Arupärimine Tartu Agro tuleviku kohta (nr 655)

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 14. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine Tartu Agro tuleviku kohta. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head ministrid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! 14. oktoobril andsid Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed üle arupärimise majandus‑ ja tööstusminister Erkki Keldole. Arupärimine puudutab Tartu Agro tulevikku. Eks me ole Tartu Agro kohta hästi palju infot saanud. Loomulikult on mure suur ja ma arvan, et see mure on õigustatud. Siin on erinevaid küsimusi, lausa neli, mis puudutavad selle mure väljendamist. Ma loodan, et ministril on ka samasugune mure selle suure ettevõtte pärast ning ministeerium, ametnikud ja ka minister otsivad lahendusi sellele olukorrale, et see lõppeks positiivselt. Ma saan aru, et see küsimus on keeruline, aga lahendus tuleb leida. Mis puudutab majandusolukorda ja hinnatõuse, siis eelmine minister juba küll käis ja vastas ära oma arupärimise küsimustele, aga ma lihtsalt tahan täpsustada. Ja ma arvan, et see on selle arupärimise juures ka täitsa paslik. Kui me räägime aktsiisitõstmistest, siis me teame seda, nii nagu ka minister vastas, et aktsiiside laekumine on alla prognoositu ehk siis eelarve kokku ei tule. Aga miks ma väitsin, et alkoholi tarbimine ei ole vähenenud? Noh, terviseminister käis siinsamas sellest rääkimas. Ehk siis Jürgen Ligi kasutab Rahandusministeeriumi andmeid, teine minister loomulikult oma andmeid ja meie, Riigikogu liikmed, peame selle informatsiooniga tööd tegema ja pildi kokku panema. Ja meil on see tervikpilt täitsa olemas. Nüüd, mis puudutab erinevaid hinnatõuse, siis neid me saame järgmisel aastal kindlasti tunda erinevate teenuseosutajate puhul, neid kirju on tulnud. Ja ma tean seda, ma olen täna rääkinud erinevate Riigikogu liikmete, heade kolleegidega, kes on sama murelikud kui mina. Loomulikult ei ole hinnatõusud tingitud ainult sellest, et aktsiisid on meil tõusnud, vaid ka kõik teised maksud mängivad suurt rolli. Nii et hea meelega arutaks Tartu Agro tulevikku. Loodame, et majandus‑ ja tööstusministriga tuleb meil tõesti hea ja mõistlik debatt, kus me koos, seadusandlik ja täitevvõim, püüame siinsamas saalis leida lahendusi sellele küsimusele. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli majandus‑ ja tööstusminister Erkki Keldo. Palun!

Suur aitäh! Mul vahepeal tekkis segadus, kas ma olen ise õige arupärimisega siin. Keskfraktsioon päris aru Tartu Agro AS jätkamise kohta. Ma vastan nendele väidetele ja küsimustele järjekorras. Pöördumise teises lõigus on märgitud: "Kui Tartu Agrol ka õnnestub mõne osa puhul võita uus konkurss, siis see ei võimalda neil oma tegevust jätkata, sest väiksema maa hulgaga ei ole võimalik ära toita tänaseid loomi ja tagada OECD standarditele vastav seemnekeskuse jätkamine." Hästi oluline on siinkohal, et AS Tartu Agrol on riigivaraseaduse kohaselt igal juhul eelisõigus sõlmida enampakkumisel selguva kasutusega uus rendileping kõigi enampakkumisel pakutavate ja seni Tartu Agro kasutuses olevate maade puhul, kui ta enampakkumisest osa võtab, seda isegi juhul, kui ta enampakkumist ei võida, [aga teeb võrdväärse pakkumise]. Maakeeli on pikaajalisel rendilepingu omanikul riigivaraseadusest tulenevalt igal juhul eelisõigus need maad [saada] kas siis katastriüksusepõhiselt või mille iganes põhjal, nagu ministeeriumis kokku lepitakse. Aga nüüd lähen [küsimuste juurde]. Esimeses punktis on küsimus: "Maareformi käigus otsustati omal ajal, et seemnekeskus ning teravilja‑ ja loomakasvatuse jätkamine on Eesti riigi jaoks strateegiliselt oluline, seega tekib nüüd küsimus, kuidas on olukord muutunud? […]" Vastan ära, kui palju on olukord muutunud. Kuna omal ajal oli nõuetekohase seemnearetuse tagamine eeldus Eesti vastuvõtmiseks OECD seemneskeemidesse, siis tol hetkel sai standarditele vastav paljundamine toimuda ainuüksi suurel maaüksusel. Küll aga ei olnud Eesti tol ajal veel Euroopa Liidu liikmesriik. Kui me saime Euroopa Liidu liikmesriigiks, kadus Eestil vajadus ja kohustus omada eraldi seemnevaru, sealhulgas ka OECD liikmena. [See on vastus] küsimusele, kas olukord on muutunud. Teine küsimus [samas punktis]: "[…] Samuti on olnud oluline nii toidujulgeolek ja piirkondlikud töökohad. Kas sellist vajadust riigil ei ole enam?" Vastupidi, nii nagu ka mu kolleeg enne ütles, ma arvan, et tulenevalt 2022. aastal alanud täiemahulisest Ukraina sõjast me näeme, et toidujulgeolek on olulisem kui kunagi varem. Sellepärast on ka mitmed valitsused astunud väga olulisi samme just toidujulgeoleku reaalseks tagamiseks. Ja toidujulgeoleku tagamisel on oluline iga põllumajandustootja panus, aga samas ka erinevate toiduainete tootjate panus. On teada – [selle kohta] oli ka küsimus –, et Tartu Agro toodab teravilja ja piima. Aga Tartu Agro ei kuulu, on siin mulle öeldud, oma mahtudelt, mida Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium on analüüsinud, nende ettevõtete hulka, kes mõjutaks märkimisväärselt elanikkonna varustamist toiduga. Kuid siinkohal, nagu ma ütlesin, tahan rõhutada, et kindlasti on toidujulgeolek teema, mida tuleb vaadata võimalikult laiapõhjaliselt. Ja on ka töökohtade aspekt. Nagu öeldud sai, kuna olemasolev kinnisasi antakse avalikul enampakkumisel just põllumajanduslikku kasutusse, ei ole põhjust arvata, et maade majandamiseks vajaliku tööjõu kaasatus olulisel määral muutuks, olenemata sellest, kes nende maade rentnikuks saab. Teine küsimus: "2000. aastal sõlmiti rendilepingud ühe tervikuna, andes need Tartu Agro kasutusse 25 aastaks. Nüüd on aeg lepinguid uuendada. Maade enampakkumist aga ei plaanita enam ühtse tervikuna. Mis põhjustel plaanitakse antud maade enampakkumist sel korral tükeldatud osadena?" Esiteks, Vabariigi Valitsuse antud nõusolek ei käsitle küsimust, kas kõnealused maad antakse kasutusse ühe katastriüksusena, mitme üksuse kogumina või eraldi üksustena. Tegu on valitsuse nõusolekuga anda maa kasutusse üle kümneaastase tähtajaga. Riigivaraseaduse kohaselt on selleks tarvis valitsuse nõusolekut. Minister riigivara valitsejana ei ole veel langetanud otsust enampakkumise täpsemate tingimuste kohta. Praegu analüüsitakse erinevate kogumite moodustamist enampakkumiseks. Selle analüüsi tulemusel saame otsustada, millised kogumid on riigivara valitsemise põhimõtteid arvestades otstarbekas majandusüksustena moodustada, ka riigivara parima hinna aspektist. [Võtan] pika keerulise jutu kokku. Me oleme näinud, et avalikkuses on ka olnud väga suur arutelu tänaste Tartu Agro maade üle. Esiteks tuleb nentida, et tegemist on riigimaaga, mille pikaajaline rentnik on Tartu Agro. Küsimus on, kas [üldse] või millises määras on Tartu Agro maade enampakkumisele panek juriidiliselt korrektne riigivaraseadusest tulenevalt. On ka viidatud, et kui panna see [maa] ühes tükis avalikule pakkumisele, siis võib see selgelt [piirata] vaba konkurentsi ja vaba ligipääsu riigivarale, kuna maht on suur. See on see, mida ministeerium ja Maa-amet koostöös arutavad: milline on optimaalne olukord, arvestades põllumajanduse tootmisloogikat, kus on mahu‑ ja mastaabiefekti küsimus? Samal ajal peab riigivarale olema võrdne ligipääsetavus kõikidel, eriti avalikul konkursil. See on see, mida me veel kaalume. Kolmas punkt: "On ka võimalus nende maade kasutuslepinguid pikendada VÕS § 357 alusel, järgides samal ajal RVS § 8 üldisi põhimõtteid. VÕS § 357 võimaldab samuti lepingu korrigeerimist vastavalt turuolukorrale. Selline võimalus on olemas uue enampakkumise korraldamise asemel ja turuhinna saavad määrata kinnisvarahindajad. Selline käitumine kindlustaks antud ettevõtte jätkamise. Sellega seoses oleks tagatud nii standardile vastavate seemnete kasvatamise jätkamine, ka toidujulgeoleku jätkusuutlikus Lõuna-Eesti piirkonnas ja tööhõive just piirkonna põllumajandussektoris. Mis takistab riigil antud rendilepingud pikendada pakutud lahenduse alusel?" Riigile kuuluva maa rendile andmisel ei saa lähtuda sellessamas võlaõigusseaduse § 357 lõikes 2 sätestatust, vaid tuleb arvestada riigivaraseaduse nõuetega. On väga oluline, et riigimaade puhul ei ole õiguspärane põlistada nende kasutamist ühele ja samale eraõiguslikule isikule. Selline riigivara kasutusse andmine ei ole kooskõlas riigivaraseadusega. Riigimaaga tuleb tehinguid teha selliselt, et oleks tagatud vaba konkurents ning kõigile isikutele, kes on sellest huvitatud, oleks võrdselt võimaldatud riigivara osta või enda kasutusse saada. Jällegi, lihtsustatult öeldes on see asi, mida me ministeeriumis ametkonnana kaalume. Nagu öeldud, riigivaraseadus näeb ette, et peab olema vaba konkurents, peab olema võrdne ligipääsetavus. On vihjatud ja viidatud sellele küsimusele, et kui teha seda ühes tükis, siis on ligipääsetavus, eriti väiksematel põllumajandusettevõtetel, selgelt piiratud. Samas nendin ja rõhutan, et ma saan aru põllumajanduse mastaabiloogikast. Aga mis kõige olulisem: riik näeb seda ikkagi ka tulevikus kindlasti põllumajandusmaana. Kuna see on riigimaa, mida rendib täna lepinguga Tartu Agro, siis maa otstarvet me kindlasti muutma ei hakka. See läheb avalikule enampakkumisele põllumajandusmaana, mis tähendab, et kes iganes selle avaliku enampakkumise võidab nii nagu kord ja kohus, juriidiliselt korrektselt, see jääb [tema kasutuses] riigi vaatest kindlasti põllumajandusmaaks. Neljas küsimus: "Tartu Agro toimimisest sõltub ka Tartu Biogaasi tehase jätkamine. Omakorda on nende üheks kliendiks ka Tartu Linnatransport, kes kasutab suuresti selle tehase toodangut. Millist mõju avaldab Tartu Biogaasi tehase töö katkemine Tartu linna ühistranspordile?" Kuna kõnealustel kinnistutel jätkatakse järjepidevalt põllumajanduslikku tegevust, just seetõttu, et riik annab rendile põllumajandusmaa ja selle maa otstarvet ei tohi muuta, ei ole ka põhjust eeldada, et Tartu biogaasivajaduse [rahuldamiseks] jääb biogaasi toore saamata. Ka meedias on nii Tartu Biogaasi kui ka Tartu linna esindajad väljendanud, et Tartu ühistranspordi toimimiseks vajaliku biogaasi toorme ega biogaasitehase töö jätkumise pärast ei pea muret tundma. Põllumajandusloomade registri andmetel on ainuüksi veiseid Tartu biogaasijaamast 20 kilomeetri raadiuses 2699 isendit. Seega, lähikonnast on võimalik saada materjali biogaasi tootmiseks isegi mõnevõrra rohkem kui Tartu Agro farmidest. Samuti saab toota biogaasi erinevast biotoormest. Üldse on Eesti põllumajandusmaa suurus umbes miljon hektarit, millest Tartu Agro kasutuses on kõigest 3000 hektarit – et lihtsalt võrdlusest aru saada. Arvestades kõiki neid mitmetahulisi asjaolusid, ei ole näha, et uus kõnealuse maa põllumajandusliku kasutuse leping kuidagi Tartu biogaasitehase töö või Tartu linna kliimaneutraalse ühistranspordi lõppemist [põhjustaks]. Kokkuvõtteks. Teema on pikalt üleval olnud. Ma ütlen juba ette, et me oleme näinud Euroopa Komisjoni hiljutist otsust, et varasem sihitud pakkumine on nende otsusel kahjuks riigiabi, mille peab ühte- või teistpidi tagastama. Ma saan ka nii palju öelda, et Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis olukorda veel hinnatakse. Mida ettevõtja ise plaanib selle otsusega teha, see on tema [valik]. Aga selge on see, et olukord on keeruline. Ühtepidi näeb riigivaraseadus ette, et riigivara eest peab riik saama maksimaalset turuhinda. Sellest olenevalt tuleb kindlasti avalik enampakkumine pikaajalise rendi kohta. Ja nüüd on küsimus terve mõistuse, turuloogika ja riigivara [hinna] maksimeerimise eesmärgi vahel tasakaalu [leidmises]: kas [enampakkumisel] on üks kogum, neli, seitse või kümme üksust või kõik katastriüksused eraldi? Aga siinkohal on, ma arvan, oluline rõhutada seda, millega ma alustasin. Riigivaraseadus näeb ette, et Tartu Agrol kui tänasel rendilepingu omajal on igal juhul, isegi kui ta enampakkumist ei võida suurima pakkumisega, samaväärse hinna puhul võimalik see [maa] endale saada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Nii nagu ma mainisin ja te samuti konstateerisite, olukord on keeruline ning tegemist on suure ja olulise ettevõttega. Aga kas te olete põllumajandusministriga pidanud aru ja nõu ja kaalunud ka võimalikke riske, mis saab siis, kui Tartu Agro jääb tõesti nendest maadest ilma? Kui suur kahju võiks tekkida meie põllumajandussektorile? Olete neid arve seal liigutanud? Ja teiseks, millal te ise olete või teie kolleeg on Tartu Agro esindajatega kohtunud ja mõelnud lahenduste peale?

Aitäh! Nagu öeldud sai, antud maa-ala läheb erinevate katastritena igal juhul põllumajanduslikuks tootmiseks ehk siis suuremas pildis jääb see maa Eesti põllumajanduses kasutusse. Mida iganes täpselt soovib tulevane rendile võtja seal teha, täpselt millist, ma ei tea, teravilja või muud saadust kasvatada, see on kindlasti ettevõtja enda vastutus. Aga riigi vaates jääb see kindlasti põllumajandusmaaks, nii et selles mõttes põllumajandussektorile mõju ei ole. Mis puudutab konkreetselt Tartu Agrot, siis nagu ma ütlesin, minu ülesanne riigivara valitsejana, vastutava ministrina, on hetkel teha neid otsuseid kindlasti vastavalt riigivaraseaduse nõuetele. Ja sellest tulenevalt, ma arvan, on see keeruline. Ma ei ole ise [Tartu Agro] esindajatega kohtunud ja ma ei tea, kas põllumajandusminister on. See oleks, ma arvan, just vaba konkurentsi ja võrdsete võimaluste mõttes natuke imelik signaal, sest nagu öeldud sai, riigivaraseadusest tulenevalt läheb see maa enampakkumisele ja seal on võimalik kõikidel pakkumisi teha. Ühe potentsiaalse huvilisega kohtumine näeks võib-olla natukene pentsik või imelik välja. Aga siinkohal ma uuesti rõhutan, et Tartu Agrol on võrreldes kõikide teiste pakkujatega kindlasti eelis, sellepärast et praeguse rentnikuna on neil võimalus ka pärast avaliku pakkumise lõppemist teha – isegi kui neil ei õnnestu kõiki neid tükke avalikul pakkumisel võita – täpselt samaväärne pakkumine ja saada need rendile sama hinnaga, [mida pakkus keegi teine].

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Hea minister! Tõepoolest, riigivara valitsejana te peate hea seisma riigi hea rahalise käekäigu eest. Augustis läks Tartu Agro maade [rendi] korraldamine teie kätte, teie ministeeriumi alla, aga ma ei ole kuulnud kordagi, millal hakkavad need paketid välja ilmuma või avalikkusse tulema ja millal need enampakkumised saavad toimuda. Teistpidi ma küsin selle kohta, et Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium seda arutab. Mis selle arutamise tulemus lõpuks võib olla, kui tõesti leitakse, et Tartu Agro maade äraminek nende käest võib tekitada suured sotsiaalsed pinged piirkonnas? Kas sellega hakkab tegelema Sotsiaalministeerium, põllumajandusministeerium või teie ministeerium? Aga kõigepealt: millal see pakett tuleb [enampakkumisele] ja mis on pärast selle arutelu tulemus põllumajandusministeeriumiga?

Suur aitäh! Konkreetselt see [otsus], milliste osadena [maa] enampakkumisele ja rendile panna, on veel Maa-ameti käes. Miks see [amet] liigub majandusministeeriumi valitsuse alla? Tulenevalt struktuursetest muudatustest ministeeriumide vahel. Tulevikus on maapoliitika ja ruumipoliitika kujundamine majandusministeeriumi osa just planeeringute protsesside menetlemise kiirendamise [soovi] tõttu, mida me siin ka, rohkem küll majandusaspektist, vaatame. Aga mille üle diskussioon toimub? Nagu ma ütlesin, diskussioon on keeruline. Ühtpidi on põllumajandustootmises – jah, arusaadav – mastaabiefekt ja loomakarja [pidamisel] on otsene seos sellega, et [söödamaa oleks] võimalikult lähedal. Meie mure on lihtsalt see, et riigivaraseadus näeb ette, et see peab olema avalikul enampakkumisel. Mitte isegi mure, aga see on kindel, et peab tehtud olema avalik enampakkumine. Teine küsimus on see, kuidas tagada võrdne ligipääsetavus riigivarale. On viidatud, et seal võib olla korruptsiooniriski koht, kui see [pannakse] pakkumisele ikkagi ühes tükis: see maatükk on suur, mis tähendab automaatselt, et väiksemad põllumajandusettevõtjad ei suuda sellel pakkumisel osaleda. See on see, mida me vaatame. Asi mitte [ainult] ei pea olema aus ja läbipaistev, vaid see peab ka aus ja läbipaistev välja nägema. Sellepärast me teeme seda kõike võimalikult avatult ja arutame. Arutelu koht ongi tõesti see, kas on üks [maa]tükk, neli või kümme või on kõik katastriüksused eraldi. Eelkõige [arutame] seda selle pärast, et kõik oleks juriidiliselt korrektselt tehtud ja teistpidi oleks võimalikult palju arvestatud põllumajandamise kui sihukese majandusloogikat. Tulenevalt sellest, et rendileping lõppeb järgmise aasta augustis, on meil veel natukene aega. Aga hiljemalt uue aasta esimesel kuul tahaks kindlasti selle avaliku enampakkumise tekitada. See on selge, et riigivaraseaduse järgi peab see kindlasti minema avalikule enampakkumisele, ja nüüd räägitakse täpsed detailid läbi. Ma olen palunud juriidilist hinnangut Justiitsministeeriumilt, minu teada seda tutvustati ka maaelukomisjonis. Justiitsministeerium hindas, et riigivaraseaduse kohaselt, kui me seda [hoolega] loeme, tuleks panna [enampakkumisele] iga katastriüksus eraldi. Sellisel juhul tekib küsimus, miks [peaks] ministeerium otsustama panna need ühes tükis ning kas siis ei teki probleeme võrdse ligipääsetavuse ja vaba konkurentsiga. Regionaalministeerium on teinud Vabariigi Valitsuse seaduses ettepaneku, et tulevikus võiks riigivaraseaduses olla riigi võimalus kaaluda laiemat sotsiaalset koosmõju just ka pikaajalise rendi puhul. Täna lubab riigivaraseadus seda teha maa müügi puhul, aga mitte rendi puhul. Seal see kitsaskoht ongi. Me kindlasti ei taha teha juriidiliselt valet otsust, aga teistpidi ilmselgelt arvestame ka ettevõtlusloogikat.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõnetooli kolleeg Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tartu Agro teema on olnud põletav küsimus viimased kümme aastat. Selle maa rendileping ja selle pikendamine on käinud läbi mitme ministri ja mitme ministeeriumi töölaualt. Ega me arupärimise vastustest ju selgelt aru ei saanud, millal siis ettevõtja saab olla kindel ja alustada pakkumise koostamist. Ministeerium ütleb, et juba pool aastat on tegutsetud selle nimel, et seda maad edasiseks rendiks tükeldada. Aga praegusel juhul peab ettevõtja samamoodi ette valmistama, on see siis Tartu Agro või tema kolleegid, teised põllumajandusettevõtjad, kes sooviksid seal põllumajandussaadusi toota. Nemad peavad samamoodi oma pakkumusi ette valmistama, et pakkuda antud maadele õiglast ja riigi jaoks väärilist hinda. Kahju on sellest, et pärast, kui see enampakkumine välja kuulutatakse, jääb ettevõtjatele vähe aega seda menetleda. Siis on riigihanke korra alusel veel ka vaidlustamise aeg ja lepingu sõlmimine võib lükkuda kas 2025. aasta lõppu või isegi uude, 2026. aastasse. Samas vaatame nüüd põllumajanduse, põllumajandussaaduste tootmise ja põllumajandusettevõtte toimimise loogikat: kevadel tehakse otsused kevadkülvide kohta, kevadel tehakse otsused ka sügiskülvide kohta. Tartu Agrol on see kindlasti väga raskendatud, raskendatud on see ükskõik millisel ettevõtjal, kes seal enampakkumisel maatükid kätte saab. Sellega ei saa kindlasti rahul olla, et minister räägib, et me alles arutame ja planeerime. Tegelikult, Maa‑ ja Ruumiameti moodustamise ning selle liikumisega Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla [tehakse] see planeerimine veel pimedamaks. Kui maa on seal ja planeerimine toimub ka sealsamas ministeeriumis, siis ei pruugi kahe ministeeriumi, ütleme, eriarvamused enam välja tulla. Maa kui ressurss oli kõige alguses keskkonnaministeeriumi all ja siis Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi all, mille all see peakski olema, sest suur [osa] sellest ressursist on põllumajandus‑ ja metsandusettevõtete kasutuses. Linnaplaneerimine ja planeeringute tegemine on hoopis teine asi. Nii et kui see viiakse nüüd kõik ühte ministeeriumisse, siis kindlasti ei ole see korruptsiooni seisukohalt läbipaistev. Tartu Agro on kindlasti olnud oma segmendis üks teerajajaid, kõigepealt seemnekasvatuses, kui nad tõepoolest täitsid OECD standardile vastava seemnekeskuse [rolli]. See andis Eestile võimaluse liituda nende seemneskeemidega, mis on väga kiiduväärt ja väga oluline. Praegusel juhul toodab piimakari nende jaoks väga olulist kasumit, mille [kõrval]produktina saadud sõnnikut saab kasutada nii orgaanilise väetisena kui ka biogaasi [tootmiseks]. Ma ei kadesta Tartu Agro juhte, kes peavad tegema praegu otsuseid ja uusi pakkumisi ning mõtlema oma maade kasutamisele. Nii et ootan ministrilt kiiremat otsustamist, mismoodi edasi minna, et ettevõtjatele ja pakkujatele jääks võimalus teha häid pakkumisi jätkamaks Tartu linna lähedal põllumajandustootmist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase kolmanda [arupärimise] käsitlemise.