Toimetulek

Tänane kaheksas küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on toimetulek. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Läänemets! Te ei julgenud vastata küsimusele, kas Eesti inimeste ostujõud järgmisel aastal kasvab või kahaneb. Rahandusministeeriumi vastus on ühemõtteline: paraku, kui võrrelda maksutõuse ja hinnatõusu palgatõusuga, [siis on selge, et] keskmiselt inimeste ostujõud langeb. Teate, ma tahtsin teie valitsusele öelda, et te olete järgmise aasta valguses saavutanud musta rekordi. Järgmisel aastal – ma palusin teha analüüsi – tõuseb kümme maksu: tulumaks, ajalehtede käibemaks, majutusasutuste käibemaks, automaks, elektriaktsiis, diislikütuse [aktsiis], maagaasi [aktsiis], käibemaks, bensiiniaktsiis ja maamaks. Vaadake, selle summa suurus, mis võetakse teie valitsuskoalitsiooni täiendavate maksutõusudega [inimestelt] konsolideeritult ära, on ligikaudu miljard eurot. Lisaks toovad maksutõusud kaasa hinnatõusu vähemasti 5%. Nagu on öelnud pangad ja ka Rahandusministeerium oma analüüsis, toovad maksutõusud kaasa selle, et Eesti majandus kasvab aeglasemini, Rahandusministeeriumi enda hinnangul 1,2%. Need maksutõusud löövad kõige valusamini just väiksema sissetulekuga inimesi: eakaid, lastega peresid, kus on, ütleme, ülalpidajaid pere või leibkonna kohta arvuliselt vähem, ja maapiirkondade elanikke, sest keskmine palgatase on seal madalam. Minu küsimus teile, härra Läänemets kui valitsuse [esindajale] on see. Võtame konkreetsed inimeste grupid, sest te viitasite eelnevalt küsijale, et tuleb [öelda] konkreetselt. Kui palju võtavad inimeste taskust raha maksutõusud, mida teie valitsus konsolideeritult ellu viib? Just konkreetselt kahte tüüpi inimeste [taskust]: keskmist palka teeniva, Eestis tööd tegeva inimese [taskust] ja järgmisel aastal keskmist pensioni teeniva inimese [taskust]. Palun konkreetset indikaatorvastust mõlema grupi puhul: keskmist palka teeniv töötegija ja keskmist pensioni saav eakas inimene.

Suur tänu, suur tänu selle küsimuse eest! Inimeste toimetulek on oluline teema ja hea, et te siin kaasa mõtlete. Fakt on see, et Eesti julgeolekusse tuleb panustada, seda [arvamust] me jagame kõik, seda me ei eita. See summa ongi miljardi juures ja seda küsimust me siin eelarves lahendame. Ma olen teiega nõus, et riigikaitsesse panustamise koorma asetamine keskmise Eesti pere õlgadele oleks kõige suurem viga. See on ka põhjus, miks on [ette nähtud] ettevõtjate panus. See on põhjus, miks ei ole [ellu viidud] seda, kuigi see soov valitsuskoalitsioonis oli, et käibemaks tõuseks 4%. See tõus ei ole 4% sellepärast, et siis kannataks inimeste toimetulek kõige rohkem. Teil on õigus ka selle koha pealt, mida me ei ole saavutanud. Tõesti, kui on kaks parempoolset erakonda ja üks vasakpoolne erakond – ka teie olete parempoolses erakonnas –, siis on neid kokkuleppeid keeruline saavutada. Aga rikkamad inimesed peaksid panustama rohkem, selle võrra saab väiksema sissetulekuga või keskmise sissetulekuga inimene ja tegelikult ka pensionär vähem panustada. Kui meie parlamendis on nii suur osa parempoolsetel erakondadel, siis on selliseid kokkuleppeid raske saavutada. Kindlasti on sellise ilmavaate laial levikul mõju inimeste toimetulekule. Teil on õigus, kui te sellele viitate. Ma numbreid peast ei oska öelda, aga ma oskan öelda, mida me oleme teinud. Pean osaliselt rääkima sotsiaaldemokraatide poolt, aga teisalt valitsuse poolt. Siin oli palju juttu sellest, et pensione tuleks kärpida ja pensionide indekseerimist tuleks kuidagi vähendada. Ei, me ei tee seda! Pensionid järgmistel aastatel tõusevad. Kui seda oleks tehtud, siis mõju pensionäridele oleks olnud väga suur. Seda ei ole. Me saime sellise kokkuleppe, et me pensione puutuma ei lähe, vaid pensionid järgnevatel aastatel tõusevad. Mis puudutab sellist keskmist Eesti peret, siis Eesti Panga hinnangul, mida te olete ilmselt jälginud, on alampalga tõstmisel väga suur mõju nende sissetulekule, kes saavad 1000 eurot, alla 1000 euro, 1300 eurot, 1400 eurot. Kuni keskmise palgani mõjutab see inimeste sissetulekut. Alampalga jõulisem tõstmine on selle valitsuskoalitsiooni kokkulepe ja ka kokkulepe, mis on tehtud tööandjate ja ametiühingutega. Prognooside järgi tõuseb alampalk ka järgmisel aastal kolmandiku võrra rohkem kui keskmine palk. Nii et me oleme proovinud võimalikult palju leevendada seda toimetulekuolukorda või neid raskusi, mis inimestel [tekivad]. Aga loomulikult, palju parema tulemuse annaks see, kui me ei teeks käibemaksu tõusu, vaid teeks hoopis maksu neile inimestele, sellele 10%‑le, võib-olla isegi 5%‑le kõige rikkamatele Eesti inimestele. Muide, 1% Eesti rikkaimatest inimestest on rikkamad kui 1% Soome [kõige rikkamaid]. Päris huvitav statistika, mida me näha saame.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Mittevastus, härra siseminister! Muidugi, nagu vanasti oli – siin räägiti Aidu tuulepargist – Sõnajalgade laulus, et tulge kõik, rikkad ja vaesed. Teie valitsuse kompromiss on olnud vastustada nii jõukamaid inimesi kui ka väiksema sissetulekuga inimesi, kuid kõige valusamalt lööb see [poliitika] väiksema sissetulekuga inimeste pihta. Teie valitud poliitikasuund, härra Läänemets, on teha Eestist kaudsete maksude Euroopa tšempion. Me oleme hinnatõusu suhtelise kiiruse poolest muutunud Euroopa tšempioniks ja nüüd te saavutate ka kaudsete maksude tšempioni [tiitli]. Te ei mõista ühte asja: inimestel, kes elavad pensionipäevast pensionipäevani, palgapäevast palgapäevani, läheb enamik sissetulekust maksustatavaks kaudsete maksudega, ennekõike käibemaksuga, mille te olete 20%‑lt tõstnud 24%‑le. See jutt, et pensionäre ei maksustata, on ju vale. Parlament hakkab täna, sõna otseses mõttes täna, hääletama seadust, mille järgi kõikide pensionäride tulusid alates esimesest eurost maksustatakse 2026. aastast täiendavalt 2%‑ga. Juba on jõustunud keskmise pensioni tulumaksuvabastuse süsteemi äralõhkumine. Ma ei kõnelegi sellest, kui suur on tegelikkuses kaudsete maksude mõju eakate inimeste toimetulekule. Inimesed on väga keeruliste valikute ees. Kui nad tahavad näha murelikku Eestit, siis nad vaatavad täna peeglisse. Te kõnelete riigikaitsest. Ma ei saa ühest asjast aru. Härra Läänemets, palun andke seletus. Te ütlete, et see osa maksudest läheb riigikaitsele, kuid ma näen, nii nagu ka riigikontrolör oma analüüsis esmaspäeval ütles, et valitsemiskulusid, kui liita kokku tööjõu‑, majandus‑ ja toetuste kulud ministeeriumide lõikes, valitsus tegelikult ei vähenda. Ja mis kõige hämmastavam, seda riigieelarves olevat Kaitseministeeriumi majanduskulude rida "Kaitseotstarbeline erivarustus", mis on ette nähtud moona soetamiseks, te hoopis vähendate 96 miljonit eurot. (Hääl saalist: "Vale!") Ärge hiilige palun selle jutuga teemast kõrvale! Vastake mu küsimusele: kui palju väheneb …

Teie aeg!

… keskmist palka teeniva inimese sissetulek selles olukorras, kus teie maksutõusud jõustuvad? Te teate seda numbrit, öelge see välja.

Aitäh!

Ma annan teile indikaatori ette: see number on inimeste ühe kuu reaalsissetulek. Kas mu väide on reaalne? Andke palun hinnang.

Aitäh! Härra minister, palun!

Suur tänu! Ma neid teie arvutusi olen näinud, need on müstilised, populistlikud ja müstilised. Aga teil on loomulikult õigus: maksumuudatustel on inimeste sissetulekule mõju. See on ka meie mure. Nagu ma ütlesin, me oleme pingutanud, et seda muret üht‑ või teistpidi leevendada. Näiteks võtame pensionärid: lisaks sellele, et pensionid järgmistel aastatel tõusevad, ei vähendata [pensionide] indekseerimist, ei külmutata midagi, on tehtud ka ju otsus, et õendushoolduse tasu – pensionärid satuvad ju kõige rohkem haiglasse, nende eagrupp – me vähendame umbes 300 eurot inimese kohta. Sellel on väga suur mõju. See on väga oluline asi, sest inimesed ei ole saanud haiglas ravil viibida nii pikalt, kui vaja on olnud. Teine asi: me oleme hiljuti ellu viinud muudatused, millega riik tuleb hooldekodukoha tasu maksmisel appi. Kui siiamaani pidi kas pensionär või tema pere leidma aastas 5000, 6000, 7000 eurot, et maksta hooldekodukoha eest, siis nüüd heal juhul ei maksa nad üldse sentigi või halvemal juhul maksavad kuskil 1000 eurot või sinna kanti aasta jooksul, võib-olla vähemgi, 500 eurot aasta jooksul. Sellel on väga suur mõju, mis jälle neid inimesi toetab. Ärme räägime ainult maksudest. Räägime nendest asjadest ka, mida me oleme proovinud teha. (Urmas Reinsalu hääl saalist. Juhataja helistab kella.) See loomulikult ei tasanda kõike. Teil on õigus, kaudsed maksud Eestis tõusevad, jah. See kahjuks niimoodi on. Meil ei ole olnud võimalik kokku leppida selles – ka Isamaa ei toeta astmelist tulumaksu –, et rikkamad panustaks rohkem ja keskmine Eesti pere panustaks vähem. Isamaa nagu ka teised paremerakonnad ei toeta seda, et me maksustaks kõige rikkamat osa Eesti ühiskonnast [rohkem] ja keskmist Eesti inimest vähem. Kui me vaatame ülejäänud Euroopat ja seda, milles me oleme tšempionid, siis [näeme, et] me oleme läbi aegade – ka teie olete selle eest seisnud – olnud tšempionid selles, et me hoiame rikkaid inimesi, kõige rikkamaid ja kõige jõukamaid. Ma ei räägi keskmisest Eesti ettevõtjast, ma räägin kõige jõukamatest. Me hoiame neid nagu pilpa peal, aga koormame maksudega neid inimesi, kellel raha nii palju ei ole, neid inimesi, kelle toimetulek saab maksumuudatusest kohe mõjutatud. Jõukamate inimeste puhul ei ole küsimus selles, et keegi vihkaks neid või keegi oleks nende peale kade, vaid selles, et kui sul on rohkem vahendeid ja sa maksad rohkem maksu, siis sinu toimetulekuga tegelikkuses midagi ei juhtu. (Hääl saalist.) See ei mõjuta sinu toimetulekut. Ma ei oska teile öelda, see ju sõltub palga saamisest. Jätkuvalt, ärge unustage seda, et alampalga tõus tõstab nende inimeste palka. (Hääl saalist.) Vaadake, keskmine palk on juba päris lähedal sellele, mis on Eestis päris normaalne palk. Meil saavad väga paljud, üle poole eestlastest, vabandust, isegi rohkem kui pooled eestlased alla keskmise palga. Minu arvates on see number üks mure, millega me peame tegelema ja millele lahendusi otsima.

Nii, ka siin on aeg läbi. Aitäh! Lauri Laats, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! No kui me räägime tšempionitest, siis valitsuskoalitsioonis saavad selle tiitli kindlasti sotsiaaldemokraadid, tšempionid ümmarguse jutu ajamises. Te ütlesite ju valimiste eel selgelt välja, et toimetulek on julgeolek, aga selles valitsuskoalitsioonis te teete absoluutselt vastupidist. Meil on probleeme toimetulekuga ja meil on probleeme tegelikult ka julgeolekuga. See võrdusmärk, mille te panite oma slogan'is, on väga hea, aga probleem on selles, et te seda slogan'it ja oma põhimõtet lihtsalt ei järgi. Te mainisite ära, mis pankade infost te lähtute ja mis pangaanalüütikuid kuulate, et Swedbank ja SEB. Kas te olete ka kirjalikult teavitanud teisi panku, kommertspanku, et nende arvamus teile ei loe? Ma lugesin enne teile ette kolme analüütiku arvamused. Nii LHV‑st, Bigbankist kui ka Luminorist öeldi selgelt, et järgmine aasta jäävad inimesed vaesemaks ja toimetulek ei parane. Neid te ei usalda. Andke andeks, aga minu arust ei ole see väga mõistlik jutt, mis te ajate. Eelnevatele küsimustele, mis ma küsisin – kas inimeste toimetulek paraneb ja kas inimesed jäävad vaesemaks või mitte –, te ei vastanud. Te lihtsalt ei julgenud vastata. Seda vastust te tegelikult ju teate. Inimeste toimetulek ei parane, inimesed muutuvad vaeseks just maksude tõttu. Aga lisaks sellele juhtis Raul Eamets tähelepanu sellele, et 2026. aasta maksutõusud on tingitud just sellest, et täita Reformierakonna lubadust kaotada maksuküür. Kas see vastab tõele või mitte? Kas selle maksuküüru kaotamise tõttu tõusevad 2026. aastal ka teised maksud? Jah või ei?

Suur tänu! Me oleme siin erinevat juttu ja [teineteisest] natuke mööda rääkinud. Ma kohe parandan, et mina rääkisin majanduskasvust ning teie väitsite või siin saalis oli küsimus, millised analüütikud seda ütlevad, on ju, ja ma loetlesin neid. Kui me räägime inimeste toimetulekust, (Hääl saalist.) siis vaadake, inimeste toimetulek võib paraneda või halvemaks minna nii majanduse kasvu kui ka mittekasvu tingimustes. Need ei ole üksüheselt seotud. Ärme seda unustame. See on väga oluline. Loomulikult on maksumuudatustel inimeste toimetulekule mõju. Ma pole seda kunagi eitanud. Sotsiaaldemokraadid pole seda kunagi eitanud. Ärme unustame, et kui me võtaks sotsiaaldemokraadid sellest valitsusest ära ja asendaks näiteks mõne paremerakonnaga – te näitasite paremerakonna [mainimise] puhul näpuga enda peale, see on huvitav –, siis me ilmselgelt oleks saanud juba ammu kuulda, kuidas me kärbime pensione, [tasuta] kõrgharidus kaob ja tervishoius tuleb omaosalust juurde. Kui te väidate, et sellel ei oleks inimeste toimetulekule mõju, siis te eksite. Sellel oleks toimetulekule väga suur mõju. Me rääkisime ka ju sellest, kui kolm erakonda kokku said ja eelarveküsimust arutasid, et te olete siin saalis nõudnud väga suuri kärpeid. Sotsiaaldemokraadid ei toeta väga suuri kärpeid, sest keskmine inimene saab kärbetest kõige rohkem pihta. Keskmine Eesti pere ja vaesem inimene kannatab kõige rohkem, kui me võtame ära teenuseid ja kui me teeme asju tasuliseks ning ta peab nende eest maksma hakkama. Mis rahast ta nende eest maksab? Praegu me maksame maksude kokkukorjamise teel solidaarselt ja toetame neid inimesi. Kui me kärbime, võtame teenuseid vähemaks ja sa pead ise hakkama maksma kõigi asjade eest, mis siiamaani on elementaarsed olnud, siis seda on oluliselt raskem teha. Ma olen toonud näiteks selle, kui võetaks ära kogu huvihariduse toetus. Proovige ja vaadake, mis juhtuks siis Eesti peredega. Rohkem kui pooled ei suudaks lastele huviharidust võimaldada, sest see tegelik hind, mida me maksame nii-öelda ühiskonnana laste huvihariduse eest, nende annete arendamise eest, on lapse kohta päris suur. Nii et need jõhkrad kärped, mida igal pool nõutakse, löövad inimeste pihta väga valusalt. Lõppkokkuvõttes on kõige õiglasem ühiskond selline, kus see, kellel on rohkem, panustab maksudena rohkem, ja me anname neile, kellel see vajadus eriti suur on, võimaluse teenida rohkem palka ja saada paremat haridust. See on see, mille eest sotsiaaldemokraadid on selles valitsuses seisnud. See on see, mille eest me seisame. Ma pean ütlema, et kuna need on valitsuses lõpuks kompromisskokkulepped, siis see on ka see, mille eest Vabariigi Valitsus seisab.

Aitäh! Me lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.