Peaministri maksufestivali lõpetamise lubadus

Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on peaministri maksufestivali lõpetamise lubadus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Just hiljuti ilmus uudis, et Justiitsministeeriumist on läinud kooskõlastusringile notaritasude tõstmise eelnõu. Te olete mitmeid kordi siit puldist, olles Riigikogu saalis, välja öelnud, et teie tahate tagada maksurahu, ehk maksufestival peab lõppema. Tegelikult neid uudiseid erinevate teenuste hindade tõstmise kohta tuleb pidevalt peale, mis tähendab, et ega maksurahu ju sellisel viisil ikkagi ei ole. Arusaadav on, et loomulikult ei ole [notaritasu] selline traditsiooniline maks. Aga samas, notaritoimingute kogumaht on 270 000 toimingut aastas, see eelnõu, mis praegu kooskõlastusringil on, tõstab nende tasusid 30% ja kogusummas on see 11,5 miljonit, nii et igal juhul seda saab tõlgendada ja peaks tõlgendama kui maksutõusu. Siit ka küsimus: kas olete kursis sellega, et justiitsminister algatas selle eelnõu? Millisel viisil te seda hetkel näete? Kas tõesti antud olukorras, kus ka majandusminister, kes samuti siin on, teab väga hästi, mis olukorras on majandus, et seal ei ole mitte midagi head, ja makse te tõstate pidevalt, mis kajastub nii järgmise kui ka ülejärgmise aasta eelarves, on siis tuldud uue ettepanekuga, mis jällegi kindlasti ei soodusta meie inimeste igapäevast elu?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt tänan küsimuse eest. Sõnastaks vastuse võib-olla nii, et see koosneb mitmest osast, nagu küsimuski oli. Kõigepealt te ütlesite, et majanduses ei ole midagi head. Ma väidaks, et midagi head siiski on. Kõige olulisem on see, et Eesti majandus on taastuma hakanud. Kuidas iganes erinevaid prognoose vaadata, kas need prognoosid on parajasti kõrgemad, madalamad, optimistlikumad, pessimistlikumad, aga üldiselt nende prognooside keskse trendi konsolideerumine jääb umbes sinna kanti, et järgmisel aastal tuleb Eesti majandus langusest välja ja hakkab kasvama. See on minu meelest hea asi. Jah, ma olen nõus, et keskvalitsuse tehtavad kärped pärsivad majandusaktiivsust, aga teisiti me eelarvet raamidesse ei saa. Ma olen nõus, et kasvanud julgeolekukulutuste katteks tehtav lai julgeolekumaks korjab täiendavalt raha kokku ning panustab ka ühel või kahel aastal hinnatõusu protsendi või paariga. Aga teisiti me jälle ei ostaks seda relvastust, mida meil on vaja, et Eesti püsiks iseseisvana, ja see ometi on ühiskondlik kokkulepe, et me hoiame oma riigi vaba ja iseseisvana ning panustame kaitsesse. Nii et kõike seda kokku võttes olen ma teiega nõus. See, mida te kirjeldate, on tõenäoliselt kõik juba ammu arvesse võetud, nii kärped kui ka maksutõusud. Selle üle me võime veel 15 korda rääkida ja ilmselt räägimegi infotundides, aga ma siiski juhin tähelepanu, et majandusvaldkonnas on ees ootamas ka paremad ajad. Majandusaktiivsus on kasvanud, ka eraisikute laenuturul on [aktiivsus] oluliselt kasvanud. Samamoodi on ettevõtete puhul näha erinevaid positiivseid märke, on üksikuid valdkondi, mis on ekspordis juba edukamad, ja nii edasi. Nii et eks see taastumine vaikselt tuleb. Kindlasti aitab sellele väga palju kaasa ka see, mis selle kopsu kinni tõmbas siin regioonis ja Põhjamaades, ehk laenuraha hind. Euribori hinne alaneb. Mis puudutab notaritasusid, siis seda [tõusu] justiitsminister peaministriga kuidagi ei kooskõlastanud. Ma ei välista, et see arutelu meil ühel hetkel tuleb. Aga vaadake, maksurahu ja maksud oma olemuselt on midagi sellist, mille puhul otsest vastusooritust ei ole. Kui Rain Epleril näiteks juuksurihind tõuseb või kellelgi teisel tõuseb auto äraveol puksiiritasu või kingsepp küsib teilt kingaparanduse eest rohkem, siis seda ei saa peaministri maksurahulubaduse alla panna. Te ärge pragage nendega selle pärast. Notarid teevad ka oma tööd. Ma sain aru selle põhjal, mida ma olen uudistest lugenud, et Justiitsministeerium on seda arutanud kaubandus-tööstuskojaga. Nii et ilmselt Justiitsministeerium ja kaubandus-tööstuskoda peavad siis vastama, mis see nende plaan on.

Suur tänu! Järgnevalt Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Kindlasti ei saa notaritasu võrrelda Epleri juuksuritasuga või mõne muu teenuse tasuga, arvestades, et neid teenuseid, mida te kirjeldasite, pakutakse eraturul. Mis puudutab nende hindade kasvu, siis ma ei tea, Rain Epler võib-olla võib öelda, kui palju tal siis juuksurihind kallimaks on läinud tänu teie maksutõusudele. Aga selge on see, et kui te makse tõstate, siis ka Rain Epleri juuksur tahab võtta rohkem raha, nii nagu tõenäoliselt ka minu juuksur ja teie juuksur. Ka veod lähevad kallimaks, kui maksud ja aktsiisid tõusevad. Mis puudutab notaritasu, siis see on kontrollitud tasu, ehk neid tariife seab ikkagi riik. Täpselt sellisel viisil see asi toimib ja see peaks nii toimima edaspidigi. Lihtsalt kahju, et teie kabineti liige ei kaasanud teid sellesse protsessi, enne kui ikkagi teha selline oluline otsus, et tõsta Eesti rahval jällegi notaritasu ja võtta inimestelt ära 11,5 miljonit aastas. Ma arvan, et see on selline summa, mis peaks kindlasti, enne kui justiitsminister selle [muudatuse] kooskõlastusringile saadab, ka valitsuskabinetis mingil viisil ikkagi läbi arutatud olema. Aga see summa ju mõjutab kogu kinnisvaraturgu. Lisaks te olete tõstnud käibemaksu ja tõstate seda ka järgmine aasta, 24%‑le lausa. Ka uusarenduste hinnad muutuvad ju kallimaks 4% võrra: kui enne oli käibemaks 20%, siis järgmisel aastal on see 24%, nii et 4% tuleb juba uusarenduste hinnale juurde. Nüüd lisatakse sinna notaritasu [tõus]. Minu sõnum on lihtsalt see, et vaadake sinna kindlasti sisse ja peatage see notari[tasu tõus].

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Hea küsija! Ma võin sinna sisse vaadata, aga notariteenus on samamoodi vaba kutse osutatav teenus. Inimeste jaoks, kes teevad enda jaoks tõenäoliselt rahaliselt kõige kallima [ostu, kes ostavad] oma kodu, on kindlasti oluline, et see toimuks sujuvalt ja tõrgeteta, et see ost oleks korrektselt vormistatud ja kõik asjad oleks korrektselt tehtud. Notaritasud ei ole aastaid tõusnud, nagu sellessamas – vabandan, kui valesti mäletan – rahvusringhäälingu uudises justiitsminister ja kaubandus-tööstuskoja [esindaja] kirjeldasid, nad on seda arutanud. Ma eeldan, et sellest on [tekkinud] seesama tõusuplaan. Maksufestivali või maksude alla notaritasusid, nagu üldse erinevaid teenustasusid, olgu see mis tahes registreerimistasu või mis tahes teenuse eest makstav tasu, liigitada ei maksa.

Suur tänu! Lisaküsimus, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Täna on meil siin saalis järgmise aasta riigieelarve teine lugemine. Ma ei hakka praegu rääkima kõikidest nendest asjadest, mis seal [riigieelarves] on, mis löövad väga valusalt just kõige vähem kindlustatud Eesti inimeste pihta: pensionärid, lastega pered, puuetega inimesed ja nii edasi. Seal [riigieelarves] on maksutõusud, aktsiisitõusud, eriarstivisiidi tasu neljakordne tõus. Aga minu küsimus on see. Esimesel lugemisel me siin suhtlesime rahandusministriga ja teemaks oli seesama julgeolekumaks, mis tegelikult koosneb kolmest osast. Mina ja ka mõned minu kolleegid siin saalis küsisime väga konkreetselt, kas see julgeolekumaks, kas see raha, mis selle abil korjatakse inimestelt kokku, läheb ikkagi julgeolekusektorisse, läheb nii-öelda teie kolleegi Hanno Pevkuri valduse alla, Kaitseministeeriumi valdkonda, või hakatakse sellega lihtsalt eelarveauke lappima. Tema vastus oli põhimõtteliselt selline, et, jah, hakataksegi eelarveauke lappima, et eelarve on üks tervik ja raha, mis sinna laekub, läheb erinevate eesmärkide [täitmise], kaasa arvatud aukude lappimise jaoks. Aga me ju rääkisime sellest, et julgeolekumaks on see raha, mis läheb konkreetselt Eesti julgeoleku tõhustamiseks. See ongi see, mille nimel Eesti rahvas on valmis rohkem makse maksma. Kas te ei näe siin teatud konflikti?

Aitäh! Konflikt on vähe öeldud, mina näen suurimat sõda Euroopas teise maailmasõja järel. See [sõda] on Ukrainas, Venemaa seda korraldab ja sellepärast on Eestil vaja ka julgeolekumaksu. Julgeolek puudutab meid kõiki. Julgeolekusse läheb järgnevatel aastatel üle 5 miljardi. Pluss see, et oleme teinud otsuse aastatel 2025–2031 osta juurde 1,6 miljardi eest täiendavat relvastust. Julgeolekumaksu maht – et oleks võrdlus juures – on umbkaudu 2,3–2,4 miljardit ja see maks on tähtajaline, [kehtib] 2028. aasta lõpuni. Nii et vastus oleks hästi lihtsalt öeldes see, et see kulub kõik julgeolekuks, kasvanud julgeolekukulutuste jaoks ning uue moona ostmiseks ja jääb puudugi.

Suur tänu! Lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.