Fosforiit

Seitsmes küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Evelin Poolamets ja teema on fosforiit. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Aru-Lõuna karjääris on käimas ettevalmistustööd fosforiidiuuringute testpuurimiseks. Suurem kogus fosforiiti tuuakse välja novembris, seda on kokku 30 tonni. Kuna sellised otsused ei sünni üleöö, siis kindlasti langetati need otsused juba teie ametiajal, kui olite kliimaminister. Palun vastake, milline on fosforiidiuuringu järgmine etapp. Ehk mis ettevõtted hakkavad proovide uuringutega tegelema? Miks saadetakse fosforiidiproovid välisfirmade laboritesse ja kas välisfirmad otsustavad ka fosforiiditöötlemise tehnoloogiate üle? Miks ei ole avalikustatud lähteülesannet? Ja kas Eesti ei ole ise piisavalt võimekas, et neid uuringuid läbi viia?

Aitäh! Vastab tõele, et mitte ainult minu kliimaministriks olles, vaid ma olin 2015–2016 ka majandus‑ ja taristuminister. Sellel ajal oli keskkonnaminister Marko Pomerants – tubli inimene, geoloog, kellel ilmub varsti raamat, võin sellele reklaami teha. Ise ma selle raamatu esitlusele ei jõua, aga teie saate kindlasti minna ja lugeda seda. Temaga me leppisime kokku – ja see oli valitsuse laiem kokkulepe, ühiskondlik kokkulepe –, et maavarade majanduslik ülevaade ja printsiip võiks liikuda majandusvaldkonda ja keskkonnakaitse jääb keskkonna poolele. Selle tulemusena aastal 2018, kui ma nüüd õigesti mäletan, sündis Eesti Geoloogiateenistus. Tegemist on riikliku teenistusega, ma olen kindel, et te olete neil külas käinud, nendega kohtunud, või kui ei ole, siis tasub seda kindlasti teha. Tegemist on teadlastega, kes uurivad, hindavad seda, mis asub meie maapõues. See on riiklik teenistus, see ei ole mingi teise riigi teenistus, see on Eesti riigi teenistus. Ja me teeme seda ainult Eesti huvides. Peame silmas Eesti huvisid ja juhime seda tegevust Eestist, mitte kuskilt mujalt. Nende ülesanne on 2025. aasta lõpuks saada ülevaade, millised on varud ja kas neid on vaja täiendavalt uurida. On ju teada, et meil on erinevaid maavarasid. Ja kui see pilt on selge, siis see pilt kirjeldatakse ära kohalikele inimestele, parlamendile, erinevatele osapooltele, ja seejärel on võimalik teha uued otsused, kas uurida edasi, kas osa varasid kirjutatakse välja aktiivsete varude hulgast, kas millegagi on võimalik mingis suunas edasi liikuda. Ilma täiendavate otsusteta, ilma avaliku debatita, ilma parlamendi debatita selles valdkonnas midagi toimuma ei hakka. Olgu see ka öeldud, et kuulujutu või ettekujutuse, et keegi teine ihaldab neid varusid või saab neid varusid või kellelegi teisele on need varud antud, lükkan kohe konkreetselt ümber. Eesti Geoloogiateenistus on Eesti riigi teenistus, teadlased uurivad, mitte poliitikud, mitte kuulujuttudes [kõlanud firmad] ei uuri neid varasid, mis maa sees on. Ikka teadlased! Ja kui nad saavad pildi ette – nad on täitsa avatud selles, kuhu nad oma uurimistega on jõudnud –, siis nad kirjeldavad seda nii valitsusele, avalikkusele kui ka parlamendile.

Aitäh! Evelin Poolamets, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Te nüüd kinnitasite, et välisfirmad ei ole mitte kuidagi seotud nende proovidega ja välisfirmad absoluutselt ei tegele nende proovidega. Kas ma sain õigesti aru?

Aitäh! Eesti Geoloogiateenistus uurib. Eesti Geoloogiateenistus juhib uurimist, seal on teadlased ja geoloogid. Kui nad tellivad proovide analüüse või mistahes tegevusi kuskilt mujalt, siis on see nende valik, aga see on Eesti Geoloogiateenistuse ehk riikliku teenistuse kontrolli all. Võin teile tuua analoogia: kui Transpordiamet tellib teedeehitust ja seda teeb keegi teine, siis tegelikult ikkagi maksame ja tellime neid töid meie, mitte keegi teine.

Aitäh! Rain Epler, lisaküsimus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! Ma kõigepealt loodan, et te ühinete minu õnnesoovidega vast valitud USA presidendi puhul. Meie võiksime omalt poolt ka Ameerika rahvast [õnnitleda]. Kuna fosforiit on ka üks kriitilistest maavaradest, siis ma laiendan veidi teemat. Te alles eile rääkisite siin rohepöörde tähtsusest ja tuule‑ ja päikeseenergia olulisusest ja nii edasi. Nüüd, kui USA presidendivalimised on toonud, ma arvan, Euroopas paljude rohepöörajate jaoks ootamatu tulemuse, võib arvata, et selleks, et Euroopa konkurentsivõime kadu peatuks, tuleb kõvasti revideerida seda rohepöördepoliitikat. Ja ma sellepärast küsingi teie käest, et mis te ise arvate, kui palju aega võtab see, et te tulete siia pulti – eeldame, et te olete veel mõnda aega peaminister – ja hakkate rääkima rohepöördest oluliselt teistmoodi, kui te praegu sellest rääkinud olete. Hakkate rääkima sellest, et oluline ei ole mitte niivõrd tuulikuid ja päikeseparke teha, vaid ehitada energiaallikaid, mis on stabiilsed ja ilmastikust [mitte] sõltuvad ja nii edasi ja nii edasi. Mis te arvate, kui kiiresti te hakkate revideerima oma rohepöördepoliitikat?

Aitäh! Härra peaminister, enne kui te vastate, ma teen lihtsalt ühe väikese [märkuse], et reeglina siseruumides mütsiga meil ringi ei käida. (Rain Epleril on peas nokkmüts kirjaga "TRUMP".) Riigikogu liikmed on küll oma käitumises vabad, nad võivad seda teha, aga, ütleme, hea tava võiks olla siiski see, et me jätame peakatted siit ruumist välja. (Hääled saalist.) See oleks viisakas kõigi suhtes. Aga, härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Kinnitan, et härra Epleri peakate mind kuidagi ei riivanud. Inimesel on vabal maal õigus kanda sellist peakatet, nagu ta tahab. Aga sellega ma olen nõus, et Riigikogus siiski teatav stiil peab säilima ja see eeldab ikkagi kombekohast käitumist. Nüüd, tulles teie küsimuse juurde, ei saa ma hästi aru, miks te vastandate innovatiivseid tulevikutehnoloogiaid, ilmastikukindlaid lahendusi energeetikas, uutele arengutele. Nagu ma võin teile kinnitada – ja ma arvan, et Ühendriigid on maailma kui mitte just kõige teravam tipp, siis konkureerib kindlalt ühena teravamate tippude hulgas mistahes tehnoloogilisel väljal –, innovatsiooni ja teadusarenduse poolest on Ameerika kindlalt eesotsas. Nii et see tähendab, et ma soovitan, vastupidi, sellest õppida. Ka Eestil on vaja uusi tehnoloogiaid, uusi lahendusi, uusi energiaallikaid, uusi energiatootmisviise, innovatsiooni. Sellesse tuleb panustada, kui me tahame olla maailmas parimate hulgas, mitte rääkida sellest, et on võimalik majanduslikku edu otsida minevikust. Majanduslik edu ei ole minevikus, lahendused on siiski tulevikus.

Suur tänu! Lõpetame seitsmenda küsimuse käsitlemise.