Meretuulepargid

Me läheme edasi neljanda küsimuse juurde. See on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Anti Poolamets ja teemaks on meretuulepargid. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Viimastel nädalatel on läinud teravaks arutelu meretuuleparkide ja nende julgeolekuriskide üle, mis puudutavad eelhoiatust ja Kaitseväe radarite segamist. Selle kohta on väga kriitilise arvamuse andnud Kaitseväe juhataja Andrus Merilo, mereväe ülem Ivo Värk ja Kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg. Me näeme, et Rootsi, kes muidu on ju rohepöörde osas vägagi sõbralikult meelestatud riik, tegi väga resoluutse otsuse 13 meretuulepargi [rajamise] lihtsalt peatada, pani keelu peale. See on järsk ja sirgjooneline otsus. Teie valitsuse kaitseminister on küll möönnud, et probleem on olemas, aga samal ajal tuli selline info, ma tsiteerin, et Pevkuri sõnul on õhuseirega kõik korras ja muus osas otsitakse lahendust. Minu meelest see ei lähe kuidagi kokku Kaitseväe juhtide sõnumitega. Nemad ütlevad just, et õhuseirega ongi peamised probleemid, seda nii Ida-Eestis kui ka meretuuleparkidega seoses. Ma märgin seda, et vaadake, Rootsi jaoks ei piisa ju sellest, et meil on Peipsi ääres mõni radar, aga miskipärast nad keelavad oma idarannikul radarid ära. Vaadake, Kaliningradi oblast on ikka samas kohas. Välja lülitatud transponderitega lennukid lendavad ikka Läänemere kohal ehk siis meie lääneranniku kohalt võivad samamoodi Vene lennukid sisse keerata. See eelhoiatus peab olemas olema, see on ju NATO eelhoiatus. See on ülitähtis kõigile NATO-liitlastele. Kas siin ei ole vastuolu Pevkuri sõnumiga, et meil on justkui kõik korras?

Aitäh! Kui asjad on korras, ei tähenda see, et ei oleks parandamisruumi. Nüüd, konkreetselt see tuulikute ja Kaitseväe eelhoiatussüsteemi debatt: ma arvan, et lahendus saab ikkagi olla erinevate osapoolte koostöös. Kaitseministeerium koos Kaitseväega, koos energeetikutega peab otsima viise, kuidas kompenseerida erinevatest taristuobjektidest tulenevaid häireid mis tahes hoiatussüsteemile ja vaatlussüsteemile kusagil mujal. See on praktiliselt paratamatu, et inimtekkelisel taristul on [teatud mõju]. Aeg-ajalt eksitavad ka suured linnuparved meie vaatlussüsteeme. Inimtekkeline taristu, muu hulgas ka näiteks päikesepargid … (Saalis räägitakse.) Tahate, et ma räägin, või räägite omavahel? Näiteks ka päikesepargid segavad selliseid vaatlussüsteeme ja hoiatussüsteeme. Nii et kõikide selliste [rajatiste] püstitamisel tuleb alati läbi [mõelda], millised need võimalikud kompensatsioonimeetmed on. Kui ma nüüd vaatan rahaliselt, mida riik on teinud, siis ma meenutan, et aastaid tagasi oli ikkagi praktikas selline olukord, kus sisuliselt oli suurel määral, 85% Eesti aladest julgeolekupiirangutega kaetud ja sellel ajal sinna ei saanud taastuvenergiataristut rajada. Taastuvenergia aga on teadupärast selleks vajalik, et puhtamana ta annab tööstustele ekspordivõimaluse ja selle hind on inimestele odavam. Kui nüüd vaadata, siis meie eri valitsused on üle 140 miljoni euro panustanud erinevate tuulikute mõju leevendamisse ja kompensatsioonimeetmete väljatöötamisse. 2019 otsustas valitsus Kirde-Eestis investeerida õhuseireradarisse ja raadiosüsteemidesse 37 miljonit. Selle tulemusena vabanes osa Lääne-Virumaast ja Ida-Virumaast riigikaitselistest kõrguspiirangutest. 2021. aastal otsustati investeerida kompensatsioonimeetmetesse 37,5 miljonit. Sellega oleks võimalik suurem osa Mandri-Eestist kõrguspiirangutest vabastada. See näiteks andis võimaluse alustada Aidu tuuleparki. Selle puhul on võetud kasutusele ka ajutised meetmed, et eelhoiatuspilt ei oleks häiritud. 66,8 miljonit eurot on eraldatud meretuuleparkide negatiivse mõju leevendamiseks õhuseirele ja lennuliiklusele. 2025. aasta alguses valmib uuring, mis toob välja meetmed, leevendamaks meretuuleparkide negatiivset mõju mereseirele. Nii et on võimalik seda negatiivset mõju leevendada nii, et julgeolek ei satu ohtu ja inimesed saavad soodsama elektrienergia.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Ma küsin ka energeetika kohta ja mõnes mõttes on see seotud tuuleparkidega. Meil on siin viimastel nädalatel olnud päris palju uudiseid sellest, et Eesti Energia vahepeal lastakse turule, vahepeal ei lasta turule. Valitsus on kehtestanud kogu ülejäänud Euroopast oluliselt karmimad normid, järsku nõuab erinevaid investeeringuid. Te ei ole kunagi varjanud, et teie valitsuse, Reformierakonna valitsuse eesmärk on põlevkivienergeetika Eestis likvideerida. Ja sinna juurde käib loomulikult selline täiesti ebasiiras jutt sellest, et ei, meie, valitsus, meie omanikuna ei likvideeri midagi, et turg paneb asja paika. No vot, turg ei pane tegelikult asja paika, kui valitsus kehtestab keskkonnanorme, mis ei võimalda jaamadel turul toimetada, mis on kõikidest teistest Euroopa normidest kordades kõrgemaks aetud. Turg ei pane asja paika, kui valitsus kingib ära Eesti Energia bilansist kaks elektrijaama, mis vähendab tema varade väärtust ja muudab kogu tema finantseerimise dünaamikat. Turg ei pane asja paika, kui valitsus ise kehtestab uued keskkonnatasud, kui valitsus ise kehtestab erinevad muud nõuded. Sellega aetakse Eesti Energiat pankrotti. See on süstemaatiline tegevus, millega tänane valitsus tegeleb: Eesti Energiat aetakse pankrotti või vähemalt tekitatakse tootmisvõimetus. Ja sellel on ju katastroofilised tagajärjed Eesti energiavarustatusele. Ma ei taha teilt midagi kuulda rohe-eesmärkidest või sellest, kuidas meil turg toimib või mitte. Ma tahan teilt saada kindlat kinnitust, et te tegelikult omanikuna – valitsus ja teiega samas reas istuv rahandusminister, kes on Eesti Energia omaniku esindaja – näete vaeva selle nimel, et Eesti Energia jätkaks tootmist, et meil oleks energiakindlus. Sest kui te seda ei tee, kui me jääme pimedasse ja külma, nii nagu Narva juba jäi korraks külma, siis ausalt öeldes ma küll ei tea, millise näoga te astute Eesti rahva ette.

Aitäh! Sellest ma siis ei räägi, mille kohta te ütlesite, et te kuulda ei taha, mis ma siis ikka koorman kuulajat sellega. Muidugi pole saladus – me oleme siin aastaid seda debatti pidanud –, et meie vaated, milline see energeetika tulevik on, on erinevad. Mina arvan, et energeetikas on paratamatu ja majanduse mõttes, majanduskasvu mõttes ka loogiline liikuda uute tehnoloogiate poole, uute tootmiste poole. See on praktiliselt möödapääsmatu, kui me tahame, et meie majanduse konkurentsivõime kasvaks just selles võtmes, et oleks võimalik selle baasilt eksportida, et meil oleks kodus odavam elekter ja meie tööstus[toodangu] hind oleks odavam. See on möödapääsmatu. Loomulikult me peame seda debatti ilmselt järgnevad aastad samamoodi. Teie näiteks olete vastu Rail Balticule, meie arvame, et seda ühendust on vaja. Kindlasti see debatt jätkub. Nüüd, mis puudutab Eesti Energia tulevikku, siis ma juba teie kolleegidele vastates ütlesin, et mina loodan küll, et Eesti Energia saab kenasti oma asjad korda, saab selguse, kuidas need jaamad saavad vastata keskkonnanõuetele. Selleks on vaja jaamade loastamises üht-teist ümber teha ja seda täna tehakse. Nii on [ettevõte] võimeline hoidma neid reserve, mida meil vaja on. Seda hirmu ei pea tundma, et need jaamad ei saa töötada, kui meil on vaja, et neid reserve ei saa tagada. Pigem on küsimus reservide eest maksmises, mis tuleb teha erinevate võimsusmehhanismide erinevate otsuste tõttu. Ja need normatiivid, eesmärgid, et Eestis elu oleks puhtam, jäätmeid vähem, meie elukvaliteet oleks parem, me elaks kauem, me kehtestame ikka kõik üheskoos siinsamas parlamendis. Me loome selleks seadusi.

Suur tänu! Meil on üldiselt üks täpsustav küsimus, mille saab esitada [põhi]küsimuse esitaja, ja on üks lisaküsimuse võimalus. Seega, head kolleegid, ma saan aru, et Anti Poolametsal on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh reglementi täpsustamast! Mina ei saanud tegelikult peaministrilt vastust, mida need kompensatsioonimeetmed tähendavad näiteks meretuuleparkide puhul. Maatuuleparkide puhul, olen kursis, osteti kallim radar, tõsteti see Ida-Virumaal ettepoole. See läks tõesti väga palju maksma. Aga arvestades seda, et Eestisse on plaanis üle 1000 hiidtuuliku püstitada, on kogu meie territoorium radarite seisukohalt üks suur segapudru tegelikult. Nad tõesti ei näe seda pilti. Nad on kinnitanud, eksperdid on kinnitanud: nagu sein on ees. Tegelikult ei piisa ühest radarist, sest kui me räägime päris kriitilisest olukorrast, siis kui vastane tuleb ühest kohast mööda ja seal on veel paarkümmend tuulikut ees, siis meie radar ei näe ka pärast seda mitte midagi. Aga meretuuleparkide puhul on ju olukord selline, et kuhu te need radarid püstitate? Mõtleme tehniliselt: ega siis seal ei saa statsionaarselt mõni laev seista. Ja jällegi ma viitan Rootsile, kes ei leidnud sellele mingit kompenseerivat lahendust. Meie meretuulepargid on ju Saaremaa külje alla plaanitud. Mina ei näe tehnilises mõttes mingit võimalust sinna midagi rajada. Ma ei näe seal ka saari, kuhu võiks radari püsti panna. Võib-olla on teil teised andmed. Palun aidake mind sellega, mida teha nende meretuuleparkide kompenseerimiseks, et Kaitseväel oleksid silmad alles?

Aitäh, hea küsija! Mul enne jäigi vastamine pooleli. Loomulikult on olukord selline, kus me ilmselt ei hakka ka infotunnis ette lugema kõiki võimalikke luure- ja julgeolekuvõimekusi, mis Eestil on. See oleks üsna äraspidine olukord, kui siin infotunnis saaks ka näiteks Venemaa ülevaate, millised meie tulevased võimekused on erinevates piirkondades. Tõepoolest, see oleks kena olukord! Aga see, mida ma olen kirjeldanud, on see, mis on avalikkusele teada: milliseid samme Kaitsevägi ja riik astub, et meil oleks, nagu te väljendasite, silmad peas. Lisaks, tagamaks ka eelhoiatuse kaudu Eesti kaitsevõimet, jääb veel kehtima hulk erinevaid piiranguid, muu hulgas näiteks kõrgusepiirangud õhuseireradarite positsioonide ümber, samuti Mandri-Eesti kompensatsiooniala idapiirist ehk siis Kirde-Eestist, Jõhvi–Iisaku joonest 10 kilomeetrit lääne poole, samuti merealadele, saartele, poolsaartele. Üksikute elektrituulikute ja meretuuleparkide puhul kooskõlastatakse need asukohad Kaitseministeeriumiga. Seda on kogu aeg tehtud, see debatt käib. Kaitseministeerium teeb koostööd energeetikutega, energeetika eest vastutavate inimestega. Piiratakse ka päikeseenergeetika – nagu ma mainisin, selle taristu puhul võib olla häireid – arendamist Kaitseväe süsteemide läheduses. See ei mõjuta loomulikult päikesepaneelide kasutamist elamutel alla teatud võimsuse, võin kinnitada. [Samas on selge], et kõike ei saa üles panna, kui me tahame tagada ka eelhoiatussüsteemid. Selliste eelhoiatussüsteemide, luuresüsteemide, silmade-kõrvade jaoks vajaliku täpset detailset kaardistust ma kindlasti Riigikogu infotunnis ei anna. See on ikkagi Kaitseväe ja Kaitseväe luure[keskuse] valdkond.

Suur tänu! Sellega ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.