Arupärimine fosforiidi kaevandamise plaanide kohta (nr 664)

Jõuame järgmise juurde: Riigikogu liikmete Jaak Valge, Ants Froschi ja Leo Kunnase 4. novembril 2024. aastal esitatud arupärimine fosforiidi kaevandamise plaanide kohta, arupärimine nr 664. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate nimel hea kolleegi Jaak Valge.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua kliimaminister! Tore on teid siin näha, seda enam, et ega te fosforiidi kaevandamise teemal väga suur jutumees ei ole olnud. Aga läheme asja sisusse. Teatavasti alustati käesoleva aasta septembri lõpul Toolse maardla fosforiidi ja selles leiduvate haruldaste muldmetallide uurimist. Nende uuringute ja valitsuse edasiste kavatsuste kohta ei ole avalikkusele piisavalt selgitusi antud. Selle kohta on mitu näidet. Nende fosforiidiuuringute jaoks taotleti ja saadi luba, mis on defineeritud kui üldgeoloogilise uurimistöö luba, aga seletuskirja kohaselt on uuringu eesmärk fosforiidi majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku väärindamise, sealhulgas haruldaste muldmetallide eraldamise lahenduse leidmine. Edasi märgitakse seletuskirjas, et proovikogumisele järgnevate katsete eesmärk on välja selgitada ning valida parim võimalik tehnoloogia, mis sobib Eesti fosforiidi töötlemiseks ning haruldaste muldmetallide eraldamiseks ja väärindamiseks. Nii et ega siin ainuüksi teadustööga väga just tegemist ei ole. Nüüd, maapõueseaduse § 4 eristab kaht liiki geoloogilisi uurimisi. Üks on üldgeoloogiline uurimistöö, see on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö, ja teine, maavara geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö, muu hulgas selline, mille käigus selgitatakse välja maavara koostis ja tehnoloogilised omadused ning hinnatakse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Praegu alustatud uuringu seletuskirjast ei jää kahtlust, et tegu on tulevase kaevandamise eesmärgil tehtava geoloogilise tööga, mille käigus selgitatakse välja maavara tehnoloogilised omadused ja hinnatakse hüdrogeoloogilisi tingimusi. Seega on, ütleme nii, suhteliselt arusaamatu, miks valiti selle loa taotlemiseks ja andmiseks ebaloogiline õiguslik alus. Ei taha kurja välja kutsuda, aga üks võimalik sisuline seletus võib peituda selles, et maapõueseaduse § 29 ei kohusta üldgeoloogilise uurimistöö luba andma avatud menetlusega. Ehk kui tehakse teadusuuringuga [sarnane] uuring, ei saa avalikkuse pilk nii tugevasti selle tegevuse peal olla. Nüüd edasi. Praegu on asutud välja töötama kontsessioonimehhanismi maavarade kaevandamiseks ja kuuldavasti peavad Eesti ametiasutused uuringute või katsete tegemiseks läbirääkimisi kahe välismaise laboriga. Need laborid, läbirääkimiste lähteülesanne ega töö sisu ei ole avalikkusele teada. Rakvere vallavanema pöördumises, millega on liitunud ka Vinni vallavanem ja Viru-Nigula vallavanem, on antud sellele kavale negatiivne hinnang, kuna on jäetud arvesse võtmata maardlal paiknevad asulad ja erinevad objektid, kus õigusaktide alusel on kaevandamine keelatud. Edasi: pole analüüsitud, kas kaevandustegevuse tõttu kaovad piirkonnas elu‑ ja töökohad. Selles pöördumises leitakse, et seaduste muudatustega, mis puudutavad võimalikku tulevikumaavarade, sealhulgas fosforiidi kaevandamist, on ennatlik edasi liikuda. Seoses sellega on meil teile rida järgmisi küsimusi, mida ma ette lugema ei hakka aja ratsionaalse kasutuse huvides. Ma tean, et proua kliimaminister on sedavõrd viisakas inimene, et teeb seda ise. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli kliimaminister Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Tõepoolest loen ise küsimused ette, siis on kõik korrektne. Esimene küsimus oli: "Missuguste kahe välismaise laboriga peetakse läbirääkimisi maagi lähemaks uurimiseks ja katsete tegemiseks?" Neid praegusi uuringuid tehakse tõepoolest eelkõige selleks, et kaardistada Eesti maavara, just tulevikumaavara kvaliteeti, võimalikke töötlusviise ja ka, võime öelda, kohapealse väärindamise potentsiaali. See tähendab, et on vaja ka uurida erineval moel ehk teha seda erinevates laborites. Kuna maailmas ei ole seni, meile teadaolevalt ühtegi laborit, kus oleks võimekus viia läbi nii soolhappelise kui ka väävelhappelise töötluse katseid koos haruldaste muldmetallide eraldamisega, tuleb see teenus mitmelt laborilt tellida osade kaupa. Praegu läbirääkimised erinevate laborite ja uurimisasutustega veel käivad ja ei ole otsustatud, kellega leping sõlmitakse. Aga kuna tegemist on teemaga, mis tõepoolest pälvib väga suurt avalikku huvi, mis on ka loomulik, kuna see tõepoolest puudutab meie tulevikuplaane, elukeskkonda, kõike seda, kõiki meie võimalusi panustada ka Euroopa strateegilisse enesevarustatusse, siis Eesti Geoloogiateenistus loomulikult avalikustab kogu info, kui lepingud on sõlmitud. See ei jää kuidagi varju. Teine küsimus: "Mis on eelnimetatud läbirääkimiste lähteülesanne ja töö sisu?" Kavandatud uurimis- ja arendustöö tõepoolest koosnebki protsessi modelleerimisest ja hindamisest täies ulatuses, alustades kivimi rikastamisvajaduse väljaselgitamisest, fosfori eraldamisest. Fosfor ja haruldased muldmetallid on seal karbikeste sees koos. Kui te saate võimaluse Riigikogu liikmena seda uuringuala külastada, siis kindlasti soovitan seda teha. See on väga huvitav ja geoloogiateenistus on väga hea ka kogu protsessi selgitamises kohapeal. Vaadatakse protsessi käigus tekkivaid voogusid ja lõpetatakse teostatavuse eeluuring ehk siis millised tehnoloogiad, tehnoloogilised demonstratsioonid võiksid olla sobilikud ja mis määravad lõpuks kogu protsessi edasise rakendatavuse. Selle alusel võiks olla võimalik ka protsessi hinnangulist maksumust kirjeldada. Soolhappelise ja väävelhappelise töötluse katsed koos haruldaste muldmetallide eraldamisega viiakse kõigepealt läbi laboriskaalal ehk väikeses skaalas, aga kuna laboriskaala katsetuste põhjal saadud hinnangud pole edasisteks otsusteks veel piisava täpsusega, tehakse sarnaseid katseid ka suuremal skaalal. Need on sellised geoloogilisi uuringuid puudutavad väga spetsiifilised terminid, aga selline see teadus on. Eestis hetkel sellist võimekust tõepoolest ei ole ja seega peetakse läbirääkimisi erinevate välismaiste uurimisasutustega. Selle täiendava uuringu selgituse ja lähteülesandega saab tutvuda Eesti Geoloogiateenistuse veebilehel. Palun nõunikel protokolli lisada ka selle lingi, et Riigikogu liikmed, kes stenogrammi loevad, saaksid selle lihtsalt leida. Sealjuures tuleb tähele panna, et läbirääkimised on hetkel veel pooleli. Sellest tulenevalt ja ka uurimisasutuste võimekusest sõltuvalt lähteülesanne täpsustub. Kolmas küsimus: "Kas fosforiidi kaevandamise ja sellele eelnevate uuringute eeldus, et keskkonnariskid on maandatud ning on olemas kindlus, et nii uuringud kui ka hilisem kaevandamine ei sea ohtu kogu ühe piirkonna põhjavee varusid, on praeguseks täidetud?" Käimasolevate uuringute käigus viiakse puurimistööd tõepoolest läbi üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel. Selle loa numbri võib ka protokolli lisada, siis saab loa tekstiga tutvuda. Tööde läbiviimisel lähtutakse nii loa kui ka kõigi asjakohaste õigusaktide nõuetest. Need puuraugud likvideeritakse vahetult pärast puurimist. Ja mis on väga oluline: puuraukudes avatud põhjaveekihid isoleeritakse üksteisest. Olen ise käinud ka kohapeal sellega tutvumas, mulle on seda seal näidatud ja päris hästi seletatud. On selge, et need puurimistööd ei mõjuta piirkonna põhjaveevarusid. Kavandatud suurema diameetriga puuraukude lähedusse on juba rajatud seirepuuraugud, milles mõõdetakse vee taset ja vee keemilist koostist, et dokumenteerida põhjavee seisundit puuraukude läheduses nii enne kui ka pärast proovide võtmist, et saaks võimalikku mõju näha. Lisaks on juba eelnevalt piirkonna elanikega kokkuleppel paigutatud veetaseme andurid ka paljudesse piirkonna kaevudesse, kus on juba varem vee taset mõõdetud ja kus tehakse seda ka pidevalt. Kui nüüd edaspidi langetatakse otsuseid, kas minna edasi järgmiste uuringuetappidega või kaevandamisega, siis loomulikult kaasnevad nendes etappides põhjalikud keskkonnamõju uuringud. See põhimõtteliselt saabki selgeks siis, kui selline otsus üldse tehakse, hetkel sellist otsust tehtud ei ole. Praeguseid uuringuid tehaksegi selleks, et ka meie järgmiste etappide otsused oleksid võimalikult teadmiste põhjal tehtud, mitte kuidagimoodi oletuste põhjal. Neljas küsimus: "Kas Kliimaministeerium kavatseb arvestada Lääne-Viru kolme vallavanema arvamusega, mille kohaselt on ennatlik […] liikuda edasi seaduste muudatustega, mis puudutab võimalikku tulevikumaavarade, sh fosforiidi kaevandamist?" Need muudatused, mida me kavandame maapõueseaduses, ei ole suunatud tulevikumaavarade ega fosforiidi kaevandamisele, vaid nende seadusemuudatuste abil luuakse õiguslik raamistik, kuidas näiteks maavarade maagistumised või maavarade teemaplaneeringutega kaetud aladel ehituslubjakivi võimalikud geoloogilised uuringud ja kaevandamine hakkaksid toimuma, seda ainult sel juhul, kui selle skeemi alusel koheldakse ühiskonda õiglaselt ja kui otsustusmehhanism on hoolikalt läbi mõeldud. Ehk: selle seaduse alusel kaevandamislubade [andmist] või kaevandamist ei otsustata. Ei anta välja ka geoloogilise uuringu lubasid, vaid luuakse võimalus teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuseid. Viies küsimus: "Kas fosforiidi kaevandamise ja sellele eelnevate uuringute eeldus, et kohalik kogukond on valmis taluma muutusi, mis kaevandamine nende elukeskkonnale kaasa tooks, on praeguseks täidetud?" Praegused uuringud on sisult teadus- ja arendustöö, need viiakse läbi juba eelnevalt mainitud üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel. Loataotluse menetlusse kaasati täiendavalt kohalikke omavalitsusi, kuigi seadus seda otseselt ei nõua. Samuti tutvustas geoloogiateenistus uuringuplaane eraldi nii kohalikele omavalitsustele kui ka elanikele valdade lehtedes ja veebis. Ja nüüd, ka uuringute toimumise ajal, on toimunud erinevaid kohtumisi. Uuringute põhjal tõepoolest ei ole ette näha muutusi piirkonna elukeskkonnas. Võimaliku kaevandamise mõjusid tuleb käsitleda detailsemates jätku-uuringutes, juhul kui pärast käesolevat uuringuetappi üldse otsustatakse jätkata. Kuna teadus- ja arendustöö tulemused on ettemääramatud ja objektiivsed, siis tulemusi me praeguses faasis veel ette ei tea. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi ja alustab kolleeg Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kõik uuringud tehakse ju selle jaoks, et tegelikult pärast hakata teostama neid kaevamisi. Kõik inimesed, kes sellega tegelevad, kõigepealt räägivad, et me teeme nüüd uuringu. See on aga juba selge, kuhu see viib. Ma olen Maardu linna elanik ja kuni aastani 1993 oli selline ettevõte nagu Eesti Fosforiit. Ma tean väga hästi, mida [kaevandamine] tähendab inimeste jaoks: inimesed pesid oma aknaid üks kord nädalas, sellepärast et need ei paistnud läbi, kuna suits, mis sealt korstnast tuli, saastas kogu ümbruse. Isegi aknad polnud läbipaistvad. Loomulikult lõpeb ka see uuring kaevandusega. Siit küsimus: kas te saate aru, mis hakkab toimuma? Kas need võib-olla uued tehnoloogiad garanteerivad, [et ei kordu] selline olukord, mis oli omal ajal Maardu linnas – seesama "rebasesaba" ja nii edasi?

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Hea küsija! Ma ei ole nõus, et kõik uuringud lõpevad selle tegevusega, mille üle otsustamiseks uuring tehakse. See nii kindlasti ei ole. Ma arvan, et nii Riigikogus, valitsuses kui ka erinevates kohalikes omavalitsustes on otsuseid kindlasti parem teha uuringute, teadmiste ja teaduse põhjal. See aeg, kui korstnad tossasid ja inimesed olid justkui sunnitud oma elueas maksma lõivu mõne ettevõtte kasumi pärast või kandma keskkonnakahju, ma arvan, on ikkagi möödas ja seetõttu me uusi tehnoloogiaid praegu tõepoolest uurimegi. Kindlasti saavad need otsustajad, kes tulevad peale meid, teadmiste põhjal teha otsuse, kas liikuda edasi.

Kolleeg Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Proua minister! Vaadake, 2014. aastal väitis toonane Reformierakonna aseesimees ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus järgmist: "Võtame üheselt maha Virumaal pingeid kruttiva fosforiidipaanika – uus valitsus ei luba fosforiidi kaevandamist ega ka mingisuguseid põhjavett ohustada võivaid uuringuid." Toonane koalitsioon koosnes Reformierakonnast ja sotsiaaldemokraatidest ja see välistas fosforiidi kaevandamise või ka põhjavett ohustavad uuringud. Praeguse koalitsiooni – kuhu kuulub lisaks Eesti 200 – tegevus viitab just vastupidisele. Selle kümne aasta jooksul tegelikult mingit revolutsiooni tehnoloogias toimunud ju ei ole. Kas ma võin pakkuda sellise järelduse, et fosforiidi kaevandamise välistamisest loobumise näol on tegu Eesti 200 valitseva mõjuga praeguses koalitsioonis?

Aitäh! Hea esimees! Head kolleegid! Selle kohta oli ütlus, et kui keegi omistab sulle üleloomulikke mõjusid, siis pole sinu asi seda ümber lükata. Aga ma usun, et Eesti 200 võiks enda eest siiski ise kõneleda. Nende praeguste uuringute tegemise algatas tegelikult üle‑eelmine valitsus. Seda on tehtud kindla teadmisega ja ka uuringuload on välja antud teadmisega, et kohalikule elukeskkonnale need ohtu ei kujuta.

Suur tänu! Martin Helme, palun!

Aitäh! Ei noh, uuringute vastu ei ole ju keegi. Me peame teadma, mis meil maapõues on. Meie mure, mis puudutab nii meie erakonda kui ka, ma arvan, laiemalt Eesti avalikkust, on see: tundes-teades Reformierakonda ja olles teie võimul oldud aastate jooksu teada saanud, mis teie käekiri on, [võib öelda, et] kõik see ilus jutt, et midagi ei ole otsustatud ja kellelegi ei ole midagi lubatud, ei ole tegelikult tõsi. Me teame, et Euroopa Liit on põhimõtteliselt pannud silma peale meie strateegilistele maavaradele. Me loeme ka meediast ja kuuleme mujalt allikatest, et terve hulk huvitavaid ärimehi käib Eestis meie fosforiiti juba kaemas. Hiljuti oli meedias lugu ühest pesuehtsast Ukraina oligarhist, kellel juba on suured plaanid, mida kõike meie fosforiidiga peale hakata. Me lihtsalt ei saa kuidagi tõsiselt võtta seda juttu, et me uurime, aga midagi pole otsustatud. Öelge nüüd meile siin selge sõnaga välja – ka teised küsivad –, et ei ole otsustatud kellelegi midagi anda, midagi kaevandada ega midagi võõrandada.

Aitäh, austatud esimees! Ei ole otsustatud. Hea küsija, ei ole otsustatud ei kaevandada ega anda midagi kellelegi. Meie ettepanek on just nimelt selle eelnõuga, mille väljatöötamiskavatsus on praegu avalikustatud, seada konkreetsed tingimused, et sellised arengud, kus justkui mõni ettevõte või ettevõtja saaks liiga suure rolli, oleksid välistatud. Selleks seda õigusraamistikku luuaksegi.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tänapäeval on levinuim viis fosforiidimaagi väärindamiseks väävelhappeline töötlus, mille käigus tekib tervise- ja keskkonnaohtlik jääde fosfokips. Raadiumi sisaldava ja vähki tekitava materjali ladustamine oleks ilmselgelt ohuks Eestile. Teadaolevalt on USA keskkonnaamet kehtestanud eriti karmid piirangud fosfokipsi käsitlemiseks. Kuuldavasti on võimaliku fosforiidikaevandusega seoses olnud Eesti ametiasutuste vahel arutusel just fosforiidi väävelhappelise töötlemise võimalused Eestis. Siit ka küsimused. Esiteks: kas fosforiidi väävelhappelise töötlemise võimalus Eestis on laualt maas või on see endiselt laual? Teiseks: kui see on endiselt laual, siis kas on olnud juttu selle protsessi käigus tekkiva fosfokipsi Eestist väljaviimisest või ei ole seda isegi kaalutud?

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Tõepoolest on praegu läbirääkimised, et uurida ja teha katseid nii soolhappelise kui ka väävelhappelise töötluse jaoks, ja just nimelt selleks, et nende väga väikeses mastaabis tehtud uuringute alusel saaks teha juba järgmisi otsuseid, juhul kui seda on kaevandamise vaatest tarvis. Ka nende kasutuselevõtu, keskkonnamõju ja majandusliku mõistlikkuse koha pealt on kindlasti parem teha uuringuid ja vaadata erinevaid meetodeid. Siis saab selle põhjal teha juba järgmisi uuringuid. Hetkel on need kaks töötlusviisi uuringute lähteülesandes olemas.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Ma tahaksin teada, kui kaugel on praegu kontsessioonimehhanismi väljatöötamine seadusemuudatusega seoses. Millal olete te plaaninud selle raamistiku valmis saada?

Aitäh! Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Hetkel on [eelnõu] väljatöötamiskavatsus olnud arvamuse avaldamiseks üleval ja nüüd oleme koondanud erinevaid ettepanekuid. Selles väljatöötamiskavatsuses on lisaks tuleviku maavaradele sees praeguste ehitusmaavarade kohaliku kasu instrumendi loomine. Need on kindlasti natukene erineva ajaraamiga protsessid. Kui nüüd minna edasi, väljatöötamiskavatsusest eelnõu faasidesse, siis tuleb vaadata, kas on otstarbekas liikuda edasi mõlema teemaga korraga või tuleb liikuda edasi erinevate eelnõudega. Me sooviksime järgmisel aastal nii selle kontsessioonieelnõu kui ka ehitusmaavarasid käsitlevad eelnõud kindlasti esimesel võimalusel anda Vabariigi Valitsusele läbivaatamiseks ja sealt, kui Vabariigi Valitsus nii otsustab, ka Riigikokku menetlusse.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma pean ütlema, et mina ei saa üldse hästi aru, miks lähtutakse sellest justkui eeldusest, et kui Eestis läheb fosforiidi kaevandamiseks, siis tuleb seda hakata tegema nii-öelda kontsessioonimehhanismi alusel. Ma ei ole kordagi kuulnud arutelu selle üle, kas peaks seda käsitlema sellisel viisil või hoopis sellisel viisil, et moodustada riiklik aktsiaselts, mis hakkaks sellega tegelema ja jätaks sellest tulenevalt ka kogu kasu Eesti rahva hüvanguks. Võib ju paralleelina mõelda näiteks sellisele olukorrale: oletame, et Eestist ei ole põlevkivi veel üldse kaevandatud ja Ida-Virumaal oleksid kaevandused avamata, aga uuringutega on leidnud kinnitust, et meil on palju põlevkivi. Ja selle asemel, et moodustada Eesti Energia, riiklik aktsiaselts, ja hakata ise [põlevkivi] kaevandama, seda väärindama ja sellest elektrit tootma, me ütleme, et aga teate, me hakkame ellu viima kontsessioonimehhanismi, mille alusel saavad ettevõtted hakata ostma kaevandamise ja töötlemise lubasid. Miks peaks sellele üldse niipidi lähenema?

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Põlevkivi näide on võib-olla päris huvitav siin, põlevkivi tänapäeval kaevandavadki nii eraettevõtted kui ka Eesti Energia. On kindlasti erinevaid meetodeid. Maavarade puhul on põhimõte, et riik saab otsustada maavara kasutusse andmise – et milliseks otstarbeks, millises mahus, millistel tingimustel. Mis puudutab kontsessiooni, siis kontsessiooni põhiline eesmärk on tõepoolest selgelt kaardistada, kui suure rolli riik kogu maavarade kasutamise protsessis võtab. Selle väljatöötamiskavatsuse juures on selge eeldus: me soovime, et neid tuleviku maavarasid Eestis kohapeal väärindataks. Just nimelt selle suunitlusega on ka uuringud, mis just praegu keskenduvad sellele, millised võimalused kohapealseks väärindamiseks on. Kui on soov seda teha puhtalt riigiettevõtluse, riigikapitalismi vormis, siis neid arutelusid saab kindlasti pidada selle kontsessioonieelnõu menetluse käigus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete väga kiirelt liikunud fosforiidi kaevandamise detailidesse. Juba te arutate meetodeid, kuidas fosforiiti töödelda – kas väävelhappega või soolhappega. Juba te töötate välja ka seaduslikku raamistikku, kuidas fosforiiti kaevandada – kas see oleks kontsessioonimeetod. Muud seadused sinna juurde. Aga kindlasti olete samal ajal tegelenud ka keskkonnaga ja pannud kaalukausile need võimalused. Millised kahjud pannakse kaalukausile? Igal kaevandamisel on keskkonnamõju. Kas olete mõelnud juba ka seda teemat, et põhjavee kadumine kaalub üles fosforiidist saadava tulu? Millised need kaalutluskohad on?

Aitäh! Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Põhjavee teemat selles praeguses üldgeoloogilises uuringus tõepoolest käsitletakse sellel moel, nagu ma kirjeldasin. Tegelikult monitoorivad geoloogiateenistus ja ka teised, näiteks Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, põhjaveega seonduvat pidevalt. On kujundatud väga ulatuslik võrgustik ka seirekaevudest. Andmeid geoloogiateenistuse täiendatud seirekaevude võrgustiku kohta, mille ma siin enne välja tõin, saavad edaspidi kasutada ka ehitusmaavarade kaevandamisega tegelevad ettevõtted ja kohalikud omavalitsused, kes peavad andma erinevate taotluste kohta arvamusi või neid kooskõlastama. Kindlasti tuleb kinnitada, et põhjavesi on meie maavara number üks, ilma milleta ei saa meist keegi toimetada, ja seda tuleb kaitsta. Juhul kui me soovime teha põhjavett kuidagi mõjutavaid tegevusi, siis ei saa neid teha enne, kui on olemas piisavad leevendusmeetmed.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et ei ole veel tehtud otsust, kas alustada kaevandamist või mitte, aga me teame ju, kui lihtne on valitsusel seda [otsust] muuta. Meenutagem kas või meretuuleparkide rajamist: oli otsus, et me neid ei tee ja piirdume maatuuleparkidega, ja siis justkui nipsust tulid kuskilt meretuulepargid. Selles suhtes me ei tea, kuidas te otsustate, aga kõiges selles on mingisugune indikatsioon meil siiski olemas. Kuigi te siin nüüd rääkisite – just vastasite eelmisele küsijale – nendest seirepuurkaevudest ja põhjaveest, siis tegelikult ma tahaks küsida: kas te ka laiemalt seoses selle uuringu ja tulevikuplaanidega uurite praegu seda, kuidas ikkagi vältida kaevandamise juures keskkonnareostust?

Aitäh! Hetkel uuritakse selles üldgeoloogilises uuringus, kas just nimelt sellel tegevusel, mida seal tehakse, on mõju põhjaveele. Hetkel on see nendes piirides ja seiratakse põhjavee tasemeid juba enne kirjeldatud moel. Muud keskkonnareostust need uuringud praegu kaasa ei too.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ursula von der Leyen rääkis oma troonikõnes kindlas kõneviisis Euroopa dekarboniseerimispoliitika elluviimiseks vajalikest maavaradest ja sellest, kuidas selle käigus peab Euroopa saavutama maavaralise sõltumatuse: ehk Euroopa peab ise leidma ressursid, maavarad, mida ta vajab rohe-eesmärkide saavutamiseks. Juba on Euroopa korraldanud liikmesriikides, kaasa arvatud Eestis, kodanike küsitluse, et kuidas nad suhtuvad maavarade kaevandamisse. Ka mul endal õnnestus sinna sisse vaadata ja pole kahtlustki, mida plaanitakse. Vaadates praeguse valitsuse ja ka eelmiste, Kaja Kallase valitsuste tegevust, siis pole kahtlustki, et kui Euroopast tuleb käsk anda meie maavarad neile üle, siis seda ka tehakse. Ma ei tea, kuidas on teistes riikides, aga meil on ka veel [riigi eriplaneeringut käsitlev] seadus, mis teeb selle Eestis eriti lihtsaks. Nii et mina näen küll ohtu. Kas teie ei näe?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Eesti maavarade kasutamise üle otsustab Eesti ise.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Hea minister! Jaak Valge siin mainis, et Keit Pentus-Rosimannus, olles keskkonnaminister kümme aastat tagasi, ütles kindlas kõneviisis, et fosforiidi kohta uuringuid ei tule, eriti rõhutades põhjavee probleeme. Tema küsimus oli küll natukene poliitilist laadi, aga mina küsin teise nurga alt: mis on muutunud Reformierakonna mõttemaailmas? Millised on need uued ambitsioonid või miks te olete muutnud oma senist seisukohta? Kui suur on see potentsiaalne saadav kasu versus, tõesti, põhjavee rikkumine? Te nimetasite [põhjavett] maavaraks number üks.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Head kolleegid! Kinnitan veel kord, et nendel uuringutel põhjaveele eeldatavat negatiivset mõju ei ole, aga selleks neid uuringuid tehaksegi, et sellele kinnitust saada. Samuti analüüsitakse võimalikke kaevandamise meetodeid, et saaks ka edaspidi olla kindlam, milliseid keskkonnamõju uuringuid täpselt on tarvis teha. Ja mõttemaailmaga ei ole siin hetkel midagi pistmist.

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Kuidas siis hinnata seda võimalikku keskkonnakahju, mida kaevandamine võib esile kutsuda? Loomulikult saab seda teha ainult mujal juba toimunud analoogsete kaevandamiste kaudu ehk siis fosforiidi puhul on kõige drastilisem näide Nauru: mis juhtus keskkonnaga tervikuna Nauru saarel pärast seda, kui seal mitu aastakümmet fosforiiti kaevandati. Marokos ei ole mingit looduskatastroofi juhtunud võib-olla lihtsalt sellepärast, et põhjavesi on väga sügaval, kaevandatakse kõrbepiirkonnas. Aga kõigi haruldaste muldmetallide kaevanduste keskkonnamõju on, ütleks niiviisi, väga tugevalt kahjustav. Kui palju nüüd analoogide kohta infot kogutakse ja neid uuritakse üldse kogu selle probleemi hindamise juures? Me ju näeme, mida erinevad kaevandamised on mujal esile kutsunud. Ega meil ei saa see tulemus või täpsemalt tagajärg siin olla ju väga erinev.

Leo Kunnas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Seetõttu et tehnoloogiad tõepoolest arenevad, nüüd uusi tehnoloogiaid just uuritaksegi. Nii nagu mulle uuringualal kohapeal külas käies ka hüdrogeoloogid selgitasid, on fookus just sellistel meetoditel, millel ei oleks põhjaveele negatiivset mõju. Selleks et võimalikke kahjusid vältida juhul, kui soovitakse edaspidi otsustada kaevandamise üle, uusi tehnoloogiaid uurimegi.

Aitäh! Järgmine küsija Lauri Laats, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea minister! Kogu selle protsessi juures on teile ette heidetud, avalikkus on ette heitnud, et te olete selle teemaga vähe silma paistnud. Väidetakse, et te väga ei tahagi sellest rääkida, ja on räägitud, et te ei soovi kohtuda kohaliku kogukonna esindajatega ja koosolekutel osaleda. Küsingi teie käest. Äkki annaksite ülevaate, kui palju te olete sel teemal kohaliku kogukonna esindajatega kokku saanud ja mitmel avalikul koosolekul olete seda teemat käsitlenud? Mis on olnud tagasiside?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest pean õigeks osaleda aruteludes teadmistepõhiselt. Kuna ma ei ole geoloogiaekspert, siis ei ole mul väga laialdasi eelteadmisi. Ehk siis ootan huviga ülevaateid, mida selle uuringu tulemused meile annavad. Küll aga olen kohtunud selle [eelnõu] väljatöötamiskavatsuse tutvustamiseks ja tagasiside kuulmiseks kohalike esindajatega ning saanud ka nendelt tagasisidet. Samuti on geoloogiateenistus ja Kliimaministeeriumi ametnikud kogu protsessi jooksul, mis on tegelikult juba 2022. aastast kestnud, inimestega kohtunud ja kindlasti teevad seda pidevalt ka edaspidi.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Jaak Valge. Palun!

Aitäh, lugupeetud härra esimees! Lugupeetud proua minister! Ma kaldun arvama, et need, kes proua ministri vastuseid hoolikalt kuulasid, said targemaks küll, vähemalt natuke. Mitte et ma ise nagu väga kartlik inimene oleks, aga päris hirmuäratav oli kuulda, et väävelhappeline töötlus pole siiski siiamaani välistatud. Aga tänan teid siiruse eest. Targemaks ei saanud me aga kõikides punktides, eriti selles punktis, kas arvestatakse Lääne-Virumaa kolme vallavanema ehk siis ka Lääne-Virumaa inimeste huvisid. Ausalt öeldes ei saa ma hästi aru ka sellest, kas valitsus, eriti proua minister, saab aru, missuguse tulega praegu mängitakse. Kui see protsess viiakse läbi läbipaistmatult, siis tekib paratamatult usaldamatus ja ükskord prahvatab vimm ka. Juba praegu on tekkinud selline rahulolematuse laine, mis võib kasvada laviiniks. Facebooki-lehtede "Ei fosforiidile" ja "Ei fosforiidi kaevandamisele" jälgijate hulk on juba ligi 10 000. Usaldamatuseks on nii ehk nii põhjust: juba mitu korda on korratud seda tsitaati, mille 2014. aastal laskis enda suust kuuldavale toonane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kindlas kõneviisis, et võtame üheselt maha Virumaal pingeid kruttiva fosforiidipaanika. Me ikkagi ei tea, kui palju me Reformierakonda usaldada saame. Ja edasi: ka teie väitsite korduvalt, et kaevandamist pole otsustatud. Samal ajal on Rakvere Vallavolikogu esimees Peep Vassiljev demonstreerinud Maa-ameti 7. mai käesoleva aasta kirja, kus ei lubata jagada krunti, et ehitada uut elumaja, sest see võib takistada fosforiidi kaevandamist. Nii et ikkagi on palju vihjeid, et juba praegu plaanitakse kaevandamist. Nii, edasi. Eesti Reformierakond on sõnades üks rohepöörde innukamaid elluviijaid ja väidetavasti on selle rohepöörde eesmärk kaitsta keskkonda, ühiskonda. Selleks püütakse vähendada saastet ja kasutada maailma ressursse jätkusuutlikumalt. Tehakse selleks ka suuri pingutusi Eestis kas asjakohaselt või asjakohatult – ma arvan, pigem tundub, et asjakohatult –, aga pingutusi tehakse. Nüüd, üks rohelise ideoloogia arendajaid või põhiideolooge, tema nimi on René Jules Dubos, on sõnastanud sellise põhimõtte: mõtle globaalselt ja tegutse lokaalselt. Minule tundub, et praegune valitsus selle printsiibi järgi ei tegutse. Ühelt poolt hõigatakse kliimaloosungeid kaasa ja lubatakse täita suuri kliimaeesmärke, teisalt aga aetakse poolsalaja keskkonna elamiskõlbmatuks muutmise asja, mis igatahes vastandub kohaliku kogukonna huvidele. Ma ise olen ka Ida-Virumaalt pärit ning lapsepõlves ja ka hiljem jättis mulle ikka väga masendava mulje see, mida põlevkivi kaevandamine on minu kodukohaga teinud. Mina isiklikult arvan, et fosforiit ja haruldased muldmetallid tuleks jätta meie lastele ja lastelastele selleks ajaks, kui on välja töötatud raudkindel tehnoloogia, mis võimaldab ühtlasi säilitada meie elukeskkonda. Küll aga on selge – olgu minu arvamusega kuidas on –, et igatahes ei saa nii tähtsaid otsuseid teha ei ametnikud, ei valitsus ega isegi mitte Riigikogu. See on just see otsus, mis tuleks siis, kui see päris kõne alla hakkab tulema, panna Eestis referendumile. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head istungi vaatajad ja head hilisemad kokkuvõtete lugejad! See on nüüd küll seesugune teema, mille puhul on näha, et inimesed vajavad hädasti informatsiooni, sest juba on väga palju alarmeerivat infot. Üks alarmeeriv info on see, et üha rohkem on näha survet ja huvi Brüsselist. Üha rohkem on näha huvi nõndanimetatud rohepöörajate poolt, sest kuigi sõnas "rohepööre" justkui sisalduks eriti õilis keskkonnakaitseline komponent, inimkonna päästmine ja maakera päästmine, siis paraku on reaalses elus läinud kuidagi teisiti: rohepööre tähendab Eesti puhul ka Rail Balticut, mis veab tohutu hulga ehitusmaavarasid raudteele, mille vajalikkus ja nõudlus on kaheldav. Meil ehitatakse massiliselt tuuleparke, mis moonutavad ainuüksi meie maastikud mingisugusteks tehismoodustisteks. Ja ootamatult kaovad ära ka elementaarsed küsimused: näiteks, kuidas mõjutab meie inimeste tervist infraheli? Selle kohta on lausa informatsiooniline auk, ei tea sellest arstid, seda ei osata mõõta. Ometi inimeste tervis juba logiseb, juba kolitakse mõnede tuuleparkide mõjupiirkonnast minema, sest inimeste tervis ei kannata seda välja. Infraheli mõjud on tugevad, järsud ja jahmatavad. Minister raputas pead – jah, minister, teie vastutate selle eest, kui uuringud ja mõõtmised infraheli tervisemõjude kohta on tegemata, neid on tuhandeid lehekülgi maailma tippteadlastelt. Jõuan ka fosforiidi juurde. Täpselt samamoodi on teil töö tegemata. Vallavanemad käisid teiega kohtumas ja siis te kuulsite vist esimest korda sellisest asjast nagu sotsiaalsed mõjud. Selliste asjadega peab kohe tegelema, mitte lükkama neid kümme aastat edasi ja juba tegema siin kaupa, et kas väävelhappeline või soolhappeline, väävelhappeline või soolhappeline. Hakkame kõigepealt uurima kõiki mõjusid koos, mitte hiljem leiutama, et äkki on ka demograafilised mõjud. Äkki toimub samasugune massiline sisseränne nagu see, mida me kartsime esimese fosforiidisõja ajal? Äkki tuleb 30 000 või 40 000 inimest sinna piirkonda? Ainuüksi fosfaaditehas, Aseri sadama laiendus ja kõik, mis sinna on plaanitud – äkki juba see toob 1000 või 2000 võõrtöölist koos peredega? See võib tähendada juba 5000–6000 inimest. Kust nad tulevad? Kui meil on endal töökäte puudus, siis eks ikka välismaalt, ja küllaltki suure tõenäosusega on nad venekeelsed. Kuidagi oleme me ka selles asjas tagasi 1980‑ndate keeruliste küsimuste juures. Mõjud põllumajandusele. Üks tehnoloogiline vastus on meil enam-vähem käes ja seda kinnitab ka akadeemik Kirsimäe: maa-alune kaevandamine Toolse alal ei ole võimalik. See tähendab, et põllumajandus selles piirkonnas, kaevanduste piirkonnas, enam ei eksisteeri. Me kaotame ühed Eesti väärtuslikumad põllumaad, mis on Virumaal olnud kaubamärgiks tegelikult juba üle tuhande aasta. Veeprobleemi siin mainiti. Hinnatakse, et kaevandamise puhul võib isegi Rakvere piirkonnas põhjavesi langeda kuni kaks meetrit. Ma küsin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun.

Siis ikka Euroopa Liidu kõrgendatud huvi meie maavarade vastu, rohepöördeks oluliste maavarade vastu, haruldaste muldmetallide vastu. Kliimaministeeriumi [kodulehel] on imeilusa nimetusega lehekülg "Tulevikumaavarad" – võib-olla oleks veel ilusama nime võinud välja mõelda. Tulevikumaavara! Me teame, et maavarade kaevandamine on ikkagi reeglina – tee, mis tahad – väga keskkonda mõjutav. Eks põlevkivigi on ju võetud hädapärast, et me elektrit saaksime, mitte niisama. Ja ma võiks öelda, et kui te kevadel plaanite Euroopa Liidule kaardistused üle anda, nagu mina aru saan, et millised meie tulevikumaavarad on, siis on loomulikult seal fosforiit ilusti kirjas, ja nende hulgas ka haruldased muldmetallid, mille sisaldust proovitakse fosforiidimaagis hinnata. Neid on seal küllalt. Haruldased muldmetallid on rohepöörde tööriist: need on tuulikuparkide ja akutehnoloogia jaoks hädavajalikud. Nii et paraku on rohepööre tähendanud sagedaselt tohutut kaevandamist, tohutut janu, justkui kullapalavikku, haruldaste muldmetallide otsinguid, rääkimata muidugi koobaltikaevandustest, kus kasutatakse massiliselt lapstööjõudu. No siis ei ole see ju oluline, siis unustatakse kohe keskkonnakaitse, inimkaubandus ja lapstööjõud. Põlevkivi on paariaks kuulutatud. Ootamatult esines siin justkui mingi kaevandus- ja metallitööstuse minister, kes ütles, et seal läheb rong käima. Väävel, sool, siit astub üks nõunik sisse, sealt välja, vot siis läheb elu käima. Michali suust muidugi kõlab see vägevamalt, kui rikkaks me kõik saame. Siis forsseeritud – jah, forsseeritud – surve rahvusvaheliselt. See on nähtav. Seesama näide Ukraina oligarhidest, kes on sinna juba suured plaanid joonistanud – nad on väga tõsised tegijad, arvestades, et nad on Süüriast fosforiiti toonud ja loodavad esialgu fosfaaditehast üleval pidada Süüria fosforiidi abil, et küllap saavutada parem positsioon Eesti fosforiidikaevandustes mõju saamiseks. Ja kontsessiooni[eelnõu] juba kinnitab, et siin ei ole mingit juttu mingist Eesti riigi firmast, vaid otsitakse kogemustega firmasid. Ma tean, et 2008. aasta paiku juba käis Austraalia firma seda teemat uurimas. Võimalik, et tuleb siit naabrusest Soome firma või mõni rahvusvaheline konsortsium, nii et omamoodi oleme jälle üleliiduliste ettevõtete surve all. Ainuke, mis on veel puudu, on selline asutus nagu nõukogude väetisetööstuse ministeerium, kes siis saadaks siia kenasti 40 000 uut töötajat. Igal juhul on sarnasusi palju ja vastuseta küsimusi ka. Aitäh!

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed teleekraanide taga! Kõigepealt tahan rõhutada, et fosforiidi kaevandamise keskkonnamõjud võivad olla pöördumatud. Pandivere kõrgustik, mis on meie põhjavee tähtsaim allikas, võib kaevandamise tõttu saada pöördumatult kahjustatud. Kas me oleme valmis ohverdama oma loodusressurssi ja puhast joogivett fosforiidi nimel? Minister ütles küll, et põhjavesi on maavara number üks, aga juba lause teises pooles ütles, et kui põhjavesi saab kahjustatud, on olemas leevendusmeetmed. Küsin: millised need leevendusmeetmed on? Kas samasugused nagu tuulikute puhul, et maksame talumistasu? Ma saan aru, et tuulikute [põhjustatud kahju] puhul inimene võib-olla saab siiski elada, aga ilma veeta elamine ei ole võimalik. Seni pole valitsus pakkunud veenvaid tõendeid ega kavasid, mis tagaksid, et kaevandamine on keskkonnaohutu, ja nende plaanide puudumine on väga vastutustundetu. Samuti ei saa me jätta tähelepanuta kohalike elanike hirme ja muresid. Hiljutine rahvakoosolek Lääne-Virumaal tõi meil saali täis. Inimesed väljendasid selget muret, et nad kardavad oma kodu, elukeskkonna ja tervise pärast. Need hirmud on põhjendatud, sest nende elu on pausil: ei saa ehitada, ei saa arendada, sest kogu aeg öeldakse, et seal all on peidus fosforiit, mida võidakse hakata kaevandama. Valitsus ei saa lihtsalt ignoreerida ja kohalike muredest mööda vaadata, teha otsuseid kiirustades või vähese läbipaistvusega. Kõigi piirkondi mõjutavate otsuste puhul peab kaasama kohalikke inimesi ja arvestama nende arvamustega. Meil ei ole vaja lugeda selliseid pealkirju, et minister peidab ennast ja ei taha suhelda ei meedia ega kohalikega teemal, mis puudutab fosforiiti. Kolmandaks: ka fosforiidi kaevandamise majanduslik tasuvus on küsimärgi all. Eksperdid on korduvalt rõhutanud, et vajalikke tehnoloogilisi lahendusi tuleb veel arendada. Ikka me oleme sellesama vana tehnoloogia juures, see tähendab väävelhappega töötlemist, millel on meeletu keskkonnale kahjulik mõju. Kui me nüüd igal pool vaatame tulevikku, siis miks me peaksime investeerima aegunud ja riskantsesse projekti sama suure rahahulga, mille riik investeerib fosforiidiuuringutesse? Võib-olla saaks mõnda teist majandusharu palju efektiivsemalt arendada ja kasu oleks nii riigile kui ka kohalikele inimestele. Fosforiidi kaevandamine võib ju tunduda kiire kasuteenimise viisina, aga pikemas perspektiivis, kui vaatame ka seda, mis mujal maailmas toimub, toob see kindlasti kaasa suuremaid kulusid ja tõsiseid keskkonnaprobleeme, mida ei saa rahaga korvata. Head kolleegid! Fosforiidi kaevandamine ei ole lihtsalt majandus- või tehnoloogiline küsimus. See on ka moraalne ja eetiline küsimus meie vastutusest keskkonna, inimeste ja tulevaste põlvkondade ees. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie neljanda päevakorrapunkti käsitlemise. Head kolleegid, nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole ja meie tänane istung on lõppenud. Kohtume homme hommikul kell 10 Riigikogu täiskogu istungil.