Valimisõigus

Tänane kaheksas küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teemaks on valimisõigus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud siseminister! Ma siis jätkan sealt, kus me peatusime tänase teise küsimuse juures. Teie vastasite ja mul ei olnud võimalust teie vastusele omakorda vastata, aga ma sain teie vastusest aru, et selleks, et sotsiaaldemokraadid võiksid kuidagi efektiivselt ja tõhusalt oma põhimõtteid ja väärtusi kaitsta, on ikka vaja Keskerakonda ja Keskerakonna toetust. Ilma selleta ei ole sotsiaaldemokraatidel kahjuks võimalik oma väärtusi ja põhimõtteid kaitsta. Võtsin teadmiseks. Nüüd, minu küsimus on see. Juba minu mainitud 9. aprillil ilmus artikkel pealkirjaga "Lauri Läänemets valimisõiguse piiramisest: see, millega Isamaa praegu tegeleb, on oht Eesti julgeolekule". Siseminister räägibki niimoodi, et sotsiaaldemokraatidel ei ole võimalik heaks kiita Isamaa tegelikku tagamõtet ühe valijarühma kõrvaldamisega, et suurendada enda toetust järgmistel Tallinna Linnavolikogu valimistel. "Nii jõhkralt enda kasuks valimistulemuste mõjutamisega pole minu teada isegi Ungaris tegeletud. Kui pealinnas tahetakse Eesti põhiseadusest ja demokraatia reeglitest mööda minnes võim enesele kinnistada, siis Ida-Virumaal tekiks linna- ja vallavalitsused, millel oleks vaid vähese osa elanike demokraatlik toetus." Minu küsimus on see: kas te olete jätkuvalt sama meelt, et selline tegevus on oht Eesti julgeolekule? Nii jõhkralt enda kasuks valimistulemuste mõjutamine ei ole nagu ka sotside poolt heaks kiidetud, aga millegipärast sotsid võtavad sellest osa.

Aitäh selle küsimuse eest! Loomulikult, ega ajas need küsimused ei ole muutunud, aga vaadake, see valitsuse kokkulepe, kompromiss ei puuduta sellist hulka inimesi. Te kuidagi proovite kogu aeg pisendada seda, tahate rääkida ainult Valgevene ja Venemaa kodanikest, aga lõppkokkuvõttes jääb selle põhiseaduse muudatuse korral halli passi omanikele kohalike omavalitsuste valimistel hääletamise õigus alles. Ja see on ka, ma arvan, väga oluline, ärme palun pisendame seda. Ja see teine pool – tõesti, ma arvan, et need sõnad, mis ma olen välja öelnud, kehtivad tänasel päeval ka. Aga palju hullem olukord lõppkokkuvõttes – ma arvan, et te olete nõus – oleks see, kui [muudatus] puudutaks 70 000 inimese asemel 150 000 inimest. See mõju oleks ju palju hullem. Nii et [teades], et see nagunii juhtub ja need muudatused tehakse, ma arvan, et ka julgeoleku mõttes on see kompromiss parem kui see, et see [õigus] 150 000 inimeselt ära võetaks. Kui me räägime halli passi omanikest, siis ma arvan, et te olete nõus, et neil ei ole ühegi riigi kodakondsust. See väide, mida siin on [öeldud], justkui [ainult] kodakondsus on see, mis eeldab lojaalsust, ja [ainult] kodakondsuse alusel saab eeldada, mismoodi käituvad kõik inimesed, kes [teatud riigi] kodakondsusega on – neil ei ole kodakondsust. Nende puhul see loogika ei kehti. Miskipärast seda räägitakse, aga need ongi erinevad poliitilised arvamused ja nägemused. Nii ta on. Ja teie küsimuse peale, kas see meie seisukoht ja mure Eesti julgeoleku pärast on muutunud, vastan: ei ole, samasugune on. Meenutame kaitsepolitsei hinnangut – sellest on siin ka räägitud –, mis kunagi anti. Kaitsepolitsei on öelnud, et ühtepidi on julgeolekumured ja ka teistpidi on julgeolekumured. See ongi poliitilise kaalumise ja otsustamise koht. Mõlemat pidi need julgeolekumured on. Ma arvan, et väga oluline on ka see, milline see debatt on, mida siin öeldakse ja mida need inimesed kuulevad. Kui me ütleme, et siin elavad inimesed on lihtsalt sellepärast, et nad on mingisuguse kodakondsusega, üldse meie jaoks probleem, siis sealt hakkavad uued probleemid pihta. Me saame rääkida konkreetsest riigi toimimisest ja kõigest sellest, aga meil ei ole mõtet väga suurt inimrühma sildistada ja pidada julgeolekuohuks ilma selleta, et kellelgi selle kohta tõendeid oleks. Kui sa tegelikult oled otsene julgeolekuoht, siis selle jaoks on Eesti seadustes paragrahvid olemas. Siis on võimalik selle julgeolekuohuga ka tegeleda.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Pean teid kiitma selle kindluse eest või selle põhimõtte eest, et niinimetatud halli passi omanikele ikka jääb hääleõigus kohalikel valimistel. Aga te omal ajal rääkisite täpselt sama juttu ka Venemaa ja Valgevene kodanikest, te ei näinud mõtet hakata neilt valimisõigust ära võtma. Mul on seetõttu väga lihtne küsimus: kas selline kindlus, kindlameelsus, mis puudutab mittekodanikke, jääb ka edaspidi püsima? Ehk teisisõnu: kas te saaksite praegu kätt südamel hoides lubada, et kui see eelnõu, millega on mõeldud põhiseadust kiireloomuliselt muuta, jõuab saali ja sealt leiab järsku ikkagi sellise koha, millega võetakse valimisõigus kohalikel valimistel ka mittekodanikelt ehk halli passi omanikelt, siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond hääletab sellele vastu?

Aitäh teile! Nii palju ma ütlen, et tõotusi ma annan kodus naisele ja Eesti Vabariigile siin Riigikogus. Rohkem ma igasuguseid lubadusi loopima ei hakka. Need on olulised asjad. Aga loomulikult meie erakond oma seisukohti kujundab ja neist lähtub. Nüüd, et oleks arusaadav: sotsiaaldemokraadid pole mitte kunagi öelnud seda, et need inimesed, kes on julgeolekuoht, kes on Valgevene, Venemaa või mõne teise riigi kodanikud ja võivad olla, ütleme niimoodi, Putini-meelsed, kes ei tunnista seda, et Venemaa on Ukrainale kallale läinud, ja arvavad, et Kreml teeb kõik õigesti, [võivad siin valida]. See seisukoht on sotsiaaldemokraatidel alati olnud, et neil [ei tohiks olla õigust] osaleda kohalikel valimistel. Küsimus on olnud selles, kuidas need inimesed kõrvale jääks ja need, kelle puhul seda küsimust ei ole, kes on oma mõtetes ja tegudes Eestiga, osaleda saaks. Me oleme ühe lahenduse välja pakkunud. Jah, selle koha pealt kompromissi ei ole. Ma ütlen, et Keskerakonnal on see nagu must ja valge, te pole pakkunud ühtegi vahepealset lahendust, vähemalt ma pole kuulnud, et oleks pakkunud. Võib-olla see oleks siin debatile väga palju kaasa aidanud. Aga mis puudutab halli passi omanike ja Valgevene ja Vene kodanike hääleõigust, siis koalitsioonis on see kokkulepe tehtud, eelnõu on parlamendi menetluses. Me lähtume ikka sellest, mis me oleme kokku leppinud. Me eeldame, et koalitsioon toimib ja keegi siin hoobilt midagi ümber mõtlema ei hakka. Kui aga asjad muutuvad ja kokkulepet muudatuste kohta ei ole, siis ei ole ka hääli. Me ju teame seda, et kokkulepped on kokkulepped, ja seni, kuni need peavad, need ka toimivad.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Väga paljudel foorumitel on erinevate ministrite suust kõlanud sellised sõnad nagu ühiskonna sidusus, ühiskonna polariseerimise vältimine. Ka peaminister rääkis sellest, väga paljud ministrid on sellest rääkinud. Õiget juttu ajavad! Aga ma küsin siis, kas need inimesed, kes võivad praegu jääda ilma valimisõiguseta, ei kuulu sellesse ühiskonda, keda me peame integreerima, kes on meie ühtne rusikas – nagu me räägime – vaenlase vastu? Mis ühiskond see siis on, keda te kutsute üles koos olema?

Aitäh teile! Ma üldiselt ütlen, et [mis puutub] nendesse küsimustesse – ma saan aru, et praegu on selline olukord, kus tuleb ka sotsiaaldemokraatidelt küsida, see on asja nii-öelda poliitiline külg –, siis kui tahetakse probleemi lahendada ja kedagi veenda, siis ilmselgelt ei peaks küsima neid küsimusi minu käest, vaid pigem teiste parlamendierakondade esindajate käest. Siis saavutate võib-olla ka tulemuse või [vähemalt] debatt läheb õiges suunas. Ma arvan, et väga paljudes küsimustes, mis puudutavad valimisõigust, me jagame teiega nägemust. Siseministrina saan ma ühiskonna lõimumise või ühtsuse kohta öelda ainult niimoodi, nagu Siseministeeriumi eksperdid meie majas on mulle öelnud: mida ühtsem on ühiskond, seda raskem on vaenlasel meid murda. Mida rohkem me ühiskonda killustame, seda kergemini vaenlane meid murrab. Nii et selles mõttes niimoodi on jah. Ja see on julgeolekuprobleem. See võib saada julgeolekuküsimuseks ajal, kui asjad on väga halvad, väga rasked ja väga keerulised. Ja sellele me oleme osutanud. Aga teistpidi ma ütlen seda ka, et minu arvates see kompromiss on hea, et poole vähematelt inimestelt võetakse võimalus valimistel osaleda ära. Halvem versioon oleks see, et kõigilt [mittekodanikelt] võetaks ära. Nii et sellised need valikukohad on olnud. Ja jätkuvalt ma rõhutan üle, et need inimesed, kes on Putini-meelsed, kes ei taha oma käitumise, tegevuse, sõnadega Eesti Vabariigi iseseisvust tunnistada, kohalikel valimistel osalema ei peaks. See on sotsiaaldemokraatide arvamus kogu aeg olnud. Pigem on küsimus neis inimestes, kes selliselt ei mõtle ja suhtuvad Eestisse pigem positiivselt. Nendes on küsimus. Eks ta on paras väljakutse. Aga kui te nüüd tahate lõimumisest rääkida, siis see küsimus, ma arvan, oleks kõige õigem kultuuriministrile esitada. Ka tema vastutab oma haldusalas ühiskonna lõimumise ja sidususe eest. Tal ilmselgelt on oluliselt parem ülevaade neist küsimustest ka.

Suur tänu! Sellega me lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. Ma tahan tunnustada kõiki kolleege selle eest, et täna on kõik ministrid kas saanud või saamas vähemalt kaks korda küsimustele vastata. Küsimused on väga hästi valitsuse liikmete vahel jaotunud.