Второе чтение законопроекта об изменении Закона об акцизах на алкоголь, табак, топливо и электроэнергию, а также об изменении других законов (510 SE)

Läheme edasi 19. päevakorrapunktiga. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Tanel Kiige. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, head kolleegid! Annan teile lühikese ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust kahe lugemise vahel seoses seaduseelnõuga 510, mis eeskätt puudutab erinevaid aktsiisitõuse. Eelnõu eesmärk on väga lihtne. Oleme kokku leppinud või õigemini sihiks seadnud alkoholi‑, tubaka‑ ja bensiiniaktsiisi tõusud aastateks 2025–2028. Praegu teie ees oleva eelnõu kohaselt tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär 2025. ja 2026. aastal 10%. Alkoholi puhul tõuseb aktsiisimäär koos juba kehtestatud tõusudega 2025. aastal 5%, 2026. aastal 10% ning 2027. ja 2028. aastal mõlemal 5%. Ja täiendavalt, pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste puhul tõusevad järgmisel neljal aastal aktsiisimäärad 5% võrra. Järgmisel aastal on see 1. juulist, edaspidi 1. maist. Infoks veel, et bensiini aktsiisimäär kui selline on olnud muutumatu alates 2018. aastast. Selle konkreetse eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 16. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 30. oktoober kell 17.15. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid üllatuslikult ei laekunud. Küll aga küsiti eelnõu kohta arvamust väga paljudelt huvigruppidelt, ma ei hakka neid kõiki ette lugema, neid oli 22. Võite [nende arvamustega] tutvuda, need on materjalide hulgas, või küsida, kui on erihuvi. Arvamus laekus seitsmelt huvirühmalt. Mitmed neist tegid ettepaneku kavandatud aktsiisitõusudest loobuda, aga see oli ka ootuspärane ettepanek, kuna tegemist oli valdkondlike organisatsioonidega. Oleks ootamatu olnud, kui see oleks olnud teistpidi. Näiteks kaubandus-tööstuskoda esitas konkreetse ettepaneku ära jätta 1. juuli 2025. aasta tõus ja ülejäänute puhul täiendavalt analüüsida, teha pikaajalisi mõjuanalüüse, mis edasi saab. Oli ka muud, valdavalt tõususkeptilist tagasisidet. Aga nagu viidatud, kuna need organisatsioonid ja ühingud esindasidki üldjuhul neidsamu tootjaid, siis oleks olnud ootamatu, kui tagasiside oleks olnud teistpidine. Täiendavalt esitasid eelnõu kohta oma arvamuse ka Riigikogu kultuurikomisjon ning Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Täpsemalt Rahandusministeerium edastas Kultuuriministeeriumi poolt tulnud ettepaneku muuta natukene teatud kultuurkapitali sihtkapitalide omavahelisi jaotusi. Praegu suunatakse 0,5% alkoholi‑ ja tubakaaktsiisilt kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile ja ülejäänud jaotumised käivad hasartmängumaksu laekumisest tulenevalt omavahel. Mõte on võtta see erisus välja, nii et kõik need sihtkapitalid saaksid omavahel jaotatud nii, nagu ülejäänud sihtkapitalide puhul see täna kehtib. Kultuurikomisjon väljendas sellele ettepanekule toetust. Sotsiaalministeerium omakorda esitas ettepaneku tubakavedelike aktsiisitõusu suurendamiseks. Nendest muudatustest räägin hiljem põhjalikumalt. Juhtivkomisjon nende arutelude põhjal esitas eelnõu kohta kaks konkreetset muudatusettepanekut. Esimesena neist see, millele juba on viidatud, et jäetakse seadusest välja see erisus, mille kohaselt 0,5% alkoholi‑ ja tubakaaktsiisist läheb otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. See ei tähenda kuidagimoodi neilt raha äravõtmist, vaid see tähendab seda, et kuna viimastel aastatel on just nimelt alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi laekumise kasv aeglustunud, aga hasartmängumaksu laekumine on kasvanud, on tekkinud olukord, kus just nimelt see kehakultuuri ja spordi sihtkapital on olnud teistest kehvemas seisus ja selle kasv on olnud tagasihoidlikum. Loogika on selles, et ühtlustada neid kasvunurkasid, tagada erinevate valdkondade stabiilsus. Ja nagu öeldud, muudatusettepanek lähtub Rahandusministeeriumi esitatud Kultuuriministeeriumi ettepanekust, mida toetas Riigikogu kultuurikomisjon. See muudatusettepanek leidis lausa konsensusliku toetuse rahanduskomisjoni 14. novembri istungil. Teine muudatusettepanek, mis on siin sees võrreldes esimese lugemisega, on juba võib-olla ka meediast läbi käinud. Ehk järgmised aktsiisitõusud oleks pidanud olema algselt valitsusest tulnud ettepaneku kohaselt, võib öelda siis, 2025. aastal kaheosalised ehk 1. jaanuarist juba kehtiva seaduse alusel ja 1. juulist täiendav aktsiisitõus. See viimane nüüd jääb ära. Küll aga 2026. aastal aktsiisitõus tuleb 5% + 5% ehk kokku 10%. Ja 2027, 2028 samuti aktsiisid tõusevad, alkoholiaktsiis tõuseb 5% võrra mõlemal aastal. Seda ettepanekut hääletati, rahanduskomisjonis oli 8 saadikut poolt, 2 vastu. Võib-olla oldi rohkem vastu seetõttu, et nad on eelnõule kui sellisele vastu. Eks nad saavad hiljem läbirääkimistel seda põhjendada. Infoks veel nii palju, et rahanduskomisjon arutas seda eelnõu väga põhjalikult ehk kokku viiel istungil: 5., 12., 14., 18. ja 29. novembril ning täiendavalt veel 2. detsembri istungil. Nii et kokku tuleb siis lausa kuus korda koos selle otsustamise osaga. Ja komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. 18. novembril tehti otsus võtta see eelnõu täiskogu päevakorda just nimelt 4. detsembril, see oli konsensuslik. 29. novembri istungil tehti ettepanek teine lugemine lõpetada. Selles ei olnud konsensust, poolt 5, vastu 2. Ja 2. detsembri istungil [otsustati, et] kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. detsembril 2024. Seda toetas 9 saadikut ja vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Arutelud olid pikad ja põhjalikud, kõike seda ei ole võimalik siin teile ette kanda lühidalt 20 minuti jooksul, aga vastan hea meelega küsimustele, kui neid on. Aitäh!

Küsimusi teile on. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla alustakski sellest Rahandusministeeriumi edastatud Kultuuriministeeriumi ettepanekust, milles paluti välja võtta see lause, mis ütleb, et 0,5% alkoholi‑ ja tubakaaktsiisist suunatakse otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Mina saan aru, et teie nagu selles probleeme ei näe. Kui põhjalikult te seda asjaolu ja seda ettepanekut arutasite? Ja oskate äkki öelda, mis see 0,5% siis kokkuvõttes summas on? Ja teine pool, kas saate täie kindlusega meile öelda, et kui seda lauset sellisel viisil muudetakse, siis kehakultuur ja sport selle võrra ei kannata?

Aitäh hea küsimuse eest! Arutasime seda piisava põhjalikkusega, kohtudes ka Margus Allikmaaga ehk [Eesti Kultuurkapitali juhatajaga], ja arutasime tõesti seda ettepanekut just nimelt sama nurga alt. Esiteks, kas kehakultuuri ja spordi valdkond ei kaota, aga teisest küljest, mida see tähendab ülejäänud sihtkapitalidele. Härra Allikmaa kinnitas komisjoni liikmetega kohtumisel, et see konkreetne ettepanek sobib valdkonnale. Kehakultuuri ja spordi valdkonna jaoks see tähendab pigem rahalist tõusu, täpset numbrit ei saa veel ütelda, kuna tegelikult see sihtkapitali jaotus tuleb täiendavalt kokku leppida. Aga pigem just nimelt seetõttu, et muud kapitalid on näidanud hetkel kiiremat tõusu ja kiiremat kasvu kui kehakultuuri ja spordi sihtkapital, mis tehti lihtsalt natuke hiljem: ta loodi 1996. aastal, hiljem kui teised sihtkapitalid. Ja talle tehti erisus seaduses justkui tema raha moodustumise alusena. Ehk ülejäänud [siht]kapitalide puhul on olnud see seotud üldise maksulaekumisega, on jaotatud sealt, aga see 0,5% ei ole tegelikult alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi puhul nii kiiresti kasvanud kui muude sihtkapitalide rahaline jaotus. Pigem meie komisjonis, võib öelda, murekoht või probleem oligi teistpidine, et ei tekiks olukorda, kus võib-olla teised valdkonnad pahandavad, noh, et nende kasvu jaotatakse. Aga lubati tõesti tagada töörahu just nimelt niimoodi, et sihtkapitalide vahel jaotatakse vahendeid nii ümber, et absoluutsummas keegi võrreldes varasemate perioodidega ei kaota. Mõnevõrra see kasvunurk on võib-olla erinev ehk et kehakultuuri ja spordi sihtkapital jõuab neile järk-järgult nagu järele. See on vastus teie küsimusele. Täpne rahaline jaotus sõltub aastast, aga ta jääb samale tasemele, pigem kasvab võrreldes praegusega.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Nagu te mainisite, rahanduskomisjon otsustas jätta alkoholiaktsiisi tõstmata 2025. aastal. Kust tuli see meelemuutus? Kas see suunis tuli valitsuselt? Kas see kalkulatsioon tuli Rahandusministeeriumilt, kui nähti, et selle aktsiisi laekumine võib suure tõenäosusega olla oodatust väiksem ja kasvab hoopis piirikaubandus? Ma tahaksin teilt küsida, mis see loogika on: 2025. aasta puhul arvatakse, et piirikaubandus kasvab ja makse laekub vähem, aga 2026. aasta puhul, kui see aktsiis ikkagi suureneb, ei arvata, et piirikaubandus võib kasvada? Või on see mingi suurema alkoholipoliitika osa, mis minu hinnangul ei tundu väga tõenäoline? Võib-olla te saate sellest natuke pikemalt rääkida?

Aitäh taas väga asjatundliku küsimuse eest! Üldine loogika oli tõepoolest see, et mõnevõrra on juba täheldatav piirikaubanduse kasv, tulenevalt Eesti maksupoliitilistest muudatustest. Ja meil ei olnud soovi riskida sellega, et see täiendavalt hoogustub 2025. aasta 1. juuli võimaliku tõusuga. Jaanuari tõus jääb jõusse, nii et aasta 2025 tõus päris ära ei jää, jäetakse ära see täiendav 5%, mis oli valitsusest algselt tulnud ettepanek. Aga miks me oleme mõnevõrra julgemad 2026. aastal, on see, et meie praeguse teadmise kohaselt Läti just samamoodi tõstab sel ajal oma alkoholiaktsiisi 10% võrra. Ehk need tõusud on tegelikult ühetaolised: 2025. aastal peaks mõlemal olema 5% ja 2026. aastal 10%, et just nimelt see vahe ei kasvaks kahe riigi võrdluses. See oli peamine argument, miks me 2026. aastal oleme mõnevõrra julgemad. Me rahanduskomisjoni istungil julgustasime ka meie ministrit suhtlema oma hea Läti kolleegiga, et Läti võiks oma aktsiisipoliitika üle vaadata. Loomulikult iga riik teeb suveräänseid otsuseid, aga lihtsalt need rahvatervise riskid, mis on Eesti rahval, on täpselt samamoodi ka Läti inimestel. Ja ma arvan, et mõlema riigi seisukohalt oleks hea, kui me alkoholiaktsiisipoliitikat mõnevõrra ühtlustaksime, ja ühtlustaksime pigem kõrgemas suunas, mitte madalamas suunas. Eesmärk on tarbimist vähendada, mitte seda soodustada.

Vladimir Arhipov, palun!

No hea mõte oleks küll, jah, inimeste tervise hoidmise nimel alkoholi hind [nii kõrgele] tõsta, et seda keegi kätte ei saa, aga kahjuks see ei ole kunagi teostatav olnud, see ajalugu on ju olnud niikaua, kui maailm on olnud. Ja ilmselt Läti ärimehed, kes tegelevad alkoholi müügiga, toovad igale koalitsiooniliikmele kuskilt pudeli Proseccot vähemalt, tänavad teid sellise seaduse eest. Aga mul oleks konkreetne küsimus: kas te arvate, et nüüd see hinnatõus, mis tuleb, sunnib inimesi alkoholi vähem tarvitama ja see hakkab kohe tervist mõjutama? On selline küsimus.

Jaa, vastates küsimusele, jättes selle kommentaari kõrvale, siis väga loodan, et igasugune aktsiisitõus üldjuhul ikka avaldab seda mõju. Seda näitab ka Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste riikide praktika. Mõeldes ka ennast tavatarbijaks või poekülastajaks, siis ikka vaatad ju hindu. Kui hind on kõrgem, siis ostad vähem, üldjuhul see nii on. Võib-olla vee tarbimine nii kiiresti ei muutu, aga on tooted, millest on kergem loobuda, ja alkohol kindlasti kuulub nende hulka. Ehk: kindlasti see ei ole ainuke meede, see on ka päevselge. Küsimus on ka laiemalt kättesaadavuses, reklaamis, üldises ühiskonna teadlikkuses, eeskujus, kõiges muus. Alkoholipoliitika peab olema terviklik, aga aktsiisitõusude eesmärk eeskätt on see, et alkohol ei muutuks reaalajas nii-öelda odavamaks võrreldes keskmise palgaga. Ja kui me neid aktsiisitõuse ei teeks, siis täpselt see juhtuks: alkoholi kättesaadavus paraneks, olukorras, kus tegemist on tootegrupiga, mille tarbimist me soovime vähendada ja mis on Eestis niigi muret tekitavalt suur. Endise terviseministrina ma ei väsi kordamast, et vahet ei ole, kui palju me alkoholiaktsiisi kogume, alkoholi negatiivne mõju inimeste tervisele on igal juhul suurem kui see maksutulu, mis me sealt saame, sõltumata aktsiisimäärast.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõuga tõstetakse ka bensiiniaktsiisi. Vastavalt selle eelnõu seletuskirjale on suurem hulk bensiini kasutajatest kodumajapidamised, neid on lausa 74,9%. See on päris suur hulk inimesi, kes tunnevad varsti, kuidas selle kütuse, mida nad oma autodes kasutavad, [hind] tõuseb. Sinna lisanduvad kõik muud maksud, ka automaks. Kas on [tehtud] mingisugune analüüs või olete arutanud, kuidas see mõjub inimeste toimetulekule? Ja teine pool, praegune valitsus suure hurraaga tõstab erinevaid makse. Aga on olnud ka head ajad. Ma mäletan, et Keskerakond oli valitsuses. Võib-olla oskate praegu kiiresti loetleda neid häid asju, mida Keskerakond tegi? Mina mäletan, et me panime nii-öelda pidurit aktsiisitõusudele, vähemalt kütuse osas.

Lihtne oleks vastata, et rahanduskomisjon ei arutanud seda [teemat], neid teie poolt küsitud asju. Aga printsiibis loomulikult igasugused maksutõusud avaldavad inimestele mõju ja seda ei maksa varjata. Ega neid maksutõuse valitsus või parlament ju niivõrd ulatuslikult hetkel ette ei võtaks, kui meil ei oleks lihtsalt selline rahaline olukord. Riigieelarve on tugevas defitsiidis, meil on julgeolekukulud kasvanud, meil on muud kulud kasvanud, majandus on languses. Tegelikult on vaja eelarve tasakaalu poole liikuda. Tasakaalu me küll ei jõua veel, aga need on hetkel, võib öelda, koalitsiooni vaates kompromissina sündinud maksupoliitika ettepanekud. Kahtlemata, teie erakonnal ja ka minu koduerakonnal oleks küll mõnevõrra teistsugune maksupoliitika. Eks tulevik näitab, kas ja millal õnnestub seda ellu viia.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimus on võib-olla natuke sarnane kolleeg Lauri Laatsi omaga, aga sellele ei saa vastata niimoodi, et komisjonis ei olnud see arutelu all. Nimelt, minu jaoks on alati see küsimus, kas toetada aktsiiside tõusu. Alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiisi puhul on arusaadav, miks neid tõstetakse, ja iseenesest ma selle vastu reeglina ei ole, juhul kui see ei lähe liiga kaugele. Aga kui alkoholi ja tubakat inimesed ei pea tarbima, sest see tihtipeale teeb nende tervise halvemaks, siis kütusega on teine lugu. Kütust mõned peavad kasutama – just nimelt peavad. Minu küsimus on see, et kui te arutasite komisjonis alkoholiaktsiisi tõusu mittekehtestamist, siis kas te olete ka kütuseaktsiisi tõusu mittekehtestamist komisjonis arutanud? Jaa või ei? Ja kui ei, siis miks?

Aitäh! Lühike vastus on see, et tõepoolest, kütuste puhul, bensiiniaktsiisi ja muu taolise puhul oli arutelu oluliselt tagasihoidlikum, et mitte öelda pea olematu. Arutelu keskendus kohtumistel peaasjalikult alkoholiaktsiisile ja sellest tulenevalt olid erinevad alternatiivid laual ja hinnangud piirikaubandusele või selle kasvule. Samuti arutati tõesti seda kultuurkapitali sihtkapitalide vahelist jaotust, mille kohta ka otsuseid tehti. Ma ei mäleta, tunnistan ausalt, et ka teie fraktsiooni esindaja oleks tõstatanud seda bensiiniaktsiisi küsimust. Aga kindlasti ta võib täpsustada, kui ma praegu teile liiga teen. See ei pälvinud nii palju tähelepanu.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjon arutas sellist probleemi, et majanduskriisi ajal maksude tõstmine veel rohkem pidurdab majanduskasvu?

Aitäh! Üldiselt, eks laiemalt seda on ikka rahanduskomisjon arutanud, aga konkreetse eelnõu vaates mitte, seda enam, et nagu teie enda hea kolleeg just hetke eest viitas, alkoholiaktsiisi tõusude puhul me näeme pigem ju eesmärki vähendada [alkoholi] tarbimist. Ehk nende puhul oodata sealt uut tõuget majanduskasvuks oleks ilmselt natuke palju. Ja väga loodan, et alkoholitööstus või inimeste massiline [alkoholi] tarbimine pole see, mille peale me oma majanduskasvu ootused rajame. See pigem on selline tööstus, mille puhul me peame arvestama, et rahva terviseriskid on suuremad kui maksutulu, sealhulgas majanduse mõju. Nii et pigem peab tegelema nende leevendamisega ja riskide maandamisega. Aga laiemalt olen teiega nõus, et majanduskriisi ajal maksude tõstmine pole hea, ja üldjuhul me seda ka ei teeks, aga riigi rahaline seis on selline, kus häid alternatiive paraku ei ole.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Tanel! Eks me saame väga hästi aru, et on lihtsalt maksude tõstmine selleks, et riigikassat natukene täita. Ega keegi [alkoholi] vähem tarbima ei hakka ja need, kes seda tõesti osta ei saa, kuna see nii kalliks läheb, hakkavad lihtsalt puskarit ajama. Kõik saavad sellest aru väga hästi. Nii et öelge ausalt, et see on lihtsalt riigi rahakoti täitmiseks. Aga küsimus on järgmine. Okei, nende tubakaaktsiiside puhul see on võib-olla isegi väga hea, äkki hakkavad vähemalt noored vähem suitsetama. Aga kütuseaktsiis! Olete seda analüüsi teinud, kuidas see mõjub eriti vaesematele inimestele, kellele tulevad tõesti teised maksud ka kaela? Kui me vaatame kauplustes, siis [näeme, et] üha rohkem on inimesi, kes luubiga käivad vaatamas neid hindasid, mis seal lipikute peal on. Kas te sellist analüüsi olete teinud, kuidas see mõjub vaesematele inimestele?

Aitäh! Pean nüüd kommenteerima teie seisukohavõttu. Kindlasti alkoholiaktsiisi tõstmise puhul ei ole mingit sellist naiivset ootust, et see nüüd lahendab kõik riigieelarve murekohad ära, vaid pigem ikkagi alkoholiaktsiisi puhul mina näen põhilise küsimusena seda, et alkohol ei muutuks ajas odavamaks ehk inimestele kättesaadavamaks. See on terviserisk. Seda – ma pean silmas alkoholiaktsiisi tõstmist – tehakse ka majandusbuumi ajal ja tehakse halvematel aegadel. Ehk kindlasti tal on oma eelarvemõju, aga põhiline küsimus on see, et me ei suurendaks tervisekahjusid, mis on tegelikult alkoholi liigtarvitamisest tulenevalt Eestis muret tekitavalt [suured]. Mis puudutab muud, siis täiendavat analüüsi rahanduskomisjon eraldi ei ole teinud. Kindlasti on ministeeriumid seda analüüsinud, neid hinnanguid teinud, kui nad ettepanekuid teevad. Ja need aktsiisitõusud siiski, kui me vaatame konkreetselt bensiini puhul, on suhteliselt lauged, ehk me räägime 5%‑st ühes aastas, me ei räägi mingist hüppelisest tõusust, me ei räägi väga suurest muutusest. Aga kahtlemata on sellel oma mõju, seda ma ei eita.

Lauri Laats, küsimus istungi juhatajale.

Ei, ma tahtsin lihtsalt istungi juhataja tähelepanu juhtida, mis puudutab mõningaid väiteid, et meie diskussioon siin väga kiiva ei läheks. Ma loen lihtsalt selle seaduse seletuskirjast seaduse eesmärgi. Ja nimelt: "Eesmärk on sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiinide aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu." See on seaduse eesmärk. Et noh, lihtsalt oleme korrektsed.

Istungi juhatajale siin protseduuriliselt ma ei lugenud küll [küsimust] välja. Aga Rain Epler, küsimus ettekandjale.

Aitäh, hea istungi juhataja! No, Tanel, see sinu praegune koduerakond tõstis aktsiise siin aastaid tagasi. Siis tuli valitsus, kus sina olid terviseminister, ja see valitsus otsustas aktsiise langetada. Ja me käime ringi ja oleme näinud seda, kuidas see tõus viis tookord raha eelarvest ära, ja nüüd juba tehtud tõusude tõttu taas laekumised vähenevad, põhjapiirilt kaob kaubandus ära ja lõunapiirile ta tekib. Aga sa rääkisid rahvatervise eesmärkidest. Kuna sa ise oled olnud neid aktsiise nii tõstmas kui ka langetamas, siis ilmselt sa oled seda statistikat pingsalt jälginud. Kuidas selles ringis alkoholitarbimisega siis on olnud? Kas selle mõju alkoholi tarbimisele üldse on selline, mis oleks statistiliselt märgatav, ja kui on, siis milline ta on olnud nende tõusude ja languste virvarris?

Aitäh! Lihtsalt, kuna siin juba läks istungi stenogrammi täpsustamiseks, siis täpsustan mõned nüansid ära. Tol ajal, sa viitasid siin Keskerakonna valitsusele sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga, tõesti tõsteti aktsiise. Toona oli see tõusutempo liiga kõrge. Tõepoolest oli vist isegi 70% seal mingil aastal lahja alkoholi aktsiisimäära tõus. See oli ilmselgelt liiga kiire. Lihtsalt me tuginesime rohkem terviseargumentidele kui fiskaalargumentidele. Esiteks, hilisema langetuse ajal olin ma sotsiaalminister, mitte terviseminister, ja teiseks, ma fikseerisin oma eriarvamuse. Seda ei algatanud toonane valitsus, algatas parlament, kui ma õigesti mäletan. Ei, vabandust, valitsus algatas, aga tõesti ma olin seal eriarvamusel. Ma ei toetanud seda. Ma arvan, et isegi kui see kiire tõus oli viga, siis see langetamine oli täiendav viga, mida tehti toona eeskätt teie koduerakonna eestvedamisel. Ja selle tulemusena tõesti, õige on tagajärjele mõelda, kui küsida tervisekahjude kohta, siis pärast seda tuli rekordiliselt kõrge suremus alkoholist tingitud tervisekahjudesse: 500–600 inimest aastas. Need olid reaalsed surmajuhtumid. (Hääled saalis.) Nii suurt suremust alkoholist tingitud haigustesse pole varasemalt Eesti Vabariigis olnud. Nii et kahtlemata, alkoholiaktsiisi langetamisel olid negatiivsed mõjud. Seda ma arvasin siis ja arvan ka täna. Midagi muutunud ei ole.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et rahanduskomisjonis me koos oleme hääletanud kahte muudatusettepanekut. Ma loen muudatusettepanekut nr 2, ja siis on seal 2.5, § 2. Kaks viimast rida nendel muudatustel on kirjas, et § 3 muudetakse. Aga § 3 muudatusettepanekutes ju ei olegi. Kuidas § 3 siis muudetakse?

Ma pean tunnistama, et ma päris ei saanud nüüd küsimusest … (Aivar Kokk räägib kohalt.)

Paneme korraks Aivar Kokale mikrofoni tagasi, et ta saaks täpsustada.

Aitäh! Kaks muudatusettepanekut on. Teises muudatusettepanekus muudetakse § 2. Kui sa vaatad teisel leheküljel, 2.5 all. Aga selle muudatuste rea viimases kahes reas on kirjas, et muudetakse § 3. Aga § 3 muudatusi ei ole siia sisse toodud. Kuidas saab muuta midagi, mida ei ole muudatusettepanekus kirjas?

Jah, ma pean selle tehnilise [külje] üle vaatama, võib-olla siin see sõnastus ei olnud konkreetselt nii korrektne. Aga sisu ja mõte on igal juhul õige ehk need muudatused on sisuliselt õiged. Võib-olla selle alapealkiri ei vasta sellele. (Saalist öeldakse midagi.) Ma saan aru, jah. Sel juhul ei vasta teine osa. Vaatame selle tehnilise poole üle. Tänan tähelepanu juhtimast!

Nii. Rene Kokk.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil on eesti keeles selline ütlus, et tark õpib teiste vigadest, rumal enda omadest. Te siin ettekandjana täidate tänase sotsiaaldemokraadina mõlemad tingimused ja ma ei oskagi öelda, kuidas teid nimetama peaks. Aga ma küsin seda. Mis paneb teid arvama seda ja kas te komisjonis arutasite, kuidas alkoholi tarvitamise põranda alla viimine, mida see teie eelnõu kahtlemata kaasa toob, aitab kaasa Eesti inimeste tervisele? Mäletan, tollel ajal, kui me valitsuses olles vähendasime aktsiise, ma arvan, et ma olin üks väheseid ministreid, kes reaalselt võttis ühe laupäevase päeva ja käis vaatamas. Sõitsin Tallinnast koos Soome ja Eesti autodega Ikla piiripunkti, et näha, mis seal päriselt toimub, kuigi valitsuses öeldi, et aktsiisi vähendamine ei muuda midagi ja tegelikult polegi nagu probleemi. Kuidas teie [arvates] see salakaubanduse tekkimine aitab kaasa sellele, et kui me probleemi olemust ei näe ühiskonnas, siis kaobki ära alkoholi tarvitamine suuremas mahus?

Jaa, ma päris lõpuni ei saanud aru küsimuse sisust, aga kindlasti keegi ei ole eitanud ei piirikaubanduse ega salakaubanduse olemasolu, aga lihtsalt selle loogika järgi äärmusesse minnes peaks ütlema, et ei tohi üldse aktsiisi tõsta või ei tohi see kunagi olla kõrgem kui naaberriigil. Päris niimoodi me ei saa ka oma riigi poliitikat ajada, et me alati vaatame, et kui Läti ei tõsta, siis me istume ka sama aktsiisimäära peal, olukorras, kus alkoholi hind sel juhul võrreldes keskmise palgaga, võrreldes muude toodete ja teenustega ajas muutuks odavamaks. Seda me ei saa ju rahva tervise seisukoha vaatest lubada. Nii et tegelikult, kui vaadata eelnõu rahulikult, kaine pilguga, sõltumata sellest, kas olete koalitsioonis või opositsioonis, siis [on näha, et] tegemist ei ole ei hüppelise tõusuga ega ka kuidagimoodi summaarselt liiga massiivse tõusuga, vaid suhteliselt tagasihoidlikuga: 5% 2025. aastal, 10% 2026. aastal ja 5% ja 5% 2027. ja 2028. aastal. Ehk pigem ma ütleksin – mina isiklikult eelistasin kiiremat tõusu näha –, et see on niigi kompromiss. Siit veel kärpima minna ma küll ei pea mõistlikuks.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui te vastasite minu küsimusele, te rääkisite alkoholi ja tubaka tarbimisest. Seda tõesti võiks olla vähem. Aga mida teha näiteks elektriga? Kas istuda pimeduses?

Ei ole vaja pimedas istuda. Ja käesolev eelnõu tegelikult elektriaktsiisi ka ei tõsta.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin esiteks, kas sellel aktsiiside tõstmise teemal on ka Läti edasiste plaanidega tutvutud ja püütud sellist ühispoliitikat arendada. Ja teiseks ma küsin, et kui meie selle eelnõu üheks motiiviks on tõepoolest alkoholi tarbimise vähendamine, mis on ju tõesti Eestis vajalik, kas siis poleks ikkagi õigem kaaluda hoopis müügiaegade piiramist, nagu on teinud Leedu, Soome, Rootsi ja Taani.

Aitäh! Tegelikult ma korra teie kolleegile või meie kolleegile Anastassia Kovalenko-Kõlvartile vastates ka viitasin, et üks põhjus, miks me just sellise tempoga liigume, on just nimelt Läti plaanid. Ehk meile teadaolevalt Lätis tõuseb alkoholiaktsiis 2025. aastal 5%, 2026. aastal 10%, edasi 2027. aastal 5%. Nii et me liigumegi Lätiga samas tempos. (Keegi räägib saalis.) Ei, see ei vasta tõele, ehk et need … Me vist siin paralleeldebatti ei saa pidada, eks ole, praegu vastan härra Jaak Valgele …

Just tahtsingi öelda, et vastake küsimusele.

… pärast tulevad järgmised küsimused. Ehk et veel kord, me liigume samas tempos Lätiga järgmise kolme aasta plaanis. Julgustasime komisjonis omakorda meie ministrit ja Rahandusministeeriumit tervikuna kindlasti Läti ministriga suhtlema, et ka seda alkoholiaktsiisi tulevast treppi ühtlustada. Minu soe soovitus neile oleks kahtlemata alkoholiaktsiisi tõsta, sest ega siis Eesti inimeste alkoholitaluvus ei ole kuidagimoodi kõrgem või madalam kui Läti inimeste oma. Kahtlemata ka Läti elanike huvides oleks alkoholi tarbimise langus, ja liiga odav alkohol – on see siis õlu või kangem alkohol – kahtlemata soodustab liigtarvitamist ja sellega kaasnevaid terviseriske. Need murekohad said tõstatatud ka komisjonis. Ma olen teiega printsiibis igati nõus, et meil on mõistlik seda Lätiga maksimaalselt ühtlustada. Aga kordan ennast: et ühtlustada pigem kõrgemas suunas, mitte madalamas suunas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Tanel! Eplerile vastuseks sa ajasid täielikku demagoogiat. Epler küsis tarbimise kohta, aga sellele sa ei vastanud, vaid hakkasid rääkima hoopis seda, et suremus suurenes, kui aktsiisid langesid. Tead, suremus tõusis küll, aga sellepärast, et sunniviisiliselt ja massiliselt süstiti inimestesse vaktsiini, sellesse inimesed hakkasid surema. Aga siin oli juttu piirikaubandusest. Rahandusministeeriumist on tulnud selline hästi tore mõjuanalüüs, mille sisu on lühidalt kokku võttes selline, et on tehtud aktsiisiarvutused õllekohvri näitel: võetakse bensiiniliitri hind ja õllekohvri hind ja leitakse, et see vahe on suhteliselt väike, nii et keegi selle pärast Lätti sõitma ei hakka. No teate, nii elust irdunud ja nii lapsikut mõjuanalüüsi annab ikka teha! Me teame, et Eesti valitsuse tegevuse tulemusena on selline hinnatõus Eestis, et inimesed lähevad lihtsalt Lätti, sest Lätis on odavamad mitte ainult …

Teie aeg!

… alkohol, vaid ka kütus, esmatarbekaubad, toidukaubad, riided ja absoluutselt kõik muu. Nii et kõik Eesti inimeste raha …

Küsimus, palun!

Juba rahandusminister ütleb, et aktsiisid ei laeku. Millel põhineb teie selline optimistlik hoiak, et oi-oi, kõik läheb hästi, aktsiisid laekuvad ja kulka sihtkapitalid saavad ka veel raha?

Aitäh!

Aitäh! No siin küsimuses oli taas nii palju valet, et kõike ei jõua ümber lükata. Kahtlemata, mina usaldan Eesti arste, sealhulgas Tervise Arengu Instituuti, kes suudab määratleda surma põhjuse. Ma enne viitasin, et pärast alkoholiaktsiisi langetamist [sagenesid] väga märkimisväärselt just nimelt alkoholist tingitud erinevate tõbede põhjustatud surmad. Loomulikult, teie võite olla teisel seisukohal, võite igasuguseid kirju vahetada siin, see kuidagimoodi ei muuda fakte, ei muuda tõsiasja, et alkoholiaktsiisi langetamisel oli negatiivne tervisemõju. Kogu see jutt vaktsiinivastasusest ei puutu praegu siia, seda võite oma portaalides levitada, millest on kahju. (Hääl saalist.) Jaa, see debatt jätkub siin kuidagi kummalisel moel. Ma saan aru, et see on EKRE stiil. Aga see pool, rahvatervisemõjud, millele te viitasite – kahtlemata minu jaoks on oluline, et kui me räägime alkoholipoliitikast, alkoholiaktsiisipoliitikast, siis me ei vaata ainult eelarvelist külge, vaid vaatame ka rahvatervisemõju. Meie parim teadmine, mis on ka maailma parim teadmine, on see, et alkoholiaktsiisi tõstmine aitab tegelikult tarbimist vähendada, piirata, selle abil ka negatiivseid tervisemõjusid leevendada. Kui mõnel erakonnal on teine platvorm, võib ta sellega valimistele minna.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tanel, see, et sa oled osav demagoog, mulle üllatusena muidugi ei tulnud. Ja seda surmajuhtumite statistikat on huvitav teada ja seda me võime arutada, aga mina küsisin tarbimise statistika kohta. Sellest sa hiilisid kõrvale. Ju ei ole statistiliselt tarbimises suurt muutust seoses aktsiiside tõstmisega või langetamisega näha olnud. Aga ma küsin hoopis teisel teemal. Sa oma sissejuhatavas sõnavõtus rääkisid vajadusest riigieelarve seisu parandada. Tegelikult ju täna juhtub see, mis oli ette teada, et juhtub: aktsiisi tõstmine vähendab neid laekumisi. Vaatame täna välja tulnud OECD majandusprognoosi, seal ennustatakse, et nii meie võlakoormus kui ka riigieelarve defitsiit kasvavad järgmisel aastal, ja päris oluliselt. Ning nad on siin viimasel ajal kogu aeg kasvanud. Räägi lahti see vastuolu! Sa eelnõu tutvustades rääkisid vajadusest eelarvepositsiooni parandada, millele see kaasa aitab. Tegelikult eelarvepositsioon ei parane …

Teie aeg!

… ja need meetodid ka kuidagi ei toeta seda parandamist.

Jaa, me küll ei arutanud varasemate aastate tarbimist rahanduskomisjonis nii põhjalikult, aga kuna ma olen heas tujus, siis ma kindlasti vastan sellele küsimusele. Jah, alkoholiaktsiisi langetamine selgelt suurendas alkoholi tarbimist. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli see 2015–2019 vahemikus 10,0–10,6 liitrit puhast alkoholi – vanuses 15+ elaniku kohta –, pärast seda see tõusis 2008. aastal ligi 11 liitrini, edasi juba 11,1 ja 11,2-ni. Eelmisel aastal, 2023, oli 10,9 liitrit. Umbes 11 liitri peale tõusis. Nii et alkoholiaktsiiside langetamise järel selgelt kasvas alkoholi tarbimine. See läheb kokku mu varasema väitega, et kasvasid ka alkoholist tingitud tervisekahjud ja surmajuhtumite arv – see on ka statistiliselt tõendatud. Nüüd see teine pool, mis on uus küsimus, mis puudutab seda rahalist vaadet. Meie parima prognoosi kohaselt, mis tuleb Rahandusministeeriumist ja mida pole mina arvutanud, on sellel praegusel eelnõul summaarselt positiivne eelarveline mõju. Ehk mõnevõrra väheneb ilmselt 2024. aasta varude soetamine, varude prognoos tulenevalt sellest, et alkoholiaktsiis ei tõuse 2025. aastal 10%, vaid tõuseb 5%, aga selle võrra paraneb jällegi 2025. aasta eelarve seis. Nii et võib öelda niimoodi, et sõltub, mis numbreid võrrelda, aga ütleme, kui võtame erinevuse varasema ehk täna kehtiva seadusega, siis hinnang on, et 2024. aastal on 10 miljoni euro võrra väiksem laekumine. Küll aga 2025. aastal on 18 miljoni euro võrra parem laekumine. Edasi ta natuke kõigub sõltuvalt aastast: vahepeal on varude [soetamine], vahepeal mitte. Aga siiski üldiselt eelarvepositsioon Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt tervikuna paraneb, kuna aktsiisi laekumine kasvab. Siin tuleb vaadata just kolme-nelja-aastast perioodi. Kui sa vaatad ühte aastat, siis sa võid saada selle aasta, kus parasjagu varusid [soetatakse], või vastupidi, seda ei tehta.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praegu te kaitsete seda eelnõu, mis Eesti rahvalt jälle koorib seitse nahka. Ma ei tea, kui palju nahkasid veel jagub seal. Alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi tõstmine – muudkui korjate raha. Aga ma tuletan meelde, et 27. juunil peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastasid Brüsselis Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ning pikaajalise toetuse kokkuleppe. Ma rõhutan: pikaajalise toetuse kokkuleppe! Ehk siis eesti keelde panduna: kümne aasta jooksul toetab Eesti Ukrainat 100 miljoni euroga. Kas te rahanduskomisjonis arutasite ka selle koosmõju, ja kui ei arutanud, siis miks te ei arutanud?

Aitäh! Lühike vastus on, et ei arutanud. Aga ma täpsustan korra oma vastust härra Eplerile. See võrdlus, mille ma enne [tegin], oli seotud ettepanekuga, mille valitsus on juba heaks kiitnud. Aga kui võrrelda praegu kehtiva seadusega, Rahandusministeeriumi suveprognoosiga, siis selle eelnõu mõju, mis täna siin teie ees on, on 2024. aastal null, 2025. aastal +7 miljonit, 2026. aastal +11, 2027. aastal +7, 2028. aastal –8 miljonit. Kokkuvõttes on selgelt positiivne mõju. Aga noh, see on prognoos, eks päris numbreid teame hiljem, aga parim teadmine on see, et aktsiisitulu kasvab. (Kalle Grünthal räägib kohalt.) Ma ütlesin, et seda ei arutatud. (Kalle Grünthal: "Ma küsisin, miks ei arutatud.") Sest kõiki asju, mida teie jõuate välja mõelda, ei jõua parlament arutada.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Väga hea, et sa neid numbreid siin välja tõid. Ma muidugi enne ütlen sulle, et selle teise parandusettepaneku juures räägitakse ka muudatusest, kus otsustatakse tubakatoodete aktsiisitõus kehtestada 2026. aastaks pool aastat varem ehk 2025. aasta 1. juulil, aga sellest see muudatusettepanek ühtegi sõna ei räägi. Aga kuna seal liideti kokku numbreid, siis vaadake, seesama seletuskiri … Ära võta arvutit praegu. (Tanel Kiik: "Ma kuulen väga hästi sind.") Sa muidu ei oska numbreid arvutada äkki. Senise plaani järgi on aktsiisitulu 2025. aastal vähemuses 12 miljonit – 12 –, kuid uue plaani järgi tulu kasvab 7 miljonit. Palju see kokku võiks teha? Selle eelnõu alusel on see 18 miljonit. 12 + 7, mulle koolis õpetati, on 19. Kumb number nüüd õige võiks olla?

Aitäh! Seda konkreetset tehnilist küsimust komisjoni ametnik täpsustas ka. See küll parim sõnastus ei olnud, millele te enne viitasite, aga mõte on sama. Eks see on mõnevõrra tingitud sellest, et me täna muudame seaduse muutmise seadust, ja nagu ikka, kui sa mitu korda muudad, siis on tõenäosus, et sõnastus läheb selliseks keeruliseks. (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Jaa, see võib juhtuda. Aga numbritega on väga lihtne: nii nagu igas koolis, ma arvan, küllap ka teie teate, et nii 12 kui ka 7 tähendab, et tõenäoliselt see pole täpselt see number, vaid see on komakohaga ümardatud allapoole või ülespoole. (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Allapoole või ülespoole ümardatud. (Aivar Kokk jätkab.) Ei, ei. (Juhataja helistab kella.) Ma vastan teile ära, kui sobib. Ehk ümardatult on õige antud juhul 18 miljonit. Ma võin näite tuua. Näiteks, ma ei tea, kui 0,6, mis ümardatakse 1-ks, ja 0,6 kokku liita, annab 1,2 … (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Jaa.

Laseme vastata!

Jaa, ma teile selgitasingi, et need on antud juhul ümardatud miljoniteni. Kui te 0,6 ja 0,6 ümardate, saate 1 ja 1 – kui kokku liidate, saate 2, eks ole. Aga kui 0,6 ja 0,6 kokku liidate, saate 1,2 ehk [ümardatult] 1. Nii et antud juhul siin on sama loogika: 1 miljon on ümardamise tulemusena muutunud. 18 miljonit on õige. (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Oi jah, need ei ole minu arvutused, need ei ole ka teie arvutused, see on Rahandusministeeriumi parim hinnang.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te enne vastates ütlesite midagi, et seisukohad muutuvad või on erinevad, olles opositsioonis või koalitsioonis. Noh, minu puhul on see selgelt olnud üks: valitsuses olles ma toetasin selgelt aktsiiside langetamist ja täna ma selgelt olen vastu aktsiiside tõusule. Nii et midagi pole muutunud. Küll aga tahaks aru saada, kuidas Eesti statistikat [mõjutab] see, et eestlased ostavad Lätist alkoholi. Kuidas see siis on: kas see parandab tõesti Eesti rahva tervist, kui puhtarvutuslikult me näeme küll, et alkoholi ostetakse vähem – jah, tõsi, viime need miljonid Lätti –, ja siis kuidagi Eesti rahva tervis paraneb? Palun see loogika lahti seletada. Ma mäletan, et tookord, kui ka meie valitsuse ajal see arutelu oli, siis ma ütlesin, et ma käisin Lätis vaatamas. Teie väitsite juba tookord, et aktsiisi pole mõtet langetada, sest midagi see ei muuda ja niikuinii keegi seal enam [ostmas] ei käi. Käidi massiliselt! Ja aasta pärast seda, kui me aktsiisi langetasime, oli hoopis teine pilt. Ma olen seda ise praktiliselt kontrollimas käinud, nii et tegelikult see mõju on ilmselge.

Aitäh! Ma tegelikult viitasingi enne sellele, et ka minu seisukoht pole muutunud, mis läheb ka kokku teie enda väitega. Tol hetkel ma arvasin, et pole vaja aktsiise langetada, arvan seda ka praegu. Aga loomulikult, see on meie jaoks probleem ja sellepärast ma olen viidanud mitmele küsimusele vastates, ka komisjoni arutelus me seda rääkisime, et kindlasti on meie jaoks murekoht, kui Läti alkoholiaktsiis on madalam kui Eestis. Ja eesmärk võiks olla see, et Läti enda aktsiise tõstaks ülespoole, mitte meie ei hakkaks langetama, et neile järgi jõuda. Ehk siis [ei oleks] nii-öelda, inglise keeles on race to the bottom, sihuke tunglemine sinna madalpunkti, et kes suudab odavamat alkoholi oma rahvale pakkuda. Eesmärk peaks ikkagi olema keskenduda sellele, et toidukaubad ja muu taoline oleks odavam, aga alkohol oleks vähem kättesaadav.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vot meie ikka lätlaste eest siin otsuseid teha väga ei saa. Aga ma [ütlen] selle Rene Koka küsimuse jätkuks. Ma ikkagi tahaks selle demagoogilise tarbimise tõusu argumendi ära korrigeerida. Alkoholi tarbimise numbrid tulevad müüginumbritest, sest inimeste kodudes ju neid pudeleid keegi lugemas ei käi. Kas on raske aru saada, et kui Eesti aktsiisi tõstis, siis sõitsid müüginumbrid ja ka maksud Lätti? Kodutarbimine statistiliselt tõesti vähenes. Aga kui aktsiisid langesid, siis kolisid müüginumbrid Eestisse ja statistiliselt [suurenes] ka tarbimine. On äärmiselt rumal ja demagoogiline eksitada siin avalikkust, sidudes selle rahva tervisega. See lihtsalt ei ole niimoodi. Mina väidan, et Lätist toodi – ja ka joodi – siis, kui aktsiisitõus oli, palju rohkem kui pärast.

Aitäh! No nüüd antud juhul teie eksitate avalikkust. Konjunktuuriinstituudi uuring ei põhine kunagi pelgalt müüginumbritel, vaadatakse tootmist, vaadatakse importi, vaadatakse eksporti, varusid, elanike piiriüleseid oste, salaturgu, välisturistide oste ja tarbimist. [See] on märksa laiapõhjalisem, see pole pelgalt kohapeal müüdud alkoholi arvutamine. See ongi tarbimise uuring, mitte müügiuuring. Kui tahate, tutvuge konjunktuuriinstituudi metoodikaga, ma olen seda teinud, erinevalt ilmselt teist, muidu te niimoodi ei küsiks. Kahtlemata keegi meist ei ole eitanud piirikaubanduse efekti, ei väsi kordamast. Kui me vaatame tarbimise muutust, siis kahjuks needsamad kurvad rahvatervise numbrid ehk alkoholist tingitud tervisekahjude, samuti surmajuhtumite [arvu] kasv pärast alkoholiaktsiisi langetust paraku aitab siiski tõendada seda kurba statistikat, et Eesti inimeste alkoholitarbimine kasvas aktsiisilangetuse tulemusena.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma alguses tahtsin teist asja küsida, aga ma küsin praegu selle jutu jätkuks, eelmise küsimuse jätkuks. Te räägite, et eestlaste alkoholitarbimine väheneb ja väheneb ka suitsetamine, mis iganes, kõik kokku, kui teie neid aktsiise tõstate. See on enesepettus ju! See etapp on Eestis juba läbitud. Alkoholitarbimise numbrid tõusid hästi palju selle pealt, et varasemalt soomlased ostsid Eestist alkoholi ja eestlased ostsid Eestist. Nüüd minnakse seda Lätti ostma. Loomulikult siis Eesti numbrid vähenevad, ja seda, mis Lätis toimub, keegi ei arvuta. Konjunktuuriinstituudil on väga ilus arvutada, sest siin enam ei osteta seda nii palju. Aga see on enesepettus ju, kui te hakkate kujutama ette, et selle tõttu inimesed ei tarbi enam ei alkoholi ega tubakat nii palju. Kas te tõesti ise siiralt ka usute või? Ma ei saa aru, mis maailmas teie elate.

Aitäh! Siin jälle oli küsimusest rohkem sildistamist. Aga nagu ma juba teie kolleegile vastasin, soovitan tutvuda konjunktuuriinstituudi metoodikaga. See ei ole nii lihtne matemaatika. Loomulikult ta just nimelt vaatab nii eksporti kui ka importi, inimeste tarbimist, tootmist, salakaubaturgu, väga erinevaid sisendeid, sealhulgas ka küsitlusi, ja selle pealt tuleb see hinnang. Ehk ta on märksa laiapõhjalisem. Ja loomulikult ma usun, et alkoholi hinnal on seos selle tarbimisega. Kui te vastupidist usute, siis see on küll kuidagi väga pentsik loogika.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Iga natukenegi majandust jagav inimene saab aru, et kui neid erinevaid aktsiise, näiteks bensiiniaktsiisi, tõsta, siis sellega kaasneb ka kõikide teiste kaupade ja teenuste hinna tõus. Selle tulemusena omakorda väheneb inimeste ostuvõime ja selle tulemusena väheneb maksude laekumine. Ma sooviksin teada, millel põhineb see pime usk, et see aktsiiside tõus toob riigieelarvesse planeeritud tulu, mida te siin ilusasti paberi peal olete kokku arvutanud ja kujutate ette.

Jah, nagu öeldud, Rahandusministeerium on neid arvutusi teinud, prognoosid teinud. Kas need osutuvad täpseks? Kunagi need ei ole sendi pealt täpselt. Aga lisaks sellele aktsiisitulule on paraku eesmärk ka see, et alkohol ei muutuks võrreldes muude kaupade ja teenustega, inimeste palgaga odavamaks ajas. (Hääl saalis.) Teate, see … Jaa …

(Helistab kella.) Mart Helme, palun! (Hääl saalist.) Lubage, Mart Helme, palun, las ettekandja lõpetab oma vastuse ära! (Hääl saalist.) Ei, Mart Helme, palun lubage ettekandjal lõpetada, sellepärast et niimoodi ei ole viisakas Riigikogu saalis vahele karjuda. Tanel Kiik, palun jätkake! (Mart Helme saalist: "Töö‑ ja kodukorra rikkumine!") Töö‑ ja kodukorrast me peame siin kindlasti kinni. Antud juhul oli vastaja kord vastata. Palun, Tanel Kiik!

Jaa, ma põhimõtteliselt tegelikult jõudsin oma vastusega lõpuni.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. (Mart Helme saalist: "Valetab, demagoogitseb!" Tanel Kiik: "Mida sa jaurad! No ausalt!") Head kolleegid! (Mart Helme ütleb veel midagi.) Mart Helme, palun! Peame lugu üksteisest, peame lugu ettekandjast ja katsume pidada tsiviliseeritud debatti! Tõepoolest, see vahele rääkimine ei ole hea parlamentaarne tava. Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma tahtsin küsida, kas teie kuulsite vastust sellele minu küsimusele, et millel see usk põhineb. Mina ei kuulnud, aga võib-olla mul läks kõrvust mööda.

Aitäh, hea kolleeg! Kuna küsija vastas ja püsis teemas, siis Riigikogu istungi juhataja ei sekkunud. Aga ma eeldan ka, et kui inimene vastab küsimusele, siis talle ei karjuta vahele. Vastasel juhul meil ei ole võimalik siin debatti pidada. Nii, head kolleegid! Me avame läbirääkimised. Urmas Reinsalu, ma saan aru, et teil on soov osaleda läbirääkimistel. (Urmas Reinsalu ütleb, et tal on küsimus Tanel Kiigele.) Ma lõpetasin selle ära, te jõudsite liiga hilja. (Urmas Reinsalu räägib midagi, viidates Kert Kingole.) Ma tänasin Tanel Kiike juba selle eest ja ta lahkus puldist. Aga te saate osaleda läbirääkimistel. (Urmas Reinsalu jätkab.) Ma kahjuks ei saa enam seda lubada, sellepärast et sellel hetkel, kui ma ütlesin, et rohkem küsimusi ei ole, Tanel Kiik lahkus puldist. Te jäite hiljaks. Sellisel juhul palun õigeaegselt saalis olla. (Urmas Reinsalu ütleb, et Kert Kingo sai küsida.) Proua Kingol oli protseduuriline küsimus. Kui te panite tähele, siis proua Kingol oli protseduuriline küsimus. Nii. Aga, head kolleegid, avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduslanguse ajal maksude tõstmine on väga halb mõte. Eesti majandus kahaneb juba kümnendat kvartalit järjest. Viimase kolme aastaga on hinnad tõusnud 40%. Inimesed muutuvad vaesemaks, ettevõtted lõpetavad tootmise. Nendel tingimustel pidurdab maksude tõstmine majandust veelgi. Samal ajal vähenevad meie kodanike reaalsed sissetulekud. Valitsus ütleb, et eelarves pole raha – see on vale! Me kulutame sadu miljoneid eurosid ametnike armee ülalpidamisele, investeerime miljardeid mõttetusse Rail Balticu projekti. Kasutu rohepööre läheb meile maksma tohutult raha. Valitsusel on, mille pealt kokku hoida, ja see on ausam kui niigi vaese Eesti rahva röövimine. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun! Martin Helme ei ole kohal. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! No meid kutsutakse siin pidevalt üles tsiviliseeritud debatile. No ei ole võimalik tsiviliseeritud debatti pidada, kui siit puldist koalitsiooni esindajad lihtsalt panevad tuima. Lihtsalt panevad tuima! Ja mitte ainult selle eelnõu puhul, vaid kõikide valitsuse ja koalitsiooni eelnõude puhul. Pannakse tuima, ükskõik mida küsitakse, küsimustele jäetakse vastamata, küsimustele vastatakse mingisuguse demagoogiaga, esitatakse valeväiteid, eksitavat statistikat. Ei ole võimalik mingit tsiviliseeritud debatti pidada. Väga selgelt esitatakse küsimusi seoses sellega, mis on aktsiisidega toimunud varem. Tuuakse statistilisi näitajaid, räägitakse sellest, mismoodi eelmisel korral, kui aktsiise langetati, esitas Rahandusministeerium meile täiesti laest võetud kalkulatsioone selle kohta, kuidas mingisugused täiesti teistsugused efektid [tulevad], kui tegelikult said olema. Miks? Sellepärast, et valitsuses oli üks vale erakond, kes tegi vale asja. Ja nüüd tullakse sellesama jutuga: aga Rahandusministeerium on andnud meile seesuguse ja teistsuguse analüüsi. See analüüs ei päde, sest seekord tehakse seda analüüsi selleks, et sellele valitsusele anda õigustus aktsiiside tõstmiseks. Ja täpselt nii käibki, sest probleem on milles? Te panete siin tuima sellepärast, et te teate, et korrumpeerunud, ringkaitset teostav süsteem on teie selja taga. Ja kui te arvate, et me siin hakkame teie reeglite järgi mängima ja tsiviliseeritud debatti pidama, siis te eksite. Te ei ole meid taltsutanud, me ei pea teiega tsiviliseeritud debatti, sest teie ei pea tsiviliseeritud debatti, vaid panete tuima. Ja nii lihtne see asi ongi! Me ei kavatse teiega tsiviliseeritud debatti pidada seni, kuni teie panete tuima. Kui te hakkate arvestama opositsiooni, aga mitte ainult opositsiooni, vaid üldse rahvasaadikute seisukohtadega, argumentidega, nendega argumenteeritult vaidlema, aga mitte tuima panema, tõenäoliselt me sellisel juhul muudame ka oma stiili. Aga seni, kuni teie arvate, et teil on õigus teha seda, mida te teete, sest te võite seda lihtsalt karistamatult teha, ei ole võimalik. Ei ole võimalik, Tanel! Ja muidugi ma karjusin siin vahepeal ka, kui tuli teemaks COVID‑i teema. Selle eest sa annad ühel päeval vastust, ja mitte ainult sina, vaid väga paljud. Praegu on Ameerika Kongressi kuulamised ja raport, mis väga selgelt sedastavad [COVID‑i kohta]. Mart Helme ei tee seda, Varro Vooglaid ei tee seda ega keegi kolmas ei tee seda siin saalis, vaid Ameerika Kongressi vastavad ametnikud, poliitikud ja nende poolt kasutatud eksperdid, seinast seina eksperdid on väga selgelt osundanud: COVID‑i pandeemia oli poliitiline üritus ja vaktsiinid ei olnud tegelikult need, mis oleksid suutnud seda pandeemiat pidurdada, peatada, ja ammugi mitte ei olnud nad vaktsiinid, mis ei põhjustanud tervisekahjusid ja surmajuhtumeid. Nad tegid seda. Ja selle eest ühel päeval hakkavad kandma vastutust poliitikud ja ametnikud nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Mõelge nüüd, sõbrad, kui te tuima panete, et te ei ole igavesed ja teie võim ei ole igavene ja ühel päeval tuleb vastuse andmise kord. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! Ega ju ei ole mõtet küsida mõistlikke küsimusi selle kohta, mida rahanduskomisjonis arvati või arvutati aktsiiside kohta. See on nüüd kolmas kord, kui Eesti riik, Eesti valitsus, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium sedasama reha trambib. Kolmandat korda me astume sama reha otsa ja kolmandat korda tullakse meile rääkima sama rumalat juttu, nagu juba esimesel korral. Enne veel, kui meil oli andmestik ja kogemus käes, oli kõigile terve mõistusega inimestele selge, et ongi rumal jutt ja viibki kahjulike tagajärgedeni. Ikka tehti tookord. No esimesel korral võis uskuda, et äkki ikkagi kuidagi läheb hästi. Ei läinud hästi. Teisel korral mitte keegi ei saanud uskuda, et äkki ikka läheb hästi. Kõik teadsid ette, et see aktsiisipoliitika, mida Sotsiaalministeeriumi aktivistid ja Rahandusministeeriumi tuima panijad meile toovad, lõpeb halvasti. Ja lõppeski halvasti. Ja nüüd meil tehakse täpselt sama asja täpselt sama jutuga kolmandat korda uuesti ja ta lõpeb samamoodi uuesti. Meil ei ole vaja kellelegi enam mingisuguseid veenvaid argumente esitada, piisab sellest, kui me vaatame, mis juhtus eelmisel kahel korral, ja meil on kõik selge. Aga kas see muudab tänase istuva valitsuse poliitikat? Noh, natuke tõmmati tagasi. Kuna eelmisel aastal juba aktsiise tõsteti ja selle tulemuseks, nii nagu me kõik ennustasime, oli laekumiste vähenemine, siis sel aastal lükatakse tõusud edasi ja räägitakse mingisugust trepijuttu. Aga tegelikult ikka minnakse edasi aktsiisitõusudega. Isegi selle taustal, kus me kõik näeme, et ka need tõusud, mis on juba tehtud, toovad meile kahju, lükatakse lihtsalt järgmised aktsiisitõusud edasi. Kolmandat korda astutakse sama reha otsa. Ja mida me siin vaidleme? Ei ole mõtet omavahel vaielda, Eesti rahvale tuleb lihtsalt öelda, et kui teil kõrini on, siis järgmine kord tuleb valida EKRE. Kõikide probleemide lahendus Eestis on EKRE. Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saab võimule, siis hakkavad kõik probleemid lahenema. Kuni meie oleme siin opositsioonis ja hullude, lollide ja põmmpeadega niisama vaidleme, saab ainult halvemaks minna.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allase. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mõned mõtted siis sellel olulisel teemal küllaltki hilisel õhtutunnil. Ma arvan, et aktsiisipoliitikat ei tuleks teha mitte ainult kaine peaga, vaid ka väga külma peaga. Ja eriti puudutab see alkoholipoliitikat. Esiteks tuleb aru saada, ja ma usun, et kui siin saalis oleks ka Urmas Reinsalu ja kui ta süveneks, siis saaks ka tema aru, kui palju vähem peaksime makse maksma, rahva raha kokku koguma, kui alkoholitarbimisest, eriti liigtarbimisest tulenevad kahjud oleksid väiksemad. Maailma kogemus näitab ju selgelt, et alkoholi hinnal ja [alkoholist] tulenevatel kahjudel on selge ja üksühene seos. Ja selle tõttu ma arvangi, et alkohol, eriti kange alkohol, võiks olla oluliselt kallim. On ju teada reaalne olukord, et aastast aastasse saame miinimumpalga või keskmise palga või mis iganes palga eest osta üha suurema koguse alkoholi. Minu arust pole absoluutselt normaalne olukord, kus kuue-seitsme euroga saab ennast reaalselt pildituks juua. Ja seda eriti minu kasvust poole väiksemad kaasmaalased. Kas see on normaalne? No ikka ei ole küll. Aga siin on ka üks oluline aga. Nimelt tuleb aktsiiside tõstmisega olla mõistlik, et see ei tooks kaasa olukorda, kus kodumaine vastava valdkonna tööstus kannataks selle all, kuid piirikaubandusest tingituna tarbitava alkoholi kogus tegelikult kokkuvõttes ei kahaneks. Seetõttu pean väga mõistlikuks, et osa kavandatavatest või eelnevalt kavandatud aktsiisitõusudest plaanitakse ära jätta. Aga siinjuures ma ikkagi väga rõhutan, et see ei tähenda, et peaksime loobuma mõistliku alkoholiaktsiisipoliitika ajamisest. Vastupidi, esimesel võimalusel oleks vaja loobuda lahja ja kange alkoholi aktsiiside määramisest ühe lauaga löömise meetodil. Väga on vaja naaberriikidega, eriti Lätiga jõuda kokkuleppele kooskõlastatud aktsiisipoliitika osas. Ja selge on see, et mõlemad riigid sellest võidaksid, mõlema riigi rahvas sellest võidaks. Ja loomulikult, väheoluline pole ka järjekindlalt tegeleda alkoholi kättesaadavuse küsimustega. Alkohol on reaalselt praegu Eestis sageli inimestele lähemal kui hädavajalikud esmateenused. Samuti on vaja tegeleda alkoholireklaami piirangutega ja absoluutselt kõige olulisem on tegeleda teadlikkuse kasvatamisega, mida alkohol inimestele tähendab ja milliseid kahjusid ta tegelikult kaasa toob. Ma olen täiesti veendunud, et ütlus "alkohol on tarkade inimeste jook" võiks jääda minevikku või kasutusest rohkem välja langeda, sest kes meist ikka ennast lolliks peab. Ja selge on see, et kokkuvõttes see kahju ei jää olemata. Nii, need olekski minu mõtted. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun! (Lauri Laats küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes vaatavad meid interneti vahendusel! No hea kolleeg Anti langes lõksu, ta langes selle alkoholiaktsiisi lõksu. Kui me vaatame, mille kohta meil eelnõu on, siis [näeme, et] see on ikkagi alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmine. Tema rääkis ainult alkoholiaktsiisist. Minu arust siin ongi need asjad kokku pandud selleks, et natukene teha vett sogasemaks. Sama eelnõuga tõstetakse ka kütuseaktsiisi, mis mõjub otseselt meie inimeste toimetulekule, sellepärast et, nagu ka seletuskirjas on välja toodud, bensiini kasutajatest on [74,9]% just füüsilised isikud ehk siis meie majapidamised. 75% inimestest! Järelikult see tähendab ju seda, et meie inimestele, kes parasjagu ei kasuta ettevõtte autosid ja kasutavad autosid, mis sõidavad bensiiniga, läheb kütus kallimaks. Siin olid hea ettekandja ja hea kolleegi Aivar Koka vahel väiksed arvutused. Põrgatati numbreid, et kas üks number on seal õigesti või valesti kirjas, kas matemaatika klapib. Ja siis käis väike tehe ka, et ikkagi 1 + 1 = 2. No ei ole! Selle valitsusega 1 + 1 ei ole 2. Makse tõstetakse, see on +1, aga inimestele jääb kätte –1. Ehk siis 1 + 1 ei võrdu 2, vaid võrdub –1, sellepärast et need maksutõusud, mis on rakendatud, mis jõustuvad järgmisel aastal või 2026. aastal ja mis jõustusid juba sel aastal, jätavad ju tegelikult tühjad pihud inimestele. Ja ongi –1 ja siin valitsuse matemaatika ei kehti. Ma tuletaks lihtsalt meelde, et juba sellel aastal on jõudsalt tõstetud aktsiise: 1. maist kütuseaktsiis 7%, maagaasiaktsiis 20%, elektriaktsiis 45%. 1. maist 2024! Käibemaks 1. jaanuarist 2024 tõusis 10%: 20%‑lt 22%‑le. See on ju 10% tegelikult. Järgmine aasta automaks, majutuse käibemaks tõuseb 9%-lt 13% peale. Ajakirjandus: tahad paberlehte osta, maksad rohkem: 5%-lt tõuseb 9%-le. Need on kõik need maksud, mis rakenduvad lisaks sellele eelnõule, mida me praegu siin arutame. Tulumaks tõuseb 10%, 20%-lt 22% peale, 2026. aastal on ta meil juba 24%. Käibemaks on ka 24%. Jällegi on see koht, kus pannakse erinevad aktsiisid ühte eelnõusse. Loomulikult, kõige rohkem tähelepanu köidab alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, aga siinsamas, sellessamas eelnõus on peidus väga oluline komponent – kütuseaktsiisi tõus. Ma kordan üle: see hakkab kehtima bensiinile ja see puudutab 75% leibkondadest. 75%! Vot nendest asjadest tuleb rääkida. Tuleme tagasi kogu selle seaduseelnõu eesmärgi juurde. Korraks ettekandja püüdis natukene omapoolset vaadet anda, et kui me tõstame aktsiise, siis see vähendab tarbimist ja see on ju hea, kui inimesed tarbivad vähem alkoholi ja tõmbavad vähem suitsu. No loomulikult see on hea, kui inimesed tarbivad vähem alkoholi ja tubakat. Selle vastu ju keegi ei vaidle. Aga ei ole mõtet ka rääkida sellest, et eesmärk on siin just nimelt selline. Eesmärk on ju hoopis teine. Seletuskirjas punkt 2: "Seaduse eesmärk. Eesmärk on sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiinide aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu." Must valgel on kirjas. Ja nii tegelikult on. Ja nii minister kui ka komisjoni liikmed, kes teevad ettekannet, peaksid sellest ka lähtuma, et see on seaduse eesmärk. Loomulikult, Eesti Keskerakonna fraktsioon ei saa nõustuda praegusel hetkel aktsiiside tõstmisega, kuna neid on juba nii palju tõstetud. Loomulikult me ei saa nõustuda ka erinevate maksude tõstmisega. Aga [on üks asi,] millega me saame nõustuda ja mida toetab ka üks koalitsioonipartner, sotsiaaldemokraadid, nüüd nad isegi uhkustavad: "Aga meil oli ju õigus, oleks pidanud ikkagi selle pangamaksu ära tegema. Oleks teised mehed või parteid meil kõrval, siis oleks juba ära tehtud kah." No aga neil oli tegelikult võimalus. Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud pangamaksu eelnõu neli korda. Ja neli korda on sotsiaaldemokraadid selle maksu, pangamaksu, maha hääletanud. Platvormide maks: need on need kohad, kust tegelikult peaks riigile eelarvesse raha juurde tulema. Platvormid – Youtube, Facebook, Instagram –, ma arvan, et enamus Riigikogu liikmeid kasutab, suur hulk Eesti rahvast kasutab neid. Jälgivad kindlasti kogu aeg reklaame ka. Seda reklaami tuleb aknast ja uksest, nüüd tuleb sotsiaalmeedias ka veel. Vaatame, jälgime, laseme ennast mõjutada sellest, aga riik ei saa sellest mitte sentigi. Mitte sentigi, sellepärast et neid me ei maksusta. Maksustame parem perekondasid. Nii nagu seletuskirjas on, perekondade kasutuses olevatele autodele, mis kasutavad bensiini, paneme aktsiisi peale. Ja siis natukene peidame kogu selle bensiini[aktsiisi] tõusu selle taha, et me räägime siin alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi tõusust ka. Ei ole korrektne! Nii et Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb tagasilükkamise ettepaneku ja seda eelnõu me kindlasti ei toeta. Aitäh!

Nii. Ettepanek jõuab istungi juhataja lauale. Aitäh! Ja palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Valitsuse esitatud aktsiisitõusu eelnõu on järjekordne näide käpardlikust poliitikast. Esitatud kujul seesama aktsiiside 5%‑line tõus järgmisel aastal, mis on planeeritud, oleks pidanud valitsuse käsitluse järgi, nende endi analüüsi järgi tooma mitte täiendavat tulu riigieelarvesse, vaid hoopis, pange tähele, 1 miljon eurot vähem laekumisi riigieelarvesse. Maksustame kõrgemalt, aga maksutulud tegelikult vähenevad. Alkoholiaktsiisi puhul, kui me kõneleme sellest, et ainus otsus, mida nüüd komisjon tegi, oli lükata kuus kuud edasi alkoholiaktsiisi jõustumine, tähendab see lihtsalt manöövrit eelarveaastate lõikes suurema maksuaugu puhul. See suur maksuauk, mis pidi tulema 2025. aastal, tuleb nüüd 2026. aastal, kuuekuulise viibega. Olukorras, kus reaalsuses me näeme seda, et piirikaubandus üha kiirenevalt kasvab ka varasemate hindadega. See on tegelikkus. Bensiiniaktsiis ja selle tõstmine järgmise aasta keskel tähendab elukalliduse täiendavat tõusu. See tähendab seda, et järgmise aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima juba automaks ja liikuvust, auto omamist maksustatakse veel selja tagant täiendavalt 5%‑lise tõusuredeliga. Inimesed, me loeme, ostavad selles maksutõusude hirmus detsembrikuus praegu autosid. Ja Isamaa sõnum siit kõnetoolist on Eesti inimestele üks. Meil on teile pakkuda lootust, meil on pakkuda see teadmine, et see automaks on ajutine maks. Saabub hetk, kui siinsamas parlamendisaalis see automaks tühistatakse. Tehke oma ostu‑ ja tarbimisotsused selle eeldusega, et automaks jääb ajutiseks maksuks. Meie inflatsioon on Euroopa kõrgeim. Järgmise aasta lõpuks, just valitsuse viimaste aastate käpardliku maksupoliitika tulemusel, mis seda inflatsiooni on kiirendanud, me jõuame viie aasta vaates 50%‑lise inflatsioonini. Ja see on täiendav negatiivne tagajärg valitsuse maksupoliitilistele otsustele, mis lisaks otsesele koormusele Eesti inimestele tõstavad ka hindu. Valitsus asetab kaudsete maksude koormuse selliselt Eesti inimestele, et me oleme juba lähemas perspektiivis efektiivselt kaudsete maksude koormuselt Euroopa mustal esikohal. Meil on kaks aastat järjest Euroopa sügavaim majanduslangus, Euroopa kiireim inflatsioon ja siis me saame veel ühe musta esikoha: Euroopa kõrgeimad kaudsed efektiivsed maksud. Kunagi varem ei ole niisugust olukorda meie vabanemise järgselt olnud, kus Eesti on korraga mustade mõõdikute tšempion. Me oleme olnud uhked selle üle rahvusvahelise konkurentsi võtmes, kus meie indikaatorid on olnud positiivsed, ja ühiselt rahvana pingutanud selle nimel, et neid näitajaid parandada. Ja praegu me näeme, et valitsuse käsitlus liigub süsteemselt seda senist Eesti pingutust lõhkuvas suunas.

Kas soovite lisaaega?

Olge hea.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Isamaa sõnum on selge: maksutõusudele on ratsionaalne, rahanduslikult vastutustundlik alternatiiv olemas. Valitsuse ettekujutus, et me maksustame Eesti majanduslangusest välja, on vastutustundetu ja ebakompetentne. Valitsuse baaslähtekoht on vale. Ja kui baaslähtekoht on vale, siis tagajärjed ja poliitika jõustamise tulemusena halvenev elukvaliteet on sellega otseses seoses. Meie – rahvaesinduse, riigi poliitilise juhtimise vastutust kandvate inimeste – esmane ülesanne riigis on see, et Eesti majanduslangusest välja tuua. Kahetsusväärselt me näeme seda, et on katkenud igasugune dialoog ettevõtlusorganisatsioonidega. Rahanduskomisjon kuulas ära rea erinevate huviorganisatsioonide ja ühingute arvamusi. Ja need olid hävitavad, soosivat käsitlust sellisele täiendavale maksutõusule mitte keegi ei väljendanud. Meil on aega praegu korrigeerida seda poliitikat ja see on minu sõnum siit kõnetoolist, see on Isamaa sõnum siit kõnetoolist valitsusele: loobuge täiendavate maksutõusude agendast, jätke ära see täiendav aktsiiside planeeritud tõus, mis tegelikkuses ka riigi rahanduslikku olukorda, nagu me nägime valitsuse enda koostatud seletuskirja näitest, kuidagi ei paranda. [Esiteks,] see halvendab Eesti majanduse, Eesti ettevõtluse väljavaateid. Teiseks, kaudsete maksude täiendav tõstmine halvendab Eesti inimeste ostujõudu ja tõstab Eestis hindu. See ei ole mõistlik kurss. Muidugi, valitsus ütleb, et selline maksutõusude agenda on alternatiivitu. Kuid ma siit kõnetoolist kinnitan täie teadmisega, et sellele maksutõusude agendale on olemas veenev alternatiiv. Ajal, kui te panete järgmisel aastal muu hulgas ka aktsiisidega Eesti inimestele, ettevõtetele üle miljardi täiendavaid makse õlgadele, te ei vähenda absoluutselt valitsemiskulusid. Te olete sellega määratlenud oma prioriteedi: asetada ka keerulises rahanduslikus olukorras Eesti inimeste õlgadele täiendav koorem. Kahjuks selle tulemusena, nagu me näeme, ka valitsus ise on möönnud, on inimeste ostujõud, see tähendab ka elukvaliteet paraku järgmisel aastal halvem, kui ta oli peagi lõppeval 2024. aastal. Karmid sõnad, olen nõus sellega.

Teie aeg!

Aga lihtsalt aeg on selline, et ümber nurga ei ole võimalik kõnelda. Vabandust!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Päevast on saanud sujuvalt õhtu. Rahanduskomisjoni esimehena ja Reformierakonna fraktsiooni esindajana pean võib-olla tähelepanu juhtima sellele, kuidas kujunes olukord või kuidas kujunes arvamus, miks me otsustasime ära jätta järgmise aasta juulikuusse planeeritud alkoholiaktsiisi 5%-lise tõusu. Ja nimelt, juba selle aasta aktsiisilaekumised on allpool prognoosi. Võrreldes eelarvega on olnud vähemlaekumine 10 miljonit eurot ja võrreldes suveprognoosiga on alalaekumine siiani. Nii Rahandusministeerium kui ka kauplejad ja tootjad ütlevad, et piirikaubandus on kasvanud. Rahandusministeerium arvab, et piirikaubanduse kasv on 20%, tootjate sõnul 30%. Mõlemal juhul on need numbrid küllaltki suured. Me ei saa keeta katla ühes servas paksemat suppi. Seetõttu me ikkagi peame vaatama, kuidas maksustavad alkoholi ja kõiki teisi pahesid ka meie naabrid, et piirikaubandus ei hoogustuks. Tuleb muidugi nõus olla terviseedendajatega, et kõrgem aktsiis, mis tõstab alkoholi hinna kõrgemaks, vähendab alkoholi tarbimist, ja see on Eesti inimeste tervisele hea. Samuti tuleb nõustuda terviseedendajatega, et alkoholiaktsiis Eestis on väike, alkohol on liialt odav võrreldes kasvanud sissetulekutega. Kui me vaatame Lätit, siis Läti tänane otsus on, et alkoholiaktsiisi tõstetakse 5% 2027. aastast. Aga selle eelnõuga meie Eestis kavatseme 2026. aastast tõsta täiendavalt 5%, varem on otsustatud veel 5%-line tõus. Nii et on üsna veerekese peal ja üsna suure riskiga seotud alkoholi hind ja piirikaubanduse kasv. Ja kui me tõstame aktsiisi ülemäära ja tekib piirikaubandus, siis me ei kaota Läti eelarvesse mitte aktsiisi ja meie inimeste tervist, vaid ka kasvanud käibemaksu. Kui sõidetakse Lätti, ostetakse autosse kütust – ka selle hind sisaldab aktsiisimaksu ja käibemaksu, [mis läheb] Läti eelarvesse. Käiakse läbi toidupoest ja võib-olla ka ehitusmaterjalide poest. Seetõttu me peame silmas pidama maksutaset meie naaberriikides ja me peame hoidma enda maksutulusid ja oma inimeste tervist samuti. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Enne, kui kolleeg Reinsalu püüdis Tanel Kiigele küsimust esitada ja istungi juhataja seda võimalust ei andnud, sest Tanel Kiik oli juba lahkunud, siis istungi juhataja ütles, et ta juba tänas Tanel Kiike, et ta lahkus puldist. Ja tõesti, see tänu oli põhjendatud. Tanel Kiik siin puldis uhas ikka mõnusasti demagoogiat ja väänas seda pilti päris kõvasti. Ma üllatan ennast ja teisigi: ma kiidan Annely Akkermanni, kes just käis siin kõnet pidamas ja tegelikult lükkas ümber paljugi, mida Tanel Kiik siin rääkis. Tõepoolest, arusaamine sellest, et piirikaubandus on kasvanud ja vähenenud ei ole mitte alkoholi ostmine, vaid vähenenud on alkoholi ostmine Eestist – nii see ongi –, see teadmine on jõudnud nüüd analüütikute ja prognoosijate teadmisesse. See on see, mis puudutab alkoholiaktsiisi. Me oleme selle ringi läbi teinud mitte väga ammu ja nüüd me alustame uut ringi, kus me tõstame aktsiise, maksud sõidavad Lätti ja Soomest Eestisse ei sõida. Küllap me jõuame varsti selle ringiga jälle sinna punkti, kus me aktsiisi allapoole korrigeerime. Kolleeg Laatsil oli õigus, et see eelnõu siiski ei puuduta ainult alkoholiaktsiisi. Ja seesama statistika, mis ütleb, et bensiini kasutavad valdavalt kodumajapidamised, on ka tõsi. Nii et järjekordselt on meil siin eelnõu, millega muudetakse raskemaks Eesti inimeste elu. Eriti palju raskemaks muudetakse nende inimeste elu, kes elavad suurtest keskustest kaugel ja kelle jaoks auto kasutamine on vältimatu. Tihti peab peres olema kaks autot, et oleks võimalik lapsi sõidutada ja muidu eluks vajaliku logistikaga toime tulla. See ei pane imestama selle koalitsiooni puhul. Nad võtsid selle tee aktiivselt ette juba kohe peale seda, kui see Riigikogu koosseis kogunes. Seda jätkatakse. Vahepeal käib siin, olgu infotunnis või mõne muu teemaga, peaminister, kes ütleb, et maksuralli on lõppenud. Ja siis me koguneme jälle siia saali ja see ralli läheb edasi. Ma kutsun üles koalitsioonisaadikuid ka ikkagi neid peaministri sõnu, et lõpetaks maksuralli ära, tõsiselt võtma ja seda rallit ära lõpetama. Aga samas ma ei looda, et see üleskutse langeb viljakale pinnasele. Üks asi, mida siin Tanel Kiik ettekandjana veel rääkis, oli see, et neid maksutõuse taas tehakse põhjendusega, et riigi eelarvepositsiooni on vaja parandada, et riigi võlakoormust on vaja vähendada ja defitsiiti vähendada ja nii edasi. Kui me vaatame prognoosi, siis prognoosid näitavad, et ei parane see riigi eelarvepositsioon. Ja niimoodi retooriliselt võib küsida, et huvitav, millal jõuab kätte see aeg, kui rahanduskomisjonis hakatakse seda tõsiselt võtma. Kui me oleme ka värske OECD majandusprognoosi järgi jätkuvalt Euroopa kõige suurema majanduslangusega riik, siis millal see kohale jõuab, et kui majandustegevust pidevalt kägistada ja inimeste ostujõule negatiivset mõju avaldada, siis me võimegi jääda Euroopa kõige kehvema majandusega riigiks? Nii et loodame, et see teadmine tuleb kiiresti. Veel rohkem tegelikult loodan ma, et see valitsus vahetub võimalikult kiiresti, siis nad ei pea hakkama ümber mõtlema. Siis saavad teised teha. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! [Ütlen lihtsa] lause: "Kurb on!" Kurb on see, kui oma vigadest ei õpita. Veel parem oleks, kui õpitaks teiste vigadest. 2020. aastal koroona algkuudel, kui me olime valitsuses, tegime kiired otsused, vähendasime aktsiise. Juba kahe nädala pärast oli näha, et piirikaubandus praktiliselt seiskus ja kahe kuu pärast seal poodides enam seda käivet ei olnud. Arvati, et käive ei kuku. Aga kukkus – Läti poole peal! Nüüd me kuulasime siin huvigruppe oma komisjoni istungitel. Õlletootjad ütlesid väga ilusti, et juba praegu õlle müük Lätis on kasvanud. Ma ei tea, kust komisjoni esindaja kuulis seda, et Lätis tõusevad aktsiisid samamoodi nagu Eestis. Mina olin küll rahanduskomisjonis ja seal väga selgelt Rahandusministeeriumi ametnik ütles, et loodetavasti 2027. aastal Läti hakkab aktsiise tõstma. Aga siis me oleme juba jõudnud pika sammuga ette. Kui kaua peab ootama seda, et tänasel valitsusel [tekiks] majanduslik ja ettevõtlik arusaam? Siin Riigikogu liikmete hulgas on ikkagi mõned ettevõtjad ka. Ja ka koalitsioonipoliitikute [hulgas] on ettevõtjaid, kes väga selgelt saavad aru, et selline maksude tõus ei ole viinud majandust tõusuteele, vaid vastupidi. Kohe-kohe oleme juba viimased kolm aastat olnud majanduslanguses ja tänaseks oleme jäänud ainukeseks Euroopa riigiks, kes majanduslanguses on. Kui vaadata neid aktsiisitõuse, mis on juba toimunud sellel aastal – räägime kevadistest aktsiisitõusudest, olgu see bensiin või elekter või gaas –, kõik on sisendhinnad. Ühelt poolt kodutarbijatel kulude tõus, aga teiselt poolt ettevõtjatel sisendhindade tõus. Eesti majandust elavdaks lihtne otsus: jätta need jaburad maksud ära, anda ettevõtjatele kindlustunne, et vähemalt järgmiste Riigikogu valimisteni makse ei tõsteta. Ja vot siis valimiskampaanias saavad kõik rääkida, milliseid makse nad tõstavad ja mille jaoks nad tõstavad. Siin hakkame natukese aja pärast julgeolekumaksust rääkima ja saame teada, et tegelikult julgeolekuks ei lähe sealt praktiliselt midagi. Täpselt sama teema on siin aktsiisidega. Väga tore on rääkida, et järgmise aasta 1. juulil 5% [tõusu] alkoholiaktsiisi puhul ei tule. Aga vaatame sedasama tabelit: selle eest 2026. aastal, ainult kuus kuud hiljem, on 5% asemel 10% ja 2027. aastal, 2028. aastal ka 5% tõusu, kuigi alles hiljuti me võtsime vastu seaduse, mille järgi 2026. aastal on viimane 5%-line aktsiisitõus. Me räägime kütuseaktsiisi puhul küll täna [ainult] bensiinist. Jumal tänatud, et vähemalt sellest on aru saadud, et kui diisliaktsiisi ka veel tõsta, siis kaob transpordipool Eestis ettevõtetel ära. Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nii nagu see juhtus eelmisel korral, kui aktsiise tõsteti, mis oli viga. Isamaa Erakond julgeb tunnistada, et siis tehti viga, ja parandas 2020. aastal selle vea. Täna oleks ju lihtne koalitsioonil selgelt näha, et aktsiiside langetamine tõi majandustõusu, 2020. aastal aktsiiside langetamine tõi majandustõusu. 2020. aastal aktsiiside langetamine tõi 2021. ja 2022. aastal [kaasa selle, et] Eesti oli Euroopa [kõige] kiiremini arenev riik ehk majandus tõusis Euroopas kõige kiiremini Eestis. Aga täna me teeme kõik selleks, et viia Eesti nii põhja kui võimalik 2027. aasta Riigikogu valimisteks. Siin räägitakse, et rohkem maksud ei tõuse. See on järjekordne vale. Juba järgmine aasta me näeme, mis toimub elektriga, kui [meid Venemaa elektrivõrgust] lahti ühendatakse. Ja räägitakse, et elektri hind on odav! Unustatakse ära võrgutasud, sagedustasud, aktsiisid. Meil on lootus ja ootus, et mõne meheni, ma vaatan, rahanduskomisjonis on hakanud asjad [jõudma]. Eesti 200 esindaja vaikselt muigab juba. Endine rahandusminister on selgelt aru saanud, et kui aktsiiside tõusust tuleb miinus, siis tuleb see ära jätta. Aga, noh, see ärajätmine oli lihtsalt poole aasta võrra edasilükkamine, see miinus tuleb lihtsalt pool aastat hiljem ehk viiakse järgmisse aastasse. Aga võib-olla oleks olnud mõistlik seekord jätta need aktsiisitõusud ära. Sest meil on täna vaja anda julgust oma inimestele ja ettevõtjatele, et nad hakkaksid uuesti investeerima. Aga praegusel hetkel enamus ettevõtjaid, kui see vähegi võimalik on, lõpetavad oma tegevuse, et mitte pankrotti minna, ja vaatavad välisturgude poole, kus on olukord palju parem. Väga paljud vaatavad Läti ja Leedu poole, et lähemale minna, sest seal on maksupoliitika palju parem. Vaatame Soomet ja Rootsit, kus aktsiise hoopis langetatakse, mitte ei tõsteta, et majandust elavdada. Aga meie ujume vastuvoolu, tahame olla kõige kõrgemini maksustav riik. Ja nii, nagu mõned päevad tagasi meedias kõige suurema toidukaupluste keti omanik, Coop Panga juhatuse liige ütles: "Järgmise aasta 1. juulist on Eesti toidukaubad Euroopa kõige kallimad." On veel võimalus, head koalitsioonipartnerid, seda eelnõu mitte toetada ja püüda selle otsusega siis ka majandust elavdada. Aga noh, see lootus küll vist sureb viimasena. Ma olen aru saanud, et seda mõtlemist hetkel ei ole, peaasi et kümne küünega sellest koalitsioonist [kinni] hoida, ja viimane uudis oli, et riigiasutuste nõukogudesse oma poliitikuid saata. Aitäh!

Aitäh!

Vabandust! Mul oli Isamaa Erakonna poolt ka ettepanek teine lugemine katkestada. Kohe annan.

Selge. Ootan teie paberi ära, siis annan järgmisele läbirääkijale sõna. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali. Palun!

Teate, räägitakse, et ajas rändamine on võimatu. Näe, Aivar Kokk ütleb, et ei ole võimatu. (Hääled saalis.) Rändab kogu aeg, jah. Aga miks ma seda ütlesin, et ajas rändamine on siiski võimalik? Vaadates seda tänast arutelu [eelnõu üle, mille kohaselt] tõstetakse alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi ehk kooritakse järgmine nahk Eesti rahvalt, [näeme, et] juhtub täpselt see, et see raha ei lähe sugugi mitte riigieelarvesse ja Eesti rahva heaoluks. Teatavasti on meie selja taga Brüsselis 27. juunil peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastanud Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ning pikaajalise toetuse kokkuleppe. See pikaajalisus hõlmab kümmet aastat ja Eesti lubab maksta 100 miljonit eurot aastas. Sinna läheb, hea rahvas, teie raha. Ja miks ma ütlesin niimoodi, et ajas rändamine on võimalik? See, mis siin toimub, meenutab mulle üheksakümnendaid aastaid, kui Eestis võimutsesid Permi maffia, Solikamski maffia, Linnuvabriku grupeering ja nii edasi ja nii edasi. Praegu on need grupeeringud likvideeritud. Aga loodus tühja kohta ei armasta ja asemele on tulnud riiklik kuritegelik maffia. Just niimoodi võib nimetada Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsust, kes võtab inimestelt viimasegi ära. Erinevus Permi maffiast ja teistest on see, et need mehed jätsid vähemalt nii palju alles ettevõtjale, et nad said järgmine kuu jälle minna katuseraha küsima. Aga see valitsus võtab kõik. Ehk siis lüpsilehm lüpstakse tühjaks ja siis kantakse ta lihakombinaati. Selline on selle valitsuse käekiri. Mismoodi likvideeriti Permi maffia või üldse maffia üheksakümnendatel aastatel? Osa mehi viidi omakohtu korras Männiku karjääri, kuhu nad jäidki, osa saatus on teadmata, osa liikus edasi legaalsesse ärisse, osa läks välismaale. Aivar Kokk ütles enne, et ei ole vaja tõsta siin aktsiise, ei ole vaja, palun ärge tehke seda. Ütle, Aivar, kas need grupeeringud üheksakümnendatel aastatel mõistsid ilusat keelt? Sa oled selle aja mees. Ei mõistnud. (Hääl saalis.) Vahet ei ole, siis oled sa väga lühinägelikku elu elanud, kuigi sa arvad, et sa tead palju. See valitsus ei kao enne, kui rahvas ärkab ja nad mitte Männiku karjääri ei vii, vaid Stenbocki majast välja lööb.

Nii. Head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. On siiski. Henn Põlluaas, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Ma sain inspiratsiooni hea kolleegi eelnevast kõnest, kes siin ajaloo poole pöördus. Ja mulle meenus ka üks niisugune ammu-ammu juhtunud lugu, 21. juulil 1940 siinsamas Riigikogus toimunu. Siis tuli kokku kolmepäevane ebaseaduslikult valitud kommunistliku Riigivolikogu istungjärk, mida igaks juhuks valvasid siin ümber saali punamadrused, et äkki midagi kohatut või valet ei öeldaks. Ja siis läks lahti. Eesti kuulutati tormiliste ja kauakestvate kiiduavalduste saatel pidulikult Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ehk ENSV-ks. Ja sõnavõttudes räusati, kiideti NSV Liitu ja tehti enneolematult räigeid ja jaburaid avaldusi Eesti senise olukorra kohta. Teatati, et Eesti tööstus, põllumajandus ja haridus kiratsevad, et Eesti on töörahva põrgu, kus tööd tuleb anuda kui armuandi, et Eestis valitseb nälg, viletsus ja rahvuslik ebavõrdsus. Lastel pole leivatükikestki, koolilapsed peavad otsima endale toitu prügikastidest ja nii edasi, ja nii edasi. Ja säärasele põrgule, neetud kodanluse poolt tekitatud võimatule olukorrale ja solgiaukudes tuhnimisele Eestis peab tulema lõpp. Ja ainult nõukogude kord võib kindlustada tööd ja vabadust, päästa Eesti rahva ekspluateerimisest, terrorist, vanglatest, surmanuhtlusest, puudustest, õiglusetusest. Ja kõike seda saatsid katkematud ovatsioonid ja korduvad "Internatsionaali" laulmised. Me teame, et see oli ju täielik, vabandage väljendust, bullsh… Jah, ta oli seda, aga Eesti rahvas viidigi sellisesse olukorda, kus ei pääsetud ei terrorist vanglates, surmanuhtlusest, küüditamistest, arreteerimistest, näljast – mitte millestki. Inimese elu ja inimese väärikus ei maksnud mitte midagi. Miks ma räägin sellest vanast asjast, millest me oleme õnneks üle saanud? Tegelikult, kui vaadata tänast Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsust ja nende tegevust, siis [näeme, et] täpselt sinnapoole meid ju viiaksegi. Michal ütles millalgi üsna hiljuti, et maksufestival on läbi. See oli sama räige vale, nagu Kaja Kallase kunagi öeldu, et maksud ei tõuse. Vastupidi, see jutumärkides festival alles hakkab. Kui uus aasta saabub, siis tõusevad meil kõik hinnad, käibemaks tõuseb, tulumaks tõuseb, maamaks tuleb ja automaks tuleb, tõusevad aktsiisid, elektri hind, maa hind – mis iganes. Seda nimekirja ei ole siin selle lühikese ajaga ilmselt võimalik ette lugeda. Tegelikult, olgem ausad, me teame ju kõik, ka nemad teavad seda väga hästi, et kriisiajal maksude tõstmine ei leevenda mitte midagi, vaid vastupidi, see süvendab kriisi. Ja selle asemel, et me oleks Euroopa viie rikkaima riigi seas, me oleme juba täna viie vaeseima seas. Meil on kõige suurem hinnatõus, inflatsioon, meil on kõige suurem majanduslangus, meil on kõige suurem tootlikkuse, konkurentsivõime langus, elatustaseme langus ja nii edasi, ja nii edasi. Ja kõik on ju praeguse valitsuse majanduspoliitika tagajärg. Sellele ei saa vastu vaielda, sest kõik ümberringi, meie naabrid, [kogu] Euroopa tõuseb, aga Eesti langeb. Siin pildil on midagi valesti. Ja see, kui rahandusminister … Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

… Ligi riigieelarve esimesel lugemisel räägib, kui hästi meil läheb, kui hästi läheb meie ettevõtlusel, kui hästi läheb meie inimestel, siis see on ju räige vale. Mina ei usu, et tänane valitsus ja valitsuskoalitsiooni liikmed ja selle koalitsiooni saadikud oleksid nii rumalad, et nad ei saa oma tegevuse tagajärgedest aru. Ma ei saa ainult aru ühest asjast: miks seda tehakse, mis on selle eesmärk? Viise ja ettepanekuid, mida teha, on pakutud välja siin korduvalt ja korduvalt, aga mitte ükski nendest ei vääri isegi ärakuulamist, ammugi veel läbimõtlemist või kaasa arutamist. Ei, me lihtsalt tambime edasi, me lihtsalt hävitame Eesti riiki, meie tulevikku, meie inimeste toimetulekut, võttes ära lisaks kõikidele nendele maksutõusudele veel lastetoetused, peretoetused ja nii edasi. Ja kõike seda tehakse mingisuguse kummalise egiidi all: sõda käib ja meil on vaja riigikaitsemaksu ja meil on vaja julgeolekumaksu. Ma saaks aru sellest veel siis, kui see raha läheks tõepoolest sinna, kuhu on lubatud, aga ei lähe ju. Vaatame riigikaitse eelarvet tulevikus, see on märksa väiksem, kui ta oli seni, sellepärast et ka see üle 100 miljoni euro, mida Ukrainale on lubatud, võetakse just nimelt riigikaitse eelarvest, mitte kuskilt mujalt. Kõik need hinnatõusud, aktsiisitõusud, käibemaksu tõusud, tulumaksu tõusud ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi – kõik need löövad täpselt samamoodi meie kaitseväge, meie sisekaitset. Sest kõik hinnad tõusevad ja lõppkokkuvõttes, ma ei tea, kas valitsus on teinud täpseid arvestusi, kui palju sellest tänasest tasemest seda, mida on olnud kasutada, tegelikult alles jääb. Ei jää midagi. Nii et kõik see jutt, et me peame valmistuma enda kaitseks – mis on iseenesest õige ja tore –, on bluff. See on järjekordne vale. Kahjuks ei saa vaadata lootusrikka pilguga tulevikku, nii nagu oli kirjas Eesti iseseisvusmanifestis. Vastupidi, tulevikku saab vaadata ainult kõige mustemates värvides. Ja koalitsioon, teie olete süüdi! Ja ma küsin uuesti: miks te seda teete? Miks? Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu! Ma ei hakka üle kordama mitmeid asju, millest on juba eelnevad kõnelejad rääkinud, aga tahan osutada ühele aspektile, mis minu jaoks on oluline, aga millele ilmselt eriti ei taha keegi vihjata või viidata, sellepärast et see on nii-öelda tundlik teema. Võidakse kohe sinu suhtes hakata esitama küsimusi, mida sa ei taha näha sinu suhtes kõlamas. Ja minul tekib küsimus, mida ma olen esitanud ka eelnõu esimesel lugemisel, aga millele ma pole vastust saanud, pole saanud sellele vastust ka meedias avaldatud artikleid lugedes, kommentaare kuulates. Küsimus seisneb selles, et kui nüüd kehtestatakse see täiendav maksutõus – tulumaksu tõus füüsilistele isikutele, juriidilistele isikutele, ettevõtetele, ja ka käibemaksu tõus – ja sellest hakkab kogunema, nagu prognoositakse, sadu miljoneid eurosid aastas lisatulu – prognoositav laekumine on 2026. aastal kuni 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot –, siis kui palju selle väga suure täiendava summa inimestelt äravõtmise kaudu päriselt Eesti julgeolek saab olema paremini tagatud. Mina ei ole näinud veenvat argumentatsiooni, mida kuulates jääks selline mulje, et jah, tõepoolest, on mõttekas ja põhjendatud inimestelt need sajad miljonid täiendavalt ära võtta, sest siis me tõesti saavutame märkimisväärselt parema julgeolekupositsiooni. Ehk siis meie võimekus sõjalise konflikti korral Venemaaga selles sõjas hakkama saada, edu saavutada on märkimisväärselt suurem ja parem. Fakt on ju see, et ka pärast julgeolekumaksu kehtestamist ja kogu selle raha kokkukorjamist Eesti väga väikese riigina seisab endiselt silmitsi Venemaa kui maailma suurima tuumariigiga. Ainuüksi see reaalsus paneb mind küsima, et mida see siis reaalselt mõjutab. Ka pärast selle raha kokkukorjamist ja kõikide nende plaanitud kulutuste tegemist on Eestil endiselt täpselt null tanki. Eestil on endiselt täpselt null hävitajat. Eestil on endiselt null kaugmaa õhutõrjesüsteemi ja ka keskmaa õhutõrjesüsteemi. Samal ajal Venemaa on endiselt maailma suurim tuumariik. Ehk küsimus, millele mina tahaksin kuulda selle eelnõu menetlemise raames tõesti veenvat vastust, seisneb selles, kuidas me päriselt parandame oma julgeolekupositsiooni. Ja mulle tundub, et põhjus, miks sellest ei räägita, on selles, et tegelikult on tarvis lihtsalt täiendavalt neid sadu miljoneid inimestelt ära võtta. Kõikvõimalikud muud argumendid on ju emotsionaalselt väiksema kaaluga. Nendele tuginedes on raskem inimesi veenda maksutõusu vajalikkuses ja sellepärast on pandud sinna külge see silt: julgeolekumaks. Noh, et kui sa ei ole selle poolt, et täiendavalt tõsta tulumaksu nii füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele ja käibemaksu, siis sa ei poolda Eesti julgeolekut. Sellesse positsiooni ei taha ju keegi ennast panna ja siis öeldakse, et noh, hea küll, mis seal siis ikka, neelame alla, kuigi tegelikult ei ole näha, kuidas see päriselt julgeolekuolukorda parandaks. Mis on täiendav probleem? Mündi teine pool minu arusaamise kohaselt on see, et ma ei ole küll sugugi kindel, et kui tehakse need kulutused, mida sellest rahast tahetakse teha, siis meie julgeolekuolukord mingis aspektis hoopis ei halvene. Ja siin ma pean eriti silmas plaanitud kulutusi, et soetada raketisüsteeme, millega on võimalik rünnata Venemaa territooriumil paiknevaid objekte. Lugesin just ühte kommentaari välismeediast, kus kirjutati, et Eestile on NATO poolt määratud strateegilises raamistikus võtmeroll, mis seisneb selles, et me peame märkimisväärselt suurendama oma kauglöögivõimet, et olla võimeline tabama olulisi sihtmärke Venemaal. Võtke heaks või pange pahaks, nimetage mind üht‑ või teistpidi, aga ma pean ausalt ütlema, et mina küll ei tunne ennast kindlamalt, kui Eesti territooriumile sellised raketisüsteemid paigutataks. Sellepärast, et ma näen väga selgelt, kuidas sellele faktile võib Venemaa hoopis osutada kui julgeolekuohule, ja nad ütlevad, et nad peavad siin otsustavalt tegutsema ja sekkuma, et see julgeolekuoht kõrvaldada. Täpselt samamoodi, nagu Ameerika Ühendriigid ütlesid, et nad näevad väga suurt julgeolekuohtu selles, kui Nõukogude Liit paigutab oma raketisüsteemid Kuubale, millega on võimalik tabada nende strateegiliselt olulisi punkte. Nii et see on küsimus, millele ma tahaksin samuti tõsist vastust kuulda, analüüsi näha, kuidas võib julgeolekuoht hoopis suureneda selle kaudu, et need kulutused tehakse.

Kas soovite lisaaega?

Palun andke.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Ja vaikus! Selle koha pealt on valitsenud täielik vaikus. Parandage mind, kui ma eksin, aga mina ei ole näinud sel teemal arutelu ei siin saalis ega ka laiemalt meedias. Ometi on minu meelest tegemist ülimalt tõsise küsimusega. Ja lõpetuseks ma mainin veel ühte aspekti, mis on teist laadi, aga siiski oluline. Nimelt, see seadus näeb rakendussätetes ette, et tegemist on tähtajalise maksutõusuga. Et ettevõtetele kehtestatakse tulumaks tähtajaliselt, et üksikisikute, füüsiliste isikute tulumaksu määra tõstetakse tähtajaliselt ja ka käibemaksu tõus on tähtajaline ja kehtib üksnes 31. detsembrini 2028. aastal. Ütleksin, et tõstke käsi, kes siit saalist usub, et 1. jaanuaril 2029. aastal saavad need maksud olema uuesti langetatud praegusele tasemele. Ma arvan, et neid inimesi, kes seda usuks, ei ole ei opositsioonis ega koalitsioonis, ning et jutud sellest tähtajalisusest on mõeldud lihtsalt selleks, et seda maksutõusu oleks lihtsam avalikkuse kurgust alla suruda. Järjekordne näide valelikust poliitikast. Aitäh!

Aitäh! Nüüd tõesti rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised ja asume eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 510 kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud juhtivkomisjon ehk rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud samuti rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme eelnõu 510 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 510 teine lugemine lõpetada. Aga, head kolleegid, meile on laekunud kaks ettepanekut: üks Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt. Mõlemad on sarnase sisuga, nimelt mõlemad fraktsioonid, Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon, teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 [teine lugemine] katkestada. Me alustame selle hääletuse ettevalmistamist. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, eelnõu 510 teine lugemine on lõpetatud.