Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) kolmas lugemine

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Iga majandusõpik ütleb, et maksude tõstmine pidurdab majanduskasvu. Meie ministrid pole ilmselt neid õpikuid lugenud. Eesti majandus langeb neljandat aastat järjest ning valitsus teeb kõik, et see langus jätkuks. See pole kõik meie valitsuse jama, aga maksud, mida valitsus tõstab, võtavad vaesematelt kodanikelt raha ära. Samas keelduvad ministrid isegi arutamast panga kasumimaksu või astmelist tulumaksu, kuigi just jõukusemaksud kahjustavad ühiskonda ja majandust kõige vähem. Ja lõpuks, maksude totaalset tõstmist lihtsalt pole vaja. Bürokraatia kärpimise, mõttetu Rail Balticu projektist loobumise ja rohelise energia toetuste tühistamise abil saab riik kokku hoida miljardeid eurosid. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kaheksa minutit kokku.

Lugupeetud saadikud! Kõigepealt teile üks päevauudis: "Homme on Eestis elekter ligi 100 korda kallim kui Soomes." See on meie silmapaistev energia‑ ja maksupoliitika juba täna.

Homset hinda me veel ei tea.

Võib-olla ka homme ja ülehomme. Võiks jätkata seda arutelu, kui tihti me sellises olukorras oleme. Ja seesama kehtib ka Rootsi kohta. Need on meie tähtsaimad väliskaubanduspartnerid. Ehk maksupoliitiline geniaalsus toob tagajärgi. Me näeme, et rahvas vaesub, majandus kiratseb, ettevõtted sulgevad uksi, aga ikkagi on leidlikkust, [et mõelda välja], kuidas ettevõtetel ja kodumajapidamistel hapnik kinni keerata. Just need teemad puudutavad käesolevat eelnõu, sest aktsiisid, ennekõike bensiiniaktsiis, mõjutavad igaühte. Vaatame siis majandusolukorda. Eestis [on] 2024. aastal 43 500 makseraskustes leibkonda, mis on üle 40% rohkem kui eelmisel aastal. Ühe aastaga [selline kasv]! [Neist] 4500 leibkonda on hädas eluaseme‑ või kodulaenu tasumisega. See ongi hiiliv majanduskriis ja nendes oludes me ei tohiks süvendada aktsiisipoliitikaga väga oluliste valdkondade allakäiku. Liberaalsetest hüüdlausetest, millega roheenergeetilisi õhulosse ehitatakse, ei piisa. Aga ma märgin, et tegelikult ei ole nendel liberalismiga mitte mingit pistmist. Rohepoliitika on vasakäärmuslik leiutis, mis tapab meie konkurentsivõimet ja on mingite meetodite [tulemusel] ka liberaalidele hinge läinud. Kuidagi, mingi nipiga on see vasakäärmuslastel õnnestunud, et nad on nakatanud ka liberaalid, kes kunagi rääkisid konkurentsivõimest. Praegu on kõik sammud konkurentsivõime lammutamise suunas. Inimeste ostuvõime langus on järgmisel aastal hinnanguliselt 10–12%. Läti [kehtestas] pangamaksu, varem ka Leedu, juba ammu, aga meie läheme pensionide maksustamise juurde – lisandub 2% –, tõstame käibemaksu ja laseme pankadel oma ülikasumeid jätkuvalt [riigist] välja viia. Kliimakindla majanduse seadus, mis on praegu arutusel, on nagu majandusmõrvari unistus: kuidas saaks tappa ära Eesti konkurentsivõime? Keerame kohe põhja! Lauri Läänemets mainis täna infotunnis, et Euroopas ei ole enam vabaturumajandus. Tundub, et tal on õigus, et on mingi moodne plaanimajandus. Aga siin isegi ei taheta majanduskasvu, vaid öeldakse otse välja, et kiduge maailma päästmise nimel, kiduge pealegi, keerame kõik kinni, veondusest kuni toidutootmise ja põllumajanduseni. Alkoholiaktsiis. Õlletootjad [ütlevad], et piirikaubandus kasvab. Maksuamet kinnitab, et nii see on. Eesti on muutunud Põhjamaade turistide jaoks kõrgete hindade tõttu ebaatraktiivseks. Laevadel ostetakse viiendiku võrra vähem õlut. Samal ajal langetas Soome lahja alkoholi aktsiisi. Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms ütles, et mõjusid on nende sektoris juba näha ning 5%‑line aktsiisitõus ja käibemaksu tõus on hakanud turule oma jälgi jätma. Kogu kodumaine õllemüük, mille pealt riik saab aktsiisitulu, on langenud kokku 7%, ja see oli sellel suvel. Piirikaubanduse puhul on näha, et piiripoodides müüdi 2024. aastal ligi 30% rohkem õlut kui aasta varem samal perioodil. Läti piirikaubandus kasvab väga kiiresti. Praeguse seisuga on Eesti õlleaktsiis 48% kõrgem kui Läti määr. Tõsi küll, Läti plaanib ka tõstmist. Ja alkoholiaktsiisi laekus 19 miljonit eurot vähem. Bensiiniaktsiis. Millised on [selle tõusu] tagajärjed? Autokütuse hinda hakkavad lähiaastatel ülespoole suruma needsamad maksutõusud ja veel täiendavad nõuded. Transpordikütuste CO2 maksu tõttu lisandub 2027. aastast igale müüdud kütuseliitrile CO2-tasu. Nii et kütusemüüjad hakkavad kvooti ostma. On oodata, et sellel ajal tuleb hinnanguliselt juba üle kahe euro liitri eest välja käia. Ja diislikütuse puhul on ilmselt sama lugu. Aga seegi on ju niigi kehvas seisus olevate ettevõtjate olukorra halvendamine. Alkoholi[aktsiisi] puhul kannatab meie turismisektor, mis on meile kuldmune munenud 90‑ndatest aastatest. Tõsi, kõik need loosungid on ilusad – vähendame [tarbimist], mõtleme inimeste tervisele, parandame seda –, aga reaalsus on see, et meile jääb vähem raha isegi spordirajatiste ehitamiseks, sest raha läheb Lätti, maksu[summad] sõidavad Lätti ja teisest otsast jäävad need Skandinaavia turistide leiguse tõttu lihtsalt laekumata. Meie turismisektor kannatas COVID‑i ajal ju kõige rohkem, ühe aastaga oli tulu langus üle miljardi. Tegelikult me peaksime mõtlema, kuidas see sektor saaks jalad alla. Aga nüüd tõusevad majutuse käibemaks ja alkoholiaktsiis. Kuidas me siis aitame kõige rohkem kannatanud majandussektorit, kes kaotas miljardi? Kujutage ikkagi ette, et ühel ettevõtjal, kes maksab laenu, on äkki pool käibest kadunud, ja pärast me teda ei aita ka.

Aitäh!

Aitäh teile ka!

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Maksuralli käib edasi. Ja iga kord, kui mõne maksuga siia ette tullakse, küsitakse, mille jaoks. No enam ei saa ju keegi öelda, et julgeoleku jaoks, sest me hakkame järgmises punktis arutama ühte kobareelnõu, mida nimetatakse julgeolekumaksu [seaduse eelnõuks]. Aga mille jaoks neid makse juba teist aastat järjest siia Riigikogu pulti tuuakse ja siin vastu võetakse? Põhjus on ainult üks: Reformierakonna valimislubadus, tulumaksu[soodustus] kõrgepalgalistele. Makse on siiamaani tõstetud juba miljardi euro võrra aastas, täna õhtuks jõuame teise miljardini. Nii et aastast 2026 maksavad Eesti kodanikud ja ettevõtjad võrreldes 2023. aastaga makse 2 miljardit enam. Mida toob meile järgmine aasta? Sihukesed toredad maksud: 1. jaanuaril tõuseb tulumaks 2%; ajalehtede ja majutusasutuste käibemaks tõuseb; [hiljemalt] 15. veebruaril saame kätte automaksuarve; 1. mail tõuseb elektriaktsiis – teate, kui palju? Kui palju see selle aasta 1. mail tõusis? Siin saalis, ma saan aru, keegi ei tea. Sel aastal tõusis see 45%. Pakkuge välja, kui palju järgmisel aastal tõuseb. Ka 45%. Diislikütuse [aktsiis] tõuseb 7%, maagaasi aktsiis tõuseb 18% – sama palju kui selle aasta 1. mail. Aga koalitsioonipoliitikutel ei ole muidugi sooja ega külma sellest, kuidas inimesed maal liikuda saavad, kuidas nad oma kodusid soojaks kütavad. Las aktsiis tõuseb, küll nad maksavad. 1. juulil tõuseb käibemaks järjekordselt 10% ehk 2 protsendipunkti ja bensiiniaktsiis tõuseb 5%. Ja oh imet, sotsiaaldemokraadid saavad ka enda [tahtmise], muidu nad mõtlevad, et nemad ei saa midagi. 1. oktoobril hakkame me kõik maksma maamaksu tunduvalt rohkem kui tänaseni. Aastast 2026 ei ole enam kodualune maa ka maksust vabastatud tänu sotsiaaldemokraatide jõupingutustele. Kui keegi siin tuleb veel rääkima, et nemad muretsevad Eesti inimeste ja eriti maainimeste pärast, siis see on kõige suurem vale, mis üldse saab olla, see on sotsiaaldemokraatlik vale. Mis siin viimase kahe aastaga selle koosseisu ajal tehtud on? Kõige rohkem otsuseid, mis mõjutavad inimesi väljaspool Tallinna, on teinud ikkagi puhtalt sotsiaaldemokraadid. Ja neil on hea tugi ka, Keskerakonnast on neli inimest sinna appi läinud. Selle võrra on neil tunduvalt lihtsam makse tõsta. Nii et see on õudusunenägu. Ma küll ei ole alkoholi ja tubaka tarbija, mitte kuidagi ka nende kaitsja, kes neid tarbivad, aga piirikaubandust me oleme näinud. Sellest pole möödas väga palju aastaid, kui me nägime, et maksuraha läks Lätti, aga ravikulud jäid Eestisse. Noh, ütleme, kui siin keegi tahab öelda, et näed, me tegime rahanduskomisjonis hästi tubli töö ja järgmisel aastal tõuseb alkoholimaks ainult 5%, [siis ma tuletan meelde, et] 2026 on selle eest 5% juurde pandud, [kokku] on 10%, ja 2027 on 5% lisaks, ka 2028 on 5% lisaks. Nii et rõõmu ja hõiskeid tuuakse Eesti peredele. Viimane uuring, mille kohta täna hommikulgi paljud said sotsiaalmeediast ja raadiost [uudist] kuulata, [näitab], et paljud Eesti pered jätavad sel aastal jõulukingitused ostmata, sest selleks raha ei ole. Kurb on see, et päris korralik protsent inimesi tahab selleks laenu võtta, sest tänane koalitsioon on viimase pea kolme aasta majanduslangusega ja maksude tõusudega peredelt selle raha ära võtnud. Päris kurb on. Mul on kurb selle pärast, et koalitsioonierakondade fraktsioonide sees ei toimu arutelu selle üle, kui kaua ja kui palju on veel võimalik makse tõsta. Sõbrad, te kuulete, et riigieelarve puhul arutatakse, et raha on vähe. Aga me kuulsime regionaal‑ ja põllumajandusministri käest täna hästi palju uudiseid. Osale inimestele, sotsiaaldemokraatidele, on veel töökohad loomata.

Hea kolleeg, kas te olete lõpetamas või [soovite] kolm minutit lisaks?

Jaa, palun kolm minutit [juurde].

Kolm minutit lisaks.

Neli inimest üle Eesti hakkavad nüüd majandust ergutama. Võiks ükskord aru saada sellest, et raha ei tule Eesti Pangast ega nõndanimetatud nutumüürist ehk pangaautomaadist, raha tuleb ikka ettevõtlusest. Kui sotsiaaldemokraat ettevõtjaks hakkab, siis tavaliselt see väga palju rõõmu ei too, sest ei jõua ära jagada seda, mida jagada tahaks, ja maksudega ära võtta, mida võtta tahaks. Me oleme järgmise aasta riigieelarve arutelude jooksul näinud, kuidas ainult ühe erakonna ministrid ei tahtnud kuidagi rahanduskomisjoni jõuda. Eile lõpuks [üks] jõudis. Aga mis sa enam jõuad, kui täna on riigieelarve arutelul. Saadetakse meile koju üks paber, kus just need read, mida me investeeringute kohta soovisime, olid ikka veel tühjaks jäetud, neid lihtsalt ei saadetud. Nii et jõudu ja jaksu teile Eesti rahva ja ettevõtete viimiseks vaesumiseni! Isamaa Erakond ei saa sellist eelnõu kuidagi toetada. Me saame lubada, et esimese asjana, kui meie võimule tuleme, alustame sellest, et automaksu ehk mootorsõidukimaksu me tühistame – see on esimene eelnõu, mis siia Riigikokku saadetakse. Ja siis vaatame üle aktsiiside, käibemaksu ja tulumaksu tõusud, sest sellist maksude tõusu ei kannata mitte ükski majandus välja. Ma loodan, et ka koalitsioonipoliitikutel, vähemalt mõnel, tekib [julgus] või kui nad ei julge punast panna, siis nad lähevad lihtsalt saalist ära sellel hääletamisel, eks see võimalus on ka. Jõudu ja jaksu teile!

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Tere päevast, head kolleegid! Austatud juhataja! Aktsiisitõusu peamine eesmärk järgmisel aastal on koguda rohkem aktsiisimaksu riigieelarve tulude suurendamiseks, riigieelarve positsiooni parandamiseks ja defitsiidi vähendamiseks. Eesti eripära on see, et 3,5% laekuvast alkoholi‑ ja tubakaaktsiisist ning 47,8% laekuvast hasartmängumaksust kantakse üle Eesti Kultuurkapitalile. Hasartmängumaksu eraldis kultuurkapitalile on viimastel aastatel kasvanud 2,5 korda. Me teame, et Eestis on üsna madal hasartmängumaks, ja see on ilmekas näide, et mõnikord tähendavad madalamad maksud suuremat eelarvetulu. 2018. aastal laekus hasartmängumaksust kultuurkapitali 12,6 miljonit eurot ja 2025. aastaks kavandatakse 28 miljonit eurot. Praegu jaotub hasartmängumaksu eraldis kultuurkapitali sees nii, et 60,6% kasutatakse kultuuriehitiste jaoks, 2% kasutatakse kunstide ja rahvakultuuri valdkonna õppejõudude loometegevuse toetamiseks ning ülejäänu jaotatakse sihtkapitalide vahel, kust finantseeritakse kultuuri‑ ja sporditegevust. Selle eelnõu seaduseks saamisel kasutatakse kultuuriehitiste tarbeks 52% kultuurkapitalile eraldatavast hasartmängumaksust ning selle võrra rohkem [raha] jääb sihtkapitalidele spordi‑ ja kultuuritegevuse finantseerimiseks. See on üks muudatus selles eelnõus, ja väga oluline mu meelest. Praegu on kultuurkapitali sihtkapitalidest vaeslapse osas kehakultuuri [ja spordi sihtkapital]. Eelnõu seaduseks saamisel ühtlustuvad mõne aasta kestel kõigi sihtkapitalide eraldised. Kokku võttes võib öelda, et maksutõusude toel kasvab Eesti Kultuurkapitali [käsutuses olev summa] kümne aastaga pea kahekordseks: 28 miljonilt 2018. aastal [jõuame] 54 miljonini 2028. aastal. Nii palju siis aktsiiside seosest kultuuri ja spordi finantseerimisega Eestis ja muudatustest, mis selles eelnõus on head. Aktsiisidel on ka teine eesmärk: tõsta kunstlikult nende kaupade hinda, mille liigne tarbimine on inimese tervisele kahjulik. Liberaalne Reformierakond võiks ju öelda, et iga inimese tervis on tema enda asi, kuid näiteks alkoholitarbimisel on ka märkimisväärsed väliskulud ehk kulud teistele inimestele ja ühiskonnale. Kas või näiteks liiklusõnnetused, milles võivad hukkuda või raskelt viga saada täiesti kõrvalised inimesed. Ka perevägivald ja laste hooletusse jätmine on tihedalt seotud liigse alkoholitarbimisega. Liigne alkoholitarbimine on seotud nii madala sissetulekuga kui ka kehvema tervisega. Seetõttu kujunes rahanduskomisjonis – ja ma tean, et fraktsioonides ka – kõige suuremaks aruteluteemaks selle eelnõu puhul alkoholiaktsiisi täiendava tõusu ärajätmine. Vähemasti rahanduskomisjoni ega Reformierakonna liikmetest ei arvanud keegi, et alkohol on poes liiga odav. Kolleeg Reformierakonnast, Anti Haugas, arvutas välja, et 2010. aastal sai miinimumpalga eest 67 pudelit kõige odavamat viina, aga 2023. aastal juba 123 pudelit. Palun lisaminuteid.

Jaa, otse loomulikult, see läks väga huvitavaks. Kolm minutit lisaks, palun!

Võrrelduna miinimumpalgaga on viin muutunud poole odavamaks, mis ütleb, et me oleme tõstnud alkoholiaktsiisi vahepealsetel aastatel liiga vähe. Kõiki teadmisi arvesse võttes esitas rahanduskomisjon siiski teise lugemise eel muudatus[ettepaneku] jätta ära alkoholi aktsiisimäära täiendav 5%‑line tõus tuleva aasta juulikuus. Seda põhjusel, et me teame, et inimesed vaatavad hindu ka piiridel. Just Läti piiri ja Läti alkoholiaktsiisi poliitikat peame me väga tihedalt jälgima, sest kui vahe on väga suur, siis liigub meie alkoholiaktsiis Lätti. Ja mitte üksnes alkoholiaktsiisi, vaid ka alkoholi käibemaks, tangitakse ka kütust, nii et samuti kütuseaktsiis ja [kütuse] käibemaks, ja kui käiakse toidupoes või ehitusmaterjalide poes, siis ka nende [kaupade] käibemaks. Kui me otsustasime ära jätta täiendava alkoholiaktsiisi tõusu tuleva aasta 1. juulil, siis korrigeeris Rahandusministeerium eelarvepositsiooni paremaks 18 miljoni euro võrra, millest kultuurkapitali laekub omakorda 630 000 eurot. Aga eelnõu seaduseks saades tõuseb järgmistel aastatel [ikkagi] nii alkoholi‑ kui ka tubakaaktsiis. Rahandusministeeriumi aktsiisipoliitika ekspertide sõnul on aktsiisi kogumine kõige tõhusam väikeste sammude kaupa igal aastal ja mitu aastat ette nähes. Siiski kasvab järgmise nelja aasta jooksul alkoholiaktsiis pea kolmandiku võrra. Kõikidel mainitud põhjustel – me parandame eelarvepositsiooni, me tõstame alkoholi hinda, me kogume raha kultuuri‑ ja sporditegevuseks – palun ma, head kolleegid, seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Nagu eelkõneleja juba rääkis, tegelikult on see eelnõu väga sisukas ja sisaldab väga palju erinevaid tahke. Keegi ei soovi aktsiise või maksumäärasid muuta ainult seetõttu, et see on eesmärk omaette. Alati on selle taga mingi põhjus ja mingisugused kuluvajadused, sest me tahame midagi Eesti riigis paremaks teha. Ma väga hindan igat Riigikogu fraktsiooni, kes siin saalis on ja kes on ka juba sõna võtnud. Ma ei soovi ühtegi fraktsiooni isiklikult rünnata või nende märkustele tähelepanu juhtida. Samas oli mul väga kurb kuulata, kuidas Isamaa fraktsiooni esindaja, keda ma tegelikult isiklikult väga austan, olles keskkonnaministrina ka rahanduskomisjonis temaga väga palju koostööd teinud, süüdistas kõigis asjades sotsiaaldemokraate, nii maamaksu tõusus kui ka erinevate töökohtade loomises, mida justkui soovitakse omadele luua. Kindlasti ei ole see tõsi. Ma arvan, et aeg näitab, et tulevad sisukad konkursid, nii nagu on varasemalt olnud, ja sinna leitakse parimad inimesed, kes saavad pakkuda Eesti ettevõtjatele tuge igas Eestimaa piirkonnas. Ma soovin seda kindlasti rõhutada, et ei jääks valed väited siin saalis kõlama. Me kõik esindame siin oma valijaid, esindame oma piirkonna valijaid ja ühel või teisel moel oleme siin kogu Eesti esindajatena. Mul on väga hea meel, kui me suudame näidata koostööd igas punktis, ükskõik millises eelnõu [menetluse] faasis või ükskõik millise eelnõu puhul. Sotsiaaldemokraadid antud eelnõu toetavad ja me kutsume sisukale ja konstruktiivsele koostööle üles ka teisi. Aitäh!

Tänan väga teid! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 510 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid 0. Eelnõu 510 on seadusena vastu võetud.