Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu (548 SE) esimene lugemine

Saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluse tõhustamine) eelnõu 548 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt siseministri Lauri Läänemetsa.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on ajakohastada välismaalaste seadust ning võtta kasutusele meetmed, millega tõhustada rändemenetlust ja tugevdada rändekontrolli. Ehk teisisõnu, muudame regulatsiooni ettevõtjate jaoks paremaks ja julgeoleku tagamiseks muudame mõned kohad karmimaks. Näeme ise ja ka välisvärbamisega tegelevad tööandjad on välja toonud, et praegune asjaajamine on keerukas ja ajakulukas. Samas, riigina konkureerime me globaalsel talenditurul tihedas konkurentsis. Senine asjaajamiskord tahab uuendamist. Ladusam ja tõhusam menetlus on oluline ka selleks, et viia elamislubade väärkasutus miinimumini. Oluline on arvestada ka muutunud julgeolekuolukorraga. Selgemate reeglitega tagame parema kontrolli rände üle. Lihtsam on neil, kellel on õigus siia tööle ja elama asuda, ning järjest keerulisem on neil, kel tegelikult Eestisse tulemiseks alus puudub. Eelnõu arvestab Eesti sisserändepoliitika põhimõtetega. Soodustame nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust. Teiselt poolt aga hoiame ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Eelnõu sisaldab meetmeid menetluse tõhustamiseks, julgeoleku tagamiseks ja väärkasutuse ennetamiseks ning välismaalaste seaduse kitsaskohtade lahendamiseks. Menetluse tõhustamiseks on eelnõu kohaselt kavas luua võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, ühe akna põhimõttel. Samuti on kavas luua õiguslikud alused, mis võimaldavad vahetada andmekogude vahel andmeid ja seeläbi kiirendada vajaliku info liikumist. Julgeoleku tagamiseks ja väärkasutuste ennetamiseks näeb eelnõu ette, et välismaalase tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse ning töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandjal olema eelnev tegelik majandustegevus Eestis vähemalt 12 kuud. Lisaks täiendatakse elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui on seos välisriigi julgeolekuasutuste või jõustruktuuridega. See on puhtalt julgeolekukaalutlus. Samuti ei ole edaspidi võimalik taotlusi ja lisadokumente esitada vene keeles. Muutuvad ka renditöö tingimused, ühe kuu töötasu ulatuses deposiidi nõue asendatakse 18-kuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega. Eelnõuga lahendatakse ka välismaalaste seaduse kitsaskohti. Neil, kes soovivad siia püsivalt elama asuda vastava tähtajalise elamisloa alusel, on kohustus läbida kohanemisprogramm ning tõestada vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust. Lisaks täpsustub püsivalt Eestis elamise mõiste. Edaspidi on püsivalt Eestis elav välismaalane isik, kellel on Eesti elamisluba või elamisõigus ja kelle peamine elukoht on Eestis. Samuti suurendame paindlikkust, pidades silmas eri sektoreid. Näiteks võimaldame lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetlust kasvuettevõttes tööle asumisel. Samuti parandame regulatsioone välismaalastele, kes osalevad siin rahvusvahelistes filmiprojektides, et lihtsustada nende meeskonnaliikmete Eestis tegutsemist. Eelnõukohasel muudatusel on positiivne mõju kõigile välistöötajatele, keda on siia kutsutud ja kes on siia oodatud. Tagame kiirema ja kasutajasõbralikuma asjaajamise ning mitmete muudatustega ennetame ja takistame väärkasutamist. Muudatuste elluviimisel saame me senisest tõhusamalt teha kindlaks siinse tööandja usaldusväärsuse ja tagame seeläbi, et välismaalt inimest siia tööle kutsuv ettevõte ka tegelikult suudab täita neid kohustusi, mis tal selle töötaja ees on nii töötasu kui ka tööjõumaksude osas riigi vaates. Tööandjate selge ootus riigile on, et talendi värbamisel siia poleks takistavat bürokraatiat ja reeglid oleks arusaadavad. Selle eelnõuga me neile ootustele vastamegi. Siseturvalisuse vaates on meie ülesanne rände puhul tagada see, et meie ettevõtetel oleks võimalik tuua siia kõrget lisandväärtust loovaid välismaalasi, kes oma oskuste ja teadmistega tõstavad siinsete ettevõtete konkurentsivõimet ja seeläbi panustavad meie riigi majandusse. Kui me selliseid inimesi siia soovime meelitada, tuleb tagada paindlikkus ning inimkeskne lähenemine, mille puhul kasutame digitaalseid lahendusi ja nii-öelda ühe akna põhimõtet, kus kogu asjaajamine käib läbi PPA, kes omakorda jagab vajalikke andmeid näiteks MTA, Tööinspektsiooni ja töötukassaga. Nii pole värbaval ettevõttel ja siia tööle tulemist kaaluval inimesel tarvis läbi mitme kanali asju ajada ja oma andmeid korduvalt erinevatele asutustele esitada. Ja lõpetuseks, riigieelarvelised mõjud. Muudatuse rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid, vaja on arendada PPA, MTA, Tööinspektsiooni, töötukassa ja HTM‑i andmekogusid. Arendustööd realiseeritakse etapi kaupa ning neid on plaanitud rahastada samuti etapi kaupa riigi tuludest ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme "Digiriik" tegevustest. Muudatuste tulemusel vähenevad tööandjate kulud ning välismaalaste töölevõtmine muutub kiiremaks ja lihtsamaks, aga Eesti julgeolek suureneb. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Teile on ka mõned küsimused. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud siseminister! Ütlesite, et selle seadusega soodustatakse nende inimeste siia tulemist, kes on Eestile vajalikud. Noh, üldiselt kaunis tihti sellise retoorikaga tehakse suitsukatet taotlustele tuua sisse näiteks odavat tööjõudu ja ka neid, kes on majanduspagulased ja kellel tulevad perekonnad kaasa, ja nii edasi. Siin loodetavasti midagi sellist ei ole. Kas te peate ikkagi selle soodustamisena silmas ainult bürokraatia vähendamist ja digiriigi nii-öelda staatuse tugevdamist selles asjas? Või on siin taga veel midagi, mida te soodustamiseks nimetate?

Suur tänu selle küsimuse eest! Õige küsimus küsida. Nii nagu ma oma kõnes ka siin veidi pikemalt [rääkisin], tõesti, soodustamine tähendab seda, et ettevõtjatele viiakse see teenus põhimõtteliselt ühte aknasse, et neil oleks kergem seda asjaajamist teha ja vähem bürokraatiat. Me ei muuda selle seadusega neid põhimõtteid ega aluseid, et siia inimesi üht‑ või teistpidi juurde saaks tulla. Neid muutuseid ei ole ja kõik ülejäänud muudatused pigem puudutavad paremat kontrolli ja ülevaadet sellest, kes siia tulevad. Näiteks sellesama ühe akna põhimõtte teine pool on see, et tehakse erinevad registrite muudatused ja meil on parem ülevaade sellest, kes kus kohas töötab ja kes kuhu kohta andmeid on esitanud. Ehk siis kontroll siin töötavate inimeste üle peaks ka paremaks minema.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui te põhjendasite seda välismaalaste seaduse muutmise vajadust, siis te ühe eesmärgina ütlesite, et [soov on] viia elamislubade väärkasutus miinimumini. Minu küsimus on niisugune lihtne: miks mitte kohe nulli, miks miinimumini?

Aitäh! Elu on näidanud, et kui ma ütlen, et nulli, siis ei pruugi see niimoodi õnnestuda, alati keegi leiab mingisuguse viisi, kuidas väärkasutada. See ei tähenda, et ta lõpuks vahele ei jää. Aga me püüame nende väärkasutamiste toimumist ennetada. Ma pigem ei julge öelda, et [viime] nulli, aga miinimumini – nii palju, kui me saame, nii palju me proovime seda teha, jah.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Väga oluline teema, nii nagu te ka ise ütlesite: konkurents kvalifitseeritud töötajate pärast üle maailma tiheneb. Ja kindlasti Eesti peab siin olema atraktiivne, ja atraktiivne mõlemas võtmes: et me oleksime atraktiivne koht, kuhu kvalifitseeritud tööjõud soovib tulla, ja teistpidi, et meie turvalisusega seotud aspektid oleksid kaetud. Minu küsimus puudutab ühe akna põhimõtet ja elektroonilist suhtluskanalit. Kui palju, võrreldes praeguse süsteemiga, võiks nende otsuste tegemine nüüd uue seadusega kiireneda?

Aitäh! Seda, et kiiremaks läheb, ma ei julge lubada, ajad jäävad ikka selliseks, nagu nad on, menetlus ise ei muutu. Aga ettevõtja pool muutub. Selles mõttes, et ettevõtja ei pea mitmes erinevas aknas mitme erineva asutuse kaudu neid pabereid liigutama ja taotlema, tema teeb ainult ühe taotluse ära. Nüüd see teine pool, seal me seda protsessi kiiremaks selle seaduseelnõuga ei muuda. Ma ütlen ausalt ära, et kui me tahame seda protsessi sealpool kiiremaks muuta, siis on vaja PPA-sse uusi töötajaid. Lihtsalt küsimus on peamiselt selles, et menetlusprotsessis me ei saa kiiremaks teha seda poolt, et me, ma ei tea, kontrollime midagi vähem, küsime vähem dokumente, on ju. See on ikka lõpuks inimtööjõuküsimus. Seal tuleb veenduda, tihti tuleb menetlusprotsessis küsida ka teistest riikidest arvamust. Aga jah, meil on Riigikogu poole tulemas üks eelnõu, mis seda teist poolt, menetlusprotsessi poolt, püüab kiirendada. Täna me küsime jupi kaupa dokumente juurde, et kui inimene taotleb elamisluba, siis me küsime ühte-teist-kolmandat selle riigi dokumenti, aga kui me küsiksime nad kohe kõik ära, et need peaks kõik kohe korraga esitama, siis ilmselgelt ei peaks niimoodi jupi kaupa see protsess seal kauem käima. Näiteks sellised asjad võiks natukene kiiremaks teha, aga ma juba ette ütlen ära ootuste juhtimisel, et lõppkokkuvõttes vajab see lihtsalt tööjõudu juurde.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Eelnõus on mitu kohta, kus tegeletakse renditöötajatega. Tihtipeale on renditöötajad olnud just see hall tsoon, kus kontrolli tegelikult ei ole või on see vigane. Ja mind huvitabki see, milles siis teie arusaamist mööda see tegelik kontrolli paranemine seisneb.

Aitäh! Ma saan aru, et küsimus oli konkreetselt renditöötajate kohta. See seisneb tegelikult osaliselt nende andmebaaside ühildamises, mis tähendab, et me näeme, kes on tulnud siia ja kuidas. Sellepärast et renditöötajate või lähetatud töötajate puhul on ka loogika selles, et jah, nad tulevad siia tähtajaliselt, nad tulevad siia teatud reeglite järgi, mis meil on kehtestatud, ja lähetatud töötaja tuleb ju suuresti selles teises riigis olevate reeglite järgi. Aga me kontrollime, Eesti kontrollib täpselt samamoodi, kas selles riigis ette nähtud nõudeid töötamisele Eestis täidetakse või mitte. Käiakse nendel, ma ei tea, kas ehitusobjektidel või mingisuguse muu tööandja juures, et meil oleks võimalik võrrelda kiiresti ja jookseks välja need olukorrad, kus keegi kusagil kas ei maksa piisavalt palju palka – nii palju, kui ta peaks maksma – või tehakse rohkem töötunde, kui väidetakse, või midagi sellist. Ma arvan, et nende andmebaaside ühildamine või ühendamine on üks olulisemaid asju seal, mis peaks [olukorda] parandama. Ja loomulikult, ka siin tegutsevad ettevõtted. Varem oli nõue see, et peab olema lihtsalt ühe kuu palgaraha kontol olemas, ja me teame, et ühe kuu palgaraha on kontole võimalik kanda mõne ettevõtte puhul väga kiiresti, kui sa oled selle ettevõte teinud. Nüüd muudetakse [seadust nii], et sa pead olema [vähemalt] 18 kuud Eestis tegutsenud, ettevõttel peab olema olnud 18 kuud majandustegevust. See juba muudab olukorda, et sa ei loo neid ettevõtteid kiiresti niisama, see ettevõte päriselt peab olema Eestis olnud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Noh, vaadates seda seletuskirja tabelit 3, mis puudutab lühiajaliselt Eestis töötamise registreerimise taotlusi, siis on selgelt näha, et on väga suur langustrend: 2022 on 29 000 ja 2023 on 9900. Sellest küsimus: kas on olemas ka 2024. aasta andmed? See on esimene küsimus. Ja teine küsimus puudutab keelenõudeid. Palun seletage lahti, mis ajast ja mismoodi hakkab kehtima see vähemalt A4-taseme nõue, kellele, kas ka tagantjärgi või ette ja mispärast. Ma saan aru, et see on seaduses nii-öelda uus asjaolu, mis tuuakse sisse, ja tahaks teada, mis on need tagamaad ja miks sellised suunad on võetud. Ja mis puudutab taotluste esitamist ja keelekasutust, siis ma saan aru, et te nüüd selle seadusega välistate ka vene keele. Kas te oskate tuua [näiteid] teiste riikide praktikast, mis keeles seal neid avaldusi täidetakse?

Suur tänu! No vene keele kaotamise põhjus on ju lihtne: ega meil Venemaalt kedagi ei tule siia, keegi sealt üle piiri ei pääse ja selles mõttes ei ole ka põhjust ju ühtegi taotlust vene keeles esitada, ma ei tea kedagi, kes [võiks seda teha]. Nüüd, ma saan aru, et küsimus oli mitte A4, vaid A2 kohta vist? Jah, onju. See [nõue] ei hakka kehtima tagantjärgi, see hakkab kehtima loomulikult kõigile neile, kes siia nüüd elama asuvad, ja neile, kes tähtajalise elamisloaga tahavad Eestisse elama asuda. Ja nad mitte ei pea ainult A2 nõudeid täitma, vaid ka läbima kohanemisprogrammi. Ja kohanemisprogrammis tegelikult tuleb selgeks teha see, milline on meie kultuur, millised on meie tavad, mismoodi Eesti riigisüsteem toimib ja kõik muud asjad. Aga tõesti, see ei hakka kehtima tagantjärgi, see saab kehtima hakata ainult neile uutele inimestele, kes siia tulevad. (Keegi räägib saalis.) See on tähtajaline elamisluba, pikaajalise puhul sa pead nagunii tegema B1, täpselt.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on samamoodi küsimus keelekasutuse kohta. Mis nende muudatuste tulemusena eesti keele rääkimisega saab? Kas eesti keele kasutus taandub või mitte? Kas me suudame [eesti keele kasutust] tagada ja kuidas seda tagatakse? Teine küsimus, kui lubate, läheb natukene selle eelnõu raamidest välja ja puudutab avalikku diskussiooni ja arutelu, mida koalitsioonis on peetud. Tahaksin saada teie arvamust, mis puudutab kvoodi muutust. Teie üks koalitsioonipartner on jõuliselt rääkinud sellest, et peaks kvooti suurendama. Mina seda kindlasti ei toeta. Milline on teie seisukoht ja kuhu te koalitsioonis selle teemaga jõudnud olete?

Priit Sibul, palun!

Suur tänu! Kuna me tegelikult teeme need nõuded karmimaks keele õppimisel – jah, [tase] on küll A2, mitte B1, aga need isikud, kes siia seni tähtajalise elamisloaga tulid, ei pidanud [eesti keelt] isegi A2-[tasemel] oskama –, siis see ilmselgelt aitab eesti keele oskusele kaasa, see kindlasti paraneb. Mis puudutab kvooti, siis minu seisukoht on alati olnud ja ma olen seda välja öelnud, et seda kvooti, mis meil täna on, minu arvates pole mõtet suurendama hakata. Me võime teha nendes erisustes, mis meil on, muudatusi, mis teeb [olukorra] kuidagi selgemaks, lihtsamaks, paremaks, aga kvoodi osa, ma arvan, me muutma ei peaks.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Te oma sõnavõtus ütlesite, et üks aspekte siin eelnõus on aidata kaasa sellele, et Eestis vaja minevaid spetsialiste siia tuleks. Ma küsingi selle nurga alt. Täna on palju olnud juttu nendest piirangutest, mis seatakse, et keelenõudeid karmistatakse ja nii edasi. Aga kas kusagil siis tehakse mingeid leevendusi, mingeid soodustusi, et just nimelt mingi kitsa valdkonna spetsialistid saaksid siia kuidagi lihtsamini tulla? Ja lisaks, ma ei tea, näiteks, mis puudutab nende pereliikmete kaasatulemist ja nii edasi, kas kusagil on siiski ka mingid leevendused või mingid soodustavad meetmed sees?

Aitäh! Me põhimõtteid ei muuda selle seadusega. See, mis leevendab või mis teeb paremaks inimestel siia tööleasumise, puudutab ettevõtteid ja tööandjaid ja taotluste esitamist. See on see pool. Ülejäänud pool puudutab pigem nõuete karmistamist ja konkreetsemaks tegemist.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te rõhutasite, et seadusemuudatuse eesmärk on hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutus. Öelge, kui suurt probleemi me lahendame selle seadusemuudatusega, ehk siis, kui suur on see viisade ja elamislubade väärkasutus.

Evelin Poolamets, palun!

Jaa, suur tänu! Ma ei oska öelda, kui suur ta ulatuselt on. Ma võin teile [need andmed] saata, aga me ei räägi siin väga suurest väärkasutamisest. Aga mis puudutab soovi kellelegi vähem palka maksta või tuua siia inimesi, kes töötavad [rohkem], teevad ületunde või on mitteametlikult tööl, siis ka neid juhtumeid kindlasti on. Aga pigem on see seotud palgaga ja nende nõuete täitmisega. Ja see omakorda tähendab seda, et Eesti inimene on kehvemas seisus, kui [on võimalik] tuua siia keegi, kellele saab väiksemat palka maksta. Aga kui teile sobib, siis ma võin teile täpsustada, kui palju neid rikkumisi on olnud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud siseminister! Eelkõnelejad on juba mitmeid asju küsinud, te olete kenasti vastanud, et te korrastate praegu seda turgu ja karmistate nõudeid. Aga ühe asja kohta te ütlesite, et see jääb ettevõtjate õlgadele. Nimelt, taksonduses on väga palju illegaalseid töötajaid, kes keelt ei valda ja panevad sellega ohtu nii inimeste turvalisuse kui ka just nimelt, nagu te enne märkisite, teiste, ausate taksojuhtide palga, tuues hinnad alla. Ja näiteks Boltil on keeletest, mille saab väga lihtsalt anda kellelegi teisele, eestlasele ära täita, ja inimene on tööl. Palun kommenteerige seda tahku, et te ütlete, et see on ettevõtjate õlul, aga kas ka riik saab siin nõudeid karmistada või kontrolli teha.

Jaa, aitäh! Mis puudutab neid inimesi, kes Bolti [taksot] sõidavad või on taoliste platvormiteenuste peal, siis seal on selline loogika, et otseselt selle jaoks, [et keegi] tahab Bolti [takso]juhiks saada, Eestisse tulla ei saa. Seda me ei luba. Ta peab olema ikka Eestisse tulnud mingisugusel muul põhjusel: kas ta on tudeng või ta on kuskil mujal tööl, ja siis ta saab Bolti sõita. Ja kui peaks selguma, et keegi on siin mingil muul põhjusel ja sõidab lihtsalt Bolti ja ei ole neile reeglitele vastav, siis selle isikuga peab tegelema PPA või keegi teine, sest tal võib puududa alus Eestis viibimiseks. See tähendab, et ta ei peaks seda tööd teha saama. Selles mõttes nii on: niisama keegi Bolti sõitma Eestisse tulla ei saa, sellist regulatsiooni ja võimalust meil ei ole.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Minu küsimus tõusetub sellest teie viimasest vastusest. Kas ma saan õigesti aru, et on päris massiliselt Bolti taksojuhte, kes ei valda [eesti] keelt? Nii ma olen kuulnud, ma ise Bolti ei kasuta. Ma saan aru, et ülikoolid teatavas mõttes on selline immigratsioonipump, kuhu saab ennast tudengina kirja panna ja siis saab kuni eksmatrikuleerimiseni Bolti takso sõitmisega tegeleda? Kahtlemata mõni tegeleb ikkagi õppimisega ka selle kõrvalt, aga kas riigil on enam-vähemgi mingi ülevaade, kui palju on sellist kuritarvitust? Ma kujutan ette, et raskem on ennast registreerida kuskile ettevõttesse tööle, sest siis see ettevõte peaks kuidagi sihilikult pettusega tegelema, aga paned end tudengiks kirja, aasta saab julgelt niimoodi ülikoolis kirjas olla, et loengus käima ei pea, ja saad taksot sõita. Kas mingi vaade riigil on, kui massiline see asi meil on?

Jah, see on hea küsimus. Aitäh! Tegelikult, see on õige osundus, et probleeme on olnud varasemalt ja võib-olla on ka praegu mõne üliõpilasega probleeme, mis puudutab seda, kas ta õpib või on tulnud siia lihtsalt õppimise tähe all ja tegelikult teeb midagi muud. Meil on ka täna seaduses nõue, et ülikoolid peavad veenduma ja riik saab veenduda selles, et [üliõpilane] oma õppekava täidab. Seal ei ole küll mitte sajaprotsendiline täitmine, sest ka Eesti tudengilt me ei eelda, et ta sajaprotsendiliselt igal semestril suudab eksameid teha, aga see täitmise nõue on ja ka ülikooliga suhtlus on, ka ülikoolid peavad teada andma, kui nende arvates tudengi peamine eesmärk ei ole siin õppimine. Sest kui ta on tulnud Eestisse eesmärgiga õppida, siis ta peabki siin esimese asjana õppima, ja siis [tulevad] kõik teised asjad sinna juurde. Pealegi, siia riiki tulles peab ta ju tõendama ka seda, et ta saab majanduslikult hakkama. Nii et ka see ei saa olla peamine põhjus, tööl käimine või töötegemine, kuskil raha teenimine ei saa olla [Eestisse tulemise] peamine põhjus. Ma niipalju ütlen ära, et mis puudutab kõiki neid protsesse, siis PPA neid kontrollib, nii seda õppimise poolt kui ka töötamise poolt, nii palju, kui me saame. Ja selle seadusega me teeme seda protsessi paremaks. Ja Haridus‑ ja Teadusministeerium valmistab praegu ette keeleseaduse muudatusi. Ma täpselt ei oska kommenteerida ja ei oska ka öelda hetkel, kuna seda [alles] valmistatakse ette, mis lõpuks saab seal olema. Aga mis puudutab eesti keele kasutamist ühes või teises kohas või ühel või teisel tööl, siis see on selle seaduse küsimus.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Soome kavatseb karmistada alalise elamisloa andmise tingimusi. Pikendatakse seda aega, mis [inimene] peab enne olema [riigis] elanud, karmistatakse keelenõudeid, töötamise, sissetulekunõudeid ja nii edasi, ja nii edasi. Kas ka teie olete oma ministeeriumis või valitsuses arutanud seda küsimust?

Aitäh! Jah, oleme arutanud küll. Ma julgeks öelda, et mõne koha pealt Eestil peaks olema need nõuded natukene karmimad kui Soomel. Kui me vaatame Soome ja Eesti immigratsioonipoliitikat, siis me kõik saame juba kõrvalt vaadates aru, ilma täpsemalt seadusepügalaid teadmata, et need on natukene erinevad ja Soome on teatud mõttes oluliselt leebem olnud. Seesama A2 nõue tähtajalise elamisloa puhul tähendab seda, et inimene juba varasemalt, kui ta soovib siia pikemaks jääda, alaliselt siia elama jääda, on pidanud läbima kohanemisprogrammi, ta on juba pidanud eesti keele õppimist alustama. Nii et osaliselt me teeme seda selle eelnõuga, teistpidi me oleme neis küsimustes olnud karmimad – ma ei tea, kas "karmimad" on õige sõna –, aga me oleme kindlasti teatud punktides olnud nõudlikumad kui Soome. Ja see vastus küsimusele, kas me oleme seda arutanud: jah, me valitsuses oleme seda arutanud ja loodetavasti ka siia jõuab mõni eelnõu, mis veel neid küsimusi täpsustab. Siseministeeriumis midagi sellist on töös, et veel nende küsimustega edasi liikuda.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud siseminister! See keelenõue ja kohanemisprogrammid kehtivad siis tähtajalise elamisloa saamiseks, aga kuidas on keelenõudega renditöötajate puhul? Renditöötaja saab tähtajalise elamisloa, kui ta on registreeritud renditöötajana ettevõttes, kes tegeleb renditööjõu vahendamisega Eestis või siis Euroopa Majanduspiirkonnas. Nii et see ei pea üldse Eesti ettevõtegi olema. Nii et sealtkaudu on võimalik ju ka seesama taksondus: läheb renditöötajaks, saab elamisloa ja võib siin Eestis väga lihtsalt ka nõndanimetatud platvormitaksot sõita. Kas renditööjõule on täpselt samad nõuded, mis on tähtajalise elamisloa puhul?

Suur tänu! Ei, ei ole, ja vist ei saa ka eeldada, et inimene nii lühikese ajaga eesti keele ära õpib. Näiteks hooajalised töötajad saavad olla Eestis kuni 270 päeva ühe aasta jooksul. Ja hooajaliselt töötajalt, on ta siis marjakorjaja või kuskil laudas abiline või midagi – võib-olla laut ei ole kõige parem näide, see ei ole hooajaline –, selliste põllumajandustööde puhul eesti keele nõuet ei eeldata. Lihtsalt selle lühikese aja jooksul suure tõenäosusega keegi eesti keelt ära ei õpi ja inimene ei ole tulnud ka mitte selleks, et Eestisse pikaajaliselt jääda, vaid selleks, et teha see töö ära, milleks ta siia tuleb, ja siis ta peaks tagasi minema.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! No ma ei ole selle eelnõuga kaugeltki mitte nii hästi tuttav kui teie ja sellepärast küsin korra üle. Küsimus puudutab sedasama tähtajalist elamisluba. Mida see keelenõue A2 sisuliselt tähendab, äkki te paari sõnaga ütlete mulle? Mulle ei ole need kvalifikatsioonid [teada], kuidagi ei löö peas selgeks. Kui teie [teate], siis äkki te saate [öelda], aga kui ei [tea], siis ma vaatan ise järele. Teine küsimus, mis on sellega seotud: kas nende tähtajaliste elamislubade puhul see [nõue] kehtib kõigile, sõltumata sellest, milline spetsialist või kui kõrge töötasuga inimene siia tuleb? Et kui [keegi] tähtajalise elamisloaga tuleb siia töötama, siis igal juhul see A2-keelenõue talle kehtima hakkab, sõltumata spetsialiteedist, keda me otsime, ja sõltumata sissetulekust, mida inimene saama hakkab?

Jaa. Mis puudutab A2, B1 ja B2, siis ma kahjuks ei ole spetsialist, et öelda, kuidas see täpselt kirjas on. Siin saalis, ma tean, on selle küsimuse fänne küll. Aga mul on [siin käepärast] üks koht, kus on lihtsalt öeldud, et A2-tasemel keelekasutaja saab aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest, mis on seotud talle oluliste valdkondadega, näiteks info enda ja pere kohta, kodu kohta, sisseostude tegemine ja niimoodi. Selgus, et selline on oluliselt täpsem kirjeldus A2 kohta. Ja nüüd, vabandust … (Saalist öeldakse midagi.) Tähtajaline peaks kehtima, jah. Nüüd ma … Jah, ta peaks kehtima kõigile, jah.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Jätkaks selle renditööjõu [teemaga]. Siin oli küsimus healt kolleegilt keelenõuete kohta. Aga mina pööraksin tähelepanu sellele, et üldiselt renditööjõuga on ka teine mure. Nimelt, renditööjõud tuleb läbi ettevõtete kuskilt mujalt ja kui need inimesed tulevad kas suveajaks või mõneks muuks ajaks tähtajaliselt tööle, siis maksud Eestisse ei jää. See on minu arust mure. Me sama teemat arutasime ka komisjonis, kui menetlesime seda välismaalaste seaduse muutmist. Te mainisite, et selleks, et ära lahendada renditööjõu probleem, et maksud jääks Eestisse, oleks vaja teisi seadusi muuta. Ma saan aru, et see on ka teie jaoks ikkagi probleem. Kas te olete selle küsimuse tõstatanud ka valitsuses, kuidas me selle probleemiga edasi liigume ja mis on lahendusvõimalused?

Aitäh! Kõigepealt peab tõdema, et mis puudutab kas lähetatud töötajaid või renditöötajaid, siis need numbrid on viimaste aastate jooksul oluliselt vähenenud. Tegelikult on niimoodi, et näiteks lühiajalise töötamise registreerimise järgi, kui tegemist on lähetatud töötajaga, 2022. aastal oli 94 inimest, 2023. aastal 36 inimest ja nüüd siis 10 inimest. Ja renditööga oli niimoodi, et tähtajalise elamisloaga töötamiseks [registreeriti] 2022. aastal 361 inimest, 2023. aastal 215 ja nüüd 118. Selle üks põhjus arvatavasti puudutab siia tulnud Ukraina sõjapõgenikke. Meil ei ole enam nii suurt vajadust [töötajaid] kaugelt tuua, need inimesed elavad siin ja on need töökohad ära täitnud. Mis puudutab maksude siia jätmist, siis jah, see tegelikult sõltub natukene lepingutest ja sellest töövormist ja ettevõttest. Alati need maksud ei pruugi Eestisse laekuda. Ja see küsimus ei ole ainult Eesti küsimus või Eesti seadusandluse küsimus, vaid see pigem on, ütleme nii, Euroopa-ülene või isegi maailmaülene maksuprobleem. Seal neid küsimusi on. Kui oleks võimalik, me hea meelega teeks nii, et kõik need maksud laekuks Eestisse. Seal on teine pool ka. No ütleme nii, et kuna praegu on see number oluliselt vähenenud, siis see tähendab seda, et makstakse palka ja tööl on need inimesed, kes töötavad Eesti ettevõtetes ja kellele makstakse siit palka ja kelle maksud ka siia jäävad. Praegusel hetkel on [probleem] oluliselt väiksem, võib-olla mõnel hetkel on natukene suurem olnud, jah.

Anti Poolamets, palun!

No siin eelnõus on positiivne, et keelenõue on sees, aga faktiline olukord on see, et pealinnas oleme me oma keelt massiliselt kaotamas. Ma mäletan sellist perioodi 80-ndate lõpust. Me kukume sinna teie juhtimise all tagasi: massiline välistööjõud. Mäletate seda reidi, kus prooviti teada saada, kui palju on välistööjõudu, näiteks taksonduses – sadu inimesi võeti vahele, ja tegelikult see kestab edasi. On avalik saladus, et taksojuhid ei räägi pealinnas eesti keelt: Bolti taksojuhid, ma pean silmas. Ja seal ei võeta mitte midagi ette, te jätate firma enese kontrollida. Äkki laseks kõikidel pättidel iseennast kontrollida, teeks kõik vabaks? Milleks siis vaeva näha üldse? Siseministeerium hoiab raha kokku. Aga probleem on lahendamata. Te teete eelnõu küll, see oleks justkui mõnes osas samm õiges suunas, aga elevant on toas: Tallinnas on võõrtööjõud, kes keelt ei oska. Mis teha siis?

Suur tänu selle küsimuse eest! No pättidel iseennast kontrollida, see oleks väga personaalne riik. Aga sinnapoole me teel ei ole. Mis puudutab seda, et kui tehakse kontrolle ja avastatakse, et keegi mingisuguseid reegleid rikub, siis see on hea näide: see tähendab, et süsteem töötab ja inimesed leitakse üles. Vastab tõele see, et kindlasti on Boltis ja võib-olla ka teiste platvormide puhul neid juhte, kes eesti keelt ei räägi, ja ühtlasi vastab tõele see, et on neid, kes räägivad – nad kõik ei ole kindlasti ühesugused. Olen ka mina seda teenust kasutanud ja mul on ühte‑ ja teistpidi kogemused. Aga Siseministeerium ei ole loomulikult keeleministeerium, sellepärast me seda keeleküsimust, et kus ja kui palju keegi räägib ja mis puhkudel, selle eelnõuga ei lahenda. Nagu ma ütlesin, Haridus‑ ja Teadusministeeriumis on keeleseaduse muudatused ettevalmistamisel, ja kui nad ühel hetkel valmis on, siis me saame arvatavasti rohkem sellest rääkida.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Siin eelnõus on juttu ka sellest, et püütakse vähendada või võimalikult palju ära hoida elamislubade ja viisade väärkasutamist. Kas te võiksite tuua välja, mis meil viimase nelja aasta statistika näitab, kui palju meil on olnud elamislubade väärkasutamist? Ja kas see on tõusvas trendis või kuidas sellega seis on?

Jaa, aitäh! Ei saa öelda, et ta on tõusvas trendis, aga need küsimused on olnud siin aastaid [laual], lihtsalt on mõned kohad, kus kohas neid võimalusi on kasutatud. Ma lubasin selle vastuse saata – see küsimus korra juba kõlas – ja ma võin selle ka teile saata. Millest me seal räägime? Pigem me räägime siin nendest muudatustest nii-öelda ennetamise poole pealt, et need kohad, kus me oleme näinud, et keegi võiks soovida midagi teha, kinni panna.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea siseminister! Ma tuleks renditööjõu juurde tagasi. Lühiajaliseks töötamiseks saab iga ettevõte [inimesi sisse] tuua, hooajatöötaja saab tulla põllumajandusse toimetama, kus siis vastuvõtja tagab talle elamispinna. Renditöö puhul seda kohustust ei ole, ma saan nii aru. Tema registreerib siin oma tähtajalise elamisloa renditöötajana ja tegelikult ta saab selle nimetuse all teha ükskõik mis tööd Eestis, on see renditöö, on see põllumajanduses, on see ehituses, on see taksonduses inimeste veol, seal seda keelenõuet ei ole. Minu küsimus ongi sealt edasi minnes, et kuidas tagada, et renditööjõud ei hakka Eestis ära kasutama seda auku ja ei hakata sõitma ja inimesi vedama.

Jah, ega ikka nii lihtne ei ole, et sa lihtsalt ise tuled. Tegelikult peab olema ettevõtja ja vastuvõtja olemas. Ja kaks võimalust on tõesti: kas renditöötaja ettevõte asub Eestis või see asub kuskil teises riigis. Aga mis puudutab hooajatööd, siis need nõuded on Euroopa Liidu üleselt kokku lepitud ja nad on meil ühised, see ei ole Eesti seadusandluse küsimus. Kui keegi tõesti hooajatööle tuleb, siis see on Euroopa Liidu sisene tööjõu liikumine. [Inimesel] peaks olema võimalik igasse riiki liikuda. Kui ta tuleb kolmandast riigist, siis kolmandast riigist tulevale isikule kehtivad meie seadused, neil selliseid suuri vabadusi ka renditööjõu osas ei ole. Ja mis puudutab tööandjat, siis tööandjal on loomulikult endal ka vastutus vaadata, kuhu see inimene läheb. Ei saa olla niimoodi, et tuuakse inimene siia, ta pidi tulema põllumajandusse tööle, aga ta sõidab taksot. See tähendab seda, et ei tööandja ega [töötaja] ei tee seda, mida tegema ta Eestisse on tulnud, ja see tähendab seda, et kui selline asi juhtub, siis ei peaks tal olema rohkem võimalik siin tööd teha. Aga üldiselt ma julgeks öelda, et enamus inimesi, kes põllumajandusse on tulnud, on pigem põllumajanduses töötanud. Ma ei ole vähemalt isiklikult kuulnud seda, et Eesti põllumehed tooks siia Bolti taksojuhte. Selliseid juhtumeid ma ei tea.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus lähtuvalt konkreetselt sellest Bolti teemast, mida on täna päris mitmel korral mainitud. Kas on mõeldav, et Politsei‑ ja Piirivalveamet võtaks regulaarselt, mitte iga nädal, mitte iga kuu, aga vähemalt korra-kaks aastas need ettevõtted kontrolli alla – ma pean silmas siis Bolti taksosid –, et teha ikkagi täiesti lausaline kontrollaktsioon ja selgitada välja, millega need inimesed tegelevad, milline see regulaarsus on, selleks et oleks korralik pilt olemas ja seda väärkasutust ei eksisteeriks.

Suur tänu selle küsimuse eest! Nüüd on küsimus selles, et mida seal siis kontrollida. PPA tegelikult seda kontrolli teeb, aga küsimus on … Toon näite. Kui sa oled näiteks üliõpilane, õpid Eestis, sinu õppimisega on kõik korras, täidad kõiki nõudeid, oled siia ametlikult tulnud ja sõidad Bolti taksot, siis kui sa ei oska eesti keelt, siis ega PPA sulle midagi öelda ei saa. Seadus on selline, et sa võid Bolti sõita – mitte taksot, vaid just Bolti. Võid seda teha. Selles mõttes seda niimoodi ei saa välja selgitada. Niipalju sellest taksost. Jah, seal on neid inimesi, kes võltsivad, on võltsinud näiteks juhilubasid. Need on küsimused, millega PPA kindlasti tegeleb. Need inimesed püütakse üles leida. Aga pigem on küsimus [inimese] siinviibimise alustes, et kas sa kõiki asju tohid teha või mitte. Seda püütakse reeglina mingit muud moodi teada saada ja muud moodi peaksid need küsimused välja tulema. Mis puudutab seda poolt, et kes neid teenuseid osutada võib, siis politsei ei ole ju ainukene, kes seda kõike kontrollima peab. Meil on ka teised asutused selle jaoks olemas. Aga ma võin öelda, et praegu minult mingit korraldust haarangut teha ei ole olnud. Ma pigem usaldan, et politsei teeb seda kontrolli selle piires, mis nende vastutus ja pädevus on, nii palju, kui nad saavad. Ja ma olen mõnikord kuulnud just vastupidist juttu, et mõne koha pealt on politsei või Eesti riik liiga agar. Aga ma arvan, et immigratsiooniküsimuste, Eestis viibimise aluste kontrollimise ja kõigi [selliste asjade puhul] ei ole kunagi riik liiga agar ja ei saa olla liiga karm. Seadus on seadus ja see on oluline asi, seda tuleb täita.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eestis eksisteerib selline seadus, ehk olete kursis, nimelt keeleseadus. Ja selle seaduse kohaselt on minu teada vist Keeleametile antud õigus selle seaduse rikkumise korral isikuid karistada. Ma küsin siis niimoodi. Miks seda seadust ei täideta? Te ütlesite eelnevalt, et politsei on teinud ja vaatab ja kontrollib kõike, eks ju, aga miks ei tehta seda süstemaatiliselt, et võetakse täielik sõel ette, et tagada eesti keele säilimine, mis on üks keeleseaduse prioriteetidest?

Suur tänu! Nii nagu ma ütlesin, Politsei‑ ja Piirivalveamet teeb koostööd kohalike omavalitsustega, teeb koostööd keeleinspektsiooniga. Mis puudutab Eestis riigikeele kasutamist või keele kasutamist ja nende nõuete täitmist, siis keeleinspektsiooni ülesanne on neid menetlusprotsesse läbi viia. Ma ei oska sellele nii täpselt vastata, nagu te küsisite, sellepärast et see küsimus lihtsalt ei ole Siseministeeriumi haldusala küsimus. Me eelkõige tegeleme kas immigratsiooniga või siis siseturvalisusega. Need on peamised küsimused, mis Siseministeeriumis on. Keelepoliitika jääb sinna Haridus‑ ja Teadusministeeriumi vastutusalasse, ka need teadmised, sest see küsimus eeldab, ma arvan, päris konkreetseid teadmisi, et vastata täpselt, mida ja kuidas tehakse. Aga mis puudutab eesti keele säilimist, siis ma arvan, et eelkõige sõltub eesti keele säilimine sellest, kui palju on eesti rahvast ja kui palju Eestis inimesi sünnib, kui hea [on siin elada] ja kui palju võimalusi on siin elamiseks, ja lõpuks, kas inimestel on tahe siin elada. Ma arvan, et see on peamine küsimus, millest eesti keele säilimine sõltub. Ja loomulikult, ka majanduse mõttes on see küsimus tegelikult õige ja hea. Lõpuks [on ju nii], et meil on tööealisi inimesi vähe, meil on neid vähem, sellepärast et elanikkond vananeb. See protsess [on pikk], isegi kui me täna leiaks võluvitsa, siis tulemused [võtavad aega], lapsed sünnivad, kasvavad suureks, see võtab paarkümmend aastat aega. Ehk tööturul me näeme seda tulemust ideaalis [alles] paarikümne aasta pärast. Aga tänane lahendus Eestile seisneb kahes suures valikus: kas me teeme targemat tööd, keerulisemat tööd, saame selle eest rohkem palka, saame ise siin hästi ära toimetatud ja see kindlustab ka eesti keele olemasolu või siis tuuakse välistööjõudu sisse. Mina usun sellesse, et me peame panustama inimeste oskustesse ja haridusse – see on ka majanduse põhiline alussammas, millele majandus toetub – ja pigem vähem tegelema immigratsioonipoolega. Sest immigratsiooni puhul [on probleem], mida me oleme näinud Euroopas, Euroopa vanemad riigid on seda katsetanud: kuidas leevendada seda, et on vaja töökäsi juurde, nad tulevad juurde, ka nemad saavad ühel päeval vanaks, neile tuleb hakata samamoodi pensioni maksma ja muud sotsiaalsed garantiid tagada. Ja siis on vaja jälle uusi inimesi ja uusi inimesi. Ehk immigratsioonipoliitika ei lahenda ka majanduse mõttes tegelikult riigi väljakutseid ja riigieelarve tulude laekumise probleemi, see on lihtsalt murede edasilükkamine. Jah, seda tasakaalu tuleb hoida, aga sellisesse lahtiste uste poliitikasse mina ei usu ja minu arvates seda Eestis rakendada ei tohiks – ja seda me ei rakenda. Aga see tähendab teistpidi ka seda, et me eesti keelt ja kultuuri siin hoiame.

Kalle Grünthal, palun, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te puudutasite siin ka eesti keele säilimist. Ja kui nüüd vaadata seda, mis on toimunud, nii-öelda seda rändetegevust, kui Eestisse tuleb väga palju selliseid eesti keelt mittekõnelevaid isikuid, siis ma pean kahetsusega nentima, et on esinenud juhtumeid, et mulle öeldakse kaupluses: "Räägi vene keeles." See on minu meelest väga halb märk. Kõigepealt tuleks ikkagi seda kontrolli suurendada, kõigepealt just, ütleme, sellistes avalikes institutsioonides, kauplustes ja nii edasi, et tagada seal eesti keele säilimine. Ja kui töökäsi ei jätku, siis tuleb lihtsalt kohalikele eestlastele maksta rohkem töötasu. See on eesti keele säilimine.

Jaa, aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus. Kui me läheme poodi, siis me peame saama seal poes [eestikeelse] teeninduse, ja on keeleinspektsiooni [ülesanne] seda kõike kontrollida. Ma olen teiega selles täiesti nõus. Nüüd, mis puudutab seda, et Eesti inimestele tuleb rohkem palka maksta, siis ma olen ka sellega nõus. Ja muidugi, minu arvates peaks rohkem palka maksma neile inimestele, kes saavad väiksemaid summasid, mitte neile, kes seal nii-öelda ülemises otsas on. Seal see palga teenimine jäägu nende inimeste enda teha. Aga lõppkokkuvõttes me peame aru saama, et raha peab kuskilt tulema, ja selles mõttes on sellega lahutamatult seotud ka majanduse jätkusuutlikkuse küsimus: et siin oleks ettevõtteid ja need ettevõtted saaks tegutseda. See on ka põhjus näiteks, kui me vaatame, kui palju Eesti eri kohtades inimesed palka saavad, miks pigem suurlinnadest väljaspool või siis kuldsetest ringidest väljaspool on palgad madalad. Ma võin teile öelda, et Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette nägemust, mis puudutab regionaalset tööstuspoliitikat – just sellepärast, et oleks paremaid töökohti ja investeeringud liiguks pigem kuldsetest ringidest väljapoole maapiirkondadesse. See loomulikult võiks [aidata] seda küsimust lahendada. Ja eks meil neid teisi pingutusi on ka. Aga ma olen aru saanud, et väga paljud Eesti inimesed tunnevadki muret – ja õigustatult tunnevad. Kui kuuled, kuidas selles ülirikaste top'is inimestel sissetulekud ja vara väärtus kasvavad – noh, maailma rikkaimad inimesed, kui ma õigesti mäletan, Elon Musk vist kasvatas oma vara aastaga peaaegu kahekordseks –, ja kui Eesti inimene küsib, kas ta vara väärtus kasvas, palk või sissetulek kasvas isegi poole võrra või 10%, noh, siis võib-olla ei kasvanud. Ja see ongi tunnetuslikult ja objektiivselt väga suur ebavõrdsus. Ma ei ole kindel, et see on hea, minu arvates on isegi halb, kui riiki hakkavad juhtima ülirikkad inimesed ja kui riike juhitakse mitte demokraatia põhimõtete järgi, vaid riike juhitakse selles loogikas nagu ettevõtet. See tähendab seda, et siis tehakse valikuid ainult väheste kasuks: sa valid selle, kes on sinu põhiline partner, kes peaks saama põhilised lepingud ja kõik muud asjad. Sealt head nahka ei tule. Selles mõttes see paneb mind muretsema, kui ma näen maailmas riike, kus miljardärid asuvad riigijuhtimise juurde. Noh, see ei suurenda mitte ühegi inimese sissetulekuid, vaid tavaliselt lõpeb see sellega, et tehakse soodustusi miljardäridele ja tavaline inimene, ka siin Eestis, jälle kannatab ja vaatab seda kõike pealt. Selles mõttes teie mure on täiesti õige ja suur mure. Ma loodan, et selline õiglus jõuab kunagi ka maailma, aga praegu ta mõnes kohas kipub kahjuks vastassuunas minema.

Tänan! Rohkem teile küsimusi ei ole, härra minister. Ja otsuseid ja rõhuasetusi juhtivkomisjonis palun tutvustama põhiseaduskomisjoni liikme, hea kolleegi Eduard Odinetsi. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au tutvustada teile arutelu põhiseaduskomisjonis, mis toimus eelnõu 548 ümber. Põhiseaduskomisjon valmistas eelnõu esimest lugemist ette oma istungil 21. jaanuaril käesoleval aastal. Istungil viibis ja eelnõu tutvustas siseminister Lauri Läänemets ja temale olid abiks Siseministeeriumi piirivalve‑ ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi ja osakonna nõunik Eva Lillemäe. Ma ei hakka teile ümber jutustama eelnõu tutvustust, seda tegi minister nii täna siin istungisaalis kui ka komisjoni istungil väga põhjalikult. Peatun võib-olla nendel küsimustel, mis kolleegidel, komisjoni liikmetel on tekkinud ja millele me tähelepanu aktsenteerisime ja mida me selle eelnõuga seonduvalt arutasime. Mõistagi, nii nagu täna päris mitme kolleegi küsimuse kaudu, tekkis ka meil komisjonis arutelukoht ja mure, kuidas on ikkagi nende välismaalaste keeleoskusega, kes siia tulevad, ja eriti nende puhul, kes teatud töökohtades töötavad. See mure tõstatati ka täna siin. Minister kommenteeris komisjoni istungil, et keeleseaduse muudatused on tulekul. Ja üks abinõu on see vahepealse tähtajalise elamisloa saamise nõue, mis nüüd uuena sisse tuleb: A2-taseme eksami sooritamine ja kohanemisprogrammi läbimine, mille üks osa on ka keeleõpe. Kõik komisjoni liikmed ja ka minister [mõistsid] seda muret ja tõdesid, et tuleb pingutada selle [leevendamise nimel]. Kolleegid tundsid ka muret, kas ikkagi Eesti digivõimekus on selleks piisav, et seda ühe akna süsteemi tagada. Minister kinnitas, et kõik need asjad suudetakse ära teha, ja [ütles] ka täna, et tehakse küll samm-sammult, aga saab tehtud, ja sellega laheneb paljude inimeste mitmesse kohta mitme paberipakiga jooksmise mure. Tunti huvi, mida detailselt kujutab endast see kohanemisprogramm. Räägiti sellest, mida kõike seal tuleb õppida: Eesti õiguskord, Eesti toimetulek digitaalses maailmas, kultuuriõpe, väärtusõpe ja kõik sellised asjad. Ka praegu kõik välismaalased, kes Eestisse tulevad, suunatakse kohanemisprogrammi, lihtsalt tulevikus, kui see seadus vastu võetakse, muutub see nendele kohustuslikuks. Räägiti ka nendest täiendavatest nõuetest, mis tulevad ettevõtetele – 12 kuud ja 18 kuud. 18 kuud on rendiettevõtte puhul [see aeg], mis ta peab olema Eestis registreeritud ja Eestis püsivalt majandustegevusega tegelenud. See on väga oluline muudatus, mis korrastab ka renditööjõuturgu. Kui oli see praegu kehtiv deposiidinõue [personali] ühe kuupalga [ulatuses], siis väga tihti juhtuski selline olukord, et inimesed tulevad tööle ja siis tööandja kaob ja jätab inimesed Eesti riigi hoole alla. Nüüd ikkagi peab olema [vähemalt] 18 kuud püsivalt töötanud ettevõte, et ta saaks renditööjõudu vahendada. Siis puudutati mõnesid lünki, mis praegu seadustes on ja mis selle eelnõuga lahendatakse. Näiteks need lapsed, kes sünnivad siin seaduslikult viibivate vanemate perekonda, saavad sama staatuse, mis staatusega on siin vanem, laps saab samad dokumendid. Ja [käsitleti] ka seda teemat, mis puudutab inimesi, kes mingil põhjusel jäävad Eestisse just nagu ebaseaduslikult. Nad saavad edaspidi taotleda oma dokumente Eestis viibides, mitte ei pea tingimata Eestist välja minema. Ka seda muret lahendab antud eelnõu. Täpsustati elamislubade ja töölubade registri teemat. Register lõpetab oma tegevuse ja tuleb elamislubade ja elamisõiguse andmekogu või register, kuna meil tööloa menetlust kui sellist enam Eestis ei ole. Ja täpsustati, mis vahe on elamisloal ja elamisõigusel. Elamisluba antakse kolmanda riigi kodanikele ja elamisõigus on see, mis antakse Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele. Ja nüüd saab kõik olema samas registris. Head kolleegid, oleme siis ka täpsed nendes terminites, mida me siin kasutame. Diskussiooni lõpuks jõuti Narva piiripunktini. Minister pidi selgitama, et valitsusel on väga selge kokkulepitud loogika ja tegutsemisskeem, kuidas erinevate intsidentide puhul piiril käituda ja mis juhul [piiripunkt] tuleb sulgeda. Puudutati ka erinevusi Soome ja Eesti piirivaldkonna seadusandluses ja seda, miks me võime Soomest erinevalt käituda. Ja võib-olla viimane, mida tahaks täpsustada, ja mulle tundus, et ka praeguses küsimuste-vastuste voorus jäi see asi pisut segaseks: mis asi on renditööjõud ja mis asi on lähetatud tööjõud. Need on kaks täiesti erinevat asja. Renditööjõudu saab Eestisse tuua Eestis registreeritud ettevõte, millel uue seaduse järgi peab [selja taga olema vähemalt] 18 kuud püsivat majandustegevust Eestis. Lähetatud töötajad on nende ettevõtete töötajad, kes on registreeritud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ja kes ajutiselt tuuakse Eestisse tööle. Ja veel tahaksin kummutada seda müüti, mis, mulle tundus, kõlas sõnavõttudes, et kuidagimoodi massiliselt tuuakse meile renditööjõudu, massiliselt lähetatakse siia välismaalasi tööle. Tegelikult statistika järgi on mõlemat gruppi ainult sadakond inimest aastas. Enamus tööjõudu, mis Eestisse välismaalt tuleb, ikkagi läbib tavapärase protseduuri ja tavapärased reeglid ja tavapärase skeemi, mis meil seaduses on. Selline oli meie arutelu. Arutelu lõppes loomulikult menetluslike otsustega. Komisjon konsensuslikult otsustas võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. jaanuaril ehk täna. Konsensuslikult otsustati nimetada komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja Eduard Odinets. Küll aga ei olnud konsensust selles küsimuses, kas esimene lugemine lõpetada. Esimese lugemise lõpetamise ettepaneku poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 1 komisjoni liige, erapooletu 1 komisjoni liige ja jättis hääletamata 3 komisjoni liiget. Aitäh! Minul on kõik. Heameelega vastan küsimustele.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Hea koosoleku juhataja! Head kolleegid! Eelnõu, mille üle me siin täna arutame, räägib suures osas ju rändest, aga täpsemalt sellest, kuidas Eestisse tööle või elama lubatud inimene peaks siin sisseelamise faasis hakkama saama. Kui ma viimati IT-sektoriga kohtusin ja kuulasin nende muresid, siis lisaks kroonilisele tööjõupuudusele selles valdkonnas kurdeti ka selle üle, et kolmandatest riikidest Eestisse tööle asuv isik peab alustuseks täitma käsitsi mingi hunniku pabereid, viima need ühest kohast teise, siis täitma veel natuke pabereid, helistama kuhugi ja kohtuma isegi ametnikuga. Kujutage siis ette seda olukorda, kus Eesti IT-ettevõte värbab läbi pika veenmisprotsessi tippspetsialisti Eestisse tööle, meelitades teda lugudega kõige digitaliseeritumast riigist maailmas – ja siia jõudes peab ta hakkama paberit määrima. See eelnõu kindlasti parandab seda viga. Seadusesse tuleb veelgi rohkem parandusi ja mitmed toimingud karmistuvadki, mis puudutab sisserännet. Aga nüüd rändest laiemalt. Sisserände üheks põhjuseks saab olla Eesti puhul majanduse elavdamise soov ning selle konkurentsivõime tugevdamine ja kindlustamine. Oleme siinsamas saalis rääkinud palju sellest, et Eesti senised eelised, nagu odav tööjõud, odav toore ja väga madalad energia hinnad, on tänaseks kadunud. Järelikult peame oma ressursse teistmoodi kasutama. Eesti 200 majandusministri Tiit Riisalo eestvedamisel sündis koostöös ettevõtjatega laiapindne ja tugev majandusplaan, millele eelmine valitsusjuht kahjuks suurt tähelepanu ei pööranud, aga uue majandusministri käe all on see õnneks elama hakanud. Ja läbimõeldud ideed hakkavad ka juba ellu jõudma. Suurinvesteeringute toetus on vaid üks näide sellest. Aga meie majandus vajab loomulikult rohkemat. Nendeks [vajalikeks komponentideks] on oskustööjõu kättesaadavus, konkurentsivõimelise hinnaga energia ning maksusoodustused teadus‑ ja arendustegevuse investeeringutele. Kõik need on komponendid, mis on vajalikud selleks, et meie tootlikkus teeks uue hüppe üles ja tagaks samas pikaajalise majanduskasvu. Kui me räägime täna rändest, siis teadvustagem, et meie majanduskasvu ja konkurentsivõimet piirab ka suur oskustööjõu puudus. Jah, hetkel on küll majandus pigem seisakus, ehkki näitab ka uusi taastumismärke, aga kui olukord paraneb, seisame me suure probleemi ees. Sest oskustööjõudu meil lihtsalt ei ole uueks tõusuks. Seetõttu peab Eesti 200 oluliseks avada meie tööjõuturg oskustööjõule ja me toetame ettevõtjate ettepanekuid kvoodisüsteemi muutmiseks, et see vastaks paremini nende vajadustele. Me teeme ettepaneku, et rändekvoodi juurde tekiks majanduskasvufaasist sõltuv oskustööjõu kvoodi osa. Kui majandus kasvab, siis avaneb oskustööjõu kvoodi osa 0,2% püsivast elanikkonnast ehk maksimaalselt 2600 inimest aastast. Selle alusel saavad ettevõtjad tuua riiki kolmandate riikide kodanikke. Kvoodi osa puudutab kindla majanduskasvuvaldkonna oskusega töötajaid. See nimekiri peab valmima OSKA analüüside põhjal. Oskustööjõu kvoot jaotuks valitud tegevusalade vahel: metallitööstus, elektroonika‑ ja elektriseadmete tootmine, masinate ja seadmete tootmine, energeetika, masinate ja seadmete remont ja nii edasi. Seda arutelu ei ole paraku võimalik peita, kui me soovime Eesti majandusele päriselt hoogu juurde anda. Ma paluksin lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ja lõpetuseks pean oluliseks rõhutada, et Eesti 200 kindlasti ei poolda mitte mingil juhul kontrollimatut ja massilist sisserännet. Me oleme siiski kohustatud igal ajahetkel mõtlema ja tegutsema moel, mis tagab meie kultuuri, keele ja rahvuse säilimise läbi aegade, nii nagu seisab see ka meie põhiseaduses. See ei ole müüdav väärtus. Aga selleks, et me suudaks need lubadused igal ajahetkel täita, peame olema tugeva majandusega riik, osa arengust, mitte taandarengust. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 548 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. veebruar kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.