Eraldised omavalitsustele

Kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on eraldised omavalitsustele. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Haridusministeerium ja Eesti Haridustöötajate Liit on kokku leppinud, et selleks, et hariduse [andmist] korraldada ning koolides õpetajate koormust reguleerida ja nende kvalifikatsiooni arvesse võtta, suurendatakse diferentseerimisfondi ja selle alusel viiakse sisse või taastatakse õpetajate karjäärimudel, mis kunagi ka oli. Diferentseerimisfondi on planeeritud aastal 2026 suurendada praeguselt 20%‑lt palgafondiga võrreldes 22%-le ja järgnevatel aastatel, 2027.–2028. aastal, [on kavas] ka protsendi võrra tõsta, nii et 24%‑ni. See on kindlasti lahendus, aga ma olen väga pettunud, et sedasama lahendust ei laiendata kutsekoolidele, kus diferentseerimisfondi niisugusel kujul ei ole olemas. Järelikult, karjäärimudeli rakendamine kutsekoolides, kes teevad ka väga tänuväärset tööd, sama haridustööd, ei ole võimalik ja rahastamise [küsimus] nende puhul ei ole lahendatud. Loodan, et ka see lahendatakse. Nii et asja saab parandada. Küsin selle kohta, mida haridusminister on väitnud, et valitsuse poolt on antud garantii, et järgnevatel aastatel need vajalikud summad on olemas. Samas andsid eelmisel nädalal omavalitsusjuhid ka meedia vahendusel teada, et nad ei tea sellest garantiist midagi ja nad on teada saanud, et tegelikult valitsus vastavat otsust langetanud ei ole. Ma küsin siis, kas valitsus on langetanud otsuse, et karjäärimudeli rakendamiseks järgnevatel aastatel on vajalikud finantsid olemas.

Aitäh! Tutvustan veidi pikemalt, kuidas see protsess on käinud, siis on see pilt ees. Ma ilmselt tean ka seda avaldust, millele te viitasite. See vist oli Reformierakonna omavalitsuskogu, kui ma ei eksi, ma nii eeldan. Haridusminister tutvustas, jah, 26. septembril valitsusele üldharidus[kooli] õpetajate karjäärimudeli rakendamist. See toimus valitsuskabinetis. Karjäärimudel on neljaastmeline ja see on seotud õpetaja kutsestandardi tasemetega. See on plaanis kehtestada haridus‑ ja teadusministri määrusega. Ka informatsiooni lisavajaduse kohta andis ta valitsusele. See tõepoolest, nagu te kirjeldasite ka küsimuses, tähendaks seda, et diferentseeritav osa tuleks järkjärguliselt tõsta 24%‑ni aastatel 2026–2028. See kõik on korrektne. Eelarve lisavajadus tähendaks 7 miljonit kuni 11 miljonit aastas. Valitsuses võtsime selle informatsiooni teadmiseks. Täiendavalt sõnastas haridusminister selle nii, et kui tal on võimalus see raha leida kas oma valdkonna kärbete abil või oma valdkonna palgatõusude [arvel], siis saab ta selle raha sealt leida. Valitsus täiendavalt raha ei eraldanud. Sellest tuleneski Reformierakonna omavalitsusjuhtide positsioon, kes ütlesid, et nad mõistavad haridusleppe nii-öelda olemust ja ideed, see on arusaadav, aga see lepe tuleks sõlmida seejärel, kui on täpselt pandud paika selle rahastamise alused. See on muidugi korrektne ja igati arusaadav, sest haridusministri informatsioon võeti teadmiseks, ja see, et haridusministril on võimalik sellises suurusjärgus summa oma haldusalas tulevikus leida või võtta see tulevaste palgatõusude nii-öelda arvelt, on enam kui tõenäoline. Nii et küllap haridusvaldkond ja haridusminister selle ka katta suudavad. Tegemist ei ole ilmselt tühja jutuga. Aga selleks, et see kõik saaks fikseeritud, ongi eelarveprotsess. Eelarveprotsess järgmisel aastal käivitub, nii et selle järel saavad ilmselt kõik need detailid paika.

Aitäh! Tõnis Lukas, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Jah, karjäärimudeli taastamine on kahtlemata kiiduväärne. See, et selles on haridustöötajad ja haridusminister omavahel kokku leppinud, on ka väga hea, on hea, et see koosmeel on olemas. Kahtlemata, tingimustes, kus valitsus on ka koalitsioonileppes antud palgalubadusi [murdnud], ta ei ole [vajalikul] määral palgatõusudega edasi läinud, öelda, et haridusminister võtab tulevikus karjäärimudeli rakendamise raha palgafondi seest, on kindlasti häiriv haridustöötajatele, sest seda nad ei eeldanud. Nad eeldasid, et selleks antakse ikkagi täiendavad summad. Hariduse sisemistest reservidest niisugust panust ei ole kindlasti võimalik teha. Valitsuse protokolliline otsus, mis garantii annaks, võiks olla midagi sellist, et karjäärimudel tuleb rakendada ja haridusministril tuleb esitada vastav taotlus 2026. aasta ja nii edasi aastate riigieelarve eelnõu kohta. Aga võttes teadmiseks, et sellist ülesannet haridusministril ei ole, siis järelikult valitsus selle teema juurde vabatahtlikult ei tule, ju siis haridusminister peab järgmistel eelarveläbirääkimistel olema intensiivsem. Igal juhul, kui seniseid lubadusi pole saanud uskuda, miks siis uskuda seda? Samas tahan ma küsida selle kohta, et te rääkisite praegu omavalitsuste nimel, et omavalitsused kas kirjutavad alla või ei kirjuta alla. Kas valitsus on andnud oma protokollilise otsusega haridusministrile volitused sellise kokkuleppe allakirjutamiseks, mis kätkeb ka lubadusi riigieelarve kohta?

Aitäh! Kõigepealt õpetajate palgast. Mullu jõudis Eesti õpetajate tegelik keskmine palk – koos omavalitsuste enda vahenditest makstud lisarahaga – 119,6%‑ni Eesti keskmisest palgast. See on oluline informatsioon. Punkt üks. Punkt kaks. Ma tean, et seda debatti peeti eelmises valitsuses. Ma ei tea, milline see täpne protokolliline otsus on – ma mõtlen eelmise peaministri valitsuse [otsust] –, mul seda praegu käepärast ei ole, pärast vaatan järele ja saadan teile. Punkt kolm. Et oleks klaar, siis kui riik teeb sellise hoolega kärpeid, nagu me oleme plaaninud, 10% – välja arvatud pensionid, mida me ei olnud nõus kärpima, samuti kaitsevõime, sisejulgeolek ja õpetajad –, kui ta teeb need kärped ära, siis on meil 2026. aastal võimalik tõsta palku ja sellesama palgafondi tõstmise tõttu on ka haridusministril võimalik teha ise [raha] ümberjaotamisi. Ehk haridusminister ise teeb neid ümberjaotamisi.

Aitäh! Lisaküsimus, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Ma ei saanud vastust oma eelmisele küsimusele, kas valitsus loobub sõnavabaduse liberaalsest tõlgendusest ja võtab päevakorrast maha vihakõneseaduse toomise siia Riigikokku ja sellega ühiskonna suukorvistamise. Aga ma saan aru, et külvivolinikud ei ole veel oma korraldusi kätte saanud ja seetõttu on segadus, ei ole veel veendumust, kuidas on õige ja kuidas on vaja. Mu küsimus puudutab natukene teise kandi pealt seda, mille üle kolleeg Lukas teiega arutles. Küsimus puudutab meie meditsiini. Isiklikest ning tuttavate ja sõprade kogemustest võin öelda, et meie meditsiinisüsteem on lakanud maakondades suurel määral toimimast. Kui me läheme mõnda maakonnahaiglasse näiteks pühapäevasel päeval või ka õhtusel ajal, öisel ajal, siis seal ei ole tihtipeale röntgenit, seal ei saa teha mingeid muid protseduure. Ka nädala sees on niisugune olukord, kus spetsialist tuleb spetsiaalselt välja kutsuda, et seda protseduuri teha. Meie eriarstid gastroleerivad mööda Eestit, silmaarstid ja igasugused muud spetsialistid käivad teatud päevadel, teatud tundidel maakonnahaiglates. Ma ei ütleks, et nad käivad seal ainult palgalisa teenimas, loomulikult osutavad nad seal meditsiiniabi patsientidele. Aga see ei ole normaalne! Meil oli siin ennist juttu regionaalpoliitikast ja mingite regioonide moodustamisest, et olukorda parandada. See ei paranda küll kohe kuidagi meditsiini olukorda maakondades. Mida valitsus kavatseb teha, et see asi veel hullemaks ei läheks? Me oleme haiglaid järjest kinni pannud, me oleme igasuguseid osakondi sulgenud. Tulemus ongi see, et sisuliselt ei ole võimalik tihtipeale isegi esmaabi saada. Esmaabi saab niimoodi, et sa omal jõul lähed maakonnakeskusesse …

Teie aeg!

… ja sealt tuuakse sind kiirabiga Tallinnasse või viiakse Tartusse. See on ebanormaalne olukord. See on valitsuse vastutusel ja valitsus peab midagi ette võtma!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Kõigepealt vabadusest. Siin võivad olla erinevad vahendid või lahendused, aga Reformierakonda tulin mina omal ajal just vabaduse pärast. Ma arvan, et vaba olemine ja vabadus on Eestis üks kõige olulisemaid väärtusi, mis siin on. Meediavabaduse puhul, mida hinnatakse, on ka indeks olemas, 2023. aastal me olime kaheksandal kohal, eelmisel aastal kuuendal, nii et Eestis on vaba sõna ja meedia. Seda esiteks. Teiseks, haiglatest rääkides: uusi tervisekeskusi on tulemas, näiteks Viljandis. Aga tervisevaldkonna laiema plaani, sellise tervisekeskuste plaani ja selle, kuidas haiglate erinevad võimsused on jaotatud, see arutelu on terviseministri [algatusel] tulemas, ta toob kaasajastatud plaani valitsusse. [Me seda] hindame, sest lõppkokkuvõttes ongi siin seesama küsimus, milliseid teenuseid kus sa saad osutada selle raha eest, mis sul on. Samal ajal me peame ju praegu täiendavat raha koguma, suurendama kaitsekulutusi, erinevaid asju tegema, nii et eks [küsimus on seal just see] investeeringutevaheline jaotus. Aga üldjoontes jah, ma olen nõus, et tervisevaldkonnas tuleb samamoodi teha valikuid, [tuleb otsustada, milliseid teenuseid] me suudame kus osutada, et kvaliteet oleks võimalikult hea, et nii tervishoiupersonalil, arstidel, [teistel] tervishoiutöötajatel oleks seda hea teha, kui ka patsientidele oleks kvaliteetne teenus võimalikult kiiresti kättesaadav. Nii et kui me tervisevaldkonna plaani valitsuses läbi arutame – ma arvan, et see juhtub veel enne selle aasta lõppu –, siis saab seda kindlasti ka avalikkusele täpsemalt kirjeldada ja siis te saate debatti jätkata.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.