Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu (542 OE) esimene lugemine

Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu 542 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Euroopa arengupanga kapitali suurendus on seotud eelkõige vajadusega aidata Ukrainat ülesehitustöös. See peab käima praegu ja selle vajadus kasvab tulevikus. Euroopa riigid koos liitlastega toetavad Ukrainat nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka majanduslikult. Majanduslikud ja rahanduslikud toetused tõstavad riigi üldist vastupanuvõimet agressiooniolukorras ja aitavad selle tagajärgedega toime tulla. Aitamine toimub paljude programmide kaudu, need on nii globaalsed, regionaalsed kui ka kahepoolsed. Rahvusvahelistel arengupankadel on selles oluline roll, kuna nad suudavad tänu oma kõrgele krediidireitingule kaasata turgudelt raha madala intressiga ning anda pikaajalisi laenusid või teha otseinvesteeringuid ettevõtete kapitali. Riigikogu ees on eelnõu uute sissemakstavate aktsiate märkimise kohta EBRD-s. Nagu öeldud, see kapitalisuurendus on mõeldud peamiselt Ukraina toetamiseks nii sõja kui ka ülesehituse ajal. Panga senistes tegutsemisriikides uute laenude ja investeeringute maht sellest ei vähene. Panga juhtkond analüüsis kapitalivajadust ja leidis, et optimaalne on emiteerida uusi aktsiaid 4 miljardi euro eest. Panga juhatajate nõukogu, kelleks on liikmesriikide ministrid, toetas aktsiakapitali suurendamist ja kinnitas aktsiate märkimise tingimused 15. detsembril eelmisel aastal. Eesti osa panga kapitalis on 0,1% ja seda proportsiooni arvestades tuleks meil uute aktsiate eest sisse maksta kokku 4 030 000 eurot viie võrdse osamaksena, igaüks 806 000 eurot. Eelarve seisukohalt on tegemist neutraalse tehinguga, sest see on finantstehing. Ukrainas on EBRD suurim institutsionaalne investor ja ta on seal tegev olnud juba 30 aastat. Kokku on pank selle aja jooksul rahastanud üle 500 projekti, millest kaks kolmandikku on läinud erasektorisse. Nende kogusumma on üle 20 miljardi. Ukraina osakaal EBRD laenuportfellis on 8,8%. Sõja kestust, edasisi kahjusid ja ülesehituse kulusid ei saa täpselt prognoosida, kuid praeguse parima teadmise juures on EBRD lähtunud eeldusest, et senine aastane rahastamismaht Ukrainas vähemalt kahekordistub võrreldes tänavuse ja eelmise aastaga ja saab olema umbes 3 miljardit eurot aastatel 2027–2032. Investeeringud kasvaksid kõigis EBRD tegevusvaldkondades: tööstuses, taristus, põllumajanduses, kaubanduses ja finantssektoris. Siiski moodustaks panga panus vaid kümnendiku nende sektorite prognoositavast rahavajadusest kuni aastani 2032. Kapitali suurendus võimaldab umbes kümnendiku võrra suurendada aastase rahastamismahu taset ka ülejäänud maades. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete andnud hinnangu, et osamakse on kokku käkerdatud, sest laua taga polnud majandusinimesi. Kuidas te antud eelnõu majandusinimesena hindate? On see hea eelnõu?

Aitäh! Teie küsimus ei puutu teemasse.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Mul on muidugi küsimus. Ma saan aru, et inimene on peast Ukraina. Aga meil Ärileht kirjutab, et aastaga on majandusraskustes leibkondade arv suurenenud 40%. Äkki võtaks valitsus siiski kõigepealt abistada rahapuuduses Eesti perekonnad ja Eesti inimesed ja alles siis vaataks, kas Ukrainale ka midagi järele jääb?

Ma mõistan teid, teie peas on Venemaa, aga praegu ei puutu see asjasse. (Mart Helme räägib midagi saalis. Keegi sekkub: "Mis sa praalid! Sinu peas on Moskva.") Praegu ei puutu see … (Juhataja helistab kella.) Ärilehe artikkel, nagu ma aru saan, puudutab makseraskusi mingis spetsiifilises arvestuses. Ametlik statistika räägib, et aastaga on vähenenud nii suhteline kui ka absoluutne vaesus. Nii et sotsiaalne olukord on Eestis oluliselt paranenud. Ja minu peas on palju asju, Ukrainat sinna ei mahu.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma teen märkuse: Riigikogu pulti võiks tulla lipsuga, ennast korralikult riidesse panna. Sellega on sul häda olnud ka varem. Aga see jah, et kummalegi küsimus ... Ma ei tahtnud küsida, sest ma tean, et Jürgen Ligilt ju vastust ei saa, saab mingit segase peksmist. Evelin Poolametsale sa lihtsalt ei vastanud ja Mart Helmele vastates peksid jälle segast. Ei ole mõtet tulla siia seaduseelnõu tutvustama, kui sa ei ole võimeline mitte millelegi vastama. Miks sa niimoodi parlamenti alandad?

Nojah, see oli küll väga väärikas küsimus, alates riietusest. Mina väga kiidan teie lipsunõela, aga arvan, et see võiks jääda eelmisesse aastatuhandesse. Lipsunõelu tänapäeval heaks tooniks ei peeta. Aga lipsuga ma olin eile, täna lipsu ei ole. Nii nagu vaba inimene vabal maal kannab, see pole teie asi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma küsin selle täiendava kapitalipanuse kohta, mida EBRD‑sse plaanitakse panna nii meilt kui ka mujalt. Kas ja [kui, siis] kuidas on sätestatud garantiid, et seda raha kasutatakse sihtotstarbeliselt? Meil on praegu selgelt välja toodud, et sihtotstarve on Ukraina abistamine. Kui ma loen EBRD põhifookuseid aastani 2030, siis seal näiteks Ukrainat ei ole. Seal on roheline üleminek, võrdsuse edendamine ja veel mõned asjad. Kas praeguse kapitali tõstmise puhul on mingid väga konkreetsed tagatised või sõnastused, mis ütlevad, et jah, kogu see raha kulub sihtotstarbeliselt, või me lihtsalt tõstame panga kapitali ja raha kasutus on selline, et seda kulub igale poole?

Jah, kapitali tõstmise otsuses on kirjas ka otstarve. Aga loomulikult, need projektid selguvad siis, kui laenuvõime on olemas. Aga jah, hoitakse kinni sellest otstarbest ja sihist, miks kapitali suurendatakse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ei vastanud mu esimesele küsimusele või, [õigemini,] vastasite, et minu arvamus ei puutu asjasse. Ma ikkagi tahaksin teada, kuidas te seda eelnõu hindate. Minul Riigikogu liikmena on siin väga keeruline selle eelnõu kohta arvamust avaldada, kui minister mind ei aita. Aidake! Öelge, kas see on hea eelnõu. Kas see on Eestile kasulik? Kas see on meie majandusele hea? Mõne hinnangu võiksite ikka anda.

Aitäh! Ma arvan, et kultuuriline konflikt meie vahel on ületamatu, sest teie auesimees, või ma ei tea küll tema tiitlit, mõnitab mind väitega, et mul on Ukraina peas – see on halvustav nii Ukraina kui ka minu suhtes –, ja ma näen, et teie häälestus on Ukraina-vaenulik. Mina olen Ukraina sõber. Ukraina saatus on mul südames, ma tunnistan seda. Mina ei tahaks selliseid repliike kuulda üheltki Riigikogu liikmelt, mitte isiklikel põhjustel, vaid moraalsetel ja poliitilistel põhjustel. Eestile on EBRD kapitalist olnud väga palju kasu. Me oleme saanud sealt otsest abi üle miljardi: Eesti projektid on sealt saanud laene, sooduslaene, ja saavad neid edasi. Aga Ukraina stabiliseerimine, Ukraina aitamine on vaba maailma huvides igal juhul, nii meie majanduskeskkonna kui ka strateegilise tugevuse seisukohalt. Ukraina on meie liitlane, Venemaa ei ole.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mina olen ka Ukraina sõber, aga ma olen ka Eesti sõber. Ma loen, et makseraskustes leibkondade hulk Eestis on aastaga kasvanud, järgmise aasta juulist on Euroopas meist kallim toit ainult Taanis, Vana-Vigala kooli säilitamiseks ei leita 1,8 miljonit aastas, aga igal aastal saadetakse 100 miljonit puhast raha Ukrainasse ja [kõiksugu] muud abi ka. Mul on lihtsalt üks ettepanek. Ma kuidagi ei argumenteeri selle eelnõu vastu, mida te siin esitate. Äkki lihtsalt lõpetaks nende teiste ressursside Ukrainasse suunamise ära ja teeks ainult seda, millest me siin praegu räägime, ehk suurendame Eesti Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas?

Vaba maailma huvide, väärtuste ja, ma arvan, korralike inimeste südametunnistuse seisukohalt on Ukraina abistamine elementaarne. Sellised väiklased seosed, mis püüavad halvustada Ukraina abistamist, ei ole moraalsed, need ei puutu asjasse. Riigil on palju funktsioone, üks nendest on aidata oma sõpru. Meie sõbrad on meid aidanud palju suuremate summadega, kui meie oleme jaksanud oma sõpru aidata.

Mart Helme, palun!

Ausalt öeldes pean ütlema, et mind isiklikult solvab see, et iga kord, kui Jürgen Ligi pulti tuleb, hakkab ta mulle mingisugust Putini-meelsust pähe määrima. Ausalt öeldes see solvab mind. Ma tuletan meelde: sina, Jürgen, elaks Vene sõjaväebaasiga riigis, kui mina omal ajal ei oleks pidanud meie delegatsiooni koosseisus läbirääkimisi selle üle, et Vene väed Eestist lahkuks. Sa elaks tänase päevani riigis, kus on Venemaa sõjaväebaas. Tulla siin mulle putinismi pähe määrima on kohatu. Absoluutselt kohatu! Eriti inimese poolt, kelle ajal on Eestis [puhtaks] pestud miljardeid ja miljardeid Vene raha, musta Vene raha. Ja see ei ole vaieldav, see on toimunud. Ma tahan öelda, et ma ei seisa siin mitte kellegi teise eest kui vaeste Eesti inimeste eest. Neil on ka õigus oma riigi abile. Neil on eelkõige õigus oma valitsuse finantsabile ja eelarvele, mis aitab neid vaesusest välja. Ja põhjendada nende vaesumist sellega, et me täidame mingeid rahvusvahelisi kohustusi …

Teie aeg!

… ja abistame Ukrainat, ei ole adekvaatne. Tuleb teha nii, et hundid on söönud ja lambad terved, aga mitte nii, et oma lambad on nälga kärvamas. Aitäh!

Aitäh! Mina ei määrinud teile Venemaad pähe. Te ise määrisite, kui te hakkasite mind tituleerima, minu peas olevast Ukrainast rääkima. Ma tahtsin kiita teie lipsu, aga ma ei näe seda. See on see, millega teie perekond täna tegeleb: süüdistab mind Ukraina-sõbralikkuses ja selles, et mul ei ole lipsu, mida teil endal ka mõnel on ja mõnel ei ole. Asjast rääkides. See kapitalipaigutus ei suurenda eelarve puudujääki, see on finantstehing. Selle kapitaliga võrreldes me oleme saanud abi suurusjärgu või isegi kahe suurusjärgu võrra rohkem. Me oleme sinna paigutanud umbes 10 miljonit, aga oleme sealt sooduslaene saanud üle miljardi. Nii et Eestile on see pank igal juhul kasulik. Ma arvan, et Eesti eksistentsiaalsetes huvides on see – ja seda enamik eestlasi teab –, et Ukraina sõja võidaks ja pääseks sellest agressioonist ning et ta saaks sõprade toel üles ehitatud. See on Eesti eksistentsiaalsetes huvides, aga see on ka meie moraalne kohustus.

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Mul on kaks küsimust, üks on eelnõu kohta ja teine tuleneb teie vastustest. Eelnõu kohta ma küsin oma eelmise küsimuse jätkuks: kas ma sain õigesti aru, et kapitali tõstmise eesmärgina on sõnastatud Ukraina abistamine, aga hilisem rahakasutus ei ole otseselt piiratud ja me ei saa olla päris kindlad, et seda raha ei kasutata panga muude eesmärkide täitmiseks? See on esimene küsimus. Teine küsimus. Te olete siin puldis kõvasti kommenteerinud riietust. Mina ei ole siiani lipsunõelasid kandnud, aga ma olen mõelnud, et võib-olla peaks paar lipsunõela soetama. Te ütlesite, et see on täiesti moest väljas. Põhistage seda, kust see tuleb? Ma olen ka moehuviline olnud. Esimene küsimus siis eelnõu kohta ja teine teie vastustest tulenev küsimus.

Rain Epler, palun!

Moeteema algatasite ju teie, juba teist päeva järjest püüate olla standard. Aga ma ei saa öelda, et te ise väga moodsalt esineksite. Minu jaoks ei ole väline vorm oluline, nagu te näete kõrval olevalt pildilt. Aga te ise, teie fraktsioon tõstatas [selle küsimuse], teist päeva järjest räägite sellest, ja mitte ainult minuga. Eelmine kord te rääkisite Riigikogu juhatajast. Aga esimesele küsimusele ma juba vastasin. Jah, kapitali laienduse eesmärk on selles otsuses kirjas. Aga laenude puhul on ju alati nii, et konkreetsed projektid kiidetakse eraldi heaks, vaadatakse nende sihipärasust. See pankades nii käibki.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tulen tagasi selle sihipärasuse juurde. Kui me ka ise oleme sealt raha saanud, nagu te ütlete, ja mitte vähe, siis ma küsin, kuhu see raha on läinud. Ma küll ei näe, et see oleks läinud Eesti inimeste heaolu [suurendamiseks]. Nagu ma ütlesin, meil on järgmisel aastal kõige kallim toit, makseraskustes leibkondade arv kasvab, ühesõnaga, Eesti inimesed vaesuvad järjest enam. Kuidas me saame kindlad olla, et see raha, mida me selle arengupanga kaudu anname, läheb Ukraina inimeste heaoluks? Äkki kaob ka kuskile ära, nagu on kuskile ära kadunud see raha, mida meie sealt oleme saanud. Eesti inimesed ei ole sellest mitte midagi saanud.

Aitäh! Ega väiklus teid ei kaunista, peab ütlema. Jutt sellest, et me ei tohi aidata neid, kes on päriselt raskustes, sellepärast et ka meil on äkki keegi raskustes, ei ole moraalne. Kordan üle: aastaga on Eestis suhteline ja absoluutne vaesus, mõlemad, langenud, ja olulisel määral. Mis puudutab makseraskusi, siis tuleks vaadata, mida seal makseraskuste all puudutatakse ja millised on summad. Aga standardne, rahvusvaheline statistika [näitab, et] suhteline ja absoluutne vaesus Eestis on vähenenud. Ukraina abistamine ei ole seda nii‑ või teistpidi mõjutanud, sotsiaalpoliitika ei ole selle tõttu kannatanud. Eesti, nagu ütlesin, on sinna paigutanud suurusjärgus 10 miljonit, aga saanud sealt sooduslaene üle miljardi. Nii et igal juhul on Eesti saanud kasu, ka kitsalt rahvuslikus mõttes. Ja meie hinnangud Eesti kohta muidugi lähevad lahku: teie näete siin ainult halba, mina näen head ka.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks on juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõte. Seda tuleb teile ette kandma rahanduskomisjoni liige Tanel Kiik. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea minister! Rahanduskomisjon arutas käesolevat otsuse eelnõu 19. novembri istungil. Meile andsid ülevaate rahandusminister Jürgen Ligi ja tema meeskond. Nii nagu puldis, oli [ka komisjonis] kõne all see, et Eesti osaluse suurendamise eesmärk on põhimõtteliselt Ukraina toetamine, aga tegevust laiendatakse ka muudes suundades. Meie enda osalus selles EBRD pangas on kokku 0,1%. Oluline on välja tuua, et lisaks paljudele investeeringutele, mis on kasvanud Ukraina suunal, on ka Eesti ise saanud sealt 30 aasta jooksul 1,2 miljardi euro jagu erinevaid laene. Sellele viitas Rahandusministeeriumi esindaja. Komisjonis oli küsimuse all ka see, milline üldse on EBRD bilansimaht. Saime teada, et see on üle 70 miljardi euro, omakapitali suurus peaks olema 22 miljardit eurot. Nentisime tõsiasja, et EBRD-st üldjuhul dividende välja ei võeta, olemasolev või võimalik intressitulu läheb uute laenude teenindamiseks, väljaandmiseks ning investeeringute toetamiseks. Meie kasu selles pangas osalemisest on olnud peaasjalikult seesama 1,2 miljardit eurot, [nii palju] on erinevad Eesti projektid sealt tuge ja laenu saanud, reeglina parema intressiga, kui oleks saanud kommertspankadelt. Selline oli lühike ülevaade rahanduskomisjoni arutelust. Mida otsustati? Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 3. detsembril ehk täna. See otsus oli konsensuslik ehk selle poolt olid kõik rahanduskomisjoni istungil osalenud liikmed. Täpselt samamoodi konsensuslikud olid otsused määrata mind juhtivkomisjoni esindajaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva. Tõsi on see, et komisjoni koosolekul ei osalenud ei EKRE, Keskerakonna ega Isamaa fraktsiooni esindajad, küll aga oli kohal seitse saadikut, kes need otsused langetasid. Kui on küsimusi, vastan hea meelega.

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Järgmiseks avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Kõigepealt tagasilükkamine. (Ulatab istungi juhatajale paberilehe tagasilükkamise ettepanekuga.) Nii. Lootusetu on ju arvata, et Jürgen Ligi tuleb ja räägib meile midagi mõistlikku või arusaadavat. Parimal juhul teeb ta kehvemapoolseid või halbu nalju ning alandab ennast või teisi. Aga eelnõu on vale ja halb. Eelnõu on tegelikult ju mustris kogu praeguse valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikaga. Ma tahaksin eraldi naeruvääristada rahandusministri rumalat juttu sellest, kuidas finantstehing ehk siis Eesti maksumaksjate käest raha võtmine ja rahvusvahelisele rahaorganisatsioonile andmine ei puuduta Eesti eelarve tasakaalu, sest reeglid näevad ette, et finantstehing ei lähe [eelarve]positsiooni puhul [arvesse]. Kui mõni normaalne inimene sellest lausest aru sai, siis sai, aga põhimõtteliselt seletatakse meile, et kuna me ei arvesta, et raha andmine finantsorganisatsioonile välismaal on päriselt raha andmine, siis see ei tekita meile miinust. Tekitab küll! See on Eesti inimestelt maksudega kokku korjatud raha: automaksuga või käibemaksu tõusuga või aktsiisimaksu tõusuga või tulumaksu tõusuga või riigikaitsemaksuga või maamaksu tõusuga. Ütelge mulle, millist maksu ei ole Reformierakonna liberaalne režiim viimase paari aasta jooksul tõstnud! Kõik ikka selle jutuga, et riik peab ju ka kuskilt raha saama. Pole [raha]. Pole! Nii vähe on teist, et kärpida tuleb. Me paneme koole kinni. Metskülas ja Vana-Vigalas ja ma ei tea kus, kõikjal me paneme koole kinni, sest raha ei ole. Miljoni hoiame siit kokku, teise miljoni hoiame sealt kokku. Me võtame kodustelt emadelt tervisekindlustuse ära – mõne miljoni säästame. Juhuu, mõni miljon! Ja siis tullakse siia laiama, kuidas finantstehing ei ole riigieelarve positsiooni mõttes mingi kulu. Neli miljonit anname ära – piuhh! – ja kasu on veel sees. Kasu on veel sees! Aga kui sa sellega nõus ei ole, siis sa oled putinist. Muidugi, loomulikult! Kui sa Jürgen Ligiga nõus ei ole, siis mida muud saad sa olla kui putinist ja Kremli kõneisik Eestis, eks ju. Noh, see on ju antus. Nii on! Maailma esimene poliitiline reegel on: kui sa ei ole nõus Reformierakonna värdjaliku poliitikaga, siis sa oled putinist. Trump on putinist ja Orbán on putinist ja see uus mees Rumeenias on putinist ja Austria valimised võitnud mehed on putinistid ja Prantsuse valimised võitnud naised on putinistid. Kõik on putinistid, kes Reformierakonna väärastunud poliitikat ei toeta. See kõik on meile selge, me kõik teame seda. Ja teate, mis nali on? Kui kõik on putinistid, siis Putinit pole olemas, siis on kõik putinistid. Aga see oli lihtsalt kõrvale[põige]. Selle jutuga te võite ju uisutada nii kaugele, kui tahate, aga juba ammu ei huvita see eriti kedagi, nii nagu juba ammu ei kõiguta enam kedagi [ütlus] "mina toetan Ukrainat". No kes meist ei toeta Ukrainat? Aga kui on valida, kas me paneme Eestis koolid kinni, lõpetame teede ehitamise ära, need, mis alles on, laseme igaks juhuks juba ennetavalt õhku, kui on valida, kas me võtame Eestis kodustelt emadelt tervisekindlustuse ära ja tõstame arstivisiiditasu ja mida kõike veel, kõike seda teeme, kõiki makse tõstame, sellepärast et vaja on toetada Ukrainat, siis mina valin Eesti. Meie erakond valib Eesti. Meie valime Eesti inimeste poolel olemise, sest meid on siia valinud Eesti inimesed. Meie ei tööta mõne teise riigi heaolu nimel, mõne teise rahva heaolu nimel, meie töötame ainult Eesti inimeste heaolu nimel. Ja kui sellest aru ei saada, siis ollakse ennast ametist diskvalifitseerinud. Küll ükskord teid minema pühitakse sellest ametist – kõiki, kes te sellest aru ei saa. Ja neid, kes aru ei saa, on palju. Lõpetuseks ütlen ühe väikese killukese. Endine Poola aserahandusminister Piotr Kulpa kommenteeris hiljuti seda Ukraina aitamist ja ütles, et loomulikult need, kes raha annavad, saavad suurema osa sellest ise tagasi. See on ametlikult püsti pandud skeem, kus tehakse nii-öelda suuri abirahasid Ukrainale, natuke lastakse kohapeal ära varastada, aga suurem osa sellest tuleb andjatele tagasi. See suur rahapesu, mis oli siis, kui Jürgen Ligi eelmine kord rahandusminister oli, toimus ju samamoodi. Suured teadusrahad, mis läksid, suured sotsiaalabirahad, mis läksid, igasugused arenguabirahad … Palun kaks minutit juurde.

Kaks minutit lisaks.

… läksid Ukrainasse, läksid Venemaale, kodanikuühiskonna ülesehitamise rahad, miljardid lükati lääneriikide eelarvetest, kõik ilus humanitaarraha. Suurem osa sellest varastati kohapeal ära, aga kohalikud vargad said natukene ja need, kes andsid, said suurema osa tagasi. Kas see raha, mis me nüüd sellele lääne pangale anname, et ta saaks Ukrainat aidata, on sildiga raha? Kas me võime kindlalt öelda, et jaa, me anname Eesti maksumaksjate raha suurele lääne rahvusvahelisele finantsorganisatsioonile ja vähemalt nii palju teame, et Eesti inimesed on küll näljas, aga see raha läheb Ukrainasse ja aitab ukrainlasi? Ei! See ei ole sildiga raha. See läheb, nii nagu Võrklaev ütles, igale poole. Rohepöördeks läheb ja mingisuguseks homopöördeks läheb, kuskil edendab jälle sallivust ja kodanikuühiskonda ja võib-olla natuke aitab teha värvilist revolutsiooni kuskil Gruusias. See läheb igale poole. Sellel ei ole silti küljes, et see Ukrainat aitab. Me lihtsalt anname raha EBRD-le ja loodame, et maailm läheb paremaks. Meie ei poolda seda ja teeme ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Läbirääkimissoovi rohkem ei ole, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 542 esimene lugemine lõpetada, kuid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu 542 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu 542 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 41 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. detsember kell 17.15. Istung on lõppenud. Aitäh!