Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE) esimene lugemine

Tänane teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 453. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduse § 1 ja 2 uute lõigetega, mis võimaldavad anda lisapuhkepäeva iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest järgmisel tööpäeval. Eestis on 1 rahvuspüha – vabariigi aastapäev – ja 11 riigipüha. Pühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10. Sellel aastal langeb neist 6 argipäevale ja 4 nädalavahetusele. Just puhkepäevadele liikuvate riigipühade tõttu on esitatud [pühade ja] tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu, et rahvuspüha või riigipüha langemisel nädalavahetusele lisanduks lisapuhkepäev uude töönädalasse. [See ei kehtiks] nende riigipühade puhul, mis on alati pühapäeval – ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha. Eelnõu eesmärk on suurendada puhkepäevade arvu Eestis, et inimestel oleks võimalus veeta rohkem aega koos perega, külastada kultuuriüritusi või teha sporti. Eelnõu muudatus parandab tööinimeste töö‑ ja pereelu, aidates omakorda tõsta nende töömotivatsiooni ja üldist eluga rahulolu. Pühade ajal vaba aja andmise eesmärk on eelkõige võimaldada inimestel pühi tähistada ja et see ei toimuks puhkepäeva arvelt. Puhkuse kompenseerimine suurendab ka töötajate motivatsiooni: uuringud näitavad, et motiveeritud töötajad on produktiivsemad ning vähem altid läbipõlemisele. Selline meede näitab, et riik väärtustab töötajate panust ja heaolu. Uuringud on näidanud, et lisapuhkepäev toob kaasa majandusliku kasu: inimesed kasutavad tihti puhkepäevi reisimiseks, ostlemiseks või kultuuriürituste külastamiseks, mis elavdab kohalikku majandust. Lisaks täiendatakse kõnealuse seaduse § 2 punktiga 31, millega lisatakse riigipühade hulka ülestõusmispühade 2. püha. Paljudes riikides on ülestõusmispühad riigipühad, kuid nende pikkus erineb riigiti – Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade 1. püha, mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade 2. püha, kuid Eestis on sellekohased ettepanekud Riigikogus korduvalt tagasi lükatud. Ülestõusmispühad on kristliku kirikukalendri tähtsaim püha, mis tähistab Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Soomes, Rootsis ja Saksamaal, on ülestõusmispühadele järgnev esmaspäev riiklik püha. Sellise päeva riiklikuks pühaks kuulutamine Eestis näitaks austust kristlike traditsioonide ja kultuuripärandi vastu, mis on osa riigi ajaloost ja euroopalikust identiteedist. Teine ülestõusmispüha, mis on alati esmaspäeval, on enamikus Euroopa riikides puhkepäev, erandiks on vaid Eesti, Malta ja Portugal, kus ülestõusmispühade 2. püha on tavaline tööpäev. Teine ülestõusmispüha oleks Eesti 12. riigipüha. Uue riigipüha kehtestamisel lüheneks Eesti töönädala keskmine pikkus, mis oli 2023. aastal 38 tundi, Euroopa Liidu keskmine töönädala pikkus oli 37,5 tundi. Eesti saaks anda inimestele lisapuhkepäeva, ilma et meie keskmine töönädal Euroopa Liidu keskmisest lühemaks muutuks. Mitmed Euroopa riigid on juba ammu 2. ülestõusmispüha [riigi]pühaks kuulutanud. See muudatus aitaks Eestil paremini ühtlustuda teiste Euroopa riikide töö‑ ja puhkekorraldusega, mis võib olla oluline rahvusvahelises ärikeskkonnas ja koostööprojektides. Palun eelnõu toetada ja olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile on. Kolleeg Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma väga tänan teid selle sisuka eelnõu eest, te mõtlete eestlaste töökvaliteedile ja -motivatsioonile. Minu küsimus puudutab neid lisaandmeid ja uuringuid ja võib-olla ka mõnda mõjuanalüüsi. Kas teil on need selle eelnõu lisad või kas oskate viidata, kust me leiaksime viiteid selle kohta, et kui anda inimestele lisapuhkepäevi, siis kas me saaksime tegelikult ka niimoodi piltlikult näidata, et nii ja nii palju kasvab nende produktiivsus ning et puhanud inimene on üldjuhul parem töötaja?

Aitäh, hea küsija! Sellist mõjuanalüüsi, kuidas see meid majanduslikult mõjutab, saab teha Rahandusministeerium. Aga kui me lähtume teiste riikide praktikast, siis on nende puhul see [lisapuhkepäev end] ära tasunud, ja ka seal toimib põhimõte, et kui riigipüha langeb puhkepäevale, antakse järgmisel töönädalal selle eest lisapuhkust.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Väga tänuväärne eelnõu ja selles suhtes tuleb tunnustada, et selline inimestele lisamotivatsiooni andmine ja perega koosolemine on väga oluline. Ja nende mõjuhinnangute osas on see, et meie kõik maksumuudatused tulevad ju järelhindamisega: neli-viis aastat hiljem hakkame hindama, kuidas maksumuudatused meid mõjutavad. Ka on teada, et kui pere saab kauem koos olla, on see ainult positiivne. Ma küsiks selles kontekstis, et kui mitmed Euroopa riigid lähevad üle nelja[päevasele] töönädalale ja mõnele nädalavahetusele satub riigipüha, kas siis võiks vahel ka kolme[päevane] töönädal olla, et inimeste tööefektiivsus oleks veel suurem?

Aitäh, hea küsija! Eks siin võiks ju spekuleerida, kui palju see inimeste efektiivsust tõstaks. Aga kui me vaatame töönädala pikkust tundides, siis [on näha, et] Euroopa Liidus on see järjepidevalt vähenenud, näiteks 2015. aastal oli töönädala keskmine pikkus kuskil 41 tundi ja Eesti oli jälle esirinnas: Eestis oli töönädala pikkus kuskil 42 tundi. Tänaseks on Euroopa Liidu keskmine jõudnud aga juba 37,5 tunnini. Muidugi on erinevusi – Põhjamaades on töönädala pikkus tundide lõikes pikem ja soojemates piirkondades on see millegipärast lühem.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! OECD andmetel tegi Eesti tööinimene 2022. aastal keskmiselt 1770 töötunni jagu tööd, millega oleme Poola järel 2. kohal Euroopas. Noh, mina nende andmete õigsuse eest pead ei anna, aga OECD niimoodi väidab, ja Soomes piirdub tööaeg 85%-ga sellest ning Lätis ja Leedus vastavalt 88% ja 92%-ga. Samal ajal on meie töö tootlikkus langenud, eriti kui võrrelda Läti ja Leeduga, kuigi meil on samad tingimused ja oleme naabermaad. Ma küsin: kas need andmed teie arvates toetavad teie esitatud eelnõu?

Aitäh hea küsimuse eest! Kindlasti toetaksid, võimalik, et pikem puhkus suurendab efektiivsust. Aga teie uuringu näited põhinevad nähtavasti suurel võõrtööjõul, mille [osakaal] on Eestis viimasel ajal märgatavalt kasvanud ja kelle hulka on väga palju madala kvalifikatsiooniga tööjõudu juurde tekkinud. See on nähtavasti põhjus, miks on töö efektiivsus langenud, ja arvan, et pigem selles on probleem. Ja raske on uues valguses öelda, kas see seaduseelnõu ka antud juhtumi korral meile positiivselt mõjuks.

Suur tänu! Kolleeg Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Mõned aastad tagasi kandsin ma keskfraktsiooni juhina täpselt samasugust eelnõu Riigikogus ette, aga kahjuks ei saanud sellele tookord toetust. Loodame, et seekord läheb paremini. Aga ehk sa kordaksid üle, võib-olla ma ei pannud tähele: kui mitmes riigis tähistatakse seda [ülestõusmispühade] 2. püha ja antakse seepärast vaba päev? Võib-olla on neid riike nii palju, et on lihtsam öelda, kui paljudes neid [riigipühana] ei tähistata.

Aitäh! Jah, tõepoolest, Keskerakond on samasisulise eelnõu ju ka korra varem esitanud ja seal oli komistuskiviks justkui majandusmõjude või ‑analüüsi puudumine, aga seda oleks saanud tõesti ainult Rahandusministeerium teha. Kordan nüüd üle selle [teema], et kus ja millal on Euroopas vabad päevad, üks hetk. Ma nimetasin selle eelnõu puhul need riigid, kus on ka 2. ülestõusmispüha muudetud riigipühaks. Aga jah, jään vastuse võlgu, mis puudutab teisi Euroopa riike.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Evelin! See on väga huvitav teema. Ma võin tuua ajaloost näite: Tsaari-Venemaal olid kõikide tsaariperekonna liikmete sünni- ja nimepäevad suuremad või väiksemad pühad olenevalt gradatsioonist õukondlikus arvestuses. Ja ma mäletan, et minu vanatädi, kes oli tsaariaegne inimene, rääkis, kui hea oli elu tsaariajal, sest hästi palju oli vabu päevi ja see andis energiat ja soovi mittevabadel päevadel tööd teha. Meie oleme aru saanud, et nüüd tahaksid koalitsiooni orjapidajad, et inimesed elaksid selleks, et töötada. Mina isiklikult töötan selleks, et elada. Kas see aspekt oli üldse arutamisel komisjonis? Milline see lähenemine on: kas me elame selleks, et töötada, või töötame selleks, et elada?

Aitäh! Komisjonis arutleti pigem selle üle, mis see majanduslik mõju on, kui inimesed vähem töötavad – äkki me jääme väga vaeseks ja see on majanduslikult väga suur kahju. Aga Eesti inimese elufilosoofia ongi selline, et töötatakse [palju] ja seatakse töö esikohale. Tammsaare ütles samuti, et tee tööd, siis tuleb ka armastus, aga ta vist lõpuks loobus sellest mõttest ja ütles, et armastus jääb tulemata. Minu isiklik filosoofia on ikkagi, et töötada tuleb selleks, et elada. Seega, ma arvan, et õigem oleks töötada selleks, et elada, mitte nii, et kogu tähelepanu ja energia kuluks ainult töötamisele. Ja mis puudutab neid uuringuid või näiteid, siis on toodud välja, et inimesed kahetsevad enne surma kõige rohkem seda, et tehti tööd liiga palju ja oldi liiga vähe koos lähedastega. Peaksime rohkem selle peale mõtlema, et me oleksime lähedastega rohkem koos.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Evelin! Sina oled selle seaduseelnõu autor ja sina oled meile selle siia Riigikogu saali toonud. Sa käid ka väga palju ringi mööda Eestit, kohtud inimestega, räägid nendega ning kuulad nende muresid ja rõõme. Kas see teema on ka olnud jutuks Eesti inimestega kohtumistel ja kui on, siis mis seisukohal on tavaline inimene tänavalt selles osas?

Aitäh selle hea küsimuse eest! Jah, on jutuks olnud ja inimestele see mõte väga meeldib, sest puhkepäevad on puhkamiseks ja tähtpäevi tähistatakse ju selleks, et neid tähistada. Ja kui on riigipüha, siis peaks ka seda tähistama ning selleks peaks ka vaba aega olema. Ma arvan, et see eelnõu on väga vajalik.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sa mainisid siin Tammsaaret, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Aga võib-olla tuleb siis hoopis armastus töö vastu, kui arvestada seda, et meie maksupoliitika on praegu viinud meid selleni, et igal eestlasel, kes tahab ellu jääda, ei jäägi muud üle, kui hoopis kaks või kolm töökohta juurde võtta. Kui vaadata seda, et Islandil tahetakse viia sisse neljapäevast töönädalat ja meil nagu puhkamiseks eriti aega ei ole, siis kuidas sulle tundub: kui me veel vabu päevi juurde anname, siis kuidas me hakkama saame selle maksukoormusega?

Aitäh! Ma ei kujuta üldse ette, kuidas me hakkama saame selle maksukoormusega, ei ole ka eriti uuringuid või mõjuanalüüse tehtud, millele tugineda. See maksukoormus on ju sisse viidud katse-eksituse meetodil: maksustame ja vaatame, mis saab. Ja ma tõesti ei oska praegu öelda, mis siis saama hakkab, kui need maksud kehtima hakkavad, ja kuidas inimesed selle kõigega toime peaksid tulema.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus oleks lähtunud sellest, et need ülestõusmispühad on ju alati olnud rõõmupühad ja need on olnud kõikide kristlaste jaoks rõõmupühad, aga need on olnud ka Eesti maausuliste jaoks pühad ja rõõmupühad. See on selline kevadine õnnis aeg ja üks [lisapuhke]päev sinna juurde oleks ilmselt toonud ja tooks seda õnne ja rõõmu kodudesse, lastele ja peredele kindlasti juurde. Aga ma pööraks ühe nurga veel ka meie tänasesse päeva ja nimelt sellesse, et meil on olukord, kus meil on ühe kirikuga probleem. Kas selline usklikele vastutulek oleks ka positiivne selles mõttes, et meil on neile midagi head vastu anda?

Jaa, eks see on eraldi teema, kuidas midagi hinnata või võtta. Ka antud eelnõus on eelkõige lähtutud Euroopa Liidu riikidest, kellega me oleme ühises majandusruumis, isegi kellakeeramine on takistatud, kuna me oleme Euroopa Liidu riikidega ühises majandusruumis. Väga paljudel riikidel on 2. ülestõusmispüha kuulutatud [riigi]pühaks ja see võimaldabki meil paremini ühtlustuda teiste Euroopa riikide töö‑ ja puhkekorraldusega. Seega pigem vaataks seda selles valguses.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Küsiks selle eelnõu puhul ka natuke majandusmõjude kohta. Kriitikud on varasemalt öelnud, kui on olnud soov teha kalendrisse juurde riigipühasid ehk inimeste jaoks töölt vabu päevi, et justkui see mõjub majandusele halvasti. Kas teie jagate seda vaadet või pooldate pigem seda lähenemist, et kui inimestel on üks vaba päev juures, siis see tegelikult suurendab sisetarbimist riigis, sest inimestel on rohkem aega teha kas sisseoste või käia kohvikus? Kumba vaadet teie esindate?

Ma jälle toetun eelkõige teiste riikide kogemusele, kus on leitud, et lisapuhkepäev suurendab sisemajanduslikku tarbimist: inimestel on aega kulutada ja perega koos olla. Selle lisapuhkepäeva andmisel on toodud üheks negatiivseks küljeks see, et kuidas siis need inimesed peavad toime tulema, kes töötavad graafiku alusel, sest nad on ka puhkepäevadel tööl. Samas, kui mõelda, et sisetarbimine suureneb ja inimesed külastavad kaubanduskeskusi, võiks tööandja selliste puhkepäevade puudumist korvata preemiatega. Ma olen küll seda meelt, et lisapuhkepäeva saamine suurendab sisemajanduslikku tarbimist ja see mõjub majandusele positiivselt.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli tutvustama põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Laaneti. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Nagu öeldakse, kolm on kohtu seadus. Kolmandal korral jõuab see eelnõu meile saali lugemiseks, aga ta on siia jõudnud vähemalt ja loodame, et me jõuame selle ka sellel korral lõpetada. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutles selle ettepaneku üle esmaspäeval, 14. oktoobril. Peale põhiseaduskomisjoni liikmete oli kutsutud veel Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Kaidi Meristo, kes edastas meile valitsuse seisukoha, ja algatajatepoolse ettekande tegi proua Evelin Poolamets sama põhjalikult, nagu ta siin ette kandis. Järgmisena võttis sõna põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras, kes sõnas, et komisjoni liikmetele on laiali saadetud Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt pühade ja tähtpäevade kohta analüüsi tellimise kavand ja et antud uuring tuleks ära oodata ning seejärel vaadata kogu terviksüsteemi korraga. Siis kandis Kaidi Meristo ette valitsuse seisukoha, mida arutati [valitsuse] 27. juuni istungil, ja seal tuli välja, et muudatuste mõjud ei ole teada ja eelnõu ei saa toetada, kuna selle seletuskirjas ei ole mõjusid välja toodud. Toodi välja, et justkui täiendavaid kulusid riigile ei ole, aga täiendav vaba päev toob siiski eelarvesse kulusid juurde. Tuleks vaadata nii riigieelarve kulusid kui ka saamata jäänud tulusid, seda ka erasektori puhul. Mis puudutab riigipühade nihutamist järgmisele tööpäevale, siis eelnõus ei ole selgitatud, kuidas see mõjub summeeritud tööajaga töötajatele, kellel laupäev ja pühapäev ei ole puhkepäevad, kas see mõju on võrdse [mõjuga] nendele inimestele, kes töötavad esmaspäevast reedeni, ja kuidas seda rakendatakse. Selline oli kommentaar valitsuse seisukoha kohta. Helir-Valdor Seeder sõnas, et kui praegused riigipühad omal ajal kehtestati, ei toodud kehtivas seadusandluses selle mõjusid välja, minu mälu järgi kehtestati need 1998. aastal. Ta nõustus, et ideaalis oleks mõistlik neid muudatusi koos pühade ja tähtpäevade aruteluga teha. Ta uuris, kas see eelnõu jõuab sel juhul seitsme töönädala jooksul Riigikogu täiskogusse. Põhiseaduskomisjoni esimees vastas, et eelnõu algatati 3. juunil. Härra Seeder märkis selle peale, et seitsme töönädala jooksul peab eelnõu jõudma täiskogusse, ja kutsus üles täitma Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Hendrik Johannes Terras sõnas, et eelnõu saadetakse täiskogusse õiges ajaraamis. Timo Suslov sõnas, et toetab komisjoni esimehe ettepanekut vaadata pühade ja tähtpäevade ettepanekuid koondina. Ja sellega diskussioon lõppes. Seejärel mindi menetlusotsuste juurde. Põhimõtteliselt tehti ettepanek eelnõu täna tagasi lükata, mille poolt oli 4 põhiseaduskomisjoni liiget ja vastu oli 2. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahvasaadikud, kes te olete saalis ja kes te kuulate meid interneti vahendusel! Ja head kuulajad ka! See Evelin Poolametsa tõstatatud teema on tõesti väga vajalik ja ka mina tänan eelnõu algatajat. Mul ei olnud küsimusi kaasettekandjale sellepärast, et me ju teame, kuidas koalitsioon sellesse suhtub – pindmiselt! Ta ütleb, et eelnõu algatajad tehku mõjuanalüüs, kuigi hoovad on tegelikult koalitsiooni käes, ja Rahandusministeerium, kes neid tunde ja päevi ning mis iganes mõjusid arvutada saab, saaks anda lihtsa käsu ministri kaudu, et tehke see uuring ükskord ära. Tõepoolest, me oleme seda [eelnõu] aastaid ja aastaid siin saalis menetlenud, see on sisse antud, aga ta ei jõua kuhugi. Jah, ma ütlen kohe ära, et mina olen kristlane ja minule loomulikult meeldiks, kui ülestõusmispühade järgne püha oleks hingamispüha kõikidele, aga ma taandan ennast selles küsimuses. Mina kindlasti oma religiooni või uskumusi teistele peale ei suru, vaid rõhun järgmistele asjaoludele. Kui riigipühad ja tähtpäevad langevad puhkepäevadele, ei ole sellel kõige mugavam tagajärg just ennekõike töötajate jaoks. Ja kui töötajatel ei ole mugav, võib ju ka laia pintsliga kokku võttes järeldada, et see ei mõju ka ettevõtjatele ega ettevõtetele hästi, kui töötaja ei ole end välja puhanud. Vähem puhanud inimese panus võib mõnel juhul väljenduda ka madalamas töökvaliteedis ja puhanud inimene, kes on võib-olla just oma väljapuhanud oleku tõttu rõõmsam, oleks üldjuhul kõigile osapooltele parem ja kasulikum. Eestis reguleeritakse seda küsimust töölepingu seaduses ja muudes õigusaktides. Täna on see reguleeritud üheselt niimoodi, et kui riigipüha langeb nädalavahetusele, näiteks laupäevale või pühapäevale, ei ole tööandjal kohustust anda täiendavat vaba päeva, seega ei kompenseerita töötajatele nädalavahetuste ajal oleva püha tõttu kaotatud töövaba päeva. Ja tõepoolest, riikides, ka Euroopa Liidu riikides on selle suhtes erinevaid lähenemisi. Ka ettekandja tõi siin esile, millistes riikides on [see kohustus], millistes ei ole, kolmes neist – Eestis, Maltas ja Portugalis – ei ole meiega võrreldes erisusi, aga mõnes riigis on, näiteks seal, kus on kõige õnnelikumad inimesed ja kus seda [õnnelikkuse taset] on aasta-aastalt mõõdetud. Näiteks meie lähinaabrite jaoks Soomes kompenseeritakse sellised päevad ja antakse nende jaoks [riigipühale] järgnev tööpäev [vabaks]. Eestis on ette nähtud, et enne riigipüha on tööpäev tavaliselt kolm tundi lühem. Kui pühade-eelne päev langeb puhkepäevale, siis töötajatel lühendatud tööpäeva ei ole, ja kui töötajatel on eripuhkused või kui nad on graafikujärgselt pühade ajal tööl, võib neil olla õigus saada lisatasu või vabu päevi muul ajal, kuid see sõltub tööandja ja töötaja vahelisest kokkuleppest. Ja tõepoolest, meie hulgas on väga palju häid tööandjaid, ettevõtjaid, kes oma töötajatele paindlikke graafikuid loovad, saades aru, et õnnelik ja puhanud töötaja on parem töötaja. Üldiselt on ju Eesti inimesed väga töökad ja see tähendab ka seda, et nad vajavad puhkust. Vaba aega on vaja töölkäimise kõrvalt ka selleks, et hoida häid peresuhteid ning olla pere ja lastega koos. Head lähedussuhted on tegelikult hea alus ka kõigele muule meie elus. On tarvis toimetada tarvilikke, elulisi ja praktilisi toimetusi, ilma milleta ju isiklik elu ja ka tervis kukuvad kokku, ja taastuda töisest pingutusest. Kuid meie riigis on olnud komme alates juba koolipingist, kooliprogrammide abil keskenduda karjääri kujundamisele, ja ühtlasi õhutada pidevat konkurentsiolukorda, mis mõnel juhul sobib, mõnel juhul mitte. Lastele on sisendatud maast madalast põhitõdesid, mis suunavad inimesi muretsema pigem ikka sellepärast, et olla piltlikult öeldes naabrist parem, jõukam, tublim ja väljapaistvam, tasakaalu ja hingerahu otsimine konkurentsiolukorras oleks justkui nõrkadele. On tekkinud teatavad ühiskondlikud valed tõdemused, mille kaasnähtusena on tekkinud hoiakud, mille tõttu häbenetakse lihtsama töö tegemist ja lihtsama ameti pidamist. Isegi kutsekoolides õppimine on veel kohati justkui allaandmine ning õige koht inimesele on ainult ülikool, direktori positsioon ja üldse väljapaistev karjäär. Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kui tugineda ainult nendele välisele edule keskenduvatele väärtushinnangutele, unustatakse sageli ära puhkus. Ja tõesti, varem kristlikul kultuuriruumil rajanenud vana Euroopa on selles osas erand: seal ei ole kõik väärtushinnangud veel surnud. Mida ka meie alusmüüriks peetavad kümme käsku 2000 aastat tagasi ütlesid, oli, et sa pead pidama hingamispäeva, taastuma ja keskenduma paremale vähemalt ühe päeva nädalas. Seda ütlesid need käsulauad elukogemusele tuginedes ja need [ütlused] on töötanud aastatuhandeid. Eestit okupeeris paraku 50 aastat Nõukogude võim. Teise maailmasõja ajal hirmutati Eestit ning lisaks piinamisele ja tapatalgutele varastati Eesti toona sisuliselt paljaks, meie eelkäijad paisati vaesusesse. Need talletatud kirikutarkused sattusid samamoodi põlguse ja tagakiusu alla. Kuna eespool nimetatud Soome riik ja ka mitmed teised Euroopa riigid, kus asendatakse [nädalavahetusele] langevad riigipühad puhkepäevaga, on õnneindeksist meist kõvasti eespool – ja tõepoolest, ütlen rõhutatult, et kõige õnnelikum on meie hea naaberriik Soome –, siis võib nendest puhkusepäevadest otsida tõde, et nii tulebki teha ja seda teed käia. Sellepärast Isamaa ka antud eelnõu toetab. Aitäh!

Suur tänu! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun järgnevalt siia Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja kõik Eesti inimesed, kes te vaatate seda interneti kaudu! 10. septembril kandsin ma siinsamas suures saalis puldist ette põhimõtteliselt osaliselt samasisulise eelnõu. Selle mõte oli teha 2. ülestõusmispüha riigipühaks. Pean ausalt ütlema, et ma üritasin teha kõike, mida oli võimalik teha, et koalitsioonisaadikud saaksid ikkagi aru, et eelnõus ei olnud mitte mingit poliitikat, vaid see oli täiesti poliitikaülene, erakondadeülene eelnõu ja selle mõte ei olnud näidata, et üks või teine erakond või fraktsioon siin saalis hoolib inimestest rohkem või vähem, vaid tegelikult on vajadus, et 2. ülestõusmispüha olekski riigipüha, täiesti olemas. Ja see, et me uuesti seda teemat arutame, näitab tegelikult sama: terves Euroopas, välja arvatud kolmes riigis, kahjuks üks nendest kolmest ongi Eesti, on 2. ülestõusmispüha vaba päev ja riigipüha ning [see püha] on esmaspäevasel päeval. Kahjuks oleme meie [opositsioonina] siin vähemuses ja on hästi keeruline aru saada, miks koalitsioonisaadikud [ettepanekut] ei toeta. Ma ei taha pettumust eelnõu autoritele ja ettekandjale valmistada, aga ma arvan, et te saate ise ka aru, et seda täna läbi ei lasta, täpselt samamoodi, nagu ei lastud seda läbi ka 10. septembril. Ma küsisin, miks koalitsioon eelnõu ei toeta, sest tegelikult on see ju väga hea võimalus teha midagi positiivset nende eelnõude taustal, mis jõuavad siia juba poolteist aastat järjest: me näeme, kuidas tõstetakse makse, aktsiise, isegi eriarsti visiiditasu neli korda, ka see on sel nädalal meil siin saalis toimumas. Ja selline eelnõu, kus lisanduks üks riigipüha Eesti kalendrisse, oleks tegelikult hästi positiivne. Ma arvasin, et kõik oleksid sellega nõus, aga kahjuks eksisin ja koalitsioonisaadikud hääletasid vastu. Samas pakkusin ka varianti, et kui ei sobi, et selline initsiatiiv opositsiooni poolt tuleb, koostage samasugune eelnõu ise ja siis oleme meie valmis seda siin saalis toetama. Aga nüüd me näeme, et veel üks opositsioonierakond koostas osaliselt samasisulise eelnõu, aga kahjuks koalitsioonilt initsiatiivi siiani ei ole tulnud ja ma ausalt öeldes väga kahtlen, et see ka lähitulevikus tuleb. Peab nentima, et viimane kord, kui Eesti Vabariigi kalendrisse riigipüha lisandus, järelikult ka vaba päev, oli 2005. aastal. Ehk järgmise aasta kevadel tähistame sellist juubelit – 20 aasta möödumist [lisandumisest]. Ka siis kuulutati Keskerakonna initsiatiivil … Palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… jõululaupäev riigipühaks. Ja siis, peab ütlema, oli see väga üksmeelne otsus: 69 poolthäält ja mitte ühtegi vastuhäält. Ma arvan, et tegelikult võiks ka praegu olla see selline erakondadeülene kompromiss, kui seda võib niimoodi nimetada. Kuna riigipüha teema ei ole poliitiline, peakski veel üks riigipüha meie kalendrisse lisanduma, miks mitte ka rohkem. Me teame, et praegu on näiteks Riigikogu menetluses initsiatiiv, millega tuli välja 36 organisatsiooni, kõik olid väga austatud ja soliidsed organisatsioonid. See seisneb selles, et kuulutada 1. juuni – lastepäev – riigipühaks. Aga jällegi, kui jälgida, mida teeb koalitsioon riigipühade teemal, siis ma väga kahtlen, et ka see initsiatiiv tegudeni jõuab, vaatamata sellele, et tegu on väga väärika ja mõistliku initsiatiiviga. Nii et 20 aastat on möödas päevast, kui viimane kord Eesti kalendrisse riigipüha lisandus. Ma arvan, et praegu oleks väga õige aeg lisada sinna ka 2. ülestõusmispüha. Aga jällegi, nagu ma juba mainisin, lükkas koalitsioon samasuguse Keskerakonna fraktsiooni initsiatiivi tagasi, mis tuli septembris. Ja ma olen täiesti nõus sellega, et argumente, mis oleksid olnud vettpidavad argumendid, mina ausalt öeldes kuulnud ei ole. Ma olen kuulnud, et me ei ole religioosne riik. No vabandust, aga kas me jätame siis 24., 25. ja 26. detsembri [riigipühad] ära? Miks me siis tähistame 1. ülestõusmispüha, aga ei tähista 2.? Siin puudub lihtsalt loogika. Ja see majanduslik efekt. Sellest on juttu olnud ja mitte keegi ei osanud väga konkreetselt tõestada seda, et kui lisandub riigipüha, tekiks sellest Eesti majandusele negatiivne efekt. Sest ühest küljest, jah, üks tööpäev oleks vähem, aga teisest küljest me ju teame, et inimesed puhkavad end välja, tulevad parema tujuga tööle, on rohkem töövõimelised, mis tegelikult ka kompenseerib väga hästi selle lisapuhkepäeva. Nii et meie seda initsiatiivi kindlasti toetame, vaatame, mis sellest saab. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja ekraanide taga! Head inimesed, kes vaatavad meid interneti teel või televiisorist! Tõepoolest, eelkõneleja rääkis ülestõusmispühade 2. pühast ja see oleks lisanduv püha. Samas tahame eelnõuga saavutada seda, et kui riigipüha satub nädalavahetusele, oleks võimalik [seda kompenseerida] töönädala esimese tööpäevaga, ja see [püha] oleks [kompenseeritud] kas esmaspäevaga või sellest järgmise päevaga. See oleks väga loogiline ja põhjendatud tulemus. Üks asi oleks see, et tööinimestel oleks võimalik peale riigipüha välja puhata, ja teine asi see, [et nad saaksid] perega koos olla või teha lihtsalt koduseid asju. Eelkõnelejale tuleks öelda seda, et tegelikult me nii sinisilmsed ei ole arvamaks, et koalitsioon tuleb kahe käega meid toetama. Muidugi sünniks sellest ime, kui nad seda eelnõu toetaksid, aga see oleks liiga palju küsitud, sest sellega tehakse ju Eesti jaoks midagi head, ja midagi head ka Eesti tööinimeste jaoks, kes saaksid omale ühe lisapuhkepäeva, on see 2. ülestõusmispüha näol või siis võtavad nad vaba päeva nädalavahetusele sattuva riigipüha või rahvuspüha arvelt. Ja see ei ole koalitsiooni arvates kuidagi põhjendatud, ma saan aru. Uute maksude ja maksutõusude osas me aktsepteerime seda, et mõjuhinnangut ei ole. Koalitsioon sõidab kõigist üle, mõjuhinnangud tulevad alles kolme aasta pärast ja alles siis hakkame vaatama, kas maksutõusud täidavad oma eesmärki või mitte. Ja siis küsitakse ühe vaba päeva andmise puhul tohutut mõjuhinnangut selle kohta, kui palju jääb riigil tulusid saamata ja kui palju tuleb kulusid juurde, kui inimene puhkab ühe päeva rohkem. Selles ei ole mitte midagi erakordset. Praegusel juhul [ei ole] 2. ülestõusmispüha riigipüha lisaks Eestile ka Maltal ja Portugalis – kolm riiki, kus see ei ole riigipüha, kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid on selle teinud riigipühaks. Riigipühad ja sellised päevad on väga toredad ja neid võiks muidugi rohkem olla, kuna see annaks inimestele võimaluse ennast laadida ja paremaid töötulemusi saavutada. Ja kui põhiseaduskomisjoni esindaja ütles, et [kolm] on kohtuseadus, siis tuleb tõdeda, et esimene kord läks selle menetlemine tervislike põhjuste nahka, teine kord läks see puhtalt, jah, põhiettekandja tervislike põhjuste nahka ja siis oli põhiseaduskomisjoni esimees välislähetuses, mis on arusaadav. Samas on arusaamatu, mida aseesimees tegi: kas pidas juba pühi või isadepäeva. Kuna isadepäev sattus pühapäevale, kas võeti näiteks neljapäev omale vabaks ja mindi juba töölt ära. Küsimus on ka see, millele peaks kuskilt saama vastused: kuidas komisjonide aseesimehed liiguvad ja oma vastutusalas töötavad. Teen siit ka üleskutse, et tasub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadust toetada ja teha ka Eesti tööinimeste jaoks midagi head. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 453 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 453 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu, vastu oli 24, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 453 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.