Второе чтение законопроекта об изменении закона о подоходном налоге и закона о военной службе и законопроекта об изменении закона о подоходном налоге (509 СЕ).

Lähme edasi tänase 14. päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere õhtust, head kolleegid! Nii, oleme jõudnud 509 SE teise lugemise juurde. See on tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt võiks iseloomustada seda eelnõu nii, et see on maksuküüru kaotamise edasilükkamine 2026. aasta algusesse. Lisaks tõstetakse mitmete maksuvabade hüvitiste piirmäärasid vastavalt inflatsioonimäärale. Uuendatakse lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, mittetulundusühingute kingitud meenete ja isikliku auto kasutamise hüvitise määrasid. Komisjonis arutati eelnõu 12. ja 14. novembril. 12. novembril toimus arutelu huvigruppide ja turuosalistega, 14. novembril vaadati läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus Riigikogust kokku [neli] muudatusettepanekut. Kristo Enn Vaga muudatusettepanek leidis toetust, Isamaa fraktsiooni kolm ettepanekut ei leidnud toetust. Juhtivkomisjon tegi ka eelnõus kaks muudatust. Kaasamise raames me saime pöördumised 14 turuosaliselt ja huvigrupilt. Istungile kutsuti need, kes soovisid [tulla]. Kõne all oli eelkõige tervise- ja spordikulude maksuvaba piirmäär, mis hetkel on 100 eurot kvartalis, aga eelnõu vastuvõtmisel ja jõustumisel 400 eurot aastas. Ehk kogu selle 400 eurot saab kasutada ära kas või jaanuarikuus. Probleeme tekitas see, et kaubandus-tööstuskoda arvas, et see määr võiks olla 1000 eurot ja tööandjate keskliidu [soovitus oli] kuni 800 eurot aastas. Tuleva arvas, et selles määras võiks olla võimalik teha ka makseid vabatahtlikesse pensionifondidesse tööandja pensioniskeemi raames. Ja oli selline huvitav eelnõuga võib-olla mitte kokkupuutuv ettepanek: Toomas Lemming Ambla Metsaühistust arvas, et peaks muutma põllumaa ja metsamaa maksustamisrežiimi. Oli küll arusaadav, millest ta lähtus ettepaneku [tegemisel], aga see eelnõu tuuma ei puudutanud. Pikem arutelu tekkis veel selle üle, mis võiksid olla need tervishoiuteenused, mida võib 400-eurose maksuvaba määra sees hüvitada. Algul oli määratlus laiem, et põhimõtteliselt võiks hüvitada töötajatele peaaegu kõiki tervishoiuteenuseid, aga koos Sotsiaalministeeriumiga ikkagi kitsendati seda loetelu. Ja loetelusse jäid … (Lehitseb pabereid.) Proovin nüüd kiiresti üles leida. Kuidas ta nüüd siin jäi? No vot, näed, ei leiagi enam üles! Ahhaa! Ma loen selle lause ette: [hüvitatakse] kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamisteenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja. Tekkis ka, ütleme, selline teadmine. Juttu oli massaažist, kas massaaž võiks olla nende teenuste nimekirjas ja kas füsioteraapia sisaldab massaaži. Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et teatud tingimustel võib juba praegu tööandja massaaži oma töötajatele hüvitada, kui see sobitub konteksti. Need olid arutelu põhiteemad. Rahandusministeerium tõi [komisjoni] ettepanekud, mis puudutavad Kaitseliitu. Selle eelnõu tuum on see, et kui täna hüvitatakse Kaitseliidu liikmele isikliku [sõidu]auto kasutamise kulud, kuid kaitseliitlased kasutavad ka oma suuremaid sõidukeid, siis nüüd see muutub nii, et isikliku mootorsõiduki kasutamise eest Kaitseliidu seaduse alusel makstavat hüvitist ei maksustata tulumaksuga. Samuti ei maksustata tervisetõendiga [seotud kulu] hüvitist tulumaksuga. Isamaa kolm ettepanekut. Esimene oli muidugi see, et maksuküüru kaotamine tuleks hoopis ära jätta. Siis sooviti teha tulumaksusoodustusi lapse ülalpidamise korral ja täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest. Ahhaa! Ja Kristo Enn Vaga ettepanek oli mittetulundusühing Freedom Convoy lisamine Ukraina jaoks toetusi koguvate mittetulundusühingute nimekirja, millele kehtib maksuvaba režiim. Lõpuks otsustati teha konsensuslikud otsused. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 4. detsembril käesoleval aastal. See on minu poolt lühidalt kõik eelnõu sisust ja toimunud arutelust. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Hea komisjoni esinaine! Mul on mõned küsimused, jah. Toitumisnõustamine tuli täiesti ootamatult viimasel hetkel siia sisse. Kas sa oskad öelda, mitu koolitusfirmat Eesti Vabariigis on, kes [pakuvad] toitumisnõustamise koolitust? Me komisjonis püüdsime seda küsida, aga me ei saanud vastust ministeeriumist. Mina lugesin välja, et üks inimene pakub sellist koolitust. Äkki on rohkem?

Jaa, Sotsiaalministeeriumilt see ettepanek [tuli]. Ma ise küsisin ka seda Sotsiaalministeeriumi käest. Vist viienda klassi inimeseõpetuse õpikus on toidupüramiid ja füüsikaõpikus on energia jäävuse seadus. Kas tõesti on [vaja] toidunõustamist täiskasvanud inimestele ja hüvitada seda maksuvabalt, kas see on tõesti probleem? Aga Sotsiaalministeerium jäi kindlalt enda [seisukoha] juurde, et meil on rasvumine nii suur probleem. Ei ole aidanud ei kooliaegne õpetamine ega tohutud investeeringud spordirajatistesse, inimesed toituvad ikkagi valesti ja ülekaal kahjustab nende tervist.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 olevat nimekirja. Nii nagu te ka kenasti ütlesite, saab sinna nimekirja kantud juriidilistele isikutele seaduse kohaselt annetada maksuvabalt. Ma tean, et mitmed Ukrainat abistavad organisatsioonid on ka varem pöördunud palvega, et neid lisataks juriidiliste isikute nimekirja, kellele saab annetada maksuvabalt, aga seda ei ole komisjon pidanud võimalikuks või vajalikuks. Küsimus puudutab seda, millised on need kriteeriumid [nimekirja saamiseks]. Kas see on käibe pealt, kas see on mingisuguse summa pealt, mis on annetatud? Kuidas sinna nimekirja on võimalik saada? See ei saa ju olla emotsiooni pealt. Ukrainat abistavaid organisatsioone ja MTÜ-sid on mitmeid ja oleks väga kena, kui [Ukrainal] oleks võimalik suuremat abi saada selle kaudu, et neid abistavad asutused saaksid seda teha maksuvabalt.

See konkreetne otsus tehti Freedom Convoy MTÜ kohta seetõttu, et [ühingu] abikorraldajate tiim on tegutsenud sõja algusest saadik Rotary klubi kaudu ja põhimõtteliselt see, ma isegi ei oska öelda, kampaaniameeskond oma projektidega eraldus Rotary klubi egiidi alt. Nad pole sugugi uued tegijad. Nad on Ukraina sõja algusest saadik armeele annetanud üle 400 sõiduki ja üle 1200 drooni. Nad lihtsalt jätkavad nüüd omal käel. Sisuliselt sinna nimekirja kuulujate ringi ei laiendatud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma pean nüüd küll siia tooma täpsustuse. Tegelikult see MTÜ proovis ka eelmine aasta saada [nimekirja] ja siis meil komisjonis seda nõusolekut ei olnud. Ma sain siis küll siin õue peal pahandada selle noormehe käest, kes selle ettepaneku tegi. See MTÜ on tegelikult 1 aasta ja 11 kuud vana. Nii et ei tasu rääkida mingisugustest Rotarytest ja kõigest muust. See üks isik, kes on väga tubli inimene – ma kohe tahan rõhutada, et ta on väga tubli ja teebki seda väga hästi –, [tegi ettepaneku]. Aga tegelikkuses Rahandusministeerium ei toetanud, et [nimekirja] lisataks ühtegi ettevõtet juurde. See on ikka väga selgelt poliitiline otsus. Üks erakond on selle poliitilise otsuse teinud ja mina saan aru, et koalitsioon seda toetas. Aga ma ei hakka selle kohta rohkem küsima, ma küsin hoopis seda. Siin on § 2 punkti 5 juures [juhi]lubade [kategooriad] – C, CE ja DE ja mis siin kõik on –, aga siin ei ole B-[kategooriat]. Sõiduauto kategooria juhilubasid siin ei ole. Kas eelnevates seadustes on olnud B-kategooria sees?

Teie aeg!

Kaitseliidu inimesed sõidavad tavaliselt ikka sõiduautoga või maasturitega ka. Kas see on kogemata välja jäänud siit? See on kohe esimesel leheküljel, § 2 punkt 5.

Aitäh!

Ma kaldun arvama, et B-kategooria oli seal varem, aga ma täpselt ei tea. Tegelikult nende muudatusettepanekute sisu on see. Praegu on võimalik kasutada Kaitseliidu heaks sõiduautot ja seda hüvitada [maksuvabalt]. Võib ka teiste kategooriate masinaid kasutada, aga nende eest [makstav] hüvitis, sealhulgas tervisetõendi kulude katmine, ei olnud [varem] seadusega sätestatult maksuvaba. Ma jään vastuse võlgu, aga see loogika tundub selline. Peaks uuesti küsima. Võimalik, et on ka kogemata jäänud, jah.

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus ei olnud selle konkreetse organisatsiooni kohta, mille kohta te mulle vastasite. Minu küsimus oli [järgmine]. Me oleme siin varasemalt Slava Ukraini hääletanud sinna nimekirja ja kõigil on häbi, et siiamaani on lahendamata need probleemid, mis olid. Minu küsimus oli selle kohta, kas on mingid kriteeriumid sinna nimekirja saamisel ja kas ei võiks kaaluda Ukrainat abistavate organisatsioonide nimekirja [lisamist]. Mul ei ole selle konkreetse MTÜ suhtes ühtegi küsimust, ühtegi pretensiooni. Ma arvan, et Ukraina vajabki rohkem abi. Küsimus on selles – äkki komisjon algataks arutelu –, kas on mingid kriteeriumid, mille alusel seda tehakse, et see ei oleks emotsiooni pealt [tehtud] üksikotsus.

Mingisugust emotsiooni seal taga ei olnud. Ukraina sõjaga seotud MTÜ-sid on kokku seitse. Kokku on 2400 MTÜ-d, kes on Maksu- ja Tolliameti nimekirjas. Neil on piirang, 2–3% palgafondist või 10% kasumist, mille raames võib annetusi teha. Ukraina [toetajate] nimekirja on hoitud [lühikesena]. Neile ei ole neid kriteeriume, et 3% palgafondist või 10% kasumist. Nimekirja on hoitud lühikesena põhjusel, et ei kaasneks suuri maksuriske. Seitset ühingut on maksuametil teravdatud tähelepanu all hoida ikkagi väga palju lihtsam kui 2400 [ühingut]. Maksuriskide vältimiseks on täiesti teadlikult hoitud nimekirja lühikesena.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann, see maksusegadus jätkub. Te lükkate edasi oma maksuküüru üheks aastaks, kuid selle kattevarjus … See maksuküür [oli osa] ju terviklikust käsitlusest. See [hõlmas] ju ühelt poolt tulumaksukoormuse vähendamist, aga teiselt poolt tulumaksumäära tõusu. Tühistati lapse eest ette nähtud tulumaksuvabastus, samuti abikaasade ühisdeklaratsiooni tulumaksuvabastus ja nõnda edasi. Need [otsused] te jätate järgmise aasta algusest kehtima, tegelikult asetate täiendava maksukoormuse [inimeste õlule]. Miks te niisuguse segase käsitluse valite? Aus oleks see, et kui te lükkate edasi oma selle maksutohuvabohu, siis tegelikult lükkate edasi ka selle maksukoormuse, mida te kavatsete ju järgmise aasta 1. jaanuarist jõustada. Saite mu mõttekäigust aru?

Ma sain teie mõttekäigust väga hästi aru. Aus oleks see, kui sellist maksuküüru üldse ei olekski Isamaa eestvedamisel ellu kutsutud. On väga keeruline eelarvepositsiooni mõttes seda maksuküüru likvideerida. Sellel suvel ju tõusetus ja üle Eesti rullus küsimus, et kuna NATO-l on uued kaitseplaanid, tuleb veel palju rohkem raha koguda maksudena uue relvastuse ja laskemoona soetamiseks. Selles kontekstis see otsus tehti. Omavahel ei ole seotud erinevad maksuvabastustest loobumised, edasilükkamised ega see maksuküür. Meil on tulumaksuseaduse eelnõusid korraga mitu menetluses, nii et neid seoseid ei maksa otsida. Ja ma arvan, et see on üks väga halb otsus, mis tuleb teha eelarvepositsiooni pärast – see maksuküüru likvideerimise edasilükkamine.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann, ma olen teiega nõus, et Reformierakonna maksuküür käib Eestile üle jõu rahanduslikult kriitilises olukorras. Seetõttu oleks olnud asjakohane – nagu ma kutsusin üles juba eelmise aasta sügisel, Isamaa kutsus üles – loobuda sellest projektist, mis on rahanduslikult jätkusuutmatu. Nüüd, teine küsimus, te kõnelesite vajadusest soetada täiendavalt moonavarusid. Te võtsite selle jutuks. Hästi, ma küsin teilt kogu selle retoorika valguses. Eesti vajab täiendavaid moonavarusid, mida tegelikkuses tuleks realiseerida. Sellega ma olen absoluutselt nõus. Aga kuidas saab juhtuda nõnda, et kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis vähenevad moona ja kaitseotstarbelise erivarustuse soetamise vahendid kaitseotstarbelise erivarustuse rea peal võrreldes 2024. aastaga 96 miljoni euro võrra? Miks te siis tegelikkuses vähendate järgmise aasta riigieelarve eelnõus moona soetamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid 96 miljoni euro võrra?

Nii. Seda küsimust ei puudutatud selle eelnõu arutelu raames. Aga kuna ma olen eelarvega üsna hästi tuttav ja teie samuti, siis [kommenteerin, et] pange palun tähele, et on olemas mitmed kaitsetööstuse programmid, et me saaksime ise Eestis hakata moona tootma. Aga tõesti, selle eelnõu raames võib-olla pole mõtet selle aruteluga edasi minna.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Annely! Sa ütlesid, et sul on kahju, et ühe aasta võrra lükkub niinimetatud maksuküür edasi, teie arust nagu hea maksuküür …

Halb, halb.

… seoses sellega, et on rasked ajad ja eelarve ei kannata seda välja. Aga millest selline optimism, et siis aasta pärast äkki jääb kuskil pool miljardit üle? Kas on praegu näha mingeid tohutult positiivseid ilminguid majanduses?

Eelarvestrateegia on eelarve lisa ja selle on valitsus kinnitanud. Ma toetun kinnitatud eelarvestrateegiale.

Suur tänu! Rohkem teile küsimus ei ole. Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetav istungi juhataja! Ma olen nüüd veidikene nõutu proua Akkermanni vastuse pärast. Aidake mind selle tõlgendamisel. Mu küsimus puudutas järgmise aasta riigieelarves ette nähtud kirjet, mille alusel Eesti Vabariik soetab moona. See on ette nähtud riigieelarves Kaitseministeeriumi valitsemisala majanduskulude all. Minu küsimusele, et kui 96 miljoni euro võrra see kirje hoopis väheneb, kuidas sellisel juhul peab paika valitsuse retoorika täiendavast moona soetamisest, vastas proua Akkermann, et Eestis on ette nähtud kaitsetööstuse arendamise projektid. Aga see on ju autonoomne küsimus. Kui Eesti Vabariik tahab kaitsetööstuse tulemit ehk produkti osta, peaks ju see raha olema kirjeldatud järgmise aasta eelarves tekkepõhiselt, nagu näeb ette meie raamatupidamise eeskiri. Ega kaitsetööstusettevõtted ei tooda ju moona kingitusena! Saate aru, istungi juhataja? Selgitage ära see vastuolu, mis tekkis minu küsimuse ja proua Akkermanni vastuse vahel.

See ei ole ühestki otsast protseduuriline küsimus. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! No see eelnõu on selline eelnõu, mida kahjuks ei saa mitte kuidagi Isamaa Erakond toetada, lihtsal põhjusel: Reformierakond soovib vaeste arvelt rikastele tulumaksuvabastust teha. Kui keegi räägib, et praegune tulumaksusüsteem on halb, siis ma pean nendele kolleegidele, kes on esimest koosseisu siin saalis, natukene ajalugu rääkima. Isamaa Erakond 2015. aastal valimiskampaanias lubas, et 500 eurot on tulumaksuvaba. Ja tõesti, ta tegigi selle ära. Kui järgmist sammu taheti tegema hakata, siis vaadati otsa riigieelarvele ja riigieelarve võimalustele ning väga selgelt tekkis selle pärast selline süsteem, et väiksema sissetulekuga inimesed hakkasid vähem tulumaksu maksma ja 2200 eurost kõrgema sissetulekuga inimesed hakkasid tulumaksu maksma esimeselt eurolt. See süsteem ei viinud eelarvet tasakaalust välja. Süsteem, mida välja pakutakse ja mis nüüd lükkub järgmisesse aastasse, võtab igal aastal vähemalt pool miljardit eurot eelarvest välja. Kasu saavad need inimesed, kellel on suurem palk. Aga nagu me teame, teenib Eesti keskmist [palka] või alla keskmise [palka] natukene üle 70% inimestest. Nende inimeste võit on minimaalne. Suur võit on nendel, kellel on [palk] üle 2200 euro. Ma veel kord ütlen … Sa loe läbi praegune seadus, eks, ja siis sa saad teada, milline see süsteem on. See läheb üle etapiliselt. Mida suurem vahe on 1200 ja 2200 vahel – tulumaks kasvab proportsionaalselt. Ei ole küüru, vaid on lineaarne tõus. Teie tekitate nii-öelda küüru sellega, et vaesed jäävad veel vaesemaks ja rikkad saavad veel rikkamaks. Meie, Riigikogu liikmed, hakkame 2026. aastast nagu sutsti saama seda raha. Kui Riigikogu esimees eelnõu üle andis, siis ta unustas ühe olulise asja ära. Riigikogu esimees oma tulumaksust ei maksa midagi. Riigikogu eelarvest makstakse kinni tema auto, tema telefon, tema [büroo] kantseleis, tema hüvitised, isegi see, kui ta siin teeb lõunat välja. Ta oleks pidanud alustama sellest, et ta loobub nendest asjadest, ja siis ma oleksin nõus [olnud], et me loobuks isegi palju suuremast summast, kui see [praegune] väike on. Kui selle eelnõu juurde tulla, siis on selline huvitav asi tekkinud rahanduskomisjonis, kus muidu on väga hea koostöö. Ministeeriumid, ametid tulevad viimasel minutil ja [eelnõusse] kirjutatakse sisse huvitavad muudatusettepanekud. Toitumisnõustamine! Ma ausalt öeldes surfasin natukene internetis ja vaatasin, kus koolis seda õpitakse. Üks erakool on. Võib-olla on veel, aga ma leidsin vähemalt ühe erakooli. Inimene on maailmas ringi rännanud, siis Eestisse tulnud, [läinud] õppima ja nüüd ta on teinud koolitusfirma. Neid koolitusfirmasid, kes teevad koolitusi, on väga paljudel. Aga kas see peaks olema see koht, kus 400 eurot terviseraha [peaks] saama kasutada, või peaks [see koht] kuskil mujal olema? Vaidlus käib rohkem selle üle, kas 400 eurot on piisav raha või mitte. See eelnõu annab võimaluse selleks – enne jagati see [raha] ära kvartalite kaupa, 100, 100, 100, 100 –, et nüüd võib 1. jaanuaril teha väikese peo, kõik see 400 eurot ära kasutada, kui ettevõtjal muidugi see raha on. Täna on see koalitsioon teinud kõik selleks, et enamikul ettevõtetel seda raha ei oleks. Aga mis mind kõige kurvemaks teeb – nüüd on saalist läinud kõik need inimesed, kes komisjonis on –, et viimasel hetkel tuleb üks Riigikogu liige ja ütleb, et oi, see MTÜ on aastaid olnud, on aastaid Ukrainat toetanud, see tuleb nüüd [tulumaksu maksmisest] vabastada. Rahandusministeerium ütleb, et mitte mingil juhul ei tohi seda teha, sest see on riigieelarvele kahjulik ja see ei ole kontrollitav, kuna nendele siis ei kehti enam praktiliselt ükski seadus. Palun kolm minutit!

Kolm minutit lisaks.

Aga hääled [tulevad] koalitsioonist. Aasta tagasi ei olnud võimalik seda läbi suruda, sest siis ei olnud veel eelarvet esitatud. Meil on väga selge kokkulepe, et vähemalt ühe aasta aastaaruanne peab esitatud olema. No nüüd on peaaegu kaks aastat [täis]. Ma veel kord ütlen, et ta, kes seda teeb, on väga tubli mees, aga võikski ausalt öelda, et ta on tubli mees, et üksinda teeb seda tööd. Ärme räägime siin Rotarytest. Ka Rotaryd teevad tublit tööd. See MTÜ ei ole Rotary oma, vaid see on – vähemalt nii palju, kui mina lugenud olen – ühe [mehe] oma. Ma veel kord rõhutan, et ma usun seda meest, ta on tubli ettevõtja ja on väga pikalt toetanud [Ukrainat], aga mulle ei meeldi tagauksest sisse tulemine, ühele inimesele seaduste tegemine. See ei ole üldse see seaduseelnõu, kuhu seda rida peab sisse panema, see on hoopis teine eelnõu. Mõned kuud tagasi arutati seda [seaduseelnõu], kuhu see oleks pidanud minema. Ja siis on mul õige küsimus: kuidas sealt uksest sisse saab? Tookord oli väga selgelt nii, et kui see uks avati, käis meeletu vaidlus ja kaklus ning siis see sulgus. Lepiti kokku, et seda rohkem ei avata. Aus oleks olnud see, et kõik firmad või MTÜ-d, kes sellega tegelevad, oleks saanud tulla ja esitada [oma arvamuse]. Seal oleks kokkulepe tehtud, otsustatud, mis alustel või mis tingimustel [nimekirja lisatakse]. Aga selline poliitiline otsus kellelegi soodustust teha kindlasti ei ole aus, eriti veel, kui Rahandusministeerium kolmel korral istungil ütleb, et see ei ole õige otsus, mis te teete. Ja siis tuleb Sotsiaalministeerium ja ütleb, et [hoopis] see on väga hea otsus – jälle koalitsioon hääletab ühiselt, et teeme ära –, et hakkame nüüd sõna otseses mõttes toitumisnõustamist tegema. Ma mõtlesin, et kui kellelgi on seda vaja, siis ma peaksin selle teenuse tegema, sest minul on väga lihtne [seda teenust osutada]. Ma olen juba üle 60 aasta Kokk, ma peaks oskama seda asja. Aga aitäh teile kõigile! Mitte kuidagi ei saa Isamaa Erakond eelnõu teise lugemise lõpetamist toetada ja me teeme ettepaneku eelnõu 509 teine lugemine katkestada.

Urmas Reinsalu, palun!

Kehv poliitika viib kehvade tagajärgedeni, mis puudutavad kogu ühiskonda. Reformierakonna obsessiivne [mõte] maksuküüru projekt läbi suruda on ühiskonnas tekitanud vajaduse katta riigieelarve nii röögatut auku, [suurendades] läbivalt, sisuliselt kogu riiklike maksude paletti. Me oleme sattunud maksutsunamisse olukorras, kus riigi rahanduslikud väljavaated on objektiivsetel asjaoludel niigi keerukad. Me hoiatasime eelmisel aastal Reformierakonda, Kaja Kallase valitsust: loobuge sellest kinnisideest, mis ilmselgelt tekitab Eestis maksupoliitilist ebastabiilsust. Nüüd pikaajalise viibega oleme jõudnud selleni, et hambad ristis, saba jalge vahel, on Reformierakond aastaks taandumas sellest Reformierakonna maksuküüru projektist. Kuid järgmiseks kolmeks aastaks suurusjärgus 1,65 miljardit eurot maksev projekt kavatsetakse täies mahus realiseerida. Ning need täiendavad maksutõusud, kõikide tulude maksustamine ja muud maksutõusud, täiendav käibemaksu tõus, on mõeldud teenindama Reformierakonna maksuküüru projekti. See on arulage poliitika. Isamaa sõnum on üks ja selge: jätke ära see Reformierakonna maksuküür, jätke ära maksutõusud. Kõige alatum on see, et Reformierakonna maksuküüru projekti varjus tegi koalitsioon otsuse tõsta tulumaksu 2%, võtta ära laste eest [saadav] täiendav maksuvaba tulu vanemale ja võtta ära abikaasade ühisdeklaratsioon. Samal ajal, kui lükatakse edasi Reformierakonna maksuküüru [paketi] nii-öelda positiivne pool ehk maksualandus teatud osale ühiskonnast, jõustub maksutõusu osa endiselt 1. jaanuarist. Mõistlik on Eestis kehtestada minimaalne maksustabiilsus, mis vastab riigi rahanduse huvidele ja mis tegelikkuses võtab ära vältimatu pinge kuhjata valimatult uusi makse inimestele. Selge ja konkreetne ettepanek. Nüüd, viimasel hetkel, loetud nädalad enne maksuküüru jõustumist, tulete te [muudatusega] lagedale, tallates jalge alla kõik põhimõtted maksukorralduse seaduses, ka kuue kuu põhimõtte maksude jõustamise kohta. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Omaette küsimus on proua Akkermanni osundus või vabandus, et otsekui need täiendavad rahalised maksuvahendid peaksid minema laskemoona soetamisse. On hämmastav lugeda – kui avada järgmise aasta riigieelarve, siis me näeme seda –, et valitsus on poliitilise loosungina püstitanud väite, et ta eraldab laskemoona soetamiseks järgmise aasta eelarves täiendavalt 75 miljonit eurot. Samal ajal – palun selgitage mulle seda paradoksi – on Kaitseministeeriumi valitsemisalas sellel kirjel, kus kõneldakse moonahankest – majandamiskulude real, kaitseotstarbelise erivarustuse soetamine –, summat vähendatud 96 miljoni euro võrra. Retoorikas kõneldakse moonavahendite suurendamisest 75 miljoni euro võrra, praktikas ei ole juttu mitte suurendamisest, vaid selle kirje [summa] vähendamisest 96 miljoni euro võrra. Ja vaadake veel, mida see tähendab! See 96 miljonit eurot on valitsuse käsitluses majandamiskulu. Ehk kui valitsus kõneleb meile valitsemiskulude vähendamisest järgmisel aastal, siis mida ta tegelikult vähendab? Ta vähendab Kaitseministeeriumi valitsemisalas moonakulusid. See, mida me kujutame ette, mida Eesti rahvas heauskselt kujutab ette, kui peaminister kõneleb 5%-lisest valitsemiskulude vähendamisest – see on toetuste, personalikulude ja majanduskulude vähendamine –, on tegelikkuses hämmastav bluff. Kui liita kokku kõik summad – see on konsolideeritult 4,5 miljardit eurot – ja võrrelda seda selle aasta rahaga, võttes arvesse ka seda 96 miljoni eurost nii-öelda valitsemiskulude vähendamist, moona [hankimiseks mõeldud raha] vähendamist järgmisel aastal, siis me saame [tulemuseks], kui palju tegelikult valitsemiskulusid vähendatakse. Mitte 5% ei vähendata valitsemiskulusid, nagu koalitsioon on retoorikas kõlavalt välja öelnud, vaid 6 miljonit eurot 4,5 miljardist eurost. See on 0,1%. See on vea piir ehk 0. Ja kui me nüüd võtaksime selle, et me moonavahendeid ei [vähendaks], siis [oleks] selles tabelis hoopis teistsugune number: valitsemiskulud konsolideeritult järgmisel aastal mitte ei vähene 5%, vaid hoopis kasvavad 5%. Niisugused mängud käivad meil praegu julgeolekuga, sisuliste otsuste puhul, mida avalikkusele on lubatud. Me ootame nende realiseerimist tingimusteta ja ilma mingisuguse ajalise viibeta. Me oleme poolteist aastat kulutanud ära. Poolteist aastat! Tegelikkuses me ei näe veenvat juhtimisjoonist vajalike moonahangete puhul ka järgmise aasta eelarve perspektiivis ja see on muret tekitav. See on julgeoleku pool. Teine pool, keskne pool praegu selles eelnõus on see, et tuleb teha terviklik lahendus, mitte viilude kaupa lahendus, mille tulemusena saabub paratamatu objektiivne surve maksude, eriti just kaudsete maksude tõusuks. Sotsiaaldemokraadid on võtnud kursi, väga lihtsalt. Helmen, sa tead, tegelik kurss [on see, et] Eesti peab olema Euroopa kõrgeimate kaudsete maksude maa. See tähendab maapiirkondade inimeste, see tähendab väiksema sissetulekuga inimeste suhteliselt kõrgemat maksustamist. Isamaa ütleb sellele poliitikale ei. Kõrgemad maksud ei ole lahendus inimeste toimetuleku jaoks, kui me vaatame järgmisi aastaid, ja ei ole ka lahendus selle jaoks, et pakkuda meie majandusele kasvu perspektiivi, et pakkuda meie inimestele, ettevõtjatele optimismi ja energiat. See on ebakvaliteetne eelnõu. Me oleme seda heatahtlikult täiendanud oma ettepanekutega. Aega on vähe ja nüüd tuleb tegutseda. Üle aasta on tänane poliitiline juhtkond paigal keerelnud omaenese loosungeid uskuma jäädes. Nüüd tuleb teha pingutus poliitika muutuseks, mitte retoorika muutuseks. Aitäh!

Aitäh! Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Mul ei olnud algselt ausalt öeldes mingit plaani siia pulti tulla, aga lihtsalt see kogus jama, mida siin välja aeti, on nii suur, et seda tuleb korrigeerida. Esiteks, ma tahtsin öelda, et sa niigi räägid alati kaheksa minutit [täis]. Palun ära kasuta protseduurilisi selleks, et veel rohkem rääkida. Palun austa seda, et protseduurilised on protseduurilised. Aga ma tahtsin öelda nende jutupunktide kohta, selle eelnõu kohta, tulumaksuküüru jutu kohta [järgmist]. Esiteks, see on Isamaa loodud küür. See küür seisneb selles, et iga juurde teenitav euro maksustatakse palju kõrgema maksumääraga võrreldes … (Hääl saalist.) Ei ole mõtet hakata vaidlema, me oleme korduvalt selle üle vaielnud. (Juhataja helistab kella.) Suhteline erinevus, kui sa arvutad …

Head kolleegid, lubame ettekandjal rääkida, ei sega vahele. Palun!

… on 34%. Teine asi, mida ma tahtsin öelda, on, Aivar, sinu väite kohta: keskmine palk on tänaseks juba üle 2000 euro. (Hääl saalist.) Palun loe uudiseid. Tõusis 2007 euro juurde – uudis augustist. (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) Keskmine palk on üle 2000 euro. Kõige rohkem võidavad tulumaksuküüru ärakaotamisest õpetajad, päästjad – enamik keskmise palga saajaid. Ehk siis Isamaa ei soovi, et keskmise palga saajad – päästjad, õpetajad – saaksid rohkem raha kätte. Selle ma tahtsin ära korrigeerida. (Hääl saalist.)

Aitäh! Head kolleegid, lepime ikka kokku, et kui keegi puldis räägib, siis me vahele ei sega. Selline debati emotsioon on vahel päris tore, aga kui see on kestev, siis see seda ei ole. Urmas Reinsalu, vastusõnavõtt, palun!

Eelkõneleja meenutas siin Eesti õpetajaid. Kogu selle üleoleva käsitlusega esile kutsutud õpetajate streigi puhul, ma mäletan, oli teie juhtkonna vastus: "Aga me teeme Reformierakonna maksuküüru järgmisel aastal ja siis õpetajad saavad jõukaks." Ma tuletan seda meelde. Ka see oli märk sõnamurdlikkusest. Nüüd, see seos keskmise palgaga teie maksuagendas on tõepoolest relevantne selles loogikas, et kogu teie konsolideeritud maksupaketi jõustumisega kaotab keskmist palka teeniv inimene järgmisel aastal ühe kuupalga. Selles osas oli eelkõneleja viide korrektne, et keskmise palga puhul tuleb arvestada Reformierakonna maksupoliitikat. Ja nüüd mind hämmastas see, et teie [esinesite] kõnega Reformierakonna maksuküüru kui vajaliku projekti kaitseks. Aga meile on jõudnud ju seaduseelnõu, mis lükkab edasi Reformierakonna maksuküüru. Teie poliitika annab taandumislahinguid ja see on positiivne sõnum meile siin saalis. Aga tegelikkuses tuleb tunnistada seda, et teie poliitika ei ole ühiskonnale jõukohane. Ja seda te ka ise tunnistate, kui lükkate selle maksuküüru aasta võrra edasi. See, et te tekitate riigile hiiglasliku rahandusliku probleemi järgnevate riigi eelarvestrateegias võetud kuludega, mida tuleb katta uute maksudega, on iseseisev probleem. Te lapite viga veaga. Ja selleks, et see esimene viga välja ei paistaks, peab järgmine viga olema suurem. See ei ole jätkusuutlik poliitika – see oli minu kogu heatahtlik [parandus ja sellest tulenes] ka Isamaa ettepanek selle poliitika muutuse korrigeerimiseks. Selle pärast me tegime oma muudatusettepaneku. Jutt sellest, et ka kehtivas süsteemis on maksumäärad kõrgemad, on loomulikult irrelevantne. Eestis on tulumaksumäär 20%, kuni Reformierakond järgmise aasta 1. jaanuarist tõstab selle 22%-ni.

Aitäh!

Siis on tõesti kõigil kõrgem maksumäär. Selle on Reformierakonna poliitika suutnud realiseerida. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta on esitatud kuus muudatusettepanekut. Läheme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, oleme eelnõu 509 juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 6, vastu 51, erapooletuid on 0. Muudatusettepanek nr 1 ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 6, vastu 51, erapooletuid on 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 4, selle on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas võime minna selle muudatusettepaneku hääletamise juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 6, vastu 51, erapooletuid on 0. Muudatusettepanek nr 4 ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 5, selle on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 6, selle on esitanud Kristo Enn Vaga. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Head kolleegid, oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 509 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud Isamaa fraktsiooni ettepanek eelnõu 509 teine lugemine katkestada. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. Kuna saali vist rahvast rohkem juurde tulemas ei ole, kas võime minna selle ettepaneku hääletamise juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh, head kolleegid! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 6, vastu 50, erapooletuid on 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, eelnõu 509 teine lugemine on lõpetatud.