Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) kolmas lugemine

Oleme jõudnud teise [päevakorrapunktini]: sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Madis Timpson, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma luban, et ma väga pikalt ei tee. Aga ma tahaksin siiski ära markeerida selle eelnõu kui ühe hea näite, kuidas mitme institutsiooni koostöös on täna siia teie ette kolmandale lugemisele jõudnud üks eelnõu, mis lahendab korraga ära päris mitu probleemi, maandab teatavaid riske ravimivarustuskindluses ning peaks hoidma ka riigi raha kokku. Seaduse muutmiseni jõuti Riigikontrolli avastatud vastuolu tõttu meie õigusruumiga. Riigikontroll nimelt leidis, et tema arvates ei pruugi senine tervishoiuvarude korraldus, nii et varude omanik on Terviseamet, aga varude haldamine on antud Tartu Ülikooli Kliinikumile, olla õiguspärane. Tänasel päeval on küll Terviseametil olemas tegevusvarud, mis on loodud selleks, et tagada tervishoiu toimepidevus olukorras, kus tervishoiuteenuse osutajate toimepidevusvarud on ammendunud. See on siis nii-öelda kriisivaru tervishoius, mille hoidmine ja uuendamine on praegu delegeeritud Tartu Ülikooli Kliinikumile. Kliinikum ostab ise [ravimeid] raamlepingute raames ja halduskoormus on ka nendel. Riigikontroll leidis aga, et Tartu Ülikooli Kliinikumile on väljastatud hulgimüügiluba, mida haigla tegelikult omada ei tohiks või ei võiks, ja üldiselt oleks juura mõttes korrektne, et varude uuendamisega tegeleks Terviseamet. Samuti vaatas Terviseamet seda probleemi ja [leidis, et] üldiselt selline varude korraldamine sellisel kujul, nagu see oleks õiguslikus mõistes Eesti Vabariigis kõige pädevam, [tekitaks] neile suurt rahalist kulu. See on asja juriidiline külg. Ukraina sõja kogemus on näidanud, et julgeolekukaalutlustel ei ole soovituslik varusid hoida ühes kohas, vaid neid tuleb hajutada. Samuti näitab Ukraina sõja kogemus, et varud peavad olema kasutaja juures ehk elanikkond peaks endale varusid koju soetama ja haiglate varud peaksid olema haiglates. Sellest teesist lähtuvalt on edaspidi kord selline, et kui seni hoiti seda varu ainult Tartu Ülikooli Kliinikumis, siis edaspidi on see hajutatud piirkondlike haiglate ehk Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel. Ehk siis, kui ravimid hakkavad aeguma, võetakse need haiglas kasutusse ja varud asendatakse. Edaspidi ostetakse varud haiglatesse ning nemad vastutavad nende haldamise ja õigeaegse kasutamise eest ise. Ka kulusid loodetakse optimeerida, kuna ravimite uuendamise ja roteerimise kulu jääb edaspidi haiglatele ja riigi kulu väheneb. Eelnõus pakutud mudeli puhul suudavad haiglad varud ise ära roteerida ehk aeguma hakkavad ravimid ravitöösse võtta ning uued ravimid asemele osta. Tänu sellele siis kulud vähenevadki. Aga lõpetuseks tulen ma tagasi alguse juurde. Ma tahan tänada eelkõige Riigikontrolli, kes kitsaskohale tähelepanu juhtis. Samuti suur tänu Sotsiaalministeeriumile ja Terviseametile, kes panustasid sisuliselt, ning loomulikult suur kummardus ka kolleegidele Riigikogu sotsiaalkomisjonis, kes olid nõus selle eelnõu komisjoni nimel algatama. Suur tänu veel kord ja ma soovitan siis kõikidel teil, head kolleegid, selle eelnõu poolt hääletada. Suur tänu!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid saalis ja kõik, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Nüüd [kõne all oleval] eelnõul on olemas ka medali teine pool nagu igal asjal. Kui üldiselt paistab, et tegemist on väga hea ja vajaliku eelnõuga, nagu ettekandja meile ka kinnitas, haiglate ravimivarud peavad olema hajutatud ja siiamaani oli see [korraldus] seadusvastane, siis tõepoolest on ka juhtumeid, kui taoline mudel on kasutusel olnud, aga niimoodi, et see ei lähe riigile kulukamaks, nagu antud eelnõu tegelikult teeb. See kahe varu hoidmine läheb kulukamaks, seda saaks optimaalselt lahendada. Mina kannan teile ette selle teise poole. Palun sügavalt mõelda, kas riik käitub õigesti. Mina ei kutsu teid praegu üles nii‑ või naapidi hääletama, aga ma kutsun mõtlema, kas riik järjepideva, hiiliva, samm-sammult riigistamisega käitub õigesti. Tegelikult on ka põhjus, miks see eelnõu tuleks jätta vastu võtmata. See eelnõu rikub turuolukorda, see maksab haiglatele rohkem ja sealtkaudu maksab ta rohkem ka patsientidele, kelle ravi jaoks jääb selle võrra vähem raha. Kulub lihtsalt enam raha. Sisuliselt on tegemist dubleeriva varude süsteemi loomisega. Meil on olemas COVID‑i aja näide. COVID‑i ajal loodi Eestis varude haldamiseks AS Eesti Varude Keskus, EVK, mille kulu maksumaksjale on palju väiksem ja mis saab oma ülesannetega hästi hakkama. Eesti Varude Keskus säilitab varusid koostöös erasektoriga ja seal ei vajata eraldi uusi laopindasid ega kõiki neid regulatsioone. Täpsemalt, kiirustamise eelnõuga 458 tingib asjaolu, et Riigikontroll on seadusvastaseks tunnistanud tänase riigi varude süsteemi, mille kohaselt Terviseamet hoiab tervishoiuteenuste jaoks ravimivarusid lepingu alusel Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum juures. Õigusvastasuse üks peamisi põhjuseid on fakt, et Tartu Ülikooli Kliinikumil on kogu aeg puudunud ja puudub siiani ravimite hulgimüügi õigus. Ehkki tõesti, kunagine Ravimiameti juht, praegune Põlva Haigla juht on selle Tartu Ülikooli Kliinikumile ebaseaduslikult väljastanud ja seda ei ole kantud ühtegi hulgimüügi andmebaasi. Seega on veel probleeme. Kui varude süsteem on Tartu Ülikooli Kliinikumi juures, siis varusse kuuluvad ravimid on riigi omad, kuid neid hoiab, kasutab ja uuendab eraõiguslik juriidiline isik Tartu Ülikooli Kliinikum. Olgugi et asutajad on riik ja kohalik omavalitsus, juriidiliselt on ta siiski iseseisev juriidiline isik. Kuna Terviseamet ei saa ise varude haldamise ja roteerimisega hakkama, siis Tartu Ülikooli Kliinikumis ravimivarude hoidmine, säilitamine ja kasutamine on sisuliselt riigivara ebaseaduslik enda heaks kasutamine ja õiguslik alus selleks puudub. Selleks on loomulikult vaja ka seadusloomet, aga minu ülesanne siin täna on juhtida tähelepanu kitsaskohtadele. Eelnõuga nähakse edaspidi ette, et varud oleksid Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Sihtasutuse Põhja[-Eesti] Regionaalhaigla omad. Sellega lõpetatakse sisuline riigivarguse olukord, kuid tehakse seda kalli hinna eest. Varusid peavad edaspidi hakkama hankima haiglad ise ja tegemist on otsese kuluga haiglatele ja riigile haiglate omanikuna. See seisneb ravimite enda maksumuses, ravimivarude hoidmise, laopindade loomise, kvaliteedisüsteemi juurutamise, varude haldamise ja roteerimise jooksvas kulus. Et varusse kuuluvad ravimid haiglatele kätte ei jääks ega raisku ei läheks, selleks antakse eelnõuga haiglatele õigus ka varusid müüa. Eelnõus on see kirjas järgmiselt: "Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest ja haiglaapteegile varu müügist laekunud vahendite arvelt." Kuna seaduse järgi ei ole haiglatel ravimite jaemüügi õigust, siis järelikult on tegemist ravimite hulgimüügiga. Samas ei panda haiglatele ravimite hulgimüüja kohustusi ega [kehtestata] tegevusloa nõudeid, väga kulukaid kvaliteedisüsteemi ja säilitusahela nõudeid. Seega muutub haiglate tegevus ravimimüügil ebavõrdseks ja see on jätkuvalt ebaseaduslikus konkurentsis ravimite hulgimüügiturul. Riik sekkub … Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… neile eeliseid andes ebavõrdselt ja põhjendamatult ravimiturule. Tegemist on konkurentsimoonutuse ja potentsiaalse riigiabi olukorraga turusegmendis, kus eraturg tegelikult toimib. Ravimivarude hoidmiseks on riigil COVID‑i aegadest olemas teistsugune mudel ja ka näide. Aga mina lõpetan oma tänase kõne, andes teile teada, et antud eelnõul on ka teisi tahke, mida kaaluda, ja pigem tuleb jälgida edaspidistel menetlustel, kui me ravimiseaduse muudatusi teeme, seda, kas riik on asunud hiiliva riigistamise teele. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 458 lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 458. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 1. Eelnõu 458 on seadusena vastu võetud.