Второе чтение законопроекта об изменении Закона о Правительстве Республики и внесении изменений в другие законы в связи с этим (505 SE)

Järgmine, 11. [päevakorrapunkt] on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 teine lugemine. Ja kõnetoolis jätkab põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõnealust eelnõu arutati samuti kahel istungil. Esimesel istungil kuulati ära Isamaa fraktsiooni tehtud 14 muudatusettepanekut ning kaks muudatusettepanekut, mille esitas põhiseaduskomisjon. Märgin ära, et üks ettepanek ei läinud loetellu. Nimelt, üks ettepanek oli omistada eraisik Keit Kasemetsale juriidiline kõrgharidus. Seda ettepanekut kahjuks ei saanud muudatusettepanekute nimekirja lisada, sest see on vastuolus põhiseaduse §-ga 65 ning Riigikogu pädevuses ei ole anda härra Kasemetsale juriidilist kõrgharidust. Seal võib tekkida ka mingisugune diskrimineerimise klausel. Kui näiteks keegi teine soovib saada kõrgharidust Riigikogu otsusega, siis võib seal olla riive. Peaasjalikult [soovitakse] Isamaa esitatud muudatusettepanekutega jätta välja erinevaid sätteid. Mitmel juhul on tegemist vastutusvaldkondade mittemuutmisega, nagu on ettepanekuid tehtud, ning mitmel juhul [tehakse ettepanek] mitte muuta nimetusi eri ministeeriumide vastutusalades. Komisjon otsustas toetada kahte põhiseaduskomisjoni muudatusettepanekut ning mitte toetada Isamaa 13 muudatusettepanekut ja ühte ettepanekut mitte arutada. Aitäh! Ja komisjon tegi menetlusotsuse teine lugemine lõpetada.

Aitäh! Teile on ka üks küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te mainisite, et Riigikogu ei saa siin kellelegi juriidilist kõrgharidust anda, see ei ole meie pädevus. Aga kui okei on see, et Riigikogu muudab tervet Vabariigi Valitsuse seaduse sätet, et inimene ei peaks omandama juriidilist kõrgharidust? Siiamaani on see olnud üks väga oluline riigisekretäriks saamise kriteerium. Nüüd hakkavad põhimõtteliselt 101 saadikut ühe inimese pärast muutma tervet seadust.

Aitäh! Ma ei saa täie veendumusega öelda, et seda seadust muudetakse just Keit Kasemetsa isikust tulenevalt. Meediast võis küll selle kohta lugeda, aga minul isiklikult sellist kinnitust ei ole.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kust teil tuleb nii tõsimeelne veendumus, et parlament seda teha ei saa? Millise seaduse milline paragrahv seda keelab? Isegi Riigikohus on öelnud, et parlamendil on oma töö ja toimetamiste korraldamiseks eneseregulatsiooni õigus. Me räägime ju erinevate seaduste puhul erinevatest asutustest ja nimetame inimesi ametitesse, aga nüüd te ütlete, et me ei saa ühele inimesele haridust omistada. Millise seaduse paragrahvi alusel see teie arvates niimoodi käib, et parlament seda teha ei saaks? Ja kas komisjon uuris, kas Kasemets seda üldse tahab või ei taha? See on ka oluline nüanss, kuigi ma ei tea, kas parlament üldse peaks sellest tahtest lähtuma.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Seda me härra Kasemetsa käest ei uurinud, kas ta tahab või mitte. Tõepoolest oleks eriti kummaline suruda peale mingit kõrgharidust, mida inimene ei taha omandada. Aga küsimus oli selle kohta, kus see seaduses kirjas on. See on põhiseaduse § 65, mis sätestab Riigikogu pädevuse, ja seda pädevust seal ei ole.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Ma olin vahepeal põhiseaduskomisjoni liige ja ma tean, et need arutelud olid hästi põhjalikud. Sa ütlesid, et see muudatus ei ole Kasemetsa jaoks tehtud, järelikult põhjus on mujal. Kas põhjus on selles, et see nõue oli liiga karm, seetõttu ei ole lihtsalt suudetud leida inimest, kes soovib seda ametikohta täita, või oli põhjus kusagil mujal? Kui probleem ei ole isikus, siis milles see täpsemalt on? Mis see seadusandja tahe siis oli?

Aitäh! Praegu me arutame eelnõu 505, on selle teine lugemine. Tegelikult see punkt [komisjoni istungil] arutluse alla ei tulnud. Aga kuna selline muudatusettepanek tehti, siis ma pidasin vajalikuks põhjendada, miks seda ei arutatud, ja see tulenes sellest, et põhiseaduse § 65 ei määratle seda Riigikogu pädevusse. Rohkem sellel teemal arutelu komisjonis ei olnud.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea istungi juhataja! Muidugi esitas Isamaa selle ettepaneku, ütleme nii, iroonilise protestina praeguse asjaajamiskultuuri vastu. Me oleme suutnud vältida 30 aasta jooksul ametnikkonna puhul riigisekretäri ametikoha muutumist poliitilise sisendiga ametikohaks. Nüüd kahjuks leiab see aset. See on väga kahetsusväärne. Ma küsin teilt kui mõjukalt ja kogenud koalitsiooniesindajalt, härra Hendrik Johannes Terras. Kas teile teadaolevalt planeeritakse meil selles olukorras – ma olen ka kuulnud selle kohta informatsiooni – nimetada ühte inimest riigisekretäri ametikohale ja seetõttu on koalitsioonis kokku lepitud, et tuleb läbi suruda ühe isiku järgi disainitud seadusemuudatus?

Aitäh selle küsimuse eest! Kõige täpsem vastus on see: ma tean sellest nii palju, kui ma olen meediaveergudelt lugenud, keegi teine mulle seda tahet isiklikult ei ole väljendanud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saanud nüüd päris hästi aru, kas teil siis komisjonis, kui te seda seaduseelnõu menetlesite, Keit Kasemetsa nimi üldse läbi ei käinud. Kui käis, siis milles seisnes täpsem arutelu ja missugune oli komisjoni liikmete arvamus?

Tulen tagasi selle juurde, et küsimus on selles, et seda muudatusettepanekut me ei saa ei komisjonis ega ka saalis arutada, kuna see on põhiseadusvastane. Nagu Isamaa esimees just ütles, oli see tehtud iroonilistel põhjustel ja on mõeldud protestina. (Hääl saalist.) Aitäh täpsustuse eest! Iroonilistel põhjustel on see protestiks – see on arusaadav, ka komisjoni liikmetele arusaadav –, aga kahjuks me seda saali hääletusele panna ei saa, sest see on põhiseadusvastane.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Kas saate täpsustada, kuidas see arutelu täpsemalt käis? Teie ees oli muudatusettepanek ja te lihtsalt läksite nagu järgmise muudatusettepaneku juurde? Lihtsalt jõudsite sisemisele järeldusele, et tegemist on põhiseadusvastase ettepanekuga, mingit arutelu sellele ei järgnenud ja võtsite ette järgmise? Või siiski toimus komisjonis mingi arutelu? Ma ei olnud kohal, ma lihtsalt tunnen inimlikku huvi. Kas tõepoolest mingit arutelu ei olnud? Ja kui oli, siis kas tõepoolest Kasemetsa nimi ei kõlanud komisjoni istungil kordagi?

Aitäh! Kui te nii täpselt tahate teada, siis palun. Ma vaatan kiiresti üle protokolli. Vabandust! (Lehitseb pabereid.)

Hea kolleeg, ma arvan, et nii detailselt sellist arutelu …

Ma kohe jõuan sinna.

Ma saan aru, et Andrei Korobeinikul on kirg põhiseaduskomisjoni vastu väga suur.

Jah, ma vaatasin silmadega üle. Kuna komisjon seda ei arutanud … Muudatusettepanek tuleb sisse, sekretariaat vaatab ettepanekud üle ja toob välja ilmselgelt põhiseadusvastased ettepanekud. Seda komisjonis ei arutatud. Kuid seda arutati küll pärast esimest lugemist. Kui te soovite teada, mis arutelu komisjonis toimus esimese lugemise ettevalmistamisel seoses Keit Kasemetsa isikuga, siis [vaadake kokkuvõtteid,] mis on kindlasti leitavad põhiseaduskomisjoni protokollidest, mis on avalikud.

Aivar Kokk, palun!

Jaa, aitäh! Nüüd on küll midagi väga sassis. Ükskõik, milline muudatusettepanek on, komisjon peab kindlasti seda arutama. Komisjon teeb otsuse, kas ta selle saali saadab või ei saada, aga see on hoopis teine asi. Sellist lauset, et me komisjonis teisel lugemisel muudatusettepanekuid ei arutanud, rääkisime seda esimesel lugemisel, [ei saa] öelda. Muudatusettepanekuid ei saa esimesel lugemisel teha.

Keit Kasemetsa nimi käis läbi …

Aga ma küsiks nüüd hoopis nii. Teie vastasite, et te teate täpselt nii palju, kui ajakirjandus on sellest rääkinud. Äkki räägite meile ka, mida te siis teate ajakirjanduse kaudu sellest teemast?

Aitäh! Ma usun, et te oskate ajalehti ise ka lugeda.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et Keit Kasemetsa nimi ei käinud sealt läbi. (Seeder saalist: "Käis. Mina mainisin.") Ah soo, pinginaaber ütleb, et käis. Aga nüüd, äkki käis läbi ka mõte, et selle asemel, et juriidilise kõrghariduse nõue riigisekretärile kaotada, lihtsalt panna seadusesse nimi Keit Kasemets? Siis ei oleks vaja teistelt seda haridust nõuda.

Ma saan aru, et muudatusettepanek oleks võinud siis olla niisugune, et Keit Kasemets on riigisekretär. Kas te mõtlete seda? Sellist ettepanekut oli teil võimalus teha, nagu teil oli ka võimalus teha irooniliselt protestiettepanek tema kõrghariduse kohta.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Ma ei tea, ma olen nüüd segaduses. Kogu see eelnõu menetlus käib Keit Kasemetsa isiku ümber.

Ei käi üldse.

Aga mida see eelnõu nagu päriselt lahendab Eesti elanike vaates ja mida kodanikud peaksid teadma? Mis siis selle konkreetse eelnõuga muudetakse?

Aitäh selle küsimuse eest! Selle eelnõu muudatust tutvustati väga põhjalikult esimesel lugemisel, tegemist on ministeeriumide vastutusvaldkondade ja vastutusalade ümberjaotamisega.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te viitasite, et Isamaa fraktsiooni ettepanek oli põhiseadusvastane. Mul on küsimus. Meil just läbis siin arutelu kaks põhiseaduse muutmise eelnõu, üks leidis toetust, teine ei leidnud. Kas teie hinnangul oleks mõistlik ja võimalik, et see muudatusettepanek saaks põhiseaduspäraseks, liita see põhiseaduse muudatuse [eelnõuga], mis just parlamendi menetluse läbis, leidis toetuse ja nüüd toimub edasine arutelu? Kas teie hinnangul on mõistlik teha selline ettepanek?

Aitäh selle küsimuse eest! Minu hinnangul see ei ole mõistlik.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Nüüd natuke tõsisem küsimus ka. Meil käib pidevalt ametkondade ümberstruktureerimine ühest ministeeriumist teise. Näiteks Eesti Raudtee oli vahepeal Kliimaministeeriumi all, nüüd tahetakse Maa- ja Ruumiamet viia majandusministeeriumi alla. Maa jääb siis [endise] põllumajandusministeeriumi alla. Pidev selline edasi-tagasi sagimine. Kas te arutasite ka seda, mis see kõik lõpuks maksma läheb ja kuidas need inimesed, kes töötavad eri ametkondades, suhtuvad sellesse, et nad ühel päeval on tööl ühes ministeeriumis, järgmise ministri ajal teises, siis kolmandas? Või see ongi niisugune plaan – nagu politseis –, et pidev roteerumine peab käima?

Aitäh selle küsimuse eest! Seda me pikemalt ei arutanud. Küll aga võin öelda, et kuna meil päris mitmed ministeeriumid asuvad samas majas, siis on olnud juhuseid, et ei pea isegi kabinetti vahetama.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea ettekandja! Me muudame karikatuurseks oma riigi täidesaatva võimu juhtimise, kui me teeme sellisel absurdsel, bütsantslikul viisil ametkondade pädevuste ümbertõstmisi. Minu küsimus on selline. Esiteks, millise ministeeriumi all hakkab olema soolise võrdõiguslikkuse teema vastutusala ja mis põhjusel? Teiseks, millise ministeeriumi all hakkavad 1. jaanuarist olema – ja pange nüüd tähele – ärisündmusteenuste ja millise ministeeriumi all eraisiku sündmusteenuste reguleerimine? Nii hämmastav, kui see ei ole – ma annan teile juhtmeotsa –, need on kahes eri ministeeriumis. Palun andke mulle vastus, millises ministeeriumis üks, millises teine. Kaks osa on küsimusel.

Kuigi see täpselt ei puuduta selle eelnõu teist lugemist, ütlen: ma tean, et esimene on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi all.

Lauri Laats, palun!

Jaa, aitäh! [Küsin] ajendatuna hea kolleegi Mart Maastiku kõnest. Ma saan aru, et vastavalt sellele seaduseelnõule saame me varsti endale uue riigisekretäri. Vaadates seda eelnõu, on näha, et tõesti hästi palju ameteid ja valdkondi liigub nüüd ühest ministeeriumist teise ja nii edasi. Kas nüüd härra tulevane riigisekretär teeb sellele asjale lõpu või mitte? Kas need valdkonnad hakkavad edasi-tagasi liikuma või saate te anda meile kindla veendumuse, et kui me nüüd selle seaduseelnõu vastu võtame ja kui riigisekretäriks saab seesama inimene, kelle nimi käis läbi meediast ja ka täna siin saalis, siis sellist asja rohkem ei juhtu?

Aitäh selle küsimuse eest! Te saate ju väga hästi aru, et ma ei oska tema eest rääkida ega vastata. Aga kes iganes peaks riigisekretäriks saama – hetkel on riigisekretär veel ametis, võite ka tema poole pöörduda –, kui järgmine riigisekretär astub ametisse, siis kindlasti on teil Riigikogu liikmena võimalus hankida tema telefoninumber ja temaga rääkida.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Päris palju on viimasel ajal räägitud kärpimisest. Ma mäletan, et kui me saatsime igale ministeeriumile eraldi küsimuse kärpimise kohta, siis Erkki Keldo ütles, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium kärbib kaheksa ametikohta. Ja nad kärbivad nii, et need kaheksa ametikohta lähevad Justiitsministeeriumi alla. Ehk see on seesama eelnõu. Erkki Keldo ütleb, et no me räägime siin ikkagi poole miljoni euro suurusest kärpest. Kas teie arvate ka, et see on reaalne kärbe, kas või selle eelnõu puhul – kaheksa ametnikku liigub ühest ministeeriumist teise –, või on tegemist ikkagi lihtsalt inimeste ümberpaigutamisega, seega lisakulude tekkimisega?

Aitäh! Ümberpaigutuskulude kohta ma ei oska öelda. Aga tõepoolest, ma olen veendunud, et kui ametnikud vahetavad struktuuri, kuid jätkavad oma tööd, siis nende lepinguid ei pruugita isegi ümber teha. Ehk siis järelikult see konkreetne näide, mida te kirjeldasite, ei ole kärbe.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Piinlik ja täiesti mittevajalik eelnõu! Kogu lugupidamise juures, riigiametnikud, kõrgemad ametnikud naeravad selle üle, et me oleme muutnud meie täidesaatva riigivõimu teostamise selliseks, et poliitikud lepivad kokku ja lammutavad neid valitsemisalasid vastavalt poliitilisele diilile nagu legoklotse tükkideks edasi-tagasi. Tullakse kokku – õpetatud mehed ja naised, kes teostavad riigivõimu, tulevad kokku ja otsustavad, härra Klassen. Mida tuleb teha majanduslanguse ajal? Leitakse, et tuleb anda majandusministeeriumile vastutus tegeleda meeste ja naiste võrdse õigusega, soolise võrdõiguslikkuse küsimustega. Seda on veel vähe, tundub, tuleb hakata tegelema ka maaküsimustega, tuleb hakata tegelema teemadega, mis ei ole absoluutselt olnud majandusministeeriumi perimeetris. Teine asi, korraga võetakse kätte ja antakse Justiitsministeeriumile pädevus hakata tegelema telekommunikatsiooni küsimustega, võrgu ja infosüsteemide arendamisega. Endise ministrina ma võin öelda, et ministeeriumis pole niisugust erialateadmist, sinna ei ole ka vaja niisugust erialateadmist tekitada. Ministeerium lõhutakse tükkideks. Hea eelkõneleja ei osanud [mu küsimusele] vastata, aga ma võin öelda, et ma kohtusin majandusministeeriumi esindaja ja ka justiitsministriga, kõnelesime temaga. Tõepoolest, tegelikult on olukord selline, et ärisündmusteenused jäävad majandusministeeriumisse – seal on selleks eraldi üksus ja nemad on palganud nende arendamiseks eraldi konsultatsioonifirma, järgmise aasta lõpuks saab [arendus valmis]; aga Justiitsministeeriumisse on läinud eraisikute sündmusteenused digitaalmaailmas, ka nemad tellisid eraldi konsultatsioonifirma eelmise aasta lõpuks. Kummalgi sektoril on kasutada kui palju raha? Me kõneleme siin kärbetest. Aga neil on 20 miljonit eurot. Ja võidu panevad. 40 miljonit eurot kokku! Näete, missugust hernesuppi keedetakse kokku. Härra Allas, kohalikud valimised on tulemas – see on repliik –, katsume need üle elada. Küsimus on nüüd selles, et Nordica küsimus on väga põhimõtteline küsimus. Võtsin ette, hakkasime arutama ametnikega vastutusahelat. Küsisin Kliimaministeeriumi esindajatelt aasta või kaks aastat tagasi tehtud juhtimisotsuste ja rahastamisotsuste kohta. Aga nemad ütlesid: "Oi, see oli enne meie aega, meile tulid alles hiljuti Nordica ja transpordiküsimused üle. Seal on hoopis muud inimesed, meie ei tea sellest mitte midagi. Mis see meie asi on, mis varem tehti." Ja panete tähele, vastutus täiesti habrastatakse meie riigis. On see tahtlik või käpardlus? Üks kahest. Valige, kuidas soovite. Efektiivsust on vähe ja me tekitame juurde juhtimisstressi valitsussektoris. Ametnikud ise on möönnud, et üks olulisemaid põhjuseid, miks selle Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahendite rakendamine on viibinud, on see, et Kallase valitsus tegeles põhiliste agentministeeriumide pädevuste ületõstmisega. Kliimaministeeriumi asutamine, majandusministeerium pooleks, risti-rästi lammutati ära. See on ebakvaliteetne juhtimine ja need on juhtimismängud, mida mängib riigi poliitiline juhtkond oma ajutise võimu realiseerimiseks. Aga selle all kannatab tegelik riigihaldus, heausksed professionaalsed ametnikud on täiesti segaduses. Mis te arvate, et kõrgemad ametnikud ka majandusministeeriumis mõtlevad praegu tõsiselt, et see on püsiva iseloomuga, nii et meile jääb Justiits- ja Digiministeerium? Sildid tehakse ümber, visiitkaardid tehakse ümber ja tohutu halduspüramiid pannakse käima selleks, et teha Justiits- ja Digiministeerium. Raha kulutatakse. Maksumaksja raha kulutatakse! Ja me kõik – täiskasvanud ja haritud inimesed siin saalis – teame, et see jääb lühiajaliseks. Tuleb uus valitsus ja kõik hakkab tagurpidi otsast peale. Selgust on vaja. Juhtimist on vaja. Ja pseudoteemadega, asendusteemadega ei tuleks tekitada täiendavaid häireid Eesti riigi valitsemises. Võtke tagasi see eelnõu! Isamaa teeb kindlasti selle ettepaneku, sest niisuguse asjaga pole ratsionaalne edasi minna. Omaette piinlik peatükk on loomulikult see, mis puudutab riigisekretäri ametikohta. Me oleme 30 aastat suutnud hoida riigisekretäri kohta apoliitilise ametikohana. Ja korraga … Mul isiklikult on halb [näha], et Keit Kasemets, kes on asjalik ja andunud ametnik, on muutunud nüüd selleks isikuks, kelle puhul me peame osundama sellisele kohatule käitumisjoonisele. Ühe inimese [pärast] tehakse eraldi seadust. Niisugust asja õigusriigis ei tohi olla! Eraldivõetuna me võime isegi arutada, kas juriidiline kompetents ja nõuded on mõistlikud või mitte, aga praegu, kui seda tehakse sellises kontekstis, et seesama isik on kutsutud eraldi koalitsiooniläbirääkimistele seoses isikliku usaldusvõimuvertikaali suhtega, nagu siin väljendati, jätab see asjast väga halva maigu. See õõnestab riigivalitsemise usaldusväärsust ka nende kõrgemate ametnike puhul, kellest me eeldame neutraalsust ja erapooletust ükskõik millise valitsuse poliitilise juhtimise teenindamisel. Sellest oli ajendatud meie ettepanek – loomulikult, lõbusas, humoorikas võtmes tehtud ettepanek. Kohatud algatused tuleb välja naerda. Ja seda me selle ettepanekuga tegimegi, armsad koalitsiooniliikmed, keda on jäänud siia esindama mõned vaprad. See ei ole absoluutselt see seadus, mida Eesti Vabariik vajab. See on ballast. Ja see ei ole kahjutu ballast, sest see tekitab täiendavaid kulusid ja see tekitab riigis reaalseid juhtimishäireid. Vastutuse pihustamine, segaduse tekitamine.

Aitäh!

Ma pole veel lõpetanud. Ma pole veel lõpetanud.

Ma vaatasin, et paus läks pikaks ...

Ei läinud pikaks.

… tulin appi.

Ma mõtlesin, mida öelda tulevikku vaatavalt, mida optimistlikku öelda meie Eesti riigiametnikele. Katsuge vastu pidada, selle valitsuse aeg rahulikult üle elada. Ja kõiki rumalaid korraldusi, mis tegelikkuses töötavad meie avaliku teenistuse põhimõtetele vastu, ei ole mõtet täies mahus rakendada. Tuleb võtta aega asjade läbikaalumiseks. Aeg töötab ka rumalate otsuste ja selle valitsuse poliitika käsitluse vastu. Aitäh!

Aitäh teist korda! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen nõus eelkõnelejaga – tegemist on pseudoeelnõuga. See on lihtsalt ehe näide sellest, kuidas tehakse seadust ümber lihtsalt ühe inimese tarbeks. Ühel päeval peaminister otsustas, et soovib panna riigisekretäriks oma inimese, kes ei hakka tema seadusi kritiseerima, aga kahjuks kehtivas seaduses oleva haridusnõudega ei oleks võimalik seda inimest riigisekretäriks määrata. Ja mida siis tehakse? Tullakse välja kobareelnõuga, peidetakse see säte sinna ära. Nüüd siis hakkavad 101 Riigikogu liiget arutama ja hääletama ühe inimese pärast haridusnõude muutmist, sest muul juhul peaminister lihtsalt ei saaks oma inimest riigisekretäriks määrata. Ja siis tuuakse põhjenduseks – ma olen juba mitu korda seda kuulnud –, et 30 aastaga on ju väga palju muutunud, riigisekretäril ei peagi olema juriidiline haridus, tema roll peab muutuma, riigisekretär on meie riigi tippjuht, mänedžer. Aga mul on küsimus, et kui mingil hetkel tekkis selline arusaam riigisekretäri rollist, siis miks ei ole 30 aasta jooksul sellega tegeldud ja seaduses midagi muudetud. Kui ma vaatan praegust, kehtivat Vabariigi Valitsuse seadust, siis ma näen, et siin on konkreetselt lahti kirjutatud, mis on riigisekretäri ülesanded. Vabariigi Valitsuse [seaduses] seisab: "Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest." ning "Riigisekretär jälgib, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega." Ja siis ta annab nende kinnituseks kaasallkirja. See on põhjus, miks on juriidilise hariduse nõue seal sees. Mul on küsimus: kas siis nüüd, kui on otsustatud, et riigisekretär võib-olla ei pea seda põhiseaduslikkuse kontrolli tegema või et tema roll on muutunud, on kuskil seadusemuudatus, kus on öeldud, et riigisekretär täidab üldse muid ülesandeid? Öeldakse, et põhiseaduspärasuse kontrolli ja analüüsi teevad hoopis nõunikud. Aga tulge siis välja selle seaduseelnõuga, kus see [kirjas] on. Kus need sätted on? Senikaua[, kui neid ei ole,] ei saa mina üldse aru, miks tuleb sellest haridusnõudest loobuda. No meie muidugi siin saame aru, miks – muidu üks isik ei saaks kandideerida vastavale ametikohale. Aga praegu see, kuidas see eelnõu siia saali jõudis, kobarana, ei näe üldse hea välja. Ja probleem ei ole isegi haridusnõude muutmises, vaid selles, kuidas seda tehakse – alguses leitakse inimene, siis otsustatakse, et tema järgi tuleb seaduses mingeid nõudeid muuta. Aga see loob tulevikuks väga halva pretsedendi. Põhimõtteliselt [tähendab see seda, et] nüüdsest võib iga uus peaminister, kes ametisse astub, tulla oma inimesega. Võib-olla võiks veel muuta haridusnõudeid, näiteks kaotada üldse magistrikraadi nõude ja midagi veel. Järelikult see on esimene samm, kus hakatakse neid ametikohti politiseerima, riigi tippametikohti. Üldiselt on siiamaani olnud seisukoht – seda mainiti ka varem –, et me oleme püüdnud vältida riiklike ametikohtade seotust poliitikaga. Ja täna me kahjuks selgelt näeme, et see tendents on muutumas. Üks peamine põhjus, miks üldse see ametikoht loodi, oligi ju see, et tasakaalustada poliitikat, poliitilisi otsuseid, ning kontrollida seda, et reaalsed õigusaktid oleksid põhiseadusega ja teiste seadustega kooskõlas, et oleks järjepidevus riigi juhtimises, et oleks kriitiline mõtlemine ja julgus seda kriitikat avaldada. Nüüd, praeguse seaduseelnõuga aga põhimõtteliselt soovitakse seda järjepidevust lammutada. Me ju teame, et meie poliitmaastik pole stabiilne. Kogu aeg midagi muutub, valitsus vahetub meil pea iga pooleteise aasta tagant. Kas me hakkame siis iga pooleteise aasta tagant muutma ametnikke vastavalt poliitilistele eelistustele või tuleme iga kord välja uute seaduseelnõudega, kus me muudame nende haridusnõuet? Ma paluks veel kaks minutit aega. Aitäh!

Kolm minutit juurde.

Hiljuti tehti korruptsiooniteemaline küsitlus. Üle poole vastanutest kinnitas, et nemad näevad, et ametiasutuste otsused ei ole vabad onupojapoliitikast. Eks suur osa ühiskonnast siiamaani tunnetab, et meil käibki sihuke onupojapoliitika, ja see eelnõu on ehe näide sellest. Ja niimoodi see usaldusväärsus kaob, selliste seadusemuudatustega, mida me täna arutame: alguses leitakse sobiv inimene ja siis hakatakse tema järgi haridusnõudeid kohandama. Tippametikohad täituvad meil poliitiliste eelistuste järgi. Kõnealune eelnõu kahjuks loobki selle väga ohtliku pretsedendi. Just sel põhjusel teen ma Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Järgmisena Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun kaheksa minutit.

Kolm minutit juurde.

Aitäh! Head kolleegid! Kahjuks tuleb eelkõnelejatega nõustuda. Kahjuks tuleb nõustuda! See seaduseelnõu on väga halb, see on täiesti ebavajalik seadus ning selle mõjud Eesti riigi juhtimisele, juhtimiskultuurile ja kvaliteedile on negatiivsed, läbinisti negatiivsed. Ma ei tea, kust on tulnud selline arusaam. Nüüd, kui meil on üks valitsuse maja – ministeeriumid on enne olnud eraldi ja need ministeeriumid on püütud kokku kolida sinna Suur-Ameerika majja, ühtsesse suurde uude majja –, tekib tõesti juba kolhoosimaja tunne. Mulle on jäänud mulje, et ka riiki juhitakse praegu sellisest kolhoosimaja mentaliteedist lähtuvalt. Pole tähtsust, kas valitsus vahetub või ei vahetu, isegi siis, kui valitsus ei vahetu, vahepeal üks ametkond liidetakse, midagi lahutatakse, keegi kolib korruse allapoole või korruse ülespoole, paar koridori paremale või vasakule. Kõik me oleme ühes majas ja tõstame neid funktsioone ja ülesandeid ümber. Aga tegelikult niimoodi riiki juhtida ei saa. Riiki ei saa sinna ühte majja ära mahutada. Mingisugune arusaadav järjepidevus ja ka vastutus – järjepidevusest tulenev vastutus – peab riigi juhtimisel olema. Ja ka kodanik, ettevõtja, ükskõik kes, iga elanik Eesti riigis peab aru saama, mis riigis toimub ja kelle poole pöörduda ühe või teise probleemiga. Aga tänaseks me oleme loonud sellise olukorra ja loomas järjest hullemat olukorda, kus keegi enam mitte millestki aru ei saa ja keegi mitte millegi eest ei vastuta nende pidevate ümberkorralduste tõttu. Ja see on juba pikemat aega nii toimunud – kord on meil abiministrid, siis meil ei ole abiministreid, siis meil on ühes ministeeriumis mitu ministrit, siis meil ei ole mitut ministrit, siis meil on portfellita minister, siis meil ei ole portfellita ministrit, siis me liidame ministeeriume kokku ja teeme mingeid hiidministeeriume. Sama toimub ametkondadega. Nüüd on liidetud Maa- ja Ruumiamet. Sellest on kaua räägitud, küll on räägitud riigiarhitektist, ja nii edasi, vaieldud, [asju ringi] tõstetud. Aga teate, Maa-amet, nimetame seda lihtsustatult nii, sest ajaloolises plaanis on see amet seda nime ja planeeringute funktsioone kõige kauem kandnud – no küll seda on loksutatud. Küll seda on erinevate ministeeriumide vahel loksutatud, küll on ta olnud põllumajandusministeeriumi all, Siseministeeriumi all, Rahandusministeeriumis riigihalduse all, küll on ta majandusministeeriumi all. Nüüd tõstetakse see Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alt Majandus- ja Kommunikatsiooni… või mis ta ongi, selle ministeeriumi alla – ministeeriumi nimesid enam ei tea. Vaat nii toimub nende ministeeriumide ümberloksutamine. Aga kõige sellega on seotud ka kulutused. Kõigega, mida tehakse, kaasnevad kulutused. Vaadake, kui ebaratsionaalselt on funktsioone jagatud – mingisugune terviklik funktsioon, mille kohta ka Urmas Reinsalu siin enne paar näidet tõi, on jagatud eri ministeeriumide vahel. Aga see tähendab meie väikeses riigis teatud pädevuste dubleerimise vajadust. Kui näiteks, ütleme, ühistransport on jagatud kahe ministeeriumi vahel, ebaratsionaalselt, siis peab mõlemas ministeeriumis vastav pädevus olema. Kui meil on digi- ja IT-teemad lahendatud eri ministeeriumide vahel – nii nagu selle seaduseelnõu järgi praegu jääb, valitsuse ettepaneku kohaselt –, siis seda pädevust dubleeritakse eri ministeeriumides. Justiitsministeeriumist on nüüd saanud justiits- ja digiministeerium, mida pole mitte kunagi olnud. Miks seda tehakse? Arusaadavaid vastuseid kõigele sellele ei ole. Toimub mingisugune tamka mängimine, kusjuures veel numbrid omavahel ühtima ei pea. Eraldi peatükk on muidugi Keit Kasemetsa nimeline muudatusettepanek. Ja mul on lausa kahju Keit Kasemetsast. Tegelikult me osutame sellega talle karuteene, kui ta ükskord peakski riigisekretäri ametikohale asuma. Kas te kujutate ette, mis tunnetega ta sellesse ametisse peaks astuma, kui me teeme selgelt ühe inimese järgi kogu selle eelnõu? Ääretult kahetsusväärne! Aga selle muudatusettepaneku, et omistada Keit Kasemetsale kõrgem juriidiline haridus, esitas Isamaa fraktsioon tõesti protestimärgina, sest meie arvates on lihtsam anda ühele inimesele juriidiline kõrgharidus, kui teha kogu valitsusseadus ringi ühe inimese järgi. Nendest halbadest valikutest oleks ju esimene kindlasti vähem halb. Aga see muudatusettepanek oli esitatud ühe liitettepanekuna, mis põhiseaduskomisjonis lahutati. Nagu mina aru sain, pidid need mõlemad minema muudatusettepanekuna hääletusele. Mina küll ei leia, et see oleks olnud kuidagi põhiseadusvastane ettepanek, aga no me ei hakka siin selle üle vaidlema ja protestima, sest nii nagu ma ütlesin, meie muudatusettepanek iseenesest oli protest selle rumala eelnõu vastu, mida me siin arutame. Ja ma kutsun tõesti koalitsioonisaadikuid üles [järele] mõtlema. Jah, te olete varem otsustanud, et teist lugemist ei katkestata ja te lähete sellega edasi. Aga on veel võimalik peatada see hullus ja lasta tervel mõistusel pääseda võidule, et see eelnõu ümber vaadata. Jah, me aktsepteerime seda, et uuel valitsusel on ära jagatud portfellid ja ka vastutusvaldkonnad. Sellega peaks piirduma. Aga sellist ametkondlike ümberkorralduste paraadi, mida siin on tehtud, ja sellisel kujul, ebaratsionaalselt, küll vaja ei ole. Selles mõttes annab seda eelnõu kindlasti parandada. Ja meie üleskutse on järgmine: katkestame teise lugemise – Isamaa fraktsioon teeb teise lugemise katkestamise ettepaneku –, et teha sellest eelnõust võimalikult vähe kahjulik eelnõu Eesti riigi valitsemisele.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Meid on vist kuus tükki veel siia jäänud. Noh, jälle oleme me tekitanud sellise olukorra – või mitte meie, vaid koalitsioon –, kus mul on piinlik olla Riigikogu liige. Sellepärast, et ma tulin siia tõesti ikka heas usus, arvasin, et me ajame siin mingit riigi asja ja üritame mõelda, kuidas majandust turgutada ja midagi paremaks teha. Aga no see eelnõu ei kannata üldse kriitikat. Ma olen sellest küll siin ka varem rääkinud ja ka eelkõnelejad on juhtinud paljudele asjaoludele tähelepanu, näiteks ametkondade ja valdkondade loksutamisele ühest ministeeriumist teise. Aga mina küll arvan, et [põhjus,] miks seda tehakse, on just see, et teatud erakondadel on oma huvid mingis valdkonnas ja kuna ministeeriumide portfellid on ära jagatud eri erakondade vahel, siis selle asemel, et jagada need ära ja teha mingit konkreetset tööd, kahmatakse endale kokku mingisugused valdkonnad ja siis tehakse nii, nagu Urmas Reinsalu ütles, klapitatakse legoklotsidena ministeeriumeid kokku. Ma saaksin aru, kui need oleks veel mingilgi moel loogiliselt kokku klopsitud, aga no see, mis toimub, on täielik tohuvabohu. Ma tõesti ei saa aru, kuidas saab olla näiteks Eesti Raudtee seotud Kliimaministeeriumiga, seda enam, et nimi Kliimaministeerium iseenesest juba tekitab minus õõvastust. Miks oli vaja ka Keskkonnaministeerium ümber nimetada Kliimaministeeriumiks? See on jälle selline dilemma, et kumb siis on, mis on mille osa, eks ole – kas kliima on keskkonna osa või vastupidi? Ja teatavasti läks see maksma, ma kordan, kaks miljonit. Orwellil oli minu arvates väga hästi lahendatud asi, seal oli rahu-, külluse-, armastuse- ja tõeministeerium. Võib-olla peaksime ka hakkama mõtlema selle peale, et paneme oma ministeeriumidele sellised absurdsed nimed, sest see laseb veel palju paremini asju korraldada. Küsisin majanduskomisjonis rahandusministrilt ka seda, miks me peame neid asju loksutama. Ma ei mäleta täpselt, aga see vist oli rahandusminister, kellelt ma seda küsisin. Ja vastus tuli selline: see kõik maksab, aga ei-ei, see pole mitte mingi probleem, sellepärast et meil on nüüd üks suur maja, me selle maja sees tõstame natuke laudu ümber ja inimesed liiguvad ühelt korruselt teisele. See ei ole mingi suur probleem. Kuidas see ei ole probleem? Inimesed, kes töötavad nendes ministeeriumides mingite valdkondade kallal, peavad kogu aeg oma asju pakkima, nad ei tea, [kus nad töötavad, sest] hommikul lähevad tööle ühte ministeeriumisse, järgmisel hommikul teise ministeeriumisse. Ja mis see kõik kokku maksab? Muidugi on väga piinlik see, mis toimub nüüd mingites ametkondades kokku lepitult kohtade jaotusega. Juba omistatakse kellelegi juriidiline haridus või siis seda enam ei nõuta. Ma ei kujuta ette, mis oleks, kui ma näiteks näeksin mingil järgmisel protsessil – see on muidugi huumori valdkonnast –, et meie erakond omistaks Urmas Reinsalule hambaarstikutse. Kas keegi läheb siis tema juurde hambaarstile? No ei lähe ju. Me võiksime üks kord hakata mõtlema ikkagi nagu heaperemehelikult, raha peab ka lugema hakkama. Me räägime siin kokkuhoiust. Mis kokkuhoid see on? Isegi kui see ei maksa väga palju, maksab seal, ma ei tea, 10 000 või 100 000, ministeeriumide ümbernimetamine ja siltide vahetamine, aga ikkagi. Käitume kuidagi mõistuspärasemalt. Ja ootan – jälle, järjekordselt ütlen – riigimehelikku suhtumist. Hakkame lõpuks mõistlike asjadega tegelema. Tõesti, me oleme siin praegu hilisel õhtutunnil ja see, mis meid tegelikult üleval hoiab, on võib-olla väike huumor, see käibki asja juurde, aga see on nagu naer läbi pisarate. Kutsun ikkagi koalitsiooni ja valitsust üles natukene kainemale mõtlemisele ja just riigimehelikkusele. Aitäh!

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud Eesti rahvas! No jah, seda eelnõu on ühtpidi pisut naeruvääristatud, aga kui ikkagi minna selle eelnõu sisse ja vaadata neid erinevaid lõike, mida ja kuidas muudetakse, siis tegelikult lähebki kokku tänane reaalsus ja selle eelnõu sisu. Võtame kas või ühe lõigu, mis puudutab konkreetselt maaparanduse temaatikat. Maaparandus viiakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi alt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Minu poole on mitmedki isikud pöördunud [ja kurtnud, et] maaparandus on muutunud omanikule selliseks saagaks. Omaniku kohustus on hoida korras oma omandis olevate kuivendussüsteemide eesvoolud, kraavid, aga nüüd me oleme jõudnud ajastusse, kus järjest rohkem öeldakse: "Me ei anna teile luba puhastamiseks, me ei kooskõlasta teie tegevust." Tihti on selle taga see, et me oleme võtnud kliimaeesmärgid: tegeleme soostamisega, üleujutamisega, muudame maastiku niiskusrežiimi. Nii see takistamine tegelikult ju algab. Viiakse ellu uut poliitikat ja sellepärast muudetakse valitsemisala käsitlust ja seda, kes peaks nende teemadega tegelema. Planeerimisseaduse muutmine on ka ju teatud mõttes järg Maa- ja Ruumiametile, ka see viiakse ära Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi omasse. Tegelikult me Maa- ja Ruumiameti moodustamisel juba rääkisime sellest, et aastal 2017, kui see algatus tuli, pidi see olema toetus kohalike omavalitsuste reformile, et tugevdada omavalitsuste planeerimist, ja oli mõeldud täiendusena riigireformi sellele osale, mis puudutas maavalitsuste kaotamist. Nüüd me oleme jõudnud sinnamaani, et planeerimisest on saamas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala. Aga põhiprobleem seisnebki selles, mida õiguskantsler ka meile alati siit puldist kõneledes on südamele pannud. Alati, kui midagi muudetakse parlamendis, siis tuleb endalt mitu korda küsida, miks seda on vaja. Ma arvan, et iga sellise eelnõu kokkupanemisel peaks esitama neidsamu küsimusi. Ja ma olen veendunud, et stabiilsus valdkondades on suurem väärtus kui kogu selle süsteemi alatihti ümbermängimine alates ministeeriumidest kuni valdkondade ümbertõstmiseni. Me otsime iga päev õigusselgust, õiguskindlust, eriti keerulisel ajal eriti. Ja tegelikult me olemegi jõudmas [järgmisesse] olukorda. Ühistranspordi valdkonnas on ellu kutsutud ühistranspordikeskused, need ongi saanud nüüd aja kestel käivituda. Riik koos kohaliku omavalitsusega on saanud asuda koostööle, on loonud mudeli, ühtse piletisüsteemi. Rahastamises on pandud seljad kokku: ühelt poolt riik rahastab maakonnaliine, teiselt poolt tulevad ka suuremad linnad oma rahaga. Luuakse süsteemid, kus on võimalik ühe ja sama piletiga sõita nii maapiirkonnas kui ka linnas. Ehk see on just see, mille poole me olemegi soovinud püüelda: et inimese elu oleks lihtsam. Aga täna me kuuleme, et tegelikult sellest on vähe ja uus käsitlus peaks meid viima õnnele lähemale, nii et tekib regionaalne tase. Maakondlik tase on ikkagi liiga väike, minimalistlik ja Tallinnast vaadates võib-olla tundub, et ikkagi ei saada piisavalt hästi hakkama. Aga ma julgen väita, et iga sellise regionaalse käsitlusega lõhutakse ära mingi toimiv süsteem, sest kõik maakonnad on Eestis väga erinevad. Ühisosa hoidmine koostöös on tegelikult palju suurem väärtus kui selline pealesunnitud muutus. Ma paluks lisaaega. Kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Eks iga selline muutus tegelikult ju võtab inimestelt – nendelt tegusatelt inimestel, kes on võtnud neid muutusi oma elutööna – sageli motivatsiooni ära, sest stabiilsust ei ole. Ühel hetkel on vaja seista riigi eest, et teha ühistransport tugevamaks [ja tasuta], siis on vaja seista riigi vastu, et [ühistransport] ei peaks olema tasuta igas piirkonnas, peaks ikka omaosalus ka olema, siis tuleb peale uus agenda, et nüüd ikka tasuta enam ei saa, nüüd võiks olla omaosalus. Vaadake, minu meelest päriselt nii ei saa. Ei ole ka õige. Ja teine näide, mis on ka seotud sellise iseolemisega, mis on eestlasele alati [omane], et me tahame oma riiki arendada, ja ellu on kutsutud maakondlikud arenduskeskused – seal on täpselt samamoodi nüüd võtnud võimust see mõttelaad, et see maakonna tasemel lahendus on ikkagi liiga nõrk, see ei too piirkonnale edu. Uus mõttelaad on selline, et see üks toimiv lehm tuleb saagida pooleks, siis justkui me saame kaks väikest armast lehma. Aga tegelikult ju nii ei ole, siis me saame ühe surnud lehma. Minu meelest sellest ei saada siiamaani aru. See käsitlus pigem on tõesti selline, et kui me midagi tahame kokku tõmmata, midagi reformida, siis seal omavalitsuses justkui nagu on ikkagi veel midagi võtta, seal regionaalses valdkonnas saaks midagi veel ära võtta. Ja põhjendada on hästi lihtne, nii nagu ka peaminister täna infotunnis ütles, et seda tervikkäsitlust reformist ei ole, ka riigi kulude kokkutõmbamisel. Ja siis toimubki selline kinnisvara-, objektipõhine lähenemine, olgu see siis justiitssüsteemis, arendussüsteemis, ühistranspordisüsteemis või töötuskindlustuse süsteemis, kuni haiglasüsteemini välja. Öeldakse, et me tõmbame Tallinnas midagi kokku, aga anname lõppkokkuvõttes regionaalhaiglale õigust juurde. [Tagajärg] on see, et maakonnahaiglad ütlevad, et teatud teenuseid nad enam pakkuda ei saa. Ja siis imestame statistikat vaadates, et huvitav, klientide-patsientide arv on läinud nii väikeseks, kuidas me sellist süsteemi ikkagi saame üleval pidada. Ehk see probleem tervikuna tegelikult on see. No me võime siin nalja teha ühe isiku ümber või ironiseerida, mis võib ka olla mõneti asjakohane, aga probleemi sisu on tegelikult palju suurem, see puudutab kõiki Eesti elanikke ja Eesti piirkondi. Ja kõige hullem asi, mis saab olla, on tehtud emotsiooni pealt, nii et me lihtsalt jagame asju ümber, tegelikult on kõik sisustamata ja läbimõtlemata. Nii et selle eelnõuga kahjuks, jah, tõesti ei ole midagi peale hakata. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud 15 muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Urmas Reinsalu, palun!

Minul on küsimus. Isamaa fraktsioon on niisuguse muudatusettepaneku esitanud ja me oleme selle läbi kaalunud. Aga probleem on selles, et me ei tea, kas hääletusele saab seda panna fraktsiooni esimees või iga fraktsiooni liige. Andke oma käsitlus.

Hääletusele saab seda panna ikka ainult fraktsiooni esimees või aseesimees. Nii. Helir-Valdor Seeder.

Aitäh, austatud juhataja! Jah, väga hea, et te kinnitasite, et fraktsiooni esimehel on see volitus. Ma siis kasutangi oma volitust ja palun seda esimest muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hakkame hääletust ette valmistama. Või olete valmis seda kohe tegema? (Hääl saalist: "Võib kohe.") Läheme hääletuse juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut, mis teeb Justiitsministeeriumist digiministeeriumi, hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 7 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni arvamus: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Oleme valmis hääletama? (Saal on nõus.) Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada.

Kas me võime hääletuse juurde minna? (Saal on nõus.) Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Kuues muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir‑Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut, mis lennutab Maa- ja Ruumiameti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemishaldusse, hääletada.

Võime hääletuse juurde minna? (Saal on nõus.) Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Kuuenda muudatusettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Võime hääletuse juurde minna? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääl saalist.) Seitsmes. (Hääl saalist.) Paneme kordushääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Seitsmenda muudatusettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 52. Ettepanek ei leidnud toetust. Kaheksas muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir‑Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ega ma nüüd päris hästi aru ei saa, mis hookuspookusi me teeme, lugupeetud juhataja. Järgmist hääletust saab ikka teha samas punktis siis, kui eelnev on tühistatud. Te seda ei tühistanud. Aga hää küll! Hääletame siis kaheksandat [muudatusettepanekut], nii nagu kord ja kohus ette näevad, ja see on kõige rohkem tähelepanu saanud punkt, mis puudutab nimelt riigisekretäri juriidilise kõrghariduse nõude kaotamist.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Kaheksanda muudatusettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Üheksas muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir‑Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Võime hääletuse juurde minna? Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Üheksanda muudatusettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas oleme valmis hääletama? (Saal on nõus.) Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Kümnenda muudatusettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 11, mille on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 12 on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Oleme valmis hääletama? (Saal on nõus.) Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja 14. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir‑Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Läheme hääletuse juurde? Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja viimase, 15. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Nii nagu te, juhataja, ütlesite, on veel viimane võimalus hääletada. Ma palun seda võimalust kasutada, vastutustundlikult.

Läheme hääletuse juurde? Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15. muudatusettepaneku poolt oli 8 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 505 teine lugemine lõpetada. Kuid on tulnud kaks ettepanekut, Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, need on samasisulised ettepanekud: eelnõu 505 teisel lugemisel katkestada. Alustame selle [hääletuse] ettevalmistamist. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Katkestamise poolt oli 13 Riigikogu liiget, vastu 52. Seega ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud.