Arupärimine huvigruppide kaasamise kohta (nr 656)

Täna meil on päevakorras neli arupärimist. Esimene on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Mart Maastiku, Riina Solmani, Priit Sibula, Helir-Valdor Seederi, Andres Metsoja, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaiu ja Aivar Koka 16. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine huvigruppide kaasamise kohta. Ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Palun!

Härra peaminister! Lugupeetav rahvaesindus! Selle aasta oktoobris [pöördus] 40 Eesti ettevõtlusorganisatsiooni protestiga valitsuse poole, teie juhitava valitsuskabineti poole seoses teie valitsuse majandusvaenuliku poliitika jõustamisega. Eesti majandus on languses ning valitsuse poliitika paraku töötab vastu majanduslangusest väljumisele. Ja sellest protestist tõukuvalt on rida Isamaa saadikuid esitanud teile arupärimise, mille küsimused on võetud täpse kontuurina ettevõtlusorganisatsioonide etteheidetest. Esiteks, miks valitsus ei pidanud vajalikuks tulumaksu ja käibemaksu tõusu seadustamise eelnõu kohta küsida arvamust ettevõtlusorganisatsioonidelt? Teiseks, miks valitsus andis aktsiisitõusude seaduseelnõude kooskõlastamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele aega vaid kolm ööpäeva? Miks on valitsus asunud elektriturgu ümber korraldama ja uusi kohustusi tarbijatele ja tootjatele kavandama esindusorganisatsioone piisavalt kaasamata? Miks plaanis valitsus muuta kollektiivse töötüli lahendamise korraldust ilma tööturu osapooli kaasamata? Miks valitsus rikub Eesti majanduse käekäiku puudutavates küsimustes otsuste tegemisel Eesti riigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja? Vaadake, härra peaminister, vastates Isamaa saadikute arupärimisele vastate te tegelikult ja annate aru Eesti ettevõtlusorganisatsioonidele. 40 ettevõtlusorganisatsiooni oma protestiga on paraku must rekord. Teie eelkäija Kaja Kallase valitsuse majandusvaenulikku poliitikat protestis kaks ettevõtlusorganisatsiooni vähem, 38 organisatsiooni. Me oleme näinud selle aasta jooksul seda, et konjunktuuriinstituudi majandusbaromeetri järgi on ekspertide hinnangul usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu kukkunud vabanemisjärgselt kõige sügavamale tasemele. Kui negatiivne hinnang 100 palli süsteemis oli veel aasta tagasi, septembris 2023, suuruses 40 palli 100-st, siis nüüd, teie valitsuse ajal, on see lähenemas absoluutselt [halvimale] tasemele: 87 palli 100-st. Härra peaminister, need on väga tõsiselt etteheited ja see on väga tõsise erikaaluga protest. Ettevõtlusorganisatsioonid ei taha mitte osaleda päevapoliitikas, vaid nad tahavad stabiilsust, nad tahavad ettemääratust, nad tahavad seda, et ka niikuinii objektiivselt rasketes oludes valitsus hoiduks majanduses usalduse habrastamisest. Ja nüüd, härra peaminister, ma annan teile selle rahvaesinduse kõnetooli, et vastata Eesti ettevõtlusorganisatsioonide etteheidetele, mis on formuleeritud nendes viies lühikeses küsimuses. Härra peaminister, mis on teil valitsuse nimel enda kaitseks öelda [vastuseks] Eesti majanduse esindajate etteheidetele? Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Nüüd vastan, nagu tavaks saanud, arupärimistele. Mainin ka küsimusi, mis arupärijate esindaja siin ette luges, ja siis saame juba suulist debatti jätkata. Kõigepealt esimene ja teine küsimus. Miks valitsus ei pidanud [vajalikuks] erinevate maksutõusude seadustamise eelnõu kohta küsida arvamust ettevõtlusorganisatsioonidelt ning miks andis seaduseelnõude kooskõlastamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele aega vaid kolm ööpäeva? Alustuseks ma tsiteerin teile Eesti Vabariigi presidenti. Alar Karis ütles 14. septembril 2024 nii: "Selge on see, et lõputut debatti ja diskussiooni pidada ei saa. Tuletan meelde, et maksu teemast räägime varsti rohkem kui aasta. Rahvas ilmselt ootab tegusid. Tuleb midagi ära teha ja kui miski läheb natuke valesti, siis tuleb öelda, et see läks valesti ja püüame selle ära parandada. Aga selline pidev diskussioon ja arutelu mingil teemal, no näiteks maksude üle, kurnab inimesi veel rohkem." Olen presidendi öelduga väga nõus. Meil oli pikk ja väga põhjalik debatt. Euroopa on keerulises julgeolekuolukorras, mis nõuab ka Eestilt otsustavaid samme meie riigi julgeoleku tagamiseks. Laiapindne julgeolekumaks on otseselt mõeldud julgeoleku jaoks ja see on tähtajaline, 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse aastatel 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot. Võrdluseks: sõjalised kaitsekulud samal ajavahemikul on 6,3 miljardit eurot, ehk 2,5 miljardit ja 6,3 miljardit eurot. Pikka aega oli teada, et kaitsekulude rahastamiseks on vaja langetada julgeolekumaksu otsus. Otsustamatus tõi kaasa maksufestivali ja ebakindluse. Nüüd on otsused tehtud ja maksufestival läbi. Alates koalitsioonilepingu sõlmimisest 19. juunil 2024 kuni eelarveotsuste tegemiseni 26. septembril 2024 ehk kokku kaks kuud ja seitse päeva toimus avalikkuses ja valitsuses üliaktiivne maksudebatt. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi mitu ettepanekut. Esiteks oli ettepanek maksustada ettevõtete palgafond või palgafondi alused; teiseks, maksustada tähtajalise lõivu või tasuga kõik juriidiliste isikute majandusaasta aruanded ehk kehtestada niinimetatud bilansimaks. Valitsus analüüsis ja hindas põhjalikult, et rakendatav julgeolekumaks oleks võimalikult väikese majanduskeskkonda ja konkurentsi kahjustava mõjuga. Sama debatti pidasid ka ettevõtjad ja avalikkus üle kogu Eesti. Eesti Tööandjate Keskliit rõhutas kohtumisel – ja see kohtumine oli hiljuti –, et pikaajaliste plaanide ja investeeringute tegemiseks vajab ettevõtluskeskkond maksurahu ja selgust. Maksurahu ja selgus on nüüd saabunud. Kolmas küsimus: "Miks on valitsus asunud elektriturgu ümber korraldama ja uusi kohustusi tarbijatele ja tootjatele kavandama muudatusi esindusorganisatsioone piisavalt kaasamata?" Valitsuse elektriturgu käsitlevad otsused on tehtud sellest lähtuvalt, et tagada Eestile pikaajaliselt puhas ja soodsa hinnaga elekter nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtetele. Viimane elektriturgu puudutav otsus oli muuseas, et bilansiteenuste hinnatõusu ei toimu. Neljas küsimus: "Miks plaanis valitsus muuta kollektiivse töötüli lahendamise korraldust ilma tööturu osapooli kaasamata?" Valitsusel ei olnud kavas muuta töötüli lahendamise korraldust. Valitsus langetas otsuseid, kuidas säästa maksumaksja raha ning tõmmata koomale riigi kulutusi. Kaaluti võimalust ühendada riikliku lepitaja kantselei õiguskantsleri bürooga eesmärgiga kärpida avaliku sektori kulusid. Viies küsimus: "Miks teie valitsus rikub Eesti majanduse käekäiku puudutavate otsuste tegemisel Eesti riigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja?" Valitsuse eesmärk oli ja on vähendada riigieelarve kulusid 10% ning teha asjad korda, et Eesti riigieelarve vastaks Euroopa Liidu eelarveraamistiku poliitikale. Aitäh!

Suur tänu, austatud peaminister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Kõigepealt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Te räägite, et huvirühmade kaasamisega on kõik väga hästi, aga täna justiitsminister õiguskomisjonis tutvustas meile õigusloomepoliitika aluseid ja see analüüs, mis seal välja tuuakse, on päris kriitiline. Näiteks analüüsis on kirjutatud: andmed kinnitavad, et ettevõtjate kriitikaga tuleb nõustuda; arvamuse avaldamiseks jäetakse huvirühmadele sageli liiga vähe aega ja see ei ole erand, vaid pigem sage praktika; eriti kriitiliselt saab hinnata vastavust hea õigusloome põhimõtetele nende 23 seaduseelnõu puhul, kus kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks jäeti vähem kui viis tööpäeva. Kusjuures need paljud eelnõud olid seotud riigieelarvega. Ja nüüd hiljuti tõid Yoko Alender ja minister Vladimir Svet välja, et väljatöötamiskavatsust üldse ei pea koostama, kuigi väljatöötamiskavatsus on mõeldud just selleks, et kaasata varases staadiumis huvirühmasid. Kellega te nõustute, kas te nõustute justiitsministri kriitikaga või te nõustute nende väidetega, mida räägivad Yoko Alender ja Vladimir Svet, et ärme üldse koostame väljatöötamiskavatsust ja ärme küsime huvirühmadelt arvamust?

Aitäh! Esiteks, kui on võimalik erinevaid muudatusi ühiskonnas arutada pikemalt ja põhjalikumalt, tuleb seda teha. Ja kindlasti tuleb selle poole liikuda. Sellega ma olen päri. Teiseks, mis puudutab hea õigusloome põhimõtteid, jah, võib-olla teie jaoks on see ammune aeg, aga 12–13 aastat tagasi ma olin justiitsminister, kes need õigusloome põhimõtted lõi ja kehtestas, muu hulgas ka väljatöötamiskavatsused ja kõik muud, ja seisin nende eest. Nii et need on mulle tuttavad, soovitan neid kasutada. Ja mis puudutab teie viidatud ettepanekut, siis see ettepanek tuli ministeeriumist kärpekavatsusega, Vladimir Sveti ja Yoko Alenderi juurest Kliimaministeeriumist, mitte ei olnud nende kaitstav ettepanek, vaid küsimus, kuidas saaks riigis kulusid kokku hoida ja asju lihtsamalt menetleda. Sellisena seda tasub ka käsitleda.

Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Te ütlete, et soovitate parlamendil kasutada hea õigusloome põhimõtteid. Ettevõtlusorganisatsioonidel oli küsimus, millele te tegelikult vastust ei andnud: miks te neid rikute? Parlamendile soovitate kasutada, aga valitsusena rikute! Küsimus on selge ja ühene: miks te rikute neid hea õigusloome põhimõtteid? Te kõnelesite siin kõigest, aga mitte vastustest nendele konkreetsetele etteheidetele, viidates, et valitsemiskulusid tuleb vähendada 10%. Teie koalitsioonilepingus on öeldud, et valitsemiskulusid vähendatakse, majandus‑ ja tööjõukulude ning toetuste puhul on see eesmärk 10%. Kui palju on majandus‑, tööjõu[kulud] ja toetused 2025. aastal eelarves väiksemad võrreldes 2024. aasta eelarvega?

Aitäh! Teilt kui endiselt justiitsministrilt ootaks veidi paremat arusaamist hea õigusloome tavadest. Ma loodan, et te seda tööd tehes nendega ka tutvusite. Need kehtivad valitsusele. Parlament on oma tegevuses loomulikult vaba. Nii et minu soovitus kõigile, kes eelnõusid koostavad, on see, et nad neid arvestaksid. Seda esiteks. Soovitan ennast teinekord oma tööd tehes ka oma valdkonnaga kurssi viia. Teiseks, Delfis on väga hea lugu Ardo Hanssonilt. Kasutate otsingut, leiate. Seal on kenasti kirjutatud: esimest korda peale 2009.–2010. aasta majanduskriisi riigi osakaal majanduses väheneb, vähenevad ka tööjõu‑ ja majandamiskulud. Soovitan lugeda, seal on ilusti kirjas, numbrid ka.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaminister! Kaasamisest on tõesti tehtud väga palju erinevaid dokumente ja paberi peal näeb kõik väga kaunis välja. Aga mind huvitab, kuidas teie peaministrina seda kaasamise olemust ja kriitikat ja märkusi üldse käsitlete. See vana lugu. Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles, et Eesti on teel viie kallima riigi hulka. Kogu see majandussurutis, sellise maksukaose edasi kujundamine vähendab meie konkurentsivõimet, halvendab meie majanduslikke väljavaateid. Ja siis teie peaministrina ja teie väga-väga hea kolleeg rahandusminister Jürgen Ligi mõlemad ärritusite, et niimoodi ei tohi üks ametnik rääkida. Kas see on kriitika vaigistamine? Kas siis kaasamine ja oma arvamuse andmine peab käima salaja kuskil sahtlites, aga kui avalikul arvamuseplatsil tullakse välja oma tähelepanekutega, siis peaminister kohe annab hoiatuse? Kas see pole niimoodi demokraatia nii-öelda väikestesse kingadesse surumine? Kuidas te seda kaasamist ja asja käsitlete?

Aitäh! Kuidas me kaasamist ja seda asja siis käsitleme? Me käsitleme seda nii, et kõik saavad kaasa rääkida, arutelu toimub ja valitakse välja selles debatis parim võimalik lahendus. Ma arvan, et see on ka loogiline. Ma olen korduvalt öelnud erinevate lahenduste kohta, et mina ei ole nii uhke, et arvata, et meie lahendus alati parim on. Kui kellelgi on argumente, mis on paremad, sisuliselt paremad, kvaliteetsemad, arvandmed paremad, siis me kindlasti vaatame oma lahendusi [uuesti läbi]. Seda me oleme alati ka teinud. Ja püüan seda endale oma ametis meelde tuletada nagu kogu valitsusele. Seda esiteks. Teiseks see, mis puudutab kaasamist, tihtipeale on tingitud ajahädast läbi erinevate valitsuste. See ei ole olnud ühegi koalitsiooni puhul erinev. Kui tulevad ootamatud sündmused, kriisid, siis tihtipeale jäädakse ajahätta. See vast ongi kõige suurem probleem. Loomulikult, ideaalne olukord oleks selline, kus oleks aega põhimõttelisi arutelusid pikalt pidada, reforme korraldada, majandus kasvaks, bürokraatia ei kasvaks ja nii edasi. Täna me oleme olukorras, kus eelnevad valitsused … Ma lähen siis ka ajas tagasi, kui te juba küsisite. 2017. aastal Isamaa rahandusminister Sven Sester lõdvendas eelarvereegleid. Tollal see tundus kõigile väike asi ja nagu öeldud, ei jäänud bussid sellel päeval seisma, taksod ei andnud signaali, ei olnud kümneminutilist pausi. Ainult Ülo Kaasik Eesti Pangast ütles, et see on paha idee. Ja oligi paha idee! Tulid kriisid, riigil polnud eelarves enam reserve, neid reserve, mida kasutada kriiside puhul. Ja nii läbi valitsuste see olukord läkski. Ja nüüd me oleme olukorra ees, kus me [peame] seda lahendama. Mis on muutunud? Muutunud on see, et on sõda: Vene agressioon Euroopas, suurim sõjaline konflikt peale teist maailmasõda. Ja seda tuleb lahendada, tuleb ka rahastada. Eesti riigi kaitsekulutused on kasvanud, aastal 2022 olid need 2,16%, nüüd on 3,4%, vahe on 550 miljonit eurot. See tuleb katta, seda katab julgeolekumaks. Tuleb osta uut moona, et lahingutegevus vajaduse korral viia vaenlase territooriumile. Sedagi tuleb osta. Oleme kokku leppinud, et aastatel 2025–2031 Kaitsevägi ja Kaitseministeerium saavad selleks eraldi loa, et soetada 1,6 miljardi eest moona. 1,6 miljardi eest soetame täiendavat moona! Selleks kõigeks on vaja otsuseid. Julgeolekumaks on see otsus. Teiseks, et eelarve mahuks raamidesse, on vaja teha kärpeid. Ilmselt ei kahtle enam keegi, et me kärpeid teeme. Need on päris valusad. Nagu ma algusest peale, selle valitsuse sünnist peale olen öelnud, peaksid ootused olema madalamal. Kõik saavad aru, et need kärped puudutavad kõiki peale õpetajate, politseinike, kaitseväelaste ja pensionäride. Kõik teised saavad nendest kärbetest puudutatud. Ajad on rasked, nendega tuleb hakkama saada. Ja hea uudis on, et kui me need asjad ära teeme, on Eesti riik kaitstud, otsused selged, maksurahu paigas ja majandus hakkab kasvama.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et majanduse ja riigieelarve kordategemiseks Eestis algatasite maksufestivali ja lubasite valitsuse majanduskulusid kokku hoida 10%. Ettevõtjad on teisiti arvanud, et maksufestival kuidagi ei aita majandust turgutada. Aga minu küsimus on see, et nii keeruline ja segane, kui see riigieelarve ka ei ole, siis kokkuhoidu on võimalik tuvastada seal umbes 1% ulatuses valitsuse kuludes. Kuidas te seda anomaaliat põhjendate?

Aitäh! Ma arvan, et kokkuhoiu tuvastamisel saate abi, kui on vaja nende numbrite osas. Selles osas, et eelarve peab selgemaks saama, oleme ilmselt ühel poolel. Ka mina olen arvamusel, et eelarve peab olema soovijatele lihtsamini arusaadav, olen seda soovinud ja soovitanud selle koalitsiooni loomisest peale. Eelarve peabki olema neile, kes tahavad seda paremini lugeda, sellest rohkem aru saada, selline, et sealt on võimalik näpuga järge ajada, ja selle kohustuse see koalitsioon on võtnud, rahanduskomisjon tegeleb sellega, tegeleb sellega ka Rahandusministeerium. Maksufestival – mõistan, et teile opositsioonis ja kümneliikmelisele Isamaa fraktsioonile on see kindlasti väga südamelähedane, et maksufestival retoorikas jätkuks. Ei jätku! See valitsus täiendavaid makse peale laia julgeolekumaksu ei kehtesta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! No kuidas teil ei jätku maksufestival? Kui notarid saavad raha juurde, inimestelt läheb raha maha, siis kuigi see ei ole otsene maksutõus, aga raha läheb ikkagi ära, ja seda saab kindlasti maksufestivali jätkumisega siduda. Iseenesest Isamaal on väga head küsimused, mis puudutavad majandust, aga ma tuleksin korraks meie ühiskonna nõrgema osa ehk pensionäride juurde. Mingisugust kooskõlastust ei olnud ja siin on järjest menetletud hästi tundlikke teemasid. Üks teema on see, et pensionärid on saanud tavaliselt pensioni kätte 5. kuupäeval, aga nüüd, ilma igasuguse kooskõlastuseta tuuakse meile siia saali seaduseelnõu, milles öeldakse, et tegelikult me 5. kuupäeval ikkagi ei anna pensioni kätte, vaid teeme erisusi, võib ka hiljem, ja see kuupäev vist liugleb seal kolme päeva võrra, viiendast kuni kaheksandani. Lisaks te võtate ära üksi elavate pensionäride toetuse, kui nad parasjagu on hooldekodus, ja ka selles ei ole huvigruppidega mingisuguseid kooskõlastusi olnud, see tuleb ka hästi kiiresti. Kuidas sellesse suhtuda? Kas te arvate, et see on tõesti hea seadusloome?

Aitäh! Mitu asja, siin oli neid isegi kolm. Esiteks, see on rõõm, et Isamaa ja Keskerakond on leidnud ühisosa. See ühisosa on alati tore ja ma arvan, et see ei ole üldse väike. Selle üle on mul südamest hea meel. See toob suurema ühtsuse ka opositsiooni ridades – pole paha. Maksu, riigilõivu ja tasude vahe. Kirjeldan teile võib-olla lihtsustatult, täisteksti võite alati ise vaadata. Maksu[korralduse]seaduse § 2 kirjeldab ära, mis asi on maks. "Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks." See on maks, maksu[korralduse]seadusest tulenevalt. Nüüd, riigilõiv. See on riigilõivuseaduse § 2: "Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest." Lisan veel nii palju, et riigilõiv ja tasud on üldjuhul kulupõhised. Ja tasud on oma olemuselt maksed, mis on seotud teatud konkreetse teenuse osutamisega avaliku sektori poolt ja mida kasutaja otseselt tarbib. Nii et notari puhul on tegemist notaritasuga ehk selle viimasega. Nüüd, nagu me infotunnis – ma nüüd ei mäleta, kas eelmine kord või üle-eelmine kord – arutasime, on tasu ikkagi konkreetse teenuse osutamise eest tasutav summa, see ei puuduta makse. Maks, nagu kirjeldasin, on otsese vastutasuta maksumaksja jaoks seadusega ette nähtud perioodiline või ühekordne makse. Need on erinevad. Mis puudutab notaritasu, siis seda debatti justiitsminister ka valitsuse pressikonverentsil kirjeldas ja ilmselt ta saab seda avalikult kirjeldada. Ja kui ta soovib sellega valitsusse tulla või valitsuskabinetti, siis me saame seda seal arutada. Debatt käib selle üle, kas notariteenus maakonnakeskustes või piirkonnakeskustes tõmmata koomale või tõsta tasusid, et seal piirkonnakeskustes oleks võimalik notariteenust pakkuda. See on tõsine debatt nii regionaalpoliitika kui ka tasude mõttes ja me kindlasti seda debatti peame. Mina saan aru ja olen lugenud uudistest, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on samal seisukohal mis justiitsminister, et notarite tasusid ei ole pikalt tõstetud, seega teatav kasv on arusaadav. Me asume seda valitsuses arutama. Nüüd see, mis puudutab teisi mainitud kokkuhoiukohti või kokkuhoide. Kõigepealt, üksi elava pensionäri toetus. Üksi elava pensionäri toetus kaob juhul, kui enam faktiliselt üksi ei elata. See on ju ka loogiline. Toetus on teatud tingimustel – ma arvan, et see on kõigile arusaadav – ja loomulikult seda selgitatakse ka avalikult, mitmed inimesed on juba selgitanud, valitsus selgitab veel. Ja mis puudutab pensioni maksmist – seda, et järgmisel aastal neljal korral aastas pensioni makstakse mõni päev hiljem –, siis minu soovitus muuseas langeb kokku ka teie arvamusega. Ma olen seda siin ka varem öelnud, et sotsiaalvaldkonna IT-süsteemide uuendamine tuleks esimesel võimalusel ette võtta, et me ei peaks arutama, et pensionipäev on 5., aga see pension tuleb mingil juhul, neljal päeval aastas, kas 6. või 7. [kuupäeval]. Peaks olema nii, et kui on viies, siis on viies. Nii on.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! Mind väga häirib see, et meil on kaks erinevat õigusloome kultuuri. Üks on see, mida viljeleb valitsus ja valitsuskoalitsioon, mis on vastuolus hea õigusloome põhimõtetega, ja teine on see, mida te praegu siit puldist soovitasite parlamendile, et parlament on autonoomne ja võib hea õigusloome tava järgida, mida me ka teeme. Ja üheks selle halvaks näiteks, ütleme siis nii, on maamaksu vastuvõtmise protsess, mida menetleti tegelikult üle kümne aasta, läbi mitme koosseisu uut maamaksu kehtestades, ja lõpuks kooskõlas erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega suudeti kokku leppida parlamendi tasemel, et me võtame vastu seaduse, kus maamaks hakkab tõusma 10% kaupa. Sellega teadsid arvestada ettevõtjad, maaomanikud, koduomanikud, kõik, kes on ka pankades võtnud kohustusi. Ja ennäe! Nipsust, ilma kooskõlastuseta, kõikide ettevõtlusorganisatsioonide ja sihtrühmade huvide vastaselt otsustati see ümber pöörata – plaksti! – 50 ja 100% peale. Ja kogu parlament tegelikult vastutab selle eest, mis toimus. Kogu parlamendi maine ja kuvand on selle taga. Miks te viljelete sellist poliitikat?

Aitäh! Kui parlament teeb otsused, siis parlament muidugi parlamentaarses demokraatias on suverään, nagu te teate. Ja nagu ma varasemale justiitsministrile tutvustasin, talle teadmiseks, mis talle kohe ei meenunud, et hea õigusloome reeglid siiski kehtivad täitevvõimule, parlament on vaba.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kommenteeriks natukene minu kolleegi Lauri Laatsi küsimust teile. Vastus oli väga pikk, aga ega pensionäril sellepärast kergemaks ei lähe. Aga huvigruppide kaasamise kohta [küsin], kuidas jõuda selleni, et kaasamine tulemusi ka tooks, et ta ei jääks formaalseks ja mõjutaks tegelikult otsuseid. Me võime siin näiteks tuua pensionäride ühenduste rahastamise, mille puhul nagu küsitakse, aga tegelikult tehakse teistpidi. Hariduslepe, mis sisult on tühi, aga ilmselt surute ka selle läbi. Ma saan aru, et piltlikult kaasamist teha on väga tore ja demokraatlik, aga miks see tulemust ei too? Need inimesed, kes [soovivad] midagi, räägivad – ja neid on enamus –, miks neid arvesse ei võeta?

Aitäh! No mida selle peale öelda? Me oleme pidanud teiega debatti ja ma olen andnud informatsiooni, kuidas pensionäride ühendusi tulevikus rahastatakse, see info on teil olemas. See on, jah, ma saan aru, näide. See info on olemas ja seal tegelikult ilmselt ka teie arvates ei ole midagi viltu, vaid see on konkursipõhine. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab kärpeid. Jah, ma olen nõus, et loomulikult oleks parem olukord, kui meil ei oleks sõda, sõja mõju majandusele, meie lähiturud ei oleks pihta saanud raha hinnast ja nõudluse vähenemisest. Õnneks raskemad ajad, kui uskuda Eesti Panga kommertspanku, on vist pigem selja taga, ees on ootamas lauge kasv. Loomulikult oleks lihtsam, kui me ei peaks kärpima erinevaid valdkondi, aga midagi teha ei ole. Kui kärpida tuleb, siis tuleb igalt poolt kokku võtta, ja seesama meede, millele te viitasite, et kui pensionär enam faktiliselt üksi ei ela, siis on ju ka loogiline, et ta üksi elava pensionäri toetust ei saa. Selleks on muud mehhanismid olemas ja hooldekodus on võimalus ka paremini hakkama saada. Aga mis puudutab kaasamist laiemalt, kuidas seda tulemuslikult sooritada, noh, eks see läbi ajastute on erinev olnud. Mina arvan, et tuleb olla avatud erinevatele argumentidele ja otsida koos siiralt parimaid lahendusi. Loomulikult tuleb võtta aega ja mõlemal poolel tuleb olla aus. Ega debatis ja kaasamises ei pruugi alati valida ühe poole lahendust. See lahendus võib olla mõlema poole jaoks kompromiss, võib olla lihtsalt parem lahendus, võib olla kolmas lahendus, kunagi ei tea. Haridusleppe puhul on haridusministril üks nägemus, omavalitsustel on küsimus, kuidas seda rahastatakse. Ma tean näiteks, et Reformierakonna omavalitsuskogu tegi ettepaneku asuda hariduslepet sõlmima sellel hetkel, kui rahastus on paigas, nagu te mainisite siin. Nii et kõik need protsessid on omanäolised ja omamoodi, aga kõige tähtsam, et see debatt käib argumentidepõhiselt, mitte ei asuta juba ette eitavale seisukohale. Nii et loodame paremat debatti.

Suur tänu! Head kolleegid Jaanus Karilaid ja Lauri Laats, arupärimiste puhul saab Riigikogu liige esitada ühe küsimuse. Ma ei saa kahjuks teie teist küsimust võtta, küll aga saan võtta kolleeg Tõnis Lukase küsimuse. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Lubasite riigi korda teha ja küllap siis kohendate pisut ka Kaja Kallase tehtut. Aga prognoosid mõnikord lähevad täppi, mõnikord ei lähe. Siin küsiti palju maksude kohta, nii et see on selle arupärimise üks põhiteemasid. On käimas niisugune – kuidas seda nimetada –, see nüüd halb nimetus ka ei ole: "autoostufestival" või midagi niisugust. Pakutakse huvitavaid uusi automarke ja ostmine on läinud päris aktiivseks, nii uute autode kui vanade autode ostmine. Kas on juba enam-vähem mingid prognoosid ka? Tõenäoliselt on nii, et kuigi autod ostetakse sel aastal ära ja need ühekordsed maksud ei laeku, aga aastamaksud hakkavad seda enam laekuma, kui rohkem autosid muretsetakse. Nii et rohkem autosid, elu läheb paremaks. Aga kuidas see kliima seisukohalt on, teie kui eelmine kliimaminister? Kas on näha, kas ostetakse vanemaid autosid rohkem või uuemaid, kliimatõhusaid või saastavamaid? Kuidas paistab?

Aitäh! Mul ei ole täna tõsikindlat teadmist või väga täpset statistikat, milliseid autosid nüüd rohkem ostetakse. Eks ma loen uudiseid ja kuulan neid turuülevaateid nagu teiegi. Aga ma arvan, et järgmise aasta alguses, esimeses ja teises kvartalis me näeme, mis siis aasta lõpus toimus, milliseid sõidukeid osteti. Minu isiklik veendumus, kui te küsite minu arvamust, on see, et arukas inimene valib endale selle sõiduki, mis on tema vajadustega kooskõlas, mis ei saasta liigselt ja mis on igakülgselt efektiivsem, sest kui me vaatame ka elektrisõidukeid, siis on üldlevinud teadmine, et umbes 15 000 – 20 000 kilomeetri või üle selle sõitmisel on elektrisõiduk juba kütuse mõttes säästlikum kui mis tahes teine. Nii et eks see kogu aeg areneb. Ja mida ma loodan ka, ma nüüd ei teagi, kuidas siin aasta lõpus see turg on arenenud, aga näiteks Soomes oli juba varasemalt täiesti korralik kasutatud elektriautode turg, mille üle nad ise rõõmustasid. Käisin ka seal, suhtlesime soomlastega, et kuidas nendel see pilt on. Ka Eestis on ehk see järelturg tekkimas. Aga veel kord, me siin ei müü ega osta autot ega ei tee neile reklaami. Las sellega tegelevad teised kolleegid. Loodame, et inimesed võimalikult säästlikult tarbivad ja võimalikult säästlikult liiguvad, see hoiab loodust ja on kasulik ka inimese enda rahakotile.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Härra peaminister! Te naersite siit kõnetoolist Tõnis Lukase küsimuse üle. Aga minul ei ole küll naljatuju. Teie soovitus, poliitiline käitumisjoonis ühiskonnale on: tarbige vähem! See on hea loodusele. Ja me näeme, et te olete tegelikult seda poliitikat väga edukalt tarbimismaksude suurendamisega ellu viimas. Eestist olete te kujundamas Euroopa tarbimismaksude tšempionit, esikoha [võitjat]. Samamoodi olete te realiseerimas seda agendat hinnatõusudega. Ja tulemust me oleme ju näinud. Härra peaminister! Härra peaminister! Härra peaminister! Ma juhin teie tähelepanu – te keskendute küll muudele teemadele praegu –, aga ma annan teile edasi ühe informatsiooni, millest te võib-olla teadlik ei ole. Eesti perede kindlustunne on konjunktuuriinstituudi baromeetri järgi halvenev. See, mida teie võtate positiivsena – heidate nalja siin parlamendi kõnetoolis, et näete, et inimesed tarbivad vähem, see on tore –, tähendab seda, et inimeste kindlustunne tulevikku vaadates on hapram. See on see, mida ma olen rõhutanud, et sellise kehva poliitikaga te võtate inimestelt ära tuleviku, just nimelt ebakindluse tekitamisega tulevikku vaadates – see ei ole mõistlik. Minnes nüüd tagasi tõsisemate asjade juurde, te viitasite sellele – kui ma küsisin, kui palju vähenevad valitsemiskulud aastal 2025 versus 2024 teie pandud eelarve[prognoosi] järgi – ja õpetasite mind, et lugegu ma teie nõuniku artiklit, et neid numbreid uurida. Ilmselt teie enda käsutuses seda informatsiooni ei ole. Ma hakkan nüüd teid selles valgustama, see informatsioon on teile silmi avav, isegi kui te püüate näiliselt keskenduda oma iPadile. Nüüd kuulake tähelepanelikult! Teie riigieelarve eelnõu seletuskirjast on tõepoolest võimatu aru saada, kui palju siis valitsemiskulusid kokku hoitakse. Koalitsioonileping selle aasta suvest, millele kõik koalitsiooni esindavad parlamendiliikmed alla kirjutasid, näeb ette valitsemiskuludena defineeritud toetusi, majanduskulusid ja palgakulusid vähendada kolme aasta perspektiivis 10% ja järgmisel aastal 5%. Vaatame, mis on tegelik olukord, võrdleme 2024. aasta ja 2025. aasta eelarvet. Need kuluread on kokku hinnatud ja selguvad hämmastavad tõsiasjad. Tööjõukulud järgmisel aastal mitte ei vähene 5% ulatuses, nagu teie koalitsioonileping lubas, vaid suurenevad 4,1%. Nüüd, kokku toetused riigieelarvest, mis eraldatakse, mitte ei vähene 5%, nagu te lubasite ja siin kõnetoolis teatasite, vaid suurenevad 0,8%. Ja nüüd, selleks, et teie eesmärk saavutada, tõepoolest majanduskulud, vastavalt 1,22 miljardit versus 1,141 [miljardit], vähenevad 85 miljoni euro jagu ehk 6,9%. Ja kogu vähenemine on kõigil neil tegevustel kokku 0,1% ehk 6 miljonit eurot. Kuus miljonit eurot! Mitte mingi 100 miljonit eurot, millest te räägite. Ja nüüd mul tekib kohe küsimus, kuidas see valitsus, härra Riigikogu esimees, saavutas selle, et ta suutis vähendada neid majanduskulusid. Hakkasime uurima ridade vahelt. Selgub, et tehtud on nii-öelda näivusele omane, näivale poliitikale omane hookuspookus. Nimelt on vähendatud Kaitseministeeriumi majanduskulusid 60 miljoni euro ulatuses, et saavutada selle loosungi realiseerimine. Silmapete! Kaitsekulude puhul on meil tegelikult eesmärk neid hoopis kasvatada. Niisiis, majanduskulude realt on tõstetud kaitseinvesteeringute kulude [reale] ja siis seda müüakse ühiskonnale, kes peab järgmisel aastal taluma üle miljardi euro suurust maksutõusu – nii Eesti inimesed kui ka Eesti ettevõtted –, kui mingit valitsemiskulude vähenemist. Härra peaminister! Teie valitsus esitas siia anekdootliku 2024. aasta eelarve muutmise seaduse, millega te panete ette, et jõulude ajal eraldada – ma näen, et te naerate ja seal pingsalt vaatate oma iPadi – 3,6 miljonit eurot Rahandusministeeriumile. Millise [põhjendusega]? Et korrastada riigi rahandus. Näete, ülejäänud rahvas läheb jõule pidama, aga Rahandusministeeriumile tuleb eraldada 3,6 miljonit eurot, selleks et korrastada riigi rahandus. Lohakalt on see riigi rahandus juhitud, näitavad need objektiivsed karakteristikud, nii näitavad ka õiguskantsleri ja riigikontrolöri hinnangud. Ja nüüd, tulles tagasi selle juurde, mis puudutab ettevõtjate kaasamist: te kahjuks ei mõistnud ettevõtjate probleemi. Ma arvan, et pigem te saite aru, mida ettevõtjad tahavad öelda, aga te vältisite seda probleemipüstitust. Ettevõtjate mure – andke andeks! – oli ju kantud sellest, et ebastabiilne valitsuse majanduspoliitika vähendab Eesti majanduse väljavaateid, muudab need kehvemaks. Kehv poliitika toob kehva juhtimise. Kehv juhtimine toob kehvema tulevikuväljavaate ettevõtjatele ja sealt tulenevalt kehvema tulevikuväljavaate inimeste elukvaliteedi mõttes. Ja see ei ole mul mitte loosunglikult öeldud, vaid teie enda Rahandusministeeriumi hinnang näeb ette seda, et Eesti inimeste reaalne ostujõud, mis tähendab elukvaliteeti, järgmisel aastal väheneb. Eesti majanduslangus eelmisel aastal oli Euroopa suurim. IMF-i [prognoos] selleks aastaks näeb ette Eestile paraku samuti Euroopa suurima majanduslanguse. Need on pretsedenditult kehvad näitajad. Härra peaminister! Te kõnelesite reedel teie partei 30. juubelisünnipäeval, et Eesti näitab demokraatiatele hoopis eeskuju. Kahjuks me näeme seda, et kehv poliitika laristab selle edu maha. Niisuguseid näitajaid ei ole Eesti majanduses vabanemisjärgselt nii pikaaegselt olnudki. Ja see on signaal, et midagi on poliitika elluviimises põhimõtteliselt valesti. See valitud poliitika käekiri ei vasta meie ettevõtjate ja meie majanduse väljavaadetele ega seega ka Eesti huvidele. Ja see on baasküsimus. See on see mure, mida [väljendasid] Eesti 40 ettevõtlusorganisatsiooni. Mul on kahju, et nende üleskutse ei saanud peaministrilt sisulise kvaliteediga vastust. Ja see on probleem. Aitäh!

Suur tänu! Kuna siin kõnes mainiti ka Riigikogu esimeest, siis ma korra mainin lihtsalt, et stenogrammiga tegeleb meil stenogrammiosakond. Siin oli lihtsalt retooriline märkus, et kas Riigikogu esimees ikkagi fikseeris kõnes kõik asjaolud ära. Me saame kõike stenogrammist järele vaadata. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

No võtame kolm minutit juurde. Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tõnis Lukasel ...

Üks hetk! Aa, juba on kolm minutit lisa antud. Lauri, palun!

Hea kolleeg Tõnis Lukas küsis, kuidas meil praegu autofestival edeneb ja milliseid autosid inimesed ostavad, kas keskkonnasäästlikke või mitte. Ja peaminister ütles oma vastuses, et tema loodab, et ikkagi ostetakse rohkem säästlikke, keskkonnasäästlikke. Aga mis on keskkonnasäästlik? Miskipärast on valitsuses ja ka koalitsioonis tekkinud selline arusaam, et elektriauto on keskkonnasäästlikum kui praegused sisepõlemismootoriga [autod]. Head sõbrad, nende elektriautodega tegelikult on erinevaid probleeme. Alustame toorainest. Teatavasti praegused akud sisaldavad nii liitiumi kui koobaltit. Koobaltit kaevandatakse valdavalt Aafrika mandril Kongo Demokraatlikus Vabariigis. 70% koobaltikaevandustest on just selles riigis. Kes neid kaevandusi omab? Loomulikult Hiina. Kõik see toore läheb Hiinasse. Nüüd, millistes tingimustes ja kes seda kaevandavad? Teadaolevalt valdavalt kasutatakse lapstööjõudu ja see vesi, mis kasutatakse koobalti kaevandamiseks, loomulikult lastakse loodusesse tagasi, mis jällegi reostab just nimelt keskkonda. Nüüd, rääkides majanduslikest mõjudest: kõik see toore jõuab Hiinasse. Hiina on kõige suurem akutootja: 76% kogu maailma akutootmisest kuulub Hiinale. Natukene tehakse Euroopa Liidus – 7% –, USA-s tehakse 7% ja 5% kogu toodangust [tuleb] Lõuna-Koreast. Ja kui me räägime sellest, et me soovitame oma inimestel, nii nagu Euroopas kogu see kliimakava ette näeb, rohkem soetada elektriautosid, siis neid fakte tuleb teada: kuidas kaevandatakse, mis riigis kaevandatakse ja kes tegelikult omab mõju kogu selle protsessi üle. Me ütleme ühest küljest, et meil ei peaks Hiinaga olema mitte mingisuguseid suhteid – siin on isegi pahaks pandud, et Riigikogu liikmed käisid Hiinas –, ja teiselt poolt, peaminister ütleb, et ostame keskkonnasäästlikke autosid, mis tegelikult ei ole keskkonnasäästlikud. Või siis ostke elektriautosid ja siis te maksate vähem automaksu. Aga elektriauto on tunduvalt kallim. Kust inimene saab selle raha? Nii et see on ausalt öeldes kuidagi eluvõõras. Kahju, et sellised mõtted kõlavad nii peaministrilt kui ka teistelt ministritelt, kes on praegu valitsuses. Võiks rohkem ennast kurssi viia kogu selle protsessiga. Mis puudutab kaasamist, peaminister mainis ära siin minu küsimuse peale, et tal on hea meel, et Isamaa ja Keskerakond on kuidagi lähenemas. Aga ma arvan, et opositsioon peabki olema tugev. Kui vaadata viimaseid reitinguid, siis mina ütlen heale peaministrile, et teil ei ole rohkem mandaati. Koalitsioonil ei ole juba ammu mandaati, aga vaatamata sellele te võtate ikka Eesti inimeste vaenulikke otsuseid siinsamas saalis vastu. Küsitluste põhjal valitsusel ei ole usaldust. Koalitsioonil ei ole usaldust! Nüüd, rääkides kaasamisest, siis küsimustes [on välja toodud] ja ka eelkõneleja siinsamas puldis tõi välja, et tegelikult kõigi need viimaste oluliste otsuste puhul, mis mõjutavad meie majanduskeskkonda, seda kaasamist ei ole olnud. Ja sellele on pööranud tähelepanu kõik katusorganisatsioonid, ettevõtjad. Teate, ma käin hästi palju ringi ja suhtlen inimestega. Ma käin ja suhtlen loomulikult ka ettevõtjate ja erinevate liitudega. Ja ma võin öelda, et nii negatiivset suhtumist nende poolt praegusesse Reformierakonda ei ole ma ammu kohanud. Ammu! Kui enne ettevõtjad ikkagi arvasid, et Reformierakond mingilgi viisil seisab nende eest, siis nüüd on ettevõtjatel see illusioon juba ammu kadunud. Ja kõik need otsused, mis on võetud vastu erinevate maksutõusude ja uute maksude kohta, on loomulikult tehtud kiirustades, ei ole kooskõlastatud ja majanduskeskkonnale mitte mingil viisil hästi ei mõju. Kui me räägime meie pensionäridest, siis mul on hea meel, et kui tõesti peaminister on öelnud, et pensionärid peavad saama pensioni, nii nagu nad on seni saanud, 5. kuupäeval, siis me kindlasti kontrollime üle, kas peaminister ka oma sõna peab ja annab vastava valdkonna ministrile edasi oma sõnumi, et keegi pensionäridele pensioni väljamaksmise kuupäeva ei muudaks. See on vähim, mida praegu saaks teha pensionäride [heaks]. Mis puudutab üksi elavaid pensionäre, kes on hooldekodus, siis kuidagi küüniline on öelda, et me maksame seda toetust oktoobrikuus 200 eurot riigi poolt üksi elavale pensionärile siis, kui ta elab üksi, aga hooldekodus ta ei ole ju üksi. Need sõnad kõlasid siin peaministri suust. See pensionär, üksi elav pensionär hooldekodus ei ole üksi ja seetõttu me võtame nendelt raha ära. 6700 pensionäri, kogusummas 1 340 000 eurot. See on see koht, kus riik on otsustanud: meil on vaja kokku hoida, hoiame nende üksi elavate pensionäride pealt kokku, kes tegelikult ju üksi ei ela, nad on seal hooldekodus, naudivad seda elu. See on see sõnum, mis praegu peaminister ütles. Ja ka seda seaduseelnõu ei kooskõlastatud suurel ringil. See on see seadusloome, mida me siin igapäevaselt [teeme]. Ja koalitsioonisaadikud ilusti tõstavad kätt või vajutavad rohelist nuppu nende seaduste puhul. Need on tõsised probleemid ja miskipärast praegune peaminister, uus peaminister ei taha nendega tegeleda. Mina küll kutsun üles peaministrit: see, mis puudutab praegu nende üksi elavate pensionäride toetuse äravõtmist, kes elavad hooldekodus – ärge tehke seda! See ei ole õige, see ei ole hea ja tegelikult teie võimuses on praegu [see ära hoida]. Aitäh!

Aitäh! Ja palun Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi! Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Lugupeetud Riigikogu esimees! Härra peaminister, oma õigustavas kaitsekõnes te tsiteerisite presidenti, et lõputu arutelu maksude teemal tuleb lõpetada ja tunnistada eksimust, kui midagi läks valesti. Kõigepealt, kas tegemist on ikka lõputu maksufestivali või, ma ütleksin, maksukarnevaliga lausa, kui seda on arutatud pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi – pärast valimisi – ja sedagi mandaati selle poliitika elluviimiseks – pean silmas just eelkõige maksupoliitikat – saamata. Samas, põhiseaduse muudatuse – põhiseaduse muudatuse! –, mis on väga fundamentaalne muudatus, mis puudutab Vene riigi kodanike valimisõigust kohalike omavalitsuste volikogude valimistel ja kodakondsuseta isikute õigust valida, me oleme tõstatanud juba mitu aastat varem, kui olid 2023. aasta Riigikogu valimised. Koalitsiooniläbirääkimistel koos teiega me püüdsime seda teemat puudutada, aga me ei näinud Reformierakonnal entusiasmi, et selle teemaga kaasa tulla. See arutelu on kestnud palju kauem. Ja me ei ole tänaseks jõudnud kaugemale kui, ütleme, ikkagi ühe pooliku põhiseaduse muudatuse ja õiguslikult ebakvaliteetse muudatuse menetlemise algusesse. Aga maksupoliitikas oleme me jõudnud ridamisi kehtestada uusi makse, lõivusid, uusi ja suuremaid aktsiise, tõsta erinevaid kehtivaid makse ja nii edasi. Sõja algusest on läinud juba 1000 päeva mööda, aga me ei ole selle põhiseaduse muudatusega veel kuhugi jõudnud. Nii et rääkida siin, justkui maksuarutelu on olnud tohutu pikk – tohutu pikk – ja see tuleb kohe kiiresti ära lõpetada, nii nagu president olevat vihjanud, see ei ole tegelikult õige. Ja kas midagi läks valesti? Minu arvates kõik läks valesti. Läks valesti see, et enne valimisi varjati Eesti rahva ja valija eest tegelikke plaane, mis olid küpsenud erakonnas juba varasemalt, ja pärast valimisi hakati seda poliitikat ellu viima ilma mandaadita. See on läinud valesti ja selle tõttu kogu see meie eelarve ja maksupoliitika sellises kahetsusväärses seisus ongi, nagu ta on. Nüüd, mis iseloomustab seda, et teie lõpetate maksufestivali. Aga kogu see festival oli valel ajal. Ma võrdleksin seda põllumehega, kes peaks lähtuma loodusseadustest, et kui sa külvi teed ikka valel ajal, kui sa külvad alles juulis või augustis, siis on ette teada, et tuleb ikaldus. Ja vaat selle maksupoliitika aruteluga oligi nii. Pärast valimisi oli hilja arutada. Õige aeg oli enne valimisi avalikustada oma plaanid, mis puudutavad Eesti maksumaksjaid, inimesi, ettevõtjaid, koduomanikke. Ääretult kahetsusväärne! Ma tulen tagasi siin maamaksu kehtestamise juurde, mis on väga hea või, kust otsast vaadata, halb näide. 2001. aastast ei ole [maa] korralist hindamist läbi viidud ehk Eesti riigis ei ole korrektselt täidetud kehtivat seadusandlust ja seda õigusruumi, mis oli antud, ei olnud kehtestatud. Maamaks, turupõhine maamaks oli oluliselt suurem, kui tegelikult maaomanikud seda maksid, ja lõhe tegeliku turupõhise maamaksu ja makstava maamaksu vahel aina kasvas. Ja ühel hetkel, kui jõuti läbirääkimisteni ja uue eelnõu väljatöötamiseni, siis see võttis päris pikalt aega. Seal olid tõesti kõik erinevad osapooled kaasatud ja see [protsess] kestis umbes kümme aastat läbi erinevate koosseisude, läbi erinevate Riigikogu koosseisude, üle mitmete valimiste. Sest see puudutas väga suurt hulka inimesi ja see on väga fundamentaalne maks. Ja lõpuks jõuti siis nii-öelda … Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… laiapõhjalise kompromissi ja konsensuseni siin Riigikogu saalis, kus opositsioon ja koalitsioon ühiselt hääletasid ja millega nõustusid ka maaomanikud, ettevõtjad, koduomanikud, et me anname selle redeli: 10% kaupa hakkab maamaks tõusma. Sellest said lähtuda kõik ettevõtjad oma äriplaani koostamisel, pankadesse pöördumisel, koduomanikud oma kodu soetamisel ja nii edasi. Ja mis siis nüüd? Teie koalitsioon pärast Riigikogu valimisi mõne kuu jooksul pööras selle ümber, järgmisest aastast on 50%-line tõus ja ülejärgmisest aastast 100%-line tõus. Ja kogu see redel ja õiguskindlus ja usaldus riigi vastu kukkus kokku või õigemini, sai veel tugeva tagasilöögi kogu selle maksupoliitika peale. See on ehe näide, kuidas tegelikult võim ei tohi käituda. Kuidas võim ei tohi käituda! Nii et see erinev õigusloomekultuur, mida praegune valitsus ja valitsuskoalitsioon viljeleb, ja see, mida ta soovitab parlamendile, jagades nii-öelda vastutust parlamendile, öeldes, et parlament on autonoomne, et kui parlament võttis vastu, siis kogu parlament vastutabki. Jah, kogu parlament kahetsusväärselt vastutab ja mina ka opositsiooni liikmena tunnen vastutust kodanike ees, kuigi ma hääletasin niisuguse maksupoliitika vastu ja olin ka niisuguse maamaksu tõstmise vastu mitte ainult tema rahalise mõju pärast, vaid ka selle pärast, kuidas kodanikega käituti, kuidas riik käitus. Ma olin selle vastu, aga ma olen kaasvastutaja. Ja minu arvates on vastutustundetu peaministril kontekstiväliselt tulla siia ja öelda, et parlament on autonoomne ja kui parlament võttis vastu, siis see on parlamendi autonoomne valik. [Ei saa] kõike ühte patta panna! Nii et selline kahepalgeline õigusloomekultuur tuleb Eesti riigis lõpetada, muidu me ei taasta usaldust kodaniku ja riigi vahel. Ja ma väga loodan, et peaminister võtab siin peale neid läbirääkimisi sõna ja tunnistab, et midagi läks väga valesti. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tuletan meelde, millest me täna räägime. Täna me räägime sellest, et ei kaasata ettevõtlusorganisatsioone otsuste tegemisse. Ja kui siin härra peaminister ütles, et me teeme riigi korda, siis selle kordategemise all pidas ta silmas seda, et tõstame makse, tõstame aktsiise. See ongi siis riigi kordategemine. Ja irooniaga ütles ta seda, et mõtle, kui hea meel tal on, et Isamaa on nüüd leidnud ühisosa Keskerakonnaga. Mind natukene üllatas see iroonia, sest iseenesest, milleks me siin Riigikogus siis üldse oleme, kui me ei püüagi kuskil ühisosa leida. Antud juhul ma ei tea, mida peaminister silmas pidas, aga ma saan aru, et Keskerakonnaga meil – ja mitte ainult, ka EKRE-ga, teiste opositsioonisaadikutega – ühisosa tõesti on selles, et me kõik leiame ühtemoodi: praegune majanduspoliitika maksude tõstmisega viib tegelikult Eesti katastroofi. Ja kui nüüd rääkida sellest, et see ühisosa justkui ei olegi oluline, siis mulle tundub, et tõesti, härra peaminister ei pea oluliseks ühisosa ettevõtjatega. Aga majanduse alus teatavasti on ettevõtlus ja kui me ei arvesta ettevõtjate arvamusega, siis kelle arvamusega me üldse arvestame? Ma mäletan seda, kui Reformierakond loodi 30 aastat tagasi, hiljuti oli just juubel. Ma olin ise ka Reformierakonna valija ja toetaja alguses. Ja miks? Sellepärast et see oli ettevõtjate poolt, ettevõtjatele [mõtlev] ja ettevõtjaid arvestav erakond. See on väga oluline. Ja tõesti pean kiitma sel ajal vastu võetud otsust, ettevõtete tulumaksu kaotamist, mida nüüd muidugi hakatakse jälle vaikselt taastama. Aga nüüd tundub, et on tekkinud uus plejaad poliitikuid, kes ei ole ettevõtlusega tegelenud ja on lihtsalt – ma nimetaksin nii, kuigi see on võib-olla ebaviisakas – poliitbroilerid, kellel ei ole tegelikult aimu majanduse alustaladest. See tänane arutelu siin, miks me seda just välja toome, et ettevõtjaid ei kuulata, on ju oluline. Üks asi on see, et vahel tulebki makse tõsta. Nagu Helir-Valdor Seeder enne ütles, tuleb mingil hetkel seda teha, aga mitte sel ajal, kui majandus kukub. Sellest on korduvalt siin räägitud. Samas on ka ettepanekuid ettevõtjatelt. Meie erakond, Isamaa Erakond on korduvalt korraldanud ettevõtjatega kohtumisi ja seal on [tehtud] ka selliseid ettepanekuid, mis ei ole rahaliselt otseselt riigile koormavad, vaid on täiesti mõistlikud ettepanekud. Ka neid ei arvestata. Ma toon sihukese markantse näite. Meil oli transpordiettevõtjatega majanduskomisjonis arutelu, väga lihtne arutelu selle üle, et keelati ära peatumine [kauba] maha‑ ja pealelaadimiseks. Öeldi, et selleks peab auto sõitma kuhugi parklasse. Ettevõtlusorganisatsioonid ütlesid, et see on täiesti mõeldamatu, et kui nad peavad kolima näiteks klaverit, aga ei saa seal peatuda. Kõik olid väga mõistlikud argumendid ja arutati seda asja, aga vastu võeti ikkagi see seadus, et ei tohi enam peatuda. Siin ei ole ju mingit põhjendust, justkui riigi rahakott on õhuke. Ja samas rääkis peaminister siin energiapoliitikast. Roheline energiapoliitika ja kuivõrd oluline … Ma paluksin lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

… on see, et elektriautod tuleksid meie riiki. Seda puudutas ka kolleeg Lauri Laats. Selle energiapoliitikaga on samamoodi, ei vaadata pikemalt tulevikku. Ma olen väga palju siin Riigikogu kõnetoolist rääkinud meretuuleparkidest, sellest, kui kallis see on, ja sellest, mida püütakse Saaremaale rajama hakata. Praegu juba tehakse kulutusi, enne, kui on korralik arutelu läbi käinud sel teemal. Planeeritakse seda elektriliini, mida tegelikult ei oleks vaja, mis saastab meie loodust ja hävitab Saaremaa kui puhta loodusega saare. Oleme sellel teemal rääkinud, aga keegi ei kuula. Samamoodi nagu ei kuulata ettevõtjaid, ei kuula praegu ka härra peaminister seda, mida ma siin räägin. Ikka jätkub selline suur mull, rohemull. Sellest peaks ju aru saama, et kui me teeme elektrienergia püsitasudega kordades kallimaks, siis ei ole me enam konkurentsivõimelised. Ja siin tuleks kuulata nii ettevõtjaid kui ka neid poliitikuid, kes sellest räägivad. Muidu on hiljem täpselt sama nagu Auverega. Ja siin tuleb ka öelda, et Auvere tegemise mõte oli mõistlik, aga see, kuidas viidi läbi konkurss ja kes seda ehitas ja kuidas seda ehitati, oli üdini mäda. Kui me ei õpi minevikust, siis võiksime mõelda, kust me siis veel õpime. Samasugune on Nordica näide. Meil oli äärmiselt vajalik teha Estonian Airi, ma saan aru, et meil oleks ühendused välismaailmaga, aga milleks oli seda Nordicat vaja? Praegu käib järjekordselt selline hämamine, Nordicat ka ei suudeta ära lõpetada. Seda ei suudetud ära lõpetada pool aastat tagasi, kui see oli majanduskomisjonis. Ma tegin ettepaneku, et lõpetame selle ära, teeme õudse lõpu. [Öeldi:] "Ei, meil on mingid kosilased." Ma arvan, et [seda ei lõpetatud] sellepärast, et peaministril oli vaja peaministriks saada, muidu võib-olla oleks liiga suur kära tekkinud sellest. Me peame kuulama nii ettevõtjaid kui ka opositsioonipoliitikuid, see on kõige olulisem. Rohkem mul ei ole midagi lisada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Jah, soovib. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Siin oli suur hulk erinevaid väiteid. Kõigepealt oli siin üks emotsionaalselt üles köetud mees, kes vehkis kätega. Ta on kuhugi kadunuks jäänud. Loodan, et ta kuskil teleri taga on. Küttis ennast üles ja pani jooksu. (Saalist öeldakse midagi.) Helir-Valdor Seedrile selgituseks: see oli Urmas Reinsalu. Ärge ajage kahte inimest sassi. Nad on veidi ühte nägu, aga mis teha. Nii, mitu asja. Kõigepealt majandusest. Olgu siis öeldud, et selle valitsuse ajal sünnib Eesti läbi aegade suurim tööstuste kasvuvõimaluse plaan. On juba sündinud. Me oleme pühendunud Ukraina aitamisele, [selleks läheb] 0,25% meie SKT-st igal aastal, see on 100 miljonit ja veidi peale. Iga aasta 100 miljonit, kolme-nelja aastaga 300–400 miljonit. Eestis on võimalik toota selle nimekirja alusel seda, mida Ukraina vajab. Kaitsetööstus kasvab Eestis väga [suure] hooga. Tegemist on äärmiselt potentsiaalika võimalusega, eriti arvestades Eesti senist IT ja IKT edulugu. Sellest on palju õppida, palju sellist valdkondlikku katet, alates sellest, kuidas tehnoloogiat arendada, kuni selleni, mida me saame tehisintellekti baasil kasutada. Seda esiteks. Teiseks, maksurahu, ükskõik, kas see opositsioonile meeldib või mitte, on siiski paratamatus. Maksurahu oleme me kokku leppinud ja ettevõtjad seda mõistavad. Kohtusin just tööandjate keskliiduga, nemad ütlesid, et nende jaoks ongi peamine maksurahu, mis on välja öeldud, et midagi uut peale laia julgeolekumaksu ei tule. Omalt poolt võin kinnitada: see [lubadus] peab. Kui keegi tahab uusi makse kehtestada, tahab sellel teemal debatti pidada, näiteks Isamaal on erinevaid ettepanekuid, siis ta võib seda debatti pidada, aga ta peab ka elama teadmises, et ta saab seda mandaati küsida 2027. aasta Riigikogu valimistel. Ja nii see ka on. Nüüd, vaadates veel, varasemalt olid riigis tavaks julgeolekukabinetid, nüüd on majanduskabinetid. Koos ettevõtlusega igapäevaselt, iganädalaselt tegeleme sellega, et ettevõtlus saaks konkurentsivõimelisemaks, et meie ärikeskkond saaks konkurentsivõimelisemaks. Valitsus ei vaja selleks vahendajaid. Opositsiooni ettepanekud on alati teretulnud ja me kuulame ära kõik just selle lootusega, et seal leidub asjalikke ettepanekuid. Kui neid on, siis võtame kindlasti arvesse, pole kahtlust, see ongi nii. Aga vahendajaid ei ole sellegipoolest vaja. Me suhtleme otse ettevõtjatega iganädalaselt, igapäevaselt, et saada kätte just seda, mida teha, et ettevõtlusel Eestis oleks lihtsam. Me arutame reeglite lihtsamaks muutmist, protsesside kiirendamist, oleme loonud ja ettepoole ajastanud suurinvesteeringute Eestisse toomise meetme, oleme ära määranud näiteks tuuleparkide erinevad arendusalad ja palju muud. Kui te vaatate valitsuse lehele, siis seal on majanduskabinettide otsustest – mitte isegi kogu debatist, vaid ainult otsustest, ja igast korrast neid otsuseid on – kena ülevaade. Nii et kes tahab, saab sinna minna, selle kaudu püsida kursis. Tulemas on kaitsetööstuse pargid. Kaitsetööstus on samamoodi arengus, nagu ma juba mainisin, esimesed konkursidki juba toimunud. Ja kui vaadata Eesti majanduse üldist ja majapidamiste üldist kindlustunnet, siis jah, kindlasti kolmas kvartal on olnud keeruline, selles pole kahtlust. Nagu ma olen öelnud, viimased kaks aastat on olnud keerulised, tingimata, sellepärast et euribor ehk raha hind on tõusnud, euribor on olnud kõrge, meie sihtturud on olnud keerulises olukorras, nõudlus on olnud väiksem. Kuid nagu analüüsid näitavad, ees ootavad lihtsamad ja paremad ajad. Aga valitsusel on siin päris palju erinevaid asju teha. Muu hulgas energeetikas hoolitseda selle eest, et energia oleks soodsam ja puhtam, et Euroopa Liidu raha läheks kiiresti kasutusse, Rail Balticu hanked, et kõik konkursid, mis on korraldatud, viiksid selleni, et kopp maasse saaks, ja kõik muud sammud. Nüüd mõned märkused veel. Lauri Laats tuli siia pulti, küsis lisaaega ja rääkis palju igasuguseid veidrusi, muu hulgas sellest, kuidas säästlikumat transporti ei saa teha.

Ma korra küsin, lugupeetud peaminister, kas vajate lisaaega.

Küsin minagi. Küsin.

Kolm minutit lisaaega. Nii, jätkame Lauri Laatsi aja küsimisega.

Jah. Küsis lisaaega ja rääkis veidrat juttu autodest. Ütleme nii, et ma ei pea mainima automarki, millega Lauri sõidab, aga kuna me hommikul kohtusime, siis ma olen kindel, et see auto ei nõua vähemväärtuslikke materjale kui mis tahes uus auto. Kes tahab, võib ise sellega tutvuda. Kindlasti tegemist on kvaliteetse sõidukiga. Ja jutt sellest, et uuem autopark ei ole säästlikum, ohutum ja pikema ekspluatatsiooni korral loodusele säästlikum, kuulub masinapurustajate liikumise seisukohtade hulka. Nüüd, mis Isamaast siin kostis? Mart Maastikul oli ettepanek Nordica lõpetada. Mina olen olnud väga kriitiline ja tellinud ministrina erikontrolli selles ettevõttes toimuva suhtes. Mina olen öelnud, et seal on alati kaks võimalust: kas ettevõtte lennunduspool lähebki pankrotti ja me müüme need varad ehk lennukid maha või veab välja ja on võimalik erastada. Kui on võimalik erastada, väga hea, kui ei ole võimalik, siis veel kord: opereerimise pool lähebki selle tõttu, mida eelmine juhtkond korraldas – seesama asi, mille pärast kriminaalmenetlus on praegu käimas –, pankrotti. Needsamad materjalid, muuseas, sellest erikontrollist – täies ulatuses, mitte ainult avalikkusele avaldatud osa – on kõigile parlamendiliikmetele kättesaadav. Kes on tahtnud, on saanud lugeda ja saanud aru, milles asi on. Nii et seda ei saa välistada, et ettevõtte erastamine ei õnnestu ja ettevõte lähebki pankrotti. Siis müüme need varad. Ka valitsuskabinetis olid mõlemad variandid arutusel. Ja seal ei ole mingeid emotsioone peale selle, et riigiettevõte ei peaks nii viletsalt juhitud olema – see on minu isiklik arvamus. Nüüd viimane punkt, mis siin on kõlanud ja mida ma olen Isamaa esitlustes ka varem näinud. Teil, Isamaal, on selline jutt, justkui kogemata on juhtunud õnnetus, et autosid ei tohi edaspidi kõnniteel parkida. See ei ole kogemata juhtunud õnnetus, see on täiesti teadlik otsus. Lapsevankriga inimesed ei pea suruma ennast autode vahelt läbi. Ei pea! Kõnnitee on jalakäijatele, sõidutee on sõidukitele, prooviks neil kahel vahet teha. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Me lõpetame tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise.