Julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) kolmas lugemine

Neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mati Raidma, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Meie ees on lõpphääletust ootav eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et arendada Eesti kaitsevõimet ja saada lisavahendeid julgeolekuinvesteeringuteks. Eesti julgeolek on eelkõige meie endi teha. Rahulikel aegadel võib seda teha rahulikul ja mõõdukal moel, aga me saame kõik aru, et need ajad said juba mitu aastat tagasi mälestuseks. Tänases reaalsuses on vaja ühiskonna kindlustunde säilitamiseks ja kindlama Eesti ehitamiseks otsustavamat ja kiiremat kaitsevõime kohandamist julgeolekukeskkonna väljakutsetega, mis omakorda eeldab suuremat panust meilt kõigilt. Seda ootame ka Eesti ettevõtjatelt, kes on avalikult öelnud, et kaitsevõime tagamiseks tuleb teha rohkem ja nemad on valmis panustama. Me teame, et lähiaastatel peame nii julgeolekusse – välisesse, sisemisse ja sõjalisse – kui ka Ukraina toetamiseks panustama veelgi enam. See on meile hädavajalik. Enne sõda Ukrainas oli meie plaan suunata eelarves Eesti sõjalisele kaitsele 2,16% sisemajanduse kogutoodangust aastas. Selline oli 2022. aasta kaitse-eelarve. Kaks aastat hiljem on see aga 550 miljonit eurot suurem ehk juba üle 3,4% SKT‑st. Kokku investeerime riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse võrreldes sõjaeelse ajaga viie aasta jooksul 4 miljardit eurot rohkem. Sõjalise kaitsevõime rahastamise kogumaht aastatel 2025–2028 on 6,35 miljardit eurot. Rohkem kui pool kaitse-eelarvest on suunatud hangetesse. Eesti kaitsjad, meie mehed ja naised, peavad teadma, et nende käsutuses on parimad relvasüsteemid ja piisav kogus laskemoona, millega igale vaenlasele vastu seista. Samuti oleme teadvustanud, et laiapindse riigikaitse tagamisel on oluline sisejulgeoleku, elanikkonnakaitse, elutähtsate teenuste ja küberkaitse roll. Valitsus on otsustanud nende valdkondade arengusse suunata täiendavalt 219 miljonit eurot. On selge, et peame tegema ja teemegi kõik, et Eesti oleks reaalselt kaitstud. Riigikaitsevaldkond on üks valitsuse prioriteete, seda näeb ette ka 2024. aastal sõlmitud koalitsioonilepe. Sealhulgas on julgeolekumaksu kehtestamine kuni 2028. aasta lõpuni, et saada vahendeid Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks. Reformierakonna fraktsioon toetab julgeolekumaksu kehtestamist ja kutsub ka kolleege üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, oletan, Tanel Kiik, palun! (Tanel Kiik ulatab juhatajale volituse.) Kõik õige.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Täna seisame tõesti väga olulise ja ka väga vajaliku otsuse ees julgeolekumaksu kehtestamise eelnõu kolmandal lugemisel. Ma olen väga nõus, et see on samm, mis tugevdab meie riigikaitset ajal, mil julgeoleku reaalsus Euroopas ja mujal maailmas on muutunud üha pingelisemaks. Venemaa sõjale Ukrainas on kahjuks lisandunud veel mitmeid konflikte ja võib öelda, et ka kohati prognoosimatu areng Lähis-Ida regioonis. Samal ajal peame vaatama ka kaugemale. Eesti maksusüsteem tervikuna vajab tegelikult reformi, mis looks vundamendi üheaegselt nii turvalisusele ja kaitstud Eestile kui ka õiglasemale ühiskonnale. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et maksusüsteem peab tagama riigi toimimise ning toetama inimeste võrdseid võimalusi. Maksukoormus tuleb jaotada õiglaselt, tagades, et kogutavad tulud aitavad pakkuda inimestele vajalikke teenuseid, alates solidaarsest tervishoiust ja sotsiaalkaitsest kuni siseturvalisuse ja hariduseni. Kõik need valdkonnad vajavad jätkusuutlikku rahastust. Nagu juba öeldud, täna rohkem kui kunagi varem vajab seda kahtlemata meie riigikaitse. Julgeolekumaksu kehtestamine on ajendatud selgest vajadusest leida kate juba varasemalt otsustatud kulutustele ning lähiajal vajalikele kulutustele riigikaitse tugevdamiseks. Me kõik saame aru, et see vajadus ei kao kahjuks kuskile ning meil tuleb teha vajalikke investeeringuid, rahastusotsuseid ja kulutusi ka järgmistel aastatel. Sotsiaaldemokraadid peavad selle koha peal väga oluliseks, et Eesti julgeoleku kindlustamisse panustame me kõik, nii tööinimesed kui ka ettevõtted. Väga hea on tõdeda, et sellest põhimõttest lähtub ka praegune julgeolekumaks: panustavad inimesed ja panustavad ka ettevõtted oma kasumilt. Head kolleegid! Kommenteerin veidi laiemalt ka meie maksusüsteemi tervikuna. Olen seisukohal, et praegune süsteem ei taga maksukoormuse õiglast jaotust, vaid maksustab tihti liiga kõrgelt just madala ja keskmise sissetulekuga inimesi. Tegelikkuses on näiteks keskmise palgaga inimese terviklik maksukoormus kõrgem kui mitmekordset keskmist palka teenival inimesel, nagu Riigikogu liikmelgi. Seda seetõttu, et lisaks tulumaksule, mis on ühetaoline, tuleb kõigil maksta käibemaksu sundkulutustelt toidule ja eluasemele, mis moodustavad just nimelt keskmise palgaga inimestel sissetulekust märksa suurema osa kui jõukamatel inimestel. Seetõttu toetavad ja taotlevad sotsiaaldemokraadid ka edaspidi astmelise tulumaksu kehtestamist, mille kohaselt rakenduks mitmekordse keskmise palga puhul [kahte keskmist] sissetulekut ületavale osale kõrgem tulumaksu määr. Jah, seda kokkulepet ei ole praeguse julgeolekumaksu puhul, kuna julgeolekumaks on poliitiline kompromiss koalitsioonierakondade vahel. Aga astmelise tulumaksu kehtestamine aitaks kindlasti muuta maksusüsteemi õiglasemaks ja vähendada ebavõrdsust. Me näeme, et neidsamu samme on tegelikult astunud teised Balti riigid, rääkimata Põhjamaadest. Samuti näeme tulevikuvaates vajadust suurendada varamaksude osakaalu just nimelt tarbimismaksude [asemel]. Hetkel kuulub 10%‑le Eesti jõukaimatest inimestest ligi 60% varadest ja see muudab meid üheks Euroopa suurima ebavõrdsusega riigiks. Riigi roll on tasandada sissetulekute ja varanduslikku ebavõrdsust. Kui suurendatakse varamaksude osakaalu, nii julgeolekukulude katteks kui ka laiemalt, siis see aitaks näiteks vähendada tarbimismakse ja miks mitte langetada toiduainete käibemaksu. Kõik, kes lubavad, et saame riigieelarve tasakaalu ja tagame riigi julgeoleku pelgalt kärbete toel, tegelikult petavad ennast ja eksitavad avalikkust. Tegelikkuses on Eesti maksukoormus jätkuvalt märkimisväärselt madalam kui Euroopa Liidus keskmisena, ka pärast julgeolekumaksu kehtestamist, rääkimata meile tihti eeskujuks olevatest Põhjamaadest. Eesti maksukoormus peab olema senisest mõne protsendipunkti võrra kõrgem, et katta ühiskonna vajadusi, nagu juba viidatud, [ehk kulutusi] sotsiaalsüsteemile ja tervishoiule, aga ka riigikaitsele, haridusele, siseturvalisusele ja nii edasi. Kuid see ei saa toimuda kõikide elanike arvelt ühetaoliselt, vaid suurem panus peab tulema jõukamalt osalt ühiskonnast, jõukamatelt inimestelt ja ettevõtetelt. Maksureformi puhul ei ole küsimus selles, kas seda on vaja, vaid selles, milline see tuleb ja millal me selle ellu viime. Julgeolekumaks on, nagu öeldud, koalitsiooniläbirääkimistel sündinud kompromiss ning praegustes oludes vajalik samm, mõistlik samm. Sotsiaaldemokraadid seda toetavad. Kuid hiljemalt järgmiste Riigikogu valimiste eel tuleb kõigil erakondadel välja pakkuda oma tulevikunägemus edasiseks. Meie oleme seisukohal, et maksureform peab muutma meie maksusüsteemi õiglasemaks, vähendama ebavõrdsust ja looma tugeva aluse meie riigi jätkusuutlikkusele. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! (Martin Helme küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Orwellilikult nimetatud julgeolekumaks võiks kanda ka ükskõik millist muud nime. Võiks öelda tema kohta kobarmaks, võiks öelda käpardliku majandamise maks, Reformierakonna valitsemise kinniplekkimise maks või miks ka mitte pensionäride peedistamise maks. See on peidetud julgeolekujutu taha, sest millist sigadust viimase kolme aasta jooksul ei ole Eestis saanud teha, kui räägid sellest, et julgeolek vajab seda ja muidu, kui te ei toeta, olete putinistid. Aga tegelikult tõstetakse meil praegu, nagu öeldud, kobarkorras peaaegu kõiki makse, selle maksu[eelnõuga] korraga käibemaksu ja tulumaksu, ning luuakse eraldi ettevõtlustulu maks, mida meil siiamaani ei ole olnud. Jah, see maks võtab raha vähemaks ka pensionäridelt, koos pensionide tulumaksusoodustuse kaotamisega minnakse järgmisel aastal pensionide kallale. Kui Kristen Michal või ükskõik milline teine minister räägib sellest, kuidas raskes majanduslikus ja eelarvelises olukorras pensionide kallale ei minda, siis see on inimestele jultunult näkku valetamine ja näkku irvitamine. Minnakse küll! Selle konkreetse seaduseelnõu kohaselt minnakse muu hulgas pensionide kallale. Ei, see ei ole solidaarne maks. Kui me oleksime tahtnud küsida ühiskonna rikkamalt osalt või ka välismaa ettevõtetelt, väga rikastelt välismaa ettevõtetelt, solidaarset panust Eesti elu edendamisse, siis oleks Eestis kehtestatud erakorraline pangamaks, nagu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pakkus välja juba eelmise aasta juunikuus. Juunikuus eelmisel aastal pakkusime selle välja! Aga seda ei ole tehtud, hoolimata korduvatest ettepanekutest, hoolimata sellest, et Leedu eeskujul – kui me tookord seda pakkusime, öeldi, et ei, seda me ei saa teha – on nüüd selle teinud Läti. Mingil põhjusel ei saa me ka Läti eeskujul seda teha. Me oleme Balti riikidest ikka kõige targemad, ainult et majandus on kukkunud meil kõige kauem, on kukkunud kõige sügavamale ja majanduslangus kestab edasi. Nii et ei [küsita] siin mingit solidaarset panust kõikidelt ühiskonnaosadelt, vaid ikka kõige vaesemalt ühiskonnaosalt võetakse ära. Ja see raha ei lähe julgeoleku edendamiseks. Raha läheb, nagu meie rahanduse suurkorüfee Võrklaev ütles, igale poole. Ehk sisuliselt läheb raha Reformierakonna käpardliku majandamise ja saamatu riigirahanduse aukude kinniplekkimiseks. Ei, see ei aita ikkagi riigieelarvet tasakaalu, sest järgmise aasta riigieelarve on meil sügavalt miinuses, laenamine jätkub, riigivõlg kasvab. Kõik jutupunktid, mida valitsuse esindajad selle maksu kohta meie ette panevad, on korduvalt tõestatult, läbinähtavalt valelikud. Mitte midagi selles maksus, mida meile reklaamitakse, ei ole tegelikult nii. Nii et loomulikult tuleb selle vastu hääletada. Aga ega te ju kunagi ei kuula.

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No selge on see, et see maks on üks kobarmaks, mis kahjuks – ma rõhutan sõna "kahjuks" – ei lähe julgeolekule. Kui vaadata riigieelarvet ja RES‑i, siis [näeme, et] järgmisel aastal on Kaitseministeeriumi valitsemisalas kasv 56 miljonit, 2026. aastal 227 miljonit ja 2027. aastal on pluss 7 miljonit. Aga eelnõu järgi soovitakse selle maksuga iga aasta korjata kokku üle 700 miljoni. Tekib küsimus, et kui kolme ja poole aasta jooksul ei kulutata Kaitseministeeriumis lisaks nii palju, kui ühe aastaga kokku korjatakse, siis mille jaoks see [raha] on. Tegelikult on see ju kõige vaesemate ja kõige nõrgemate koorimise maks. Kellelt raha võetakse? Raha võetakse pensionäridelt, esimese [samba] pensionilt. Juba võetakse raha ära peredelt, eriti lasterikastelt peredelt – iga kuu 200 eurot. Pensionäridelt võetakse järgmisel aastal sellega, et keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba, 17 miljonit eurot. 2027. aastal teeb see juba 76 miljonit eurot, [nagu näete], kui te vaatate eelnõu seletuskirja. Siin väideti, et kõik läheb väga hästi. Just nagu peaks hästi olema, aga kaubandussektori juhid väidavad, et 1. juulist 2025 on Euroopas toiduained [Eestiga võrreldes] kallimad vaid ühes riigis. Eesti on peale Taani kõige kallimate toiduainetega riik. Me võtame kõige nõrgematelt raha ära ja siis loodame, et nad saavad ikka hakkama. Me tõstame kõiki makse, alates aktsiisidest, lõpetades käibemaksu ja tulumaksuga. Ettevõtete [kasumimaks] 2% on selles paketis kõige väiksem tuluartikkel. Ja siis räägitakse siin, et see on kaitsekulude maks. Ma väga lootsin, et keegi koalitsioonipoliitikutest tuleb – aga veel on ühel võimalus, las tõestab ära, kuhu tegelikult see raha läheb. Me näeme riigieelarvest väga selgelt, et järgmisel aastal kaitsekulud siseriiklikult tegelikult [ei kasva], sest 56 miljonit on kasv, aga tegelikult on ju hoopis teistpidi, [kaitse]kulu on väiksem, sest 100 miljonit läheb otseselt Ukraina toetuseks. Eriti mulle meeldis, et kevadel väga selgelt öeldi, et ühtegi kobarseadust enam ei tule siia saali, aga julgeolekumaksu [seadus] on otsene kobarseadus. Võib-olla ka koalitsioonipoliitikud hääletaks teistmoodi, kui siin selgelt välja toodaks, et pensionäridelt võetakse esimesest sendist 10% ehk 2 protsendipunkti – ütleme täpsemalt, see on ju 10% – tulumaksu. Kui me liidame selle numbri, [arvestame seda] 17 miljonit, mis võetakse just eakate käest … Palun kolm minutit [juurde].

Kolm minutit lisaks.

… siis [tuleb] küsida, kuidas eakad peaksid hakkama saama. Just lasterikkad pered ja eakad, eriti üksi elavad pensionärid, on ju kõige haavatavamad. Mille nimel seda tehakse? Tehakse nende inimeste nimel, kes saavad palka 2200 eurot või enam. Kogu selle eelnõu ja eelnevate eelnõudega püütakse kinni maksta Reformierakonna kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustust], mis võtab riigieelarvest ära pool miljardit. Aga maksudega korjatakse kokku 2 miljardit ja julgeolekusse läheb sellest 2027. aastal parimal juhul 234 miljonit eurot. Sellised valed [kõlavad] siin saalis. Inimesed tulevad erakonna nimel siia pukki rääkima ja jätavad numbrid mainimata, kuid kiidavad, kui häid otsuseid nad teevad. Loomulikult, julgeolekule on vaja raha, aga miks keegi ei räägi siin, mis asjad me ostame ja kui palju meil lastakse osta? Võiks ju rääkida sellest, mis The Washington Post kirjutas: mitu kaugmaaraketti Eestile tegelikult müüakse, kui palju neid vaja on ja mis on ühe raketi maksumus. Kõik räägivad siin 1,6 miljardi euro juttu – see on tühine raha. Paljalt kaugmaarakettide jaoks oleks Eestil vaja 2 miljardit, kui Ameerika Ühendriigid lubaksid neid osta. Aga kahjuks on Kongress andnud loa väga väikesele kogusele [sellest], mida tegelikult Eesti kaitseks vaja oleks. Ja loomulikult, julgeolekuotstarbel on vaja Ukrainat toetada, aga siis tuleb ka ausalt kirjutada, kui palju läheb Ukrainale ja kui palju läheb selle peale, mida eelmine peaminister oma otsustega tegi, kui ta 2 miljardit meie taskutest välja viis. Seda me põeme siin veel aastaid. Ja tänane koalitsioon viib järgmised 2 miljardit ära, nii et on 4-miljardiline auk. Siis öeldakse, et noh, küll te 2027. aasta Riigikogu valimiste eel kõik lubate, kuidas välja tulla sellest suurest august, kus tulude pool on alla 18 miljardi ja auk on juba 4 miljardit. Nii et Isamaa fraktsioon ei saa mitte kuidagi selle valeliku eelnõu poolt hääletada, sest see lihtsalt teeb vaesust veel suuremaks. Eesti riik on varsti olnud juba kolm aastat majanduslanguses ja selles majanduslanguses saab tõus tulla ainult siis, kui Isamaa Erakond saab võimule. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Kas te kujutate ette ühte riiki, kus tullakse võimule ning esimesel aastal tõstetakse käibemaks ja tulumaks 20%‑lt 22%‑le, siis avastatakse, et Exceli tabelis on arvutused valesti tehtud, ei osatud 2 + 2 kokku liita, ja siis järgmisel aastal tõstetakse käibemaksu ja tulumaksu veel 2 protsendipunkti, 24%-ni? Kas te kujutate ette riiki, kus selline asi saab toimuda? See toimub meil siin, Eesti riigis. Praeguse valitsuse jaoks on inimesed vaid osa Exceli tabelist. Aga siis ei suuda valitsus Exceli tabelis isegi 2 + 2 piires arvutusi teha. Iga kord, kui esitad küsimuse "Miks pole selle asemel, et maksustada inimesi, rakendatud pangamaksu?", öeldakse meile, et pangad juba maksavad tulumaksu. Üllatus-üllatus, kujutate ette, inimesed ka juba maksavad tulumaksu! Sedasama tulumaksu, mis alguses tõsteti 22%‑ni ja nüüd tõstetakse 24%‑ni. Valitsuse esindajad räägivad: inimesed peavad olema solidaarsed, peavad panustama julgeolekusse. Aga miks pangad ei pea olema solidaarsed ja samamoodi panustama julgeolekusse? See on ju ka nende huvides. Muideks, julgeolekumaksuga tõstetakse ka ettevõtete tulumaks 22%‑ni. Aga teate, kellele tehakse maksusoodustus? Maksusoodustus tuleb pankadele, nemad maksavad 18%. Rääkige ausalt! Inimesi sobib maksustada, iga aasta neid makse tõsta, aga pangad on meil puutumatud. See on maailmavaateline, poliitilise ideoloogia küsimus. Vähemalt nii palju võiks julgust olla, et see otse välja öelda. Ma mäletan, kuidas koalitsioon siin alati naeris, kuidas Kaja Kallas siin naeris, kui Keskerakonna fraktsioon tuli välja pangamaksu eelnõuga ja kaitses seda siin saalis. Aga kes nüüd naerab? Naeravad Läti ja Leedu, kes koguvad pangamaksu pealt tulu kokku ega tõsta inimestele makse. Täna neil majandus kasvab, meil majandus langeb. Ütlen ausalt, päris hale on vaadata sotse, kes nüüd taovad rusikaga vastu rinda ja räägivad, et ikkagi oleks pidanud pangamaksu kehtestama, et nemad nii väga toetasid seda, tahtsid ära teha. Aga miks te siis ei teinud? Te olete valitsuses. "No kuri Reformierakond ei lubanud!" Teil lihtsalt pole selgroogu, te pole suutnud mitte ühegi oma asja eest seista selles valitsuses. Te olete valmis maksustama inimesi alates esimesest eurost ehk maksustate isegi neid, kellel pole mingit sissetulekut või kelle sissetulek on üks euro. Koalitsiooniläbirääkimistel sotsid isegi ei süvenenud sellesse, millele nad alla kirjutasid. Ma tsiteerin [artiklit sellest ajast], kui koalitsioonileping ja otsused said avalikuks: "Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles Äripäevale, et julgeolekumaksu kohta tuleks pigem küsida kommentaare rahandusministeeriumilt, aga möönis, et esimesest eurost maksustamine "vist sai tõesti kokku lepitud"." Vist sai kokku lepitud! Nüüd te täna hääletate selle poolt, milles te vist saite kokkuleppele, et maksustada meie kõige nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, maksustada pensionäre. Pärast seda te tulete veel midagi rääkima vasaktsentrismist ja nõrgemate kaitsest! Võib-olla aitab sellest silmakirjalikkusest. Tänase valitsuskoalitsiooni suhtumist peegeldab kõige paremini rahandusminister Jürgen Ligi. Küsisin mitu korda tema käest väga lihtsa küsimuse: kuidas inimesed, pered uuest aastast hakkama saavad? Kui on paljulapseline pere, kes elab maal, ja tõuseb uuesti käibemaks, tulumaks, aktsiisid tõusevad, rakendub automaks, kuidas nad hakkama saavad? Ja mis ma sain vastuseks? Jürgen Ligi ütles, et see, kuidas saab konkreetne pere hakkama, on kolmandajärguline – isegi mitte teisejärguline! – võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Ehk see pole oluline, kuidas inimesed hakkama saavad, sest praeguse valitsuskoalitsiooni jaoks riik ei ole inimesed. Teate, ma tahan vaadata, kuidas teie, selle valitsuskoalitsiooni loodud riik saab hakkama. See riik, mis ei suuda valitsuskulusid kärpida, kuid lämmatab kõiki inimesi ja kõiki meie ettevõtteid maksudega. Ma tahan seda vaadata. Kas kujutate ette? Varsti sellisel riigil sellise valitsusega polegi enam kelleltki makse koguda. Ja selle vilju me juba näeme: septembrikuus laekus makse oodatust 43 miljonit eurot vähem. Neid hakkabki prognoositust järjest vähem laekuma, sest see, mida te ei suuda Exceli tabelis arvutada, on see, et inimeste toimetulek halveneb, inimeste ostuvõime väheneb, ettevõtted panevad uksed kinni, majandus langeb. Ja makse laekubki oodatust vähem. Aga teate, mis on eriti paradoksaalne? Koalitsioon ründab sellega, et kui sa ei toeta julgeolekumaksu, siis sa ei toeta julgeolekut. Aga vähe sellest, et ministrid pole siiani suutnud kinnitada, et see raha reaalselt läheb julgeolekuks, lisaks räägitakse iga kord uut juttu. Teine oluline aspekt on see, millele pole üldse piisavalt tähelepanu pööratud: vahepeal on kasvanud kuritegevus. Kümme aastat oli kuritegevus langustrendis ja nüüd see jälle kasvab. Kasvanud on varguste ja nende inimeste hulk, kes ütlevad, et nad varastavad seetõttu, et neil ei ole muidu raha toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. See on tänane olukord. Ja nüüd te tahate veel käibemaksu ja tulumaksu tõsta, nimetades seda julgeolekumaksuks. Aga selle tulemusel sotsiaal-majanduslik olukord halveneb veel, vaesus ühiskonnas kasvab, vargused kasvavad veelgi, ja see on oht sisejulgeolekule. Paradoks on selles, et valitsus viib sisse julgeolekumaksu, tekitades ise sellega sisejulgeolekuriski. Rääkimata sellest, et kõigi nende maksutõusude koosmõjus, ka selle maksu tõttu, mida me praegu hakkame hääletama, väheneb ka inimeste kaitsetahe. Eesti Keskerakond ei toeta seda eelnõu, mis süvendab ühiskonna vaesumist, ja me hääletame selle vastu. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel Peeter Tali, palun! (Peeter Tali küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Austatav istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulasin tähelepanelikult poliitilise vastasrinna juttu. Ega EKRE ja Keskerakond mind ülemäära ei üllatanud, seda oligi oodata, et [tuleb] nutt ja hala, kui halvasti meil läheb. Tegelikult meie rahvas ei ole kunagi nii hästi elanud kui praegu ja seda tänu sellele, et me oleme Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslik liige. Selles vaimus, et see niimoodi edasi läheks ja ei tuleks mingisuguseid ootamatusi, on ette valmistatud ka järgmise aasta riigieelarve, mille põhilised märksõnad on: kindlus kaitses, riigi rahandus peab saama korda, me peame liikuma tasakaalu juurde ning majanduse konkurentsivõime ja majanduskasvu suunas. Kulutuste ja bürokraatia kärpimist on minu maitse jaoks liiga vähe, aga see ongi valitsusliidus olemise valu ja võlu. Aga nüüd julgeolekumaksu juurde. Julgeolekuolukord maailmas ei lähe mitte paremaks, pigem vastupidi. Venemaa ja Iraani kaotus Süürias – ütleme niimoodi, et pikas plaanis oli see ühe lahingu kaotus, sõda käib paraku edasi. Eesti inimeste, meie riigi ja iseseisvuse sõjaliseks kaitsmiseks suunab valitsus järgmisel neljal aastal riigikaitsesse 5,6 miljardit eurot. Lisaks sellele otsustas riigi eelarvestrateegia arutamise käigus Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus eraldada ekstra 1,6 miljardit eurot pikamaa lahinguvõime ja laiapindse riigikaitse tagamiseks. Ega enne ei olnud midagi valesti ja midagi ei ole valesti soetatud ega korraldatud, aga Eesti Kaitsevägi mõtles Eesti kaitsmise strateegia ümber. Enne me harjutasime [Eesti kaitsmist] mõttega, et kui ülekaalukas vastane tuleb ja tal õnnestub midagi okupeerida, siis me lööme ta koos liitlastega tagasi, aga õppides Ukraina sõjast, me nägime, et me ei saa lubada seda, et Vene agressor, Vene sõdurid panevad Narva elanike kallal toime samasuguseid sõjakuritegusid, nagu nad panid Irpinis ja Butšas, [kus nad] tapsid, piinasid, vägistasid ja röövisid. Sellepärast ongi lisaraha vaja, et see võime välja arendada, et vastase lahinguformatsioonid, lennuväljad ja seadmed purustada Venemaa territooriumil. Selles mõttes me mõtleme sõjaliselt nagu Iisrael, et hoida oma elanikud kaitstud ja oma taristu terve. See on minu meelest väga innovatiivne ja julge lähenemine. Kuhu see raha läheb? See raha läheb otse riigikaitsesse. Siin on muidugi ka parlamendi roll hoida valitsusel ja valitsusliidu ministritel silma peal, et see raha sinna tõepoolest läheks. Minul ei ole mitte mingit põhjust ei Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ega minupärast ka Kultuuriministeeriumi eelarve [vahendite] kasutamises kahelda. Ja nüüd konkreetsemalt, mis siis juhtub. Juba järgmisel aastal ja järgmistel aastatel jõuavad Eesti relvastusse keskmaa õhutõrje [süsteemi] IRIS-T lisaraketid, lühimaa õhutõrje raketid Mistral ja Piorun, pika tegevusulatusega suurtükiväesüsteemid Caesar, K9 ja taktikalised ballistilised raketid ATACMS. See kõik on meile väga vajalik. Järgmise nelja aasta jooksul kavatseb keskvalitsus julgeolekumaksuga – plaan on, aga kuidas läheb, eks see selgub – saada 2,6 miljardit eurot, ettevõtte kasumimaksu osa sellest on pisut alla 600 miljoni euro. See on kõik solidaarsusmaks, sest julgeolekut on vaja kõigile, ka pensionäridele ja nendele, kes saavad natukene paremini hakkama, ja nendele, kellel on natukene vähem raha. Eesti riik ongi selleks loodud, et me mingisugused asjad, nagu on julgeolek, teeksime koos ära, sest üksi ei saa. Paneme sinna raha, lepime kokku ja ehitame toimiva julgeoleku üles. Eesti 200 on muidugi eriti tänulik Eesti ettevõtjatele ja kõigile Eesti elanikele mõistmise ja toetuse eest. Ega me siin ju mingit kultuuri arendada ei saa, kui meie territooriumil on sõda. See kõik on seotud ja selle kõige eesmärk on see, et füüsiline, kineetiline sõda mitte kunagi enam Eesti territooriumile ei jõuaks. Seepärast ei tohi me väsida ja murduda. Tuleb edasi arendada Eesti riigikaitset ja mitmekihilist õhutõrjet, mida rohkem teatakse Kalevipoja kuplina, aga samamoodi peame tähelepanu pöörama hübriidohtudele ja valeinfo levikule vastu seismisele ning tugevdama Eesti info‑, meedia‑ ja digiruumi, suurendama digi‑ ja küberkaitse võimekust. Mul on väga hea meel, et uus Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo on julge mees. Ta ütles, et ta vaatab reservüksuste ettevalmistamisse tõsiselt sisse, mitte ei tee ajateenistust ümber, vaid pigem ikkagi vaatab üle reservstruktuuri ettevalmistamise. Tõsi on, et sõjapilt on muutunud. Me peame integreerima droonitõrje ja droonide kasutamise Eesti maaväe väljaõppesse rühma ja jao tasemel. Seda nüüd Kaitsevägi väga ettevõtlikult ja avatult hakkabki tegema järgmiste aastate jooksul. Ma rõhutan, et ülekaalukat vastast on võimalik lüüa ikka kõik koos kõrgtehnoloogiaga, nutikusega ja metsiku kaitsetahtega. Seda läheb meil kõigil vaja, sest paraku on talv tulekul. Seepärast Eesti 200 toetabki seda eelnõu ja ma kutsun isegi …

Aitäh!

… mitte valitsusliidu erakondi seda toetama. Tänan!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 512 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid 0. Eelnõu 512 on seadusena vastu võetud.