkem toetusi ja vähem makse. See on vastutustundetu, aga vastutustunne ongi seotud sõnaga "vastutus" ning selge on see, et opositsioon ei vastuta enamasti mitte millegi eest. Kindlasti on Eestis olnud aegade jooksul ka vastutustundlikumat opositsiooni. Eriti [tähtis on see] olukorras, kus meie agressiivne idanaaber korraldab tapatalguid Ukrainas ja tema sõnumid lubavad samasugust tulevikku ka meile siin Eestis, kui me iseenda kaitsmiseks suuremaid pingutusi ei tee. Kui selle juures lühiajalise edu nimel inimesi madalamate maksude ja kõrgemate toetustega hullutatakse, siis ei teki mul tunnet, et opositsioon päris teadlikult mõistlikku Eesti asja ajaks. Sotsiaaldemokraadid on koalitsioonis pikema aja vältel rääkinud sellest, et riigil on majanduse elavdamise suunamises oma roll. See kajastub täna üle antud eelarves oluliselt suuremal määral. Suurendatakse kaitsetööstuse fondi. Rail Balticu ehitus on tähtis, sest [valmiv] raudteeühendus Euroopaga [aitab tugevdada] julgeolekut, aga see on ka reisimise ning kaubavahetuse oluline kanal ning see on täpselt sama tähtis kogu Eesti tee-ehitussektorile. Korterelamute soojustamine, mis on konservatiivse tiiva palju kirutud roheülemineku või rohepöörde märkimisväärse mõjuga otsus, puudutab seoses kasvavate toetusmahtudega järjest suuremat hulka eestimaalasi, kelle elukeskkond saab paremate toetusmäärade abil kaasaegsemaks, kelle kulutused hoonete ülalpidamiseks vähenevad ja kelle eraomandi väärtus tegelikult tõuseb. Sotsiaaldemokraadid on taastuvenergia usku ja me soovime, et iga inimese ja ettevõtteni jõudev energia oleks taskukohane ja toimekindel. Ka selles sektoris on arengud meile meelepärased, alates elektrivõrkude uuendamisest, uutest parkide elektriühendustest ning lisanduvatest välisühendustest. Tänane elektri hind – kes on vaadanud, [see teab] – on taas väga kallis. Selle põhjus ei ole palju kirutud taastuvenergia, vaid pigem selle ebapiisavus ja teised energiapoliitilised otsused, mida eelnevad valitsused aegade jooksul tegemata on jätnud. Täpselt sama ütles siit puldist energiaotsuste kohta ka riigikontrolör. Kõige hullem on otsuste mittetegemine ja tänase 400‑eurose megavatt-tunni hinna eest vastutavad kõik need, kes on valitsusvastutust kandnud ja otsuseid edasi lükanud. Kõik! Koalitsioonilepingu uuendamisel olid sotsiaaldemokraadid need, kes sidusid ettevõtlustoetused regionaalpoliitikaga. Lähiaastatel on riigieelarve panus 160 miljonit eurot, selleks et regioonidesse töökohad tekiksid ja Eesti inimese sundvalik ei oleks tasuva töökoha otsingul jätta oma eluase mõnes Eesti väikelinnas või vallas ja kolida perega pealinna regiooni. Ka see on tegelikult julgeolekuküsimus. Palju tähelepanu on eelarvedebatis saanud maksuküsimused. Ka täna siin puldis kõlas taas üle aja nutulugu mustast kolmapäevast, aga erinevad kriisid ja maksuvabad reeded viivadki lõpuks selle päevani, kui pead liiva alla peita enam ei saa ja need, kes vastutuse on võtnud, peavad seda ka kandma. Sotsiaaldemokraadid sooviksid väga, et Eesti riik saaks jätkata sama maksubaasiga, et me ei peaks keerulisel ajal arutama maksude tõstmist. Kõik siin saalis ei ole võib-olla sama meelt, aga mina tahaksin, et Eesti inimene saaks kiiremini arsti vastuvõtule, et kõrgharidus ei oleks rikaste luksus, et oma julgeolekusse oleksime võimelised ka ise panustama, et ükski pensionär ei peaks virelema vaesuses. Kui selles eelarve arutelu olukorras on meil võimalus kompromissina osa maksukoormusest lükata keskmise Eesti pere pealt kasumit teenivate ettevõtjate õlgadele, nagu me eelmises päevakorrapunktis just tegime, siis me teeksime seda uuesti. Ma tean, et valija ei ütle tavaliselt aitäh asjade eest, mille poliitik ära hoidis, aga sotsiaaldemokraadina rõõmustan, et eelnõu ei külmuta ega vähenda pensioneid, et laualt kukkusid kasumimaksu abil maha nii ettevõtete palgafondi kui ka bilansi maks. Teeb heameelt, et kärpekäärid ei puuduta sõjalise kaitse kõrval ei sisejulgeolekut ega ka tervishoidu. Kõik oleks võinud minna teisiti ja kui poliitika ei oleks kompromisside kunst, siis kindlasti ka läheks teisiti. Sotsiaaldemokraadid kavatsevad hääletada 2025. aasta eelarve poolt ja kutsuvad kõiki siin saalis istuvaid ja olevaid osapooli rohkem vastutust võtma ning kutsuvad neid üles riigimehelikkusele. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun! (Maris Lauri küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eks meil igaühel ole omad eelistused ja ettekujutus, kuidas asjad võiksid olla. Me oleme neid kuulnud siin saalis enne, oleme neid kuulnud ka täna. Mõni leiab, et Eesti ei vaja kaitsekulude tõusu või Ukraina ei vaja abistamist. Mina tean seda, et kui rahvas ei taha toita oma sõjaväge, siis toidab ta peagi vaenlase oma. Mõni arvab, et raha tuleb seinast, mõni tahab korraga makse vähendada ja kulutusi tõsta, ilmselt ikka selles loogikas, et pole tema asi, mis tulevikus juhtub. Valitsuse poolt Riigikogule esitatud 2025. aasta eelarve kajastab praeguse valitsuse tegevuse prioriteete, kolme osapoole kompromissi, nii nagu põhiseadus ka ette näeb. Mis on need tähtsad asjad, mille vahel me otsisime tasakaalu? Esiteks kindlasti julgeolek. Täpsustatud viimastel andmetel on kaitsekulud NATO metoodika kohaselt 1,4 miljardit eurot ehk 3,3% prognoositavast SKP‑st. Teise metoodika järgi, mida kasutab Statistikaamet, on need kulutused 1,465 miljardit ehk 3,5% SKP‑st. Laskemoonaostud tulevad järgmisel aastal ja ka järgnevatel aastatel. Neid kaalutlusi ja tausta [silmas pidades] soovitan tõsiselt lugeda tänast intervjuud Kaitseväe juhatajaga, mitte teha igasuguseid oletusi, imearvutusi, külvata valesid ja paanikat. Kindlasti on oluline ka see, et meie majandusel hakkaks paremini minema. Meie võimuses ei ole kaotada tigedat naabrit idas ega muuta teda sõbralikuks, et võtta maha neid riskihinnanguid, mis Eesti majandusele on antud ja mis on tõesti vähendanud investeerimist nii Eesti enda ettevõtjate kui ka välismaiste ettevõtjate poolt. Aga me saame pingutada selle nimel, et need riskid siiski väheneksid. Saame toetada Ukrainat, tugevdada oma julgeolekut ja teha muid asju, mis teevad ärikeskkonda paremaks, sest riik ei tooda rikkust, [seda teevad] ikka ettevõtted ja seal töötavad inimesed. Riigi esimene ülesanne on tagada aus konkurents Eestis endas ja pingutada selle nimel, et Eesti ettevõtjatele oleks ka piiri taga aus konkurents [tagatud]. Me saame, kasutades selleks ka Euroopa Liidu rahalisi vahendeid, aidata ettevõtteid üle keerulistest punktidest. Selleks saab vähendada bürokraatiat, eelkõige jaburat aruandlust ja regulatsioone, aga riik saab investeerida ka taristusse. Kõike seda tehakse ka järgmisel aastal ja seda eelarve peegeldab. Eelarve üheks prioriteediks on nõrgemate toetamine, vaatamata keerulisele eelarveseisule. Pensionid ei alane, kuigi mõned sellist valet levitavad. Jäägu nende südametunnistusele see rahva hirmutamine, millele, ma arvan, vaenulik idanaaber ainult plaksutab. Märkimisväärsed summad antakse järgmisel aastal ka selleks, et eestikeelsele haridusele üleminek läheks edasi, ja võimalikult kiiresti. Oluline on pingutus eelarveseisu parandamiseks. See pikaajaline lodevus, mis sai alguse Jüri Ratase esimesest valitsusest, on märkimisväärne risk, pikaajaline risk. Kahjuks ei taha suur osa opositsioonist seda tunnistada, mis on minu arvates vastutustundetu. Laen ei ole eelarveline tulu. Laen on viis katta neid kulusid, milleks oma tuludest, eelkõige maksudest ei jätku. Jooksvaid kulutusi ei tohiks laenuga teha. Ometi me teeme seda ja see on halb. See on väga halb nii rahanduslikult, majanduslikult, aga ka julgeoleku mõttes. See on reaalne risk, mis ei pruugi realiseeruda täna ega homme, aga võib [realiseeruda] mõne aasta pärast. Siis võib meil olla vaja teha samme, mida me võib-olla ei taha praegu endale tunnistadagi. Seda suurt puudujääki saab vähendada erineval viisil: makse tõstes, kulutusi vähendades või targemalt kulutades. See eelarve kasutab kõiki kolme meetodit. Meile ei pruugi maksutõusud meeldida, aga kahjuks on nad paratamatud. Neid tuleb teha mõistlikult. Selge, et erakondadel on ilmavaatest tulenevalt erinevad eelistused. See on kompromiss, mille üle me kõik ei olegi alati õnnelikud. Aga kui ma kuulan siin täna neid kõnesid ja küsimusi, siis ma saan aru, et mõnele ilmavaatele ongi [omane] vihata ettevõtjaid, vihata neid, kes on olnud elus edukamad ja tublid, neid, kes on keskmikud, [on omane] keskklassi hävitada ja hirmutada, et võtaks ära ja jagaks omadele. Julgeolekumaks on ajutine maks, see kogub ressurssi julgeoleku heaks ja jaotab koormuse kogu ühiskonnale õhukeselt, et see koormus ei oleks väga raske. Julgeolek on kõigile oluline, ma arvan. Aga eks mõnele ole omane lasta teiste seljas liugu. Täna oleme siin [näinud ja] kuulnud, [kui on valatud] rohkelt krokodillipisaraid, et käes on katastroof, et inimesed vaesuvad ja nii edasi ja nii edasi. Ilmselt siis meie tutvusringkonnad ei kattu. Mina olen kohtunud inimestega, kelle hulgas on päris palju neid, kelle sissetulekud on väga tagasihoidlikud, aga nad ei hädalda. Nad ütlevad, et on raske ja keeruline, aga nad mõistavad ja saavad aru, et meil kõigil on vaja pingutada. Nad tegelikult ei mõista neid, kelle sissetulekud on võib-olla keskmised või [keskmisest] paremad, aga kes ei ole valmis ühiskonda panustama. Praegune koalitsioon on teinud valikuid, mis ei ole võib-olla igas aspektis kõige meeldivamad, kindlasti mitte meile kõigile. Igaühel on oma eelistus. Aga see ongi lahendus, see ongi see, mida ootab meilt Eesti Vabariigi põhiseadus: et me koos teeksime tööd. Ma tahan natuke siiski kiita mõningaid opositsionääre. Nende tähelepanujuhtimine asjaolule, et eesti raamatu aasta vajaks suuremat rahastust, viis muudatuseni eelarves. Aga muidugi võib alati ka narri mängida ja seda on siin küllaga tehtud. Võiks selle peale plaksutada, sest kui oponent on narr, siis on endal ju lihtsam, aga mina tahaksin debatti, sisulist debatti. Nii et Reformierakonna fraktsioon toetab 2025. aasta eelarve eelnõu. See on kompromiss, mis keskendub kõige olulisemale: julgeoleku suurendamisele, majanduskasvu ergutamisele, nõrgemate toetamisele. Aitäh!

Aitäh! Siim Pohlak, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, hea juhataja! Eelmine ettekandja siin väga mugavalt sildistas valitsuse kriitikuid ja oponente, et nad töötavat justkui Venemaa ja Putini heaks. Kas meil on mingi protseduur, kuidas me saaksime reageerida selliste valede avaldamisele kõnepuldist? Kas on mingi võimalus, et inimene ikkagi peaks ka mingeid tõendeid oma jutu kõrvale esitama ja ta peaks vastutama, või võibki siin lihtsalt valitsuse kriitikuid sildistada Vene käsilasteks, Putini käsilasteks, ja mingit vastutust selle eest ei ole?

See on ettekandja otsus, mida ta siin puldis räägib. Aga alati on läbirääkimiste ajal võimalus vastusõnavõtuks. Urmas Reinsalu, teid nimeliselt küll ei mainitud, aga kas te tundsite ennast ära? Kas te olite Jüri Ratase esimeses valitsuses või? Urmas Reinsalu, palun, vastusõnavõtt!

Jah, kõigepealt vastusõnavõtt kõlanud väidetele, mis puudutasid riigikaitsekulusid ja ‑vajadust. Isamaa on üle aasta kõnelenud vajadusest viia Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel viivitusteta läbi vajalikud relvastus‑ ja moonahanked. Me oleme üle aasta lasknud mööda aega, ka [ostetava] moona hind on selle tulemusel vähemalt 25% [tõusnud]. Aga kui me NATO metoodika järgi võrdleme 2024.–2027. aastaks planeeritud, Eesti sõjalisele kaitsele minevaid rahalisi eraldisi riigi eelarvestrateegia 2025. aasta projektsioonis, siis me näeme hämmastusega, et järgmise aasta eelarve projektis need kulutused hoopis konsolideeritult vähenevad, mitte ei kasva. See on fakt. Teiseks, siin kõneldakse vabast turumajandusest. Me näeme, millise valiku on valitsus energiapoliitikas [teinud]: 2,6 miljardit – selle nädala alul laekus Euroopa Komisjoni riigiabiluba – tahetakse asetada Eesti energiatarbijate kukile 20 aastaks, tõstes elektrienergia hinda keskeltläbi 19 eurot arvestuslikult megavati kohta. Kui me vaatame praegu, milline on Eesti inimeste ootus, siis Eesti inimeste ootus on minimaalsele ratsionaalsusele ja empaatiale riigi poliitilise juhtkonna käsitluses praegusel väga keerulisel ajal. Seda nii venitusteta julgeolekulistes otsustes, mida on tehtud, aga kahjuks mitte piisavas mahus, ja teiseks loomulikult inimeste elatustaseme ja toimetuleku probleemide lahendamisel. Iseloomulik on see, et ei valitsusse ega parlamenti [kuuluvad] koalitsiooni esindajad ei ole võimelised ütlema, kui palju tegelikkuses maksutõusude tulemusena keskmist palka või keskmist pensioni teeniva inimese reaalsissetulek väheneb.

Teie aeg! Aitäh! Lauri Laats, vastusõnavõtt. Mis kontekstis teid mainiti?

Jaa, selles mõttes, et olen opositsioonisaadik. Mõlema sõnavõtja puhul mainiti nii konstruktiivset kui ka vähem konstruktiivset opositsiooni. Mina kindlasti loen Eesti Keskerakonna fraktsiooni konstruktiivse opositsiooni rolli täitjaks. Aga rääkides jällegi nendest etteheidetest ja sellest, miks siis opositsioon sellisel viisil [tehtud] eelarvet ei saa vastu võtta, siis siin ei ole ju tegelikult küsimust, miks me seda vastu võtta ei saa. Esiteks, see on meie riigile kahjulik, see on ühiskonnale kahjulik dokument. Kui siin üks hea kolleeg mainis inimesi, siis ütlen, et lisaks inimestele on see kahjulik ka meie ettevõtjatele, tööandjatele. Tänagi saime kokku tööandjate keskliidu juhiga ja ka tema mainis, et sellisel viisil edasi minna ei saa. Eriti kõik need tegevused, mis puudutavad maksude tõstmist ja uute maksude rakendamist, ei ole tööandjatele meeltmööda, see ei ole kindlasti ettevõtjatele meeltmööda ja see ei saa kindlasti olla ka meie inimestele meeltmööda. See lihtsalt teeb meid vaeseks ja inimeste toimetulek halveneb. Sellest andsid täna ka erinevad analüütikud teada. Ühes väljaandes, ühes portaalis olid selgelt välja toodud kolme pangaökonomisti arvamused. Nad selgelt väljendasid, et see eelarve järgmisel aastal midagi head kaasa ei too. Nii et loomulikult ei saa me sellist eelarvet toetada. See ongi meie, Eesti Keskerakonna fraktsiooni arvamus. Aitäh!

Aitäh! Maris Lauri, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Lihtsalt väike märkus. Väga meeldiv, et mõned inimesed end ära tundsid, võib-olla isegi natuke liiga palju ära tundsid. Aga ma tahtsin küsida seda. Siin oli erinevaid süüdistusi, et ei ole fakte ja numbreid. Aga mida siis teha, kui komisjoni liige ei edasta komisjonis kättesaadavaks tehtud materjale oma fraktsioonikaaslastele ja selle tõttu on need eksituses? Kas on olemas mingit teed selle asja ületamiseks? Ma viitan siin detsiilides tehtud jaotustele ja mõjudele.

Komisjoni esindaja annab fraktsioonisiseselt kindlasti infot edasi. Ma ei oska öelda, kas ta seda esitas või ei esitanud. Võib-olla oli küsimus selles, kuidas seda käsitleb komisjoni juht. Nii, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel osaleb läbirääkimistel Siim Pohlak. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Ma alustuseks protesteerin muidugi Reformierakonna esindaja sellise fašistliku loogika vastu, et opositsioonis olevad inimesed, kes on kriitilised valitsuse tegevuse suhtes või selle pärast murelikud, on justkui kohe Venemaa või Putini käsilased. Selle loogika põhjal järgneksid varsti arreteerimised, nii et ma soovitan sügavalt ja tungivalt Reformierakonna esindajatel sellisest loogikast hoiduda. Aga räägime nüüd ka asjast. See on väga halb eelarve, ei hakka valetama. Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 poolt Riigikogusse toodud eelarve on halb. Hetkel tundub, olles kuulanud ka neid kõnesid, et valitsuskoalitsiooni saadikud ei lase ennast reaalsest majandusolukorrast, faktidest ja ettevõtjate ettepanekutest ega isegi mitte riigikontrolöri kriitikast häirida ning võtavad selle halva ja läbipaistmatu eelarve siiski täna vastu. Mida see kaasa toob? Keskmisele Eesti inimesele või keskmist palka teenivale Eesti inimesele toob see kaasa selle, et järgmisel aastal peab jõustuvate maksutõusudega kaasnevate kulude katmiseks tegema iga kuu viis päeva sisuliselt riigi heaks tööd ehk viie päeva töö [eest saadav] palgaraha kulub selleks, et katta ära maksutõusudega kaasnevad kulud. Iga kuu tuleb teha viis päeva rohkem nii-öelda tasuta tööd ehk raha jääb veel vähemaks. Terve nädala teenid raha, et saaksid Reformierakonna tekitatud eelarveaugu lappimisse oma panuse anda. No päris nukker perspektiiv. Juba praegu läheb märkimisväärne osa madalapalgaliste sissetulekust aktsiiside ja maksudega seotud kulude katteks ning inimeste arv, kes valitsuse halbade otsuste tagajärjel enam omadega välja ei tule, üha kasvab ja kasvab. Kahjuks saavad maksuralliga pihta kõik, mitte ainult need, kes Eesti lühimat anekdooti "Maksud ei tõuse" uskusid ja Reformierakonna poolt hääletasid. Terve riik kannatab valitsuse lühinägeliku majanduspoliitika käes, mida see eelarve põlistab. Samas oleme täna õhtul valitsuskoalitsiooni esindajatelt kahel korral kuulnud, et Eestis ei ole kunagi nii hästi elatud kui praegu. See võib olla tõsi väikese osa inimeste kohta, aga kindlasti ei käi see praegu enamuse kohta. Näiteks, mida rohkem on sõdu, seda paremini elavad sõjatööstuse inimesed, mida sügavam on majanduskriis, seda paremini elavad kiirlaenufirmad, ja nii edasi ja nii edasi. Aga kindlasti mitte ei ela Eesti rahva enamus täna paremini kui kunagi varem. Kuidas me sellisesse olukorda oleme sattunud? Sest valitsusel on valed eesmärgid. Tänase koalitsiooni eesmärk ei ole eestlaste toimetulek ega ettevõtete ellujäämine, ammugi mitte majanduskasv. Kui sul ikka eesmärk ja siht on juba valed, ega siis õigesse kohta kuidagi välja ei jõua ka. Reformierakonna suur eesmärk on lappida oma tehtud eelarveauku ja väiksemad, alaeesmärgid selle juures on ehitada edasi Eestile üle jõu käivat Rail Balticut, teha majandust lõhkuvat kliimapööret ning kahjuks võtta Eestisse ka riigi tervise‑ ja haridussüsteemile üle jõu käivas koguses sisserändajaid. Lisaks saadetakse välismaale sadu miljoneid eurosid. Kui sellised eesmärgid on, siis ega ei ole midagi imestada, et me oleme majandusega täna sellises pimedas paigas, kus me oleme. Samas, Eesti inimeste probleemidega tegelemiseks valitsusel tahet ja soovi ei jätku. Selgelt on näha, et täna ei ole riik mitte inimeste jaoks, vaid valitsuse tasandil on kahjuks maad võtmas orjapidajate mõtteviis, et inimesed on riigi jaoks eelkõige lihtsalt maksukogumise baas, nad peaksid vähem virisema ja laskma Reformierakonnal segamatult valitseda. Kui ebamugavaid küsimusi hakkad küsima, muresid kommunikeerima, siis tembeldatakse sind kohe Putini käsilaseks, mis tähendab, et sisulist debatti tegelikult ei toimu. Mida siis teisiti teha? Esiteks tuleks vaadata suurt pilti, kuidas me Eestis keerulised ajad võimalikult väikeste kadudega üheskoos üle saaksime elada nii, et meie ettevõtted jääksid ellu ja inimeste töökohad säiliksid. Peretoetuste asemel tuleb kärpida valitsemiskulusid ja bürokraatiat, juurida välja korruptsiooni. EKRE on korduvalt vastavasisulisi ettepanekuid teinud, kahjuks valitsus neid kuulda ei soovi. Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Vastupidi, valitsusparteide eesmärgid irduvad aina enam reaalsusest. Rail Balticu uue trassiga minnakse edasi, maksku mis maksab, kuigi pole isegi teada, kui palju raha [selleks läheb] ja kust kohast see raha tuleb. Seda ei ole teada, aga ikkagi läheme Rail Balticuga edasi. Uued kliimaeesmärgid 2040. aastaks – valitsus ei näe probleemi. Kuigi mitte kliima ei soojene, vaid tänase valitsuse [tegevuse] tagajärjel hoopis majandus külmub. Ennast eksimatuks pidav valitsuskoalitsioon sõidab teerulliga Eesti inimestest ja ettevõtjatest üle. Kuna kedagi ei kuulata, siis ilmselgelt on ka see eelarve saanud erakordselt vilets. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta selle eelarve poolt hääletamist. Kutsun üles neid saalis olijaid, kellel mõistus ja südametunnistus on alles, hääletama selle eelarve vastu. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 513 muudatusettepanekute ülevaatamise juurde. Meil on kokku 17 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, esitanud juhtivkomisjon ning rahanduskomisjoni ehk juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, aga vastavalt RKKTS‑i § 120 lõikele 5 ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepanek nr 3, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, ka see ei kuulu RKKTS‑i § 120 lõike 5 alusel hääletamisele. Muudatusettepanek nr 4, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, vastavalt RKKTS‑i § 150 lõikele 5 ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepanek nr 5, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, vastavalt RKKTS‑i § 120 lõikele 5 ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepanek nr 6. Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jah, lugupeetud juhataja! Paluksin teil leida protseduur, et tutvustada natuke pikemalt, millised need head ettepanekud on, mille kohta te ütlete erinevatele protseduurireeglitele viidates, et need ei kuulu hääletamisele. EKRE tegi ka väga häid sisulisi ettepanekuid, näiteks Rail Balticu rahastuse külmutamise kohta. Äkki te annate ülevaate, mis need asjad olid, mis tegelikult välja lükati? Praegu te lihtsalt loete need numbrid ette. Aga mis tegelikult ikkagi niimoodi välja tõstetakse, mis need asjad on?

Aitäh, hea kolleeg! Ma kindlasti ei hakka tutvustama neid muudatusettepanekuid, küll aga ma saan tutvustada seda konkreetset seadusesätet, mis ütleb, et neid ei panda hääletusele. Kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõige 5 ütleb, et pärast riigieelarve eelnõu teise lugemise katkestamist, selle lõpetamist ning kolmanda lugemise katkestamist esitatud muudatusettepanekuid, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletusele ei panda. See ütleb väga selgelt, et kui juhtivkomisjon ei toeta ja kui Vabariigi Valitsus ei toeta, siis neid konkreetseid ettepanekuid hääletusele ei panda. Läheme edasi. Kuues muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vastavalt eelpool viidatud RKKTS‑i § 120 lõikele 5 ei kuulu see hääletamisele. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see ei kuulu eelpool [viidatud] sättest lähtuvalt hääletamisele. Muudatusettepanek nr 8, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 9, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 10, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 11, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ei kuulu samuti vastavalt RKKTS‑i § 120 lõikele 5 hääletamisele. Muudatusettepanek nr 12, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 13, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 14, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. See ei kuulu samuti hääletamisele vastavalt RKKTS‑i § 120 lõikele 5. Muudatusettepanek nr 15, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. See ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 16, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 17, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. See ei kuulu hääletamisele tulenevalt RKKTS‑i § 120 lõikest 5. Head kolleegid, oleme eelnõu 513 muudatusettepanekud üle vaadanud. Head kolleegid, enne kui me saame lõpphääletuse juurde minna, on meil veel protseduurilisi küsimusi. Urmas Reinsalu, käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Lugupeetav istungi juhataja! Keeruline on ühineda selle üleskutsega, mille te tegite, et lõpetada see [arutelu ja] minna lõpphääletuse juurde. Mul on küsimus. Õige on see, et kodukorraseaduse alusel ei kuulu muudatusettepanekud hääletamisele, kui komisjon neid ei toeta kolmanda lugemise eel, nii nagu te korrektselt kodukorraseadusele viitasite. Kuid mind üllatab see, et tabelisse ei ole kantud Isamaa muudatusettepanekut. Ma ei saa sellest käitumisjoonisest aru, meil see voluntarism läheb väga segaseks. Esmaspäeval, või vabandust, teisipäeval oli selline olukord, või ütleme, eelmistel nädalatel oli selline olukord, kus tabelisse ei olnud kantud Isamaa ettepanekuid ühe teise seaduse kohta, ja siis soovitati algatada eraldi seaduseelnõu. Vaadake, see argument praegu ei päde. Isamaa ettepanekut ei ole üldse kantud tabelisse ja riigieelarve seaduse eelnõu saab algatada ainult valitsus. Komisjoni ja juhatuse selle soovituse järgi, mille te andsite ja mis puudutas Reformierakonna maksuküüru seadust, meie käsitlust sellest, et Reformierakonna maksuküür ära jätta, praeguses olukorras käituda ei saa. Ma juhin tähelepanu, et Isamaalt on võetud ära võimalus ka riigieelarve puhul realiseerida seda minimaalset õigust, et meie muudatusettepanek oleks kantud tabelisse. Kuna see on korduv, retsidiivne käitumine, siis ma pean oma kohuseks sellele tähelepanu juhtida. Mulle tundub, et me peaksime kaaluma siin eraldi õiguskaitsevahendite rakendamist, sest ma näen, et te kuritarvitate tegelikult väga tuimalt ka seda Riigikohtu lahendile omistatud autonoomiat Riigikogu töö korraldamisel. Mulle tundub, et te olete võtnud selle alusel praegu täieliku absolutistliku võimu. Ma olen veendunud, et Riigikohus seda otsust kujundades, mis selle parlamendi sisevaidluste probleemi lahendas, ei pidanud silmas sellist käitumist. Parlamendi opositsiooni esindajatel on nominaalne õigus muudatusettepanekuid esitada ja neid tuleks formaalselt korrektselt esitleda. See õigus on muutunud selektiivseks.

Aitäh, hea kolleeg! Vaadake 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja. Seal on väga selgelt välja toodud ka rahanduskomisjoni põhjendused selle kohta, kuidas nad on muudatusettepanekutega toiminud. Antud juhul on rahanduskomisjon päris pikalt kogu seda teemat põhjendanud. Minul istungi juhatajana on kindlasti väga keeruline astuda sellesse diskussiooni, mil moel on rahanduskomisjon kõik selle siia saali toonud, aga need põhjendused on samas täiesti loogilised. Ma soovitan teil seletuskirjaga tutvuda ja vaadata üle, millised on need konkreetsed põhjendused, mida rahanduskomisjon on toonud. Lisaks, te ütlesite, et te ei taha lõpphääletuse juurde jõuda. Me ei jõuagi veel lõpphääletuse juurde, sest Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine katkestada. Nii et me asume kõigepealt selle hääletuse juurde, enne kui me üldse saame lõpphääletuse juurde jõuda. Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma olen teiega nõus, et olukord on keeruline. Eks me sellepärast siin protseduuriliste küsimuste ja vastuste raames püüamegi lahendust leida. Minul on ka päris pikk parlamendis töötamise kogemus, olen olnud nii sealpool rindejoont kui ka siinpool rindejoont, nii juhatuses kui ka lihtliige. Praegu, kahetsusväärselt, olen ma siin nõrgemal poolel allasurutuna. Mina olen selle seletuskirjaga väga põhjalikult tutvunud. Siin on väga ilusasti kirjas, et komisjon käsitles neid ettepanekuid – silmas on peetud Isamaa ettepanekut ja rahanduskomisjoni tõlgendus käsitleb seda nii, et seal oli kaheksa erinevat muudatusettepanekut – sisuliselt seotud ettepanekutena. Seletuskirjas tõdetakse, et muudatusettepanek on leitav eelnõu 513 SE kaardil: link. Vaat, see on jälle midagi uut, jälle midagi uut. Siiamaani on ka seotud muudatusettepanekud kantud tabelisse ja siis on öeldud, et nad ei kuulu eraldi arutamisele. Neid on küll vägivaldselt ja minu arvates kodu‑ ja töökorra seaduse vastaselt kokku seotud, aga nad on seotud näiteks üheks muudatusettepanekuks, viis või seitse [muudatusettepanekut], ja siis on pandud tabelisse hääletuse jaoks. Siin on nüüd uus innovaatiline lähenemine: Riigikogu liikmetel ei ole üldse võimalik siit tabelist seda kätte saadagi, rääkimata sellest, et me saalis saaksime neid asju üldse hääletada. Aga see on veel omaette teema. See, millele ka Urmas Reinsalu siin varem viitas, oli see, et eelmine kord kõrvaldati Isamaa muudatusettepanek põhjusel, et see ei olnud kooskõlas valitsuse algatatud eelnõu eesmärgiga, ei kandnud seda kontsepti. See kõrvaldati seetõttu. Minul on siinkohal küll küsimus. Millised on üldse ühe Riigikogu liikme või fraktsiooni võimalused esitada muudatusettepanekuid, kui need ei lange kokku eelnõu algataja soovide ja eesmärkidega, millega ta on seda alustanud, või kui need [muudatusettepanekud] soovivad ühel või teisel moel muuta seda konkreetset eelnõu, mida me arutame? Millised need võimalused on? Antud juhul ei ole tõesti võimalik ka iseseisva eelnõuga välja tulla, nii nagu eelmine kord meile selgitus anti, et võite muudatusettepaneku asemel esitada eelnõu, algatada eelnõu. Siin seda võimalust ei ole. Mis võimalused meil üldse Riigikogu liikmetena on ka oma ettepanekuid menetluse käigus teha? Olge hea, andke palun vastus!

Aitäh, hea kolleeg! Võtan seletuskirja ette. Seletuskiri ütleb: "Komisjon põhjendas muudatusettepaneku loetelust välja jätmist järgmiste argumentidega: 1) Muudatusettepanekus sisalduv ettepanek nr 1 on seotud riigieelarve ülesehitusega, tegemist on muudatusega riigieelarve seaduse kohta ja see ei ole käsitletav muudatusettepanekuna 2025. aasta riigieelarve eelnõule. 2) Muudatusettepanekus sisalduvate ettepanekutega nr 2 - 6 suurendatakse erinevaid kulusid ja katteallikana on ette nähtud ettepanekuga 7 keskvalitsuse kulude vähendamine, määramata täpsemalt, millisest ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevusest tuleb kulusid vähendada. Vastavalt RKKTS-i § -le 120 peab riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek sisaldama kõikide muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. 3) Muudatusettepanekus sisalduva ettepanekuga 8 antakse Vabariigi Valitsusele korraldus uuesti riigieelarve strateegia kinnitada, mida ei saa kohustada 2025. aasta riigieelarve seadusega. Tegemist on Vabariigi Valitsuse dokumendiga ja see volitus on antud seadusega. Samuti ei ole lubatud tulenevalt riigieelarve seadusest 2025. aasta riigieelarve seadusega muuta ega kehtetuks tunnistada teisi seadusi." Siin on antud väga selge, pikk ja põhjalik selgitus. Te küsisite, kuidas muudatusettepanekuid esitada. Nagu me nägime, väga paljud muudatusettepanekud olid sellised, et need küll komisjonist läbi käisid, aga neid ei saanud siin saalis hääletusele panna, sest seda ei luba RKKTS‑i § 120 lõige 5. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Vaadake, austatud istungi juhataja! Väga halb maik jääb sellest suhu. Teil on võim, ligi kahekolmandikuline häälteenamus, ja teile ei piisa sellest võimust, mis teil siin ülekaalu tõttu on, vaid te peate veel võtma ära opositsioonilt ka neid tööriistu, mis on [vajalikud] Eesti inimeste, keda me esindame, seisukohtade väljendamiseks. Need ettepanekud, mida te läbisegi tõite, või need põhjendused, mida te läbisegi tõite, olid sisulised hinnangud nende ettepanekute sisulisele kvaliteedile, mis loomulikult olid kriitilised lähtuvalt sellest, et nende ettepanekute sisu valitsusliit ei toeta. See on täiesti arusaadav. Kuid see, kas muudatusettepanek on nii-öelda vormiliselt kvaliteetne või mis tagajärgi ta kaasa toob või milliseid tagajärgi ta kaasa ei too, peaks olema muudatusettepanekute puhul täiskogu otsustada. Ka muudatusettepanekud võivad olla teineteist välistavad või võivad tekitada ka puhtal kujul formaalse tekstilise vastuolu. Ka see ei ole iseenesest ju välistatud. Sellisel juhul juhtivkomisjoni ettepanekul katkestatakse eelnõu menetlus ja lahendatakse komisjoni tasemel see vastuolu, mis puudutab vormilist osundust mingitesse muudatusettepanekutesse. Nüüd üleskutse selle koha pealt, et teie asute siis, ma saan aru, komisjoni positsioonile. Te ütlete, et komisjoni argumendid on sellised, nagu rahanduskomisjon on tõdenud, et esiteks meil ei ole õigust nõuda, et meie muudatusettepanekud oleksid täiskogus menetletud, ja teiseks, kui meie muudatusettepanekud lähevad valitsuse poliitikaga vastuollu, siis me peaksime esitama eraldi eelnõu, nagu rahanduskomisjon oma järeldustes on öelnud. Kuid probleem on ju selles, lugupeetav Riigikogu esimees, et me ei saa esitada eraldi eelarve eelnõu. Eelarvemonopol on vastavalt põhiseadusele antud valitsusele. Teil on selle miljardi euro [mahus] maksutõusude läbisurumise tuhinas isegi selline kiusatus, et te lööte käega kodukorraseaduses opositsioonile tagatud minimaalsetele õigustele selle menetluse läbiviimisel. See asi on sisuliselt ebakvaliteetne, aga seda kahetsusväärsem, et seda ka vormiliselt tehakse näotus stiilis. Ma saan aru, et te praegu juhtivkomisjoni mõlemat seisukohta, mida on väljendatud, härra Riigikogu esimees, olete asunud toetama, [olete asunud toetama] seda Riigikogu valdkonnakomisjoni seisukohta. Mu küsimus teile, härra Riigikogu esimees, on see. Meil on erinev positsioon. Teie juhatate istungit ja langetate küllap otsuse, nii nagu teie tõlgenduse kohaselt tundub asjakohane. See on teie voli. Mu küsimus on see. Kas te näete, et meil üldse on mingeid efektiivseid õiguskaitsevahendeid, või mis on teie käsitluses nõuanne praeguses arutelus, milliseid õiguskaitsevahendeid me saame rakendada enda nii-öelda valimisõiguse puhul, mis puudutab seda, et meid on ka siia parlamenti valitud ja meil on kohustus oma valijate nimel tööd teha selle põhiseadusliku õiguse realiseerimiseks?

Aitäh, hea kolleeg! See, et kui muudatusettepanekud lähevad valitsuse poliitikaga vastuollu, siis sellepärast ei saa neid arvestada, on teie seisukoht. Mina saan tugineda Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, mis § 120 lõikes 3 ütleb väga selgelt: "Riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekud peavad vastama riigieelarve seaduse §-s 40 ettenähtud tingimustele. Riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek peab sisaldama kõikide muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi." Väga konkreetne sõnastus. Ma saan tugineda sellele konkreetsele sättele. Ma võtan ühe protseduurilise küsimuse veel. Ma saan aru, Annely Akkermann, et te tahate protseduuriliselt reageerida. Ma annaks teile sõna. Seda me ei saa käsitleda väga laialt vastulausevõimalusena, aga protseduuriliselt on teil praegu see võimalus. Palun, Annely Akkermann!

Mul on selgelt protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu hoiab omal retsidiivsel kombel kogu saali protseduuriliste arutelude juures. Kas teil on siis võimalik suunata härra Reinsalu Keskerakonna fraktsiooni teatavatesse järeleaitamistundidesse? Seadmata kahtluse alla sisu, peavad muudatusettepanekud ka vormiliselt olema korrektsed. Keskerakonna ettepanekud on eeskujulikud, nad tõesti valdavad seda tehnikat. Järsku te saate suunata Urmas Reinsalu väljaõppele ja järeleaitamisele?

Aitäh! Ma saan sellele ainult protseduuriliselt reageerida. Meist kedagi siin ei ole [ühtegi] korda kriminaalkorras karistatud ja seetõttu mul oleks ettepanek kõikidele kolleegidele, et me loobuksime vastavast sõnastusest, mis viitab justkui korduvale kriminaalkorras karistatusele. Meist keegi karistatud ei ole. Head kolleegid, me oleme siin seda teemat juba piisavalt käsitlenud, ma seda teemat edasi ei laiendaks, sest meil tuleb praegu hääletusele katkestamisettepanek. Kui on soov eelnõuga veel edasi tegeleda, siis saavad Riigikogu liikmed väga selgelt oma meelsust väljendada, aga ma ei näe praegu mitte mingisugust põhjust seda diskussiooni siinkohal jätkata. Head kolleegid, Riigikogu istungi juhatajale on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 kolmas lugemine katkestada. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Aga enne on käsi püsti Helir-Valdor Seedril. Palun!

Aitäh! Väga kahetsusväärne, et te ignoreerite opositsiooni täielikult ja ei anna sõna ka protseduuriliseks [küsimuseks], mis oleks väga oluline. Ma tahan öelda, et nii teie ütlesite kui praegu ka rahanduskomisjoni esimees ütles, et kõik peab olema vormiliselt korrektne. Kõik peab olema vormiliselt korrektne! Ja siis ta juhatas meid Keskerakonna fraktsiooni juurde. Head kolleegid siin saalis! Ma tuletan meelde: mõni päev tagasi, kui me julgeolekumaksu seadust arutasime ja Toomas Kivimägi juhatas istungit, siis me juhtisime tähelepanu, kui ebakorrektsed olid materjalid, mis komisjonist olid tulnud. Toomas, kas sa mäletad? (Toomas Kivimägi saalist: "See oli detail.") See oli detail?! See oli väga põhimõtteline küsimus. Muudatusettepanekute tabelis ei olnud välja toodud, et [ettepanek] ei kuulu hääletamisele vastavalt seadusele. Me nõudsime seda hääletust ja juhataja ütles, et ta ei lähtu mitte komisjoni esitatud materjalidest, vaid teadmisest ja sellest informatsioonist, mis tal on. Ta ei lähtunud mitte komisjonis ettevalmistatud materjalidest! Niipalju korrektsusest, millele te siin praegu opositsiooni tähelepanu juhite! Aga kuna meil muid kaitsevõimalusi ei ole, siis me peame arutama seda olukorda, mis on kujunenud, ja seda, millised on meie võimalused oma õiguste kaitseks. Seetõttu ma palun kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega Isamaa fraktsiooni palvel, enne hääletust. Helir, väike täpsustus: enne hääletust. Enne hääletust. Palun paneme selle stenogrammi, et enne hääletust kümme minutit vaheaega. Väga hea! Aitäh! V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 kolmas lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt, head kolleegid, asume lõpphääletuse juurde. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 513 lõpphääletus. Me asume lõpphääletuse juurde. Enne lõpphääletust on meil kombeks lasta kaks minutit kõlada ka saalikutsungil. Nii et kõlab saalikutsung kaks minutit. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 513 on seadusena vastu võetud.