Проект закона об изменении закона о статусе члена Рийгикогу (528 СЕ) первое чтение

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 528 esimene lugemine. Ettekandja Riigikogu liige Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes vaatavad meid interneti vahendusel! Teate, samal ajal, kui me praegu arutasime seda jäätmekäitlusseadust ja jätkasime selle halva otsusega, saab internetist lugeda, kuidas Ericsson peatas investeeringud ja me jääme tegelikult 155 miljonist ilma. See ju teid ei kõiguta, see teie otsuseid ei muuda ja te jätkate ikkagi nende halbade otsuste vastuvõtmist siin. Kahju! Tuleme nüüd tänase seaduseelnõu juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. See on tegelikult hästi oluline eelnõu. Ja ma arvan, et selle eelnõu eesmärk on ühiskonna suurem sidusus. Me hästi palju räägime sellest, et me peame olema solidaarsed, praegu on rasked ajad, makse tuleb tõsta ja loomulikult peaksime ka omalt poolt panuse andma. Ja see ongi tegelikult ühiskonna suurema sidususe eesmärgiga. Kui me räägime sellest, et Riigikogu liige peaks saama palka vastavalt oma panusele, siis ma arvan, et see on õige. Ja ma loodan, et ka siin saalis saavad kõik sellest sellisel viisil aru, et kui tehakse tööd, siis tuleb palka saada, ja kui parasjagu – ükskõik, mis põhjusel – seda ei tehta, siis palk võiks ju väheneda. See ongi meie seaduseelnõu eesmärk. Nüüd, kui te küsite – need teemad olid laual ka komisjonis, põhiseaduskomisjonis –, millist praktikat kasutavad teised riigid, siis ma ütlen, et ega siin midagi üllatavat ja uut ei ole. Meie oleme praeguseni kasutanud ainult sellist lineaarset lähenemist, et meid on siia valitud. Tegelikult meid valitakse ju siia iga nelja aasta tagant – keda valitakse tagasi, keda mitte. Tihtipeale, kui küsitakse, kes meie üle järelevalvet teeb, on meie poliitikutel stampvastus, et järelevalvet teevad valijad ja nendel on võimalus uuesti seda väljendada iga nelja aasta tagant. Ma arvan, et see on väga vale vastus ja väga vale lähenemine. Ma arvan, et järelevalvet tuleb pidevalt teha selle üle, mis me siin teeme ja mis me siin ei tee. Vaatame teiste riikide praktikat, võtame aluseks kas või Euroopa Liidu. Siis on lausa 17 riiki, kes kasutavad palgasüsteemis erisusi: Belgia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ungari, Küpros, Luksemburg, Itaalia, Horvaatia, Saksamaa, [Rootsi]. Väga palju riike, kes juba praegu kasutavad sellist süsteemi. Ma toon mõningad näited, millisel viisil on need erisused neil sisse viidud. No näiteks Austria – parlamendiliige kaotab oma koha, kui ta viivitab 30 päeva oma ametikohale asumisega või puudub mõjuva põhjuseta 30 päeva, eirates spiikri korraldusi ilmuda või puudumist põhjendada. Parlamendiliige kaotab oma koha. Kujutate ette, nii range see on. Nüüd siis, kuidas on Belgias palgasüsteem üles ehitatud? Esindajatekoja töökorra reegli kohaselt saab iga parlamendiliige, kes osaleb vähemalt 80%‑l täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, 100% parlamendi palgast – 80% teete tööd, 100% saate. Kui liige osaleb vähem kui 80%‑l istungitest või komisjonide koosolekutest, vähendatakse tema palka 10%. Ehk käite vähem tööl, saate vähem palka. Väga õiglane. Kui osalemine langeb alla 70% või 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% või 60%. Tundub ju ka õiglane. Võib-olla protsentide üle võime siin vaielda, aga mõte on selles, et teete vähem tööd, saate vähem palka. Iga parlamendiliige, kes osales päevakorras toodud nimelistes hääletustes, mis käsitlesid arvamust, seaduseelnõu või ettepanekuid, loetakse istungil või koosolekul kohal olevaks. See on Belgia. Leedu. Artikli 15 kohaselt, kui parlamendiliige jääb ilma mõjuva põhjuseta rohkem kui pooltest istungitest eemale, vähendatakse tema selle kuu palka kolmandiku võrra. Naaberriik! Läti. Liikmed, kes puuduvad Seimi istungilt ilma mõjuva põhjuseta, peavad maksma trahvi, mis moodustab 20% nende igakuisest töötasust, iga puudutud istungi eest. Väga lihtne, jällegi. Rootsi. Alates 1. jaanuarist 2022 on Riksdagi liikmed kohustatud oma töötasu osaliselt tagastama, kui nende hääletuselt puudumiste arv on liialt kõrge. Riksdagi liikmete hüvitiste seaduse kohaselt, kui saadik on ilma mõjuva põhjuseta puudunud vähemalt 60%‑l hääletustest kahe kvartali jooksul ühe ja sama parlamendikoosseisu raames, peab parlamendi spiiker pärast esimest kvartalit saadikut tema puudumisest ja töötasu tagastamise kohustusest teavitama. Saksamaa. No siin on üldse huvitav. Saksamaa Bundestagi liige, kui ta puudub põhjuseta vastavalt täiskogu istungilt või ei osale komisjoni töös, siis ta peab tagastama 200 eurot või 100 eurot. Ja nüüd huvitav koht: kui ta isegi põhjusega puudub, on näiteks lähetuses, siis ikkagi ta peab palgast andma ära 100 [eurot] kas täiskogu istungilt [puudumise] eest või komisjoni töös [mitteosalemise eest]. Sellised reeglid on paika pandud. Meil selliseid reegleid ei ole ja ma arvan, et see on vale. Kui me tahame saada õiglast süsteemi, et inimesed saaksid täpselt aru, mis me siin teeme, ja ka Riigikogu liikmel ei tekiks [kiusatust], et äkki täna jään koju või tegelen muu asjaga, siis meil tuleb ka selline korrastav süsteem sisse viia. Ja nüüd tulen meie konkreetse ettepaneku juurde, mis kõlab järgnevalt. "Riigikogu liikmele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast." 85% oled tööl, osaled komisjonides ja täiskogul – 100% palka. Ehk tegelikult see meenutab natukene Belgia süsteemi. "Kui liige osaleb vähem kui 85% istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%; kui osalemine langeb alla 70% või 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% või 50%. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskogu ja komisjonide hääletuste protokollid, välja arvatud põhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras." Mis puudutab teist ettepanekut, siis § 30 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% paragrahvis 29 (9) alusel välja makstavast Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras." Ja mis see tegelikult tähendab? See tähendab seda, et ka kuluhüvitisi makstakse vastavalt sellele, kas inimene on täitnud selle 85%-lise, 70%-lise või 50%-lise töökohustuse. Ehk siis vastavalt tema tegelikule palgale saab ta ka vastavat tegelikku kuluhüvitist. Nii lihtne see ongi, jällegi, astmed on sees. Nüüd on see küsimus, et siin on ju mõnes mõttes kaks paralleelset seaduseelnõu, mida me menetleme. Ühte me menetlesime eile, esimene lugemine toimus eile, täna on Keskerakonna esitatud seaduseelnõu esimene lugemine. Eile me käsitlesime ainult kuluhüvitisi, et me võiksime lihtsalt kuluhüvitisi kärpida 30%‑lt 25%‑le ja sellega oleme solidaarsed ühiskonnaga. Aga sellest ei piisa. Me peaksime, punkt üks, tagama selle, et kõik Riigikogu liikmed käivad korralikult tööl. Kui on mõjuvad põhjused, siis on loomulikult teine asi. Neid mõjuvaid põhjusi saab Riigikogu juhatus paika panna, on need lähetused või midagi muud. Ja peab tunnistama, et kui olen [toonud] näiteks erinevaid riike, siis [näeme, et] see pool on küll nendel lahendatud. Ehk siis vanemapuhkused, haiguslehed ja kõik nii edasi. Selle me peame ka ära lahendama. Igal juhul tuleb veelgi põhjalikumalt [teemat] vaadata, et Riigikogu liige kindlasti täidaks oma töökohustused siis, kui ta on selleks võimeline ehk ta ei ole haige. Selline motivatsiooni pool peaks olema. Ja ma arvan, et see on ka ühiskonnas rohkem aktsepteeritav. Tihtipeale me ju kuuleme seda: "Aga mis te, Riigikogu liikmed, seal ikka teete?" Kui vaadata ka praegust seisu siinsamas saalis, siis on näha, et osa on kohal, tõenäoliselt osa on kabinetis – ma loodan, et kõik on kabinetis, aga seda me ju ei tea – ja teatud hulk täitsa puudub, ka tänane kohaloleku kontroll näitas, et vist 30 saadikut oli puudu. Praegu mina ei oska öelda ja ma ei saa väita, et nad on põhjuseta puudujad, aga samas tahaks seda ju igapäevaselt teada. Ja ma arvan, et selline info võiks täiesti olla Riigikogu kodulehel: kes on lähetuses, need on lähetuses, kes on haiged, need on haiged, ja nii edasi. Siis ei tekiks ka neid erinevaid küsimusi. Ja loomulikult, meie seaduseelnõuga, mille me oleme siin esitanud, on võimalik ka kokku hoida. See on see teine pool, mis oli ka koalitsioonisaadikute ja EKRE saadikute esitatud seaduseelnõul, kus kuluhüvitiste kärpimisega taheti kokkuhoidu saada. Nii et ma arvan, et sellise mudeli – ja sellist lähenemist kohtab hästi paljudes riikides –, et Riigikogu liikme palk on seotud tema panusega, on see siis palk, on see esindus‑ või kuluhüvitised, me võiksime Eestis ka üle võtta. Ma arvan, et see on õige, kui me sellist mudelit endal ka rakendame. Ma arvan, et praeguse esimese lugemise … Ma loodan, ma tean, et kindlasti tuleb ka teine lugemine, sest siin saalis oli hästi palju neid – ma rääkisin kolleegidega –, kes toetavad just sellist lähenemist ja sellist eelnõu. Ma ei tea, kas fraktsioonide juhtkonnad lubavad vastavalt oma äranägemisele hääletada – see on juba teine küsimus. Aga igal juhul täna siin vesteldes paljude eri fraktsioonide saadikutega, sain aru, et nemad on väga seda meelt, et me võiksime sellise korra endal rakendada. Nii et ma arvan, et seaduseelnõu tutvustusest piisab. Kuna ma näen, et siin on ka küsimusi, siis saame minna küsimustega edasi. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Tõepoolest, siin on hulga küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates me tegime päris asjaliku pakkumise, aga valitsuskoalitsioon vist tahab seda eelnõu tagasi lükata. Mis te arvate, miks?

Aitäh! No tõesti on väga asjalik eelnõu, sellega ma olen sada protsenti nõus, ei saagi teist arvamust olla. Aga mis puudutab seda, miks valitsuskoalitsioon tahab või plaanib seda tagasi lükata – ma ei tea. Äkki tuleb siin meeldiv üllatus enne jõule ja Riigikogu teeb sellise hea kingituse, et olemegi ühiskonnaga solidaarsed. See oleks tegelikult õige käik. Eks me saame mõne aja pärast teada, kas seaduseelnõu hääletatakse maha esimesel lugemisel või minnakse edasi, ja minnakse konstruktiivselt edasi. Teeme koos siin ettepanekuid selle kohta, mis ma juba rääkisin, et me peaksime ka selle teise korra paika panema, mis puudutab puudumisi ja nende põhjendusi. Praegusel hetkel Riigikogu liikmel ei ole võimalik haiguslehte võtta, ei ole võimalik lapsepuhkusele minna, ja see on tegelikult ju probleem, me saame sellest kõik aru. Nii et kui mina oleks praegu koalitsiooni liige, siis ma kindlasti mõtleks kaasa ja hääletaks selle poolt ja kindlasti ma toetaks seda head ettepanekut.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Erinevalt teist mina ei ole nii suur optimist. Me oleme ju näinud siin korduvalt, kuidas ka koalitsiooni esindajad esinedes saali ees ütlevad, et Keskerakonna fraktsioon teeb väga häid ja konstruktiivseid ettepanekuid, aga siis hääletatakse ikkagi meie initsiatiivid maha. Viimane näide oli järgmise aasta eelarve, mille puhul ka rahanduskomisjoni esimees ütles, et väga konstruktiivsed, väga õiged muudatusettepanekud, ja lõpuks hääletati kõik maha ju niikuinii. Mina väga suur optimist ei ole, aga ma lihtsalt tahan aru saada, miks teie arvates koalitsioon ei taha töötada nagu ülejäänud Eesti inimesed. Ehk teisisõnu, et kehtiksid põhimõtteliselt samasugused reeglid, et kui sa kuskil tööl olles ei saa tööl käia, siis sul peab olema selleks põhjendus, miks sa ei saa käia, muidu sa oma palka ei saa. Miks siin peab see olema teistmoodi?

No ei peagi olema. Kui tööd ei tee, siis palka ei peagi saama. See on ju tegelikult arusaadav kõigile. See, et meid valitakse siia, et meil tekivad saadiku volitused ja õigused, ju ei tähenda seda, et me võiksime osa istungeid või komisjoni istungeid vahele jätta. See ongi see koht, kus me peaksime vastavalt meie ettepanekule [reegleid] korrastama, nii nagu need näited, mis ma erinevate riikide kohta tõin, seda ka sellisel viisil võimaldavad. Nüüd see, millele te viitasite, et koalitsioon räägib ühte ja pärast hääletab teistmoodi – ma saan aru, et te viitasite praegu sotsiaaldemokraatide suunas. Kahjuks nii on, lugupeetud küsija. Lugupeetud küsija, kahjuks nii on, et sotsiaaldemokraadid räägivad ühte ja hääletavad teistmoodi, ja siis ütlevad, et me oleks küll teiega, aga me ei saa, sellepärast et Reformierakond ja Eesti 200 takistavad. No siis ma olen alati öelnud, et kui teile ei meeldi, tulge ära sellest koalitsioonist. Neid näiteid on ju tegelikult väga palju. Alustame pangamaksust. Me oleme üle aasta aja, isegi rohkem rääkinud, et pangamaks on vajalik, see tagab õiglustunde, pangamaksu kehtestamise puhul me ei oleks pidanud, vähemalt koalitsioon ei oleks pidanud käibemaksu tõstma. Tarbimismaksude tõstmine on probleemne koht, pärsib majanduse arengut. Kõik tarbimismaksud pärsivad majanduse arengut. Nüüd selgub, et lisaks heale näitele Leedule, võttis ka Läti Leedust eeskuju, ka seal rakendatakse pangamaksu. Aga Eesti ikkagi sammub või tammub kohapeal, on ju. Ja mis me jällegi retoorikas kuuleme, on see, et me ju rääkisime ka. No sotsid [ütlevad]. "Me ju rääkisime ka," toonitas Lauri Läänemets siin mitu korda. Aga mis te räägite? Rääkida võime kõik, aga äkki tuleks ära teha midagi? Toiduainete käibemaksu langetamine – väga-väga mõistlik ja vajalik samm. Tuletan lihtsalt meelde, et Euroopa Liidu liikmesriikidest 27-st 25 on rakendanud erisusi käibemaksu puhul, Taani ja Eesti ei ole seda teinud. Taani ja Eesti! Ülejäänud riikides kehtib see. Me oleme menetlenud seda meie ettepanekut siin neli korda ja kogu aeg on koalitsioon selle maha hääletanud, kaasa arvatud sotside abiga, sotsid on samuti maha hääletanud. Ja sotsid ütlevad, et on küll mõistlik ettepanek, jällegi, nii nagu ka pangamaks, aga me ei saa teid toetada, me oleme koalitsioonis, seda ei toeta Reformierakond, Eesti 200 seda ei toeta – noh, sellised on kokkulepped. Ja see nende slogan või reklaam, millega nad välja tulid, et toimetulek on julgeolek – see nagu ei toimi. See rohkem ei toimi, seetõttu et ju siis kõik need muud hüved, mis nad seal ministrikohtade najal saavad, on tähtsamad kui see asjaolu, et me võiksime kehtestada pankadele solidaarsusmaksu või inimestele võiksime langetada toiduainete hindu. No ei kehti nende puhul! Tõenäoliselt see oli see koht, millele te viitasite oma küsimuses.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Lauri! Sa nimetasid mitu riiki, kus selline seadus on juba rakendatud, naaberriigid, kaugemad riigid. Ja tegelikult Eestis on ka see ju täitsa rakendatud näiteks koolides ja kõrgkoolides. Tulemus on hinne: käid koolis, saad hea hinde, ei käi koolis, saad paha hinde. Kui me sama rakendame Riigikogus, oleks ju väga hea. Aga mu küsimus on selline. Milline lootus on, kas see motivatsioon on piisav selleks, et inimesed käiks ja teeks oma tööd kohapeal, või võib juhtuda nii, et lihtsalt käib hääletab ära, vajutab nupule ja kaob ära?

Aitäh! Ütleme niimoodi, et hinde ikkagi paneb [valija]. Selles osas ma olen nõus nende poliitikutega, kes ütlevad, et hinded me saame kätte iga nelja aasta tagant. Aga mis puudutab üleüldist tööprotsessi, siis see peab olema tagatud sellisel viisil, et meil oleks võimalus teostada järelevalvet Riigikogu liikme töö üle. Ja ma arvan, et see süsteem, mis puudutab töö sidumist palgaga, on üks instrument, mida me võiksime rakendada. Nüüd sellesse, kas Riigikogu liige teeb tööd põhjalikult ja mis põhjalikkusega, me ju ka ei saa vaadata ja sellist paralleeli võib-olla ei ole kohane tuua, et ülikoolis või koolis on olemas hindeskaalad. Meil sellist hindamist kindlasti Riigikogu liikme töö puhul ei saagi olla. Aga see, et me peaksime tegema süsteemi läbipaistvamaks, arusaadavamaks, mida tegelikult meie inimesed, meie valijad ja kodanikud ootavad, on õige suund. Ja kui me räägime veel läbipaistvusest, siis on meil veel üks eelnõu siinsamas Riigikogus, mis tuleb lugemisele neljapäeval. See puudutab valitsuse liikmete esinduskulude läbipaistvaks tegemist. Praegu on täpselt nii, et siinsamas tulevad ministrid ja räägivad, et me peame julgeolekumaksu nime all tõstma makse, keskkonnamõjude nime all rakendama uusi makse automaksu puhul, mis siis, et pärast Ericsson ütleb, et teate, me rohkem siia investeerida ei taha ja jääte 155 miljonist eurost ilma. Ja nüüd need ministrid, kes kõik seda siin väljendavad ja räägivad ja tõestavad, et neil on õigus, samas ei taha oma esinduskulusid läbipaistvaks teha. Ja ausalt öeldes peab tunnistama, et ega me ei teagi ju ministrite arvamust, sellepärast et ükski minister, kui me seda arutasime põhiseaduskomisjonis, ei tulnud kohalegi. Ametnik küll kandis ette valitsuse arvamuse, et nad ei toeta meie eelnõu, aga mis põhjusel, täpselt ei olnud arusaadav. Ja kõik need ametnikud, kes käisid seda arvamust meile ette lugemas, küsimuse peale, kas te ise osalesite ka valitsuse kabinetiistungil, vastasid ei. See on see läbipaistvus! Siinsamas tulevad ministrid, ütlevad, et peame, oleme ja nii edasi, peame kannatama. Ja teisest küljest, kui me ütleme, et aga olge siis solidaarsed, teeme teie esinduskulud läbipaistvaks – me isegi ei räägi ju kärbetest –, siis selle kohta öeldakse ametniku [suu] läbi, et nad ei ole selle otsusega nõus.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Kindlasti ma olen sellega nõus, et inimene peab töö ajal tööl käima, selle vastu on väga raske vaielda. Aga minu küsimus on selles, et kuidas te seda plaanite kontrollida. Mina olen tähele pannud, et näiteks komisjonides alguses on inimesed kohal, aga teatud grupil – see on kindel grupp ja need ei ole koalitsioonisaadikud – tingimata alati midagi juhtub, nii et nad peavad varem ära minema. See on nagu süstemaatiline. Kuidas me hakkame seda kontrollima? Kas keegi kirjutab üles iga natukese aja tagant, kes on kohal? Äkki te valgustaksite seda natuke?

Väga hea küsimus, hea kolleeg! Nii nagu ka siin Eesti Keskerakonna fraktsiooni välja toodud seaduseelnõus on kirjutatud, et miks me jätsime selle lõtku [15%], ehk, ma korraks tuletan meelde, kui Riigikogu liige täidab oma kohustusi 85% ulatuses, käib nii Riigikogu istungitel kui ka osaleb komisjoni töös, siis on tal õigus saada sajaprotsendiliselt palk kätte. Tegelikult see lõtk ja see 15% ongi vastus teie küsimusele. Noh, nii ta tegelikult on. Me täiesti saame aru, et mõnikord peadki poole pealt komisjoni [istungilt] ära tulema selleks, et anda kellelegi intervjuu, võib-olla valmistada ette juba debatiks ja kõik nii edasi. See ongi selline protsess, see on jooksev protsess. Aga siin kindlasti on statistika välja toodud ja see on jälgitav Riigikogu kodulehel, mis ütleb selgelt, et see 85% on küll hea, aga on ka Riigikogu liikmeid, kes osalevad alla 85% töös. See on see koht, kus tuleb kindlasti reguleerida. Ja veel kord, mis puudutab üleüldist reglementi – nii nagu ka selles analüüsis, mis ma tellisin teiste riikide kohta –, on selgelt paika pandud, mis põhjustel võib puududa, millisel viisil antakse teada kas Riigikogu Kantseleile või juhatusele. Näiteks, kui ma nüüd peast [õigesti] mäletan, siis vist oli Rootsi või Saksa parlamendis nii, et enne istungi algust isegi loeti ette, et need ja need [parlamendi] liikmed on lähetuses, puuduvad ühel, teisel või kolmandal põhjusel. Ehk tegelikult võimalusi on erinevaid, kuidas seda reguleerida.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Tänan kõigepealt väga sisuka ettekande eest, aga omalt poolt ikkagi juhin tähelepanu, et saadikud võivad küll saalis ja komisjonides istuda, aga see ei taga, et nad tööd teevad. Sellepärast võiks mõelda ka selle peale, et äkki peaks arvestama, kui palju eelnõusid esitatakse, arupärimisi, protseduurilisi küsimusi, ja näiteks ka kõnede sisukust. Võib-olla oleks mõistlik teha ekspertkomisjon, kes hindab saadikute kõnede sisu? Samas võiks ka pädevuse hinnang olla, kas saadik üldse on pädev antud küsimusi arutama. Võib-olla võtta vastu üldse kogu Euroopa täispakett, nagu te just loetlesite, kõik need asjad ja veel lisaks sinna pädevuse hindamised? Ja võib-olla ka põhjuseta puudumiste puhul anda käskkirju: kolm käskkirja, siis visata välja parlamendist? Ja anda ka hindeid saadikute tööle, et kui sa näiteks oled cum laude lõpetanud sessiooni, siis sa saaksid preemiat. Mis te arvate nendest mõtetest?

Kõik on väga head mõtted. (Naerab.) Aitäh! Kui esimene lugemine saab toetuse, siis kõiki neid häid mõtteid saab ju parandusettepanekutena esitada teise lugemise tarbeks. Aga kui nüüd jätkata ja vastata nendele küsimustele, mis sarnanevad ühe teise hea kolleegi küsimusega, et kas me peaksime rakendama või võiksime rakendada hindesüsteemi, mida kasutatakse koolis või ülikoolis – no kindlasti mitte, ja sellele ma ka vastasin. Nüüd see teine pool, et kas saadik on aktiivne või mitte – noh, see ju kõik oleneb tema töö olemusest. Selge on see, et kõik saadikud võiksid olla ja peaksid olema aktiivsed ja rohkem rääkima kaasa kõikidel teemadel. Praegu statistika näitab seda, et opositsioonisaadikud on tunduvalt aktiivsemad. Aga see ei ole erand. See on läbi ajaloo tegelikult nii olnud, et opositsioonis olevad saadikud ongi aktiivsemad. Ja eks nendel on tõenäoliselt, tuleb välja, rohkem öelda ka erinevate eelnõude kohta, seaduseelnõude kohta, mis siia arutlemise alla tulevad. Ma ei tea, äkki Anastassia, hea kolleeg, võib korraks vaadata sinna statistikasse, et kui me räägime siin saali tööst, siis kes kõige aktiivsem [kõneleja] siin on või siis küsija. See on täpselt seal kõik välja toodud. Mina olen seal vist esikolme hulgas, kui mitte veelgi kõrgemal. Eks neid saadikuid on siin erinevaid.

Lauri Hussar, palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Hea Lauri! Ma kõigepealt tahaks tunnustada soovi eest leida ka kokkuhoiukohti. Kui inimesed oma tööülesandeid ei täida, siis on kokkuhoiukohtade leidmine sellisel puhul täiesti põhjendatud. Kui Riigikogu liige osaleb näiteks ainult viiendikul komisjonide istungitest, siis see kokkuhoid on juba märkimisväärne. Nii et kindlasti on see ettepanek kaalumist väärt. Aga mul on küsimus selle eelnõu koostamise tehnilise poole kohta ja selle kohta, kas see ikka vastab Eesti Vabariigi põhiseadusele. Sellepärast et ma loen siit välja, et seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Aga kui ma vaatan Eesti Vabariigi põhiseaduse § 75, vaatan neid kommentaare, siis mina ei näe seda võimalust, et see seadus saaks kuidagi jõustuda 2025. aasta 1. jaanuaril. Mõneti te olete täna tulnud siia Riigikogu ette praagiga, mida ei ole võimalik meil tegelikult mitte ühelgi moel heaks kiita. Kuidas kommenteerite?

Aitäh! Väga head küsimused. Tänud heade sõnade eest ka! Mis puudutab praakeelnõusid, siis eks me oleme neid praakeelnõusid siin ikka kuhjaga menetlenud. Kahjuks on neid eelnõusid valitsusest küll siia tulnud, millele ei ole tehtud mitte mingisugust analüüsi ja mis on koostatud nii, et erinevad teemad on ühes eelnõus, ehk kobareelnõudega on siia tuldud. Mina nimetan neid kobarkäkkideks. Ja nüüd süüdistada opositsioonisaadikuid selles, et see on seadusepraak, eks see on maitseküsimus. Aga mina arvan seda, et esiteks tuleb vaadata siia sisse ja meenutada, millal see eelnõu sisse anti – see oli oktoobrikuu. Nüüd on möödunud mõned kuud ja siin me siis detsembrikuus oleme, arutame. Ma pean tunnistama, et tõesti me ei saa seda rakendada 1. jaanuarist. Aga samas, kui see eelnõu läbib esimese lugemise, [siis me saame arvestada] ka neid erinevatest küsimustest tulenevaid ettepanekuid, mis mina olen ka tegelikult ju teinud, mis puudutavad eriti seda, et me peaksime lisaks sellele motivatsioonipaketile töötama välja ka teise poole, mis puudutab konkreetseid kindlaid põhjuseid, miks või kuidas saaks Riigikogu liige puududa, kaasa arvatud haiguslehed ja vanemapuhkused. Need [muudatused] me võime kõik ju esimese ja teise lugemise vahel sisse viia, kaasa arvatud selle, et korrigeerida rakendamise kuupäeva. Nii et meil, seadusandjatel, on need võimalused olemas, meie fraktsioon on avatud kõikidele headele ettepanekutele.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No minu arust tegemist on ühe populistliku seaduseelnõuga, mis tegelikult ei aita kuidagi tõsta Riigikogu töö kvaliteeti. Aga minu küsimus puudutab teist asja. Ma näen, et te uurisite väga hoolikalt teiste riikide kogemusi, ja ma küsin, kas teiste Euroopa riikide parlamentides saadikutel on isiklikke abilisi, kes aitavad neid eesmärkide täitmisel. Ja siin ma ei pea silmas näiteks fraktsiooni nõunikke, vaid räägin just isiklikest abilistest.

Aitäh küsimuse eest! See küsimuse esimene pool või oli see kommentaar – no kindlasti ei ole [see seaduseelnõu] meie poolt vaadatuna populistlik. Eks ma loomulikult saan vastata ka sellisel viisil, et neid populistlikke eelnõusid on siin ju ennegi menetletud ja ka praegu on neid siin saalis olnud. Aga ma arvan, et iga eelnõu, mis siia tuuakse, on selleks, et arutada neid küsimusi. Ja see küsimus on meie arvates eriti tähtis, kuna see tagab inimeste õiglustunde. Kui kuulata üldse, mis inimesed räägivad, siis eks neid arvamusi on ka erinevaid. Aga ma arvan, et selline süsteem, mis on rakendatud Austrias, et kui ikkagi 30 päeva puudud, siis saad vabaks ka sellest kohast, see on tõenäoliselt mingisuguse suurema hulga inimeste arvamus, et sellisel viisil võiks ka Riigikogu töö siin korraldatud olla. Meie räägime praegu tunduvalt leebemast vormist. Me oleme toonud välja just need protsendid ja vastavalt töös osalemisele ka protsendid palgast. Mis puudutab neid erinevate riikide kogemusi, siis tõesti peab ütlema ja möönma, et on riike – kui ma nüüd ei eksi, jällegi, kas olid Rumeenia ja Rootsi –, kus on [parlamendi] liikmel abi. Ma arvan – see on minu isiklik arvamus –, et see oleks mõistlik, kui Riigikogu liikmel oleks abiline, kes igapäevaselt teda abistaks erinevates küsimus, kaasa arvatud ja eelkõige seadusloome küsimustes. Aga teiselt poolt me peaksime siis väga tõsiselt vaatama Riigikogu liikme palga peale ja ka kuluhüvitiste kärpele. Ei ole nii, et ühest küljest me tahame endale abilist saada, aga teisest küljest me ei kärbi ei palka ega kuluhüvitisi. No siis see peab olema vastavusse viidud. Üleüldiselt see, et me võiksime mõelda selle peale, et meil oleks siin rohkem abilisi, on õige. Aga samas, teiselt poolt, praegu on raske olukord, kus valitsus ja koalitsioon teevad kõik, et meie inimestel muutuks elu iga päevaga halvemaks. Vaatame järgmist aastat või 2026. aastat ja mõtleme kõigi nende maksutõusude ja uute maksude rakendamise peale – no lihtne [see aeg] ei tule! Kindlasti sellises olukorras rääkida sellest, et meil võiks olla mõni abiline, on keeruline.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Töökultuur kindlasti on väga oluline teema ja Riigikogu liikme töö efektiivsus samuti. Esimene küsimus on see, et kui te seda eelnõu tegite, kas teie fraktsiooni sees oli ka vastuhääli, mõeldes sellele, et ka osa teie fraktsiooni liikmeid ei osale Riigikogu töös väga tihti, mis puudutab komisjone näiteks, nagu siin oli eelmine viide. Kas on oodata paranemist selles osas? Ja teine, et kui nüüd tõesti vaadata maailmas ringi, siis neid kriise on väga palju ja teinekord tulebki Riigikogu liikmel teha tööd väljaspool seda saali. Kuidas siis sel juhul see eelnõu reguleerib seda ära käimist?

Aitäh! Mis puudutab üleüldist töökultuuri, siis eks igas fraktsioonis on neid Riigikogu liikmeid, kes osalevad vähem või rohkem mingisuguses töös. Ja loomulikult on neid Riigikogu liikmeid, kes on hõivatud muude kohustustega, näiteks fraktsiooni esimees, nii nagu ka teie olete, ja te teate väga hästi, et fraktsiooni esimehel on lisaks Riigikogu liikme tööle ka juhtiv roll. Ja seetõttu me praegu ei hakka kindlasti laskuma sellele tasandile, et välja tuua üleüldist statistikat fraktsioonide kaupa. Ma arvan, et see on lihtsalt selline küsimus ja probleem, mis on üleüldine. Ja tegelikult see seadus, mis loodetavasti võetakse vastu, ju ei rakendu ainult sellele koosseisule, vaid ka järgnevatele ehk ta on loomulikult kõigeülene. Teine pool küsimusest, mis puudutab seda, et peate tööd tegema ka väljaspool Riigikogu saali – loomulikult, meie töö ongi suuresti teha tööd nii siin kui ka väljas. Ma arvan, et see pool, mis puudutab just erinevate gruppidega suhtlemist, valijatega suhtlemist, on oluline töö ja ma kutsun kõiki teid üles, et mida rohkem te inimestega suhtlete, mida rohkem teete fraktsiooni väljasõite, seda rohkem te saate infot, kuidas inimesed tegelikult elavad, ja see tagasiside on kuldaväärt. Sellega tulebki tööd teha. Täpselt samamoodi, nagu ma üks kord juba vastasin – veel kord tuletan meelde, et kui Riigikogu liige osaleb komisjonides ja täiskogu istungil 85% ulatuses, siis ta saab 100% palka kätte –, see 15% on see lõtk, mis arvestabki kõiki neid muid toiminguid ka. Ja neid muid toiminguid fraktsiooni esimehel on kindlasti isegi rohkem kui tavalisel Riigikogu liikmel, aga samas me teame, et ka komisjoni esimehed ja aseesimehed ja nii edasi on ju tegelikult muude kohustustega hõivatud. Kui te näete selles osas mingeid häid lahendusi – ja koos me kindlasti suudame häid lahendusi välja pakkuda –, siis mina lihtsalt kutsun teid üles, et toetame tänast esimest lugemist, saadame [eelnõu] edasi ja meil tekib esimese ja teise lugemise vahel väga hea võimalus kõiki neid mõtteid jagada ja kirja panna.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, aitäh selle olulise eelnõu eest! Iga kord, kui me vaatame usaldusreitinguid, siis näeme, et Riigikogu on alati kõikide riiklike institutsioonide seas põhimõtteliselt kõige viimasel kohal. Eesti rahvas ei usalda Riigikogu. Inimesed väga tihti kirjutavad meile, et nemad vaatavad ülekandeid, saalis rahvast ei ole. Ka praegu on saal peaaegu tühi. Väga hästi ei mõju usaldusele ka see, kui paralleelselt keegi puhkab Bali saarel, samal ajal veel postitab sellest pilte. See on tegelikult päris suur probleem, et põhiseaduslikku institutsiooni täna meie inimesed, Eesti inimesed, ei usalda. Mis te arvate, kas see eelnõu parandaks seda usalduskrediiti? Kas oleks võimalik kuidagi selles osas midagi paremaks teha?

Aitäh! No see, et meie rahvas rohkem Riigikogu ei usalda, on loomulikult väga-väga suur probleem. Eks siin on erinevaid põhjusi. Kui me vaatame statistikat ja küsitlusi, siis tuleb vaadata ka seda, mis ajal mingisugused valitsused tulid ja millal nende aeg lõppes. Ja mis puudutab praegust koalitsiooni, siis tegelikult kõik need otsused, negatiivsed otsused mõjutavad väga negatiivselt kogu meie ühiskonda ja majanduskeskkonda ja ettevõtluskeskkonda ning need lähevad sellisel viisil edasi, et Riigikogule [langeb] päris suur annus nendest halbadest otsustest. Ja siin ei ole midagi imestada, sellepärast et Riigikogu ju vähemalt koalitsiooni häältega kõik need halvad otsused ka vastu võtab. Ja loomulikult, kui küsitakse, kas te usaldate Riigikogu, siis kõik need nii-öelda halvad otsused laienevad kõigi 101 Riigikogu liikme peale. See ongi see tulemus, mida me igapäevaselt näeme. Loomulikult [on põhjuseks] ka Riigikogu töökultuur. Siin on olnud erinevaid aegasid, kuidas me alustasime ja kus me praegu oleme. Ma võin öelda, et siin saalis me kindlasti oleme seda töökultuuri parandanud, vähemalt kui [võrrelda sellega], mis siin alguses selle koosseisu ajal toimus. Aga teiselt poolt, inimesed jälgivad meid, ka praegu kindlasti väga paljud silmad jälgivad, mis siin toimub, mis seaduseelnõu parasjagu menetletakse. Ja tagasiside inimestelt, mis me oleme selle seaduseelnõu puhul saanud, on ikkagi olnud väga positiivne. Väga positiivne! Seda tegelikult inimesed ootavad. Aga ma võin lisaks veel öelda, inimesed ootavad veelgi karmimaid meetmeid, mis puudutab Riigikogu liikme staatust ja Riigikogu liikme tasustamist. Nii et ma arvan, kui vastata otse teie küsimusele, et see on kindlasti väga õige samm õiges suunas, et tõsta Riigikogu staatust inimeste silmis.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tänan, et te olete selle teema parlamendi suurde saali toonud ja et meil toimub arutelu. Ma mõtlesin, et teil on vähe värskem pilk parlamendisaadikuna kui minul, kes ma olen siin juba üsna mitu koosseisu istunud. Kas te selle eelnõu puhul arutasite ka seda, kuidas üldse parlamendiliikme tööd mõõta? Ja kas me saame siin selliste eelnõudega nagu see, millega te siin praegu olete, või nende arutelude käigus, mis selle eelnõu tulemusena võiks tekkida, hoopis valimissüsteemi muuta. Ma vaatan, et tõenäoliselt pole Kagu-Eestist kunagi olnud nii palju saadikuid [Riigikogus], või vähemalt Reformierakonna fraktsioonis – seal on, ma arvan, täna kõige rohkem Kagu-Eesti saadikuid esindatud. Aga see, kuidas Põlvamaal pannakse kinni kohtumaja, SKA – mitte mingit vastutust ei ole! Võib-olla see oligi nende eesmärk. Vähemalt valimiste ajal ma seda ei näinud. Küsimus on, kuidas ja milles üldse saadiku tööd mõõta.

Aitäh! Eks loomulikult saab seda mõõta sellisel viisil, punkt üks, kui hästi või halvasti ta oma kohustusi täidab. Aga teine pool on loomulikult see, kui hästi ta esindab seda kogukonda, kelle poolt ta siia sai valitud. See on väga hea küsimus. Vaatame, mis ka meie valimisringkondadega toimub. See on puuduliku regionaalpoliitika tagajärg, me näeme selgelt, et osa valimisringkondi jääbki ilma saadikuteta. On see siis Läänemaa, on see Lääne-Virumaa, kus samuti, me näeme, on suur väljaränne, või ka teised piirkonnad. Miks inimesed rändavad? Rändavad ikkagi seetõttu, et on sotsiaal-majanduslikud probleemid. Kui te vaatate ka palgataset, kus Harjumaa keskmine on juba 2200 euro juures ja Kagu-Eesti oma on 1340, siis on ju selgelt arusaadav, et meil on kaks Eestit. Ja see on probleem. See on probleem! Miskipärast kõikide nende seaduseelnõude juures, nende otsuste juures, mis otseselt kahjustavad regionaalpoliitikat, räägitakse … Meil siin regionaalminister on käinud ja rääkinud, millised head mõtted tal kõik on. Mõtted tal on head! Peab tunnistama, et mõtted on tal head – aga küsimus on selles, et neid selles koalitsioonis lihtsalt ei realiseerita. See jutt, mida regionaalminister siin räägib [on üks, aga] tegelikkus on midagi muud. Tegelikkus on see, et pannakse üks kohtumaja kinni, teine kohtumaja kinni, kuskilt viiakse ära riigiasutus. See on reaalsus. Reaalsus on see, et kui teenused on inimestelt ära võetud, siis inimesed lähevad koos teenustega. Heal juhul tulevad Tartusse või Tallinnasse, Harjumaale, halvimal juhul lähevad Austraaliasse parematele jahimaadele. Nii et jah, need on kõik olulised teemad, mida me peaksime siin igapäevaselt arutama, aga miskipärast fookus on hoopis kuskil mujal. Ja ma ikkagi juba kolmandat korda tahaks siitsamast puldist välja öelda tänase uudise, et see ei ole normaalne, et samal ajal, kui me jälle võtame vastu meie majandusele kahjulikke otsuseid – seesama eelmine punkt, jäätmekäitlusseadus –, teed Delfi lahti ja loed, et Ericsson ütles, et tal ei ole rohkem valmisolekut Eestisse investeerida. Punkt üks on see, et me kohe jäime ilma investeeringust mahus 155 miljonit eurot, aga seal on ju ka teine pool. Teine pool on töökohad, maksud, jätkusuutlikkus. Need numbrid on veelgi suuremad kui 155 miljonit. Ja see [tuleb] kõik praeguse poliitika puudulikkusest. Sellisel viisil kindlasti edasi minna ei saa.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Ma jätkan oma küsimusega just sellessamas kontekstis, kuidas parlamendiliikme tööd mõõta, mitte ainult siin saalis, millest me selle eelnõu kontekstis oleme rohkem rääkinud, vaid ka tööd oma piirkonnas, sellele minu küsimusele te vastasite praegu. Küsimus ongi, kuidas seda mõõta. Nii nagu siin pole mõtet istmiktunde lugeda, ei ole mõtet seda teha ka piirkonnas, küsimus on seesama. Võib-olla piisab sellest, et valija annab oma hinnangu, aga küsimus on selles, et [valimiste] vahepeal ei ole see võimalik. Ja nüüd on seesama küsimus, mis on, mulle tundub, osaliselt seotud Anastassia küsimusega parlamendi maine kohta. Kas inimesed tunnevad, et parlamendiliikmed töötavad nende nimel, nende ideede eest, suhtlevad ja kohtuvad ja ka realiseerivad [neid ideid]? Millised teie hinnangul võiks olla need meetodid, kuidas lähemale saada? Te ise olete valimistel üsna palju hääli kogunud.

Aitäh küsimuse eest! Eks meetod saab olla ikkagi ainult üks. Punkt üks on see, et kuula, mida inimesed räägivad, ja punkt kaks: püüa, kui see on võimalik, ka nende mõtteid realiseerida. Ehk vasta nende ootustele. Ka kõik need ettepanekud, mis Eesti Keskerakond on seaduseelnõude raames siia toonud – on see pangamaks, on see toiduainete käibemaksu langetamine, on see siis tänane seaduseelnõu, mis puudutab Riigikogu liikme staatust ja tasustamist vastavalt tema panusele –, on kindlasti kõik küsimused, mis on kohaliku kogukonnaga mitmeid kordi läbi arutatud, ja need on need signaalid, mis me oleme saanud. Ja loomulikult nad jälgivad, mis siin toimub. Ma ei hakka isikuid välja tooma, aga me ju teame kõik, et on teatud Riigikogu liikmed, keda haruharva on näha. Ma päris seda teed pidi minna ei taha, [et nimesid nimetada,] ja jään diskreetseks. See seaduseelnõu peaks igal juhul parandama Riigikogu kui institutsiooni mainet. Ja kindlasti see ei ole küsimus ainult selle koosseisu puhul, vaid ka tuleviku vaates.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd võtame ette juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja seda palun [tutvustama] põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Tulen siia põhiseaduskomisjoni esindajana ja et kõigile oleks üheselt arusaadav, millest me räägime, siis me oleme ikka selle eelnõu juures. Siin vahepeal jäi mulje arutelu jälgides, et [juttu on] kõikidest muudest teemadest kuni kahetsusväärse otsuseni, kus ettevõtted Euroopa ja Ameerika vahel oma investeeringuplaane teevad, nagu need lähtuksid käesolevast eelnõust. Ja lisaks oli siin hulk whataboutism'i, et aga mis te ise tegite. Mina tahaksin teile rääkida siiski Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungist, mis toimus teisipäeval, 3. detsembril ja kus see pikalt käsitletud eelnõu oli meil arutusel. Kõike seda kordama ei hakka, küll aga võin öelda, et meie arutelu selle päevakorrapunkti juures oli palju konstruktiivsem, kui mulle tundub siin praegu see keskustelu. Ettekandja Lauri Laats algatajate esindajana tegelikult väga kenasti selgitas komisjonile sisuliselt, miks see eelnõu on sündinud, tõi välja ka argumendid, mida nad sealjuures on vaadanud. Ta tunnistas ka seda, et võib-olla eelnõu ei ole tõesti väga küps, vaid vajaks olulistes osades täiendamist, näiteks mis puudutab põhjendatud puudumisi ja mitte põhjendatud puudumisi, kuivõrd praegu siin on sellele viidatud ainult delegatsiooninormiga. Aga laias laastus jõuti komisjonis järeldusele või, ütleme, komisjoni liikmed olid ühel meelel selles, et Eestis vastavalt seadusele praegu parlamendiliikmetel sellist ettenähtud puudumise võimalust ega ka keelatud puudumise võimalust seaduse alusel ei ole. Töökohustuste täitmine on pidev ja ühetaoline ja ei arvesta tegelikkuses võib-olla tõesti sellega, kas on veel kohustusi pereliikmete hooldamise koormusega või millegi muuga seoses, näiteks tervisega. Aga arutelu ei olnud tõesti väga pikk, sest ka eelnõu ise on lakooniline ja mitte just paljusid külgi arvestav, mis seal võiks olla. Seepärast tegi komisjon sellised menetlusotsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda juba neljapäeval. Toimus arutelu, arutasime ka seda, et ehk oleks see võinud olla juba eilses, 9. detsembri päevakorras, ja täna oleme me siis siia jõudnud. Ja siis toimus hääletus, kas võtta eelnõu täiskogu päevakorda. Ettepaneku poolt oli 3 … Vabandust! Härra Laatsi ettepaneku poolt võtta see esmaspäevasesse päevakorda oli 3 [komisjoni liiget], vastu 5 ja erapooletuid ei olnud, ning seetõttu see ettepanek toetust ei leidnud. Tehti ettepanek võtta [eelnõu] täiskogu päevakorda 12. detsembril, aga kuna meie kantselei on teinud asjakohaseid ümberkorraldusi, oleme siin täna. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt oli 5 ja vastu 3 liiget. Ja juhtivkomisjoni esindajaks määrati siinkõneleja. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 528 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 528 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tagasilükkamise poolt oli 40 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 528 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Meie päevakord on ammendunud ja istung lõppenud.