Julgeolek

Tänane teine küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on julgeolek. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! No peab jälle meile õnne soovima: Eestis on töötuse määr oktoobrikuu seisuga 8,1%, mis on üks kõrgeimaid Euroopa Liidus. Tuletaks meelde, et Euroopa Liidu keskmine on 6,3%. Nii et see teie loosung, millega te valimistele läksite, et toimetulek on julgeolek, nagu ei päde. Inimeste toimetulek läheb ainult allapoole. Ja loomulikult see on otseselt seotud ka meie julgeoleku tulevikuga. Kui me räägime põhiseaduse muutmisest julgeoleku kontekstis, siis parasjagu meil käib ju põhiseaduse muutmise [menetlus]. Esimene lugemine on juba ära olnud, teine ja kolmas on tulekul. Huvitaval kombel, kui te alguses põhiseaduse muutmist ei pooldanud – [pean silmas] valimisõiguse äravõtmist Vene ja Valgevene kodanikelt –, siis nüüd olete meelt muutnud ja on muutnud ka teie Riigikogu fraktsioon. Tahakski küsida, miks selline meelemuutus. Alguses te olite ju täiesti vastu sellele ja tõite ka erinevaid põhjusi, miks te olete sellele vastu. Kui vaadata meediakajastusi, siis te ohtralt rääkisite sellest, kuidas see ikkagi mõjutab meie julgeolekut, kui me valimisõiguse nendelt inimestelt nüüd ära võtame, ja kuidas nii sotsiaalseid kui poliitilised pinged selle tõttu hakkavad kasvama. Küsimus ongi, et kuidas siis niimoodi. Kas olete leidnud mingeid uued andmed või olete lihtsalt meelt muutnud?

(Tõuseb püsti.) Aitäh!

See küsimus on mulle vist. (Tõuseb samuti.)

(Naerab südamest ja patsutab Läänemetsale õlale.) Sulle või?!

(Naerab samuti.) Jah!

Vabandust, Lauri!

Aga me võime koos ka vastata.

Vastab siseminister Lauri Läänemets. Aga, head kolleegid, ma kiidan lugupeetud ministreid valmisoleku eest küsimustele vastata. See näitab seda, et valitsuses on kõik hästi ja valitsuse liikmed on kõik võimelised kohe küsimustele vastama. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Ja aitäh selle küsimuse eest! Ma saan aru, et see nobedate näppude voor on ka siia tulnud, et kes esimesena pihta saab, see vastab. Ilmselgelt peaminister hea meelega vastaks ka sellele küsimusele. Aga ma proovin siis selle vastuse anda. Jah, see muidugi vastab tõele, et toimetulek on julgeolek. Järjest enam me seda näeme ja järjest enam see loogika kehtib. Ja see on ka põhjus, miks me valitsuses majanduse arengu nimel pingutame. See on põhjus, miks näiteks siis, kui meil on majanduskabinet, toob regionaalminister majandusministrile kindlasti lauale teemasid, mis puudutavad regionaalset majanduse arendamist ja rohkema tähelepanu pööramist neile küsimustele. Teatavasti pigem Tallinnast väljaspool on inimestel küsimused, kuidas hakkama saada. Ja kindlasti, kui me toimetulekust ja julgeolekust räägime, siis [on olulised] ka toidu hinnad, mis on kõrgeks kasvanud. On ka küsimus, kas me saame midagi teha, et toidu hinnad oleksid madalamad. Neid teemasid me võtame väga tõsiselt. Ma mäletan, et poolteist aastat tagasi kõik hurjutasid siin sotsiaaldemokraate ka, et pangamaks on kuidagi väga halb idee. Nüüd me järjest loeme Äripäevast ja Ekspressist, et Eesti majandusele see panigi põntsu, et me seda ei teinud. Teiste teemadega me jätkame ja loodame valitsuses toetuse leida ühel hetkel, kui need valitsusse jõuavad. Mis puudutab valimisi ja põhiseaduse muutmist, siis meie jaoks on tegemist kompromissiga, see ei ole meie esimene eelistus. Kompromiss on selle koha pealt, et valikus lõpuks oli laual see, kas võetakse 150 000 inimeselt kohalikel valimistel hääleõigus või siis halli passi omanikud, ligi 70 000 inimest, jäävad hääleõigusega. See oli kompromiss, mille me saavutasime. Mõnikord kompromisse kahjuks tuleb teha, ühte- ja teistpidi. Ma saan aru, et meie valitsuspartnerid oleksid tahtnud oluliselt rohkematelt inimestelt seda hääleõigust ära võtta. Ka nemad ei saavutanud seda, mida nemad kõige rohkem tahtsid. Loomulikult me ei tea, kuidas inimeste mõnes mõttes eemaletõukamine riigist mõjub, milline on selle mõju nende meelestatusele. Eks seda me hakkame nägema. Aga nagu ma ütlesin, kompromiss on see, et muudatus puudutab oluliselt vähemaid, poole vähemaid inimesi. Ja ei saa mainimata jätta ka seda, et on hea, et Keskerakond sellel teemal siin aktiivselt kaasa räägib. Aga siis, kui see debatt oli, ja enne kui valitsuses otsuseid tehti, ei saanud öelda, et oleks Keskerakonna [meid] toetavaid seisukohti avalikult kuulda olnud.

Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Mul oli ka hea meel näha, et mõlemad ministrid olid valmis kohe vastama. Järelikult teema on väga oluline. Aga nüüd tahaks rääkida ikkagi julgeolekust. Nii nagu te mainisite, neid teie sõnavõtte enne selle kompromissi langetamist oli päris palju, et miks seda ei tohi teha: kõik see julgeolekuoht ja sotsiaalsed pinged ja poliitilised pinged ja nii edasi. Ja nüüd te rahulikult [nendite], et me tegime kompromissi. Aga mida see tegelikult tähendab? Te ju tegite kompromissi julgeoleku arvel. See on tegelikult teie vastus. Ja see kompromiss on tehtud partnerite [soovil]. Kuidas saab siseminister nii lihtsalt vastata sellele küsimusele, et jah, me tegime kompromissi, sest teised partnerid seda soovisid? Ja see tuli loomulikult julgeoleku arvel. Ja teine pool. Te mainisite, et teie oleksite teinud selles valitsuses nii mõndagi teistmoodi, [näiteks] pangamaksu oleks kehtestanud. Ma tuletan meelde, et Keskerakond on selle ettepaneku teinud vist neli korda siinsamas saalis ja siinsamas saalis ju tegelikult sotsiaaldemokraadid on selle ka maha hääletanud. Selline tunne on, et … Ja te ju mainisite, et praeguses olukorras see oleks olnud ainuõige otsus ja kahju, et seda ei tehtud. Eks see oleks kindlasti riigieelarvet täitnud. Aga huvitav, mida te seal valitsuses teete. Kui te kõiki neid häid mõtteid, mis tulevad teie poolt, rääkimata meie headest mõtetest, ei teosta, siis miks te üldse valitsuses olete? Ja miks te hetkel julgeoleku arvel teete kompromisse? Te ju mängite meie riigiga tegelikult.

Aitäh! Me oleme sõnastanud selle niimoodi, et sotsiaaldemokraadid selles valitsuses on paremerakondi tasakaalustav jõud. Ja seda me oleme. Ma arvan, et te olete märganud mitmeid tegevusi, alates alampalga oluliselt kiiremast, tempokamast tõstmisest, mis kokku lepitakse, mis on koalitsioonilepingu osa, mida tehakse tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid valitsuses on, ja lõpetades näiteks Robin Hoodi seadusega, mis annab maapiirkondadele, väiksematele omavalitsustele raha rohkem juurde. See tähendab – ma nüüd tõlgin – rohkem raha omavalitsustele selle jaoks, et lasteaiad tegutseksid, et laste huviharidus oleks inimestele kättesaadav, et koole ei pandaks kinni, et rahvamajad saaksid tegutseda ja nii edasi, ja nii edasi. Et teid oleks võimalik remontida ja ehitada ja kõike sinna juurde veel teha. Nende tegevuste loetelu on minu arvates suhteliselt pikk. Võiksin seda kõike esile tuua. Mis puudutab pangamaksu, siis tõesti, te ju teate, et kui sa oled koalitsioonis, siis on lõppkokkuvõttes võimalik ellu viia kokku lepitud asju. Kokku leppimata asju ei saa ellu viia. Ma arvan, et see on teile ka teada, et niimoodi on. Ja kui ei õnnestu koalitsioonikokkulepet mingis küsimuses teha, siis seda ei ole. See ei ole ainult sotsiaaldemokraatide küsimus, see on kõigil erakondadel, kaasa arvatud Keskerakonnal, kes on ka olnud koalitsioonis. Ma meenutan, et kui te olite EKRE ja Isamaaga koalitsioonis, siis Keskerakonnast paljud ütlesid, et te ei taha seda teha, aga lõpuks lammutasite ikka Eesti pensionisüsteemi ära ja selle tagajärjel tulevikus kümned tuhanded inimesed elavad oluliselt vaesemalt. Ja muidugi see ka ei teostunud – see on fakt –, kui öeldi, et pensionisüsteemist võetakse raha välja ja investeeritakse. Raha tegelikult kulutati ära, neil inimestel pole praegu investeeringuid. Ma arvan, et neid näiteid [on palju]. Te tahate [midagi], aga koalitsioonis kõiki asju ei ole võimalik teha, tuleb kompromisse teha. Neid näiteid kindlasti leiab palju. Ja mis puudutab põhiseaduse muutmist, siis ma lihtsalt osutan sellele, et see on hea, et Keskerakond sõna võtab. Millegipärast viimased pool aastat Keskerakond oli kuskil kapi taga peidus ja suhteliselt vait selles küsimuses. Sotsiaaldemokraadid ainukesena – ma vähemalt ise panin meedias tähele – selle teema teist poolt valgustasid. Ja jätkuvalt: põhiseaduse muudatused on siin saalis arutelul, kõiki neid küsimusi saab siin arutada. Meil on küsimus jätkuvalt ka selles, kuidas me kõiki siin Eestis elavaid inimesi nii-öelda Eestiga koos ühte sammu sammumas hoiame. See on väga oluline küsimus ka julgeoleku mõttes.

Aitäh! Lisaküsimus, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Minu küsimus siseministrile on selline. Esiteks, kui me räägime Keskerakonnast, siis me erinevalt Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast pole selles küsimuses oma meelt muutnud kordagi. Me oleme algusest peale sellele põhiseaduse muudatusele vastu olnud. Teiseks, miks me [pole väga] valjult sellest rääkinud: sellepärast, et me uskusime siseministrit, kes ütles 9. aprilli [Õhtulehes] järgmist: "Ajaliselt pole põhiseaduse muutmine enam võimalik. Eestis on seni lähtutud Veneetsia komisjoni seisukohast, et aasta enne valimisi reeglistikku ei muudeta. Põhiseaduse muutmise protseduur võtab ise aega seitse kuud. Kuna valimised toimuvad 19. oktoober 2025, oleks tulnud põhiseaduse muudatus algatada parlamendis hiljemalt 11. märts 2024. Lai hääleõiguse baas kohalikel valimistel on pigem Eestile kasuks tulnud." Tuleb välja, et on [juhtunud] üks kolmest. Äkki Veneetsia komisjoni seisukoht on vahepeal muutunud. Ma ei tea, mina kontrollisin, ei leidnud, et see oleks vahepeal muutunud, see on jätkuvalt sama, et aasta enne valimisi reeglistikku ei muudeta. Teine põhjus võib olla see, et siseminister, kes on ühtlasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, teab, et põhiseaduse muutmine ei ole enam võimalik, aga millegipärast mängib seda mängu kaasa, teades, et sellest ei tule mitte midagi välja. See ei ole nagu väga vastutustundlik käitumine. Või kolmas variant: siseminister valetas, kui ta ütles, et ajaliselt pole põhiseaduse muutmine enam võimalik. Aga meie, naiivsed inimesed Keskerakonnast, uskusime, et ta räägib tõtt. Milline variant on õige?

Aitäh! Nii nagu ma olen öelnud, mul jätkuvalt on kahtlus, kas see põhiseaduse muudatus lõpuks jõustub. Eks me näe siis seda. Nii üks kui ka teine ajakava [põhineb] arvutustel, mis on tulnud põhiseaduskomisjonist. Te saate seda siin parlamendis uurida. Põhiseaduskomisjon on kevadel arvutanud ühe aja ja nüüd sügisel teise aja. Lõppkokkuvõttes asub see tarkus siin majas. See komisjon ei ole kaugel, käige läbi ja küsige, et kuidas on. Neid kahtlusi võib jätkuvalt üleval olla. Nüüd, mis puudutab hääleõigust, siis jätkuvalt olen mina isiklikult ja meie erakond on seda meelt, et reeglina, kui sa julgeolekuohtu hindad, siis sa peaksid seda individuaalselt hindama. Meil on väga palju neid inimesi, kes elavad siin Eestis ja ei ole Eesti kodanikud, aga on väga Eesti-meelsed, elavad Eesti riigile kaasa, panustavad siia. Näiteks kui üks lapsevanematest on mõne teise riigi kodanik, aga teine lapsevanem on Eesti kodanik ja laps on Eesti kodanik, siis ei ole põhjust arvata, et selle perekonna näol on tegemist julgeolekuriskiga. Loomulikult ei ole õige selliseid inimesi Eestist eemale lükata. Aga lõppkokkuvõttes, kui laual on valik, et see juhtub nagunii ja kohalikul tasandil kaasarääkimise õigus võetakse ära ka neilt, kellel pole ühegi riigi kodakondsust, siis selles loogikas on vähemalt pool soovitust saavutada parem kui mitte midagi. Te kindlasti mõistate. Ja kui te parlamendis matemaatikat teete, siis te saate aru, et üht- või teistpidi lõpuks see muudatus nagunii oleks tulnud. Olenemata sellest, mida te arvate ja mida te kritiseerite, ma jätkuvalt ütlen, et minu poolt see nii-öelda vastulause teile on see: Keskerakond jäi hiljaks. Pool aastat te kasutasite võimalust avalikus debatis vait olla. Seda debatti pidid sotsiaaldemokraadid üksi kandma. Me kandsimegi ja me räägime jätkuvalt ka edaspidi, kuidas nende küsimustega on ja mis mured sellega on. Me selles mõttes ei ütle, et meie jaoks on mure kuidagi maas. Jah, õigel ajal tuleb asju teha. Ma loodan, et teie valijad ka suudavad teie tähelepanu sellele [juhtida], et ei ole kasu, kui tagantjärgi targutada. Tähelepanekuid tuleks teha õigel ajal. Sellest oleks tuge ja abi kindlasti olnud selle otsustamise juures.

Suur tänu, lugupeetud siseminister! Sellega ma lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise. Enne kui ma lähen kolmanda küsimuse juurde, on käsi püsti ja soov esitada küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta Anastassia Kovalenko-Kõlvartil. Palun!

Aitäh! Siseministrile esitatakse väga olulisi küsimusi sisejulgeoleku teemal, aga millegipärast selle asemel, et vastata, siseminister muretseb Keskerakonna valijate pärast. Ma arvan, et siseminister Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena võiks muretseda oma valijate pärast, kellele nad põhimõtteliselt iga päev valetavad ja muudavad oma arvamusi erinevate teemade puhul. Võib-olla pigem võiks siseminister selle pärast muret tunda, mitte Keskerakonna pärast.

Aitäh! Head kolleegid, mina muretsen siin teie kõigi pärast. Ma ei saa seda lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta.