Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (479 OE) teine lugemine

Päevakorrapunkt nr 11: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 479 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 20. novembriks kella 10-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungil. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Keeletoimetaja ettepanekul ja eelnõu esitaja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mis lähtub teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõude sõnastuste ühtlustamisest. Eelnõu eesmärk on vajaduse korral esmakordne panustamine kuni 100 kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Seda võib nimetada erandmandaadi kasutamiseks ning see on seotud eelkõige kriitilise vajadusega ehk olukorraga, kus ajakriitilistes situatsioonides on vajalik Kaitseväe üksuse kiire väljasaatmine, et aidata tagada rahvusvahelist stabiilsust. Eesti panus ja isikkoosseisu suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires. Seni on Vabariigi Valitsus seda mandaati kasutanud kolmel korral. Kõikidel eelmainitud kordadel kaasati riigikaitseseadusest tulenevalt otsustusmenetlusse riigikaitsekomisjon. Nimelt sätestab riigikaitseseaduse § 34 lõige 61, et Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja riigikaitsekomisjoni esimehele. Seega on täidesaatva võimu üle tagatud parlamentaarne kontroll riigikaitsekomisjoni kaasamise näol. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri 2024. aasta istungil konsensuslikult teha ettepaneku lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu käesoleva aasta 4. detsembri päevakorda. Veel otsustas riigikaitsekomisjon 21. novembri 2024. aasta istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu! Teile on ka mõned küsimused. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg Leo! Mina kindlasti ei ole sõjanduse ekspert, aga sina oled. Ja mind huvitab ÜRO pool selles eelnõus. Kui ma uudiseid vaatasin, siis [sain teada, et] Guterres käis hiljuti Putinit kummardamas ja temaga viina võtmas. Ma olen uudistest aru saanud, et rahuvalvajad seal Liibanonis on natuke nagu naljanumber. Räägi natuke lahti, miks meie koostöö ÜRO-ga on oluline. Ja kuidas sina selle kõige peale vaatad?

Kuigi see ei ole otseselt selle eelnõu teema – meie suhtumine ÜRO-sse ja ÜRO suhtumine meisse või millised operatsioonid potentsiaalselt võiks meil ÜRO raames tulla –, ma julgen teha oletuse, et järgmisel aastal meil ÜRO egiidi all tõenäoliselt ei tule ühtegi sellist operatsiooni, milles osalemist me võiksime selle mandaadi alusel kaaluda. Ma loodan, Rain, et see vastab sinu küsimusele, mis seisus meil ÜRO operatsioonid on ja kas mingit operatsiooni võiks peale tulla. Ma küll sügavalt kahtlen, et järgmisel aastal võiks seda mandaati – isegi potentsiaalselt – vaja minna.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle jääb praegu ikkagi arusaamatuks, mis asi on see muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon, kus see toimub ja nii edasi. Teatavasti ütleb riigikaitseseaduse § 34 lõige 2 selgelt: "Riigikogu ei tee Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb ratifitseeritud välislepingust." Aga nüüd ma tahaksingi teada, mis koht see on. Kuna välislepingut siin taga ei ole, siis küsin, mis koht see on, kuhu kavatsetakse meie mehed aastaks sõdima saata.

Muude sõjaliste operatsioonide all on mõeldud eelkõige võimalikke vabatahtlikke koalitsioone, mis pannakse kokku mingisuguse sõjalise kriisi lahendamiseks. (Kalle Grünthal räägib saalist.) Hästi, Kalle, ma tulen natuke lähemale. Muu sõjalise operatsiooni all mõeldakse siin eelkõige operatsioone, kus pannakse kokku mingi vabatahtlike riikide koalitsioon mingisuguse sõjalise kriisi lahendamiseks. Kui me räägime järgmisest aastast, siis kuigi see tõenäosus on väga väike, oletagem, et Hiina tungib Taiwanile kallale ja president Trump teeb otsuse, et Taiwanit aidatakse. Sel juhul loomulikult säärane operatsioon ei saaks toimuda NATO egiidi all, vaid kui näiteks Ameerika Ühendriigid kui juhtriik sellise otsuse teeb – ma analüüsin praegu teoreetiliselt, et püüda su küsimusele vastata [ja kirjeldada], kuidas see üldse käib –, siis pannakse kokku vabatahtlike koalitsioon. Aga arvestades säärase operatsiooni kaalu, vaevalt seda mandaati selleks rakendama hakatakse. Kui säärane otsus peaks potentsiaalselt üldse kõne alla tulema, siis isegi kui see on ajakriitiline, tuleks see kindlasti [arutelule] siia suurde saali, sest sellise operatsiooni kaal ja tagajärjed oleksid lihtsalt niivõrd suured. Ma püüdsin sulle vastata, kuidas see potentsiaalselt võiks olla. Kuigi ma ise ei arva, et see järgmisel aastal oleks väga tõenäoline. Aga kümne aasta jooksul võib see täiesti kõne alla tulla.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma selles, Leo, vaidlen sulle vastu. Sa ütlesid, et see ÜRO küsimus justkui ei ole selle eelnõuga seotud, aga ta ikkagi on. See on siin isegi kirjas. Ja nüüd ma küsin niimoodi: kas arutlusele tuli ka ÜRO juhi viimase aja käitumine? Eesti on vähemalt selle koosseisu jooksul ju päris jõulisi sõnumeid Riigikogust välja saatnud, deklaratsioone vastu võtnud ja nii edasi. Kas siin ei oleks see koht, kus võiks ka sõnumi saata ja lauseosa "Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval" siit välja võtta? Sel juhul me teatavas mõttes saadaksime sõnumi, et selle organisatsiooniga ei tundu küll Eestil praegu olevat seda kokkupuutepunkti, kus koostööd teha.

Jaa, Rain. Komisjonis meil seda küsimust sellisena, kas seda välja jätta või mitte, kordagi ei tõusetunud. Ma püüdsin enne sulle vastata nii-öelda praktilisest seisukohast või praktilistest kaalutlustest lähtudes, kas mingisugune säärane operatsioon käesoleval aastal või lähiajal oleks võimalik. Ma arvan, et ei ole. Meie suhtumine ÜRO-sse on muidugi üldine välispoliitiline küsimus ja see peaks minema esmajoones väliskomisjoni pädevusse. Ses mõttes oli sinu küsimus õigustatud. Kui ÜRO peasekretär käib Venemaal ja väljendab selgelt oma toetust Putini režiimile, mille me oleme kuulutanud terroristlikuks, siis tekib küsimus, kuidas me sellele reageerime. Kas me ei reageeri sellele üldse? See ei ole otseselt nende konkreetsete sõjaliste operatsioonide küsimus, aga laiem poliitiline küsimus on see kahtlemata.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Te ütlesite, et vaevalt hakatakse seda rakendama. Tänapäeval tuleks see "vaevalt" tumeda värviga maha kriipsutada, sest enamik maailma analüütikuid ei uskunud, et Venemaa läheb sellisel moel Ukrainale kallale. See "vaevalt" ei kehti enam. Näiteks Belgia sattus väikeriigina kaks korda maailmasõtta. Seal ei kehtinud see, et vaevalt kultuurriik Saksamaa nüüd kedagi kiusama hakkab, ikka sattusid [sõtta]. Aga huvitav näide Taiwani teemal. Paraku võib kõike juhtuda. Ütleme, kui juhtub nii, et mõni USA suur laev sõidab miini otsa või lastakse raketiga põhja, siis ta palub oma liitlaste abi ja väike Eesti on ootamatult suure Hiinaga sõjas, või kuidas? Asi on ka selles, et kuigi mõni võib-olla unistab sellest, et Eesti riik käiks vastu Hiina müüri, aga mina eelistaksin ikkagi Hiinaga mitte sõtta sattuda ja siin saalis selle läbi hääletada. Kas meie Kaitsevägi on ikka nii vägev ja võimekas?

Ma olen sinuga kahtlemata nõus. Ma enne ütlesin ka, et kui säärane – hüpoteetiline – olukord peaks tekkima, siis ... Loomulikult, me oleme praegu julgeolekupoliitilises olukorras, kus me absoluutselt ei saa mitte midagi välistada, mis järgnevatel aastatel võib toimuda. Ma lihtsalt välistasin selle suhteliselt, kui ma rääkisin mingist võimalikust ÜRO operatsioonist. Kindlasti ei hakkaks ükskõik milline operatsioon, mis eeldaks sõjategevuses osalemist, mitte kunagi toimuma ÜRO egiidi all. See tõenäosus on väike. Aga põhimõtteliselt on sul õigus – ega me ei saa praeguses turbulentses olukorras absoluutselt mitte midagi välistada. Aga ma tulen veel kord tagasi selle juurde, et kui mingi säärase tõsidusega operatsioon ette tuleb, siis see kindlasti tuleb siia saali [arutusele]. Te näete, needsamad kolm näidet, mis siin on – loomulikult on tähtsamaid ja vähem tähtsamaid operatsioone, on operatsioone, kus meie osalus on suurem, ja on neid, kus see on väiksem. Nendes operatsioonides on küsimus ühe-kahe inimese osaluses, need, mille puhul nüüd erandmandaati rakendati, olid pigem sellised lipu näitamise operatsioonid. Näiteks siin ühel konkreetsel juhul lihtsalt muutus selle operatsiooni nimi, vanas raamistikus ei saanud enam osaleda. Aga kui me räägime tõsisematest sõjalistest operatsioonidest, siis need jõuavad kahtlemata siia saali [arutusele]. Eelnevate aastate jooksul on olnud üks selline kord – see oli mõne aasta eest, kui tekkis hübriidkriis ja meie kaitseväelased võtsid osa Poola piirijulgeoleku tagamisest –, [kui meie osalemine] tehti ära rahvusvahelise koostöö sildi all ja Riigikogust üldse mööda minnes. See oleks võinud olla koht, kus oleks olnud paslik seda erandmandaati kasutada. Sest me ei saa ka jõuda välja selleni, et täitevvõim teeb midagi või läheb riigist välja tegema asju, milleks tal tegelikult [mandaati ei ole]. Kuigi ma ei ole jurist ega tea, kuidas neid seadusi siia- või sinnapoole tõlgendada, [leian, et] alati on siiski korrektsem, kui [mingi operatsioon] saab vähemalt meie heakskiidu. Räägime nüüd korra veel sellest protseduurist, kuidas [sedalaadi] otsus tehakse. See käib riigikaitsekomisjonist läbi ja me eeldame, et mis tahes operatsiooniotsus tehakse seal konsensuslikult. Aga kui komisjonis konsensust ei ole, siis peaks otsustamine a priori tulema siia saali.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu ei puuduta ainult ÜRO-d, vaid see puudutab ka NATO‑t või selle liikmesriiki või Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni. Selle üle vaidlust ei ole, siin on niimoodi kirjas. Praegu veel ametis olev Eesti välisminister Margus Tsahkna on öelnud niimoodi, et tema seisukoht on see, et kui Donald Trump peatab sõjategevuse, siis peab Eesti koos NATO sõduritega minema Ukrainasse. Tema on selle välja öelnud. Ma küsin niimoodi: kas seesama eelnõu võib hõlmata Eesti sõdurite saatmist Ukrainasse Ukraina kaitsmise eesmärgil? Ma eeldaksin korrektset vastust, kas jaa või ei, mitte hämamist.

Kõigepealt, säärane otsus loomulikult eeldaks, et oleks olemas vabatahtlike koalitsioon, kes oleks valmis sinna minema, ja ka juhtriik. Sa ütlesid õigesti, loomulikult, see mandaat iseenesest puudutab kõiki neid operatsioone, mis on siin loetletud. Aga ma lähen korra tagasi veel oma eelmise vastuse juurde. Kõik sõltub ka operatsiooni kaalukusest. Säärase kaalukusega operatsiooni [otsust], ma arvan, ei hakata mitte kunagi tegema kuskil komisjonis eraldi, isegi mitte sel juhul, kui valitsus selle esitaks. Kui tekiks – teoreetiliselt – selline olukord, et säärane koalitsioon loodaks, kui oleks olemas suurriigid ja juhtriik, kes on valmis seda tegema, siis eeldaksid sellekohased otsused loomulikult väga tõsist arutelu. Ja need otsused eeldavad suure saali otsust. Kuigi iseenesest sa võid näha, et selline konstruktsioon justkui pakuks teoreetilise võimaluse, ma ei näe seda, et praktikas oleks sääraste otsuste tegemine võimalik.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma tegelikult mõtlesin küsida muu asja kohta, aga siin on nüüd väga oluline küsimus ja ma mõtlesin seda omalt poolt ka täpsustada. Te ütlesite: "Säärase kaalukusega operatsiooni [otsust], ma arvan, ei hakata mitte kunagi tegema […]" selle eelnõuga antud mandaadi alusel. Aga küsimus ei ole ju selles, kas te arvate, et hakatakse tegema või ei hakata või kui tõenäoliseks te seda peate, vaid küsimus on selles, kas põhimõtteliselt on Vabariigi Valitsusel võimalik sellele otsusele tuginedes viia Eesti Kaitsevägi Ukrainasse sõtta Venemaa vastu ilma, et Riigikogul oleks pärast seda enam mingisugust otsustusõigust. Tõesti, seletuskirjas on öeldud, et Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust võetakse otsust tehes arvesse, aga see arvamus ei ole siis enam määrava tähtsusega. Nii et küsimus on väga lihtne ja see vajaks väga selget vastust. Kas põhimõtteliselt oleks võimalik sellele otsusele tuginedes valitsuse otsusega viia Eesti Kaitsevägi sõtta Ukrainas?

Ma arvan, et mitte. Ses mõttes, et kui see [küsimus] tuleb meile komisjoni ja kui säärase otsuse peaks keegi kas või teoreetiliselt tegema, siis komisjon – [ütlen seda,] tundes komisjoni liikmeid – saadaks selle suurde saali. See ei ole säärase kaaluga operatsioon, mida saaks nii lihtsalt teha. Need kolm näidet, millest me siin räägime, on olnud suhteliselt vähese kaaluga operatsioonid. Ka see Poola osalus, millest ma rääkisin, oli küll loomulikult arvult suurem, aga ei olnud sellise mõjuga. Nii et me vaatame ikkagi seda, mis on mingite otsuste põhimõtteline mõju. Ma kasutasin sedasama Taiwani näidet, me võime samamoodi kasutada mis tahes teoreetilise vabatahtliku koalitsiooni näidet kuskil mujal. Need on väga kaalukad otsused. Küsigem, kas Vabariigi Valitsus oleks valmis sellist otsust tegema üksinda, ilma mingi mandaadita. Ma arvan, et mitte. Vabariigi Valitsus lihtsalt ei läheks selle peale välja, sest sel juhul sellise otsuse tagajärjed iseenesest ei oleks väga soovitavad valitsusele.

Varro Vooglaid, teine küsimus, palun!

Suur tänu! No mina arvan, et te eksite, öeldes, et selle alusel põhimõtteliselt ei saa viia Eesti kaitseväge Ukrainas sõtta Venemaaga. Ja minu arvates teie vastustest ja selgitustest ka kuidagi see järeldus ei nähtu, et ei saa. Saab. Praegu anname Riigikogu mandaadi osaleda näiteks USA juhitaval esmakordsel panustamisel toimuval sõjalisel operatsioonil. Nüüd edasi, nii selle otsuse seletuskirjas kui ka riigikaitseseaduses on ju öeldud, et riigikaitsekomisjonil pole pärast enam mitte mingit otsustamisõigust. Ei suurel saalil ega riigikaitsekomisjonil pole otsustusõigust, on ainult arvamuse avaldamise õigus ja valitsus võtab seda arvamust arvesse. Näiteks teie riigikaitsekomisjonis saadate valitsusele oma arvamuse, teete selle teatavaks, valitsus ütleb: "Suur tänu teile! Oleme võtnud teadmiseks ja nüüd läheme oma plaanidega edasi." Lükake ümber. Millest ma valesti aru saan? Minu meelest on see must valgel ja selgelt täpselt nii. On küll võimalik viia [Eesti kaitseväge sõtta Venemaaga].

Ei no iseenesest on need kõik arvamused, mis meil on: et selline operatsioon võiks üldse tulla – teoreetiliselt –, et valitsus võiks selle otsuse teha, et see võiks riigikaitsekomisjoni sellisena arutelu alla tulla. Need on kõik teoreetilised konstruktsioonid. Mis ma nende kohta ütlen? Praegu me ehitasime neid siin teoreetilisena. Minu arvamus on see, et kuskil on mõistlikkuse piir, millest alates keegi ei hakka võimu kuritarvitama. Isegi kui valitsus võib meile – kahtlemata ka mulle – mingites aspektides mitte meeldida, ma ei arva, et Vabariigi Valitsus läheks seda teed, et ta oma võimu sellisel määral kuritarvitaks. Mina näiteks ei arva seda. Võib‑olla sa oled teisel arvamusel. Aga nii ma seda olukorda näen. Loomulikult, ma ei ole ennast kunagi pidanud juristiks. Ka see küsimus, kas põhiseaduse järgi põhimõtteliselt saaks midagi sellist teha, on hoopis laiem. Selles mõttes peaks vastuse sellele andma mõned teised isikud, mitte mina.

Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg Leo! Mul ei olegi konkreetset küsimust, vaid pigem lihtsalt täpsustus protokolli huvides. Te viitasite Poola abistamisele, mida Eesti tegi selle Wisent-[üksuse] missiooni või tegevuse raames, kus Eesti kaitseväelased läksid Poolale appi Valgevene hübriidrünnaku vastu võitlemisel. Aga tookord olid esmased grupid, kes sinna läksid, tegelikult kaitseliitlased, kes reservõppekogunemise käigus välja kutsuti. See reservõppekogunemine toimus meie liitlase Poola territooriumil ja kõik olid vabatahtlikult ka oma nõusoleku andnud. Nii et see ei läheks kuidagi selle eelnõu alla. See on lihtsalt protokolli huvides selline täpsustus heale kolleegile.

Jaa, täpselt nii see oli. See väljasaatmine toimus rahvusvahelise sõjalise koostöö egiidi all. Ma lihtsalt tõin selle näite viitamaks, et iseenesest oleks parem, kui sellised asjad toimuksid mandaadi alusel. Kuigi siin ei saa juriidiliselt ilmselt [midagi ette heita]. Ma ei ole ka jurist, et ma saaks mingeid etteheiteid teha. Ma näen lihtsalt, et sisuliselt oleks olnud õigem, kui oleks välja mindud mandaadiga. Ja seepärast me ka seda arvu suurendasime, et sellised asjad üldse oleksid võimalikud ja et selliseid dilemmasid ei tekiks nii palju.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu parima teadmise järgi on nii – olen seda Eesti meediast lugenud –, et Kaitseväe juhid ja valitsus on kinnitanud: Kaitseväe esmane ülesanne on ikkagi kaitsta Eestit. Kaitseväge selles vaimus ka üles ehitatakse, et kaitsta Eestit. Meil väga palju ressursse väljapoole ei jätku. Aga minu küsimus, mis tuleneb heade kolleegide eelnevatest küsimustest, on selline: kas riigikaitsekomisjonis on kunagi arutelu alla tulnud, kas koos Kaitseväe juhtide või kellegi teisega on tulnud jutuks võimalus, et Kaitseväge kasutatakse praegu käimas oleva Ukraina sõja ajal või mõnes muus sellises kriisikoldes just selliselt, et [meie sõdurid] lähevadki kohale?

Praegu meil tehakse operatsioone suhteliselt vähe võrreldes tippajaga, mis oli 2000. aastate lõpul ja 2010. aastate alguses, kui me osalesime Afganistanis tippmomendil kuni kahe kompaniigrupiga. Ehk praegune osalus, mis on saja inimese suurusklassis, on tunduvalt väiksem kui toona. Mis puudutab sinu küsimuse teist poolt, kas meil on konkreetselt Kaitseväe juhatajaga olnud mingit arutelu Ukraina teemal või üldse teoreetilistegi võimaluste üle seal osalemiseks, siis ütlen, et sellist arutelu ei ole kunagi toimunud. Meile ei ole kunagi esitatud sellist võimalustki, et Kaitsevägi kaaluks praegu midagi sellist. Sest need otsused oleksid nagunii poliitilised. Aga praegu ongi selline turbulentne poliitiline olukord, nii et see on iseenesest hea, kui me arutame kõik küsimused, mis meil tõstatuvad, ja sellised teemad läbi. Sest [praegune] olukord on täpselt niisugune, et teatud võib-olla postulaadid või asjad ei pruugi nii, nagu nad on pikka aega olnud, enam kehtida. Seepärast me peame mõtteliselt läbi mängima kõik võimalikud variandid, mida rahvusvaheline poliitiline olukord võib meile tuua.

Tänan teid! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Meile on toodud lauale täiesti pretsedenditu Riigikogu otsus, millega meie Riigikogus anname võimaluse kasutada Kaitseväge kas NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel missioonil. Selle asja kurioosum seisneb tegelikult selles, et enamik Riigikogu liikmeid siin saalis tegelikult ei tea, kuhu meie kaitseväge tahetakse saata. See on küsimus, millele me täna siin saalis vastust ei saanud. Nii, muu operatsioon. Selle all mõistetakse sellist operatsiooni, mida viib läbi NATO või selle liikmesriik või Euroopa Liit sõjalisel eesmärgil. Isiklikult minul ja ma arvan, et ka paljudel teistel siin saalis tekivad selle koha peal küsimused. Ja kuigi kolleeg Leo Kunnas rääkis siin Taiwani ja Hiina konfliktist, ei maksa meil sõita sinna üle mere, teisele poole maakera, läheme ligemale. Teatavasti meil käib sõda siin Euroopas: Ukraina-Venemaa. Ja see on käinud väga pikka aega, kusjuures ühel hetkel on olukord muutunud selliseks, et enne presidendivalimisi Donald Trump ütles, et ta lõpetab sõja 24 tunniga – loomulikult siis, kui ta saab presidendiks. Me ei tea, kas see võiks – ma ise ka ei usu seda – nii kähku juhtuda. Küll aga märgid näitavad konkreetselt, et Trump siiski astub samme selles suunas. Nii näiteks tuli täna ERR-i uudis, et USA presidendiks valitud Donald Trumpi nõustajad on teinud avalikult ja eraviisiliselt ettepanekuid, kuidas lõpetada Ukraina sõda. See on tõsine märk sellest, et USA president Trump tegeleb sellega. Miks ma seda praegu välja toon? Küsimus on selles, et mõned nädalad tagasi meie välisminister Margus Tsahkna ütles, et kui Trump lõpetab sõja Ukrainas või paneb selle seisma, siis tuleb Eesti kaitseväel koos NATO sõduritega minna Ukrainasse Ukraina iseseisvust kaitsma. Seda ütles välisminister Tsahkna. Ja milline oli reageering lombi taga? Lombi taga oli reageering selline, et sealsed uudistekanalid hakkasid üksteise võidu Tsahkna öeldut kommenteerima. Ja enamasti jäi kõlama: kas neil seal Eestis on pead soojad või? See ei ole minu lause. See ei ole minu lause! Vaadake uudiseprogrammidest järele. Kas teil seal Eestis on pead soojad või? Ja siit ma jõuan loogilise järelduseni: praegune valitsus tahab iga hinna eest hoida seda sõda käigus, kasutades selleks ka Eesti kaitseväge. Kõik märgid sellest on olemas. Seesama eelnõu annab valitsusele vabad käed kasutada Eesti sõjaväge seal, kus nad õigeks peavad. Repliigi korras, enne kui ma lõpetan, ma pöörduksin selle uudise juurde, mida ka ERR kajastas. Donald Trump helistas meie peaminister Kristen Michalile. Ja huvitav oli lugeda seda teksti. Kristen Michal ütles, et Eesti toetab jätkuvalt Ukrainat. Mitte sõnagi sellest, mida tegelikult rääkis Trump ja mis põhjusel ta helistas. Siin, ütleme, Ekspressi tasandil on jõutud järeldusele, et ei olegi soliidne rääkida sellest, mida teine pool rääkis ja nii edasi. Aga kes viitsib natuke kaugemale mõelda … Ma ütlen oletuslikult, et Trump küsis peaministri käest otse: "Kas te olete peast soojad või?" Ma arvan, et selline valitsev klikk, kes hävitab Eestit igal sammul maksude, igasuguste terviseküsimuste, tuuleparkide ja muude asjadega, ei kõhkle hetkekski meie kaitseväe kasutamises Ukrainas, sest nad on saanud Riigikogult mandaadi. Ärme anname neile seda võimalust! Ärme laseme tappa Eesti poisse võõral maal! Me oleme seda [varem juba] teinud. Neid tuleb hoida oma riigi kaitseks. Minu poolt kõik.

Varro Vooglaid, palun! (Varro Vooglaid küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Suur tänu! Minu täiesti kindla veendumuse kohaselt on praegu menetletav eelnõu selgelt põhiseadusega vastuolus, mistõttu ükski Riigikogu liige, kes võtab oma ametivannet tõsiselt, ei tohiks selle poolt hääletada. Mäletatavasti Riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt oleme me kõik andnud ametivande, millega oleme [tõotanud] jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Muu hulgas tähendab see seda, et me ei tohi hääletada ühegi eelnõu poolt, kui on selge, et see on põhiseadusega vastuolus. Mida põhiseadus selle küsimusega seonduvalt ütleb? Ütleb nii, § 128 lõige 1: "Riigikogu [---] otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel." Riigikogu [otsustab]. Mida see tähendab? See tähendab seda, et otsuse meie kaitseväe sõtta või sõjalisele operatsioonile viimise kohta peab langetama Riigikogu. Muidugi on see loogiline ja ootuspärane, sellepärast et me räägime ju ülisuure kaaluga otsustest, millel võivad olla potentsiaalselt meie riigi ja rahva jaoks katastroofilised tagajärjed. Kõige suurema kaaluga otsuseid parlamentaarse korraga riigis peabki otsustama parlament. See on elementaarne. Milline on regulatsioon, mida näeb ette praegu menetletav eelnõu 479? Kokkuvõtlikult öeldes, sellega annab Riigikogu valitsusele volituse viia Eesti Vabariik 2025. aastal kuni 100 kaitseväelasega sõtta ükskõik millise sõjalise operatsiooni raames, millesse ei ole varem panustatud ning mis toimub NATO, mõne selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhtimisel. Sinna on lisatud tingimus, et see peab olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Nüüd, me ei tea, millisest sõjalisest operatsioonist reaalselt jutt käib. Me ei tea, kelle vastu võib Kaitseväe ja seeläbi Eesti Vabariigi sõtta viia. Me ei tea, kellega koos täpsemalt, me ei tea, mis põhjusel, ja me ei tea, mis rollis. Ja ometi meilt palutakse mandaati: palun kiitke heaks see, et hiljem saab valitsus seda teha. Sarnases vaimus võiks Riigikogu otsustada, et järgmise aasta jooksul võib Vabariigi Valitsus algatada ise referendumeid, olgugi et põhiseaduse § 65 punkti 2 kohaselt on referendumite algatamise õigus üksnes Riigikogu pädevuses. Võiks tuua ju sellise otsuse eelnõu, et Riigikogu annab valitsusele mandaadi järgmise aasta jooksul ise referendumeid algatada, me ei tea, mis küsimuses ja mis eesmärgist lähtudes. See oleks ilmselgelt põhiseaduse ja põhiseaduse mõttega vastuolus. Selline olukord ei saa olla õige. Vastupidi, see on minu hinnangul täiesti vale ja vastuvõetamatu, sest selle üle, kelle vastu minna sõtta ja miks minna sõtta, peab otsustama parlament, nagu ma juba selgitasin, igal konkreetsel juhul, tuginedes konkreetsetele asjaoludele. See on täiesti selgelt põhiseaduse mõte. Ja asi on väga tõsine, sellepärast et nagu siin eelnevalt küsimusi ja vastuseid kuulates sai juba toonitatud: fakt on see – seda ei lükanud ümber komisjoni esindaja ega ole ümber lükanud ka keegi teine. Ja arusaadavalt seda ei saagi ümber lükata, et sellele otsusele tuginedes saaks viia Eesti Vabariigi kaitseväe kuni 100 kaitseväelasega Ukrainasse sõtta Venemaa vastu. Ma ei räägi siin sellest, kas see on tõenäoline, et sellele otsusele tuginedes seda tehakse, vaid ma räägin sellest, kas see on põhimõtteliselt võimalik. Jah, põhimõtteliselt on võimalik, ilma et Riigikogul oleks pärast seda enam selles küsimuses otsustusõigust. Vabariigi Valitsus langetab selle otsuse ja Riigikogu riigikaitsekomisjonil on ainult konsultatiivne roll. Nad võivad avaldada arvamust, mida valitsus ehk võtab arvesse. Aga see ei tähenda, et nad peavad tegema nii, nagu arvati. Olukorras, kus Kaja Kallas on korduvalt rääkinud nii peaministrina kui ka nüüd Euroopa Liidu kõrge funktsionäärina, et me peame säilitama sellise strateegilise ebamäärasuse, kas Euroopa Liidu liikmesriigid võiksid viia oma kaitseväe Ukrainas sõtta Venemaa vastu, on see väga tõsine küsimus. Väga tõsine küsimus! Seejuures ei ole absoluutselt veenev argument, et sellist otsust on vaja, kuna võib tekkida vajadus tegutseda väga kiiresti. Esiteks pole kunagi sellist olukorda olnud, reaalselt pole ühtegi korda olnud, kus ei oleks tavapärases korras saanud Riigikogu vastavat otsust vastu võtta. Muuseas, vaatasin järele, nii täiendava istungi kokkukutsumiseks kui ka erakorralise istungi kokkukutsumiseks ei ole vaja mingit ooteperioodi. Selle võib kutsuda kokku homseks päevaks ja homsel päeval võib teha kaks lugemist järjestikku ja võtta see Riigikogu otsus vastu – 24 tunniga on võimalik asi ära teha. Nii et kogu vastupidine jutt, et meil on vaja anda valitsusele see mandaat, kuna muidu ei jõuaks, on lihtsalt sõna otseses mõttes alusetu. Esimesel lugemisel kolleeg Peeter Tali siin toonitas minu sarnaseid argumente kuulates, et kui põhiseadus on ajale jalgu jäänud, siis tulebki seda muuta. Aga ma rõhutan, et esiteks põhiseadus ei ole ajale jalgu jäänud – see peabki olema parlamendi otsus, kas minna sõtta või mitte minna –, ja teiseks, seni kuni põhiseadust ei ole muudetud, peab tegutsema kooskõlas põhiseadusega. Elementaarne! Millest me räägime!? Õiguskantsler on korduvalt viibutanud näppu ja öelnud, et Riigikogu on kaugelt liiga palju delegeerinud oma otsustuspädevust ära Vabariigi Valitsusele, aga see on vastuolus põhiseaduse mõttega, nii ei tohiks teha. Siin on nüüd par excellence näide sellest, kuidas väga olulises küsimuses Riigikogu delegeerib oma otsustuspädevust ära valitsusele, olles seda teinud juba palju aastaid järjest, ilma et need, kes oleks pidanud sekkuma, oleks seda teinud. Aga ma ütleksin ka õiguskantslerile siinkohal: üks asi on viibutada näppu Riigikogu suunas ja öelda, et me ei tohi delegeerida oma otsustuspädevust Vabariigi Valitsusele, aga teine asi on see, et kui Riigikogu seda siiski teeb, siis õiguskantsler ise, just nagu ka president, on põhiseadusest tulenevalt kohustatud sekkuma ja algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Ei saa olla nii, et pigistatakse silm kinni sellepärast, et tegu on väga suure poliitilise kaaluga otsusega ja kui Riigikogus tuvastatakse, et siin ongi vastuolu põhiseadusega, siis ilmneks, et kümme aastat järjest on võetud vastu otsuseid, mis on põhiseadusega vastuolus. Ei! Kui on vastuolu põhiseadusega, kui Riigikogu on delegeerinud lubamatult oma otsustuspädevust Vabariigi Valitsusele, siis president ja õiguskantsler peavad sekkuma ning Riigikohus peab tunnistama selle otsuse põhiseadusvastaseks. Nii. Sellepärast ma lõpetan üleskutsega teile, head kolleegid: võtkem ametivannet tõsiselt! Ärgem hääletagem ilmselgelt põhiseadusega vastuolus oleva eelnõu poolt, seda enam, et sellise otsuse vastuvõtmise järele puudub igasugune reaalne vajadus. Kui on tarvis langetada otsus selle kohta, kas Eesti Vabariik osaleb ühelgi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, siis saab Riigikogu, nagu ma eelnevalt selgitasin, selle otsuse vastu võtta ettenähtud korras 24 tunni jooksul – nii täiendavat istungit kokku kutsudes kui ka vajaduse korral erakorralist istungjärku kokku kutsudes. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 479 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 479. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt oli 50 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Eelnõu 479 on otsusena vastu võetud.