Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud seitsmenda [päevakorrapunkti] juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 549 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli auväärt taristuministri Vladimir Sveti.

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed, tere õhtust! Rõõm on näha, et taristuvaldkonna teemad pakuvad endiselt Riigikogu liikmetele suurt huvi – saal on täis. Saame asuda arutama Kliimaministeeriumis ette valmistatud ettepanekut meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta. Selle eelnõuga, mille toome teie ette, muudame kokku nelja seadust. Peamised muudatused puudutavad meresõiduohutuse seadust, lisaks aga muudame selle eelnõuga laeva asjaõigusseadust, sadamaseadust ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust. Selle eelnõu peamine eesmärk on tagada Riigilaevastiku ja Transpordiameti parem toimimine ja töökorraldus, ajakohastada protseduurid, trahvid ja teenused. Enne, kui ma lähen selle eelnõu sisu juurde, lubage mul pöörata tähelepanu asjaolule, et paralleelselt selle eelnõuga, mis algatati juba mitmed kuud tagasi, valmistavad kolleegid Justiitsministeeriumist, Kaitseministeeriumist, Kliimaministeeriumist ja Siseministeeriumist ette veel tervet paketti eri seaduste muudatusi, mis aitavad tagada meie merealase taristu paremat kaitset, karmistavad igasuguste rikkumistega seotud trahvimäärasid, mis tulenevad eeskätt karistusseadustikust, ning loovad paremad alused selleks, et tulevikus saaksid kõik mainitud ministeeriumid [paremini] tõrjuda igasuguseid ohte, mis võivad tekkida meie merekeskkonnale ja meie taristule, olgu need [teadlikult põhustatud] või olgu tegemist igasuguste antropoloogiliste või keskkonnaalaste katastroofide või õnnetustega. Nii, aga tulen tagasi selle eelnõu põhisisu juurde. Sellega plaanime täpsustada Riigilaevastiku ja Transpordiameti ülesandeid ja tööd, sätestada uued kõrgemad meresõiduohutusega seotud trahvimäärad, viia meie seadused kooskõlla rahvusvahelise õigusega ning teha ka hulk tehnilisi muudatusi. Olulisemad muudatused. Võiks öelda, et neid on siin tegelikult mitu. Esiteks täpsustame Riigilaevastiku ja Transpordiameti omavahelist tööjaotust navigatsioonimärgistuse ja jäämurde alal, arvestades, et neid töid haldab Transpordiameti asemel nüüdsest Riigilaevastik. Tuletan meelde, et Riigilaevastik loodi mitme riigile kuuluva laevastiku baasil eelmisel aastal. Selle eelnõuga nähakse ette mitme laeva samaaegne lootsimine ning laiendatakse lootside võimalusi praktiseerida vajaliku kvalifikatsiooni saamiseks või hoidmiseks simulaatoril. Lisaks täpsustatakse lootsiteenuse osutamise tehnilisi sätteid. Esiteks, lootsitasu maksmise tehnilist regulatsiooni, kus sätestatakse lootsitasu maksjad ja tähtaeg makseteatise alusel lootsitasu maksmiseks. Need muudatused on suhteliselt tehnilised, aga näiteks üks nendest – seesama, et lootsid saavad kasutada harjutamiseks simulaatorit – on oluline sellest seisukohast, kui meil tekivad uued sadamad. See on juhtunud meil paari aasta eest, kui Paldiskisse rajati LNG-kai. Kehtiva seaduse järgi on nii, et kui me peaks selle kai opereerimiseks kasutama lootse, siis oleksid need lootsid pidanud harjutama selle sadama akvatooriumis olukorras, kus seda sadamat ei eksisteerinud. See harjutamine sai alata ainult simulaatoril. Nii et selline loogiline asi, aga enne seadus seda otsesõnu ei võimaldanud. Selle seadusega me täpsustame Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste regulatsiooni. Loetelu täiendatakse kolme uue teenusega: sadama kasutamise teenus sadamas, mille pidaja on Riigilaevastik, monitoorimisteenus veealuse või ‑pealse seadmega koostöös teiste riigiasutustega ning veesõiduki või muu vara päästmise teenus merel või laevatatavates vetes. Tegemist on teenustega, mida edaspidi Riigilaevastik saab pakkuda tasuliselt kas eraisikutele või juriidilistele isikutele. Põhjus, miks seda on vaja, seisneb selles, et turul selliseid teenuseid ei ole. Nüüd luuakse alus, kuidas Riigilaevastik saab seda teha ja küsida selle eest ka õiglast tasu. Sätestame nõuded punkerdajate registri elektrooniliseks toimimiseks. See luuakse elektroonilisse mereinfosüsteemi. Nõue punkerdajate registri loomiseks tuleb niinimetatud MARPOL-i konventsioonist. See on rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon. Selle registri puudumine on toonud meile ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni auditi. Ja olgu öeldud, et registri loomiseks ei hakata looma uusi süsteeme, vaid kasutatakse olemasolevaid, ja seda kõike tehakse Transpordiameti olemasolevatest vahenditest. Selle seaduste paketiga, mis on täna teie ette toodud, muudetakse ka peatükki, mis reguleerib vastutust ja meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest tehtavate trahvide määrasid. Suurem osa peatükis sätestatud trahvimääradest on kehtestatud 2005. aastal, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot, ning need määrad on püsinud muutumatuna peaaegu 20 aastat. Tegemist on tõsisemate meresõiduohutuse [nõuete] rikkumistega, kuid kõnealused määrad ei täida enam ammugi oma eesmärki, need pole ei mõjusad, proportsionaalsed ega hoiatavad. Seetõttu tuleb need üle vaadata ja ajakohastada. Olgu öeldud, et siiamaani on neid rikkumisi, millest me räägime, olnud pigem üksikuid. Selle seaduseelnõuga täpsustatakse merereostusest teavitamise sätteid, pannes veesõidukijuhtidele selge kohustuse teavitada merereostusest Kaitseväge. Teatavasti just Kaitsevägi vastutab meil reostustõrje eest. Laeva asjaõigusseadust ühtlustatakse rahvusvahelise laevade arestimise ning rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooni ingliskeelse tõlkega, et kõrvaldada riigisisese seaduse vastuolu konventsiooniga. Probleem on tekkinud nimelt sellest, et vigases eestikeelses tõlkes näiteks sätestab nimetatud seaduse § 783 lõige 1, et piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis võib kohus laeva arestist vabastada, kuid tegelikult peaks see sõna[paar] olema "peab vabastama". Seoses uue sadamaregistri arenduse valmimisega hakatakse selle seaduseelnõu alusel menetlema kõiki reostustõrje plaane vastavalt sadamaseaduse muudatusele otse sadamaregistris. Viimane, aga mitte vähem oluline muudatus on seotud sellega, et laevaregistrite seaduse muudatusega võimaldatakse kõiki Riigilaevastiku laevu registreerida riigilaevade registris. Tegemist on küll tehnilise või lausa sõnastusliku muudatusega, aga rahvusvahelises mereõiguses ja ka meie kohalikus mereõiguses on väga oluline, et niisugused sätted oleksid alati täpsed, vastaksid rahvusvahelistele konventsioonidele ning jätaks võimalikult vähe ruumi erinevaks tõlgendamiseks. Saan väga hästi aru, et see teema on nüansirohke ja väga tehniline, samas on see päris oluline. Hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

Suur tänu! Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu üks teema on punkerdajate registri loomine. Kas te oskate välja tuua mõned asjad, kas ja mis muutub tänastele punkerdamisteenust pakkuvatele ettevõtetele? Me teame, et punkerdamisteenust pakutakse juba aastaid. See, mida siin muudetakse, on valdavalt regulatiivne. Aga kas see muudab ka praegu teenust pakkuvate ettevõtete jaoks midagi praktiliselt nende toimimises või on see lihtsalt registri muudatus?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Kokk! See on tegelikult väga õige küsimus, sest sisuliselt see punkerdajate register eksisteerib juba mõnda aega, lihtsalt mitteformaalsena. Kui võtta seda niimoodi hästi täpselt selle järgi, kuidas see võib olla, siis, kui eirata seda praktikat, mida riigiasutused on juba mõnda aega juurutanud, peaks punkerdamise kohta siiamaani arvestust pidama tegelikult paberil spetsiaalsete protokollidega. Tegelikult on meie riik sisulises mõttes juba mõnda aega teinud seda kõike elektrooniliselt. Nüüd me viime, võiks öelda, meie seadused vastavusse nii praktikaga kui ka osundatud konventsiooni nõuetega. Nii et mingeid suuri ja olulisi kohustusi ei teki, aga riigil on edaspidi parem ülevaade.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Otsuseid ja arutelu majanduskomisjonis tutvustab auväärt majanduskomisjoni esimees Jaak Aab. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist arutas majanduskomisjon kahel istungil: 16. detsembril 2024, kui määrati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see toimus konsensusega, ja sisuline arutelu oli meil 13. jaanuaril 2025, kui eelnõu tutvustama olid kutsutud taristuminister Vladimir Svet, Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand ning merendusosakonna nõunikud Katarina Karpina ja Aleks Martin Rebane, kes andsid eelnõust ülevaate. Komisjoni liikmetel oli ka küsimusi. Rene Kokk küsis ka tookord punkerdamise kohta ja siis kõlas enam-vähem samasisuline vastus. Küsiti ka nende trahvimäärade kohta, mis tõesti tõusevad ja mis on olnud muutmata 2005. aastast, vist teisendatud veel krooniajast. Väärteo eest oli maksimumtrahv 3200 eurot. Nüüd on neid määrasid tõstetud. Küsiti ka, mis on trahvimäärade tõstmise põhiline põhjus. Ministeeriumi esindajad ütlesid, et see ei ole mitte eelarve täitmise meede, vaid on pigem ennetusmeede. Trahvid on nii madalad, et need võib-olla ei motiveeri laevaomanikke piisavalt meresõiduohutusele tähelepanu pöörama, olgu need reostused või mingid muud meresõiduohutuse rikkumised. Kindlasti peaks neid trahvimäärasid suurendama, kuna 20 aastat seda tehtud ei ole. Otsustati, esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuariks ehk tänaseks, otsus tehti konsensusega, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 549 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. veebruar kell 17.15.