Arupärimine maksumuudatuste kohta (nr 657)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Aivar Koka, Mart Maastiku, Riina Solmani, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Andres Metsoja, Jaanus Karilaiu ja Helir-Valdor Seedri 16. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine maksumuudatuste kohta. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaanus Karilaiu. Palun! Viis minutit.

Head kolleegid! Hea peaminister! Selle arupärimise oleme tõesti üle andnud juba kuu aega tagasi. Aga mul on palve peaministrile, et sellele arupärimisele vastates ärge rääkige Ukraina sõjast. Ärge rääkige sellest, kui mitusada miljonit läheb Kaitseministeeriumi kaudu. Leedu majandus kasvab, aga Leedu on sõjakoldele veel lähemal. Võiks tunnistada, et Leedu on midagi meist paremini teinud, ja võtta sealt üht-teist endale õpetuseks. 17. septembri avalduses kinnitasite te ühemõtteliselt, et Eesti saab kindluse eelarve ja maksurahu järgmiste valimisteni. 2025. aasta riigieelarve üleandmise kõnes ütlesite: pärast julgeolekumaksu otsust hoiab valitsus maksurahu. Aga juba 10. oktoobril saatis kaubanduskoda valitsusele märgukirja, kus muu hulgas on toodud alljärgnev osundus, mille kõige tähtsam lõik on järgmine: "Samas valmistab kojale tõsist muret, et erinevad ministeeriumid plaanivad ka järgnevatel aastatel kehtestada uusi makse. Näiteks Kliimaministeeriumis käivad arutelud pakendimaksu ja jäätmetasu teemal ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib võimalusi, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste maksutulu." Teie käest tahame saada seda kindlust, mida te retoorikas kogu aeg kordate. Kas see informatsioon vastab tõele või mitte? Esitage palun oma käsitlus sellest, milliseid seadusandlikke initsiatiive, milles sisalduvad maksude, tasude või koormiste tõusud inimestele ja ettevõtetele, teie juhitavas valitsuses ette valmistatakse? Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! See arupärimine, tõepoolest, nagu öeldud, päris paljuski kattub eelnevaga. Jah, ma ei hakka enam kõike kordama, pigem vastangi lühemalt, nagu arupärija palus. Kõigepealt esimene küsimus küsib, milliseid seadusandlikke initsiatiive, mis sisaldavad maksude, tasude ja koormiste tõuse, [minu] juhitavas valitsuses ette valmistatakse. Vastan lihtsalt, nagu arupärija palus: eelnevalt on juba öeldud, et aastani 2027 on maksurahu ja minu juhitaval valitsusel ei ole kavas uusi makse peale laia julgeolekumaksu kehtestada. Maksude, tasude, lõivude jaotust ma ju eelmises arupärimises juba kirjeldasin, ei hakka üle [kordama]. Teine küsimus: "Kui suur on nende prognoositav rahaline mõju maksude või koormiste subjektidele?" Laiapindne julgeolekumaks on otseselt mõeldud julgeoleku jaoks ja see on tähtajaline, 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse aastatel 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot. Võrdluseks: sõjalised kaitsekulutused samal ajavahemikul on 6,3 miljardit eurot. Kolmas küsimus: "Miks teie valitsus tegeleb uute maksutõusude ettevalmistamisega samal ajal kui olete andnud ühemõtteliselt vastupidise lubaduse?" Aastani 2027 on maksurahu. Ja lisan siia nii palju juurde, et kui peetakse debatti, siis omavalitsuste tulubaasi debatti on omavalitsused, erinevad erakonnad pidanud korduvalt. Nad saavad minna sellele mandaati kenasti küsima aasta 2027 valimistel. Enne seda minu valitsus [uusi] makse kehtestama ei hakka. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te olete palju kordi toonitanud seda, et need maksutõusud, mis teie juhitud valitsuskoalitsiooni poolt saavad ellu viidud, teenivad eesmärki tagada Eesti julgeolek. Te nimetate seda alati laiapõhjaliseks julgeolekumaksuks. Ma olen seda kuulates tihtipeale tabanud ennast mõttelt, et mind tohutult huvitaks lugeda analüüsi selle kohta, milline oleks Eesti kaitsevõime potentsiaalse sõja korral Venemaaga ilma kõikide nende kulutusteta, mida te finantseerite selle laiapõhjalise julgeolekumaksuga kokku korjatava rahaga, ja milline on ta siis koos nende kulutustega. Ehk milline on reaalne erinevus Eesti kaitsevõimes, mis selle hiiglasliku maksutõusu ja selle kaudu tehtavate kulutustega reaalselt saavutatakse? Olen kuulnud mitmetelt inimestelt, kes on militaarvaldkonnas asjatundlikud, et see erinevus on marginaalne. Aga kas selline analüüs eksisteerib ja kui eksisteerib, siis kus ma saaksin sellega tutvuda?

Aitäh! Põhjalikuma ülevaate, mis on avalik dokument, kindlasti saab Kaitseministeerium teha. Ma saan seda neilt paluda ja palun, siis teil on võimalik sellega tutvuda ja avalikkusel samamoodi. Selle koalitsioonilepingu sõlmimisel me ju ütlesime, et tegemist on kasvanud julgeolekukulutuste katmisega. Nii et kui te hindate seda, siis 2022. aastal olid julgeolekukulutused 2,16%, nüüd on 3,4%, vahe on 550 miljonit eurot. Kui me seda ei kataks, oleks vastus lihtne: meil oleks oluliselt väiksem võimalus finantseerida neid julgeolekukulutusi, mis on tõstetud. Ja kriisides on ka loogiline, et teed kulutused ära ja siis otsid neile katet. Avalikus sektoris tihti nii on. Nii et selle võrra oleks Eesti kaitsevõime ja kaitsekulutuste tase muidugi oluliselt madalam. Seda esiteks. Teiseks, aastatel 2025–2031 jaotatakse see aastate peale vastavalt Kaitseministeeriumi ettepanekule. Me soetame ka 1,6 miljardi eest laskemoona, mille abil on võimalik sõjalises konfliktis see operatsioon või konflikt viia vastase territooriumile, ehk lihtsamalt öeldes, [me muretseme] neid vahendeid, millega on võimalik kaugemale ja täpsemalt tabada. Nii et kui väga lühidalt öelda, siis meil oleks oluliselt madalam kaitsekulutuste tase, me ei suudaks seda katta. Ja teiseks, meil ei tekiks ka seda võimet, et viia see operatsioon ja surve vastase territooriumile. Me oleks kehvemini kaitstud.

Hea istungi juhataja! Hea peaminister! Ma proovin küsida hästi konkreetselt, et te ei läheks oma vastuses [liialt] laiali. Sellest, et te tulumaksu ei tõsta edaspidi ja sotsiaalmaksu mingi aeg, saime aru. Aga selge on see, et te oma valitsuse poliitikaga tegelikult sunnite hinnatõusule ja teenuste kallinemisele. Ma küsin väga konkreetselt: kas 2025. aastal elekter, toit ja prügivedu kallinevad ja kui palju nad kallinevad? Kolm liigendust: elekter, toit ja prügivedu, 2025. ja 2026. aastal. Teil on olemas kindlasti selle kohta mõjuanalüüs, arvutused.

Jaanus Karilaid, palun!

Kõigi nende puhul – ehkki viimasel, prügiveol, tõenäoliselt on kõige suuremad monopoolse turu tunnused – sõltub hinnatõus ikkagi päris palju sellest, mis toimub sellel turul. Võtame energiaturu – väga palju sõltub ju sellest, milline on konkurents sellel turul, kes toodab, millised tootmised pääsevad turule, sest kui turul on piisaval hulgal taastuvat energiat, siis on keskmine hind oluliselt madalam. Ja ajas ta on läinud madalamaks, kui me võrdleme 2022. aastaga, kus hind oli kõrge, turul olid fossiil[kütused], Venemaa mängis gaasitarnetega. Nii et väga palju energiaturul sõltub sellest, sõltub väga paljudest asjaoludest: kui palju on tarbimist, milline on ühenduste seisukord ja nii edasi. Nii et klaaskuuli ei ole, aga kui turg toimib normaalselt, siis trendina hinnatakse, et energia hind ajas, vähemalt aastate 2030–2035 vältel, kogu hind ja elektri hind läheb siiski madalamaks. Eesti oli mõni aasta tagasi Euroopas elektri hinna poolest umbes seitsmes, energia hinna poolest tervikuna umbes üheksas. See on see koht, kus me oleme – pigem esimeses otsas, mitte tagumises. Meie kõrval, jah loomulikult, on väga soodne piirkond, Põhjamaad, aga seal on ka tuumaenergia, mida meil ei ole, ja hüdroenergia. Jäätmeveoturu puhul mina loodaks, et jäätmeveoturg saaks rohkem konkurentsi. Teie erakonda kuuluv Argo Luude on selle turu põhiline kõneisik, nii et te peate temaga arutama, kuidas seda turgu konkurentsile rohkem avada. Kindlasti saate Isamaa majandusklubis seda arutelu pidada.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Mis puudutab Skandinaavia turgu, siis seal viib elektri hinda alla ikkagi hüdroenergia, mida meil kahjuks ei ole. Mis puudutab hea kolleegi Jaan Karilaiu küsimusi, siis vaatamata sellele, kui isegi välismõjureid ei ole, tänu teie maksutõusufestivalile, mis on siin järjest toimunud – osa eelnõusid ja ka järgmise aasta eelarve on siinsamas Riigikogus menetlusel –, igal juhul need teenuste hinnad kasvavad. Te tõite hea näite, kui me arutasime notarite tasude tõusu, mis on riiklikult reguleeritud. Te tõite põhjenduseks, et kõik asjad lähevad kallimaks ja seetõttu tuleb ka notaritasu tõsta. Ja [ütlesite], et Rain Epleri juukselõikus läheb ka kallimaks, kuna elu läheb kallimaks. Aga elu teete ju teie kallimaks maksude tõusu kaudu! Nii et kahjuks ta sellisel viisil on. Ma saan aru, et mul aeg sai täis, vabandust, aga …

Lauri Laats, palun!

Sõnastage hästi lühidalt ja kiirelt küsimus!

Aga ma ikkagi jõuaks selle notaritasu juurde. Te tõite näite, te defineerisite makse, riigilõive, notaritasu. Aga see on ju mõnes mõttes demagoogia. Kokkuvõttes on niimoodi, et on need maksud, on need riigilõivud, on need teenused, mis on riiklikult reguleeritud, see raha ikkagi läheb inimeste taskust. Igal juhul tuleb seda tõlgendada ju maksufestivali jätkumisena.

Aitäh! Esiteks, Jaanus Karilaid, mitte Jaan Karilaid. Parandan selle ära, Jaanus muidu pahandaks, ta noogutab väga tänulikult. Seda esiteks. Teiseks, tsiteerisin Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhti Mait Paltsu, kes ütles, et pikalt ei ole notarite tasusid tõstetud, seega teatav kasv on arusaadav. See oli uudises, nii et viitan sellele pigem. Kaubandus-Tööstuskojal ei olnud eelnõu kohta kommentaare ega ettepanekuid, kui küsiti 19. augustil 2024. Nüüd, ma vist ei hakka teile kordama seda, aga võin põgusalt viidata. Ma viitan siiski seadustele: maksu[korralduse]seadusele, riigilõivuseadusele, mis kehtestavad, mis on maks ja mis on riigilõiv. Parlament, kelle töö on seaduste tegemine, võiks ka nendes debattides arvestada seda, mis on maks ja mis on riigilõiv. Maks on ikkagi riigi tulu, millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Riigilõiv on tasutav summa lõivustatud toimingu eest ja tasu on makse, mis on seotud teatud konkreetse teenuse osutamisega, mida kasutaja tarbib. Need on kõik erinevad asjad. Notaritasude probleem oma olemuselt, nagu ma juba kirjeldasin ja seda on ka justiitsminister kirjeldanud – me ei ole seda valitsuses arutanud, aga küllap ühel hetkel arutame –, ongi seesama debatt, eeskätt regionaalpoliitiline. Kui tasusid ei tõsta, siis tuleb notariteenuseid regioonides, regioonikeskustes koomale tõmmata. Ja ongi valik, kas tõmmata koomale või tõsta tasusid. See, ma saan aru, on valdkonna ehk Justiitsministeeriumi ja eeskätt notarite ja ka kaubandus-tööstuskoja põhjendus. Ma olen kindel, et kui oleks käitutud teistpidi, ja võimalik, et me jõuame otsuseni, et me ütleme, et olgu, ärgu siis piirkonnakeskustes olgu notareid, tasusid me ei tõsta – küll siis Keskerakond saab sellel teemal ka ühe piketi korraldada. Nii et seetõttu tasub asja süüvida.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Eelmine arupärimine oli meil ettevõtjate ja laiemalt sihtrühmade mittekaasamise teemal. Kooskõlastamiseks antakse formaalselt lühikene tähtaeg ja lõpuks ei arvestata tegelikult nende seisukohtadega. Selles arupärimises on meil toodud välja teile, auväärt peaminister, tsitaat kirjast, mille kõigest kuu aega tagasi, oktoobri keskel on kaubanduskoda saatnud valitsusele. Tsiteerin: "Samas valmistab kojale tõsist muret, et erinevad ministeeriumid plaanivad ka järgnevatel aastatel kehtestada uusi makse." Ja nii edasi, siis on räägitud siin erinevatest maksudest, sellest, et ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib võimalusi, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid oma tulubaasi suurendada maksutulu kasvu kaudu, ja nii edasi. Te ütlesite eelmises päevakorrapunktis, et te ei vaja vahendajaid, te suhtlete otse. Kui te nüüd otse suhtlete ja vahendajat ei vaja, kas teie sõnum ei jõua ettevõtjatele kohale, ettevõtjad ei saa teist aru, nad ei usu teid või te lihtsalt ei räägi tõtt, aga kuskil on ju mingisugune möödarääkimine, kui nad ikkagi pöörduvad teie poole maksupoliitika tõstmise ja ebastabiilsuse muredega.

Aitäh! Suhtleme otse, tõepoolest. Isamaa fraktsiooni kümne liikme vahendamise abi me ei vaja, aga mul ei ole ka vähimatki selle vastu, kui Isamaalt tuleb häid ettepanekuid, me kindlasti arutame neid, pole kahtlust. Maksumure ja maksuteema on väga aktuaalne. Ma siiski meenutan, et selle valitsuse loomisest [alates] ja praktiliselt kogu kolmas kvartal kulus selle peale, et arutada erinevate maksude üle. Ja ühiskonna tundlikkus ja valulävi on sellega toodud üsna madalale. Ongi loogiline, et kui keegi ütleb, et tal on tulevikus plaanid kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmiseks või suurendamiseks – ja seda debatti on tegelikult siin nii kaua peetud, kui meil parlament on olnud, et milline on omavalitsuste ja riigi vahekord maksudes –, siis see tekitab reaktsiooni. Seetõttu, kui tuleb kelleltki järgnevaid ettepanekuid, siis küllap ajakirjandus, kaubandus-tööstuskoda, tööandjad küsivad. Mina enda nimel saan kinnitada valitsuses peaminister olles, et meie peale laia julgeolekumaksu ühtegi maksu aastani 2027 kehtestama ei tule, püsib maksurahu. Ja seetõttu võib-olla kõlab kuidagi kentsakalt, aga hoidke mulle pöialt, et nii läheks.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma kõigepealt klaarin ära, selle eelmise teema puhul te väitsite, justkui Isamaa ja mina toetaks seda, et autosid võiks parkida kõnniteel. Te ei saanud ilmselt minu jutust aru, seal oli küsimus hoopis selles, et teenindav transport siiamaani võis peale‑ ja mahalaadimiseks peatuda teatud aja kõnniteel, aga nüüd võeti see õigus neilt ära. See tähendab seda, et klaverit peab nüüd vedama näiteks 200 meetri kaugusele parklasse. Aga küsimus on selline, ma ikkagi küsin konkreetselt. Te ütlesite, et uusi makse ei tule. Seesama pakendimaks ja jäätmetasu – kas need on ainult kuulujutud? Kas need on tulemas või ei ole või need [nimetatakse] mingi teise nimega? Nad ei ole pakendimaks, vaid pakenditasu. Et võib-olla siis makse te ei tõsta, aga tasud ja lõivud tõusevad.

Aitäh! Nojah, teadmata on, kui palju neid klavereid iga aasta [kuhugi] viiakse. Siiski liiklusreegleid muutes oli meil täitsa kindel kavatsus – see ei juhtunud kogemata –, et kõnnitee oleks jalakäijate jaoks. Ma arvan, et see on enamikus euroopalikes linnades nii, et lapsevankriga inimene ei pea suruma ennast väikeste, suurte, keskmiste autode vahelt läbi, võitlema autodega kõnniteel. Nii et kui te seda positsiooni toetate, väga hea. Sellesama reeglistiku muutmise ajal – ma loodan, et ma ei eksi – küllap ka majanduskomisjonis, kus teiegi olete, neid reegleid tutvustades [öeldi], et on võimalik ette näha kauba laadimise alad, mille [tegemiseks] anti ka üleminekuaeg. See on võimalik ära korraldada nii, et iga korteriühistu, maavaldaja, omavalitsus saab ette näha selle ala, kus kaupa laaditakse. Eriti uuemates piirkondades, kus on arendused, on see juba ammu ette nähtud. See on ju mõistlik asi. Kui sa tahad, et sinu hooviala või sinu majaesine oleks turvaline, lapsed saavad liikuda, pered saavad liikuda või rattaga sõita, ilma et peaksid võitlema seal, siis on see ju ainult mõistlik lahendus. Ma loodan, et see leiab toetamist ja mõistmist, ja ma arvan, et see on mõistlik suund, kuhu minna. Teiseks, uusi makse, jah, me ei kehtesta. Me oleme nii-öelda laualt maha võtnud – see on kole kantseliitlik väljend, vabandan – suhkrumaksu, mis siin pikalt rändas. Meenutan, toiduliit ja toiduvaldkonna ettevõtjad olid pikalt-pikalt mures selle üle. Koalitsiooni läbirääkimistel võtsime selle maha [nende maksude] nimekirjast, mida me kehtestama hakkame. See ei tähenda seda, et aastal 2027 mõni erakond ei võiks suhkrumaksule minna mandaati küsima, kui ta leiab selleks põhjust. Pakendiaktsiisi puhul sama lugu. Kliimaministeeriumist anti teada, et seegi võetakse laualt maha. Ja see oli minul ka arutelul, kui ma käisin tööandjate keskliidus valdkonna ettevõtjatega [kohtumas]. Nii et kõik sellised küsimused on saanud jõudumööda vastused. Ja kõige selle puhul, mis puudutab igat reformi, muu hulgas jäätmereformi ja selle turu puhastamist või seda, et jäätmed saaks kokku korjatud, ei ole kindlasti tegemist maksudega.

Suur tänu, austatud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, avame läbirääkimised. Palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Jaanus Karilaiu. Palun! Ma juba ette ütlen ära, et 5 + 3 minutit on võimalik võtta.

Vaatame jooksvalt.

Et ei pane kohe kolme minutit?

Kohe ei pane.

Okei, alustame siis kõigepealt viie minutiga.

Hea istungi juhataja! Auväärt peaminister! (Kommentaar saalist.) 16 siis jah, aga ärme väga ahneks läheme. Ma vaatan, et peaministri varasem sisemine rahu on mingil põhjusel kuidagi häiritud küsimustele vastates. Ma ei jõua neid kõiki põhjuseid välja tuua, see on ka liiga subjektiivne, poliitiliselt laetud kindlasti, aga ma tooksin siiski esile kolm kaalukamat põhjust, miks ma arvan, et peaminister on siiski kaotanud pinna jalge alt. Esimene, üks kõige tähtsamaid on see, et Eesti majanduse konkurentsivõime teeb vähikäiku. Ja kui vaadata, kuidas läheb meie [naabritel] soomlastel, siis seal on juba kaks olulist indikaatorit. Soome ettevõtjatel on energia kasutamine kulu mõttes kolmandiku võrra soodsam. [Aga meil] on näha, et ühtegi plaani, kiiret plaani, kuidas tulla appi ettevõtjatele, ei ole. Soomlased ka investeerivad ja suudavad majandust turgutada. Aga selliseid majanduse turgutamise programme Kristen Michali valitsusel kahjuks jätkuvalt ei ole. On küll Euroopa Liidu tõukefondid, on igakuised kulutused, aga selliseid sihitud programme, läbimõeldud programme, nii nagu teeb osa arenenud riike, kahjuks ei ole. Sellest on palju räägitud, on palju kõneldud. Viimane kord oli [selline programm] 2016. aastal, kui Jüri Ratas võttis üle hangunud majanduse, mida juhtis Taavi Rõivas. Siis tegelikult tekitati selliseid investeeringuprogramme ja see aitas. See oli see periood, kui majandus kasvas, sellest oli abi. Kahju, et te ei õppinud Ratase valitsusest. Kaja Kallas teie eelkäijana eitas seda edulugu, alati proovis sarjata, kritiseerida, aga faktid räägivad, et majandus edenes, konkurentsivõime tõusis. Ma arvan, et teie sisemine pinge on sealt tulnud, te näete, et Eesti majandusse ja konkurentsivõimesse te ei suuda oma panust piisavalt anda. Ja ma arvan, et see on muidugi seotud ka valitsuse koosseisuga. Te ei saa midagi teha, kuigi teil on 39 mandaati, te peate leppima sotside diktaadiga, mis on äärmiselt kahetsusväärne. Vaatame teist põhilist komponenti: põhiseaduse muutmine. Ma olen veendunud, et te hinges ei taha tegelikult, et hallipassimehed [pannakse] põhiseadusesse. Ma tunnen teid nii palju, [tean] teie väärtushinnanguid, aga näete, te peate kuidagi tulema sotsidele vastu, et hallipassimehed igavesti põhiseadusesse kinnistada. Aga ma arvan, et poliitiline jõuõlg on parlamendis niivõrd suur, et te võiksite tulla ikkagi oma tegelike väärtuste, oma näo juurde ja teha täisrehkendus ära, mitte teha pool rehkendust. See põhiseaduse muutmine, ma arvan, teile lõpuni ei meeldi. See üks samm, mis tehakse praeguses olukorras – nagu Helir väitis, 1000 päeva on juba möödas sõja algusest, täiemahulise sõja algusest, aga tehakse nii lahja lahendus –, on kahtlemata positiivne [samm], kukesamm, kuid praegu on võimalus, ajalooline võimalus teha ikkagi täisrehkendus ära. Aga teie peaministriajal seda ei tehta. Te lähete sellega ajalukku. Ma arvan, et te ei taha seda. Kolmas põhjus, mis teid ajab pingesse, on energiaportfell. Kui ma küsin teie käest 2025. aasta kohta, 2026. aasta kohta, siis vastate millegipärast, et võib-olla 2035. ja 2045. aastal me suudame hakata energia hinda allapoole suruma – võib-olla! –, kui need arvutused vastavad tõele. Tuule‑, päikese‑, tuuma[energia] tegelikult on kõik läbi analüüsimata. Mis saab siis, kui me tõesti tuleme parlamendiga selle otsuse taha, et me toetame tuumaenergiat, ja võimalikult kiiresti, ennaktempos, mis saab kogu energiaportfellist? Ma tegin ka arupärimise Yoko Alenderile, kliimaministrile. Sealt tuli vastu nii üldsõnaline häma, et sellest mingisuguseid järeldusi teha on väga keeruline. Nii et ma arvan, kolm põhilist komponenti, mis teil ei lase ennast peaministrina piisavalt hästi väljendada, ongi konkurentsivõime hävitamine, põhiseaduse muutmine poolikult – täisrehkenduse võiks teha, aga ta ei tee millegipärast – ja energiaportfell. Seal on liiga palju poliitilist udu ja häma. Aitäh!

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mul ei olnud plaanis üldse kõnet pidada, aga kuna härra Michal julges nii küüniliselt öelda, et suhkrumaksu ja teisi makse võivad valimistel minna küsima järgmised erakonnad, et valimistel mandaati saada, siis mulle jääb täiesti arusaamatuks, kust on teie mandaat pärit. Teie pole ju mingit mandaati saanud nende maksutõusude jaoks. Ja nii häbematult tulla siia – ma ei tea, kas see oli teil naljana mõeldud, aga ma arvan, et Reformierakond võiks natukene peeglisse vaadata küll selle koha pealt. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole, küll aga peaministril. Jah, peaminister Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma mõne märkuse ütlen. Kõigepealt Mart Maastikule, et eks me kõik vaatame jõudumööda peeglisse: hommikul ja õhtul ja püüame iga päev paremini. Aga minu arvamus loomulikult ongi, et valimistel tulebki küsida mandaati, muu hulgas ka majandusplaanile ja maksudele. Kuidas teisiti? Kui tahate suhkrumaksu, küsige suhkrumaksule mandaat, tahate turismimaksu, küsige sellelegi mandaat, see ongi loogiline. Nii peabki olema, teisiti ei saa. Ja kui on kunagi tehtud viga, et see on küsimata jäetud, siis tuleb viga parandada, nagu ütles Vabariigi President, ja teinekord teha paremini. Seda esiteks. Nüüd, Jaanus Karilaiule. Tegemist on selles mõttes tunnustatud inimhingede inseneriga, kes näeb kaugelt ära, mis vaevab peaministri südant. Ja seetõttu suur tänu! Loomulikult peaministri südant vaevab see, et majandusel võiks minna paremini. Aga mul on õnneks võimalus selleks samme astuda. Valitsus, see valitsus, olgu öeldud, käivitab või on juba käivitanud läbi ajaloo suurima tööstuse kasvu plaani. Nelja aastaga 400 miljonit Eesti tööstustele referentsi, millega on võimalik aidata Ukrainat vabadusvõitluses ja luua tooteid, mida müüa maailmaturule. See on Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvu plaan. Reegleid teeme lihtsamaks, keskkonnalubade menetlemise muudame kiiremaks, energeetikas oleme pannud paika näiteks tuule[energiale] eelisarendusalad, väga palju muud. Suurinvesteeringute meede, mida varem ei olnud, samamoodi saab tehtud, et sünniksid uued investeeringud Eestisse. See nimekiri on väga pikk. Nii et kui te küsite – ja mul on alati [selle üle] hea meel – majanduse kohta minu käest, siis te panete mulle palli jalale ja mul ei ole vähimatki selle vastu. Meil on ka valitsuses eraldi majanduskabineti kokkuvõte sellest, mida me oleme otsustanud, ja see nimekiri ainult pikeneb. Nii et kui teil on häid ettepanekuid, need ettepanekud leiavad kajastamist, vastuvõtmist ja arutamist. Teiseks, kui te küsite agressorriikide kodanike kodakondsuse äravõtmise kohta, siis ei pea jälle ära arvama, mida ma arvan, sest ma olen siin parlamendis seda korduvalt öelnud, mis on minu isiklik arvamus. Esimene eesmärk loomulikult on agressorriikide kodanikelt hääleõiguse võtmine ja seda ma olen öelnud. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja, kui me tahame seda ühes koosseisus teha, meil kõigil tulla kokku keskpõrandale, nagu ilusti öeldakse, ja leida see kompromiss. Varem olid sotsiaaldemokraadid eitaval seisukohal põhiseaduse muutmise suhtes, aga tänaseks, ma tunnustan neid, on nad olnud nõus põhiseaduse muutmisega. See tähendab seda, et nemad on teinud kompromissi. Meil kõigil tuleb otsida lahendust, kui me tahame nendeks valimisteks võtta agressorriikide kodanikelt hääleõiguse. See on minu isiklik veendumus olnud ega tohiks kellelegi üllatus olla, see on ka koalitsioonileppes. Jah, kui küsida hallide passide kohta, siis minu soovitus ongi, et inimesed peaksid määratlema ennast ja tulema Eesti kodanikuks. Mis seal loomulikumat [saab olla]? Olen seda öelnud rahvusringhäälingus, siinsamas puldis – see pole üllatus. Nüüd, energiaarvutuste koha pealt: energiaarvutusi on tehtud Eestis ülipõhjalikult. Ülipõhjalikult! Eesti on päikese[energia] võimsustes umbes viiendal-kuuendal kohal Euroopas, tuulebuum maismaal on algamas. Nagu öeldud, valitsus on need eelisarendusalad paika pannud. Tulevad vähempakkumised. Debatt ja riigiabi loa küsimine käib mereparkide ehk tuuleparkide arenduse üle. Kliimaministeeriumile on seesama parlament siin andnud mandaadi ette valmistada tuumaenergeetikat. Käib [valmistumine] desünkroniseerimiseks, mis toimub veebruaris 2025. Planeerimisel on Läti neljas, Soome kolmas ühendus. Eestisse rajatakse Eesti suurim akusalvestuspark, mida rajavad eraettevõtjad. Kaalumisel on vesisalvesti. See nimekiri on tohutult pikk. Lisaks juhitav energia, seniks põlevkivi, kuni tuleb gaas või vesinik selle tagamiseks. Veel kord, kõik need arvutused on olemas, ei pea oletama. Aga see, milline on kauba hind turul, sõltub ikkagi väga paljudest erinevatest asjaoludest. Nii et seetõttu tegi mu südame soojaks eriti see, et inimene Isamaast soovitas meil eeskuju võtta Jüri Ratase majandusplaanidest. Eks me teeme parima, aga neid me aluseks ei võta. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Nagu tavaks on saanud, peale ministri või peaministri sõnavõttu ma sõnavõtte ei ole pidanud võimalikuks, küll aga vastusõnavõttu. Nii et vastusõnavõtt, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Minu vastusõnavõtt on tõesti väga lühikene. Siin Riigikogu esimees eelmise päevakorrapunkti ajal, kui Reinsalu pöördus istungi juhataja poole, ütles, et stenogrammi ei koosta mitte istungi juhataja, vaid selleks on meil teised mehhanismid ja inimesed. See on väga õige. Aga kuna stenogramm peab olema täpne, siis ma tahaksin peaministri öeldut – ma loodan, et sõnavääratust – täpsustada stenogrammi jaoks. Peaminister ütles, et praegune valitsus on juba käivitanud ajaloo suurima majanduskasvu plaani. Ilmselt ta siin eksis. Ajaloo suurima maksukasvu plaani on see valitsus käivitanud. Selle täpsustuse ma tahtsin teha.

See oli teie isiklik seisukoht. Lauri Laats, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt vääratasin, kui esitasin küsimuse, nimetasin Jaanust Jaan Karilaiuks. Aga tegelikult küsimus oli selles, et ma just rääkisin Jaan Tootsiga olukorrast Narvas, ja ega seal midagi head ei ole. Peame järjekordselt tõdema, et sotsid on kahepalgelised. Ja see koalitsioon, mis praegu tõenäoliselt moodustatakse, midagi head Narvale ja narvakatele ei too.

Aitäh! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. See päevakorrapunkt on ammendatud. Suur tänu, härra peaminister! Jõudu tööle teile! Aga meie siin saalis jätkame.