Julgeolekuolukord

Ma läheks siiski praegu küsimustega kohe edasi, sest me jõuame veel ühe küsimuse võtta. See küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on julgeolekuolukord. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu otsuse 479, millega Riigikogu delegeeris Vabariigi Valitsusele oma põhiseadusliku õiguse otsustada, kas viia Kaitsevägi sõjalisele välismissioonile. Täpsemalt anti Vabariigi Valitsusele voli otsustada ise, kas viia Kaitsevägi 2025. aastal kuni 100 kaitseväelasega kas NATO, mõne NATO liikmesriigi, Euroopa Liidu või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi juhitavale sõjalisele missioonile, ilma et me teaks, millisest missioonist jutt käib. Tõsiasi, mida keegi ei ole ümber lükanud ja mida ei saagi ümber lükata, on see, et kõnealusele otsusele tuginedes saab Vabariigi Valitsus langetada otsuse, et Eesti Vabariik osaleb ka sõjalisel missioonil Ukrainas, ilma et selleks oleks enam tarvis Riigikogult luba küsida. Minu hinnangul on see täiesti vale ja vastuvõetamatu, sest parlamentaarses riigis peaks kõige suurema kaaluga otsused, nagu see [otsus] kindlasti on, langetama mitte valitsus, vaid parlament. Seetõttu tõstatasin kõnealuse küsimuse nii eelnõu esimesel kui ka teisel lugemisel ning mõlemal puhul kinnitati mulle, et kõnealusele otsusele tuginedes Ukrainas missioonile minemine Vabariigi Valitsuse otsuse alusel pole tõenäoline. Minu küsimus on järgmine. Kas teie, olles täna siin peaministri ülesannetes valitsuse esindajana, saate valitsuse nimel anda nii Riigikogule kui ka laiemale Eesti üldsusele kinnituse, et Eesti Vabariik ei alusta osalemist ühelgi sõjalisel missioonil Ukrainas, ilma et selleks oleks küsitud Riigikogult heakskiitu, algatades selle jaoks vastavasisulise Riigikogu otsuse eelnõu, mida on teatavasti võimalik menetleda väga kiiresti, vähem kui 24 tunni jooksul? Ehk minu küsimus on see, kordan üle: kas te saate anda kinnituse, et kui Eesti Vabariik peaks otsustama minna Ukrainas sõjalisele missioonile, siis seda ei tehta 2025. aastal otsusele 479 tuginedes, vaid selleks küsitakse eraldi spetsiifilist heakskiitu?

Aitäh! Härra minister, palun!

Jah, aitäh! Tegemist on tavaga, millele te viitasite, blankoveksli puhul, mis puudutab ainult NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO missioone. See on olnud täpselt samamoodi viimased kümme aastat, või kui pikk see periood on olnud. Me oleme niimoodi teinud. Ma võin kinnitada seda, et ei kaitseminister, Kaitseväe juhataja ega mitte keegi ei ole kuni tänaseni valitsusse tulnud ja teinud ettepanekut, et Eesti võiks minna või peaks minema sõjalisele missioonile Ukrainas. Seda pole tänaseni olnud. Mis puudutab tulevikuotsuseid, kas me peaksime Ukrainasse minema ja teda nii toetama, siis mul selle kohta sisend hetkel puudub. Ma ütleksin, et minu arvates on see nii tähtis otsus, et seda valitsus kuskil salaja otsustada ei saa. Aga me peame möönma, et me ei tea, mis tulevikus juhtub. Ma võin teile tuua näite, mille [teokssaamine] ei ole täna küll päris tõenäoline. See ongi lihtsalt sellepärast toodud näitena, et me ei tea, milline versioon [teoks saab]. Näiteks, kui Venemaa mingil põhjusel tagasi tõmbub, annab Ukrainale kõik alad [tagasi] ja sinna viiakse sisse mingisugune ÜRO rahumissioon, siis see tundub täiesti mõistlik selle jaoks, et keegi enam kunagi sinna ei tuleks [sõdima], ja selleks, et hoida seal korda. Aga kui te küsite seda, kas me peaksime minema Ukrainasse sõdima NATO või kellegi teise egiidi all, siis sellist ettepanekut pole tehtud ja sellist ettepanekut, ma arvan, tuleks parlamendiga arutada. Valitsus seda eraldi ja kuskil salaja otsustada kindlasti ei saa.

Suur tänu! Siinkohal paneme tänasele infotunnile punkti. Ma tänan kõiki kolleege ja valitsuse liikmeid aktiivse osaluse eest. Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.