Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu (482 OE) teine lugemine

Päevakorrapunkt nr 14: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 482, selle teise lugemise ettekandja on riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja selle esimene lugemine toimus käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 20. novembri kella 10-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Keeletoimetaja ettepanekul tegi riigikaitsekomisjon läbivalt eelnõus ühe keelelise täpsustuse, ühtlustades selle Riigikogu otsuse eelnõuga 481. Nimelt peab keeleliselt olema Aspides suure algustähega, sest tegemist on operatsiooni nimetusega. Aspides pole suurtäheline lühend, sest see tuleneb kreekakeelsest sõnast aspis, mis on 'kilp'. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungil. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt võimaldatakse kasutada Kaitseväe kuni kolme kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni aasta lõpuni Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides ehk The European Union's Naval Force Operation Aspides. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembriks ehk tänaseks. Veel otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Hea Kalev! Riigieelarve kirjeldab missioonikulusid majandamiskulude all nimega "Kaitseotstarbeline erivarustus". Selliselt seda nimetatakse. Selle eest nii hangitakse moona kui ka rahastatakse missioone. Ja seda summat järgmisel aastal vähendatakse 96 miljonit eurot võrreldes 2024. aastaga. Riigieelarve seletuskirjast ei selgu, kuidas need kulude vähendamised kitsamate sihtotstarvete vahel jagunevad. Ja nüüd minu küsimus. Kindlasti on riigikaitsekomisjon seda arutanud, kuna ta langetab missiooniotsuseid. Kui palju on üldsummaks missioonidele planeeritud 2025. aasta eelarves versus 2024? Milles siis tegelikult selle 96 miljoni euro suuruse summa vähendamine Kaitseministeeriumi majandamiskulude realt "Kaitseotstarbeline erivarustus" seisneb? Et asi veel paradoksaalsem oleks: kolm lehekülge varem kõneleb valitsus oma eelarve seletuskirjas, et eraldatakse hoopis 75 miljonit rohkem moonale ehk kaitseotstarbelisele erivarustusele ...

Aitäh!

… aga tegelik tulemus on 96-miljoniline vähenemine. Seleta ära see paradoks.

Aitäh, hea kolleeg Urmas, korduva küsimuse eest! Paraku olen sunnitud vastama nii nagu kolleeg Alar Laneman: sellele konkreetsele missioonile Aspides kulutab Eesti riik kokku 71 269 eurot ja see kõik tuleb Kaitseväe tegevuskulude arvel.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun!

Isamaa Erakond toetab kõiki neid missioone, mis valitsus on esitanud parlamendi menetlusse. Need on kindlasti otstarbekad, mis puudutab meie liitlassuhete tugevdamist praeguses kriitilises ja pingelises julgeolekukeskkonnas. Kuid laiem vaade, mis puudutab meie riigi sõjalise kaitse kulutusi, teeb meid väga murelikuks ka kahe eelkõnelenud koalitsiooniesindaja vastuseid kuulates, õigemini konkreetsetele küsimustele vastuseid mitte saades. Valitsus on ehitanud üles narratiivi, et maksutõusudele ei ole alternatiivi ja need on vajalikud selleks, et muu hulgas soetada täiendavalt moona seoses kriitiliste võimevajadustega ja Kaitseväe juhataja korduvate taotlustega. Loomulikult on moona vaja soetada. Valitsus on poolteist aastat raisku lasknud, sest tänaseni reaalseid otsuseid elluviimisfaasis ei ole. See on probleem. Kuid kui me vaatame valitsuse tabelarvutust, siis me näeme, et järgmisel aastal on moonasoetuseks lisavahendeid ette nähtud 75 miljonit eurot, vastavalt valitsuse suvisele koalitsioonileppele, ning me leiame selle väite ka riigieelarve seletuskirjast. Samas, kui me nüüd süveneme eelarvesse detailsemalt, siis näeme, et riigieelarve seletuskirjas moona soetamist kirjeldab meile Kaitseministeeriumi valitsemisala majanduskulude rida selle alareana "Kaitseotstarbeline erivarustus". See peaks sisaldama nii moona kui ka välismissioone. Välismissioonide kogumaksumust see tegelikult ei peegelda, kuid ma võin oletada, arvestades nende [kulutuste] mahtu, et see on ilmselt samas suurusjärgus 2024. aasta omaga. Järelikult on põhiline fookus moona soetamisel või mittesoetamisel. Kujuneb välja paradoksaalne olukord: retoorikas põhjendab valitsus maksutõuse sellega, et sõjalise kriisi või ohu reaalsuses on vaja soetada täiendavat moona, kuid kui me vaatame 2025. aastasse, siis näeme, et seesama kurikuulus julgeolekumaks, mida me paari tunni pärast hakkame arutama, näeb tegelikult ette hoopis selle kulurea vähenemise 96 miljoni euro võrra. Me elame kuidagi nagu Alice imedemaal, peeglitaguses maailmas. Valitsus deklareerib meile ühel eelarveleheküljel, et 75 miljonit eurot pannakse moona soetuseks juurde, härra Aller, aga teisel leheküljel me näeme seda, et see summa hoopis väheneb 96 miljonit eurot. Kuidagi ebaveenev on see sooritus, lugupeetav koalitsioon, nii tõsises olukorras, kus me oleme. Veelgi küünilisem on asjaolu, et seda kulukirjet, kaitseotstarbelise erivarustuse kirjet, kuna see on majandamiskulude all, eksponeerib valitsus kui valitsemiskulude vähenemist. Kui valitsus ei tõmbaks maha kaitseotstarbelise erivarustuse realt 96 miljonit eurot, mis on muu hulgas mõeldud moona soetamiseks, siis valitsemiskulud järgmisel aastal, härra Kiik, hoopis kasvaksid 2%. Me näeme läbi teie motivatsiooni. Ja see on väga küüniline mäng. Eesti rahvas arvab, et valitsemiskulusid vähendatakse, et vähendatakse ametnike arvu, vähendatakse bürokraatiat, aga tegelikult tuleb välja, kus see vähenemine aset leiab – 96 miljonit eurot on järgmisel aastal võrreldes 2024. aasta eelarvega vähem kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks. Pagana küüniline mäng ausalt öelda. Kaks valet ühekorraga! Esiteks, mitte mingit tegelikku valitsemiskulude vähenemist selles järgmise aasta eelarves, mida me hakkame arutama, ei ole. Teiseks on deklareeritud, et on vältimatult vajalikud maksutõusud, nagu valitsus ise on oma apoloogias sõnastanud, aga tegelikkuses see rida järgmisel aastal hoopis väheneb. Kehva töö. Kehva töö! Kokku võttes, Isamaa toetab kõiki neid erinevaid missioonialgatusi, mis muu hulgas kaetakse ka sellesama kaitseotstarbelise erivarustuse realt. Kuid meie selge ja põhimõtteline käsitlus on, et niisuguse vildaka ja silmakirjaliku poliitikaga me ei tee Eesti sõjalise kaitse võimekust tugevamaks. Vastupidi, nende asjade avalikuks tulemisega, ma arvan, usaldus habrastub. Aga usaldus … Paluksin veel kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks, palun!

… peaks hoopis kasvama praeguses kriitilises olukorras. Aega on palju raisku lastud, aga see ei tohi meile olla mingisuguseks vabanduseks, vaid vastupidi, see tähendab, et tänased ülesanded tuleb järelikult kiiremini ellu viia. Kaitseuuringute keskuse direktor on selgelt öelnud: poliitilise tahte olemasolul ja rahalise ressursibaasi olemasolul on võimalik venitusteta 48 kuu jooksul vajalik moonavaru soetada. Miks implementeerimisfaas ei ole alanud? See on minu küsimus. Poolteist aastat on raisku lastud. Ja minu selge küsimus on: kes vastutab? Me kõneleme siin erikontrollist Eesti Energia puhul. Milline on erikontroll valitsuse tegevusetuse suhtes, kui me oleme poolteist aastat mööda lasknud? Ja kui palju selle moona hind on selle ajaga kallinenud? Olen küsinud ekspertidelt, kõneletakse opereerides. Siin võib mürskudest rääkida. Hästi. Mitu korda? Hinnangud on sellised, et 25%. Mis see 25% tähendab? See tähendab 1% SKP‑st. Näete, kui lihtne, daamid ja härrad: ei tee midagi ja riigile tuleb täiendavat kulu 1% SKP‑st. Võime puudujääk. Parlamendi juhatus lükkas tagasi Isamaa ettepaneku, kahjuks konsensuslikult. Juhatus lükkas tagasi Isamaa ettepaneku anda selge juhtimisjoonis moonahankeks. See on erakorraline, me oleme erakorralises keskkonnas ja see eeldab erakorralist pühendumust ka rahvaesinduselt. Meil peab olema selge suund moona hankimiseks ja see tuleb hankida venitusteta. Me ei tohi seada endale piirajaks mitte Rahandusministeeriumi tabeleid, [kust on näha,] et see ei mahu eelarvepilti, nagu proua Akkermann kõneles teise küsimuse juures, vaid see peab olema just nimelt sõjalise nõuande [eesmärgil] dikteeritud elluviimise kava. Financial Times kõneleb sellest, et Euroopa Liidu tasemel kavatsetakse struktuurifonde kasutada ka kaitseotstarbel. Väga ratsionaalne. Kus on Eesti valitsuse ettepanek, et Euroopa Liidu struktuurivahendeid kasutada ka ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks? Valitsuse esindajad naeravad selle ettepaneku peale. Aga mis siis tegelikult on prioriteet? Loidust on palju! Aga kriitilisel ajal me ei saa endale lubada tegemata tööd ja näivust. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 482 lõpphääletus. Alustame selle hääletuse ettevalmistust. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 482. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 482 on otsusena vastu võetud.