Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (483 OE) teine lugemine

Jätkame 15. päevakorrapunktiga. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 483 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on väga hea meel siin puldis olla UK juhitud ühendekspeditsiooniväe eelnõuga. Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungil. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt võimaldatakse kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast järgmisel aastal Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja 6. või 7. peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Ja nüüd menetluslikest otsustest. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon 21. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh! Olen valmis igasugusteks küsimusteks, mis puudutavad seda eelnõu.

Küsimusi teile on. Urmas Reinsalu, palun!

Proovime õnne riigikaitsekomisjoni kolmanda esindajaga. Minu küsimus: kui palju missioonidele kokku on meil 2024. aasta eelarve kaitseotstarbelise erivarustuse vallas ja kui palju on 2025. aasta eelarves, sealhulgas see – kindlasti mõistlik – teie kirjeldatud konkreetne missioon? Palun kirjeldage seda! Ma olen mitmete teie diagnoosidega kaitsevaldkonnas nõus. Võib-olla te olete isegi liiga radikaalselt väljendunud – see, et meil kaitsevaldkonnas valitseb juhtimiskaos poliitilisel tasemel, oli ehk isegi liiga radikaalne diagnoos. Aga ma hindan teie kompetentsi, arvestades teie teadmisi Reformierakonna juhtimise köögipoolest ja sellest, et tegelikult, nagu ma aru saan, on see moonahanke asi venima jäänud. Katsume nüüd selguse saada selles konkreetses numbris. On sul, Kristo Enn, sellest oma käsitlus?

Aitäh, hea Urmas! Ma hindan ka väga sinu panust Eesti riiki. Oled ju ilusti täitnud Eesti riigi arendamise [rolli] ka kaitseministri ametis ja samamoodi neid missioone tolles ametis edastanud. Aitäh selle eest kindlasti sulle! Kui nüüd rääkida sellest eelnõust, siis ütlen, et see annab võimaluse panustada 24 kaitseväelasega, aga see ei tähenda, et me praegu [nii paljudega] panustame. Eks tegelikult konkreetsem ekspertiis sõltub ühendekspeditsiooniväe vajadusest. Kui ühendekspeditsioonivägi mingi missiooni või operatsiooni välja kuulutab, siis meie kaitsevägi on valmis panustama demineerimismeeskonnaga, meedikutega, strateegilise kommunikatsiooni spetsialistidega, õhutulejuhtide ja tuukrimeeskonnaga. Ja eks siis sellest oleneb ka rahanduslik panus sellesse missiooni. Seda ma ei oska siin konkreetselt öelda, sest sellist missiooni hetkel ei ole ja ühtegi kaitseväelast meil järgmisel aastal ühendekspeditsiooniväe operatsiooniga välja ei lähe. Võib-olla see võimalus tekib. Kui seda võimalust pakutakse, siis tuleb sellele ka rahaline panus. Kaitseministeeriumi kolleegid on öelnud, et siis see rahaline panus tuleb Kaitseministeeriumi majandamiskulude realt. Nii et see raha leitakse.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh asjaliku vastuse eest! Selle ainuke häda oli küll see, et ta ei olnud vastus küsimusele. Aga küsimus on nüüd selles, ma küsin veel kord üle, et tõepoolest, välismissioonide raha on kaetud kaitseotstarbelise erivarustuse rea pealt – [ei tea küll,] miks sellise nimetusega, aga no hästi, see on lihtsalt eelarvetehniline võte – ja see summa väheneb järgmisel aastal 96 miljonit eurot, sealhulgas soetatakse selle rea peal [oleva raha eest] moona. Millest see vähenemine sinu kui kaitsevaldkonna mõjuka koalitsioonipoliitiku [arvates] valitsuse poliitilise kavatsuse järgi on tingitud?

Aitäh, hea Urmas! Ma olen praegu siin ette kandmas otsuse eelnõu 483. Selle otsuse eelnõu raames me ei arutanud üleüldist kaitse-eelarve seisu. Aga ma võin kinnitada teile, hea kolleeg, et see on valitsuse prioriteet.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen nüüd siin kuulanud, kolleeg Reinsalu on kolm korda proovinud vastust saada moonahanke raha vähenemise kohta, aga ta ei ole seda vastust saanud. Mõneti ma mõistan, kui sina ja su kolleegid lihtsalt sellepärast ei vasta sellele küsimusele, et te olete otsustanud püsida selles raamis, et tuleb rääkida ainult sellest eelnõust. Ma küsin niimoodi: kas sa tegelikult tead vastust, aga sa lihtsalt praegu ei taha seda anda, kuna see ei puutu eelnõusse?

Aitäh, Rain! Teil oli väga kaunis lause, millega te viitasite sellele, et me oleme otsustanud püsida nendes raamides. Aga meie ei ole midagi [sellist] otsustanud, lihtsalt meie kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et sellistes raamides peaksid Riigikogu liikmed, kes on siin komisjoni ettekandjad mingite otsuse eelnõude või muude eelnõude puhul, [püsima]. Kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et sellised raamid meil on, ja me võiksime siis nendes olla. See ei ole mingi minu isiklik [seisukoht], vaid see on meil kodu- ja töökorra seadusega paika pandud. Ma loodan, et tulevikus me kõik [neid reegleid] täidame.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Martin Helme, palun!

Igaks juhuks palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Ma mõtlesin, et on vaja natuke raamistada seda arutelu siin. Meil on täna siin umbes kümme missiooni ja meie fraktsioon hääletab isegi mõne poolt, aga suuremale osale me hääletame vastu. Ja vastu hääletame väga lihtsatel põhjustel. Me oleme seda, näiteks ju sedasama Mosambiigi missiooni algusest saadik kritiseerinud, selgitanud, et see on – noh, kes kuidas maitse järgi võtab – kas neokolonialism või rohepesu või lihtsalt mingi täiesti arusaamatu eksitus. Aga igal juhul ei peaks Eesti tegelema selliste asjadega. Ma toon ära põhimõttelised vastuväited, mis meil on nendele missioonidele, mille vastu me hääletame, sõltumata eelnõu numbrist. Ühele üliolulisele aspektile juhtis oma kõnes tähelepanu juba Varro Vooglaid. Meil on laua peal mitu eelnõu, mis on oma olemuselt selgelt vastuolus põhiseadusega. Me nimetame neid blankoveksli eelnõudeks, millega Riigikogu annab ei tea kuhu, ei tea kellele, ei tea milleks põhimõtteliselt sõtta minemise õiguse. Ei ole veenev ükski neist juttudest, kuidas me pärast saame veel üle vaadata, uuesti otsustada ja kuidas me pärast saame veel järele mõelda. Ei ole! Tegelikult annab Riigikogu valitsusele blankoveksli minna sõtta kusagile meie sõduritega. See on põhiseadusega vastuolus ja selliseid eelnõusid ei tohiks põhimõtteliselt mitte keegi meist siin toetada. Selliseid eelnõusid ei tohiks riigikaitsekomisjon tegelikult üldse siia saali saata. Siis on seesama küsimus mingitest täiesti arusaamatutest missioonidest, mis on kunagi kusagil ajaloo hämarustes tekkinud ja mis tiksuvad ja tiksuvad ja tiksuvad, aga millel ei ole enam mitte mingit loogikat. Me tegeleme rahuvalvamisega Liibanonis! No lööge korraks välisuudiste leheküljed lahti. Seletage mulle ära, millise rahu valvamisega tegelevad eestlased Liibanonis. Seal ei ole rahu, mida valvata. Seal ei ole rahu, mida valvata! Miks me seal oleme? Tegelikult õiget põhjust enam ammu ei ole. Siis me tegeleme gaasimaardlate neegrikuningatelt äravõtmisega koos portugallastega Mosambiigis. No lõpetame ära! Kas Eesti on mingi impeerium, et me käime üle terve poole maakera ja Aafrikas maavarasid hankimas? Endale enam põlevkivi kaevata ei taha, aga toome Aafrikast gaasi eurooplastele, siis mõni suur Prantsuse või Saksa firma saab endale korralikud kasumid. No lõpetame ära! See ei ole Eesti riigikaitse ülesanne. Ja siis on meil tegelikult vaja vastata ka sisulistele küsimustele. Mul on nagu täiesti võimatu aru saada, kas te ei saa aru või te ei taha aru saada või te oletegi lihtsalt kuskil mingisuguse käsuliini peal. Julgeolekuolukord on viimastel aastatel ju radikaalselt muutunud. Aga ei meie riigikaitsekomisjon, ei meie Kaitseministeerium ega meie peastaap ei paista olevat üldse sellest aru saanud. Ikka samamoodi, nagu nullindatel räägiti julgeoleku eksportimisest, ikka samamoodi, nagu [kahe tuhande] kümnendatel räägiti sellest, kuidas me ehitame demokraatiat ei tea millistes lootusetutes kohtades. Meie tiksume edasi mingisuguses rutiinis, mis absoluutselt ei arvesta sellega, mis maailmas toimub. Kuulge! Meil on oma sõdureid Eestis vaja. Me ei peaks ühtegi oma sõdurit Eestist ära viima, kui selleks ei ole mingisugust erilist karjuvat vajadust. Ja no andke andeks, ei ole! Teiseks, me kuuleme siin kogu aeg vastu rinda tagumist ja juttu sellest, kuidas riigikaitsekulutusi on vaja suurendada ja et Eesti peab rohkem investeerima. Vabandust, kas Mosambiigis, Liibanonis, Süürias või ei tea kus kohas missioonidel osalemine on meie riigikaitseraha otstarbekas kasutamine? Ei ole ju! Me tõstame kõiki makse, me tõstame käibemakse ja tulumaksu ja aktsiisimakse, me teeme julgeolekumaksu ja mida kõike veel, maamaks tõuseb – sellepärast, et me edendame riigikaitset. Ja siis minnakse selle raha eest mööda maailma seiklema! See ei ole mõistlik rahakasutus, eriti kui me nimetame seda riigikaitsekulutuseks. Ja kolmandaks – või ma ei tea mitmendaks ma siin neid asju loetlen juba –, Eesti ei ole impeerium. Eesti ei vastuta kogu maailma eest. Eesti poliitikud ja otsustajad ei vastuta teiste riikide ega regioonide julgeoleku eest. Meie asi on seista selle eest, et Eestis oleks turvaline. See, millega siin tegeldakse, on asendustegevus või raiskamine. Ja seda ei saa toetada. Tulge tänasesse päeva, inimesed!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 483 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 483. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid 0. Eelnõu 483 on otsusena vastu võetud.