Arupärimine mobiilirakenduse eesti.ee kohta (nr 674)

Tänane teine päevakorrapunkt. Enne kui me läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, on Lauri Laatsil käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma lihtsalt tahtsin juhtida tähelepanu – minister siin [ütles], jumal hoidku selle eest, et poliitikud hakkavad õpikuid kirjutama –, et Mart Laar on ju ajalooõpiku kirjutanud. Mis me sellega siis nüüd teeme?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, see oleks olnud küsimus proua ministrile. Istungi juhatajana ma ei pea isegi korrektseks sellele küsimusele vastamist. Aga läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi, Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 11. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine mobiilirakenduse eesti.ee kohta. Ja palun arupärimist tutvustama siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu võimaluse eest! Ma usun, et see teema ei ole nii põnev nagu eelmine, aga vaatamata sellele on see vägagi aktuaalne. Valitsuskoalitsioonis on Erakond Eesti 200, kes rääkis väga vajalikust asjast nagu personaalne riik. Personaalse riigi puhul on väga olulised just need teenused, mis teevad riigi personaalseks, inimesele lähedasemaks ja nii edasi. Kui me vaatame eesti.ee mobiiliäppi, siis meenub pigem olukord minevikust, kui nutitelefonid alles tulid turule. Tol ajal nägid mobiiliäpid välja umbes [samasugused]. Nüüd on aeg edasi läinud, aga Eesti riigis on aeg pigem seisma jäänud. Ja mul on ministrile küsimused, mida ma ei hakka ette lugema. Ma saan aru, et Eesti riik investeerib täna tehisintellekti arengusse väga vähe. Me oleme Euroopa Liidus kolmandal kohal altpoolt. Ja võib-olla selle rahaga tõepoolest väga palju teha ei saa. Aga äkki on ministril ikkagi visioon sellest, kuidas seda raha suurendada, näiteks riigisektori [kulutuste] vähendamisega, ja kuidas me saaksime taastada Eesti e-riigi maine, mis oli meil sajandi alguses. Seda enam väga alles ei ole. Aga ma hea meelega annan [kõne]puldi üle proua ministrile.

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud küsijad! Alustuseks ma tunnistan, et ma olen täiesti nõus sellega, mida küsijad on küsinud, ja selle rõhuasetusega, et meil on vaja ambitsiooni tõsta ja liikuda palju kiiremini edasi digitaalsete riigi teenuste parema pakkumisega. Need küsimused, mis olid eelnevalt saadetud, ja küsimused, mis puldist [esitati], olid mõnevõrra erinevad. Ma püüan selle osa jätta meelde ja seda lõpus kommenteerida. Aga olen väga tänulik selle eest, et meil on võimalus digiriigi teemasid siin Riigikogu saalis arutada. Kahjuks jõuab see mõneti tehniline, samas igat inimest puudutav küsimus liiga harva parlamendi aruteludesse. Võtan nüüd järjest need küsimused ja lõpuks kommenteerin täiendavalt. Esiteks: "Milline oli rakenduse arendamise ja testimise protsess? Kes vastutas lõpliku kvaliteedikontrolli eest enne rakenduse avalikustamist?" Jutt käib eesti.ee mobiilirakendusest. Rakenduse arendustöid teostas konkursi võitnud Net Group koostöös RIA arendusmeeskonnaga. [Arendustööd] olid jagatud kahte etappi. Esimese etapi tööd valmisid mai lõpus eelmisel aastal ja teise [etapi tööd] juuli lõpus 2024. aastal ehk siis vahetult enne minu tööle asumist. Sellele järgnes turvatestimine ja fookusgrupi testimine. Fookusgrupi testimiseks registreerus 2300 vabatahtlikku testijat, kellest tagasisidet andis ligi 600. Riigi Infosüsteemi Amet tegi turva- ja kvaliteedinõuete kvaliteedikontrolli. Teine küsimus: "Eesti proovis võtta eeskuju Ukraina riigiäpist, millele kulutati pea miljon eurot, kuid projekt kanti maha. Samas jääb Eesti riigiäpi tase Ukraina omale märkimisväärselt alla. Kui suur oli riigiäpi arendamiseks eraldatud eelarve? Millele täpselt kulutati Eesti riikliku äpi arendamiseks eraldatud raha? Kas projekt püsis planeeritud eelarves ja ajakavas?" Kõigepealt, ma kommenteeriksin küsimuse alguses kõlanud väidet. Ma päris ei nõustuks sellega, et see maha kanti. Olen ka Ukraina poolega mitu korda kohtunud sellel teemal ja me oleme ühel meelel, et see oli väga väärtuslik koostöö, mis andis mõlemale poolele olulist informatsiooni. Eesti võttis ühel hetkel vastu otsuse, et minnakse edasi paremini, ise uueneva rakendusega, mis tugineb eesti.ee kodulehele. Me jätkame ukrainlastega väga head vastastikust koostööd tarbija tagasiside, turvalisuse küsimuste ja võimalike uute arenduste arutamisel. Samuti tahaksin rõhutada seda, et Eesti ja Ukraina on senimaani maailmas kaks ainukest riiki, kes on teinud riigiäpi, ja teinud seda sellisel kujul, et sinna on oodatud ka erasektori teenused. Vähemalt rohkem ei ole hetkel teada riike, kes oleks valinud sellise põhimõttelise lahenduse, mis teatavasti nõuab hoopis teistsugusel tasemel turvalisuse küsimuste lahendamist. Aga nüüd vastused konkreetsetele küsimustele. See projekt püsis nii eelarves kui ka ajakavas. Tööde maksumus kokku oli 850 000 eurot. Sinna sisse on arvestatud arendustööd – 800 000 eurot; turvatestimine – 36 000 eurot; fookusgrupi testimine – 11 000 eurot; ligipääsetavuse audit – 3000 eurot. Ja avalikul testimisel saadi testijatelt keskmiseks hinnanguks neli punkti viiest, mis näitab päris head taset. Peamine põhjus, miks me eesti.ee riigiportaali põhja valisime, on see, et riigiportaal on tõestanud ennast väga kõrge külastatavusega. Seda külastatakse aastas üle 650 000 korra. Inimestel on teatud harjumus selles osas juba kujunenud. Edasi: "Millised olid arendusega seotud hanked ja kuidas valiti partnerid? Kas kõik hanked ja lepingud vastasid avaliku sektori hanke- ja läbipaistvusnõuetele?" Kõigepealt tehti 7. veebruaril 2024 riikliku mobiilirakenduse disaini arendustööde jaoks riigihangete registris hange perioodiks 18. märts kuni 13. september 2024 maksumusega 800 000 eurot. Teiseks, turvatestid telliti enne arendustööde üleandmist. Mobiilirakenduse testimiseks fookusgrupis sõlmis Riigi Infosüsteemi Amet 10. oktoobril 2024. aastal lepingu. Raamhankes osales 33 pakkujat ja seejärel viidi läbi minikonkurss, kuhu laekus üheksa pakkumist. Mulle on kinnitatud, et need vastavad avaliku sektori hanke- ja läbipaistvusnõuetele. Nimetan juurde riigihangete registri viitenumbrid, et igaüks saaks kontrollida. Raamhange on numbriga 263753 ja minikonkurss on riigihangete registris viitenumbriga 275470. Neljas küsimus: "Kas enne rakenduse avalikustamist kaasati lõppkasutajad ja viidi läbi piisav hulk kasutajakogemuse teste? Kui jah, siis millised olid nende tulemused?" Avalikust testimisest ma juba rääkisin. Ligi 600 osalejat 2300 vabatahtlikust andis tagasisidet. Lisaks osales 15 inimest rakenduse kohapealses testimises, läbides kogu protsessi alates rakenduse allalaadimisest kuni sisselogimise ja kasutajakogemuseni. Sealt saadud tagasiside põhjal rakenduse parandamisega tegeldakse siiamaani. Ja peamine soov oli see, et integreerida rakendusse erinevaid kaarte, näiteks ühiskaarti ja Tartu bussikaarti. Lisan, et näiteks mina andsin tagasiside, et väga mugav oleks kasutada sarnaselt Dija äpiga kohe samas rakenduses kooli informatsiooni ehk siis e-kool ja Stuudium tuleks sinna liidestada. Loomulikult ootame nagu ööbik kevadet, et ükskord Siseministeeriumi veetav isikut tõendavate dokumentide seaduse [muudatus] saaks siin saalis heakskiidu, et tehnilises valmisolekus olevad isikut tõendavad dokumendid oleksid äpi abil kasutatavad. Olen isegi olnud olukorras, kus ID-kaarti kaasas ei ole, aga dokumenti on vaja. Väga mugav oleks selleks äppi kasutada. Ja ühe õppetunnina nimetan kohe ära ka selle, et ei ole tegelikult okei, et avalikus sektoris tehakse kõigepealt töö ära ja ligipääsetavuse audit tellitakse alles protsessi lõpus. Ligipääsetavuse audit on ülioluline ja see tuleks teha tegelikult juba tööprotsessi kirjeldusele, et kohe algusest peale oleks rakendus hästi ligipääsetav. Nende inimeste jaoks, kelle nägemisteravus ei ole väga hea, on kontrastsus selles rakenduses pisut liiga tagasihoidlik. Kindlasti saab ligipääsetavust teha paremaks. Ligipääsetavuse auditi hindeks tuli "rahuldav". Seal on tõesti hulk parandusi, mis tuleb sisse viia. Viies küsimus: "Eesti 200 valimisprogrammis oli oluline punkt personaalriigist. Riigiäpist peaks saama oluline samm personaalriigi suunas. Millised sammud on plaanis rakenduse kvaliteedi ja funktsionaalsuse parandamiseks? Kas plaanite teha riigiäpp personaalseks ja proaktiivseks? Kas selleks on konkreetne tegevuskava valmis?" Ja nüüd ma vastan [küsimuse] esimesele poolele natuke laiemalt tulenevalt [arupärimise] esitleja Andrei Korobeiniku puldis esitatud küsimusest. Tõepoolest, personaalriigi teema ei puuduta ju ainult seda rakendust, see rakendus on üks väike osa personaalsest riigist. Personaalse riigi all me mõistame seda, et riigi teenused on inimestele digitaalselt kättesaadavad sellise mugavusastmega, et inimene ei pane nende kasutamist tähelegi. See on see tuumülesanne, mida me soovime lahendada, et inimene ei peaks bürokraatiaga võitlema, et ta ei peaks mõtlema, kust ta midagi saab, vaid et kõik talle vajalik oleks kas intuitiivselt leitav sellesama ühe värava kaudu või siis osal juhtudel talle pakutaks ka proaktiivselt ühte või teist teenust. Eelmisel aastal Riigikogu Kantselei juures olev Arenguseire Keskus analüüsis, millised konkreetsed teenused võiksid olla need, millega edasi liikuda. Sealt kõige tippu jõudis toimetulekutoetuse maksmine, mis tõesti on selline teenus, mida oleks mõistlik ja aus riigil pakkuda proaktiivselt. Praegu on nii, et kui inimene satub raskustesse, siis ta peab minema seda toetust kohalikust omavalitsusest taotlema. Aga tegelikult me tõenäoliselt näeme võimalikud [toetuse saamiseks] kvalifitseeruvad inimesed ju riigi käes olevate andmete pealt ära ja me saaksime seda palju lihtsamini pakkuda. Teatavasti võib inimesel olla psühholoogiliselt raske tulla riigilt abi paluma või pöörduda riigi poole, et abi küsida. Siin saaks seda kindlasti palju sujuvamalt ja palju kiiremini pakkuda. Ja me räägime inimestest, kes on kõige raskemas olukorras ja vajavad riigilt tuge kohalike omavalitsuste kaudu kiiremini ja sujuvamalt. See võtaks maha ka kohalike omavalitsuste töökoormust. Nii et see on konkreetselt selle aasta tööplaanis, et vaadata täpsemalt, kuidas me sellega saaks edasi liikuda. Tulen konkreetse rakenduse juurde. Olen pidanud äärmiselt oluliseks seda, et tõepoolest oleks üks koht, kus Eesti inimene, ka ettevõte, saab kõik asjad kätte. Selle aasta tööplaanis on terve rida asju, mida nimetan ajapuudusel lühidalt. Isikusamasuse tõendamisest ma juba rääkisin. Muuseas, ka Riigikokku tulevad külalised saaksid seeläbi palju lihtsamini [majja] sisse. Teiseks [soovime] lisada rakendusse proaktiivse teavitussüsteemi, mis hakkab saatma tõuketeavitusi. Inimene saab loomulikult need kinni keerata, kui ta neid ei soovi. Ettevõtja vaate lisamine, et riigiga saaks palju kiiremini ja lihtsamalt suhelda ja saaks hallata oma ettevõtte toiminguid mugavalt mobiiltelefonis. Siia lisanduvad järjest uued riigi teenused, nagu ma nimetasin. Alustame ettevõtja vaate lisamisega. Ülejäänud teenuste osas on kokkulepped veel sõlmimisel, mistõttu päris konkreetselt ma hetkel neid avalikult välja öelda ei saa. Samuti käivad läbirääkimised erasektoriga, päris mitme ettevõttega. Täpselt samamoodi ei ole lõplikke kokkuleppeid veel selle kohta – aga eesmärgiks see on –, et võimalikult palju erinevaid kaarte või asju erateenuste vaates oleksid inimese jaoks seal ühes ja samas äpis. Andmevahetuse parandamisega peaksid lisanduma ka uued sündmusteenused, aga seal taga on märksa laiem arendus, nagu ka küsijad ise väga hästi teavad. Seda ma ei jõua praeguses ajaraamis põhjalikumalt avada. Lisandub automaattõlge. Eesmärk on see, et rakendust, mis on praegu eesti ja inglise keeles, oleks võimalik automaattõlke abil kasutada mis tahes teises keeles. Samuti korjatakse jätkuvalt otsest tagasisidet nii teenusepakkujatelt kui ka inimestelt, et rakenduse arendustööd vastaksid vajadustele. "Kas Teie ministrina tunnistate projektis tehtud vigu? Kas keegi konkreetsetest ametnikest või partneritest vastutab tekkinud olukorra eest?" Ma kordaksin siin uuesti üle selle, et me oleme maailmas kaks esimest riiki koos Ukrainaga, kes on sedalaadi rakenduse teinud. Ja loomulikult ei saa selles protsessis kõik sajaprotsendiliselt õnnestuda. Ma juba tunnistasin näiteks seda viga, et ligipääsetavuse lahendused oleks tulnud teha kohe alguses. Ja kui keegi toob veel välja konkreetseid vigu, mida ei ole parandatud või mille parandamisega ei liiguta edasi, siis olen üks suur kõrv neid kuulama. Aga pilootrakendus täitis oma tehnilised eesmärgid. Sellele tehnilisele eesmärgile ei ole etteheiteid olnud. Ukrainaga koostöö eest tänulik olemist ma juba rõhutasin väga suuresti. Edasi läheme me nii, et infoteenuse asemel me oleme integreerinud pilootrakenduse konkreetselt eesti.ee lehel oleva ökosüsteemi ja teenustega. Viimane küsimus: "Milliseid meetmeid võtate kasutusele, et edaspidi sarnaseid olukordi vältida? Kas kaalute sõltumatu auditiprotsessi rakendamist tulevaste IT-arenduste puhul?" [Sellele on] hästi lühike vastus. Tegelikult tuleb kogu riigi IT-tellimuste esitamise süsteem [välja kujundada]. Andmemääruse uue teksti väljatöötamisega oleme me mitu kuud juba tegelenud selle nimel, et tegelikult see tellimine – mitte ainult sellel juhul, vaid ka üldiselt – muutuks palju efektiivsemaks, taaskasutatavamaks ning maksumaksja raha võimalikult ökonoomselt ja säästlikult kasutatavaks ja nii edasi. Seal ma näen väga suurt arenguruumi, seda protsessi tuleks tervikuna parandada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Ja teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! No eks selle äpiga on natuke keeruline. Te küsisite tagasisidet, aga kõige parem tagasiside on ikka kasutajatelt. Kui te lähete App Store'i või siis Androidi süsteemi, siis seal on review'd ehk siis hinnangud. Ma loen ühe hinnangu lihtsalt ette, ega need head siin küll ei ole. "See rakendus jätab odava haltuura mulje," noh, kirjutatakse nii: "justkui oleks keegi selle kiiruga kokku klopsinud, ilma vähimagi hoolikuse või läbimõtlemiseta." Ja neid hinnanguid on veel, eks. Nagu te ütlesite, te olete suur kõrv, aga esimese asjana võiks need [hinnangud] siitsamast väga lihtsast kohast üle lugeda. Aga mis te ise arvate? Küsiksin teie hinnangut. Kuidas teie olete antud tööga rahul? Kas te olete ka turu pealt [arvamusi] uurinud? Mis tagasiside on olnud? Noh, 800 000 eurot – milline hinnang on turul tööle antud? Ma saan aru, et riigihange on riigihange, aga ligikaudseid hindu saab ikkagi IT-sektoris teada.

Aitäh selle küsimuse eest! Näiteks inimesel, kelle nägemisteravus ei ole kotka oma, on nii väikese kontrastsusega kujundust tegelikult raske jälgida. Ma olen nõus kriitikaga, et see kujundus peaks olema kasutajasõbralikum, ja seda ma ka enne nimetasin. Ja kindlasti peaks ambitsioon olema kõrgem, minu arust tuleb siit edasi minna. Nüüd, mis puudutab hinnavõrdlust turuga, see on tegelikult laiem eesmärk. Minu sooviks on, et riigieelarvesse tekiks kõikidele IT-kuludele eraldi kood, et need oleks päriselt kokkuvõetavad, analüüsitavad ja eraturuga võrreldavad. Praegu see väga lihtsasti tehtav ei ole. Ka selle rakenduse puhul seda võrdlust tehtud ei ole.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Tõepoolest, kõik on suhteline. Ma vaatasin, et Google Plays on keskmine reiting sellel rakendusel 2,6 [võimalikust] 5-st. Seal on hästi palju kommentaare. Enamik probleemidest seisnevad selles, et see äpp lihtsalt ei käivitu. Aga mul on täpsustav küsimus Ukrainaga koostöö kohta. Vaatame nende rakendust. Sa oled maininud, et tõepoolest, kontrastsus on probleem ja nii edasi. Aga lihtsalt kogu see disain on niivõrd parem [Dijas]. Kui võtta šnitti sealt, siis meil oleks üsna viisakas äpp, mida poleks häbi teistele näidata. Mis sa arvad, miks seda pole tehtud? Sa ütlesid, et sa seda koostööd ei kahetse, aga reaalselt see tulemus [äpi] väljanägemises mitte kuidagi ei kajastu. Mis sa arvad, mis see põhjus on?

Aitäh! Siin oli nüüd kolm küsimust. Ma olen nõus kõikide kriitikutega, kes ütlevad, et see ei käivitu. Kriitika tuleb peamiselt selle pärast, et see kõige vajalikum funktsioon, need isikut tõendavad dokumendid tõesti ei käivitu. Need ootavad seadusemuudatuse taga, et neid oleks võimalik sealt käivitada. Jaa, ma olen nõus sellega, et Ukraina riigiäpi Dija disain on parem, turundus on parem, isegi nimetus on parem. See minu tagasiside majja sisse jõudis ka meediasse. Seal ilmus väljavõte minu kirjast. Tõesti kutsun ka siin praegu kuulajaid üles. "Deržava i ja" on väga hea [nimi] või väga hea akronüüm, eriti arvestades seda, et ukraina keeles sõna "dija" tähendab aktiivselt midagi koos tegema. Sellel rakendusel on väga suurepärane nimetus, millest on väga hea rääkida. Kui me soovime riigiäpist laiemalt rääkida, siis [ma ütlen], et meil on puudu üks hea nimi, ja kutsun kõiki üles pakkuma häid nimesid, mis Eesti riigiäpil olla võiks. Võin ka välja öelda, et hea nime pakkuja … Ma ei oska kiiresti midagi paremat pakkuda, kui et kutsun näiteks lõunasöögile ja teen selle välja või midagi sarnast. (Naerab.) Aga disaini kohta [ütlen], et jaa, absoluutselt, Ukraina on investeerinud turundusse ja disaini palju rohkem, kui Eesti seda teinud on. Tulemused on paremad turunduses ja disainis, sellega ma olen nõus. Meil on veel [tükk maad] minna.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! [Rääkige] palun turvalisusest. Me teame, et viimastel aastatel on väga suur hulk pettust ja kelmust internetis. Kas teil on andmeid, kas läbi selle rakenduse on püütud kelmust teha? See on üks küsimus. Kas Siseministeerium, kes võitleb nende kelmustega, on teiega mingisugust koostööd teinud, et vältida sellise trendi edasi[arenemist]?

Ma sain küsimuse esimesest poolest aru, küsimuse teine pool jäi mulle [segaseks], ma pean ausalt tunnistama. (Saalist täpsustatakse.) Siseministeeriumil? Selge. See on oluliselt laiem küsimus. Aga mis puudutab konkreetse rakenduse turvalisust, siis see vastab Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse nõuetele. Riigi Infosüsteemi Amet on teinud väga head tööd terve Eesti küberturvalisena hoidmisel, arvestades rünnakute hulka, mis meil Eesti riigi vastu on olnud, eriti pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas. Ma pean sügavalt tunnustama kõiki neid inimesi, kes Riigi Infosüsteemi Ametis ja CERT‑is töötavad ja on meile küberturvalisust taganud. See tase on väga hea olnud. Rünnete tõrjumine ja ka intsidentide lahendamine on olnud väga hea ja kõrgel tasemel. Mul ei ole infot, et selle konkreetse rakenduse vastu oleks olnud mõni edukas rünnak. Seda informatsiooni mul lihtsalt praegu ei ole. Mis puudutab koostööd Siseministeeriumiga pettuste osas, siis see on palju laiem teema. Nii nagu ma tutvustasin teile siin kriminaalpoliitika ülevaates, siis tõesti, pettused ja vargused on kahjuks kaks aastat järjest olnud laiemalt [leviv] kuritegevuse liik. Eriti muret tekitavad on pettused, mille tulemusena sageli inimene jääb ilma kogu oma varast, mõnikord ka kodust. Siin on väga palju osapooli, kellega koostööd teha, alates meediast, kes tõstab teadlikkust; ja pankadest, kes saaksid neid protsesse paremini jälgida ja kes teevad ka väga suuri pingutusi selleks; lõpetades prokuratuuri ja politseiga. Ka uus riigi peaprokurör on pidanud seda üheks oma prioriteediks, et neid asju paremini lahendada ja koostööd eri osapoolte vahel paremini hoida. Nii et vastus teie küsimusele on jah.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan nüüd läbirääkimised ja arupärijate esindajana [palun kõnetooli] Andrei Korobeiniku. Palun!

Aitäh! Ega ma ei tahtnud siia tulla tegelikult. Esiteks, suur tänu Liisa-Lyle, et tal nii põhjalikud vastused olid, isegi ajakontroll peaaegu et rakendus. Tõepoolest, enamik vastustest on täiesti arusaadavad, aga mind isiklikult häiris [üks asi]. Ma olen täiesti nõus, et selle projekti eest kindlasti vastutavad teised inimesed. Aga ma juhin tähelepanu projekti tulemustele. Pea miljon eurot kulutati Ukraina koostööprojekti peale ja see tulemus, mida me näeme, on üsna kehv. Kui me räägime mobiilirakenduse disainist, siis ülikorraliku kujunduse maksimumhind on kümned tuhanded eurod, aga me oleme kulutanud sadu tuhandeid selleks, et saada kehvem toode. See on minu arvates probleem. Ma kindlasti ei mõtle, et see on ministri probleem, aga ma arvan, et me peame ikkagi aru saama, et me peame oma suhtumist muutma. Kui meil on mingisugune projekt, siis sellel peaks olema mingisugune eesmärk ka. Ja kui me seda [eesmärki] ei täida, vaid näeme, et reiting on 2,6 [võimalikust] 5-st ja personaalriigist on asi väga kaugel – ei käivitu mitte [ainult] need isikut tuvastavad dokumendid, vaid äpp ei käivitu –, siis ma arvan, et me võiksime ikkagi [mõelda], kuidas järgmine kord äkki paremini teha. Ja loomulikult peabki edasi liikuma. Personaalriik ei tähenda seda, et me saame teenuseid, mida me tähele ei pane, vaid ka seda, et need teenused on just konkreetselt meile suunatud, ja seda see rakendus praegu ei tee. Eesti riik ka eesti.ee [lehel] seda praegu ei tee. Sa juhtisid tähelepanu väga olulisele aspektile, et neid toetusi, mida inimesed saavad, on võib-olla ka psühholoogiliselt raske taotleda. See on üks näide personaalriigist. Riik omalt poolt võiks ikkagi inimese eest suurema osa tööst ära teha, et tal ei oleks piinlik, et tal ei oleks raske. Aga me oleme sellest ikka väga-väga kaugel tänapäeval ja see teeb murelikuks. Murelikuks teeb ka see, et sellel potentsiaalsel personaalriigil ei ole sellist tooteomanikku, nagu omal ajal oli, ma ei tea, Toomas Hendrik Ilves või Linnar Viik. Sellist inimest meil täna ei ole. Ja kõik need digikantsleri katsed minu arust on viinud meid pigem sellest product owner'i [leidmisest] kaugemale, mitte [sellele] lähemale. Nii et ma olen murelik, muud ei midagi. Aga ma tänan põhjalike vastuste eest ja soovin edu! See töö kindlasti ei ole lihtne. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ma ei näe, sulgen läbirääkimised. Vabandust, kas minister tahtis midagi öelda? Ei tahtnud. Aitäh! Meie tänane teine päevakorrapunkt on ammendunud ja arupärimistele on vastatud. Kolmas päevakorrapunkt arvati [päevakorrast] välja.