Sõda ja rahu

Tänane kolmas küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on sõda ja rahu. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Pevkur! Teie ministeeriumi endine kantsler Kusti Salm on öelnud väljaandele Bloomberg, et Euroopat ootab ees Ukraina sõjaga võrreldes oluliselt ulatuslikum sõjaline konflikt või sõda ja seetõttu on ka Eestil vaja luua oma sõjatööstus, oma relvatööstus, ja relvi läheb vaja igal juhul, kui me niisugust perspektiivi silmas peame. Minu küsimus on, kas see on härra Salmi mingisugune oma fantaasiamaailm või on ka valitsusel siiski informatsiooni selle kohta, et Euroopas on puhkemas suur sõda. Sellisel juhul mind huvitab, kes on selle sõja osapooled, millal see sõda võiks puhkeda, missugune positsioon selles sõjas saab olema Eestil ja kas Eesti koos võib-olla mõnede naaberriikidega on see koht, kus seda sõda pidama hakatakse. Ühesõnaga, kas te kommenteeriksite palun Kusti Salmi väljaütlemist?

Aitäh küsimuse eest! Kusti Salm ei tööta 1. septembrist alates enam Kaitseministeeriumis ja mina ei pea küll vajalikuks hakata kommenteerima ühe eraettevõttes töötava inimese arvamusi globaalsete trendide kohta. Mina tuginen ja Vabariigi Valitsus tugineb oma töös ja hoiakutes sellele informatsioonile, mida edastavad meile Välisluureamet ja luurekeskus ning vajaduse korral ka Kaitsepolitseiamet. See on see, millest meie lähtume.

Suur tänu! Lisaküsimus, Martin Helme, palun!

See, et [endine kantsler] töötab erasektoris ja [minister] ei pea vajalikuks kommenteerida, ei olnud nüüd küll vastus. Esiteks, endine kantsler oli väga mõjukas inimene selles positsioonis, me kõik teame. Teiseks, ta töötab praegu riigikaitsetööstuses, mis ei ole Eestis tegelikult eratööstus, vaid elab suures osas avaliku sektori rahast. See on veel eraldi probleem, et meil kõrged riigiametnikud ja endised kõrged sõjaväelased maanduvad avaliku rahaga tehtud ettevõtetes. Aga paneme küsimuse püsti sedapidi. Sa ei pea vajalikuks kommenteerida seda, mida ütles Kusti Salm, aga avalikkusel ja Riigikogu saadikutel on tekkinud küsimus selle kohta, et on välja käidud seisukoht, et Euroopas on tulemas suur sõda. Meie küsimus on, et kas meil on see info ja kas sõda on tulemas ja tulemas just meile Eestisse. Ei oma tähtsust, kes seda ütles, aga küsimus on ikkagi olemas, ja sellele küsimusele, ma arvan, peaks andma vastuse.

Aitäh! Erinevaid spekulatsioone ilmub tihtipeale, krõbedamaid ja vähem krõbedaid. Aga veel kord: kui ma vaatan meie luureasutuste antud eelhoiatusi, siis ma ei näe nendes praegu muutust. Mis puudutab võimalikku tulevikku, siis pikki erinevaid analüüse on teinud erinevad eksperdid, ka lääne eksperdid või analüütikud. Üldine arusaam on ju see, et Venemaa hoiak lääne suhtes ei ole kuidagi sõbralikumaks läinud. Venemaa hoiak, Putini hoiak on tulnud juba pikka aega välja tema käikudest ja kõnedest. Võtame näiteks tema kõne Müncheni julgeolekufoorumil, kus ta rääkis hallidest tsoonidest, sellest, et NATO mitte mingil juhul ei peaks laienema, ja kõigest muust sellisest. Tema käitumises on selgelt olnud näha see muster, et rahvusvahelistest kokkulepetest ei ole vaja kinni pidada. Viimane näide on Ukraina sõda ja Budapesti memorandumist mittekinnipidamine. Kui me läheme ajas tagasi ja vaatame küsimuse algset teemat, sõda ja rahu, siis tuleb minna Lev Tolstoini, [sellenimelise romaani] autorini ja Krimmi sõjani, kus Venemaa teatavasti sai lüüa. Aga ka siis Venemaa ei pidanud teatavasti kinni kokkulepetest, kuigi oli kokku lepitud, et Krimmi poolsaarele ja Mustale merele Venemaa oma laevastikku ei pane. Läbi ajaloo on olnud see muster, et Venemaa kokkulepetest kinni ei pea. Seetõttu on meie ülesanne saata Venemaale loomulikult heidutussõnum, et sõja alustamine NATO või Euroopa Liidu riikide vastu oleks Venemaale hukatuslik.

Aitäh! Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Vabandan, ma vajutasin küll enne oma nime sisse, aga see kustus vahepeal ära. Ma sellepärast ei saanud kohe küsida. Ega me vastust tegelikult ei saanud. Vastus oli ju selline, et meie luureorganid ei ole vastavat informatsiooni andnud. Küll me näeme aga seda, et jätkuvad jutud sellest, kuidas NATO liikmesriigid peaksid saatma oma üksuseid Ukrainasse. Seda on korranud ka praegu uues ametis olev meie endine peaminister Kaja Kallas. See on ikkagi murettekitav lähenemine asjale. Kui me võtame rangelt, siis NATO on kaitseorganisatsioon ja Ukraina ei ole NATO liikmesriik. Ükskõik mida me tuleviku mõttes silmas võime pidada, praegu ta NATO liikmesriik ei ole ja seetõttu NATO, kaitseorganisatsiooni NATO liikmesriikide üksuste saatmine Ukrainasse tähendaks ju tegelikult Venemaa ja NATO vahelist sõda. Kas see võib olla siis see, mida pidas silmas Kusti Salm? Vaatame nüüd ikkagi, et Kusti Salmi kolleegid tema uues ametis on endine kaitsejõudude juhataja Herem ja kaitsejõudude kõrge ametnik, kõrge ohvitser Palm, ning sinna voolab neid kokku teisigi. Minu teada on ka härra Terras seotud kaitsetööstuse rajamise ja edendamisega. Me näeme seal endiste Eesti Kaitseväe ja ametnikkonna kõrgete esindajate koondumist. Nad on väljendanud analoogilisi seisukohti, et Ukrainat tuleb aidata kas või selle hinnaga, et NATO liikmesriigid saadavad sinna võitlema ka oma vägesid. Minu küsimus ikkagi on, kas te võite praegu infotunnis, mida muide inimesed väga palju vaatavad, inimesi rahustada ja kinnitada, et Eestit sõda ei ähvarda, Eesti oma üksusi, ka sellesama blankoveksli alusel, mille eelmisel nädalal Riigikogu kinnitas missioonide kontekstis …

Teie aeg!

… ei saada Ukrainasse sõdima ja meie inimesed võivad rahulikult jõulusid pidada, oma viimaste veeringute eest jõulukinke osta ja helgelt …

Aitäh, Mart Helme! Teie aeg!

… helge pilguga tulevikku vaadata.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh, hea küsija! Palju väiteid ja mõtteid. Mis puudutab viimaseid veeringuid, siis viimane statistika küll vist näitas, et erahoiuste kasv pankades on läbi aegade suurim. Aga ma ei taha kuidagi sellesse vaidlusesse minna. Võin kinnitada, et Eesti inimesed võivad jõuluvana oodata täitsa rahuliku südamega. Jõuluvana kingikotti jõuab inimestel loodetavasti päris palju huvitavat ja loodetavasti – loodetavasti, kui seapõrn ei valeta – tulevad jõulud ka valged. Nii et elame, näeme. Aga veel kord: ma sooviks väga, et me siin Riigikogu saalis väga ei spekuleeriks suvaliste väljaütlemiste üle, vaid keskenduksime eelkõige faktidele ja sisule. Mul ei ole tõesti mingit soovi hakata spekuleerima siin kellegi mingite väljaütlemiste üle, saan vaid kinnitada, et meie luureasutused on andnud Vabariigi Valitsusele piisavalt informatsiooni, et saaks kinnitada: inimesed võivad olla rahulikud.

Aitäh! Lõpetame meie kolmanda küsimuse käsitlemise.