Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu (492 OE) esimene lugemine

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on meil Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 492. Algatajate ettekandjana palun kõnetooli Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku. Palun!

Austatud rahvasaadikud! Hea istungi juhataja! Praegu on meil päevakorras eelnõu, mis vähendab toidukaupade käibemaksu määra 5%‑le. Ma vaatan, et koalitsioonisaadikud lahkuvad. Võib-olla nad lähevad sööma. Aga seda võimalust päris igal Eesti elanikul nii tihti ei ole. Kui me mõtleme selle peale, et näiteks toimetulekutoetus on 200 eurot kuus ja keskmine inimene kulutab sellest 200 eurost 70 toidu peale, siis on selge, et esiteks on see protsent kõrge, aga teiseks, head kolleegid, 70 eurot on veidi üle 2 euro päevas, nii et 2 euro eest peab inimene siis endale süüa ostma. Ma kinnitan teile, head kolleegid, et Riigikogu kohvikust 2 euroga väga palju kätte ei saa. Eesti riik on koalitsiooni poliitika tõttu taas ummikus. Meil on menetluses järgmise aasta eelarve, mis jällegi võtab raha kõige vaesemate käest. Pensionärid hakkavad maksma niinimetatud julgeolekumaksu, õigemini sellist pseudojulgeolekumaksu, esimesest eurost alates, mis tähendab seda, et keskmine pensionär kaotab 15 eurot. Ka nende ostujõud langeb, ka nemad saavad poest osta vähem kaupa. Teistes Euroopa Liidu riikides on toidukaupadele tehtud enamasti erand. Seal on erinevad skeemid, mõni riik teeb vahet tavalisel toidul ja eksklusiivsemal toidul. Aga sellised skeemid on keerulised ja sellepärast teeb keskfraktsioon ettepaneku, et kogu toidukaup oleks soodsam. Me näeme, et majanduslanguse probleem põhineb eeskätt sellel, et kõige vaesemad inimesed ei saagi raha kulutada, sest neil seda raha lihtsalt ei ole, riik võtab aina rohkem raha nende käest ära, ja selle tõttu on Eesti kõige suurema majanduslangusega riik Euroopa Liidus ja maailmas on ta majanduslanguse poolest teisel kohal, peale Haitit. Kui te, head sõbrad, jalutate Haitil tänaval, siis te võite näha, et tänaval müüakse savist kooke, selliseid, nagu lapsed teevad liivast, aga need on savist. Inimesed ostavad neid selleks, et neid ära süüa, sest need täidavad kõhtu ja no need on päris soodsad muidugi. Ma väga loodan, et Eesti ei jõua sellele tasemele. Aga kui me vaatame tänast trendi, siis näeme, et koalitsiooni poliitika viib meid just sinnapoole. Veel kolm ja pool aastat tagasi, veel kolm aastat tagasi oli Eesti majandus ka ostujõu poolest Balti riikide majanduste seas esikohal. Nüüd me oleme kolmandad ja liigume viie vaesema Euroopa riigi sekka. Me jõuame sinna ilmselt veel enne, kui parlamendivalimised on käes. Keskerakonnal on lahendus, kuidas me sellest ummikust välja saame. Selleks on meil konkreetsed ettepanekud ja see tänane on üks nendest. Toiduainete käibemaksu langetamisele on katteallikad olemas. Selleks on menetluses olev – jällegi meie fraktsiooni esitatud – pangamaksu eelnõu, mis tagastab osa kõrgete intresside summast Eesti inimestele, see on sama initsiatiiv, mille Leedu võttis ette juba eelmisel aastal. Selleks on ka riigisektori vähendamine. Mitte nii, nagu praegu teevad ministeeriumid, kes kas ei koonda üldse või koondavad ühe inimese aastas, vaid reaalne riigisektori efektiivsuse tõus. Selleks on ka õiglane maksusüsteem. Mitte vaeste inimeste maksustamine, vaid astmeline tulumaks, mis võtab raha sealt, kust seda on võtta. Selleks, et päästa Eesti majandus ummikust, ma palun teil toetada seda eelnõu ja teha see oluline esimene samm Eesti parema tuleviku suunas. Ma väga loodan, et siis, kui koalitsioonisaadikud on saanud oma hommikusöögi kätte, nad jõuavad tagasi saali ja toetavad seda eelnõu, sest, ma juhin tähelepanu, on vaja koosseisu häälteenamust ja iga hääl on oluline. Iga hääl, hea kolleeg, on väga tähtis. Aitäh!

Küsimusi ikka on. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea kolleeg, selle väga olulise eelnõu ettekandmise eest! Paar päeva tagasi oli uudis, et ka Läti otsib võimalusi, kuidas hakata toidukaupade hinda reguleerima, aga samas tundub, et nemad lähevad sellist päris kahtlast teed pidi. Ma lugesin nende ettepanekuid. Näiteks, viis varianti, mis nad pakuvad: kehtestada igapäevaste toidukaupade juurdehindlusele lagi, pakkuda iga kaubagrupi üht toodet odavamalt, luua digitaalne hinnavõrdluse keskkond, kus ostja saab enne poodi minekut näha, kui palju kuskil midagi maksab, veel on kaalumisel müümata jäänud toidukauba hävitamise keeld ja ülemääraste allahindluste lõpetamine. Mis teie arvate nendest ettepanekutest? Miks te arvate, et see eelnõu on nendest mõtetest palju parem?

Aitäh küsimuse eest! Ka mina olen nende ettepanekutega tutvunud. Tõepoolest, näiteks keskkond, kus inimesed saaksid võrrelda toidukorvi maksumust, oleks väga mõistlik, halba see kindlasti ei teeks. Ülejäänud ettepanekud kõlavad veidralt. Näiteks Ameerika Ühendriikides on olemas põhimõtteliselt toidutalongid vaesematele inimestele. Ma arvan, et see lahendus või see, et riik ütleb iga päev, mis on maksimaalne piima hind, on meie ettepanekuga võrreldes ikkagi palju kahtlasem, tõepoolest. Meie ettepanek tähendab seda, et käibemaks langeb 22%‑lt 5%‑le ehk ostukorv, mis maksab 12,2 eurot, hakkab maksma 10,5. Pensionäri jaoks, toimetuleku[toetuse] saaja jaoks, töötu inimese jaoks, kes koalitsiooni ettepaneku tõttu on varsti ka toimetuleku[toetuse] saaja – nende jaoks on see väga suur raha. Ma usun, et selline lahendus aitab meid piisavalt, et me ei peaks sellisele tõepoolest sotsialistlikule reguleerimisele üle minema. Ma arvan, et kuna Läti majandus kasvab kiiremini, siis nad on järelikult teinud viimastel aastatel paljusid asju paremini kui meie. Aga võib-olla see ei ole päris see koht, kus me peaksime nendelt õppust võtma.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Erinevalt Eesti valitsusest Läti valitsus vähemalt mõtleb, kuidas toiduainete hinda alandada. Selle eest tuleb neid ikkagi kiita. Kas need meetmed meile sobivad või mitte? Eks aeg näitab, kuidas nad sellega hakkama saavad. Võib-olla tuleb selline aeg, kui nad rakendavadki neid meetmeid ja meie tarbijaskond, selle asemel et külastada meie poode, hakkab üle Läti piiri suunduma ja sealt toiduaineid ostma. Aga Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja tegelikult ainult mõnes liikmesriigis ei ole rakendatud käibemaksuerisusi, mis puudutavad toiduainete maksustamist. Ma leidsin ühe väga hea näite, mis puudutab Hispaaniat. Me teame väga hästi, kuidas põud on mõjutanud oliiviõli hinda. Hispaania rakendas oliiviõli hinna suhtes veelgi erandit, et soodustada selle tootmist ja tarbimist. See on üks hea näide, kuidas majandust turgutada.

Teie aeg!

Aitäh, hea kolleeg! Ma pean muidugi tunnistama, et ma isiklikult ei tea, kuidas põud mõjutas oliiviõli hinda, aga ma kindlasti uurin seda teemat lähemalt. Aga tõepoolest, meil on oht, et viie aasta või kuue aasta tagused alkorallid Lätti asenduvad toiduralliga, kui inimesed sõidavad üle piiri ja tulevad tagasi piimaga, leivaga, makaronidega. See oleks päris kurb vaatepilt ausalt öeldes. Ma loodan, et seda ei juhtu. Meil on täna võimalus seda suunda, sellist asjade arengut takistada. Mis puudutab Euroopa Liidu riike, siis tõepoolest, enamus on teinud erandi toidu käibemaksule. Põhjus on selles, et just vaesemad inimesed kulutavad toidule suurema protsendi oma sissetulekust. Jah, võimalik, et rikas inimene sööb rohkem, aga protsentuaalselt võidab sellest ikkagi vaesem inimene. See tähendab, et absoluutne ja suhteline vaesus langevad. [Vaesus] on Eesti jaoks tegelikult väga valus probleem, sest need mõlemad näitajad kasvavad, nad kasvavad hästi kiiresti ja hästi jõuliselt. Järgmisel aastal me hakkame nägema, kuidas enamus pensionäridest on allpool suhtelise vaesuse piiri. See [eelnõu] on üks samm, mis võib meid selles [olukorras] aidata. Võib arvata, et tõepoolest, mis siin ikka, mõni euro sinna või tagasi. Nagu rahanduskomisjoni esimees ütles, keskmine pensionär ei panevat tähelegi, kui ta iga kuu maksab 15 eurot rohkem, nimelt seda niinimetatud julgeolekumaksu, mis tegelikult ei ole ju julgeolekumaks. Aga ma olen täiesti kindel, et ta paneb seda tähele. Ta paneb seda tähele, hea kolleeg! Sellepärast ongi oluline, et kõik nagu üks mees tulevad siia saali ja vajutavad rohelist nuppu.

Vladimir Arhipov, palun!

Tõesti väga tähtis eelnõu. Kui me vaatame meie inimeste sissetulekuid, siis saame aru, et käibemaksu langetamine on väga oluline iga Eesti inimese jaoks. Aga kui riigikassa selle tõttu kahaneb, siis millega te seda kompenseerite? Kas see pangamaks, mida üks minister nimetas röövmaksuks, katab selle lünga, mis tekib eelarves? Teine küsimus: kas sedamoodi tõuseb käive ka ettevõtjatel, kes tegelevad toitlustusega?

Esiteks, tõepoolest, üks minister, nimelt rahandusminister Jürgen Ligi, viskus pankade kaitseks ambrasuurile. Seda põhjust ma ei tea. Reaalselt ongi see ainuke Reformierakonna valimislubadus, mida nad täidavad: nad kaitsevad pankasid lisamaksustamise eest. Miks just see lubadus osutus nende jaoks kõige tähtsamaks, seda ma ei tea. Mitte pensionide tõus, mitte õpetajate palga tõus, mitte meditsiinisektori reformid, vaid ainult see on see asi, mida nad siiamaani on suutnud ära kaitsta. Aga mis puudutab katteallikaid, siis nagu ma ütlesin, pangamaksu eelnõu on menetluses. See potentsiaalne tulu oleks samas suurusjärgus, kui toidu käibemaksu langetamise tõttu otseselt [saamata jääb]. Aga peab aru saama, et kui inimesele jääb rohkem raha kätte, sellelsamal toimetulekutoetuse saajal või pensionäril, siis ega ta väga suure tõenäosusega ei lähe näiteks fondidesse investeerima, ta ikkagi läheb ja ostab muid asju. See ongi ainuke viis, kuidas sa suudad majandust käima lükata. Kui inimestele jääb rohkem raha kätte, siis nad kulutavad rohkem ja nii suureneb maksulaekumine eelarvesse. See on ahelreaktsioon. See on selline esimene samm, esimene lüli, mille abil me saame selle reaktsiooni käima panna. Tõepoolest, väga oluline eelnõu, palun teie toetust sellele.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea kolleeg! Keskerakonna eelnõu eesmärk on vähendada tarbijate jaoks toiduainete hinda. Selline meede on kasulik madalama sissetulekuga inimestele, seda sa juba ütlesid. Paljud Euroopa Liidu riigid on rakendanud toiduainete käibemaksu langetamist, et seda eesmärki saavutada. Aga seejuures on väga tähtis, et madalam käibemaksumäär jõuaks tõepoolest tarbijateni, mitte ainult kaupmeesteni. Kuidas seda tagada, kas sul on mingi hea lahendus?

Jaa, see on väga hea küsimus. Eelmine peaminister Kaja Kallas väga kritiseeris [käibemaksu langetust]. Tema arvates pangad selles mõttes väärivad kaitsmist, aga toidukauplused, kui käibemaks langeb, hinda ei muuda, tema arvates nad jätavad kogu kasumi endale. Reaalselt turumajandus muidugi nii ei toimi. Kui sul on võimalik müüa piima soodsamalt, siis sa väga suure tõenäosusega seda teed. Hea kolleeg Lauri tõi Hispaania näite. Kindlasti ongi Hispaanias toiduhinnad poes soodsamad kui Eestis. See on paradoksaalne, sest keskmine elatustase on seal oluliselt kõrgem, aga inimesed maksavad toidu eest vähem. Põhjus ongi suures osas selles, et käibemaks on madalam. Oleks väga naiivne karta, et kui kauplustel on võimalik jätta rohkem raha endale, siis nad teevad seda ega jaga soodsamat hinda tarbijatega. Nad kindlasti [jagavad], teiste Euroopa Liidu riikide kogemused seda ka tõestavad. Nii et ma arvan, et ekspeaministril ei olnud õigus, ta eksis. Ma julgustan teid hääletama selle eelnõu poolt. Kui käibemaks langeb, siis te saate võrrelda, kas toidukaubad läksid soodsamaks või mitte.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ettekandjale! Juhtivkomisjonis toimunud arutelust palun [ülevaadet] ette kandma rahanduskomisjoni liikme Marek Reinaasa. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, 17. septembril toimus rahanduskomisjoni istung, kus arutati eelnõu, milles tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5%-le. Kui teile tundub, et te olete seda juttu kunagi varem kas kuulnud või näinud, tekib selline õrn déjà-vu tunne, siis te ei eksi, sellepärast et viimase paari aasta jooksul on see juba neljas kord, kui nii komisjon kui ka Riigikogu saal vastavat teemat arutab. Võib-olla ka seetõttu jäi arutelu komisjonis suhteliselt napiks. Andrei Korobeinik tuli ja tutvustas põgusalt eelnõu. Mart Võrklaev küsis, kas on ka selge, millised mõjud sellise 5%‑lise käibemaksu kehtestamisel oleks riigieelarvele. Kuna ilmselt kõik saavad aru, et see mõju oleks, siis kust tuleks need vahendid, mis selle kompenseeriksid? Kuigi täna tundus, et pangamaks võiks olla see lahendus, siis vähemalt tookord – ma nüüd tähelepanelikult loen komisjoni istungi protokolli – sellist ettepanekut ei olnud. Ma ise küsisin selle kohta, et kuna selle eelnõuga vähendatakse ka loomasööda käibemaksu, siis mis selle eesmärk on. Andrei väga kenasti seletas, et kui loomasööt on odavam, siis põllumehed saavad toota toitu odavamalt. Laias laastus see arutelu sellega ka lõppes. Kohal viibinud Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets märkis küll ära, et põhimõtteliselt ei ole praegu Eestis võimalik kehtestada 5%‑list käibemaksu, sest vähendatud määrad on 9% ja 13%. Seda ei ole võimalik teha. Sellega arutelu lõppes. Tehti järgmised otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril, aga Riigikogu juhatus suunas selle päevakorda 7. novembriks ehk tänaseks, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas. Mõlemal puhul oli otsus konsensuslik. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te teate väga hästi, et meil on Eestis regionaalne ebavõrdsus ja palgatasemed erinevad ikkagi tunduvalt, kui me vaatame näiteks Harjumaad ja Kagu-Eestit. Me teame ka seda, et viimase kahe aasta jooksul on toiduainete hinnad tõusnud juba rohkem kui 40%. Kagu-Eestis maksab toit, ka leib, ikkagi sama palju kui Harjumaal, aga palgaerinevus on umbes 60%. Vaatame Euroopa Liidu ja liikmesriikide praktikat: 27 riigist on toiduainete käibemaksuerisusi rakendatud lausa 25 riigis. Me oleme Taani kõrval ainukesed, kes ei ole neid veel rakendanud. Tegelikult teeb meie valitsus praegu hoopis suure kingituse – ta tegi seda sellel aastal ja teeb ka järgmisel aastal – käibemaksu tõusuga, ja toiduained lähevad veelgi kallimaks. Kas siis Euroopa Liidu teised liikmesriigid on kuidagi valel teel oma käibemaksupoliitikaga?

Ma loen komisjoni istungi [protokolli]. Arutelu selle üle, millisel teel konkreetselt teised Euroopa Liidu riigid on, ei toimunud. Ma arvan, et Euroopa Liit on õigel teel ja ka riigid on õigel teel.

Andrei Korobeinik, palun!

Hea komisjoni ettekandja! Tõepoolest võib olla nii, et mõlemad teed viivad õigesse kohta, aga mulle tundub, et praegu see siiski nii pole. Esiteks juhin tähelepanu sellele, et siin oli väga suur vaidlus, kes kui tihti ja mis istungitel käib, aga ma mäletan väga hästi, et sina käisid sellel komisjoni istungil, kus see arutelu toimus. Sa võib-olla ikkagi mäletad, et tegemist on otsuse eelnõuga. Kui Riigikogu otsustab, et toidu käibemaks on 5%, siis valitsus lihtsalt teeb selle ära. Selleks on vaja muuta käibemaksuseadust ja see on osa ülesande täitmisest. Nii et sellest oli komisjonis juttu ja ma loodan, et sa siiski mäletad seda. Teiseks küsin, mis sinu isiklik seisukoht siis on. Meil on selline hea tava, et rahanduskomisjoni liikmed ikkagi natuke avavad ennast, kui nad pulti jõuavad. Kas sa arvad, et toimetulekutoetuse saaja võiks toitu poest soodsamalt osta?

Ma sain aru, et siin oli võib-olla isegi kaks küsimust. Esiteks, tõepoolest, kui Riigikogu otsustab seda eelnõu toetada, siis täpselt nii lähebki, et valitsusele tehakse see ülesandeks. Muidugi oleks hea teada ka seda, kust need katteallikad tulevad või mis see otsene mõju on, aga see selleks, eks jõuab pärast menetleda. Minu isiklikku arvamust arutame võib-olla kuskil teises keskkonnas kui siin, kus minu praegune positsioon on ettekandja, sellepärast et see, milline on minu isiklik arvamus, ei olnud komisjonis arutelul.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Väga kurb on see, mis te ütlesite, et vist neljandat korda juba on see eelnõu Riigikogus ja pole mitte kuskile jõudnud. See näitab seda, et valitsuskoalitsioon tegelikult ei hooli oma rahvast. Väikesed ja keskmised toitlustusettevõtted juba korraldasid eelstreigi, nad on hädas. Alles mõni aasta tagasi elasid nad üle COVID‑iga seotud käibelanguse ja nüüd me jälle tõstame käibemaksu, kogu aeg läheb asi halvemaks. Ma olen rääkinud toitlustettevõtjatega, nad kõik kaebavad ja kurdavad, et Riigikogu ja valitsus ei tule neile vastu. Aga mis te arvate, kui me langetame seda maksu, kas see aitaks toitlustusettevõtteid käibe suurenemise tõttu ja lubaks neil vee peale jääda?

Vladimir Arhipov, palun!

Tänan selle küsimuse eest. Võib-olla kommentaariks, et selles Riigikogu koosseisus on seda teemat arutatud kaks korda ja eelmine koosseis arutas kaks korda. Tookord olid hoopis teised erakonnad valitsuses, nii et eks siin ole kõik seda arutanud ja kõik ole otsustanud. Mis puudutab konkreetselt toitlustusettevõtteid, et kas käibemaksu alandamise tõttu nende käive võiks tõusta või langeda, siis jällegi ma loen protokolli ja näen, et seda komisjoni koosolekul ei arutatud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma ei kuulnud, kes võtsid sellest istungist osa. Võib-olla nimetate nad ja ütlete, kes hääletas Keskerakonna eelnõu vastu.

Tänan! Mul on au ette lugeda järgmiste inimeste nimed: Annely Akkermann, Tanel Kiik, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Priit Lomp, Marek Reinaas, Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev. Need olid inimesed, kes osalesid sellel istungil. Kuna tegemist on otsuse eelnõuga, siis konsensuslikult otsustati saata see siia saali esimesele lugemisele ja see on juba selle saali otsus, kas toetada seda või mitte, komisjon sellist otsust ei teinud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rõõm näha teid puldis naeratamas, sihuke hästi toidetud [olete], ütleks niimoodi. Tulenevalt sellest oleks mul niisugune mõte, et see ettepanek Vabariigi Valitsusele, toiduainete käibemaksu langetamine 5%‑le, oleks tegelikult Eesti rahvale väga-väga vajalik, sest inimestel on toimetulekuga väga suured probleemid. Mu küsimus on selles. Ma just eile vaatasin teie reitingut, Eesti 200 oma. See on alla valimiskünnise, kolm koma millegagi. Kas te erakonnas või fraktsioonis olete arutanud, et kui te seda otsust ei toeta, siis see võib teile järgmistel valimistel mõjuda fataalselt? See ei ole muidugi küsimus komisjoni [töö kohta], see on lihtsalt selline märkus teile.

Ma arvan, et kõik saavad siin saalis aru, et otsida sellele küsimusele vastust selle konkreetse istungi protokollist on väga-väga keeruline. Seal ei arutatud Eesti 200 reitingut. Tõepoolest, Eesti 200 reitingut arutab Eesti 200 juhatus ja fraktsioon, seda arutatakse kus iganes, võib-olla ka kohvikulaua taga. Ma tänan, et te tunnete rõõmu selle üle, et ma olen viimastel rasketel kärpeaegadel tõesti mõne kilo alla võtnud, aga näen endiselt hea välja.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Te korra mainisite, et oleks tore teada, kust need katteallikad tulevad. Aga tegelikult te ise vastasite sellele oma ettekandes, kui te ütlesite, et katteallikaks võiks olla pangamaks. Meil on hea meel, et te mõtlete juba nagu keskerakondlane, et pangamaks on õige suund. Aga mul on selline küsimus. Kui juhtub selline täiesti ootamatu olukord ja koalitsioon äkki ei toeta seda väga head eelnõu – kui tekib selline ootamatu olukord –, millised võiksid teie hinnangul olla alternatiivsed ettepanekud, kuidas me saaksime vähem kindlustatud inimesi keerulisel ajal toetada?

Mis puudutab pangamaksu, siis tõepoolest, kui ma ei eksi, Keskerakond on selle eelnõu sisse andnud, ja kui saabub see hetk ja aeg, eks siis rahanduskomisjon jõuab seda pangamaksu ka arutada. Mis puudutab küsimuse teist osa, milline võiks olla käibemaksu 5%-le alandamise alternatiiv, siis kahjuks pean tunnistama, et komisjon selle üle ei arutlenud.

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Suur tänu!

Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Lauri Laats küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Tegelikult on asi naljast kaugel ja tegemist on väga tõsise teemaga. Minu arust võib toiduainete käibemaksu langetamist käsitleda eelkõige kolmest vaatest: loomulikult inimeste toimetulek, loomulikult kohaliku toidutööstuse [konkurentsivõime võrreldes] importtoodetega ehk [toidutööstuse] toimetulek ja kindlasti tuleb rääkida ka turismist. Võib-olla sellest viimasest ma alustangi. Umbes kuu aega tagasi oli Eesti Keskerakond väljas kesklinnas ja Vabaduse väljakul, suhtles inimestega, mida meie julgeme teha ning teeme tihedalt ja palju, aga mida ei saa kindlasti öelda praeguste koalitsioonierakondade kohta. Loomulikult, esimene asi, mis me kuulsime, esimene mure oligi toimetulek ning kallid hinnad, ka toiduainete hinnad. Teine huvitav seik oli siis, kui ma sattusin turistide peale. Tegemist oli Hispaania turistidega, kes olid väga uudishimulikud ja küsisid, mis siin toimub, kes te olete ja nii edasi. Loomulikult me tutvustasime ennast, et me oleme partei, Keskerakond, tutvustame oma vaateid, kuulame inimesi, räägime oma ideedest. Nad kohe küsisid, aga miks teil Eestis on nii kallid hinnad, eriti toiduainetel ja eriti ka söögikohtade roogadel. Nendel Hispaanias on tunduvalt soodsam. Minu arust see ongi üks probleem, millest vähe räägitakse. Kui meil ikkagi hinnad on kallid, ega siis turist siia rohkem ei tule, arvestades meie asukohta, arvestades seda, et siia ei tule ka väga palju otselende. Vaatamata sellele, et öeldi, et meil on väga kena vanalinn ja inimesed on lahked, on tegelikult vähe usku, et needsamad hispaanlased siia tagasi tulevad. Nad ütlevad, et jah, oli tore küll, aga hinnad olid kallid. Kuidas see meid mõjutab? Loomulikult mõjutab see meie majandust. Me teame väga hästi, kuidas majandusel läheb. Mitte midagi head [ei ole tulemas]. Pidev hinnatõus valitsuse poolt, mis on tekitatud erinevate maksudega, viibki selleni, et kõik sektorid saavad kannatada ja turismisektor samuti. Nüüd jõuame tagasi Eestisse ehk siseprobleemide juurde. Meil on väga suur regionaalne ebavõrdsus. Harjumaal teenitakse keskmise brutopalgana üle 2000 euro, Kagu-Eestis on see natukene alla 1400, aga toiduhinnad on igal pool ühesugused. Toiduhinnad on kasvanud meeletult, juba üle 40%. Väga paljud riigid Euroopa Liidus on leidnud nendele muredele lahendusi ja on kehtestanud käibemaksuerisusi. Natukene kurb oli see suhtumine eelkäija ettekandes, et Keskerakond on esitanud käibemaksu alandamise eelnõu juba neljandat korda, tuttav teema, on ju. Ma arvan, et me oleks võinud esimesel korral selle otsuse ära teha, siis me ei oleks siin neljandat korda. Ma arvan, et väga paljudele inimestele oleks see suureks leevenduseks, kui toiduained oleks tunduvalt soodsamad. Loomulikult oleks see teiselt poolt, nii nagu ma juba rääkisin, soodustanud ka turismi, mida praegu tegelikult ju pärsitakse. Kui me räägime Euroopa Liidu liikmesriikide meetmetest ja erisustest, siis ma toon siin mõningad lihtsalt välja. Austria standardne käibemaksumäär on 20%, samas on see toiduainetel vähendatud olenevalt tootegrupist 10% või 13% peale. Belgias on tavaliselt käibemaks 21%, toidukaupadel on see vähendatud 6% peale. See loetelu on pikk ja muljetavaldav. Ehk ainukesed riigid, kes ei ole veel mõelnud selle peale, kuidas toiduainete hinda vähendada, on Taani ja Eesti. Kas me hakkame ennast Taaniga võrdlema? No ei tasu, seal on hoopis teine elatustase, hoopis teised sotsiaalsed garantiid, hoopis teistmoodi on kogu süsteem üles ehitatud. Me peaksime ikkagi vaatama hoopis teiste riikide poole. Aga me ei võta nendest õppust. Kuidas soodustada kohalike toodete tarbimist, kuidas soodustada, et kohalikud tootjad saaks areneda? Minu arust seesama näide, mis ma tõin oma küsimuses, et kui Hispaania nägi, et oliiviõlihinnad kerkivad, kuna oli põud ja tootjad pidid sunniviisiliselt oliiviõlil hinda tõstma, sest kogused vähenesid, siis Hispaania langetas oliiviõli käibemaksu 10%‑lt 5%‑le. See oli tegelikult otsene abi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Saadi aru, et see on probleem ja sellega tuleb tegeleda. Kui me räägime praeguse valitsuse suhtumisest, siis ma arvan, et me oleme tupikteel. Praegune valitsus on viinud Eesti riigi tupikteele ja Eesti tuleb sellest tupikust välja tuua. Selleks on olemas erinevad eelnõud, erinevad meetmed, erinevad ettepanekud, mida ka Keskerakond on omalt poolt teinud. Üks nendest on täna siin: toiduainete käibemaksu alandamine. Sellisel viisil me edasi minna ei saa. Eelkõige kannatab meie inimene, kannatavad meie ettevõtted. Sellel aastal tehti suur kingitus, tõsteti käibemaks 20%‑lt 22% peale, aga ega valitsus sellega ei piirdu. Praegu on meil menetluses järgmise aasta eelarve, kus soovitakse teha meile lisakingitus ja veel 2% käibemaksu tõsta ehk järgmise aasta juulikuust on meie käibemaksumäär 24%. Ma kohe kontrollin, kas see on siis Euroopa kõige kõrgem määr. On küll, Taani omaga võrdne. Taanis on praegu käibemaksumäär 25% ja tegelikult me väga kaugele siis sellest ei jää, meil on 24%, Taani on ühe protsendiga ees. Aga ma räägin, et [inimeste] toimetuleku poolest me oleme täiesti erinevad riigid. Kas koalitsioonis on ka jõude, kes suudavad kuidagiviisi ajada õiget poliitikat? No ei ole, praegu aetakse puhtalt Reformierakonna majanduspoliitikat, mis lihtsalt laamendab siin ja paneb kogu Eesti seisma. Seal sees ei ole teisi jõude koalitsiooni teiste liikmete näol. Eesti 200 otsib ennast, tema reiting pidevalt langeb. Neist ei ole kasu. Sotsid ütlevad täna ühte, homme ütlevad teist, ja tegutsevad tegelikult täpselt nii, nagu Reformierakond ütleb. No ei ole pääsu. Nii et mina igal juhul kutsun teid kõiki olema riigimehed ja toetama käibemaksu langetamise eelnõu. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma tõepoolest tulin siia veel kord üle kordama seda, mida ka kaasettekandja ütles, et ainuüksi selle aasta jooksul on analoogse eelnõuga käidud komisjonis juba neli korda ja seda on tehtud ka varasemalt. EKRE on teinud samamoodi analoogselt Keskerakonnaga seda ettepanekut korduvalt. Sellel on väga lihtne põhjus. Meie näeme, et eriti rasketel aegadel, kriisiaegadel tuleks seista Eesti inimeste eest, nende toimetuleku eest ja nende heaolu eest. Aga see on väga märgiline, et valitsus ei taha sellest ettepanekust mitte midagi kuulda. Nemad tegutsevad iga päev selle nimel, et Eesti inimestel oleks võimalikult raske, võimalikult keeruline toime tulla. Miks nad seda teevad? Ei tea. Tõenäoliselt kuulub see küsimus juba meditsiini valdkonda, et mis diagnoos on neil, kellele meeldib vaadata pealt inimeste kannatusi. ERR‑i [portaali] just praegu lahti tehes nägin seal kahte uudist enam-vähem järjest. Tarbijahinnad tõusid oktoobris aastases võrdluses 4,1%. Aitäh, partei ja valitsus! Oktoobris tõusid köögivilja hind ja kala hind drastiliselt. Aitäh, partei ja valitsus! Rääkides köögiviljast ja kalast, siis need on inimestele väga tervislikud valikud. Kui me räägime inimeste heaolust, tervislikud valikud meie toidulaual võiksid olla ja peaksid olema igapäevaselt kättesaadavad kõigile. Kaasettekandja, või oli see ettekandja, ütles, et kui me käibemaksu langetame, siis saavad ka rikkad rohkem süüa. No vaadake, kas rikkad söövad selle võrra rohkem! Seda ma ei usu, sest eks me kõik sööme ikka ühepalju. Aga jõukatel inimestel on võimalik oma toidulauda täita tervislikult ja hästi ka kõrgete toiduhindade puhul, kuid vaesematel inimestel see kindlasti võimalik ei ole. Nii et kui toiduainete käibemaksu langetada, siis eelkõige mõjutaks see ikkagi väga suurt osa Eesti elanikkonnast, kes saaksid endale rohkem ja paremat toitu lubada. Arutelu oli komisjonis ka selle üle, nagu me kuulsime kaasettekandja suust, mis teel on Euroopa ja mis teel Eesti. Kaasettekandja ütles häbelikult – mulle tundus, et tal on sisimas ehk natuke teine arvamus –, et Euroopa ja Eesti on mõlemad õigel teel. Väga kummaline! Sel juhul me räägime küll selle tee erinevatest otstest. Eesti on ikka seal halvemas otsas. Euroopa riigid, nagu öeldud, mõtlevad paljud oma inimeste heaolu peale. Tõepoolest, ka seletuskirjas on välja toodud, et Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus veel ei rakendata toiduainete suhtes käibemaksu soodusmäära. Ettekandja kutsus üles – see oli tegelikult väga kummaline –, et arutame seda teemat kusagil mujal kui Riigikogu suures saalis, et läheme kusagile nurga taha ja räägime nendest asjadest. Jällegi tundub, et mõnel koalitsioonisaadikul on piinlik, aga võim on magus, nii et küllap selle nimel tasub Eesti inimesi vaenata kõrgete maksudega ja kõrgete hindadega ning neid üldse igapäevaselt nöörida. Ma paluksin natuke lisaaega.

Kaks minutit lisaaega.

Aitäh! Korduvalt räägiti siin ka teemal, kust võtta katteallikaid. Ma ohkaks kohe raskelt, sest kui mitu korda ma pean seda üle seletama. Ma ütlen teile, kus raha on. Raha on suurtes ideoloogilistes projektides, mõttetutes kallites projektides, nagu Rail Baltic ja rohepööre, kuhu paisatakse sõgedalt sadu miljoneid ja isegi miljardeid. Jällegi, seesama toiduainete hinna tõus on väga paljuski seotud just nimelt rohepöördega, sest absoluutselt kõik nõuded ettevõtetele ja põllumajandusele, kogu see bürokraatia peegeldub hindades. See kõik jõuab tarbijateni väga laiapõhjaliselt. Näiteks seesama automaks, mis on kütnud siin väga suuri kirgi ja mida me oleme siin arutanud, ka veel eile arutasime siin Riigikogu saalis, tuleks ära jätta. Seda ju ka põhjendatakse rohepöördega, aga just nimelt see automaks toob hinnatõusu igale poole ja eriti toiduainete hinna tõusu, sest kõigi toiduainete suhtes, mis transporditakse kauplustesse, rakendub seesama automaks ja selle maksate kinni teie, tarbijad. Ma kutsun üles seda eelnõu toetama. Valitsus on küll võtnud suuna inimeste heaolu halvendamisele, normaalse ja inimliku elu väljasuretamisele, aga tõepoolest, leidke endas see julgus, tulge ja toetage seda eelnõu! See oleks esimene samm, näitamaks, et te tegelikult ikkagi hoolite Eesti inimeste toimetulekust ja heaolust. Aitäh!

Aitäh ettekandjatele! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Juhin tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 492. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 15 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 492 on tagasi lükatud. Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde. On selgunud paar tõsiasja. Komisjoni ettekandja on haigestunud ja põhiseaduskomisjoni esimees on välislähetuses. Praegu püüavad ametnikud saada ühendust [komisjoni] aseesimehega. Ma võtan juhataja vaheaja viis minutit, et saaks aseesimehe üles leida. V a h e a e g

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Selgitasime välja, et olukord on järgmine: põhiseaduskomisjoni ettekandja Timo Suslov on haigestunud, põhiseaduskomisjoni esimees on välislähetuses ja aseesimees härra Frosch täna puudub. Sellest tulenevalt ei saa kokku kutsuda ka komisjoni koosolekut, et määrata uus ettekandja. Menetluse võimatuse tõttu lükkub antud päevakorrapunkt edasi järgmisesse nädalasse või mõnda järgmisesse nädalasse. Enne kui me läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, on paar küsimust istungi juhatajale. Kalle Grünthal, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Mõni hetk tagasi me hääletasime seda, et teha ettepanek Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5%‑le. Siis juhtus selline asi, et ainukese reformierakondlasena tuli saali Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi. Selge see, et ta tahtis ilmselt hääletada selle poolt. Aga siis oli, ma panin tähele, selline moment, et ta ei suutnud oma lauda üles leida. Käis siin edasi-tagasi ja kui ta lõpuks oli oma laua juurde jõudnud, siis oli hääletus läbi. Siis ta tõstis käe ka püsti, et näete, et ta ei jõudnud, aga ilmselt te ei pannud seda tähele. Mul on teile kaks ettepanekut. Võib-olla teha aseesimees Toomas Kivimäele koolitus, kuidas käib hääletus, ja anda talle ka mingisugune kaart, et ta oma pingi üles leiaks, kus ta saab hääletusnuppu vajutada. Seda esiteks. Tegelikult tõusetub siit ka väga üldine probleem, et reformierakondlased ei teagi üldse, kus nende kohad on ja kus nad peaksid tegelikult olema. Äkki teha neile eraldi koolitus Riigikogus hääletamise kohta?

Aitäh küsimuse eest! Mis ma oskan kosta? Kõigil on nimelised kohad ja nimed on juurde kirjutatud. Ma usun, et kuna nad on juba üle poolteise aasta samade kohtade peal olnud, siis igaüks leiab oma koha ise üles. Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, ma selguse mõttes uurin. Ma saan aru, et põhiseaduskomisjoni või juhtivkomisjoni istungil oli rohkem inimesi kui ainult esimees ja aseesimees. Ilmselt oskab ju igaüks rääkida sellest, mis seal komisjoni istungil toimus. Ma arvan, et Riigikogu saadikute võimekus on selleks täiesti piisav. Kas te ei ole kaalunud seda, et kutsuda mõni teine komisjoni liige komisjoni ettekandja rolli?

Kõik on väga õige, kuid paraku on nii, et komisjoni ettekandja saab määrata komisjon, selleks tuleb komisjon kokku kutsuda. On ka kiirelt tehtud komisjoni [istungeid], aga paraku saab seda kokku kutsuda ainult komisjoni esimees või aseesimees. Sellepärast jätame [selle punkti] menetluse võimatuse tõttu ära. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Tahan küsida, millal teile öeldi, et Timo Suslov, kes pidi siin seda ette kandma komisjoni poolt, siia ei tule. Kas ta teavitas juhatust hommikul või tuli see välja nüüd, kui me hakkasime asja menetlema? Ja kas on teada, miks Ants Froschi pole? On ta haigeks jäänud? Mis haigus see siis on? Oleks huvitav teada. Nad on meie kolleegid, koos meiega töötavad. Kas te saate selle välja uurida?

Aitäh! Haiguse teemasse ma ei hakkaks süvenema. Kui inimene on haige, siis ta on haige. Selle saime teada esimese päevakorrapunkti menetlemise ajal, see [info] tuli tõesti suhteliselt värskelt. Ja kohe, viie minutiga püüdsime välja selgitada, kas on võimalik leida lahendust. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Tõepoolest, ma sedastan ka siinkohal, et meil oli eelmises päevakorrapunktis väga tähtis teema, see oli toiduainete käibemaksu langetamine, aga mida me nägime? Reformierakonda ja peaaegu kogu koalitsiooni siin saalis me ei näinud, tööl nad ei ole. Nüüd me oleme olukorras, kus me tahame menetleda järgmist päevakorrapunkti, aga on selgunud, et seda ei saa menetleda, sest jällegi kedagi siin ei ole, tööl neid ei ole, kohal nad ei käi. Mis me selles olukorras peaksime ette võtma? Ma saan aru, kui inimene on haige, siis ta on haige, eks ole. Tuletan meelde, kui printsipiaalselt nad jaurasid nädal või kaks nädalat tagasi täpselt samal teemal, kui meie inimene jäi haigeks. Kas siin ei ole nagu silmakirjalikkust ka, et meie kallal kõlbas neil jaurata, aga nüüd nad lihtsalt ise kohale ei tule ja jälle jääb päevakorrapunkt menetlemata?

Püüdsime leida suht praktilise lahenduse ja kiirelt reageerida. Põhiettekandja oli haigestunud. Arusaadav. Praktika ütleb, et komisjoni esimees teeb ettekande. Komisjoni esimees on juba pikalt lähetuses, see on ka teada. Siis jäi üle ainult aseesimees. Aseesimees pidi olema Tallinna piirkonnast väljas ja ma ei oska öelda, mis põhjusel ta üldse puudub. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Aga meil on ju hirmus võimas e‑riik ja erakorraliste olude puhul on komisjonid ikka teinud e‑koosolekuid. Kas praegusel juhul ikkagi aseesimees, kui ta on Tallinna piirkonnast väljas, ei saaks kokku kutsuda e‑koosolekut ja otsustada ära, kes on ettekandja? Või on põhjus ikkagi selles, et isegi kui e-koosolek teha, siis ei leidu siin saalis koalitsiooni esindajat, kes selle ettekande ära teeks? Kuidas see asi tegelikult on? Mina näen küll, et siin võiks e‑lahendusega asja ära otsustada, oleks uus ettekandja ja saaksime edasi minna.

Eks komisjoni ametnikud sellega tegelevad, et püüda leida lahendus kas elektroonilise või füüsilise koosoleku kokkukutsumisega. Praegu füüsilist toimuda ei saa, kuna mõlemad, nii komisjoni esimees kui ka aseesimees, on majast väljas. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Iseenesest on see üsna konstruktiivne lähenemine, tõepoolest, et te pöördusite esimehe ja aseesimehe poole, kuigi ettekandja ei ole ju üks nendest kahest. Antud juhul, kuna mõlemad inimesed on ära, kas te ei ole mõelnud rakendada analoogiat ja pöörduda komisjoni vanima liikme poole? Äkki on hoopis tema võimeline ettekannet pidama? Kui teda aga siin ei ole, siis vanuselt järgmise juurde ja nii edasi. Sedasi, ma arvan, me ikkagi jõuaksime lahenduseni. Ma ise ju väga toetan teie kolleegi narratiivi, et lahendus on alati lihtne, see tuleb lihtsalt leida.

Tõepoolest, head lahendused on alati lihtsad lahendused. Koos ametnikega me püüame leida väljundit, kuidas see koosolek läbi viia ja kas viia ja kuidas täna edasi minna. Järgmisena Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Esiteks tahaks teid kiita, et te kohe operatiivselt alustasite selle probleemi lahendamisega ja [tegite] ka pausi. Jällegi, eks olukord ole tõsine, siin Riigikogus on täiesti ummikusse [jooksnud] kogu töö, ja sellest on loomulikult kahju. Aga ma jällegi tuletan meelde, et Eesti Keskerakond on välja käinud ka lahenduse selle ummiku jaoks. Me oleme esitanud seaduseelnõu, mille järgi Riigikogu liikme palk [viiakse] vastavusse tema tööpanusega. Mida kiiremini me selle seaduseelnõuga saame edasi liikuda ja mida kiiremini põhiseaduskomisjon seda hakkab menetlema – miskipärast ei ole seda siiamaani veel päevakorda võetud –, seda kiiremini me saaksime välistada selliseid olukordi, nagu praegu on meil jällegi siin täna, neljapäeval tekkinud. Nii et äkki te omalt poolt või siis Riigikogu juhatuse poolt annaksite ka tuult tiibadesse sellele seaduseelnõule ja [esitaksite] soovituse ka põhiseaduskomisjonile, et nad võiksid Keskerakonna eelnõu kiiremas korras menetlusse võtta ja lahendusi otsida.

Aitäh küsimuse eest! Juhatuse poolt on eelnõu juba saadetud vastavasse komisjoni ja seda menetleb komisjon. Priit Lomp, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina ka tahtsin lihtsalt kiita. Kui me siin kaks nädalat tagasi pidime tund aega pidama toredat mõttevahetust ja meie soovituste kuuldavõtmiseks, et võetaks vaheaeg, läks teil tund aega, siis täna te olite ise täiesti hakkaja ja reageerisite kohe. Nii et tahan tunnustada Riigikogu aseesimeest praeguse tegevuse eest ja rahustada lihtsalt natukene kolleege teises saali servas. Head kolleegid! Kuigi tundub, et see situatsioon on justkui sarnane kahe nädala taguse situatsiooniga – kahe nädala tagune mure oli see, et ühtegi saadikut EKRE fraktsioonist ei olnud kohal ja tõesti oleks saanud teha pisut lihtsamalt ümberkorraldusi, et keegi tuleks ettekandjaks –, siis kindlasti on juhul, kui põhiseaduskomisjonist keegi on lähetuses ja keegi on haige, pisut keerulisem tööd korraldada kui fraktsioonisiseselt. Aga ma kindlasti ei kiida heaks seda, et meil on tekkinud samasugune olukord nüüd, kaks nädalat hiljem. Nii et kõigil on sellest õppida, aga natukene rahuneme ja proovime selle äkki järgmine neljapäev siiski ära menetleda.

Aitäh tähelepanekute eest! Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Minu arust on kõik väga rahulikud siin saalis, ma ei näe probleemi, ei saa aru, miks peaks kinnitama, nagu keegi peaks rahunema. Aga võib-olla tõesti ikkagi leitakse see inimene põhiseaduskomisjonist, kes tuleb ja [ettekande teksti] ette loeb. Võib-olla sotsiaaldemokraadid leiavad selleks kas või enda esindaja, kes seal komisjonis on. Ma võin muidugi nimed ette lugeda, kes põhiseaduskomisjoni kuuluvad. Aga äkki te võtate vaheaja ja ikkagi katsute läbi rääkida. Siin on neid inimesi täna saalis olnud, kuigi kahjuks on siin praegu kõige rohkem üks viiendik Riigikogu koosseisust. Siin küll kogu aeg räägitakse, et tahaks hirmsasti tööd rabada, aga kahjuks seda näha ei ole. Äkki saate võtta juhataja vaheaja kümme minutit, rääkida läbi, et need saadikud, kes siin olemas on, võtaksid selle protokolli ette? Nagu me tihti näinud oleme, siin kiputakse väga lakooniliselt, rida-realt ette lugema ainult seda, mis toimus komisjonis. Sellega, ma arvan, saavad hakkama isegi sellised [komisjoni] liikmed, kes [istungil] kohal ei käinud. Äkki ikkagi katsume leida võimaluse see punkt ära menetleda?

Ettepanek on kirja pandud. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma küsin põhimõttelist asja. Kui meil ei oleks praegu rohkem päevakorrapunkte menetleda kui ainult see, kas siis oleks ka Riigikogu töö halvatud, nagu väideti eelmine kord, kui põhiettekandja haigestus? Praegu on Timo Suslov haigestunud ja kas ka praegu on Riigikogu töö halvatud?

Ma arvan, et Riigikogu töö ei olnud üle-eelmise nädala neljapäeval halvatud ja ei ole ka see nädal halvatud. Tegeleme lahenduse otsimisega. Andrei Korobeinik.

Suur tänu! Ma saan aru, et te ikkagi seda [kõige] vanema liikme versiooni ei taha omaks võtta, aga mul on teine konstruktiivne ettepanek. Kuna me näeme, et koalitsioonil on neljapäeviti põnevamaid asju teha kui näiteks langetada toidu käibemaksu, tasub võib-olla kaaluda, et panna see eelnõu siiski järgmise nädala kolmapäeva päevakorda. Siis on [päevakorras ka] eelarve, mis just võtab raha vaesemate inimeste käest, mitte ei anna neile raha, ja selleks puhuks koalitsioon kindlasti tuleb kohale ja on lootust, et ka põhiseaduskomisjoni liikmetest on kohal keegi, kes on võimeline kaasettekannet tegema. Võib-olla kaaluda, kuna juhatus ei ole veel päevakorda kinnitanud, et panna see neljapäeva asemel kolmapäevaks ja siis on asi lahendatud. Vastasel juhul me oleme olukorras, kus selle, ka olulise eelnõu menetlus lihtsalt venib, sest komisjon ei suuda oma tööd korraldada nii, et nende saadikute saali ilmumine langeks kokku nende eelnõu menetlemisega. Nii et minu ettepanek on kaaluda seda varianti.

Selle [kõige] vanema saadiku või [kõige] vanema komisjoni liikme kohta ütlen, et protseduuri koha pealt võib seda rakendada. Samas ma ikkagi leian, et kui on komisjon ja komisjonil on esimees ja komisjonil on aseesimees, siis nende funktsioon ongi tööd korraldada. Esimehe lähetus oli juba eelnevalt ette teada ja see tähendab seda, et komisjoni aseesimees härra Frosch oleks pidanud olema valmis nii komisjoni [istungit] läbi viima kui vajadusel ka [ettekannet pidama]. Miks ta on majast ära? Ma ei oska öelda. Ametnikud tegelevad sellega. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Ma tahtsin lihtsalt öelda, et Priit Lomp rääkis, et siin nurgas ollakse väga ärritunud ja lausa vihased. See tuletab meelde Kaja Kallast. Kui saalis käis eriti viisakas arutelu või oli lausa vaikne, siis ta hakkas rääkima kaamerasse: "Ärge karjuge! Ärge karjuge!" Me teame seda mustrit juba küll. Minu meelest on arutelu väga sisuline ja eesmärk on väga lihtne: et saaks ükskord selle asja ära menetletud. See on ju näide selle kohta, et halvad asjaolud võivad tõesti kokku langeda: aseesimees on [mujal], esimees on [mujal]. See on olukord, mille peale peaks mõtlema, sest äkki tuleb varsti jälle karantiin välja kuulutada, näiteks COVID levib. Kas siis peame kaugistungeid hakkama proovima?

Aitäh ettepanekute eest! Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina küll ei näe, erinevalt Priit Lombist, et siin vasakpoolne – kasutades tema väljendit – nurk oleks kuidagi pahane või vihane. Täitsa konstruktiivne töö ja arutelu käib praegu. Ma olen lihtsalt natuke mures järgmise punkti pärast, sest ei tea, kas Ants Frosch saadakse kätte või mitte. Aga mure seisneb selles, et hästi oluline teema on järgmises punktis, nimelt uurimiskomisjoni moodustamine Rail Balticu projekti jaoks. Vaadates praegust olukorda, kus ongi hästi paljud Riigikogu liikmed ikkagi [saalist] ära, tekib väike kahtlus, et võib-olla me selle uurimiskomisjoni poolt täna nii palju hääli ei saa. Kas me võiksime kuidagi mõelda ja kaaluda, et tõesti, nii nagu ka Andrei, hea kolleeg, siin välja käis, et sellised olulised punktid võiks ikkagi kolmapäeva peale suunata, siis on väike lootus, et Riigikogu liikmed on kohal ka, niikaua, kuni ei kehti see Eesti Keskerakonna väljapakutud seadus, kus me seome Riigikogu liikme töö[tasu] tema panusega?

Jah, eks me päevakava kokkupanekul peame hakkama arvestama kas või neidsamu haigestumisi või ärasõite. Aga praegune seis on selline, et põhiseaduskomisjoni ettekandja on haige, esimees on välislähetuses, mis oli eelnevalt teada, ja aseesimees härra Frosch puudub ja tal ei ole võimalik tehniliselt liituda ei Teamsi teel ega mingit moodi koosolekut kokku kutsuda. Sellega jätame teise päevakorrapunkti menetluse võimatuse tõttu ära. See lükkub edasi.