Проект закона об отмене части действия закона об изменении Закона о местном налоге (489 СЕ) – первое чтение

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini tänasel esmaspäeval ja see on Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse osalise kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 489 esimene lugemine. Ettekandeks algatajate nimel palun siia Riigikogu liikme Urmas Reinsalu.

Lugupeetav rahvaesindus! Selle aasta suvel 19. juunil võttis Riigikogu vastu maamaksu[seaduse] muutmise seaduse. Selle seaduse keskne eesmärk on võimaldada Eestis maamaksu tõsta ja survestada [seda tegema]. See jõustub juba 1. jaanuaril järgmisel aastal. Valitsus ise prognoosib 2025. aasta riigieelarve seaduse [seletuskirjas], et seaduse jõustumine toob Eestis kaasa maatulundusmaa ja muu otstarbega maa maamaksu koormuse [tõusu] ligikaudu 38% ehk 22 miljoni euro võrra. Sellel aastal [laekub] prognoosi kohaselt maamaksu 58 miljonit eurot ja järgmisel aastal 80 miljonit eurot. See seadus võtab tegelikkuses 2026. aastast 500 000 koduomanikult ära pindalapõhise maamaksuvabastuse. Teiseks, see näeb ette, et maamaksu tõusunurk hakkab võrreldes varem kehtinud seadusega, [millest] tulenedes oli tõusunurk 10% maa maksustamishinnast, olema 2025. aastal maksimaalselt 50% ja juba 2026. aastal suhtarvuna 100%. Nii prognoosibki Eesti Omanike Keskliit, et näiteks Nõmmel võib tulevikus krundiomanike efektiivne maamaks ehk eluasemekrundi maamaks tõusta ligi 4000 euroni aastas. See seadus on ka põhiseaduse mõttes sõnamurdlik, sest kogu senine käsitlus maa maksustamisest – härra Aab pani omal ajal ministrina ette teha uus maksustamise hind, et maamaks järsult ei tõuseks – osutus valeks ja sõnamurdlikuks. Riik murrab sõna, mis ta andis. Seaduse kohaselt lükati ka tahapoole maa maksustamise hinna määramise lõppaeg [ja tänavu määratud hind rakendub] järgmisest aastast. Varem oli see suveperioodil, aga nüüd pidid kohalikud omavalitsused määrama uue maksustamishinna 1. oktoobriks, mis tegelikult tähendab seda, et uue maksutasandi, uue maksuhorisondi jõustumiseni oli aega umbes kolm kuud. Samal ajal räägib meie maksukorralduse seadus põhimõttest, et jõustumiseni peaks aega olema kuus kuud. See seadus toob kindlasti kaasa inimeste ebakindluse, mis puudutab tulevikuvaadet. See kasvatab üldist maksukoormust. On ka rida ettevõtlussektoreid, kus kasutatakse maad enda ära majandamiseks, alates metsatööstusest ja talupidajatest. [Seadusemuudatus] toob kaasa ka nende vaates kehvema majanduskliima. Eriti groteskne on see, et selle seaduse puhul toimus parlamendi rahanduskomisjonis selle aasta suve hakul üks kuulamine. Sinna kutsuti rida huvirühmi. Ma loen ette nende huvirühmade baasargumendid maamaksuseaduse [muutmise seaduse] jõustamise kohta, mis toob kaasa maamaksu järsu tõusu. Seda liiki maksu tõus maamaksukohustusega [isikutele] on järgmisel aastal valitsuse prognoosi järgi 38%. Põllumajanduskoda oli kutsutud sellele arutelule ja nad seisid ühemõtteliselt selle eelnõu vastu põhiargumendiga, et see on põllumeeste vaates halb. Erametsaliit oli vastu, nende baasargument: see hävitab maaelu. Kaubandus-tööstuskoda oli vastu, sest see on halb ettevõtlusele ja sõnamurdlik. Omanike keskliit oli vastu, sest selle maksutõusu seaduseelnõu puhul polnud kaasamine kevadel sisuline. Valitsus saatis maamaksu tõusu seaduseelnõu kevadel arvamuse saamiseks huvirühmadele lausega, et selles on juba kokku lepitud, et kodualuse maa maksuvabastus kaotatakse. Tööandjate keskliit oli vastu, sest see on sõnamurdlik, maksud muutuvad prognoosimatuks ja see halvendab majanduskeskkonda. Metsatööstuse liit oli vastu, sest see kaotab õiguskindluse. Mäetööstuse liit oli vastu, sest see on sõnamurdlik ja tööstus tervikuna maksustatakse selle maksutõusude kaskaadiga surnuks. Talupidajate liit oli vastu, sest see hävitab põllumajandust. Mitte ükski kutsutud huvirühma [esindaja] ei toetanud seda ja inimesed sisuliselt anusid, et sellest ogarusest loobutaks. Aga seda seaduseelnõu ei muudetud mitte komakohagi võrra nende huvirühmade ettepanekul. Mis on eriti silmakirjalik? Ma panin tähele, et selle aasta sügisel tegid Virumaa põllumehed pöördumise, kus juhtisid tähelepanu, et käesoleva aasta suvel [vastu võetud] maamaksuseaduse [muudatuse] kohaselt võivad kohalikud omavalitsused tõsta maamaksumäära 2025. aastal kuni 50% ja ülejärgmisel aastal kuni 100%. Seejuures on põllumaa koos metsamaaga ühes maksugrupis, ent sama maksumäära rakendudes võib põllumaa maamaks kasvada viis korda enam kui metsamaa oma. Siis kutsuti Virumaa põllumeeste esindajad Riigikogu maaelukomisjoni, kus maaelukomisjon tegi midagi, mis on silmakirjalikkus kuubis, arvestades, et selle otsuse kujundamises osalesid määrava häälte arvuga valitsusliidu esindajad. "Maaelukomisjon otsustas regionaal‑ ja põllumajandusministrile teha ettepaneku veelkord analüüsida põllu‑ ja metsamaa maksustamise põhimõtteid ning kaaluda võimalust põllumaa maksustamise diferentseerimiseks […]" Silmakirjalikkus kuubis! Needsamad huvirühmad, kõik need huvirühmad üle maa, kes on seotud põllupidamisega, ka koduomanike esindajad ja ettevõtjate esindajad palusid parlamenti, palusid valitsusliitu: ärge tehke seda, see on praeguses olustikus ja ka pikemas vaates põhjendamatu samm! Kuid nendest sõideti lihtsalt üle. On toodud välja, otsekui see maamaksu tõusu seadus annab kohalikele omavalitsustele rohkem autonoomiat. Tegelikkuses on ka see pooltõde ja valelik. Vastupidi, maamaksu tõus on seadusesse sisse ehitatud ja hakkab ennast nagu madu lahti kerima. See ei anna tegelikkuses omavalitsustele võimalusi maksuvabastusi kehtestada, vaid asetab omavalitsused paljudel juhtudel sundvaliku ette, nii et lihtsalt tuleb maksutõus läbi viia. Näiteks puudutab see kodualuse maa maksuvabastuse seniste reeglite muutmist. See tähendab, et teoreetiliselt võimaluselt [kehtestada see] pindala põhjal minnakse üle sellele, et omavalitsustel on võimalus teha seda maksusumma põhimõttel, ning nähakse ette ka kuni 1000-eurone maksuvabastuse [lagi]. Kuid ma osundasin omanike keskliidu ekspertiisile, mille järgi on olemas küllalt krunte, kas või Tallinnas, kus selle projekti realiseerumisel, mis on praegu seadusena vastu võetud, võib krundi [maamaks] kerkida tuhandete eurodeni. Isamaa sõnum on ühemõtteline ja selge: maksutõusud ei [soodusta] inimeste toimetulekut, koduomanike vaates eluasemekuludega toime tulemist ja ettevõtjate vaates kindlustunnet halvenenud majanduskeskkonnas. Ei ole põhjendatud üldiselt maksutõusud ja ei ole põhjendatud ka see maamaksu tõusu seadus. Riik, erinevad valitsused, sealhulgas kaks tänasesse valitsuskoalitsiooni kuuluvat erakonda – Eesti 200 on seal uus erakond –, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, on varasemalt andnud lubaduse, et nad seda ei tee. Ja Isamaa üleskutse on järgmine. Praegu meil on aega. Maksutõusude tühistamisele ei kehti kuuekuuline nii-öelda jahtumisperiood. Meil, parlamendil, on aega selle kalendriaasta jooksul maamaksu tõusu seadus tühistada. See ei tähenda seda, et maamaks kui niisugune ära kaob, vaid et jääb kehtima maamaksuseaduse eelmine ehk sellel aastal kehtiv redaktsioon. See tähendab, et maamaksu täiendav järsk tõus [jääb ära]. Ma kordan veel kord, et valitsus ise prognoosib järgmisel aastal 38% ehk siis 22 miljoni euro [suurust tõusu] aastas. Ja ilmselgelt see on ainult esimesele astmele, platoole liikumine. Nagu ma ütlesin, see on kuni 50% järgmisel aastal ja 2026. aastal kuni 100%. Ja me võime täie kindlusega väita, et 2024. aasta tasemest saavutab see aastal 2026 vähemasti 50%, kui mitte enamat. Isamaa kutsub kõiki poliitilisi jõude üles suhtuma lugupidamisega põllumeestesse, ettevõtjatesse, metsa- ja mäetööstuse inimestesse, nende valdkondade [inimestesse], kes on niikuinii silmitsi väga keeruliste objektiivsete majandusprobleemidega, ja suhtuma lugupidamisega ka Eesti koduomanikesse, kelle koormus eluasemekulude mõttes on [suurenenud] euribori tõusu ja ka selle tõttu, milline on olnud elektri hinna tõus. [Võrdleme] eelmise aasta elektri hinna taset kolm aastat varasemaga: elektri hind on kerkinud üle 300%. Me püüame juba kehtestada seda kui uut normaalsust. 1. oktoobril [rakendus] Elektrilevi, riigi täieliku, 100%‑lise osalusega äriühingu otsus, mis puudutab tema teenuste [hindade] kerkimist. See tõi kõige väiksema paketiga korteriomanikele kaasa üle 50%‑lise hinnatõusu võrreldes varasemaga. Kõiki neid hinnatõuse tuleb vaadata tervikuna ja nende sõnum on kindlustunde habrastamine. Ja sellele tuleb vastu hakata. See ei ole alternatiivitu poliitika jõustamine, mida siin saalis on tehtud selle parlamendikoosseisu ajal. Meie üleskutse on toetada Isamaa seadus[eelnõu]. Kui parlamendil on head tahet, siis me jõuame selle realiseerida 2024. aasta [ehk praeguse] kalendriaasta jooksul. See oleks üks väike positiivne poliitika korrektsioon, mida, ma arvan, [tasub] Eesti ühiskonna huvidele vastamiseks ellu viia. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Teile on ka mõned küsimused. Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Isamaa algatusel sisse viidud kodualuse maa maksuvabastust on kritiseeritud ka selle tõttu, et see justkui hoidvat osa maast ja kinnistutest majandusringlusest eemal. Et inimesed hoiavad kinni üle jõu käivaid krunte ja maju, elavad seal – mõned vanainimesed on harjunud neid oma koduks pidama –, mistõttu maa ei ole ringluses, ei ole käibes nagu vara, ja see kahjustab meie majandust. Kuidas sa kommenteeriksid seda, et kodualuse maa maksuvabastus justkui pärsiks Eesti majandust mitmete süüdistajate [sõnul]? Muidu meil majandus võib-olla õitseks.

Aitäh! No see on väga põhimõtteline maailmavaateline küsimus. Me näeme seda retoorikat, mida valitsusliidu esindajad, ma arvan, hakkavad juba rääkima, et automaksu kehtestamine on intensiivistanud praegu, enne maksu tulekut, autoturgu. Me loeme, et ostetakse autosid, toimub kasutatud autode hinna hüpe. Samamoodi me näeme alkoholitootjate puhul, et aktsiisi[kaupu] on asutud varuma. Ka kütust on hakatud varuma enne täiendavat 5%‑list aktsiisi[tõusu] järgmise aasta 1. jaanuarist. Ja nüüd siis tõepoolest esitatakse niisugune intellektuaalne mõttekäik, et kui seada inimesed sundvaliku ette sellega, et kodu omamine käib üle jõu, siis nad loobuvad oma kodust, oma eluasemest, ja see tekitab suuremat majanduskäivet. Võib [küsida] nõnda: kui me jõuame näiteks sinna, et maksukoormus on 100%, kas siis on käive maksimaalne, sest siis ei taha keegi enam vara omanik olla? Ilmselgelt on see utreeritud näide, aga ma arvan, et omandireformi, elamureformi ja ka selle tulemusena, et meil ei ole koduomanikuks olemine printsiibis ulatuslikult maksustatud võrreldes teiste Euroopa riikidega, on suur osa Eesti rahvastikust oma eluaseme omanikud [erinevalt] Lääne-Euroopa riikide [elanikest]. Ja seda ei tohi käsitleda mitte probleemina, vaid minu meelest see on, vastupidi, võimalus. Inimesed soovivad oma eluaseme omanikud olla. Noored inimesed on silmitsi sellega, vaadates eluaseme hindu, et neil on pigem raske omale kodu soetada. Ja see on probleem, millega peaks tegelema. Ettekujutus, et kui me asetame täiendavaid koormisi koduomanikele, siis see otsekui paradoksaalselt suurendab käivet ja seeläbi kuidagi parandab nende inimeste võimalusi, on muidugi absurdne. Tegelik dünaamika toimub hoopis vastupidi. Kui me räägime põllumaast, siis see liigub rohkem hoopis investorite kätte – seda nii-öelda survestatakse – nendelt, kes tegelikult [maad] harivad. Neid, kes ettevõtlussektoris reaalselt tegutsevad, asetab see sundvalikute ette. Ühesõnaga, see on loomulikult maailmavaateline debatt. Sotsiaaldemokraadid ei häbenegi seda. Reformierakond ei häbenegi seda. Siin rääkis ka Siim Kallas – altmeister'ina on ta kutsunud üles kehtestama kinnisvaramaksu –, et tuleb maksustada omandit. Tuleb maksustada omandit! Isamaa [ei nõustu] sellise käsitlusega, et inimeste kodud ja maa tehakse praegu selliseks omandiks, millel on hüppeline maksutõus, 38%‑line maksutõus. 38%‑line maksutõus – see on ebanormaalne selles sektoris! Sellega, et seda loetakse väärtuseks, me ei ole maailmavaateliselt nõus. Ja seetõttu on meie ettepanek meie seaduseelnõuga edasi minna – teine [eelnõu] maksutõusude tühistamiseks. Esimene oli meil eelmisel nädalal arutatud automaksuseaduse [kehtetuks tunnistamise eelnõu]. Täna järgneb see maamaksuseadusega [seotud eelnõu], et maamaksu tõus sellisel kujul ära jätta. Parlamendil on puudu minimaalne mandaat. Kõik koalitsiooni esindajad on lahkunud, välja arvatud härra Lomp, kes on tagaritta taandunud. Härra Lomp, võtke sisse oma koht. Tegelikult ükski neist ei andnud sellekohast lubadust valimistel. Mitte ükski ühiskonna huvirühm, kellesse see puutub, ei ole sentimeetrigi jagu seda initsiatiivi toetanud. Niisugusel aktsioonil puudub vähimgi poliitiline legitiimsus.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja, hea Urmas! Olen sada protsenti nõus sinuga, sellega, mida sa oled kõnelenud. Kui sa seda kõnet hakkasid ette kandma, ma [hakkasin siia] tulema, kuid siin on pikad koridorid ja ma kõike ei kuulnud. Aga ma panin tähele, et sa rääkisid praeguse valitsuskoalitsiooni sõnamurdlikkusest. Kas sa saaksid nüüd veel korra vastata küsimusele, milles täpselt seisnes selle valitsuse sõnamurdlikkus, kui nad selle maamaksu kehtestasid?

Aitäh! Sõnamurdlikkus seisnes selles, et kui Eesti riigis ei olnud 20 aastat toimunud maa väärtuse ümberhindamist, siis selle taga ei olnud mitte [ainult] riigi loidus, vaid selle taga oli ka ettevaatlikkus, sest kui hakatakse maa väärtust ümber hindama, siis see viib paratamatult välja surveni efektiivset maamaksukoormat kasvatada. Ja siis võeti Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ajal vastu maa uue hindamise õigusakt, mis nägi ette ka kaitsekupli. Siis oli siin härra Aab, kes kandis seda ette. Oli koalitsiooni selge lubadus, et maa uue hindamise me teeme, kuid me teeme seda sellisel moel, et see ei vigasta olemuslikult inimeste õiguspärast ootust, et [püsib] nii-öelda normaalne, varem kehtinud efektiivne maksumäär – oli 10%‑line tase. Ma tegelikult ei uskunud seda toona, pean tunnistama. Isamaa fraktsioon hääletas ka selle vastu. Me olime kindlad selles, mis paraku ongi juhtunud: et kui sellele teele minnakse, küllap siis kavatsetakse kunagi seda sõna murda. Aga ma ei uskunud, et see juhtub nii vara, kui see tegelikkuses juhtus. See seadus võeti vastu, ma arvan, 2021. aasta suvel. Möödus sisuliselt 36 kuud sellest, kui see seadus võeti vastu, ning see toonase valitsuse ja parlamendi antud lubadus visati lihtsalt prügikasti. Mul on tegelikult ettevõtjatele ja koduomanikele üleskutse mõelda sellele, et see on sellel teel esimene kivi, esimene samm, mille see valitsuspartei on välja öelnud, ja nad ehitavad juba üles nii-öelda retoorikaliini – me peame seda tähelepanelikult jälgima –, et kehtestada Eestis kinnisvaramaks. Maamaksu tõus on sisuliselt nii-öelda sahaga sellele strateegiale [tee] sisse lükkamine. Milline see kinnisvaramaks tegelikkuses välja näeks? See näeks välja selline, et arvesse ei võetaks mitte maatehingute väärtuse pealt tuletatud keskmist maa hinda, mida perioodiliselt korrigeeritakse, vaid hakataks arvesse võtma ka selle peal asetsevat, olgu see elukondlik või ärikinnisvara. Selle väärtust protsendiosana arvestades hakataks võtma selle pealt maksu. Nii et küsimus on selles, kas me usume, et Eesti on koduomanike ühiskond, või me ütleme, et me pigem võtame kursi sinna, et oma eluaseme omamine on kättesaadav vaid väiksemale osale ühiskonnast, selleks et teenindada mingeid ühiskonna solidaarkulutusi. On põhimõtteline valikukoht. Esimene niisugune valikukoht oli suvine hääletamine ja teine testküsimus ongi tänaõhtune hääletamine.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Urmas! Me tegelikult keegi ei tea, milliseks kujuneb meie põllumajandustootjate või metsaomanike konkurentsivõime pärast neid maksutõuse. Aga mul on küsimus. Minule on [midagi] väidetud ja ma tahan teada, kas sinuni on ka need väited jõudnud või mitte. Sa viitasid siin, et kohalikel omavalitsustel on justkui teatavad õigused ja võimalused teha erandid, mis on küll rohkem silmamoondus ja ‑pete kui tegelikkus. Aga väidetakse, et tasandusfondi [raha] arvestamisel on rehkendatud nii, et kohalikud omavalitsused on rakendanud maamaksu kehtestamisel maksimummäärasid. Ehk sisuliselt, kui maksimummäära ei [kehtestata], siis toimib see kohalike omavalitsuste kahjuks, sest tegelikkuses on riik nii või teisiti juba arvestanud, et kohalikud omavalitsused plaanivad maamaksu maksimummäärad vastu võtta.

See on väga tõsine väide, härra Sibul, väga tõsine väide. Ma arvan, et valitsusliidu esindajad peaksid tulema minu järel kõnetooli ja selle väite ümber lükkama. Või mitte. Tohuvabohu, mis on seotud kohalike omavalitsuste rahastamisega, ja püüd jällegi võltsvekslitega kohalike omavalitsuste tuluprobleemi lahendada on laiem probleem, ma täiesti möönan seda. Räägiti, et raha saamine jagatakse ümber regionaalse [tasakaalu] eesmärgil. Vabandust! Võtame näiteks Paide. Mis suur rikkuse kese Paide nüüd korraga on, eks ole? Selle valitsuse kehtestatud valemi järgi on [seal] tulupuudujääk ligi 500 000 eurot. Härra Lomp, 500 000 eurot! Mis teie sõnum on Paide inimestele? Ma saan aru, et teie ainuke sõnum Paide [omavalitsusele] ongi – te ehitate poliitilist agendat üles –, et tõstke maamaksu. Need inimesed, ettevõtjad on collateral, eks ole, nende käest võtke raha. Valitsus rakendab oma poliitilist agendat ja selle tulemusena survestatakse inimesi, survestatakse ettevõtjaid. Loomulikult see on mõnes mõttes sadism, mille pinnale püüab valitsusliit asetada praegu kohalikud omavalitsused. Näiteks mõjutab, me ju teame, ka 2%‑line käibemaksu tõus kohalike omavalitsuste eelarvet. Ja mida valitsuse esindajad ütlevad? "Aga teil on nüüd see maamaksu [tõstmise võimalus], võtke sealt raha." On tore nii öelda. Ütleme, juhid, ülemused, olgu nad kohaliku omavalitsuse, linnavalitsuse esindajad … Härra Aab ilmus saali, ma näen. Väga hea, ma loodan, et härra Aab vastab ka minu esitatud väitele. Tule, Jaak, ole hea, võta istet. Küsimus oli selles, et ma tuletasin meelde, et kui oli Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus – Isamaa ei toetanud seda sinu esitatud eelnõu –, siis sa andsid ju tegelikult lubaduse, et kui valitsusliit [valib] selle agenda … Sa olid seal [riigihalduse] minister asjalikult, miks mitte. Siis sa andsid lubaduse, et see 10%‑line [tõusu]nurk jääb. Aga Jaak, mida praegu selle agenda puhul, mida ellu viiakse, valitsuse enda eelarveprognoos ette näeb? Maamaksu laekumise [kasvu]. Ma eeldan, et valitsuse eelarve puhul on tehtud selle projektsiooni analüüs. See [laekumine] võib olla ka suurem ja ma ei välista, et see on mingil kujul väiksem, aga valitsusel on kindlasti olemas hea oskusteave ja ekspertiis, et koondada kokku [andmed ja] prognoosida, kui suureks kujuneb reaalne tulu. Maamaksu laekumine on järgmisel, 2025. aastal 38% kõrgem, see on kokku 80 miljonit eurot. Ja ei saa öelda, et see on loomuomane tõus, sest kui me võrdleme aastaid 2023 ja 2024, ma vaatasin, siis on see ikkagi alla 60 miljoni euro mõlemal võrdlusaastal. Nii et riigil on väga tõsine sõnamurdmise probleem, ütlen avameelselt välja, omanike, inimeste suhtes, kes teevad oma otsused, lähtudes õiguspärasest ootusest. Kas vastab tõele see näide, et kuna pindalaline kodualuse maa maksuvabastus kaotatakse ära, Jaak – seesama küsimus, mille omanike keskliit tõi välja –, siis 2026. aastal, kui see pindalaline vabastus on kaotatud, [võib] Nõmme krundi [maamaks olla] 4000 eurot? Nüüd küsitakse minu käest – mina esitan niisuguse väite, tuginedes omanike keskliidule –, mis on minu väide. Vabandust, selle seaduseelnõu seletuskirjas, mis kogu valitsuse massiivse masinavärgi survega vastu võeti, pole mitte mingisugust analüütilist käsitlust tegelike tagajärgede kohta nendelesamadele inimgruppidele. 4000 eurot maksu krundi pealt. 4000 eurot! Nõmmel on palju eakaid inimesi. Eeldame, et seal elab inimene, kes saab keskmist pensioni suurusjärgus 800 eurot, eks ole. Kuidas siis toime tulla selle loogika järgi? Hästi, ma saan aru, et teie ideoloogiline vastus on, et kui käib üle jõu – see näide oligi [küsija] Tõnis Lukasel –, las siis käibe huvides liigub kinnisvara jõukamate inimeste kätte. Sundvalik ongi poliitiline käsitlus, järelikult vara ümberjagamine. Aga see vara, mida ümber jagatakse sellises dünaamikas, ma tuletan meelde, on kellegi kodu, ise ehitatud kodu, võib-olla tagasi saadud kodu, võib-olla vanemate või vanavanemate rajatud kodu. Sama küsimus: kes on teile andnud Eestis mandaadi selleks – andke andeks! –, et asetada Eesti inimesed niisuguste sundvalikute ette? Samamoodi, panete tähele, on sümptomaatiline mõisavalitseja filosoofia, mis puudutab automaksu, mille puhul inimesed peavad hakkama vabandama. Toredad head Eesti inimesed, ma vaatan, kirjutavad ja on pöördunud ka parlamendi liikmete poole sellise käsitlusega: oi, aga mul on vaja autot suvilasse liikumiseks; andke andeks, mul on vaja seda maapiirkonnas laste [sõidutamiseks], tõesti ei saa ilma hakkama, tõesti ei ole see ühistranspordiga [võimalik]. Kes siin Eestis peab vabandama oma elulaadi eest? Kas ma pean korraga vabandama, et mul on auto? Kes siin Eestis peab vabandama hakkama, et koduomanikuna kas tullakse toime või ei tulda? Kes on võtnud sellise mõisahärra võimu endale, eriti demokraatlikus riigis ja olukorras, kus mitte hetkekski, mitte sekundikski ei ole valimistel sedasorti poliitikale Eesti rahva mandaati taotletud? Andke andeks!

Lugupeetud ettekandja, ehk te räägite mikrofonidele lähemal. Stenogrammist jäävad pärast mõned sõnad puudu, kui te taganete mikrofonidest.

Millised sõnad puudu jäid? (Naer saalis.)

Ma ei tea veel, pärast on näha.

Okei, arusaadav.

Tuleviku jaoks [ütlen]. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud Urmas Reinsalu! Ei, väga hästi on kuulda ja jutt on ka täiesti arusaadav. Maksufestival on väidetavalt lõppenud, aga selle vilju me nüüd siin üheskoos maitseme. Ausalt öelda teeb kogu selle menetluse kiirus ja mõjude mittehindamine tegelikult murelikuks. Ma korraks tabasin ennast mõttelt, et aga äkki me teeme Eesti rahvale karuteene. Kui nüüd lähebki nii, et me suudame selle kindlasti halva seaduse tühistada, siis äkki koalitsioon saab uue idee. Ja kuna jäätmemaksu ei tule – väidetavalt, peaminister nii ütleb –, on vahepeal mõeldud, et katteallikaid oleks [juurde] vaja. Nii et äkki hoopis tuleb aastal 2026 selle 50%‑lise tõusu lae tõus või öeldakse, et ei ole mingit lage enam. Kuidas sulle tundub, kas valitsus on hoo maha võtnud või tegelikult [vajutab] hoopis pedaali [põhja]?

Aitäh! See on väga oluline küsimus ja see puudutab tegelikult ka retoorikat. Mis tähendab, et maksufestival on lõppenud? Asetame asjad objektiivsesse perspektiivi. Kas hukkamine surmanuhtluse täideviimisel on lõppenud siis, kui on tehtud kohtuotsus, Jaak, või on hukkamine lõppenud siis, kui inimene on üles poodud? See tähendab, et maksufestival ju alles algab. Praegu rullitakse [parlamendist] läbi kümnetes erinevates seadustes sisalduvate riigilõivude, koormiste, tasude ja maksude [tõuse] või uute kehtestamisi, mis aastate lõikes lahti rulluvad. Ehk tegelikult reaalajas selle koormise asetamine Eesti inimestele ja ettevõtetele seisab ju alles ees, ka seesama määramatu maksufestival, mis hakkab aset leidma maamaksuseaduse tõttu. Ma juhin tähelepanu, et kohalikel omavalitsustel on volikogudes ka eraldi realiseerimise pädevus iga aasta oktoobris, aga järsu tõusunurga lahtikerimise doktriin on nii või teisiti seaduses selge joonena ette antud. Meil seisab järgmisel aastal ees – ma ei kõnele praegu eraldi maamaksust, see tuleb veel kauba peale panna – üle miljardi euro riigieelarvesse laekuvate riiklike maksude [tasumist nende tõusu] kehtestamise tõttu. Meil seisab ees maamaksu tõus ja meil seisab ees, ma tuletan meelde, hinnatõus. Lugupeetav valitsus, ärge taandage ennast hinnatõusu puhul autorsusest. Vaadake, mida tegi oktoobris meie elukallidus, ja vaadake, mida teeb elukallidus meie regiooni teistes riikides. Pangaanalüütikud ja teie enda Rahandusministeeriumi ekspertiis eelarve kohta ütlevad, et hinnatõusu kutsuvad nii sellel kui ka järgmisel aastal esile teie enda maamiinid, mille te olete elukalliduse alla asetanud ja mis puudutavad maksutõususid. Regulatiivselt konstrueeritud hinnatõus on sellel aastal valitsuse enda rehkenduste järgi 4%. Vaatame, milline on tase. Järgmisel aastal on hinnatõus valitsuse enda hinnangu järgi 5%. Kusjuures ma olen kindel, et varasemate prognooside, ka suveprognoosi puhul ei olnud pangaeksperdid veel teadlikud maamaksu tõusu inflatsioonilisest mõjust, mis kindlasti on olemas. See tähendab seda, et meil inimeste ostujõud kahaneb, inimeste kohustuste maht, mida nad peavad jooksvalt teenindama lihtsalt esmatarbekulude [katmiseks], kasvab ja inimeste taskust võetava raha [hulk suureneb]. Seesama näide, mida me oleme korduvalt toonud oma ekspertiisi alusel: keskmist palka teenival inimesel kulub järgmisel aastal maksutõusudele ühe kuu palk. Ühe kuu palk! See on poliitika realiteet. Ja siis tullakse meile midagi rääkima siin – andke andeks! – regionaalpoliitikast. Kes tuleb siia meile rääkima regionaalpoliitikast ja seda Eesti rahvale õpetama, olukorras, kus te kehtestate praegu Eestis Euroopa kaudsemaid makse? Te lööte paratamatult objektiivselt kõige valusamalt just nimelt sissetulekuerinevustest [mõjutatud] maapiirkondades töötavaid inimesi, halvendades ka nende liikuvust. Ja eraldi me hakkame kolmapäeval tegelema sellega, mis puudutab seda pudru, rahaga vassimist, mis on tekkinud ühistranspordi rahastamises. Mida te lubasite enne automaksu kehtestamist? Et inimesed hakkavad maapiirkondadest tööle sõitma kiirete mugavate odavate rongide ja bussidega. Kus see transpordi kättesaadavus meil järgmisel aastal on? Ainult keerutamine ka rahastamise [teemal]! Ja nüüd on seesama [probleem], kui me kõneleme regionaalpoliitikast, oma kodu omamisest. Kui sul on maatükk või sa oled põllumees ja omad kodu maapiirkonnas, siis see läheb sulle kallimaks. Eriti sadistlik on [luua] need täiendavad stressifaktorid olukorras, kus meil on objektiivsetel põhjustel, aga mitmes küsimuses ka valitsuse poolt peale surutuna niikuinii muud probleemid. Ma ei hakka praegu kõnelema sellest, mis puudutab rohepöörde poliitilist agendat, selle juurde jõuame. Aga see puudutab tegelikkuses kogu seda täiendavat bürokraatiamahtu, mille te asetate ettevõtjatele, ja ka ettevõtluse täiendavat koormamist maksutõusudega. Ja nüüd te ütlete, et vaadake, paneme selle veel juurde. Eksperiment, [et näha], kas majandus peab vastu ja [milline on] inimeste stressitaluvus. Hästi, niisuguseid inimeksperimente viite läbi. Aga minu küsimus on, et kas ei peaks poliitikajoonis, eriti keerulisel ebastabiilsel ajal, olema vastupidine, mitte niisuguste eksperimentide läbiviimine, vaid vastupidi. Jaak, miks me ei paku inimestele kindlustunnet? Peaks pakkuma mingisugustki prognoositavat stabiilsust, teisisõnu tulevikku. Ja see on seesama küsimus. Nende poliitikaplokkidega te võtate inimestelt ära tuleviku, võtate ära optimismi. Ja mu küsimus on väga lihtne, kahe sõnaga: mille nimel? Mille nimel?

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja, hea Urmas! Jaa, retoorikas oled sa võimas. Kogu maailm on nüüd sinu maamaksuseadusega [seotud eelnõu] juures kokku [võetud]. Aga tuletame natuke ajalugu meelde. Jah, riigihalduse ministrina ma selle küsimusega tegelema hakkasin. Ma küll ei tea, miks mina pidin sellega tegelema. Tõenäoliselt selle pärast, et maamaks [laekub] omavalitsustele ja riik oli jätnud oma kohustuse täitmata tervelt 20 aastat. Aastal 2001 oli olnud viimane korraline maade hindamine, mille põhjal maamaksumäärad olid kehtestatud ja mille põhjal [selgus] hind, mille alusel need maksud laekusid. Need püsisid kümme aastat täpselt samas suuruses, sest omavalitsused olid need maksimummäärani ära tõstnud ja rohkem midagi võtta ei olnud. Aga kaheksa korda oli maa vahepeal kallinenud. Küsimus on, miks nende aastate jooksul ükski Isamaa minister ei võtnud seda asja ette ega hinnanud korraliselt maid. Siis me ei peaks rääkima sellest hüppelisest maksutõusust, hinnatõusust ja nii edasi. Kaheksa korda kallinesid maa hinnad 20 aasta jooksul.

Teie aeg!

Miks ei tehtud seda varem?

Hea Jaak, ma võin sulle omavahel saladuskatte all – teised, ärge kuulake – öelda: me kartsime, et tulevad punased ja panevad meeletu maksukoorma peale. Ma tunnistan ausalt, et see oli meie põhiline küsimus, miks tõepoolest – aus tunnistus, aus diagnoos – Isamaa oli skeptiline selle maamaksu hindamise loogika suhtes. Mitte et see oleks olnud tehniliselt teostamatu või et see ei oleks olnud laitmatu n-ö mänedžmendiloogika, vaid mure oli selles, et isegi kui kehtestatakse see laugjam astmestik, nagu sa, Jaak, pakkusid kompromissina välja – ühiskondlik kompromiss oli leida tasakaalupunkt –, siis kunagi tuleb keegi, kes viskab selle prügikasti. Ja ma ütlesin, et ma ei uskunud, et see tuleb nii vara, 36 kuud pärast sellesama sinu sõnastatud riigi lubaduse üle hääletamist 2021. aastal. Ma võin eksida, aga ma oletan, et see oli 2021. aasta suvel. 36 kuud hiljem võeti vastu seadus, milles öeldi, et 10%‑lise tõusu asemel on [kuni] 50%‑line tõus 2025. aastal ja 10%-lise tõusu asemel on [kuni] 100%-line tõus 2026. aastal. Ja sina sõnastasid kogenud mehena, Jaak – sa oled rahvamees, sa ju tunned asju –, et kodualuse maa maksuvabastus on väärtus, mis võiks säilida. [Nüüd on] kodualuse maa maksuvabastuse kõrvaldamine täies mahus seaduse tasemel. Kõik! Ja see [mõjutab] 520 000 koduomanikku. Nad on koduomanikud kortermajades, nad on koduomanikud eramajades, paarismajades, ridamajades. Ma arvan, et nende inimesteni see debatt ei ole ühiskondlikult jõudnud, ma möönan. Aga uskuge mind, see jõuab inimesteni siis, kui nad hakkavad saama maamaksuteateid. Ja uskuge mind, Eesti inimesed on piisavalt nõudlikud, nii et teile saab see olema kohtuotsus, kõik teie kolm valitsusparteid, kes te soovite pöörduda inimeste poole selle retoorikaga, et te seisate lastega perede, Eesti ettevõtete, koduomanike ja maainimeste eest. See on retoorika, aga siis tulevad inimestele arved ja see on tegelikkus. Inimesed usuvad rasketel aegadel oma rahakotti, mitte õõnsaid sõnu.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Tõsi ta on, et koduomanik olemine ja koduomanikuks saamine on väärikuse küsimus. Me oleme tõesti Eesti Vabariigis siiani viljelnud sellist poliitikat, et oma kodu, oma vastutus; oma pere, oma vastutus; oma riik, oma vastutus. Ja nüüd meid tõepoolest üritatakse vist ümber kasvatada, sest paljudele muutub maksutõusude tõttu koduomanikuks olemine võimatuks. Mina olen valitud nii Riigikogusse kui ka Tallinna volikogusse Tallinna saadikuna. Meil õnnestus Tallinnas sel aastal maamaksu tõus peatada. Meie hea koalitsioonikaaslane [linnavalitsuses], abilinnapea Pärtel-Peeter Pere, süüdistab meid, et me külvame helikopterilt raha, kuigi me üritame riigi otsuseid heastada ja just pidurdada. Öelge mulle palun, kuidas see teerull tuleks peatada. Me läheme nüüd varsti hääletuse faasi ja näeme siis, kas teerull tuleb saali. Ilmselt tuleb. Kuidas edasi?

Eesti inimesed oskavad, ma usun, rasketel aegadel näha läbi sellest retoorikast ja sihukesest ämblikuvõrgust, mida püütakse neile pähe asetada. Tallinna näide, Tallinna kohaliku omavalitsuse küsimus – ma mäletan seda, kui me arutasime Vene kodanike valimisõigust. Mis siis oli, härra Aller, etteheide? Et miks me, Isamaa esindajad, arutame Tallinna [koalitsiooniläbirääkimistel] Vene kodanike valimisõigust, eks ole. Aga nüüd ma teen ajalehe, seitungi lahti: Tallinna linnapea kanalisatsiooni küsimusega üldse ei tegele, vaid tegeleb hommikust õhtuni Vene kodanike valimisõiguse küsimusega, taotleb lausa professorikraadi selles. Ainult sellega tegelebki. Kohaliku omavalitsuse juht – miks ta ei tegele kommunaalprobleemidega, Jaak? Ossinovski, omavalitsusjuht õigupoolest, tegeleb ainult Vene kodanike valimisõigusega. Aga hästi, need on olulised küsimused. Ja nüüd on korraga meil olukord, kus tõesti ei olnud Tallinna linnas Isamaale vastuvõetav see käsitlus, et püütakse jõustada ja rakendada riigi maksutõusupoliitikat ka Tallinnas. Ma tean, et ka [teistes] Tallinna koalitsioonipartnerites on see kutsunud vastumeelsust esile. Ma arvan, et see on Isamaa jaoks olnud jäik seisukoht. Noh, see on alati niimoodi: kolm musketäri on teisel pool vastas ja meie peame d'Artagnani rollis olema selles võitluses. [Meie ülesanne] on tegelikult kaitsta praegu [tallinlasi], et see üle riigi maksutõusude jõustamise laine ei jõuaks nendeni, nii-öelda kaitsevalliga, ka nende ajutiste meetmetega. Loomulikult oleks mõistlikum olnud maksutõus ära jätta, aga praegu oleme leiutanud ajutisi meetmeid, et kaitsta Tallinna inimesi, kaitsta Tallinna ettevõtteid nii palju, kui on võimalik selles keskkonnas. Kehvad valikud. Aga ma ütlen, et inimesed peavad saama signaali, mis poliitikat praegu ellu viiakse. See on, ma arvan, ühiskonnas kohale jõudnud. Aga ka poliitikud peavad saama signaali. Esimene signaal teile Eesti inimestelt oli Euroopa Parlamendi valimistel: korrigeerige oma poliitikat. Ja uskuge mind, teine signaal tuleb järgmise aasta oktoobrikuus kohaliku omavalitsuse valimistel: mida inimesed tahavad, mida inimesed ei taha, millest hoiduda, mida soodustada. Siis on inimestel üle terve Eestimaa võimalus anda oma signaal.

Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Hea Urmas! Ma üritaks ikka maamaksu juurde jääda, siin kõlas juba sada teemat järjest. Mina olen ka omavalitsustega suhelnud ja mingit hüppelist maamaksu tõusu, kuigi nüüd on neile jäetud küll suurem otsustusmäär, ma ei prognoosi – vähemalt selle informatsiooni põhjal, mis mul on. Nagu te ise mainisite või Riina siin mainis küsimuses, ka Tallinn otsustas neid maamaksumäärasid mitte tõsta. Põhimõtteliselt jäävad need samaks, arvestades kogu muud olukorda. Nii et nüüd on küsimus selles, kas te usaldate omavalitsusjuhte, kes on tegelikult linnade-valdade liidu kaudu pidevalt taotlenud seda, et omavalitsusel oleks suurem otsustusõigus, finantsautonoomia. Või te ei usalda ka neid omavalitsusjuhte, kes on Isamaad esindanud või esindavad paljudes omavalitsustes? Miks te arvate, et nad määrivad nüüd hästi suure maksutõusu kõigile kaela?

Aitäh! Võtame järjest. Siin kõlas kaskaad väiteid. Esimene väide: Tallinnas ei ole maksutõus võimalik. Maksutõusu ei olnud võimalik Tallinnas teie käkerdise tõttu, kogu lugupidamise juures, nii-öelda nominaalselt ära jätta. Ma ei lasku sellesse nüansseeritusse, kus nende protsendiosade ümberarvutamine oleks olnud. Tegelikult leiab maksutõus aset, aga selleks, et inimeste koormis ei kasvaks Tallinna linnas, on meie ettepanek maksta inimestele raha tagasi nii-öelda sama trajektooriga. Loomulikult maksutõus tuleb. Ja nüüd on Tallinna inimesed järgmise aasta oktoobrikuus, kui nad tegelikkuses … See, [et Tallinnas maamaks ei tõuse], on esimene ajutine meede, mis tehti 2025. aastaks, ja see on Tallinna inimeste valik. Teie valik – need, kes on täna riigi võimuparteid –, on see, et jah, Nõmme koduomanikul on see [maks] 4000 eurot. See maksumäär on sinna sisse kodeeritud, ja kogu lugu, võta või jäta. Võta või jäta! Samamoodi, Jaak, sa tegelikult ju väga õieti ütlesid, et näete, omavalitsusjuhid taotlevad [suuremat autonoomiat], eks ole. Küsimus ongi selles, et kui taotletakse, ehk siis soovitakse [ka suurem maksumäär] kehtestada. Tegelikkuses Kohtla-Järvel – kes on seal võimul? Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond on. Nad saatsid kirja, et [tuleks] surnute maks kehtestada Eestis. Nii ma loen Eesti ajakirjandusest: kehtestada surnute varalt võetav maks. Niisugune konkreetne ettepanek ja veel rida teisi uute maksutõusude ettepanekuid. Kuulge, armas rahvas! Mis maksutsunamit me püüame oma riigis kehtestada? Küsimus on praegu selles, et lähtekoht on vale. Meie põhiprobleem ei ole mitte see, et meil on Eestis liiga madal maksutase või liiga vähe olemasolevaid makse ja me peame võistlema tohutu hulga uute maksude – olgu need vähem või rohkem eksootilised – juurde kehtestamises. Meie põhiprobleem on see, et meie majanduse maht on võrreldes prognoosituga liiga väike. 2023. aasta suveprognoosi alusel, mille pinnalt koostati 2024. aasta, see tähendab, kehtiv eelarve, nägi valitsusliit ette mida? Et meie SKP nominaalmaht on 2,2 miljardit eurot suurem, kui tegelikkuses sellel aastal realiseerub. Kui see nii oleks olnud, oleks meil laekunud makse rohkem ligi 800 miljonit eurot ehk 2% ulatuses SKP‑st. Räägi siis mingisugusest kriisist praeguses olukorras. Aga te olete valinud põhimõtteliselt teistsuguse tee. Meie majanduse väljavaated on kehvad. Eelmisel aastal [oli Eestis] Euroopa Liidu kõige suurem majanduse kukkumine, ka selle aasta septembrikuus oli IMF-i prognoosi kohaselt meil Euroopa suurim majanduse kukkumine. Ja ainus, mis on kahe aasta jooksul, kui on kvartaalselt aset leidnud kangelaslikud eelarve korrastamise ratsarünnakud, välja mõeldud kindlustunde ja majanduse kasvatamiseks, on uued maksutõusud. Kuhu me oleme jõudnud? Me oleme jõudnud selleni, et kui me võrdleme ekspertide hinnangut valitsuse majanduspoliitika usaldusväärsuse kohta – [see on] keskne indikaator praegu majanduslangusest väljumisel – siis Kallase ajal, septembris 2023, oli 100 palli süsteemis [hinnang] usaldusprobleemide [tõsidusele] 40 palli, aga Michali ajal, septembris 2024, oleme jõudnud 87-le 100-st. Mida see tähendab 100 palli süsteemis? Ei usaldata. Täielik usalduse puudumine. Täielik prognoosimatus. Selles loogikas on meie sõnum mis? Meie sõnum on see, et küsimus ei ole täna kohaliku omavalitsuse autonoomias, vaid küsimus on selles, kuidas me anname Eesti ühiskonnale ja majandusele minimaalse kindlustunde. Millised on need praktilised sammud, mida teha? Isamaa käsitlus on lihtne, me oleme seda kirjeldanud laias plaanis oma alternatiivses eelarves, mida me hakkame põhjalikumalt arutama kolmapäeval. Aga nende üksiksammude puhul on meie sõnum: ärme tee valesamme. Kui on diagnoos vale, siis on valed ka raviviisid, ja need mõjuvad patsiendile halvendavalt, mitte vastupidi. Valitsuse diagnoos olukorrale Eesti ühiskonnas ning Eesti inimeste ja majanduse ootustele-vajadustele on irrelevantne. Ja sellest tulenevalt on kogu see baas seda ka. Jah, me võitleme praegu nende järelmitega, üksikute jõustuvate aktidega, aga loomulikult ma olen nõus, et see on ideoloogiline võitlus. See on põhimõtteline poliitilise juhtimise võitlus, kus tegelikkuses teie juhtimisdoktriin on vildakas. Ja kui on doktriin vildakas, kui on olulise paikapanemine ebaõnnestunud, siis ka rakendamine läheb kehvas suunas. Anna andeks!

Riina Solman, küsimus istungi juhatajale.

Austatud Riigikogu [ase]esimees! Ma lihtsalt küsin Riigikogu kodu‑ ja töökorra kohta. Kui nüüd härra Jaak Aab minu nime nimetas, kas ma võiksin [seda kommenteerida]? Ma tahaksin väga öelda, et mina olin pärast teda riigihalduse minister ja ei kuulnud kuidagi, et kohalike omavalitsuste juhid oleksid tahtnud maamaksu abil oma tulubaasi tõsta. Nad tahtsid saada üksikisiku tulumaksust suuremat osa, mis majanduskriisi ajal 2009. aastal neilt ära võeti ja mida ei ole siiani taastatud.

Tegelikult saate vastusõnavõtu teha siis, kui läbirääkimiste käigus on teie nime mainitud. Praegu oli tema küsimus ettekandjale ja ettekandja vastas sellele. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Urmas! Me olime üheskoos valitsuses ja ka Jaak Aab oli siis seal, kui seda maade hindamist ette valmistati. Jaak vedas toona seda eest, nagu ta ise ka täna rääkis. Mina mäletan väga hästi, et mitte ainult valitsuse laua taga, vaid ka avalikkusele rääkis Jaak sirge ja selge näoga vajadusest efektiivsele maksutõusule piir kehtestada. Ja nüüd selle aasta 19. juunil – jällegi vaatasin järele – hääletas Jaak selle poolt, et see piir ära kaotada. Me ei peaks võib-olla küll inimestest niimoodi isiklikult rääkima, aga [räägime] ministrist kui institutsioonist ja Riigikogu liikmest kui institutsioonist. Kuidas sinu hinnangul, Urmas, mõjutab kodanike usaldust riigi vastu ja meie julgeolekut, eriti praegusel geopoliitiliselt keerulisel ajal, see, kui sellised valelikud poliitikud riigitüüri juures on? Ja mida sa inimestele seejuures soovitaksid?

Aitäh! Ega Jaagul ka kerge ei ole, ma ei tahaks tegelikult siin Jaaku eraldi esile tõsta või kuidagi maha teha. Ja ega sulle ka, Jaak, ma arvan, ei meeldi see poliitikavalik, mis on tehtud. Ma hakkan mõtlema, et sa läksid sotsidesse – aita mind nüüd –, jaanuari alul. Ma näen, et härra Kallas seal noogutab, oli vist jah jaanuari alul. Tõsi on see, et tegelikult olid need asjad, ka maamaksu tõus, kokku lepitud juba varem, eks ole, see oli ju kokku lepitud 2023. aastal. Ma olen pea kindel – noh, ma ei taha mõtteid ja sõnu suhu panna, aga ma arvan, et sa oleksid tegelikult tõesti eelistanud jääda selle esimese kontseptsiooni juurde. Ma juhin veel kord tähelepanu, et küsimus ei ole ainult hoiakutes või selles, kes on mida lubanud poliitikuna. Lubaduse andis Eesti Vabariik. Lubaduse andis Eesti Vabariik ehk nii valitsus, kes esitas selle eelnõu 2021. aastal, kui ka parlament, kes selle eelnõu vastu võttis, noh, autonoomselt sellest, kuidas milline parlamendiliige hääletas. Lubaduse andis ka, ma võin öelda, Vabariigi President, kui ta sellise lähtekohaga selle seaduse välja kuulutas. Meie oma riik, meie oma riigi kõrgeim rahvaesinduslik ja poliitilist võimu teostav juhtkond andis oma riigi kodanikele, [sealhulgas] 520 000 koduomanikule, tuhandetele põllumeestele ja ettevõtjatele selle lubaduse. See oli põhimõtteline lubadus ja seda lubadust on murtud. Kui me räägime Eestis usalduse defitsiidist, siis see on palju laiem probleem, ma möönan seda. Meil on tegelikkuses kahekõne ühiskonnas katkenud, on jäänud ülevalt alla poliitika jõustamine, mille puhul loodetakse ainult ühele asjale: nad unustavad ära. Mäletate, mida öeldi Eesti rahvale 2023. aasta suvel, kui oli maksutõusude esimene laine? "Elage üle!" oli valitsuskoalitsiooni sõnum. "Elage üle!" Ja nüüd on tegelikult järgmine sõnum, mida see valitsusliit mõtleb sellel aastal nende sammude läbisurumise puhul, mis seisavad ees sellel sügisel. Sõnumile "Elage üle!" järgneb "Unustage ära!". Ja pärast seda püütakse öelda: "Midagi pole olnud! Kui midagi oli, andke andeks, ei mäleta." Sellist poliitika mälukaotust me ei võimalda. Seda luksust raskel ajal Eesti rahval ei ole, et ilmutada poliitilise juhtkonna suhtes mälukaotust. Kolm aastat tagasi anti lubadus, et sellist maksutõusu ei tule. Seda lubadust murti. Lubadust murti kahekordselt, sest mitte ühegi sõnaga ei kõneldud sellest ka Eesti parlamendivalimistel 2023. aasta märtsis rahva mandaati taotledes. Ja murti ka põhiseadusliku õiguspärase ootuse põhimõtet, sest seesama uus efektiivne maksukoorem kehtestati nüüd 1. oktoobrist vastavalt sellele seadusesse sisse [kirjutatud] mehhanismile ja jõustub efektiivselt jaanuari alul järgmisel aastal. Jaak, sa osundasid, et tegelikult omavalitsused otsekui makse ei tõstagi või maksukoormuse tõusu sellega eraldi ei kaasne. Mul on sellele vastuseks üks number: 22 miljonit eurot. Ma küsin, kust siis õigupoolest tuleb see 22 miljonit eurot, millest kirjutab ja mida prognoosib riigieelarve seaduse seletuskirjas Rahandusministeerium. Ja riik on siin Maksu‑ ja Tolliameti kaudu ju ainult teenindavas rollis, ta saab selle oma kontodele. Maksu‑ ja Tolliamet korjab selle raha kokku ja kannab siis omavalitsustele laiali. Selle summa suurus on 80 miljonit eurot ehk 2025. aastal on 38%‑line tõus. See on teie valitsuse poliitiline agenda, mida te hakkate kolmapäeval teisel lugemisel läbi suruma, ning teie valitsuse, teie valitsuse rahandusministri prognoos 2025. aasta kohta. Ja nüüd lasub tõendamise koormis teil, lugupeetavad valitsuskoalitsiooni esindajad, mitte meil, kes me oleme selle eelnõu, initsiatiivi vastu. [Kas] meie peaksime hakkama siis tõendama, kui palju keegi [maamaksu] tõstab selles prognoosimatus olukorras, selles olukorras, kus te surute peale ka täiendava riiklike maksude koorma? Härra Allas, kui palju lisakoormust toob omavalitsusele käibemaksu tõus kaasa näiteks Võrus? Küsimus on praegu selles, et ka teil lasub vastutus öelda, et kui järgmisel aastal on konsolideeritud maamaksutõus prognoositavalt 38% kõigile inimestele ja ettevõtetele, siis kui suurt tõusu, absoluutnumbrit, me võime eeldada 2026. aastal. Ma püstitan hüpoteesi, aga teil lasub tõendamise koormis: öelge, kas see on vale või mitte. Ma väidan, et võrreldes kogu tänavuse maksulaekumisega on see vähemalt üle 50%. Ma võiksin selle korrutada kahega, maksimaalne on 100%, aga hästi, ma olen alalhoidlik ja ütlen, et see prognoositav tõusu tase on üle 50%. Palun, lükake ümber! Teie olete selle initsiatiivi arhitektid, teil peab olema arvestus, mida teil paraku ei ole. Selle eelnõu seletuskirjas niisugust projektsiooni selle taseme kohta ei ole.

Jaak Aab, küsimus istungi juhatajale.

Mul on palve, et ma saaks repliigi öelda koha pealt, sellepärast et mind on siin juba mitu korda mainitud.

Toetan Jaaku! Tingimata! Absoluutselt! Ma arvan, et see on korrektne, kui me anname Jaagule võimaluse kaks minutit [rääkida] nii-öelda parlamendi kultuuri [huvides].

Repliiki ei saa. Ma kuulan ära, mis on sul öelda istungi juhatajale.

Kahe minuti jooksul, palun!

Aja otsustab Jaak ise.

Ma ei saa ikkagi nõustuda sellega, et Urmas kogu aeg osa asju räägib, aga osa asju jätab rääkimata. Ma tuletan meelde, et kui lubadustest on jutt, siis peab ka Urmas tunnistama, et Isamaa andis 2001. aastal, olles valitsuses, lubaduse maad korraliselt hinnata. See on seaduses kirjas. 2001. aastal hinnati maa ära, aga peale seda maad rohkem ei hinnatud ning lasti [hinnal] maksu alusel jääda 20 aasta taguse aja [tasemele] ja kaheksa korda maa hinnal tõusta. Ja vaat nüüd tuli see hüpe ja hirmus suur paanika, et mis siis maamaksust saab. Tõenäoliselt oli nii, et mida kaugemale see [maa hindamine jäi], seda vähem seda puutuda taheti, sest see jama oli peidetud sinna, et Isamaa, olles valitsustes, ei täitnud lubadust, mille ta oli kunagi andnud. Riik oli võtnud kohustuse maid regulaarselt hinnata, aga seda kohustust ta ei täitnud. Ja siis see hind tõusis nii mitu korda kõrgemaks, et seda ei tahtnud enam keegi puutuda. Vaat siin on küsimus: miks lubadusest kinni ei peetud, Isamaa?

See, mis te rääkisite, on kõik väga õige ja võib-olla ka ajalooliselt korrektne. Seda saab öelda ka läbirääkimiste käigus, kui te saate Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana ehk tulla siia pulti rääkima. Andres Metsoja.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Omavalitsuste tulubaasi ja hakkamasaamist on tegelikult üritatud remontida pikka aega. Üks instrument oli ka 2017. aasta haldusreform, mille käigus olid ka mitmed ministrid asja kallal, et omavalitsuste tulubaasi jätkusuutlikkus paremaks saada. Aga minu küsimus tuleneb sellest, et toona otsustati, et 65 miljonit eurot on see rahasumma, mis omavalitsustele toetustena üle välja laiali jagatakse kolme aasta jooksul. Kui see jagada kolmega, siis tulebki umbes 22 miljonit eurot aastas. Kas see kohalik maks ehk maamaks on nüüd omavalitsuste elanikele ja ettevõtjatele selle reformi läbiviimise hinnalipik?

Ma isegi ei paneks neid sellesse konteksti. Ma arvan, et kontekst on selline, et valitsus, pannes ka kohalikele omavalitsustele koormisi peale, samuti riigi maksutaseme kaudu tekitatavaid täiendavaid koormisi, realiseerib niisugust sadismi viljelevat agendat selles loogikas, et [ütleb]: "Omavalitsused, võtke inimeste käest raha juurde, kui teil puudu jääb." Tegelikult seisab ees käibemaksu tõus kaks korda, 20%‑lt 24%‑le. "Aga mis te muretsete? Kellegi taskust saab ju võtta. Needsamad inimesed, needsamad Eesti inimesed, [näiteks] Võru inimesed, eks ole – makske! 20% asemel 24% käibemaksu. Makske, pensionärid! Kogu pensioni maksustamine 2%. Makske, Eesti inimesed! Tulumaks 20% asemel 24%. Makske! Täiendav maamaks – teilt on võtta veel küll." Nüüd küsimus, millele Jaak osundas oma repliigis. Jaak meenutas 2001. aastat – siis oli nende otsuste eel ametisse astunud 1999. aasta valitsus – [ja küsis], miks 2001. aastal kohe ei realiseeritud seda, mida toona lubati. Aga 1999. aasta valitsusest on möödunud 25 aastat. Noh, Jaak läks päris hüperboolseks selle ajalise asjaga, läks terve inimpõlve tagasi, 1999. aastasse. Kõigil jookseb noorus silmade eest läbi. Aga küsimus on selles, et praegu – andke andeks! – ma vaatan, et see oli Kaja Kallasel ja kuidagi on omandanud ka ametis olev peaminister selle kompleksi: nii kui midagi küsida tänase Eesti poliitika kohta, riigi praktiliste huvide kohta, seda, kuidas me lahendame mingit probleemi, minnakse viis kuni kümme aastat tagasi. Hakatakse sorima nendes küsimustes, mida keegi siis otsustas ja mida mitte. Küllap tehti vigu, me kõik oleme teinud vigu. Aga kuidas edasi minna? See on seesama [asi] koalitsiooni poolt: ma kujutan ette, et on 1992. aasta sügis, kõnepuldis on Mart Laar, Eesti Vabariigi peaminister, ja küsitakse Eesti [olukorra kohta] – Vene väed, küsimused tuleb lahendada –, aga tema hakkab rääkima Aleksei Müürisepast ja Johannes Käbinist, et näete, Käbin tegi toona nii, Müürisepp tegi nii. Kui oled peaminister, kui oled valitsuskoalitsioonis, siis valitse, mitte ära virise. Eesti inimesed on väsinud sellest virisemisest! Sonkida kümne aasta tagustes asjades! Selles loogikas on ainukese asjana optimism ühiskonnas lihtsalt maha [keeratud]. Ja siis kuuleme ainult seda, et on maksutõusud, maksutõusud, midagi ei saa, kõik on halb, kõik on häda, ei saa millegagi hakkama. Niisugune asi valitsuses ei ole vääriline, üks väärikas rahvas [ei vääri seda]. Võtke ennast kokku! Tehke poliitikat, mis vastab ühiskonna ootustele! Lihtne üleskutse: eristage ebaoluline olulisest! Enne juhtimine ja siis ressursid.

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd palun kõnetooli juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja emotsionaalseid läbielamisi, mis rahanduskomisjonis olid, [tutvustama] Riigikogu liikme Priit Lombi. Palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Kõigepealt ma pean lühikese aja jooksul teist korda alustama oma päeva [esimest] sõnavõttu siin saalis istungi juhataja tunnustamisega. Väga hästi! Härra Reinsalu proovis siin puldis võtta istungi juhatamist vahepeal üle, aga minu arust olete te oma rolli kenasti välja kandnud ja näidanud seal selja taga, kelle käes on siin juhtimisel [ohjad]. Rahanduskomisjonis, ma pean ütlema, head sõbrad, oli see arutelu märkimisväärselt vähem tuline. Ma loomulikult julgustan Urmast: väga paljuski oleks saanud sellist sisulist arutelu, kus oleks võinud ka niimoodi vaielda, komisjonis pidada. Ja hoolimata sellest, et seal kaamerad ei tööta, on seal sellegipoolest väga meeldivad ja targad inimesed, kellega on mõistlik mõtteid vahetada. Ma julgustan teid: nii põletavate küsimuste puhul kasutage kindlasti võimalust ja tulge asendage [komisjonis] oma fraktsiooni kolleegi – siis saab seda arutelu seal ka pidada. Seal arutelu ei peetud. Eelnõu esitaja teatas, et nad esitasid sama eelnõu, mille nad on kunagi varem esitanud ja millega soovitakse muuta seda vastuvõetud õigusakti. Sellega arutelu piirdus. Kuna seda arutelu oli seal juba varem, pool aastat tagasi, tõesti peetud, siis oli taust kõigile teada. Aga kuna siin läks nii pikalt, siis ma ikkagi natuke peegeldan mõnda asja, millega [esineja] siin puldis pisut lappesse läks. Kahtlemata ütlen enda kui endise omavalitsusjuhi kogemuse põhjal selles kontekstis, et igal aastal on laua peal see, et omavalitsused soovivad omavalitsuste autonoomia suurendamist. Ja tõesti, Jaak ka oma küsimuses [mainis], et maa korraline hindamine oli 2000ndate alguses, aga siis enam kui 20 aastat riik seda ülesannet ei täitnud. Kindlasti oleks võinud seda jooksvalt täita ja siis see seis ei oleks nii valuline. Kui valuline see siis on? Urmas jättis siin puldis mulje, nagu kohe pakiks [enda tegevuse] kokku suur hulk põllumehi ja metsamehi, kellele see kõik muutub üle jõu käivalt koormavaks. Ettevõtjate maamaksukulu osakaal on alla 0,1% sellest, mis ettevõtjate eelarves kajastub. Leibkonna kogukulust on maamaksukulu alla 0,15%. See on eelnõu [seletuskirjast] kenasti leitav. Ja [ei ole õige] rääkida sellest, et kohe hakkavad kõik sundkorras maad või mingit muud vara müüma. Kindlasti see niimoodi ei ole. Paar asja on mul veel öelda. Kuna see arutelu oli tõesti pikk ja pingeline, siis ma pisut vaatasin ka, mis on toimunud. Kõik omavalitsused on käesoleva aasta sügisel esitanud oma prognoositavad maamaksumäärad juba ära, volikogud on need kinnitanud. Ja kui ma vaatan neile otsa, siis see jutt 38%‑st [tundub ebatõenäoline]. Tõesti, ma vaatasin ka, et see kajastub 2025. aasta riigieelarve [seletuskirjas], aga mul on kuri kahtlus, et see ei realiseeru, sellepärast et kui ma vaatasin otsa nendele volikogude vastu võetud maamaksumääradele [siis nägin, et] rõhuv enamik nendest ei ole kehtestanud neid maksimummäära lähedalegi. Ja ma pean möönma, et maamaksu kalkulaatoriga on olnud segadus, mida ma kindlasti heaks ei kiida, sest see võib pisut eksitada. Aga ma kindlasti pigem arvan, et me järgmisel aastal oleme siin seisus, kus me peame tunnistama, et see 38% oli selline raamatupidamislik liialdus, mis õnneks ei realiseerunud. Ja kui see peakski realiseeruma, siis tõesti, me räägime ettevõtjate kulust napilt üle 0,1% nende kogukulust ja elanike puhul räägime ligi 0,2%‑st kogukulust. Ma loodan, et see siiski kedagi keerulist otsust tegema ei sunni. Aga mul oli veel aega. Need 79 omavalitsust on kenasti pandud tabelisse, [kus on kirjas], kes millised maamaksumäärad on kehtestanud. Kõige rohkem oli juttu elamumaa kõlviku [maamaksu] määrast, mille maksimummääraks on riik [seadnud] 1%. Seal on üks huvitav paradoks tekkinud. Kokku on maksimaalse määra – Urmas, see on nüüd pöördumine sinu poole, sa pöördusid minu poole ka, soovitasid tulla ettepoole, ma kuulasin sind terve aeg suure huviga – kehtestanud elamumaa kõlviku puhul 11 omavalitsust. Sa võid seda nüüd kontrollida sellestsamast tabelist, mis ka sinul on materjalides olemas: enam kui pooli nendest omavalitsustest juhivad Isamaa poliitikud. Mul on kaks muret. Esimene on see, mis üldiselt siin Isamaa poliitikaga väga [palju] kaasas käib: käiakse puldis ilusat juttu rääkimas ja tundub, et soovitus on käia eelkõneleja sõnade, mitte nende tegude järgi. Ja teine on see, et need oma omavalitsuse elanike suhtes üsna lugupidamatud omavalitsusjuhid püüavad tõenäoliselt kalastada sogases vees, räägivad sellest, justkui valitsus ja valitsev koalitsioon on teinud tohutu suure maksutõusu, aga samal ajal ise otsustavad volikogus määrata need maksimaalsed määrad. Ma vist ei hakka neid ette lugema, see oleks võib-olla pisut liialdus. Aga ma võin öelda, et üks nendest volikogu liikmetest, volikogu juhtidest on juhtumisi siinsamas Riigikogus, mitte küll praegu saalis, aga Isamaa [erakonnas]. Mitte küll fraktsiooni liige, aga [erakonna] liige, istub seal akna all, minust natuke tagapool. Ma nimesid ei hakka ette lugema, aga tegelikult ma leidsin siit kohe hoobilt kuus võrdlemisi suure omavalitsuse juhti, kes kuuluvad Isamaasse. Kurb, et nad seda teevad. Urmas läheb ees, räägib, et valitsus ja koalitsioon on väga halvad, ning nemad püüavad sogases vees kala, korjavad kokku maksuraha, ja loodavad, et näidatakse näpuga kellegi teise peale. Ma arvan, et hoiame neid ikka ausalt kursis, et tegelikult kehtestavad maamaksumäärad kohalikud volikogud. Needsamad kuus, kelle ma jõudsin 11-st üles leida – võib-olla on mõni veel, aga kuus tükki on kindlasti – saavad tõenäoliselt tagasisidet oktoobrikuu valimistel, kui inimesed on saanud teada, et maamaksumäärasid ei tõstnud mitte valitsus, vaid Isamaa saadikud kohalikes volikogudes ja Isamaa kuuluvusega vallavanemad, kes neidsamu volikogu eelnõusid ette on valmistanud. Oli huvitav arutelu. Aitäh! Alati emotsionaalne. Aga see tekitas ka aega tuua siia pulti neid asju, mida ma esimese hooga ei plaaninud tuua. Ma ei arvanud, et see siin nii pikaks läheb, aga siis püüdsin ka leida asjalikku tegevust sellel ajal. Lihtsalt kommentaarina oma kogemuse pealt [ütlen], ja see on ka Vabariigi Valitsuse arvamuses kirjas, et tegelikult kohaliku omavalitsuse kogutavat maamaksu ei [kasutata] mitte millegi muu jaoks kui valdavalt kohalike teede ja heakorra tagamiseks, nii lume[koristuse] kui ka teehoolduse tagamiseks. Nii et see läheb loodetavasti õigesse kohta. Ma loodan, et nendes kuues omavalitsuses läheb see, mis liialt korjatakse inimeste taskutest, ka heasse kohta, mitte näiteks kohaliku volikogu juhi või vallajuhi palgatõusuks, mis sellisel keerulisel ajal ei pruugi olla parim raha rakendamise koht. Ja võtan kokku protokollis kajastatud otsused. Me tegime kolm otsust. Esmalt selle, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril, see oli konsensuslik. Noh, me oleme küll jõudnud 11. novembrisse, aga see selleks. Aitäh sellegipoolest Riigikogu juhatusele, et te selle päevakorda panite! [Teiseks otsustasime] määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli samuti konsensuslik. Ja lõpuks on rahanduskomisjonil ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt hääletas 7 komisjoni liiget, vastu hääletas 2 ning erapooletuid ei olnud. Veel kord julgustan Urmast: kohe täitsa põhiliikmena võiksid tulla rahanduskomisjoni, et me saaksime väga paljusid asju, mida me arutame siin, arutada sellises kohas, kus arutelu on kindlasti väga produktiivne. Aga noh, tuleb harjuda sellega, et kaamerad seal igal pool ei tööta ja vahepeal tuleb rääkida lihtsalt omavahel. Mulle tundub, et ka suure poliitika mõttes tuleks omavahel rääkimine meile kõigile palju rohkem kasuks kui kaamerate kaudu teineteisele suuniste andmine ja ülesannete panemine. Nii et ülevaade komisjoni [tööst] on antud, ja pisut oma kogemusi. Nüüd siin hoogtöö käigus tehtud sotsiaalne eksperiment ja uuring on ka juba ette kantud. Nii et jõudu! Kasutage sedasama energiat oma erakonnas selleks, et kutsuda korrale oma erakonna liikmeid, kes juhivad erinevaid volikogusid. Aitäh! Ülevaade antud.

Ülevaade antud ja on ka küsimusi. (Priit Lomp: "Muidugi on.") Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra Lomp! Enne kui ma küsimuse juurde lähen, [ütlen], et see sinu sõnavõtt oli küll selles mõttes üllatav, et sa viitasid justkui sellele, et rohkem peaks asju kuidagi tagatoas kokku leppima ja see avalik debatt ei ole sinu arvates hea. Sa ütlesid Urmasele mitu korda, et me peaksime rohkem arutama nii, et arutelu ei ole rahvale nähtav. Huvitav, aga [ma ei ootaks seda] sotsidelt, kui ma vaatan, mis sotsid mujal maailmas teevad. Aga sa rääkisid palju KOV‑ide autonoomiast ja sellest, kuidas see seaduseelnõu on ka kuidagi KOV‑ide maksuautonoomiaga seotud. Tegelikult ju ei ole. Maksimummäär antakse ette, antakse ette ka see, et nulli ei või kohalik omavalitsus maamaksu tõmmata, valitsus sätestab sellele seaduses piirid – juba täna kehtivas seaduses, seda ei minda muutma. KOV‑idele ei anta autonoomiat, vaid öeldakse mingi vahemik. Lisaks, nüüd see 19. juunist kehtiv seadusmuudatus seab piirid sellele, kui suure summaga võib KOV maksimaalselt oma elanikke toetada, ja nii edasi. Nii et see maksuautonoomia jutt ei ole adekvaatne. Kas tegelikult komisjonis arutati KOV‑idele maksuautonoomia andmist?

Aitäh, hea küsija! Jaa, ma pidasin silmas avaliku arutelu seda poolt, et kuna kaamerad töötavad, siis me hüppame selle eelnõu juures lihtsalt väga paljude teiste teemade juurde. Võib-olla komisjonis on vahel pisut lihtsam kutsuda üle laua kaaskõneleja tagasi selle õige teema juurde, mille kohta parasjagu eelnõu käib. Kogu maailma raskust siin ühe eelnõu puhul ära peegeldada ei ole kuigi produktiivne. Nagu ma ütlesin, komisjonis oli arutelu seekord tõesti väga lühikene. Aga, Rain, ma küsisin sedasama küsimust eelmisel korral, kui Isamaa [sama sisuga] eelnõu tegi. Küsisin siis Rahandusministeeriumi esindaja käest, mille pärast ei ole võimalik määrata nulli, vaid on antud vahemik 5–1000 eurot, [mille piires] on võimalik teha elamumaa või kodualuse maa maksuvabastus. Siis küsisin, et kuna see 5 eurot tundub üsna nörritamisena, siis miks me sellist varianti kaalume, võiks ju panna sinna nulli ja KOV saaks otsustada. Aga seal on selline maksutehniline loogika: kui maks on kehtestatud, siis tulenevalt korrast ei saa seal olla nulli. Mulle tundus see selles mõttes usaldusväärne, et kui minuga debateerib laua taga Rahandusministeeriumi [valitsemisalasse kuuluva] Maksu‑ ja Tolliameti spetsialist, selle valdkonna spetsialist, siis ma ei hakka seda kahtluse alla seadma. Null ei saa see maksumäär ega vabastuse määr sellisel juhul olla, kui see maks on kehtestatud. Ma ei võtnud vaidlust üles, aga mul tekkis tegelikult sama küsimus, mis sinul. Seda tahtsin öelda. Aga ma usaldan spetsialiste, kes andsid selle vastuse, et kui riik on kehtestanud maksu ja öelnud, et maksumäär on vaja määrata, siis puhttehniliselt ei saa see määr olla 0,0.

Urmas Reinsalu, palun!

Väga ähmaseks jäi mulle teie mõttekäik, härra Lomp. Selle loogika järgi on ka tulumaksuvaba miinimumi puhul efektiivne maksumäär null, kui tulud jäävad alla selle määra. Kaheksa huvirühma, härra Lomp, ütlesid enne 19. juunit, kui te surusite selle läbi, et saatke seenele see eelnõu. Sekundikski ei öelnud nad, et seda [tasub] teha. Ja siis ainukene, keda te kuulata saite, oli see ametnik, kes ütles teile, et ei saa olla maksumäära, mis on null. Mulle jääb see täiesti segaseks. Aga ma küsin teilt, härra Lomp, teie enda valitsusliidu agenda mõjude kohta. Te rääkisite endale veidike vastu: kuskil on katastroof, näed, seal, kus Isamaa on võimul, on tohutud maksud, aga tegelikult kellelgi kuskil maksumäärad ei tõuse, või tähendab, maksukoormus väga ei [kasva]. Ma küsin nüüd selgelt: tuginedes 2025. aasta eelarve eelnõule, aga lähtudes ka teie analüüsist selle kohta, mis on 2026. aastal, kui palju võetakse Eesti inimestelt täiendavalt [maamaksu] 2025. aastal – meil on nüüd ju teada ka 1. oktoobri otsused –, ja selle pinnalt, kui palju maamaksu laekub täiendavalt seaduse astmelise jõustumise järel 2026. aastal?

Aitäh, hea küsija! Jaa, ma viitasin sellele, et see 2025. aasta 38%‑line tõus nendes maamaksumäärades, absoluutnumbrites, mida mina loen praegu Maksu‑ ja Tolliameti lehelt ja mille kohalike omavalitsuste volikogud on esitanud, kindlasti ei kajastu. Siin on hulk omavalitsusi, kes on elamumaa kõlviku 1,0%‑lise [maamaksumäära] asemel kehtestanud näiteks 0,2%, 0,3%, väga mitmed 0,5%. Ehk siis ma arvan, et reaalsus on teistsugune. Eelarve eelnõu puhul, mis meile on esitatud, tundub mulle, et prognoosi [tegemise] ajaks või eelarve kokkupanemise ajaks ei olnud maamaksumäärasid arvesse võetud. Aga seda vaidlust me saame pidada aasta pärast samas kohas, kui oleme näinud, milline on reaallaekumine nende kehtestatud määrade tulemusel olnud.

Madis Kallas, palun!

Aitäh! Vaatan, et siin saalis on praegu neli sotsiaaldemokraati, kes on endised linnapead või vallavanemad. Minul on küsimus, kas tuli komisjonis arutelule ka see, et tegelikult on väga paljud linnapead ja vallavanemad oodanud seda, et selliseid võimalusi kohalikele omavalitsustele rohkem antaks. Võin kinnitada ise ka, olles nendest enamikuga rääkinud, et see samm on, vastupidi, saanud väga palju positiivset vastukaja kohalikelt omavalitsustelt. Just sellepärast, et võimalus [maamaksu] tõsta või mitte tõsta on antud kohalikule tasandile, mitte riik ei ütle, et nüüd teete seda või teist. Kas see oli komisjonis arutelul ja kui oli, mismoodi see arutelu välja nägi?

Aitäh küsimuse eest! Sel viimasel arutelul selle eelnõu üle, mille Isamaa on juba ükskord varem esitanud, oli märkimisväärselt vähem arutluse all, aga eelmine kord oli pisut rohkem ja [juttu oli] pikemalt. See Riigikogu koosseis ei olnud toona seda eelnõu ju veel arutanud. Nagu ma ütlesin, KOV‑ide autonoomia teema on olnud omavalitsustele tähtis läbi aegade. Üks kolleeg, kolleeg Solman siis – seda mitte maha salates – ütles, et see justkui ei ole olnud teemaks. Ma olen olnud Riinaga sama laua taga omavalitsuste esindajana, linnade ja valdade liidu nimel, siis, kui me eelarve läbirääkimisi pidasime. Kindlasti on KOV‑ide autonoomia küsimus ja maamaksu teema selle kõrval [üleval] olnud. Neid ei saa [ala]tähtsustada, need on olnud tegelikult olulised. Viimane kord oleks võinud [komisjonis] seda oluliselt rohkem arutada, aga palju parem olekski olnud arutada siis, kui oleks tulnud Urmas, kes räägib sellest teemast väga sirgjooneliselt ja väga emotsionaalselt. Siis oleks saanud selle arutelu tõstatada, mitte ei oleks tekkinud olukord, et eelnõu esitajal põhimõtteliselt ei ole suurt huvi kulutada komisjonis oma aega selle peale, et teistele eelnõu tutvustada.

Urmas Reinsalu, palun!

Aga ma käisin küll komisjoni arutelul, härra Lomp, kui arutati seda maamaksu tõstmise seaduse kehtestamist, seal, kus kõigile kaheksale huvirühmale üle maa, [sealhulgas] omanike liidule ja talupidajatele, sisuliselt öeldi, et sõitke seenele. Ei muudetud komakohtagi nende palve peale, kes olid täielikult selle seaduse vastu. Ja seal oli huvirühmade ja minu vahel väga sisuline arutelu, et see asi on põhiseadusvastane, see on ebavajalik, see on ebamõistlik ja ka prognoosimatu kuluga, nagu te nüüd ise tunnistasite. Ma ikka ei saa aru sellest, et teie valitsusliit kehtestas seaduse, aga te ütlete, et te ei teagi, kui suur koormus inimestel on, jõustub ära ja siis vaatame. Kuidas me saame nii [teha] praeguses olukorras? Kõiki makse kehtestame siis nõnda või? Mu küsimus teile, härra Lomp, on ikkagi see. Te ju suvel 19. juunil hääletasite maamaksu tõusu poolt. Mis oli teie eeldus, kui palju Eesti inimeste ja ettevõtjate maksukoormus tõuseb?

Aitäh küsimuse eest! Vaatan pingsalt 17. septembri [istungi] protokolli, aga ei tuvasta sealt sinu nime. Nii et sellel korral, kui seda teemat arutati, (Saalist öeldakse midagi.) meil ei olnud au sama laua taga viibida, et sellel teemal rääkida. Aga tõesti, pisut varem ma ei olnud rahanduskomisjoni liige, vaid juhtisin Riigikogu majanduskomisjoni ja selle arutelu juures nii pingsalt ei olnud. Mulle tundub, et nende maksumäärade ja maa korralise hindamisega – võib-olla just selle pärast, et maa korraline hindamine jäeti õigel ajal tegemata ja 20 aastat on seda lohistatud – on tekitatud nii palju ebakõlasid selles arvestuses, et ehk tõesti ei suudeta selle kalkulaatori abil seda arvestust sedavõrd lihtsalt anda, nagu ka mina saadikuna tahaksin. Meil oli see arutusel oma kohalikus volikogus, kus ma selle teema ka tõstatasin. Tegelikult jääb see paljudele selgusetuks. Kas tõesti peaks lähenema siis kinnistupõhiselt? Aga kinnistupõhiselt ei saa me ju Eesti riiki juhtida, sest kinnistute hulk on lihtsalt sedavõrd suur, et riigieelarve Exceli [tabelit] selle pealt, kui ka tahaks, kokku ei pane. Nii et ma olen üsna kindel, et see on arvestuslik. Need omavalitsused, vähemalt need kuus Isamaa juhitava kohaliku omavalitsuse poliitikut, [sealhulgas] mõni Riigi[kogu] poliitik, ei ole võimu teostamise juures kuritarvitanud kohalike inimeste usaldust ja hoiavad kindlasti maksulaekumise märkimisväärselt madalama, kui Urmas siin enne puldist ähvardas.

Riina Solman, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetud istungi juhataja! Kas töö‑ ja kodukorra seaduse järgi ma saan praegu Priit Lombile vastata, kuna ta mainis minu nime seoses sellega, et ma olevat rääkinud, et maamaksust ei ole räägitud? Kui mina olin regionaal‑ ehk riigihalduse minister, siis me käisime kõikides regioonides ja rääkisime kohaliku omavalitsuse tulubaasist. Mitte kusagil ei tõstatanud keegi seda [mõtet], et tõstaks maamaksu. Laual olid hoopis teistsugused meetmed, need puudutasid tasandusfondi, üksikisiku tulumaksu ja seda, kuidas ettevõtjaid rohkem sinna meelitada. Selle olete te praegu minu arust ülekohtuselt minu [arvele kirjutanud].

Kõik oma seisukohad saate välja öelda läbirääkimiste käigus ja ka tuua välja, mida te kohtumistel rääkisite. Priit Sibul, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te avaldasite lootust, et selgub, kes kui palju [maamaksu] tõstab. Te oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesite ka, et on olnud probleeme. Ma küsisin Reinsalu käest tasandusfondi kalkulaatori kohta ja mulle tundub, et te ka oma sissejuhatavas sõnavõtus viitasite, et sellega on probleeme olnud, et tasandusfondi kalkulaator arvestas eelduslikult maamaksu maksimummääras. Teie teadmiste kohaselt on tänaseks see võimalik probleem lahendatud ja me näeme tegelikke [andmeid]. Või mis seis teie teadmiste põhjal täna on?

Suur tänu, hea küsija! Maamaksu kalkulaatorist oli juttu, eks? Jah. (Saalist öeldakse midagi.) Tasandusfondi kalkulaatorist oli? Kummast siis? Kummast siis? (Saalist vastatakse.) Valemist? Valemist ei ole mina midagi rääkinud, valemi viskas õhku ju Urmas, öeldes, et maksimummääradega opereeritakse. Ma arvan … (Saalis räägitakse.) Jaa.

Vastame küsimusele.

Jaa, ma püüan vastata. Kalkulaatorid olid lihtsalt siin hoopis teises teemas. Tasandusfondi puhul on arvestus, kus ei kasutata mingit riigi välja töötatud kalkulaatorit nagu maamaksu puhul. Sellest tulenevalt oli mul hirm, et kogenud kolleeg võis äkki sõnakasutuses eksida. Tõesti, ma vaatasin, et 2012. aastal ei olnud Eestis ühtegi omavalitsust, kes ei oleks tõstnud maamaksumäära maksimumi peale, just selle pärast, et maa korralist hindamist ei olnud [ammu] tehtud. Ja sellest tulenevalt ma isegi ei välista seda, et tasandusfondi arvestuse puhul arvestatigi maamaksu laekumist maksimaalses määras. See, kas see tuleks üle vaadata, on minu meelest üks asi, mille võiksime regionaalministrile tõstatada, et saaks sellest ülevaate. Just sellessamas valguses, et omavalitsused, kes ei lähe üle maksimummäärale ja kes ei ole nende kuue Isamaa juhtpoliitiku seas ega hakka oma inimestelt maksimumi võtma, ei saaks teistpidi karistada tasandusfondi [raha jagamisel]. Minu meelest väärib see kindlasti tõstatamist. Riina läks küll ära, aga ma lihtsalt protokolli huvides [ütlen], et ma tõesti arvan, et ma ei olnud ülekohtune. Ma lihtsalt olen olnud sellesama laua taga. Kõigil neil rahvakohtumistel, mida proua Solman ministrina pidas kuskil regioonides, ma tõepoolest ei osalenud. Aga linnade-valdade liidu juhatuse liikmena ja läbirääkimiste töörühma liikmena olin superministeeriumis kohtumistel alati kohal, kui KOV‑id ja riik eelarvet kokku leppisid. Ja seal tõesti on tegelikult alati tõstatatud kõik need teemad, kohalikud omavalitsused on finantsautonoomia [teema] alati tõstatanud. Veel enam, ma mäletan 2022. aasta riigi eelarvestrateegia arutelu. Pärast saab Riinale edasi öelda, muidugi ma ütlen, sellepärast et siis ta saab ennast kaitsta. 2022. aasta septembrikuus oli riigi eelarvestrateegia arutelu, mida me pidasime sealsamas superministeeriumi esimese korruse koosolekuruumis. Mul on väga kahju, et inimene, kelle ametinimetuseks oleks [sobinud ka] sõna "regionaalminister", ei esitanud RES-i, riigi eelarvestrateegia kohta tollel aastal miskipärast mitte ühtegi regionaalpoliitikaga seotud soovi, muudatusettepanekut. Seal oli kõike muud, aga mitte ühtegi regionaalpoliitika asja. Ma olen selle toonasest ajast endale kirja pannud. Ma vaatasin selle kuupäeva isegi järgi. Väga kurb. Ma loodan, et selliseid regionaalministreid on vähem ja on rohkem neid, kes päriselt tahavad seda teha ja valutavad südant regionaalküsimuste pärast.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Urmas Reinsalul on küsimus istungi juhatajale. Palun!

Nüüd on tekkinud, härra Aller, unikaalne olukord. Te olete arbiiter, te olete istungi juhataja, aga samas teil on ka erikompetents endise valitsuse liikme ja maaeluministrina. Ma esitangi teile, istungi juhatajale, nii-öelda personaalunioonist lähtuva küsimuse. Härra Lomp viitas, et 2022. aastal ei esitanud [riigihalduse ehk] regionaalminister regionaalpoliitika kohta ettepanekuid. Aga ettepanek oli väga lihtne: ei tee Eestis maapiirkondadele makse. See on väga tõhus meede, [oleks ka] praeguses olukorras. Aga see on remark. Nüüd sisuline küsimus. Härra Lomp ütles, et ta ei välista seda – see on väga muret tekitav – õhku visatud kahtlust, et valitsuse enda tasandusfondi valem sunnib omavalitsustele peale maksimaalset maamaksumäära selles loogikas, ütleme, mehhanismina. Härra Lomp ei välistanud vajadust seda muuta. Aga kas ma mäletan õieti, et tasandusfondi valem tuleb meile arutamisele? Kas see on 2025. aasta riigieelarve seaduse lisas, kus on võimalik seda korrigeerida? Kas mu mälu on õige, härra Aller?

Istungi juhatamise ja läbiviimisega ei klapi praegu kuidagi see valemi arutelu. Aga seda me saame ülehomme vaadata. Priit Lomp, küsimus istungi juhatajale.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Ma pöördun siis teie poole, kuna pean pareerima mõnda eelmist küsimust või väidet. Kui tihti teil on juhtunud elus, et te ei olnud parasjagu selles ruumis, kus arutati mõnda olulist küsimust, [aga teate siiski, mis seal toimus]. Juhtumisi väga paljud ruumis olijatest mäletavad, et toonane regionaal[poliitika eest vastutanud riigihalduse] minister Solman ei toonud ühtki regionaalpoliitikaga seotud muudatusettepanekut riigi eelarvestrateegia arutelule, kuid tõi hulga muid ettepanekuid, mis olid seotud tema erinevate teiste prioriteetidega. Aga samal ajal keegi, keda ruumis ei olnud, justkui mäletab teistmoodi. Kas teil istungi juhatajana tuleb tihti ette samasugust keerulist olukorda nagu härra Reinsalul, kes just enne mind kõneles?

Kui oled ruumis ja ei ole asju lahendanud, siis ei oska nagu kaasa rääkida. Aga minul ei ole sellist asja siin istungi juhatamisel olnud. Ma oskan siin ruumis olla ja oskan ka kuulata seda, mida öeldakse. Ettekandjatele on küsimused esitatud ja ka istungi juhatajale on küsimused esitatud. Avan läbirääkimised ja sõna saab fraktsioonide nimel. Kõigepealt Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt selle arutelu juurde. Me kuulsime siin kolleeg Lombi suust etteheidet, et arutelu käigus on kogu maailma probleemid tõusetunud ja ei ole püsitud konkreetse eelnõu juures. See meenutas mulle üht arutelu – ma arvan, et see oli kevadel – kolleeg Sutiga majanduskomisjonis obstruktsiooni üle, kus ma ütlesin Sutile, et mäletatavasti abielureferendumi teemalise eelnõu puhul tegi Reformierakond massiivset obstruktsiooni. Sutt ütles vastu, et nojah, siis oli see ainult ühe eelnõu puhul, aga nüüd tehakse seda kõigi eelnõude puhul. Vaat selle [põhjus] on sama nagu sellel, mida Priit ütles, et kõik maailma probleemid tõusetuvad. Ma tookord vastasin Sutile, et toona oligi vaid üks selline eelnõu, mis ajas opositsioonil harja punaseks, aga 2023. aasta valimiste järel on toimunud see, et kõik, mis tehakse, on valesti. Sellepärast lähebki arutelu alati hästi laiaks. Probleem ei ole mitte ainult selle eelnõuga. Nii nagu valitsusest mingi uus algatus tuleb, hoia jälle kahe käega peast kinni. Nüüd konkreetse eelnõu juurde. Loomulikult oleks vaja taastada see piir, mis maa hindamise järel maamaksu tõusule seati. See, et koalitsioon selle vastu on, näitab minu arust jälle seda, et Eestit valitsevad punased. Priidul oli selline jutt, et see määr on nii väike, et kui võtta statistiliselt kokku ettevõtete kasumid ja käibed ning siis vaadata, kui palju [maksumäär] nende summast on, siis see ikka nii palju ei ole. Või et leibkonna kohta on see marginaalne. Aga läheme konkreetsete kaasuste juurde: ma usun, et tegelikult mõni Nõmme memmeke, aga ka mõni põllumajandusettevõtja maapiirkonnas saab ikka väga halva üllatuse osaliseks, kui see piir ei kehti ja kui maamaks oluliselt kasvab. Kusjuures koalitsioon on tegemas järjekordset silmamoondust, millega püütakse inimesed õnge võtta ja vastutus valitsuse pealt ära lükata. Ja see ongi seesama, et see piir nihutatakse ära, maa hindamine on toimunud juba varem, aga nüüd öeldakse, et KOV ise tegi, see on KOV‑i maks. Priit rääkis siin päris palju ka omavalitsuste maksuautonoomiast. Tegelikult pannakse piir nii sellele, kui palju tohib maksu võtta, kui ka sellele, kui vähe tohib maksu võtta. Omavalitsusele öeldakse ka ette, kui palju ta tohib oma elanikke toetada. Mõni rikas omavalitsus ehk [mõtleks], et toetame neid memmekesi, kes ei jõua 4000 eurot ära maksta. Aga eelnõus öeldakse, et ei tohi, 3000 eurot peab memmeke ikka ise maksma. Äkki paneb maja müüki. Siin on kõrval ju see jutt, et siis saab maad käibesse. Saab maad käibesse! Tõlgituna see ongi selles mõttes punane jutt, et vaadatakse, et põllumehel on palju maad – vaat rikas! –, ja varade väärtuse järgi sisuliselt arvestatakse maksu. Küll aga see raha, mida iga aasta teenitakse nende maadega, ja veel vähem kasum ei pruugi sugugi üüratud olla, nii et [saaks selle] tootva maa kõrgelt kinni maksta. Ärme unustame seda, et maa hinnad on olnud järsus tõusus. Ühelt poolt on seda kindlasti soodustanud kõva rahatrükk, mis on [mõjunud] palju kinnisvara hindadele. Teiselt poolt on muidugi maade hinna tõusu kõvasti tagant tõuganud suur innukus taastuvenergia arendamisel. Need ettevõtted, kes suplevad subsiidiumides, on olnud väga maiad põllumaid kokku ostma, et sinna päikese‑ või tuulepark panna. Õnneks on lootust, et peale äsja lõppenud USA presidendivalimisi see innukus kaob ära. Euroopas tehakse praegu veel nägu, et meie paneme rohepöördega edasi suure hurraaga, aga ma arvan, et hiljemalt jaanuaris me kuuleme ka meie valitsusjuhti rääkimas, et on toimunud korrektsioon nii Eestis kui ka [mujal] Euroopas. Igaks juhuks võtan lisaaega.

Kolm minutit lisa.

Vaatame selle maksu tegelikke mõjusid. Jälle, nagu kõigi selle koalitsiooni maksumuudatuste puhul, saavad ikkagi pihta inimesed, kellel on niigi raske toime tulla. Ka kõik muud maksutõusud – võtame käibemaksu tõusu või automaksu, võtame selle, kuidas lastega peredel mitte ainult ei vähendata toetusi, vaid kaotatakse näiteks ka tulumaksu[soodustus] laste eest ja nii edasi – löövad ikka kas peresid või neid inimesi, kellel on raskem toime tulla. Koalitsioonipoliitikud leiavad, et kui neil on raske toime tulla, siis äkki kangutaks neilt kodu ka käest ära. Ja nimetavad seda veel [viisiks], kuidas saaks kinnisvara nii-öelda käibesse. See on väga küüniline ja ma ütleksin, et ka vale jutt. Ka KOV‑id on selles mõttes raskes olukorras, et nii maksutõusude kui ka muude riigi seatud kohustustega – võtame näiteks sotsiaalhoolekandereformi, mille puhul räägiti sellest, et inimesed hakkavad pensioni eest hooldekodukohta saama, aga nüüd on mitmeid KOV‑e, kes on sellega hädas – on KOV‑ide kulud [tehtud] suuremaks. Öeldaksegi KOV‑idele, et juhuu, siit saate nüüd maksimummääraga raha nii et vähe ei ole. See ei ole minu arust aus. Nii et mina soovitan küll kõigil, ka koalitsiooni esindajatel, ikkagi tulla tagasi selle juurde, et kehtestame piiri, kui palju see maks tõusta saab, mis efektiivselt kodanikele kehtib. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kumb see nüüd enne oli? (Saalis räägitakse.) Priit Lomp, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma jälgisin seda väga täpselt. Ma mõtlesin, kas ma tulen midagi ütlema, ja olin ka valmis [nuppu] vajutama, aga siis [mõtlesin], et las ta olla, õhtu on juba pikk ja tundub, et kolmapäeval läheb poole ööni. Peale meie töötab Riigikogus ametnikena veel hulk inimesi, kelle tahaks päris ausalt tegelikult koju lasta. Siis nägin, et teie jõudsite enne ära öelda, et te sulgete läbirääkimised, ja siis tekkis sinna kõigepealt Riina Solmani sõnavõtu[soov] ja natuke hiljem veel kõne[soov]. Nii et kindlasti see aega ei mahtunud. Pakiks selle asja kokku, ega siit uut infot juurde ei tule.

Ma tahtsin muidu küsida, kas teil on vastusõnavõtt Rain Eplerile või on teil praegu [küsimus] istungi juhatajale. Priit Lomp, jah.

Aitäh! No veel kord, ma kordan siis ennast. Te jäite nagu kahtlema ja kõhklema. Ma tulin teile lihtsalt appi, kuna ma jälgisin väga [täpselt] seda protseduuri, mis asi oli enne, mis sõna[soov] oli enne. "Sulgen läbirääkimised" oli tõepoolest enne, kui tekkis kõnede juurde Riina Solmani kõnesoov. Seega on ettepanek. Kuna me oleme olnud siin selle asja juures pikalt-pikalt ja tegelikult uut infot juurde pole tulnud, tulen teile appi ja ütlen, et tegelikult on teil täitsa õigus, et läbirääkimised on lõppenud. Läheks hääletuse juurde.

Aitäh küsimuse eest! Tuleb tunnistada, et ma ütlesin tõesti, et ma sulgen läbirääkimised, ja siis nägin, et ekraani peal on nimed. Ma küll ei fikseerinud, kumb enne tuli, aga paraku on läbirääkimised lõppenud. Riina Solman, protseduuriline küsimus.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Ma annan lihtsalt töö‑ ja kodukorra kohta tagasisidet. Ma ei pannud tähele, et ühtegi kõne[soovi] ei tulnud ja te juba sulgesite läbirääkimised. Tõesti, ma panin enne sisse "Sõna" – soovisin panna "Kõne", aga näpp läks "Sõna" peale – ja siis kiiresti [vajutasin] "Kõne" peale, et kähku reageerida. Ma ei pannud tähele. Aga mul oleks küll vastusõnavõtu soov.

Vastusõnavõtt? Rain Epleri [kõnes] ma ei kuulnud teie nime ega ka Isamaa seisukohta. Seaduseelnõu on Isamaa oma küll. Aga siin ma ei saa selles mõttes kuidagi vastu tulla, sest ma lõpetasin läbirääkimised. Rain rääkis läbirääkimiste käigus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ja selle kaheksa minuti jooksul oleksite saanud panna kõne[soovi] üles. Paraku seekord läks nii. (Riina Solman räägib saalist.) Läbirääkimised käisidki ja Rain Epler oli sel ajal … Ma ei tea, kas te olite saalis sel ajal, kui ma läbirääkimised avasin. Rain Epler oligi [kõnepuldis] läbirääkimiste ajal. Aga läbirääkimised on lõppenud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 489 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistust. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 489 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 489 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Meie neljas päevakorrapunkt on ammendunud.