Riigi rahaline seis

Tänane kaheksas küsimus on samuti teile, härra peaminister. Küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teema on riigi rahaline seis. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra peaminister! Meie riigieelarve aluseks olev majanduskasvu prognoos, Rahandusministeeriumi suvine prognoos, on 3,3%. Hiljaaegu ütles Euroopa Komisjon, et nemad prognoosivad [kasvuks] 1,1%. Üleeile kirjutas teie erakonnakaaslane Sõerd, et septembri maksutulud on 43 miljoni euro võrra väiksemad, kui eelarves on planeeritud. Aktsiisid juba tõusid ning juba on ka piirikaubandus lõunapiiril kasvanud ja põhjapiiril on see vastavalt hääbumas. See tähendab, et raha voolab Eestist välja või ei voola seda põhja poolt nii palju sisse. Lisaks me teame, et ega inimeste kindlus[tunne] ei ole kuidagi suurenenud. Kui ma ise vaatan seda Euroopa Komisjoni prognoosi ja uudiseid ka mujalt Euroopast, kus on meie suured partnerid, siis see minule küll optimismi ei sisenda. Ka seda [prognoosi] võib-olla korrigeeritakse alla. Ma selles valguses küsin: mis te ise ennustate, millal te tulete või saadate rahandusministri siia negatiivse lisaeelarvega, et järgmise aasta eelarve optimistlikke tuluprognoose alla korrigeerida? Siis tuleb ka kulusid vastavalt korrigeerida. Mis see suurusjärk võiks olla, kui te selle negatiivse lisaeelarvega siia tulete?

Aitäh! Nende prognooside ühendav tegur on see, et nad näitavad kasvu, olgu see kasv suurem või väiksem, kõrgem või laugem, olgu ta protsent, kaks või kolm. See on kindlasti väga oluline – me ilmselt ei ole eriarvamusel trendi mõttes –, et kui Eesti majandus on olnud üheksa kvartalit languses, nüüd on ta enam-vähem tasakaalus ja loodetavasti järgmise aasta alguses see olukord pöördub kasvule, laugele kasvule, siis trendi mõttes on see, ütleks, igal juhul üsna positiivne muutus. Seda esiteks. Siin ma tuginen teie viidatud Euroopa Komisjoni prognoosile, mille järgi meil eelarvet ei tehta, nagu rahandusminister võib teile öelda, ning keskpanga prognoosile ja kommertspankade prognoosile. Eks neid asjaolusid ja tegureid ole palju. Riigi majandus, eriti väikeriigi majandus, on alati avatud erinevatele riskidele ja maailmamajanduse jahedamatele tuultele. Meie regioon sai ju väga palju pihta sellest, et meie peamiste kaubanduspartnerite, muu hulgas Põhjamaade majandus jahenes, teiseks sellest, et rahale tekkis teine hind. Raha oli ju vahepeal praktiliselt tasuta, väga madala intressiga. Siis tõmbasid keskpangad inflatsiooni pidurdamiseks seda koomale, rahale tekkis väga kõrge hind ja selle tulemusena ka majandusaktiivsus vähenes. Majandusloogika on alati selline, et kui sa inflatsiooni vähendamiseks raha hinda tõstad, siis väheneb ka majandusaktiivsus. Kärped vähendavad ka majandusaktiivsust, aga need on paratamatud, kui sa tahad riigieelarvet korda teha. Nii et kui te küsite, kas me jälgime seda pilti, siis me kindlasti jälgime seda pilti. Kui on vaja tulevastel aastatel teha kärpeid, siis igal juhul tuleb neid teha, on minu arvamus, seda ma olen ka varem öelnud. Ega me ei ole kärbete tegemist lõppenuks kuulutanud, vastupidi, me oleme öelnud, et järgmisel kolmel aastal me teeme kärpeid edasi. Minu isiklik veendumus on, et kui on vaja ja on kohti ja võimalusi teha neid rohkem, tulebki neid rohkem teha, sest praegu on see aeg, kui tuleb Eesti riiki veidi rohkem trimmi tõmmata. Aga nagu te olete kuulnud siit kõrvalreast ja ka Andres Metsoja küsimusest, siis osad tõrjuvad ja ütlevad, et kärpeid ei ole, aga teised ütlevad, et need on liiga suured ja mõjutavad juba liiga paljusid inimesi. Nii et oluline on mõistlik tasakaal leida. Kui see küsimus oli kuidagi selle kohta, et kui olukord muutub, kas me siis teeme täiendavaid kärpeid, siis vastan, et küll me neid kärpeid teeme. Ega teisiti ei saa, me peame eelarvet tasakaalus hoidma või eelarve tasakaalu poole liikuma. Ka järgnevatel aastatel ei tõmba me seda liiga kiiresti koomale, eelarve jääb ikkagi Maastrichti kriteeriumite sisse ehk selle –3% sisse, mitte ei jõua tasakaalu või lausa ülejääki. See on mõeldud nii ka selleks, et majandusele võimalikult vähe negatiivset mõju avaldada, samal ajal kui tuleb julgeolekumaks, millega katta julgeolekukulutusi ja osta täiendavat laskemoona. Kõik need tasakaalud ja valikud on üsna keerulised. Püüame teha oma parima.

Aitäh! Rain Epler, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Ma kõigepealt täpsustan, et ma ei küsinud, kas te jälgite seda pilti. Ma küsisin teie prognoosi lisaeelarve tegemise aja ja summade kohta. Aga see selleks. Ma teise küsimusega lähen rohkem detaili. Vaatame, kuhu see riigi raha kulub. Me teame, et näiteks huvihariduse [kärbe] on olnud suurusjärgus miljon. Kodustelt emadelt võetakse teie kõrval istuva sotsiaalkaitseministri eestvedamisel ära ravikindlustus. Kas pole paradoksaalne, et selle ministri [ametinimetus] on sotsiaalkaitseminister? Samal ajal ma vaatan näiteks riigi kulusid sellisele asjale nagu kolmanda taseme haridus. Sel aastal on selle teemaga seoses üle kantud 370 miljonit: ülikoolidele 200 miljonit ja siis igasugustele muudele ettevõtetele 168 miljonit. Ma vaatan, et näiteks Riigi Kinnisvara saab 2,2 miljonit, Enefit Connect on saanud 3 miljonit, Estravel 1,5 miljonit. Mulle tundub, et ettevõtted kasutavad mingisuguseid riigieelarvelisi vahendeid selleks, et töötajatele, ma ei tea, palka maksta, aga seda siis kuvatakse riigile kuidagi praktika või kolmanda taseme hariduse [rahana]. Peame jälle rääkima kolleeg Kadastikust, nagu ka möödunud kolmapäeval. Eile oli tuumateemaline arutelu ja ametnikud ütlesid, et ei leitud 50 000, et palgata ametnik, kes hakkaks tegelema sellega, et tuumaregulaator meil kunagi olema saaks. Samal ajal makstakse ornitoloogidele aastas 600 000. Minu küsimus on selle kohta, et kui me uurime linde ja ei tee neid vajalikke asju, mis meid edasi viivad, siis me jääme vaeseks. Äkki teeks asju, mis meid kõiki rikkamaks teevad? Siis jääks ka linnu-uurijatele tulevikus rohkem raha. Kuidas te hindate neid numbreid, mis ma siin praegu teile kuvasin? 370 miljonit kolmanda taseme haridusele, sellest 200 miljonit ülikoolidele ja 168 miljonit kõiksugu ehitus‑, elektri‑ ja muudele ettevõtetele. Suured numbrid, riigieelarvest raha liigub.

Aitäh! Riigieelarves ongi suured numbrid. Seal ongi suured numbrid, midagi teha ei ole. Iga numbri taga on mingi tegevus, teenus, mida riik osutab. Nagu ma olen juba koalitsiooni loomisest saadik mitu korda öelnud, riigieelarve peab aastatega muutuma selliseks, et igaüks saaks näpuga järge ajada ja saada aru, millest täpselt jutt käib. Hariduse rahastamine ei ole minu meelest halb, sest kui väiksele rahvale midagi halba soovida, siis kõige kiiremini [halba kaasa toov] soov oleks, et olgu tegemist rumala rahvaga. Nii et hariduse, kvaliteetse hariduse olemasolu on kindlasti väga oluline. See ei tähenda, et kui me räägime näiteks kõrgharidusest, siis see peaks olema täiesti tasuta või omaosaluseta. Minu isiklik veendumus on, nagu ma olen ka varem öelnud, et inimesed võiksid – miks mitte näiteks juristidki – osa oma haridusest ise kinni maksta. See oleks täitsa mõistlik. Nüüd eelarve ja suured numbrid. Me räägime suurtest numbritest, aga esimest korda pärast 2009.–2010. aasta majanduskriisi riigi osakaal majanduses tervikuna ikkagi väheneb. Esimest korda pärast 2009.–2010. aasta majanduskriisi vähenevad ka tööjõu‑ ja majanduskulud, nii et me oleme põhimõtteliselt [eelarvet] koomale tõmbamas. Lähme Kliimaministeeriumi, energeetikute ja looduskaitse juurde. Te küsisite, kas me peaks ornitoloogidele maksma vähem ja tuumavaldkonnale rohkem. See on ju debatt, mida pidada kliimaministriga. Kliimaminister on ju siit saanud mandaadi, Kliimaministeerium on saanud selle mandaadi, et tuumaenergeetikaga edasi tegeleda. Seal on pädevad inimesed selleks tööks ja tegevuseks olemas. Ma isegi ei tea, kuidas nad osakondade kaupa täpselt on jaotunud. Kindlasti tasuks sellesse panustada, sest aastaiks 2035–2040 võiks meil olla ka tuumaenergia potentsiaal olemas, vähemalt võiksime täiesti teadlikult valmistuda selleks, et regionaalsele turule selline energialiik võiks tulla. Mina olen pigem soovitanud seda ettevalmistust teha ja seisnud selle eest, et see nii-öelda erapooletu raporti põhjal sünniks. Kas see raha tuleb võtta tingimata ornitoloogidelt? Ma ei tea, mis isiklik asi teil ornitoloogidega on, aga võib-olla riigieelarves on võimalik ka muid kärpeid ja ümbertõstmisi teha. Eks see tuleb siis kliimaministriga läbi rääkida.

Aitäh! Lisaküsimus. Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et riigieelarves on iga numbri taga teenus, mida riik osutab. Nii see võikski olla. Aga nagu me hiljuti tõdesime, läheb riigieelarve üha udusemaks. Seda kinnitab meile ühtelugu ka riigikontrolör. Aga mis on oluline? Me näeme ju, et mastaapselt kanditakse raha vasakäärmuslikele mittetulundusühingutele: transinimeste ühing, oma toad – kõigile neile äärmuslaste puntidele. Ja siis te räägite, et see on mingi riigi osutatav teenus, eks ole. No ei ole! Olge siis vähemalt ausad, [öelge,] et te olete äärmuslasi, vasakäärmuslasi aastaid riigi rahaga toetanud. Võib-olla te ise peate ennast kellekski teiseks, aga nii on välja kukkunud, et vasakäärmuslikud ideoloogiad on riigi poolt rahastatud. Ja mingi teenus see ei ole, see on raha kantimine äärmuslusele. Küsimus on riigi rahalise seisu kohta täpsemalt. Vaadake, teie valitsuste ajal ehk Kaja Kallase esimese ja teise valitsuse ajal ning teie valitsuse ajal on inflatsioon teinud sellist tööd – numbrid on kokku löödud –, et transpordi puhul on kasvu hinnatud koguni 187%‑le, 187%!, eluaseme hinnal on see 30,43%. Parandan: esimene oli elekter, jah, mitte transport, see minu nimetatud 187%. Eluaseme [hinna kasv on] 46,3%, transpordil 31%, toidukorvil 48,67%, gaasil 54%. Kuidas panna sellele kõigele päitsed pähe? Jälle on hakanud inflatsioon kasvama, kõigi toimetulek kannatab.

Siin oli, jah, jälle hästi palju erinevaid küsimusi. Mis puudutab tegevustoetusi, siis need on eelarves samamoodi näha. Sotsiaalkaitseminister ütles siit minu kõrvalt, et see on 0,1% eelarvest (Sotsiaalkaitseminister täpsustab kõrvalt: "Minu eelarvest."), tema eelarvest, jah. Kui teil on täpsem ettekujutus või mingi ettekujutus sellest, mida ei peaks rahastama, siis selle ettepaneku te saate ju parlamendiliikmena teha. Seda esiteks. Luua muljet ja rääkida seda juttu, nagu meil oleks eelarve kõrval kuskil mingi muu salapärane eelarve, kust me tohutult rahastame vasakpropagandat ja neid lennukitest taevasse tekkivaid keemiajutte, ei ole siin ilmselt mõtet, vähemalt mulle mitte. Mis puudutab elukallidust, siis hinnatõus küll kellelegi rõõmu ei tee. Et inflatsioon tõstab kõiki hindu, see on muidugi probleem. Eestis on läbi aastakümnete aga hinnatõus olnud väga palju seotud just ühe asjaga: inimeste palgad tõusevad. Kui palgad tõusevad, siis see paratamatult kandub edasi toodetesse ja teenustesse. Valdavalt on see seotud just palkade kasvu ja elujärje [paranemisega]. Kuidas sellele päitseid pähe saada? Ma arvan isiklikult, viidates sellelesamale kõnele, mida Helle-Moonika siin kiitis – tuues võrdlusi küll Brežnevi ajaga, mis talle südamelähedane on – ja kus on seda ka erinevalt kirjeldatud, et vaba konkurents, konkurentsi hoidmine ja konkurentsi soodustamine ning toimiv turg ja konkurents erinevate tootjate ja teenuste vahel tagab selle, et sellel turul hindu tarbijate huvides ka alla lüüakse. See peab olema see eesmärk. See, et vabad kodanikud vabas riigis omavahel konkureerivad ja saavad tänu sellele ka paremaid võimalusi, peakski olema majanduse ja ka riigi eesmärk, mitte see, et on rohkem riiki, mitte see, et on hinnakontroll. See oleks minu soovitus, mis suunas me peaksime oma poliitikaga liikuma. Eks ma siis püüan peaministrina seda selles suunas nügida.

Aitäh! Lõpetan kaheksanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me saame üheksanda küsimuse juurde minna: Helle-Moonika Helme, teil on käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Hea istungi juhataja! Enne oli siin juttu sellest, kui [kaugele] tagasi me saame siin eelnevate küsimuste, nende sisu, küsijate ja kõigega minna. Mul on tunne, et peaministrile on midagi nii hinge läinud, et ta kannab seda vist, tundub, elu lõpuni hinges. Kui ta ka järgmistes infotundides tõstab selle teema üles, äkki te siis ütlete talle, et ta püsiks küsimuse raamides ja ärgu oma mingisuguseid luulusid siin igal esimesel võimalusel hakaku välja tooma ja letti viskama.

Aitäh! Istungi juhataja lähtub püsivalt sellest, et võiks püsida teemas ja nii küsijad kui vastajad võiksid keskenduda tõesti sellele teemale, mis on ette pandud. Nii on.