Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (545 SE) esimene lugemine

Saame minna tänase päevakorra juurde. Kaua oodatud kaunikene, Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi, Arvo Alleri, Eesti 200 fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt Riigikogu esimehe, Riigikogu liikme Lauri Hussari.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kolm kuud tagasi kutsusin ma teid üles kaasa mõtlema teemal, et milline võiks olla meie solidaarne roll kärbetes olukorras, kus ühiskonnal tuleb kulusid oluliselt kokku hoida. Ka järgmise aasta ning sellele järgnevate aastate riigieelarvete kontekstis tuleb riigi kulutusi oluliselt kokku hoida. Täna olen teie ees Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga, millega täiendatakse seaduse § 602. Eelnõu eesmärk on vähendada riigi kulusid Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamisel ja selleks vähendatakse Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära ühe kuuendiku võrra. Eelnõu algatajad on üksmeelel, et seoses kulude kokkuhoiuga kogu riigis tuleb ka Riigikogul üles näidata solidaarsust ja kärpida oma kulusid. Põhiseadus ei võimalda meil muuta Riigikogu liikmete selle koosseisu palku – rõhutan, selle koosseisu palku –, küll on võimalik vähendada Riigikogu tööga seotud muid kulusid. Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära vähendamine on üks (Juhataja helistab kella.) moodus, kuidas seda teha. Eelnõu kohaselt langetatakse Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise määra 25%-ni Riigikogu liikme ametipalgast ehk muudatuse tulemusena on riigil võimalik aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot. Head kolleegid, tegu on väga laia kompromissiga, mis on sündinud pikkade läbirääkimiste tulemusena. Seejuures on arvestatud, et Riigikogu liikmetel säiliks võimalus teha oma tööd ning tööga rangelt seotud vajalikke kulusid. Säilib Riigikogu põhiseaduslike ülesannete tegemise võimekus: muudatus seda oluliselt kindlasti ei mõjuta. Samal ajal on see märk solidaarsusest ja võimaldab, nagu ma ütlesin, aastas kokku hoida ligi 400 000 eurot. Sellega ma eelnõu tutvustamise lõpetan ja ootan teie küsimusi.

Aitäh teile! Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Tahtsin lihtsalt küsida seda: kuna enamus Riigikogu liikmeid praktikas oma [kuluhüvitiste] mahtu ära ei kasuta ja minu mäletamist mööda liikus ülejääk Riigikogu hoone remondifondi, siis kas see kärbe antud juhul ei ole hoopis remondifondi kärbe? Kas sellisel kujul on reaalne kokkuhoid või mitte?

Aitäh, hea kolleeg! Käesolev aasta on esimene, mil Riigikogu eelarves on märkimisväärne summa hoone remondiks, ja käesolev aasta on ka esimene, mil me kandsime pingelise finantsolukorra tõttu Riigikogu [liikmete] kuluhüvitiste jäägi riigieelarvesse tagasi. Ehk kokkuhoid selle eelnõu jõustumisel järgmisel aastal oleks väga selge ja kindlasti parandaks ka riigieelarve struktuurset tasakaalu.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni arutelu ja seisukohti palun tutvustama põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas käesolevat eelnõu 3. detsembril. Arutelu algas sellest, et uuriti, mis saab nendest kuluhüvitistest, mida Riigikogu liikmed ära ei kasuta. Ja nagu Riigikogu esimees just seletas, on need varasemalt läinud remondifondi, kuid eelmisest aastast kanti see ülejääk tagasi riigieelarvesse ning selle asemel on eraldi rida lossi restaureerimise jaoks. Samuti on läinud see IT-teenuste haldamiseks ja arendamiseks. Komisjon tegi selgeks, milline on kokkuhoiu summa, arvestades umbes 2,2-miljonilist eelarvet, mis kuluhüvitisteks eraldatakse, ja iga aasta kulutatakse sellest ligikaudu 65%–70% ning umbkaudu 600 000 eurot peaks jääma üle. Peamine kokkuhoid tuleb nende Riigikogu liikmete arvelt, kes kasutavad ära kogu kuluhüvitiste summa. Mõju avaldab see ka niimoodi, et kuluhüvitiste vähendamise korral ei eraldata seda summat enam riigieelarvest. Arutati ka kuluhüvitiste kululiikide jaotust. Suurimad on sõidukulud – umbes 430 000 eurot, esindus- ja vastuvõtukulud – umbes 250 000 eurot, side- ja postikulud – umbes 90 000 eurot ning sõprusrühmade lähetuskulud – circa 67 000 eurot. Arutati ka kuluhüvitiste kasutamise korda: kui tegemist ei ole tööga seotud kuluga, siis kas seda on võimalik [hüvitamiseks] esitada. Vastavalt Riigikogu juhatuse korrale saadetakse kõik tööga mitteseotud kulude tšekid fraktsioonile või saadikule tagasi. Ja lisaks on positiivne noot see, et kuluhüvitiste puhul on tõusutrendis õigus- ja mõjuanalüüside tellimise osa. Käidi välja mitmeid ideid, et tuleks ette võtta rohkem, näiteks diferentseerida kuluhüvitisi Riigikogu liikmete elamiskoha järgi ja üle vaadata ka valitsuse esinduskulud. Eelnõu algataja sõnul peegeldab eelnõu seda, milles neli Riigikogu fraktsiooni suutsid üksmeele saavutada. Kindlasti on osapooltel soov teha enamat, aga hetkel tuleb vaadata, mida on võimalik teha kohe, et aidata riigil kulusid kokku hoida. Elukohajärgset diferentseerimist arutati pikemalt. Kuivõrd selle eelnõu raames ettepanek vanematekogus toetust ei leidnud, lubas algataja, et seda küsimust arutatakse tulevikus edasi. Teiste riikide praktikas üldiselt hüvitatakse saadikutele transpordikulud. Meil on aga võimalus vastavalt vajadusele [meie korda] muuta, juhul kui kokkulepe saavutatakse. Komisjon otsustas [teha ettepaneku] esimene lugemine lõpetada, samuti määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. detsembri kell 17.15. Muudatusettepanekute lühikene tähtaeg on tingitud sellest, et järgmise aasta kokkuhoiu eesmärgil peab seadus kehtima hakkama 1. jaanuaril. Aitäh!

Suur tänu! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Lauri Laats palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! See seaduseelnõu, mida täna [tutvustatakse], on kindlasti väike samm õiges suunas. Miks ma ütlen väike samm? Tegelikult on tegemist pooliku sammu ja pooliku lahendusega. Eesti Keskerakonna fraktsioon on tegelikult paralleelselt esitanud seaduseelnõu, mis puudutab samuti Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmist. See räägib selgelt sellest, kuidas tegelikult peaks siin töö käima, kuidas ja millisel viisil peaksid Riigikogu liikmed olema tasustatud ja täpselt samamoodi, et milline osa palgast võiksid olla kuluhüvitised. Praegune eelnõu ütleb, et me võtame natukene kuluhüvitistest lihtsalt maha – 30% palgast on see praegu, muudame selle 25% peale –, aga tänu sellele tegelikult [seis] väga palju ei parane ja sääst, mis sealt tuleb, ei ole ka märkimisväärne. Me peaksime asja vaatama kompleksselt. Me peaksime kindlasti üle vaatama valitsuse liikmete esinduskulud, me peaksime üle vaatama ka nende ametnike kulud, kelle esinduskulusid [hüvitatakse]. Loomulikult peaksime üle vaatama ka Riigikogu juhatuse kulud, mis kaasnevad nende töö tegemisega – kas need on põhjendatud. Need arvud on meile ju ka teada. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas lisaks Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõule eelnõu, mis puudutas valitsuse liikmete esinduskulude läbipaistvaks tegemist – ka see eelnõu tuleb see nädal siiasamasse saali –, aga huvitaval kombel see komisjonis poolehoidu miskipärast jällegi ei leidnud. Arvatakse siiamaani, et vaatamata sellele, et Riigikogu liige … Ma arvan, et see on õige, et kuluhüvitised on läbipaistvad ja kõik kulud, mida me teeme, on tööga seotud ja me peame ka kuludokumendid esitama. Kui me vaatame valitsuse liikmete esinduskulusid, siis [näeme, et] tegemist on tegelikult lisapalgaga: mingisuguseid kuludokumente nad ei pea esitama ja [kuluhüvitiste osakaal] on umbes 20% nende palgast. Me tegime ettepaneku, esitasime siinsamas seaduse eelnõu ja arutasime seda komisjonis, aga miskipärast ikkagi komisjon ei soovi minna seda teed pidi, et ka Vabariigi Valitsuse liikmete esinduskulud oleksid läbipaistvad. Ma loodan, et neljapäeval, kui me seda menetlema hakkame, on Riigikogu siinsamas istungil teist meelt kui komisjon, ja ma kindlasti kutsun üles seda eelnõu neljapäeval toetama. Nüüd, mis puudutab tänast eelnõu, siis nii nagu ma juba ütlesin, see ei ole piisav käik. See on küll õige käik, väike õige käik õiges suunas, aga ma kutsun teid tegelikult üles [meie eelnõu toetama]. Juba homme on teil see võimalus: menetlusse tuleb meie seaduseelnõu, mis räägib konkreetselt – kui lihtsustatud kujul öelda –, et kui Riigikogu liige täidab oma kohust, saab ta sellist palka, mis talle on koos kuluhüvitistega ette nähtud, ja kui ta kohust ei täida, siis palk proportsionaalselt [väheneb]. Ma kordan üle, mis oli meie ettepanek, mida me ka komisjonis arutasime selle seaduseelnõu raames. Riigikogu liikmele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85%-l täiskogu istungitest ja nende komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85%-l istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%. Kui osalemine langeb 70% või 50% peale, vähendatakse tema palka vastavalt kas 30% või 50%. Täpselt samamoodi on meil lahendatud ka kuluhüvitised: praegu on need 30% [palgast], aga [edaspidi] vastaksid kuluhüvitised tema palgale ehk kui on vähendatud palk, on vähendatud ka kuluhüvitis. Väga lihtne. Ma arvan, et see ongi see koht ja meede, millega me saavutame siinsamas Riigikogus efektiivsuse ja tegelikult ka kulude kokkuhoiu. Lisaks sellele, nii nagu ma ütlesin, me peame üle vaatama valitsuse esinduskulude sihipärasuse. Praegu me saame kindlasti öelda, et kuna valitsuse liikmed ei pea ühtegi kuludokumenti esitama, kui nad [kuluhüvitisi] kasutavad, siis see ongi puhtalt maksuvaba palgalisa. Samasugust palgalisa saab esinduskulude näol veel teatud arv ametnikke. Sellisel viisil kindlasti võiksime liikuda edasi. Me teeme siia teise lugemise eel kindlasti muudatusettepanekuid, mis teevad praeguse eelnõu paremaks. Seal me arvestame ka kõiki neid ettepanekuid, mis ma just teile ette lugesin. Nii et kokku võib selle asja võtta sellisel viisil: Keskerakond kindlasti ei tee ettepanekut [eelnõu lugemine] katkestada ja Keskerakond kindlasti ei hääleta eelnõule vastu, aga see eelnõu on lihtsalt poolik. Meie ettepanekud ehk kaks seaduseelnõu, mis on see nädal nii teisipäeval kui ka neljapäeval [päevakorras], on kindlasti toetamist väärt. Ma kutsungi teid üles mõtlema nii-öelda suurema pildi peale ja toetama meie eelnõusid või vähemalt lisama siiasamasse eelnõusse [meie ettepanekud], mis on täna siin esitatud. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Marek Reinaas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui Riigikogu esimees Lauri Hussar oma sügiseses avakõnes rääkis sellest, et me peame olema ühiskonnaga solidaarsed ja vähendama oma kuluhüvitisi, siis kostus nii mõnegi parlamendiliikme suust, et tegemist on populismiga. Omaette võib-olla isegi arvati, et no on alles lihtsameelne tegelane, võtab ette kuluhüvitiste vähendamise, mida mäletatavasti viimati tehti vist 2009. aastal, kindlasti see läbi ei lähe. Mul on väga hea meel, et me oleme praegusel hetkel justnimelt kuluhüvitiste vähendamise seaduseelnõu esimesel lugemisel. Ma tahan tunnustada kõiki neid erakondi ja fraktsioone, kes sellele eelnõule allkirja andsid. Lauri Laats esitas küsimuse, et kas see samm on piisav. Ka Eesti 200 seisukoht on kohe algusest peale olnud, et kuluhüvitisi võiks vähendada poole võrra. Ma arvan, et kui me oleks seda teinud, vähendanud kuluhüvitisi poole võrra, ei oleks taevas maa peale kukkunud. Ma arvan, et kõik parlamendiliikmed oleks oma tööga hakkama saanud. Aga nii nagu kombeks on, tõepoolest tuleb leida kokkulepe. Praegusel hetkel vähendada kuluhüvitisi kuuendiku võrra on suurim ühisnimetaja, mille nelja fraktsiooni esindajad suutsid kokku leppida. Väike samm, aga kindlasti õiges suunas. Eesti 200 taha ei oleks jäänud ka see, kui me oleksime soovinud vähendada oma kuluhüvitisi rohkem kui poole võrra. Miks me seda teeme? Ma arvan ja ka Lauri Hussar siin kenasti kirjeldas, et see on täiesti elementaarne samm, et näidata üles solidaarsust ühiskonnaga. Me kärbime riigieelarvet, meil on kitsad ajad ja me peame ka siin Riigikogus välja näitama, et me hoolime ühiskonnast. Ma arvan, et justnimelt kuluhüvitiste vähendamine on see, mida me teha saame. [Räägin] võib-olla ka sellest protsessist. Ma pean tunnistama, et ma ei ole mitte kunagi oma elus nii palju tagumikutunde veetnud koosolekutel ja midagi arutanud, et omaenda rahakotti vähendada 300 euro võrra kuus. See oli päris pikk minek ja kestis kaks kuud, aga on üks asi, mille võib sealt kõrva taha panna: selline formaat nagu vanematekogu on parlamendi jaoks oluline. Ma kutsun siin üles ka parlamendi juhatust ja esimeest kindlasti rohkem sellist formaati kasutama, sellepärast et nagu me näeme, seal on võimalik kokku leppida ka asjades, mis võib-olla kellelegi isiklikult või erakonnale ei tundu populaarsed. Ühesõnaga, ma loodan, et selle seaduseelnõu poolt hääletavad kõik fraktsioonid, kuigi alla on kirjutanud neli. Aga ühiskonnaga solidaarsuse näitamiseks võiks see seaduseelnõu saada küll kõikide Riigikogu liikmete [poolt]hääled. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 545 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Nüüd palun tähelepanu, kolleegid! Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. detsember kell 16, erinevalt sellest, mida komisjoni esimees mainis – 17.15. Veel kord: muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. detsember kell 16. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.