Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud kaheksanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli esimeseks lugemiseks auväärt kliimaministri Yoko Alenderi.

Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile eelnõu, milles on kaks peamist teemat: saartalitluse tagamise võimekus ning salvestuse ja tarbimise juhtimise elavdamine. Mõlemad teemad selles eelnõus kannavad ka eesmärki hoida elektri hinda kontrolli all ja tagada energiavarustuskindlus. Mis puudutab konkreetselt elektri salvestust, siis on selge, et taastuvenergia lisandudes vajame ka võimalust elektrit salvestada sel ajal, kui hind on väga madal, et seda kasutada aegadel, kui hind on kõrgem ja sel viisil tuua elektri hinda alla. Eelnõuga edendataksegi investeeringuid elektrisalvestusse sel moel, et vähendatakse elektrisalvestuse opereerimise kulusid. Nimelt kaotatakse teatud mõttes justkui topeltmaksustamine. Samuti võetakse kasutusele tarbimiskaja potentsiaal ja täpsustatakse selle õiguslikku raamistikku. Mis puudutab ühe direktiivi ülevõtmist, mis on ka selles eelnõus sees, siis täpsustatakse elektriarvete nõudeid, et see, mida me oma elektriarvel näeme, oleks selge kokkuvõte. Võrdluse võib tuua näiteks sideteenuste arvetega, mille puhul me saame kohe alguses ülevaate sellest, mis täpselt arves sisaldub. Lisaks võetakse tehnilise lahendusena kasutusele lõpptarbijate juures kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte. Aga nüüd teemast, mis on võib-olla saanud kõige rohkem tähelepanu seoses energiavarustuskindlusega. On oluline, et taastuvenergia kõrval on meil olemas ka juhitavad võimsused, mis tagavad meile energiajulgeoleku. Selleks oleme esitanud Riigikogu menetlusse just nimelt saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsiooni, mis alates järgmisest aastast võimaldab meil hoida vajaminevas mahus juhitavaid võimsusi Eesti elektrisüsteemi stabiilsust tagamas. Selle meetmeta oleks oht, et alates järgmisest aastast ei oleks meil piisavas mahus tootmisvõimsusi. See lahendus aitab lisaks sellele, et meil on põlevkivijaamad reservis, tuua põlevkivijaamu turule just nendel perioodidel, kui on väga suur tarbimine, näiteks külmade ilmadega, kui samal ajal ka tuul ei puhu ja päike ei paista. Siis saaksid meie põlevkivijaamad turul osaleda. Oleme teinud ka palju arvestusi. See tulu, mida ühiskond saab sellest, et tipuhindade ajal aitavad põlevkivijaamad meil elektri hinda alla tuua, oleks oluliselt suurem, kui on saartalitlusvõime tagamise maksumus. Vaatame neid eelnõu mõjusid täpsemalt. Mis puudutab salvestust, siis on ka arvutatud, kui palju elektri hind tarbijatele soodsamaks muutub. TalTech on analüüsinud, et 500 megavati salvestuse lisandumise korral me suudame keskmist elektri hinda alandada circa 8% ja sagedusreservide hankimise kulu kuni 6%. Mis puudutab neid muudatusi, mis tehakse elektriarvetele, siis seal on eelkõige oluline, et võrguettevõtja peab siis, kui tarbijal on võlgnevus, võimaldama võlgnevusega toime tulla ja parandama ka seda teadlikkust. Nimelt on elektriarvel ka näha, mille eest täpselt on müüja arve esitanud. Mis puudutab nüüd kauplemisperioodil netomõõtmise kasutusele võtmist, siis see muudab senist arveldust taastuvelektrit tootva tarbija jaoks õiglasemaks ja ka päikesepaneelide paigaldamise kasumlikumaks. Tootvate tarbijate kulu väheneb siis 5–40%. Mis puudutab tasakaalustamisvõimsuse tasu arveldamise sätteid, siis need muudavad selgemaks kulu arveldamise bilansihaldurite, elektrimüüjate, tootjate ja tarbijate vahel. Ehk muudatusega sätestatakse üksnes arveldamise põhimõtted, aga ei kehtestata mingit täiendavat tasu. Saartalitlusvõime puhul on eesmärk eelkõige tagada see, et meie elektrisüsteemis on kindlaid juhitavaid võimsusi vähemalt 1000 megavati ulatuses. Ehk siis Eesti elektrisüsteem suudab toimida ka juhul, kui välisühendused on katkenud. Plaanitav meede lisab kindlust kõigile Eesti elektritarbijatele. Saartalitlusteenuse mõju tarbijatele on hinnanguliselt 34 miljonit eurot aastas ja see toob tarbijale kaasa elektriarve suurenemise hinnanguliselt umbes 2,4% võrra ehk 0,42 senti kilovatt-tunni kohta. Nagu ma juba mainisin, see tulu odavamatest tipuhindadest on meie arvutuste kohaselt kordades madalam kui selle meetme maksumus. Mis puudutab muudatuste jõustumist, siis sooviksime jõustumist mitte hiljem kui aprillis sel aastal, kuid salvestuse topeltmaksustamise sätted peaksid jõustuma alles järgmise aasta algusest, 1. jaanuarist, tulenevalt võrguettevõtjate vajadusest nendeks muudatusteks valmistuda. Samamoodi [tulenevalt] vajadusest teha tehnilisi ettevalmistusi algab netomõõtmine 1. augustil 2026. Olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Tere, Yoko! Sind ei ole siin saalis ammu näinud. Selle netoarvestuse juures sa rääkisid sellest, et näiteks päikeseenergia tootmine muutub kasumlikumaks ja selle tootmisega tegelejate [olukord läheb] paremaks. Aga ma usun, et sa seda tead ja oled sellega nõus, et mida rohkem juhutootmisvõimsust võrgus on, seda kulukamaks see kõik ühiskonna jaoks selles mõttes muutub, et siis ongi vaja igasuguseid põnevaid võrguteenuseid, et seda kõike seal stabiilsena hoida. Ma küsingi siis nii: miks me seda teeme? Miks me sellist hästi kitsast ja tegelikult ühiskonnale mittekasulikku sektorit niimoodi kuidagi eelisarendame või eelistame?

Aitäh! Austatud kolleegid! Lugupeetud aseesimees! Hea küsija! Tõepoolest, elektrisüsteemi üles ehitades me peame kindlustama selle, et me ei pane kõiki munasid ühte korvi, et meil on valikuid. Elektritootmise eri viisidel on erinevad eelised, [igaühel oma] plussid ja miinused. Taastuva elektri eelis on kindlasti see, et ta on kõige odavam. Päikeseelekter – maailmas tänaseks tehnoloogia hinnad on tohutult alla tulnud ja see on vaieldamatult kõige odavam. Eestis ei oleks üksi päikse peale lootma jäämine ilmselgelt võimalik. Tuule kasutegur on juba pisut suurem, aga [seda ei ole] samamoodi [võimalik ainsa viisina kasutada]. Miks me taastuvenergiat teeme? Sellepärast, et see toob hinnad alla. Kui me vaatame aastaid 2023 ja 2024 võrdluses, siis näeme, et vaatamata sellele, et 2024 oli Estlink 2 seitse kuud tööst väljas, tuli elektri hind 2024. aastal odavam kui eelnenud aastal, kui Estlink 2 rikkeid ei olnud. Seda eelkõige selle tõttu, et aasta lõpus lisandus Sopi-Tootsi tuulepark, mis andis meile juurde odavat taastuvenergiat. Aga absoluutselt tõsi ja õige on see, et taastuva elektri juures peab alati olema ka salvestus. Seetõttu ongi nii, et neile taastuvenergia [ehitistele], mis nüüd juba rajamisel on, kuna see on kõige otstarbekam ja optimaalsem, pannakse juurde ka salvestus[võimalus]. See eelnõu aitab seda teha mõistlikumal moel kui enne.

Rene Kokk, palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Hea minister! On rõõm näha, et ikkagi saadakse aru, et põlevkivienergiat on ikka ka vaja ning et ei maksa vana kaevu enne kinni ajada, kui uus on valmis ja annab vett, praegusel juhul energiat. Aga nüüd ma küsin seda. Kui vaadata seda saartalitluse eelnõu ja enda lahtiühendamist Venemaa võrgust, siis tekib vägisi küsimus, kas me loogiliselt võttes poleks võinud seda seaduseelnõu arutada juba eelmisel aastal, õieti oleksimegi pidanud seda siis tegema. Kas sa oskad öelda, mille taha see on jäänud ja miks on see eelnõu alles täna meil siin laual – nüüd, kui me kohe varsti, mõne aja pärast ühendame ennast Vene võrgust lahti? Kas varem ei jõutud valmis, jäi see kuidagi kahe silma vahele või miks me ei saanud seda eelnõu juba eelmisel aastal arutada?

Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Hea Rene, aitäh küsimuse eest! Põlevkivielektrit me kindlasti vajame veel nii reservis kui ka tipukoormuste katmiseks, ma usun, oma kümme aastat veel, see on selge. Küll aga hangime ka uusi juhitavaid võimsusi. Hetkel meil kehtib Eesti Energiale omaniku ootus hoida reservis 1000 megavatti. Aga on selge, et nüüd, kui me oleme valmis saartalitluseks, me peame ka sellisel juhul, kui välisühendused on katkenud, olema suutelised ise sagedust hoidma ja saama oma energiavarustuskindlusega hakkama. Võib-olla ongi hea siinkohal Riigikogu liikmetele veel kord anda kindlus, et Venemaa ja Valgevene sagedusalast lahkumiseks, mida on tegelikult ette valmistatud juba kaks aastakümmet, aga mis juhtub nüüd vähem kui 20 päeva pärast, me oleme väga põhjalikult ja hästi valmistunud koos teiste Balti riikidega. Tarbijatena kodus sellel nädalavahetusel te midagi teisiti ei pea tegema. Riski elektriseadmetele ei ole, pirnides tuli ei peaks kuidagimoodi värelema. Te ei pea midagi tegema teistmoodi, ei pea pesu pesemata jätma või seda ekstra pesema. Võite toimetada nii, nagu te tavaliselt teete. Aga selleks, et teil on kodus olemas kriisivarud, et te teate, kust saada joogivett, kuivaineid, ravimeid, võite loomulikult igal päeval valmistuda. Täna oli meil ka ministeeriumis selleteemaline pressibriif, mida tegime koos politsei ja Päästeametiga, saime seal infot jagada. Aga kasutasin juhust, et ka siin teile see kõik edasi anda, kuna see on seotud sellesama saartalitlusega. Seda eelnõu teemegi seetõttu, et me oleme selleks toimimisviisiks nüüd põhjalikult valmistanud.

Aitäh! No küll oleks tahtnud Kadastikult ka paar küsimust küsida, aga ei saa, tuleb ikkagi ministrilt küsida, kui minister juba saali on tulnud. Yoko, sissejuhatuseks, kas tegelikult ei ole paradoksaalne, et Eesti veel mitte väga ammu suutis toota nii palju, et juhitavatest võimsustest kogu oma tarve ära katta, ja eksportisime ka uhkelt? Siis oligi nii, et tuli elekter ja samal ajal tuli kõik see sageduse hoidmise teenus sujuvalt selle elektriga koos ja salvestust ka polnud vaja, sest tootmisvõimsusi oli nii palju, et ka hooldused sai sisse planeerida. Nüüd me teeme asju, mis sinu sõnul teevad kõike odavamaks, aga tegelikult peame kulutama järjest suuremaid summasid, et pärast oleks odavam. Või ma ei tea, kas kunagi üldse odavam on. Aga ma küsin seda. Taani vist praegu juhib elektri hinna poolest ja Saksamaa seal kipub vahel, mõnel kuul mööda minema ja on kõvasti kandadel. Nendes riikides on hästi suur tuule- ja päikeseenergia tootmine, elektri tootmise osakaal nendest allikatest on suur. Miks seal see hind siis kallis on?

Rain Epler, teine küsimus, palun!

Aitäh! Võib-olla alustuseks, head Riigikogu liikmed ja hea küsija, sellest, milline on olnud meie ajalooline seotus. Elektrit me Venemaalt ostnud ei ole Eestis aastast 2010, küll aga on elektronid liikunud selleks, et hoida seda tasakaalu, mida energiasüsteem vajab igal hetkel, et tarbimine ja tootmine oleksid tasakaalus. Selle koha pealt olime ühendatud. Oleme täna ka veel ühendatud, aga nüüd valmis selle ühenduse katki lõikama ja ühenduma Mandri-Euroopaga. Mis puudutab põlevkivielektrit, siis põlevkivist elektri tootmine on tänaseks siiski üks kallimaid elektritootmise viise. Kui te vaatate Euroopa kaarti ja neid keskmisi elektri hindu, mis Euroopa eri piirkondades on, siis näete, et kõige odavamad hinnad on meist põhja pool, Skandinaavias, kus aastaid tagasi on alustatud erinevate taastuvenergia toomise viiside kasutamist ja on selleks ka väga head looduslikud tingimused, samuti on seal praeguseks juba oma suure alginvesteeringu tagasi teeninud tuumaelekter. Tõepoolest, seal on hinnad ka lausa maailma odavaimad. Mis puudutab seda kallimat otsa, siis üldiselt ikkagi elektri hinnad on kallid nendes riikides, kus on suur sõltuvus fossiilsetest kütustest. Kindlasti siin on lisaks veel julgeoleku vaade. Meie toetame seda lähenemist, et Euroopa peab esimesel võimalusel igasugusele Venemaalt pärit fossiilsele kütusele ütlema ei ning ehitama välja oma sõltumatu, puhta ja taskukohase elektrisüsteemi. Ja seda eesmärki teenib ka see eelnõu.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab majanduskomisjoni liige kolleeg Mario Kadastik. Palun!

Aitäh, hea aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Seda eelnõu arutas majanduskomisjon 13. jaanuaril oma istungil, kus minister samamoodi tutvustas eelnõu ja olid ka mõned küsimused. Küsimused puudutasid peamiselt neidsamu käsitletud teemasid, mida minister ka siin täna kattis. Ehk salvestuse puhul on just teatud topeltmaksustamise reeglid, mis annavad võimaluse topelt makstu tagasi saada. Seal oli küsimus detailides. Näiteks, kui tarbimine on samas kohas kus tootmine ja akud, siis kuidas selles olukorras [käituda]. Arutelud sellel teemal jätkuvad. Oli küsimus ka kuupäevade kohta, et miks just 2026. ja 2027. aasta. Nagu arutelust välja tuli, ei ole jõustumisaeg mitte 2027. aasta, vaid on 2026. aasta teine pool. Need küsimused olid peamiselt seotud võrguettevõtete seatud tehniliste nõuetega. Ka saartalitluse kohta olid küsimused, näiteks, kui palju see hakkab mõjutama meie elektriarveid, kas see toob kaasa lisakulu elektriarvetel, kas see kajastub elektriarvetel eraldi ning mis on saartalitluse alus, kas see on üle Baltikumi või ainult Eestis. Kõik need küsimused said vastused. Ehk siis see tasu tuleb eraldi reana ja seda kogutakse selleks, et hoida põlevkivireserve ehk siis püsikulusid laias laastus ära katta, mis tähendab, et nad saavad ka rohkem turule pakkuda nendel tundidel, kui nad oleksid turul konkurentsivõimelised, muidu iseseisvalt nad ei kata seda püsikulu piisavalt. Tehti ka menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks päevaks ja esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensuslikud.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anti Allas, palun! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Võib-olla mõned mõtted seoses kõnealuse eelnõuga. Tegemist on väga tervitatava eelnõuga ja meie erakond igati seda toetab. Minu arvates on juba aastaid olnud energiavaldkonnas sihukene paras kõhukinnisus, aga nüüd on asjad hakanud liikuma ja selle üle on suur rõõm. Suurim probleem, mis meil täna on, ongi see, et tootmisvõimsusi on vähe, ja see on ka üks olulisim põhjus, miks hinnad on läinud üles. Tihtipeale jääb mulje, et keegi nagu takistab põlevkivist elektri tootmist. See aga ei vasta üldse tõele. Meie põlevkivi nii-ütelda tootmisvõimsused üritavad turule saada igal võimalusel, aga ainuke, mis seda täna takistab, on hind: kas pääsetakse turule või ei pääseta. Kuna minister andis juba päris hea ülevaate ja muidu ka on [need asjad] teada, siis [lisan] ainult selle, et saartalitlus ju annabki meile võimaluse ja selle kindluse, et kui meil ühendusi ei ole, siis on meil oma tootmised olemas. Selleks, et need tootmised oleksid olemas, on ühtlasi vaja toetada meie oma tootmis[ettevõtteid], kes lihtsalt turul teenitud tuluga ei suuda enam võimsusi üleval hoida ilma täiendava toetuseta. Astume sammu edasi, see aitab lõpuks meie majandust ja meie ettevõtlust ning toob pikas perspektiivis ka hinnad alla. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 555 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. veebruar [kell] 17.15.