Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE) esimene lugemine

Head kolleegid! On jäänud veel kaks punkti. Üheksas punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 556 esimene lugemine. Ja taas on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli kliimaminister Yoko Alender.

Aitäh taas, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Järgmine eelnõu on elektri teemal, mis on ju meil elu alus. Selle eelnõuga muudetakse elektrituruseadust. Eesmärk on laiendada põhivõrguettevõtja suhtes võrguarenduskohustuse ulatust, et oleks võimalik elektrivõrku arendada ettevaatavalt. Ja siin on kindlasti oluline Riigikogu seatud eesmärk aastal 2030 toota Eestis sama palju taastuvat elektrit, kui me ise aastas üldse kokku elektrit tarbime. Loomulikult, ka selle eesmärgi täitmiseks tuleb tõesti tagada taskukohane elektri hind. Küll aga on meil elektrivõrke vaja tugevdada sõltumata taastuvenergia arengust. Loomulikult tahaksime me nende eesmärkide täitmiseks liita elektrivõrku uusi tuule- ja päikeseparke, aga samas ka uusi suurtarbijaid, kes saaksid pakkuda meile tarku ja kõrgepalgalisi töökohti. Liitumistasude parem prognoositavus ja üle Eesti ühtlane hinnakiri lihtsustaksid tootmisvõimsuste arendajate ja ka suurtarbijate jaoks liitumise protsessi ning võimaldaksid taastuvenergiat arendada just seal, kus see on kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem. Taastuvenergia toodangu suurenemine omakorda, nagu siin juba eelneva eelnõu arutelust läbi käis, aitab lõpptarbija jaoks hinda alla tuua. Mis puudutab võrgu ette arendamist, siis see hakkab toimuma seaduse jõustumisel nii, et liitumine igas olemasoleva võrgu osas on fikseeritud ühtse tasu alusel. Tõepoolest, see võimaldab võrgu arendajal paremini oma tegevusi planeerida. Mõju on seejuures muidugi jaotusvõrkudele, kes tegelikult ongi üks suurimaid põhivõrguga liitujaid. See võimaldab ühesuguse kuluga liita uusi tootmisvõimsusi tegelikult üle Eesti ja pakub investoritele, nii tootjatele kui ka tarbijatele selgust liitumiste kulude kohta ja kaotab asukohalised piirangud. Edaspidi, kui eelnõu vastu võetakse ja see jõustub, katavad poole kuludest elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad. Esialgse hinnangu järgi oleks olemasoleva põhivõrguga liitumise tasu 330‑kilovoldises võrgus 12 000 eurot ja 110‑kilovoldises võrgus 65 000 eurot megavoltampri kohta. Sellele lisandub liitumispunkti väljaehitamise tasu, samuti fikseeritud hinnakirja alusel. See muudatus on tõepoolest miski, mida ka tootmisvõimsuste väljaarendajad väga ootavad. See aitab neil oma kulusid ja tegevust optimaalselt planeerida. Mis puudutab otseliini rajamise võimalust suurtele tarbijatele, siis hetkel on seadusega lubatud ehitada kuni 6-kilomeetrine otseliin ja selle muudatusega pikeneks see 15 kilomeetrini. Otseliiniga saab soodustada energiamahuka tööstuse elektriostu energiatootjatelt. Ehk otseliini kasutamine vähendab elektri kui ühe olulise sisendkulu komponendi suurust. Otseliini kulu on enamasti soodsam kui võrgutasu samal pingeastmel. Aga samas on oluline märkida, et edastatud ja tarbitud elektrienergia pealt peab siiski tasuma taastuvenergia tasu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia pealt peab maksma elektriaktsiisi. Neid muudatus ei puuduta. Seadusemuudatus mõjutab eelkõige ülekandevõrguga liitujaid, nii tootjaid kui ka tarbijaid. Nende jaoks muutub protsess selgemaks, lühemaks ja enamikul juhtudel ka soodsamaks. Tänu uute võimsuste kiiremale arendamisele saame me kõik lõpptarbijatena kaasa elektri lõpphinna languse, samuti olulised võrgutugevdused ja vananenud liinide väljavahetamise. Mis puudutab eelarvelist mõju, siis põhivõrguettevõtja on arvestanud, et keskmise eratarbija jaoks tooks see muudatus kaasa aastas viis eurot kulu. Siin samamoodi see võit madalamast elektri hinnast ületab lisakulu mitmeid kordi. Selle sünergia tõttu on seadusega ette nähtud ka võrgutugevduste kulude finantseerimise jagunemine võrdselt tarbijate ja tootjate vahel. Ehk siis mõlemad osapooled saavad sellest kasu. Juhul, kui eelnõu tulemusel meile tuleb suurettevõtjate ja taastuvenergia tootjate vahel otseliine suuremas mahus kui praegu, siis kindlasti on ühiskonnale laiemalt kasulik see, kui meile lisandub uut energiamahukat tööstust, nii majanduse konkurentsivõime kui ka töökohtade loomise koha pealt, samuti see, et me saame ühiku kohta elektri hinna alla tuua. On ka mõned konkreetsed näited, kuidas eri liitumispunktides need kulud paremini prognoositavatena kujunevad. Muudatused on tõesti väga põhjalikult turuosalistega läbi arutatud ja need on väga oodatud. Jõustumist näeme mitte hiljem kui aprillis sellel aastal. Ja loodame, et peatselt saame valitsusest Riigikogu poole saata ka tuuleenergia vähempakkumiste eelnõu. See on ka oluline osa sellest, et aidata meie elektrit taskukohaseks muuta. Aitäh! Vastan meeleldi küsimustele.

Suur tänu! Ja teile on küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Mul on kaks küsimust. Üks on selline nagu laiema geopoliitilise vaate mõttes. Ma usun, et te olete uudiseid lugenud ja teate, kuidas teisel pool ookeani nüüd energeetikale vaade on ja mis seisukohti seal on võetud. Selles valguses – no mitte ainult selles valguses, niikuinii see 100% taastuva eesmärk on minu arust päris rumal –, kas seal võib olla ka mingi selline oht, et äkki meie suurim liitlane vaatab ka, et sihuke imelik rumal rahvas? Kas see võib meie suhteid koostöö mõttes kuidagi mõjutada? Muidugi võib-olla tugevdab just – nad vaatavad, et peavad appi tulema ja jõulisemalt meid järele aitama. See on üks küsimus. Teine on selline praktilisem. Kui Lasnamäe nüüd otsustab ka kasutada seda tootmise lähedast tarbimist, sest kuue kilomeetri pealt kasvab see distants nüüd nii kaugeks, Irust saaks elektrit ilma võrgutasuta, siis mis see ülejäänud Eesti inimeste, näiteks Võrumaa inimeste võrgutasudega teeb?

Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Hea Rain! Ma saan aru, et pidasid silmas arengu[suundi] Ameerikas. Seal on tõepoolest väga jõuliselt taastuvenergiat arendama asutud. Kuidas hakkab olema nüüd uue administratsiooni mõju energia[poliitikale]? Siin on ju palju räägitud sellest, et eks enamik otsuseid muidugi tehakse ära osariikide tasemel. Minu teada on ka seal ettevõtjad huvitatud siiski võimalikult odavast elektri hinnast. Ja kindlasti siin turg teeb oma töö. Aga ma arvan, et meie jaoks on väga vajalik koostöö ameeriklastega igas mõttes, nii julgeoleku kui ka majanduse vaates. Ja ma arvan, võib-olla veel enam, täna lugedes ka Itaalia avaldust selle kohta, et Euroopa peaks rohkem oma energiaturgu koos arendama, et Euroopa üks majanduse konkurentsieeliseid Ameerika ja Aasia ees on see, et meie energiavõrgud on väga tugevad ja Euroopa sees hästi ühendatud. Aga võiksid olla veel enam. Me peaksime oma tugevusi arvestama. Ja kindlasti on Euroopa huvides see, et Euroopas oleksid ühtlaselt taskukohased elektri hinnad ja me saaksime oma energiasüsteemi arendada üle Euroopa. Selle nimel tegutseme ka koos uue energiavoliniku Dan Jørgenseniga, kes taanlasena, ma ütleksin, mõtleb meiega väga ühtemoodi. Mis puudutab 100% taastuvelektri eesmärki, mille Riigikogu on seadnud, siis see kindlasti ei tähenda seda, et muud elektrit vaja ei ole. Sellist eesmärki ei ole seatud ja juhitavad võimsused on jätkuvalt oluline osa energiasüsteemist. See, et me oleme suutelised elektrit võimaluse korral ka eksportima, on minu arvates ainult hea. Kui meil on palju puhast elektrit, siis see loob meile võimaluse tõesti siia saada uut puhast tööstust, mis aitab majanduse arengule kaasa.

Mario Kadastik, palun!

Jaa, aitäh! Eelmise vastuse lõpust jäi veel Lasnamäe teema ära, aga see läheb natukene kokku minu küsimusega, mille ma komisjonis olin unustanud küsida. Tegelikult see otseliini teema puudutab ju ainult eraldi rajatud otseliini, mis ei ole näiteks Elektrilevi või kellegi teise võrgu osa. Ehk Lasnamäe ei saa sealt kuidagiviisi teistsugust hinda, sest see on Elektrilevi osa. Aga ma hakkasin mõtlema, miks meil üldse see 15 kilomeetri piir on. Oletame, et on tõesti mingisugune suurtootja ja suurtarbija, nende vahele jääb 20 kilomeetrit ja nad on nõus ise selle liini kinni maksma, täies mahus, et see otseliin tekitada. Miks seal peab siis üldse olema mingi piir? Tegelikult, senikaua, kui nad need kulud 100% ise katavad, võiks see tootmine ja tarbimine [koos käia].

Jaa, aitäh! Tõepoolest, heal küsijal füüsikuna oli igati õige tähelepanek. Lasnamäe ei saa kuidagi sellest kaotada. Ja see puudutab tõesti just suurtarbijaid. Muidugi on oluline märkida: see, et rajatakse otseliin, ei tähenda seda, et tarbijal ei ole üldse ühendust põhivõrguga. Siiski on vaja tagada sageduse hoidmine ning nendel hetkedel, kui näiteks otseühendus ei toimi, peab lahendus samuti olemas olema. Selle tõttu me peame seda kuja mõistlikuks. Seda on arvutatud ja peetud niimoodi optimaalseks.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma ei ole päris kindel, et Lasnamäed ei oleks võimalik sinna alla panna, kui nupukad ettevõtjad teeksid mingisuguse energiaühistu või energiakogukonna. Iseenesest vahemaade mõttes ja elektri tootmise mõttes teoreetiline võimalus on. Ärme alahindame ettevõtjate taibukust. Aga nüüd ma küsin, kas KOV-id on ka olnud selle arutelu juures. Iseenesest on ju väga mõistlik, et me pikendame otseliinivõimekust. Kahtlemata hakkab see tulevikus ringi mängima omavalitsustes ettevõtjate paigutust. Kindlasti hakkab nendesse kohtadesse, kus elektri tootmine ja otseliinide tegemise võimalus on, tekkima täiesti uusi ettevõtlusalasid. Kas KOV-id on ka siin pardal olnud ja arvestavad sellega, et tulevikus võib see muudatus hakata nende planeeringutes päris olulist rolli mängima?

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! See meede või see võimalus rajada otseliin eeldab siiski kokkulepet tootja ja tarbija vahel. Kindlasti ei ole see mõeldud üksikute tarbijate jaoks. Ja mis puudutab kohalikke omavalitsusi ja potentsiaalseid tööstusalasid, siis tõepoolest, koos tööstus- ja majandusministri ning kohalike omavalitsuste esindajatega ka näiteks üleriigilise planeerimise käigus me vaatame praegu kõrgendatud tähelepanuga just selliseid potentsiaalseid tööstusalasid, mis oleksid võrkude mõttes optimaalsed. Samuti on ju ka loodusele avalduva mõju mõttes mõistlik eelisarendada tööstust sellistel aladel, kus juba see otstarve on varasemalt määratud. See on kindlasti mõistlik tähelepanek. Loomulikult on ka kohalikud omavalitsused saanud seaduse koostamise protsessis oma arvamust avaldada.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kas te oskate öelda, kas selle eelnõu väljatöötamise ajal arutati ka seda, et võrgutasul sellelt elektrilt, mida tootja müüb otse tarbijale, ikkagi mingi tariif oleks? See peaks olema küll oluliselt madalam. Aga põhimõtteliselt on ju nii, et tulevikus võib mingil hetkel tekkida olukord, kus Eesti teatud tootmispiirkondades ei ole lubatud odavat elektrit toota, erinevatel põhjustel, ning kui ei ole võimalik liituda ka näiteks tuulegeneraatoriga, siis see hakkab konkurentsi mõjutama. Ehk siis ettevõtlus hakkab liikuma Eesti ühest piirkonnast teise. Või kuidas neid piirkondi siis tulevikus rahastada?

Jaa, aitäh! Jällegi, väga õige tähelepanek, õige teemapüstitus. Tõepoolest, taskukohase [hinnaga] elektri olemasolu mingis piirkonnas loob olulise eelduse selle piirkonna arenguks. Seetõttu on loomulikult ka kohalikel omavalitsustel, kes soovivad oma regiooni arendada, mõistlik seal võimsusi välja arendada. Nüüd muidugi selle otseliini rajamise puhul on nii, et kuna selle kulu katab tõepoolest suurtarbija, ei oleks mõistlik talt selle eest tasu küsida. Kuid nagu ütlesin, teised tasud, nagu aktsiis ja sageduse hoidmise tasu, tuleb siiski tasuda. Suurtarbijatel on enamasti olemas ka põhivõrguga ühendus, lihtsalt need mahud, mis sealtkaudu liiguvad, on väiksemad. Aga sel moel suurtarbija ikkagi panustab ka sellesse nii-öelda üldisesse potti.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja seal tehtud otsuseid tutvustab majanduskomisjoni liige kolleeg Mario Kadastik. Palun!

Aitäh! Kasutan siin korra lihtsalt algusmomenti selleks, et vastata Anti küsimusele. Tegelikult kõik päikesepaneelide omajad on praegu samas seisus, nendel on see konkurentsieelis, et kodune elekter on odavam. Nii et vahet pole. Aga seda eelnõu arutati samamoodi 13. jaanuaril majanduskomisjonis. Põhilised küsimused puudutasid kahte aspekti. Üks puudutas otseliini, kuigi, tõsi, oli mõningast segadust selle 15 kilomeetri, otseliini [pikkusega]. Aga see puudutab põhivõrguga liitumist ja see sai klaaritud. Ühesõnaga, küsimused olid selle kohta, kas on vaadatud tagasiulatuvalt, kui palju oleks tootmisparke ja muid asju jäänud 15 kilomeetri piiresse, kui see [seadus] oleks juba praegu kehtinud, ja kes oleksid olnud mõjutatud osapooled. Niimoodi otseselt tagantjärele ei ole seda [arvutatud]. Arutelu oli ka liitumistasude üle, millistel tingimustel läheb see arvutuspõhiseks ja millistel tingimustel käib [liitumine] fikseeritud tasu alusel. Põhiline vastus oli see, et vastavalt sellele, kumb parasjagu on soodsam, tuleb tasu. Kui ollakse elektrivõrgule piisavalt lähedal ja põhivõrku ei ole vaja ümber arendada, siis on fikseeritud tasu, muul juhul arvutuslik. Kommenteeriti veel, et seejuures võetakse arvesse planeeritud tulevikuarendused ehk sellisel juhul on fikseeritud arvestus, kui ei ole vaja lisaks planeeritule teha põhivõrgule arendusi. Tehti ka menetluslikud otsused, mis puudutasid juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja määramist, eelnõu tänasesse päevakorda panemist ja esimese lugemise lõpetamist. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Suur tänu teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler jagas oma küsimused seekord kaheks ja nüüd on tal küsimus härra Kadastikule.

Jaa, ma pidin ikkagi jätma ühe küsimuse Mariole esitamiseks. Mul on lihtne küsimus. Mario, sina oled alati olnud julge võrreldes oma erakonnakaaslastega. Sa oled pisut ka oma arvamust avaldanud, mitte ainult jäänud komisjoni arutelude juurde. Ka praegu istungit juhatav Toomas Kivimägi on alati öelnud, et kui diskussioonile sisu juurde tuleb, siis tema on selle üle väga rõõmus. Ma küsin sult sellise mitte komisjoni arutelu puudutava, vaid sinu isiklikku arvamust puudutava küsimuse, ja lihtsa küsimuse. Kas sinu arvates see eesmärk 100% tarbimise mahust toota taastuvatest [allikatest], nagu meil praegu on seaduses kirjas, on mõistlik?

No selles mõttes, et ega meile lähiperspektiivis, kümne aasta jooksul midagi muud siin kui taastuvat ei saa tulla. Selles mõttes see, et me toodame ta 100% ära, tähendab, et meil tuleb tootmist juurde ja elekter vähemalt mingitel tundidel läheb odavamaks. See on selles mõttes mõistlik. Teistel tundidel ta läheb küll kallimaks. See eelnev eelnõu aitab, et ei läheks liiga kalliks. Aga lihtsalt ka kommentaarina sulle, see eelnõu on ka meile mõlemale, kes me tuumaenergiat väga pooldame, väga hea, sest see eelnõu annab ka tuumajaamale võimaluse fikseeritud tasuga liituda, poole odavamalt.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Ma loodan, et volitus on olemas.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mõni sõna hoogsa taastuvenergeetika arendamise ja selle eelnõu kohta. Minister tegelikult ei vastanud küsimusele, miks siis Taanis ja Saksamaal on nii, et hästi palju elektrit toodetakse tuulest ja päikesest, aga elektri hind on maailma kõige kallim. Oleks huvitav teada saada, mis ta arvab [ministrile viidates], kas sellel on mingi seos, või lihtsalt on sihuke juhus. Meile räägitakse kogu aeg, et taastuv[energia kasutamine] teeb [elektri] hästi odavaks. Taanis on teda hästi palju installeeritud, Saksamaal ka, aga hind ei ole odavamaks läinud. Mingi jama seal Saksamaal ja Taanis on. Minister ei avanud, mis tema arvates see probleemi põhjus on. Nüüd see suur optimism tohutust elektriekspordist, et teeme hästi palju üledimensioneeritud võimsusi – tuult ja päikest. Saabub tuuline päev või päikeseline päev ja siis meil ongi elektrit üle, nii et me saame seda juba eksportida kas negatiivse hinnaga ehk nullhinnaga või väga madala hinnaga, ja siis, kui meil teda puudu on, ehk külmal talvepäeval saab kallilt osta. Aga siis vaadatakse jälle, ja kindlasti sõimatakse valitsust, et miks meil on sada korda kõrgem elektri hind kui Soomes. Neil, kes tahavad pikemalt süveneda, soovitan uurida seda, mis on toimunud Kanadas Ontario osariigis. Neil täpselt nii läkski. Lõpuks muidugi läks nii, et neil valitsuse[erakondadel], kes taastuvenergeetikat kõvasti arendasid, oli enne umbes 80% osariigi parlamendikohtadest, aga tänaseks on jõudnud 7% peale. Poliitanalüütikud ütlevad, et see suur energeetika vales suunas arendamine oli üks peamisi põhjusi, et see muutus. Mina tegelikult loodan, et meil tuleb mõistus pähe. Eesti rahvale on ehk olulisem see, et energeetikas tehakse häid asju, mitte otseselt siinsete fraktsioonide suurus. Kuigi küllap needki vähenevad, kui halbu asju tehakse. Nüüd see Lasnamäe juhtum. Minister ütles minu küsimusele vastates, et Lasnamäe ei saa kaotada. Mu küsimus oli tegelikult selles, kas ka Lasnamäe saab võita ja kui suure kaotuse see toob kaasa näiteks Võrumaa ja Põlvamaa inimestele. Ma nüüd vaatasin seda seaduseelnõu ja ka kehtivat seadust, mis räägib sellest otseliinist ja sealt elektri tarbimisest. Soovitan üle vaadata, komisjonis ja ministeeriumis samuti. Mina küll ei ole kindel, et seaduseelnõus on see kuidagi piiratud ja et lasnamäelased ei saaks hakata otse ostma, olles Irule piisavalt lähedal, nii nad saaksid võrgutasust lahti. Aga siis tuleks muidugi ülejäänud Eesti inimestel palju rohkem võrgutasu maksta, sest sel juhul kaoks suur osa võrgutasu maksjaid ära. Viimaseks ma tahtsin puudutada seda huvitavat mõtet, et lisaks sellele otseliini olemasolule, mis võimaldab tarbida elektrit ilma võrgutasuta, ikkagi ollakse ühenduses ka põhivõrguga, et kasutada sealt tulevaid, ma ei tea, kasulikke ja vajalikke teenuseid siis, kui seda on vaja. Tuleb süveneda, kuidas see eelnõus täpselt sõnastatud on, aga sellisena siin kiiretest vastustest jäi küll mulje, et keegi saab soodustusi ühest kohast, aga ei pea kulutusi kandma seal, kus talle vajaduse korral abi pakutakse. No see nüüd ka päris loogiline ei ole. Ja lõpetuseks toon selles vallas näite Ameerikast. Meil siin räägitakse sellist peent juttu, et võrgu arendamise kulu jagatakse nüüd tarbijate ja tootjate vahel kuidagi võrdselt. Noh, tegelikult tehakse nüüd soodustus taastuvenergeetika arendajatele, et nad ei peaks võrguarenduse eest nii palju maksma, aga tarbijad oleme meie kõik. Eks meil läheb võrgutasule siis [hinda] otsa, et võrku saaks juurde tulla juhuelektrit, mis niikuinii hakkab meid kõiki vaesemaks tegema. USA-s Michigani osariigis ikkagi tehti seda asja selles mõttes teistmoodi. Suurte tehnoloogiahiidudega, kes tahavad seal suuri andmekeskusi arendada ja arendavadki – Amazon, Microsoft, Google ja kõik on selles lepingus osalised –, lepiti kokku mitte ainult see, et nad hakkavad osalema suurtarbijate võrku toomiseks vajalikes võrguinvesteeringutes, nii et see oleks proportsionaalne nende tarbimisvõimsusega, vaid ka see, et lisaks maksavad nad järgnevate aastate jooksul sadu tuhandeid ja perioodi jooksul kokku miljoneid puhtalt osariigi inimeste heaolu parandamiseks. Meil jällegi vaadatakse seda kuidagi natuke vastupidi ja valesti. Nii et süveneme eelnõusse, kindlasti teeme muudatusettepanekuid. Ja soovitus koalitsioonile: võtke see 100% taastuva eesmärk seadustest välja. Aitäh!

Suur tänu! Pakun, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Jaak Aab. Palun! Ja volitust on juba näha. Mul paluti seda rõhutada sellepärast, et paberid kaovad [vahel] ära, aga siis protokolli läheb ikkagi kirja, et volitus on kenasti olemas.

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Nii eelmine elektrituruseaduse muutmise eelnõu kui ka praegune eelnõu kindlasti on liikuvas või arenevas ajas vajalikud. Eelmine rääkis saartalitlusest – me teame, kui aktuaalne see teema on. Saartalitlust ei ole võimalik teha, kui ei olda piisavalt motiveeritud säilitama reserve – sagedusreserve, võimsusreserve. Seal on nüüd ka konkreetselt see metoodika ja valem ära kirjeldatud. See eelnõu räägib rohkem liitumistest. Ja need eesmärgid on väga õiged. Me teame kõik, et meie põhivõrkusid tuleb tugevdada. Läbi põhivõrkude tugevdamise tegelikult saab ka jaotusvõrkusid tugevdada. Selle eelnõu eesmärgid võimaldavad seda paremini teha. Võrguga liitumise protsess muutub kiiremaks, selgemaks ja soodsamaks, nii nagu tänases arutelus on juba kõlanud. Ka optimaalset võrgukasutust soodustavad kindlasti need muudatused, mis selles eelnõus on. Rääkides liitumisega seotud investeeringutest, oli siin juttu otseliini rajamisest, mida on võimalik teha pikema maa taha kui seni. Suuremad tarbijad ehk tööstused saavad tegelikult otseliini kaudu elektrit otse tootjalt. Jah, nad ei maksa küll võrgutasu, aga arvestades seda, milline on üldse elektri hind, või seda, milliseid arveid me lõpuks saame, on meil vaja tõsta nii tootmisvõimsusi kui ka tarbimist. Sellest on pikalt räägitud, eks ju. Mida rohkem tarbimist on, seda vähem see üks ühik ikkagi maksab, kui on olemas vastavad võimsused. See peab olema muidugi tasakaalus. Siin räägiti ka sellest, keda saab otseliinidega ühendada, milliseid tootmisi. See on tegelikult tehnoloogianeutraalne ehk juhitavaid võimsusi saab täpselt sellise valemiga kasutada ka tarbija, otseliini kaudu. Ma täna siin vestlesin mõningate tööstusparkide arendajatega, keda te teate, olgu nad Ida-Virumaal või mõnel pool mujal. Ja juba praegu – see on võib-olla kõige kuulsam näide – Narva magnetitehas, kes tõenäoliselt vajab ka päris palju elektrit, tegelikult saab otseliiniga ehk ilma võrgutasudeta kasutada elektrit. See võimaldab kindlasti seda kõike seal arendada. Nagu te teate, seal on mitu järku plaanis ja see tööstus Narvas järjest kasvab. Selliseid näiteid võib edaspidi tuua üle Eesti. Ja mis on hea selle juures? Siin oli juttu sellest, et me räägime taastuvenergeetikast ja öeldakse 100%. Aga me räägime bilansist ehk tootmisvõimsus on 100% sellest, mis me tarbime. Jah, tarbitakse ära ja sellest taastuvenergia võimsusest tuleb tarbimisse võib-olla 60–70%, just sellepärast, et igal päeval tuul ei puhu ja päike ei paista. Kui meil jääb midagi üle, siis on meil võimalus seda ühel hetkel ka eksportida, aga mitte praegu. Me oleme endiselt energiabilansi mõttes miinuses, läheb veel aastaid ja aastaid võimsuste arendamiseks, enne kui me jõuame plussi. Kui seda üldisemalt käsitleda, siis on nii, nagu ka minister vist mainis, et ega meil neid elektrivõimsusi, tootmisvõimsusi lähiajal palju niimoodi nipsust võtta ei ole. Me teame, et teatud võimsused, mis meil praegu on olemas, nagu põlevkivielekter, lihtsalt ei pääse turule, nii et ta ei ole kasumlik, on pigem kahjumlik. Kuigi neid reserve on meil vaja. Ärge arvake, et me hakkame neid jälle kinni panema. Neid tuleb mitmel põhjusel üleval hoida seni, kui meil muid juhitavaid võimsusi ei ole, odavamaid juhitavaid tootmisvõimsusi meil ei ole. Otseliinid on ka selles suhtes head, ma arvan, et see on niisugune piirkonna arendusmeede. Ma saan Anti küsimusest aru. Igas piirkonnas tuuleparke Eestis kahjuks arendada ei saa, endiselt on teatud piirangud peal. Aga suurema tootmise ja suurema tarbimise kaudu tegelikult ühiku hind ikkagi kõigi jaoks langeb. Ja on veel teisi instrumente, millega toetada tööstusi või tootmisi ka nendes piirkondades, kus konkreetset tootmisüksust ei ole. Praegu on näiteks suuremahulistele elektritarbijatele aktsiisisoodustused ja on võimalik teha teisigi soodustusi. Aga see on juba järgmine teema, kuidas soodustada veelgi piirkondadesse tööstuste tulekut. Kuid kindlasti see otseliini pikendamine mõjub üle Eesti väga positiivselt, ma usun. Just see, et maapiirkondadesse saavad tulla tööstused ja tootmised, ja paneme sinna juurde veel need meetmed, mis valitsusel on plaanis selliste tööstuste tekitamiseks kasutusele võtta, nagu suurinvesteeringute toetused ja teised ettevõtlustoetused. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Tahtsin lihtsalt natukene ära klaarida seda tekkinud suurt arutelu otseliinide ja Lasnamäe üle. Otseliiniga liitumine on [võimalik] siiski olukorras, kus tarbijale endale kuulub otseliin tootmisüksusesse. See tähendab, et kui Lasnamäe tahaks seda teha, siis peaks Lasnamäe ennast kas [olemasolevast] elektrivõrgust lahti ühendama, selle elektrivõrgu omandama või uued liinid looma ja seejärel need otse liitma Iru elektrijaamaga. See tõenäoliselt ei oleks ühelgi meetodil kuluefektiivne, sest pärast seda tuleb otseliini ka ülal pidada. Ehk siis selle eest, mida Elektrilevi praegu teeb üle kogu Eesti – ta jaotab selle ühtlaselt laiali –, peaksid nad hakkama ise maksma. Selles mõttes see otseliin ei tähenda midagi sellist, et nüüd on linnuke tehtud kuskil andmebaasis ja kohe on meil võrgutasu maas. Sellega käivad ikkagi kaasas kulud, omandisuhted ja kõik muu. Nii et on olemas väikseid tehnovõrke, millel on mingi veerem ja sihukesed asjad, aga kuigi need on olemas, ei ole tõenäoliselt rentaabel hakata nende kaudu midagi tegema. Ma tahtsin lihtsalt selle osa ära klaarida. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 556 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. veebruar kell 17.15. Olemegi jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, mis on Riigikogu liikme Leo Kunnase algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamise seaduse eelnõu 530 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Leo Kunnase. Aga ma ei näe teda siin saalis, seega on tegemist arutelu võimatusega. Head kolleegid! Tänane päevakord on ammendunud. Tänan teid kõiki vastupidamise eest. Oli pikk ja raske päev, aga usun ja loodan, et homme on selle võrra kergem. Aitäh teile!