Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Päevakorra esimene punkt on ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Enne, kui annan sõna auväärt peaministrile, kaks sõna ka selle eelnõu menetlemise korrast. Esmalt on peaministri ettekanne kuni 30 minutit, seejärel ELAK-i esimehe ettekanne kuni 20 minutit. Kummalegi ettekandjale saab esitada ühe küsimuse ja läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks auväärt peaministri härra Kristen Michali.

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud saadikud! Head kuulajad! 35 aastat tagasi, loetud päevad enne Berliini müüri langemist, sõnastas Euroopa Komisjoni president Jacques Delors hästi, mida on Euroopal vaja teha ajalooliste muutuste lävel: "Ajalugu kiireneb, ka meie peame kiirenema." Sellest mõned aastad hiljem olime värskelt pääsenud Nõukogude vanglast. Tegelesime usinalt meie riigi taaslõimimisega lääneliku väärtus- ja julgeolekuruumiga. Kui keegi oleks toona öelnud, et tänavu tähistame juba Eesti 20. aastat Euroopa Liidu ja NATO liikmena, poleks meie sihikindlus lasknud selle peale silmagi pilgutada. Kui aga keegi oleks öelnud, et ühel päeval valitakse eestlane juhtima Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, oleks selle uskumisega olnud pisut raskem. Eesti saab nüüd teha oma osa tippkohtade [jagamisel] senise geograafilise tasakaalutuse ümberpööramiseks, aga töö sellega muidugi ei lõppe. Täna on Euroopal vaja samasugust kiirendust, nagu Delors omal ajal visioneeris. Külma sõja järgne kord pole kunagi varem olnud nii suure surve all kui praegu. Euroopa majanduse osakaal maailmamajandusest pole kunagi olnud nii väike. Üks variant on minna edasi samas vaimus, tehes siin ja seal kosmeetilisi muudatusi. Teine võimalus on päriselt teha seda, mida vaja: aidata Ukraina võiduni; tõsta oluliselt Euroopa kaitsevalmidust; suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet ettevõtluskeskkonda lihtsustades ning tulevikuvaldkondadesse investeerides. See kõik nõuab raskeid valikuid, poliitilist julgust ja ühtsust. Muidugi ei eksisteeri Euroopa Liit vaakumis. Euroopa peab ühiseid strateegilisi eesmärke edendama koos samameelsete partneritega, eelkõige NATO liitlastega, aga ka partneritega kaugemalt. Täna jälgivad paljud presidendivalimisi teisel pool Atlandi ookeani. Meie sõnum on selge: hoolimata sellest, kes on USA president, jääb USA Euroopa jaoks kõige olulisemaks poliitiliseks ja majanduslikuks partneriks. Eesti valitsuse Euroopa Liidu poliitika eesmärk on, et Euroopa oleks oma tegudes tugev ja enesekindel ning partnerina tõsiseltvõetav. Head kuulajad! Tänavu juulis avaldatud eurobaromeetri uuringu kohaselt on peaaegu kaks kolmandikku Euroopa Liidu kodanikest mures liidu julgeoleku pärast järgmise viie aasta jooksul. Ka Eesti on sihikindlalt tegutsenud, et kaitsevalmiduse tõstmine ja kriisikindlus oleks esiplaanil. Kinnitan, et see töö on vilja kandnud – need on prioriteedid ka uue komisjoni jaoks. Euroopa laskemoona tootmise võimekus on tõusujoonel, kuid paraneb liiga aeglaselt. Venemaa kolmekordistas eelmisel aastal oma tootmist ja on täielikult läinud üle sõjamajandusele. Komisjoni president Ursula von der Leyen on välja öelnud, et Euroopa kaitseinvesteeringute vajadus järgneval kümnel aastal on vähemalt 500 miljardit eurot. Meil ei ole luksust oodata. Vajame ühiseid tegevusi Euroopa kaitsetööstuse käima tõmbamiseks ja kriitiliste võimelünkade täitmiseks nüüd ja praegu. Uue komisjoni [ametiaja] esimese 100 päeva jooksul ilmuv valge raamat Euroopa kaitse tulevikust peab sisaldama selle kohta konkreetseid ettepanekuid. Oleme selleks omalt poolt välja pakkunud kaitsevõlakirjade kasutuselevõtu. Samuti peab paranema kaitseettevõtete ligipääs rahastusele. Euroopa Investeerimispanga roll kaitsevõime tugevdamise rahastajana peab kasvama, võimaldades rahastada ka täielikult kaitseotstarbelisi projekte. Oleme Eestis kaitsetööstuse edendamiseks juba konkreetsed sammud astunud. Sama on vaja teha üheskoos Euroopas. Peame olema valmis, et uus julgeolekuolukord on tulnud, et jääda. Ja selleks peab Euroopa kaitsevalmidus ohupildiga ühte sammu käima. Lisaks on siin selge kasutegur majandusele. Elavdades Euroopa kaitsetööstust, loome töökohti ja toetame majanduskasvu. Kaitsevalmidusega käsikäes käib ka vajadus tõsta üleeuroopalist kriisivalmidust. Positiivse arenguna avaldas Soome endine president Sauli Niinistö eelmisel nädalal raporti, kus on mitmeid olulisi soovitusi Euroopa Liidule, kuidas tugevdada elanikkonnakaitset, toetada kaitsevalmidust ning suurendada liikmesriikide ohuteadlikkust ja võimekust hübriidohtudele vastata, sealhulgas koostöös selliste partneritega nagu NATO. Oleme Soomega siin väga samameelsed ja jätkame üheskoos järgmiste sammude edendamist. Siinkohal ka näide hübriidohtudest. Vene Föderatsiooni ja Valgevene organiseeritud ränderünded on saanud igapäevaseks reaalsuseks Euroopa Liidu vastases hübriidtegevuses, millele peame suutma reageerida. Viimasel ülemkogul oli selge toetus Poola ja Soome võetud meetmetele. Leppisime kokku, et tugevdame ühist tööriistakasti taolise kunstlikult loodud rändesurve ennetamiseks ja tõkestamiseks. Austatud Riigikogu! Euroopa Liidust ei ole enam võimalik rääkida ilma Ukrainata. See, kuidas lõppeb Venemaa sõda Ukraina vastu, määrab ka Euroopa Liidu tuleviku. Seetõttu on valitsuse Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika keskne suund Ukraina igakülgne toetamine kuni võiduni. Vastupidiselt Venemaa ootustele oleme suutnud suure sõja algusest saati püsida ühtsed ja teha palju. Euroopa Liit ja liikmesriigid on Ukrainale andnud enneolematutes kogustes igakülgset abi, sealhulgas sõjalist abi 43,5 miljardi euro väärtuses. Oleme kehtestanud Venemaale 14 sanktsioonipaketti. Tänavu jõudsime kokkuleppele kasutada Venemaa külmutatud varadest tekkinud ootamatuid tulusid Ukraina heaks. Suvel alustas Euroopa Liit Ukrainaga ametlikult liitumisläbirääkimisi. Jätkub töö rahvusvahelise tribunali loomiseks, mis võimaldaks võtta Venemaa ja ta juhtkonna vastutusele agressioonikuriteo eest. See kõik on aidanud Ukrainal võidelda mitte ainult enda vabaduse, vaid kogu Euroopa eest. Samas on selge, et Euroopa saab ja peab palju rohkem tegema, et Ukraina võiduni aidata. Paari nädala eest osalesin oma esimesel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kus president Zelenskõi esitles oma võiduplaani. Minu sõnum teistele Euroopa liidritele oli selge: me ei saa jääda pidama poolele teele. Võiduplaanis on olemas elemendid, mis on vajalikud võiduks ja Ukraina kümnepunktilise rahuplaani elluviimiseks. Eesti toetab seda plaani. See on teostatav. Jätkuvalt on esmatähtis suurendada Ukrainale sõjalist abi, et Ukrainal oleks võimalik end agressori eest piiranguteta kaitsta. Eelmisel aastal Eesti eestvedamisel loodud miljoni mürsu algatus on saanud südameasjaks ka teistele liikmesriikidele. Kieli instituudi järgi on Põhjala-Balti piirkond kollektiivselt andnud Ukrainale absoluutarvudes kõige rohkem sõjalist abi peale Ameerika Ühendriikide. Kui võtta siia kõrvale abi elaniku kohta, siis on meie regioon selgelt esirinnas. Kui kogu Euroopa suudaks samasuguse usinusega abi anda, ei oleks sõja võitjas kahtlustki. Meie majanduslik jõud on Venemaa omast siiski 25 korda suurem. Venemaa sõjakirst ei ole ka põhjatu. Vene sõjamasina tühjakspigistamisel on üks meie kõige mõjusaimaid tööriistu jätkuvalt sanktsioonid. Neile, kes ütlevad, et sanktsioonidest pole tolku, on mu vastus konkreetne: numbrid näitavad, et sanktsioonid töötavad. Stockholmi majandusülikooli värske raport kinnitab, et Venemaa majandus on tunduvalt halvemas seisus, kui seda paista lastakse. Valitsus otsustas samal põhjusel kehtestada sel suvel täieliku tollikontrolli idasuunal. Euroopa Liidu oluliselt kahanenud eksport idasuunal üle Eesti piiri näitab, et see on juba end õigustanud. Samas jääb meie keskseks eesmärgiks sanktsioonide tugevdamine ja möödahiilimiste tõkestamine kogu Euroopa Liidus. Ideaalis täielik kaubandusembargo. Samuti Euroopa Liidu täielik [loobumine] Vene fossiilkütustest, mille kohta ootame uuelt komisjonilt esimesel võimalusel ettepanekuid. Head kuulajad! Ühel päeval see sõda lõppeb, nagu lõppevad kord kõik sõjad. Aga see, kuidas sõda lõppeb, määrab Euroopa ja üleilmse julgeolekuruumi edaspidiseks. Meie seisukoht on selge: rahu ei tohi kokku leppida üle Ukraina ega Euroopa peade. Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on oluline roll tulemuse kujundamisel. Venemaa paneb Ukraina vastu sõjakuritegusid toime iga päev, sest Ukrainal oli julgust soovida kuuluda euroatlantilisse perre ning määrata ise oma saatus ja tulevik. Meilt on vaja julgust, et tagada õiglane ja kestev rahu. Mida see tähendab? Lühidalt öeldes seda, et agressioon ei saa põlistatud tõhusa välispoliitilise tööriistana; et Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus saab kindlustatud; et agressor võetakse vastutusele ning Ukrainast saab Euroopa Liidu ja NATO liige. Eesti eesmärk Euroopa Liidus on aidata hoida laienemisel sihti ja tempot. Sõjale vaatamata on Ukraina edusammud Euroopa Liiduga liitumisel märkimisväärsed. Nüüd, kui liitumisläbirääkimised on alanud, on meie kohus neid sellel teel võimalikult palju toetada, nagu aidati omal ajal meid. Paari nädala eest kinnitas ka Moldova rahvas referendumiga oma tahet liituda Euroopa Liiduga, hoolimata Venemaa lakkamatutest katsetest Moldova demokraatlikku valikut mõjutada. Jätkame Moldova toetamist reformidega ja Venemaa õõnestustegevusele vastu seismisel. Ka mujal teeb Venemaa endast kõik, et Euroopa Liidu laienemist väärata ja Euroopa väärtuseid meie vastu pöörata. Meile strateegiliste dilemmade tekitamine on osa sellest plaanist: kuidas me käitume, kui mõni kandidaatriik liigub risti vastupidi enda võetud Euroopa Liidu teekonnal? Kurb näide on Gruusia, kus valitsuse tegevus liigub vastassuunas Euroopa Liidu väärtuste ja Gruusia enda antud lubadustega, et saada ametlikult kandidaatriigiks. Praeguseks on nende liitumine sisuliselt seiskunud. Hiljutiste parlamendivalimiste läbiviimise puhul on esmased sõltumatud hinnangud toonud esile väga tõsiseid probleeme, mis ei ole kuidagi kooskõlas vabade ja ausate valimistega. See nõuab põhjalikku uurimist. Gruusia rahval peab olema võimalus ja vabadus valida ise oma tee, ilma hirmu ja vägivallaohuta. Euroopa Liidu vastus võimalikele rikkumistele peab olema nähtav ja saatma selge signaali, et sellistele tegevustele ei pigistata silma kinni. Austatud Riigikogu! Kuu aega tagasi siin teie ees eelarvet üle andes rääkisin kindlusest ja kasvust. Eesti ja Euroopa Liidu kindlus ja kasv on omavahel otseses seoses: 79% meie ekspordist ja 87% impordist on seotud Euroopa majanduspiirkonna riikidega. Euroopa Liidu siseturg on meie koduturg, mille käekäigu eest peame hoolitsema samasuguse innukusega kui Eesti majanduskasvu eest. Itaalia endiste peaministrite Enrico Letta ja Mario Draghi hiljuti avaldatud raportid Euroopa Liidu siseturust ja konkurentsivõimest ei anna just palju põhjust rõõmustamiseks. Euroopa Liidu erinevad strateegiad kasvu tagamiseks on tulnud ja läinud, aga trendi see muutnud ei ole – oleme kõikvõimalike näitajatega juba mõnda aega teistel suurtel majandustel sabas sörkinud. Lõputud raportid iseenesest muidugi kasvu ka ei too. Samasuguse meelekindlusega, nagu tegutsesime Euroopa Liidus üheskoos COVID-i ajal, energiakriisis ja Ukraina toetamise nimel, tuleb meil Euroopa majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks kokkulepped leida ja need ellu viia. Sel nädalal toimuval mitteametlikul ülemkogu kohtumisel see täpselt plaanis ongi. Olen kindel, et üheskoos suudame samasuguse kiirenduse leida, nagu Delors omal ajal ühtsele turule alust pannes. Eesti jaoks on neis aruteludes neli peamist eesmärki: lihtne ja tõhus ettevõtluskeskkond siseturul; võrdsed võimalused ettevõtetele, sõltumata koduriigi rahakoti paksusest; puhta tehnoloogia arendamine; ning piiriülene taristu, milleta ühtne turg funktsioneerida ei saa. Esiteks, meie eesmärk peab olema, et siseturu õigustik teeks ettevõtete jaoks elu lihtsamaks, ühtlustades reegleid, mitte vastupidi. Koos ettepanekutega ootame komisjonilt ka põhjalikke mõjuhinnanguid, mis arvestavad ettevõtjate kõigi kohustustega. Meil on Eestis hea ettekujutus tõhusast ettevõtluskeskkonnast. Ja seisan selle eest, et siin läbi proovitud lahendused jõuaksid ka Euroopa Liidu tasandile. Euroopa digitaalse identiteedi kasutuselevõtuga oleme seda juba teinud. Peatselt tööd alustav Euroopa Komisjoni uus koosseis on eesmärgiks seadnud vähendada aruandluskohustust 25% võrra ning väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks 35% võrra. Eestil on häid lahendusi, kuidas nendest numbritest ambitsioonikamgi olla. Kasutusele tuleb võtta reaalajamajanduse ja tehisintellekti võimalused, minna üle andmepõhisele aruandlusele. Lõppema peab sadade erinevate aruannete küsimine, kui riikidel on need andmed tegelikult olemas. Samu andmeid peaksid riigid küsima vaid korra ja olema neid valmis piiriüleselt ka vahetama. Lihtne näide: e‑arvete täielik standardiseerimine Euroopa Liidus looks võimaluse automatiseerida käibemaksu deklaratsiooni ja osaliselt ka majandusaasta aruande esitamise protsessi. Ettevõtjatele tähendaks see hulga kokkuhoitud töötunde ja ametikohti. Teiseks, Eesti eesmärk on tagada ettevõtjatele võrdsed võimalused ühtsel turul tegutsemiseks. Meie avatud majandusele on konkurents väga omane. Euroopa ükssarvikud ja tšempionid kasvavad konkurentsi, mitte riigiabi toel. Ja seal, kus turutõrge on tuvastatud, tuleb Euroopa Liidu eelarve ja finantsinstrumentide toel pakkuda ettevõtjatele toetust võrdsetel alustel, lipuriigist ja suurusest sõltumata. Kolmandaks, uued ja puhtal tootmisel põhinevad tööstused ning tehnoloogiad. 2023. aasta purustas mõõtmisajaloo kuumarekordi ja käesoleva aasta temperatuuritrend on veelgi intensiivsem. Oleme Euroopa Liidus ühiselt kokku leppinud, et hiljemalt sajandi keskpaigaks tuleb jõuda kliimaneutraalsuseni. Praeguseks on nopitud madalal rippuvad viljad, kuid järgmine hüpe tuleb teha tehnoloogia abil. See on nii Eesti kui ka Euroopa Liidu majandusele suur võimalus. Kliimaneutraalsuse väljakutse toob uued ideed, innovatsiooni, tehnoloogia arengu, uued oskused ja töökohad. Kliimaeesmärke on võimalik saavutada majandusele tulusal moel. See saab olema ka uue komisjoni jaoks üks prioriteete. Meie ootus on, et toimuks ka oluline planeeringute ja loamenetluste lihtsustamine ning paraneks kapitali kättesaadavus rohetehnoloogia arendamiseks. Head kuulajad! Aastatepikkune töö vähendamaks meie sõltuvust Vene elektrisüsteemist on jõudnud lõpusirgele. Suvel andsime üheskoos Läti ja Leeduga teada, et lahkume Vene süsteemist ja sünkroniseerime end Euroopaga 2025. aasta veebruaris. Kõik tegevused selleks on ajakavas. Euroopa poliitiline ja rahaline toetus – 1,2 miljardit eurot Balti riikidele – on sellel teekonnal olnud kriitilise tähtsusega. Toimiv Euroopa energiaturg on taganud meie energia varustuskindluse ka kriiside korral. Balticconnectori ja Estlink2 parandustööde perioodil nägime ajuti küll kõrgeid energiahindu, kuid mitte hetkekski ohtu varustuskindlusele. Et seda kindlust suurendada, peame jätkama tööd uute energiaühenduste rajamiseks nii Soome kui ka Lätiga. Eeltöö selleks on tehtud: Eesti-Läti neljas ja Eesti-Soome kolmas elektriühendus on kinnitatud Euroopa investeeringutele kvalifitseeruvate projektide nimekirja. Mida paremini oleme ühendatud, seda kindlamalt saame pakkuda oma tarbijatele ja tööstusele ka taskukohaseid energiahindu. Rail Baltic on sel aastal muutunud tõeliseks ehitusprojektiks – seniste kohtobjektide kõrval on järjest töösse minemas põhitrassilõigud. Aasta lõpuks on ehituses juba üle 70 kilomeetri trassist ning pidevalt sõlmitakse uusi ehituslepinguid. Euroopa Liidu eelarvest õnnestus Balti riikidel Rail Balticu ehituseks sel aastal juurde saada 1,2 miljardit eurot. See näitab järjekordselt, et tegemist on ka Euroopa jaoks tähtsa projektiga ja [Rail Baltic] ehitatakse igal juhul valmis. Kuigi oleme pidanud plaane korrigeerima ning esialgu valmib üks rööpapaar, siis oluline on aastaks 2030 rongid Tallinnast Varssavisse sõitma saada. Raudtee laiendamise tööd jätkuvad pärast seda kuupäeva. Austatud Riigikogu! Olen siin täna teie ees kirjeldanud mitmeid suuri väljakutseid, mis meil ühiselt Euroopa Liidus järgnevatel aastatel lahendada tuleb. Samal ajal Euroopa Liidu eelarve – tavapäraselt umbes 1% Euroopa Liidu [rahvamajanduse] kogutoodangust – ei ole sugugi piisav kõigi nimekirjas olevate projektide ja riikide soovide rahastamiseks. Eesti seisab tuleval aastal algavatel Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel selle eest, et Euroopa Liidu eelarve abil pakutaks võimalikult palju avalikke hüvesid, mida liikmesriigid – eriti väiksemad – üksi ei suudaks pakkuda. Meie prioriteediks jääb koos teiste Balti riikidega Rail Balticule jätkuva rahastuse tagamine, samamoodi piiriüleste energiaühenduste rajamine ja Euroopa Liidu välispiiri tugevdamine ning Euroopa kaitsevalmiduse ja -tööstuse toetamine. Praegune valmisolek, nagu öeldud, meid ei rahulda, vaja on ühist solidaarset pingutust. Jätkuma peab ka põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamine ning ühtekuuluvusvahendite jagunemine viisil, mis toetaks Eesti arengut ning võtaks arvesse Venemaa sõja negatiivseid mõjusid just idapiiri riikide jaoks. Jätkuma peab Ukraina aitamine ning töötame selle nimel, et järgmise eelarveperioodi vältel leiaks aset järgmine Euroopa Liidu laienemine. Ka selleks peab eelarve valmis olema. Head kuulajad! Märkimisväärset osa Eesti õigusruumist kujundame me koos teiste liikmesriikidega. Euroopa Liidu õigusloomesse tuleb meil kõigil panustada sama põhjalikult kui riigisisesesse õigusloomesse. Euroopa Liidu otsused ei sünni mustas kastis, vaid ikka meie endi osalusel. See on ametnike ja ministrite põhitöö osa, millest sõltub otseselt Eesti ettevõtjate ja inimeste käekäik. Ja seda tööd tehakse hästi – Eesti on mõjukas ja enda huvisid kaitsev riik. Tahan tänada Riigikogu, kes on kaasa tulnud Euroopa Liidu läbirääkimiste tempoga ja annab valitsusele seeläbi võimaluse õigel ajal Eesti huvide kaitsmiseks sekkuda. Samuti tõstan esile avalike arutelude pidamist Euroopa Liidu asjade komisjonis, mis aitab kasvatada Eesti inimeste omatunnet Euroopa Liidu otsuste puhul. Lõpetuseks. Euroopa tugevus peitub meie ühtsuses ja koostöövõimes. Eelkirjeldatud väljakutsete lahendamine sõltub ainult meie enda ühisest tahtest ja otsusekindlusest. Eesti jätkab selle nimel tööd. Aitäh!

Suur tänu, auväärt peaminister! Nüüd on Riigikogu liikmetel võimalus küsida. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister, aitäh selle ettekande eest! Te mainisite just selles viimases lõigus, et õigusloome osas on meil kõik väga hästi. Aga eelmisel nädalal ilmus Riigikontrolli audit, mis oli kriitiline Eesti seisukohtade ettevalmistamise suhtes Euroopa Liidu õigusloomes. Riigikontroll toob auditis välja, et mõjude analüüs pole põhjalik ega hinda piisavalt Eesti eripärasid. Näiteks pole mõjude analüüsides pööratud piisavalt tähelepanu Eesti ettevõtjatele, elanikele või riigile avalduvatele mõjudele. Samuti toob Riigikontroll välja, et varajases faasis ei kaasata piisavalt huvirühmi, ja muidugi toob kontroll välja erinevad märkused riigisekretärile, aga ka ministeeriumidele. Kas te olete ise ka selle auditiga tutvunud ja kas nõustute, et need probleemid eksisteerivad, ja on teil plaanis ka neid parandada?

Aitäh! Olen tutvunud selle raporti kokkuvõttega, kogu raportit ennast ei ole veel jõudnud läbi lugeda, kindlasti loen. Riigikontroll teeb minu hinnangul vajalikku tööd, sest kriitilist sissevaadet mis tahes protsessidesse on väga vaja ja mõjusid tuleb alati põhjalikult hinnata. Loomulikult, Eesti peab hindama kõikides seadusloome ja õigusloome protsessides kaasarääkimisel alati seda, millised on Eesti riigi huvid ja kuidas need on kaitstud. Ma siiski julgeksin öelda, et Eesti kaitseb oma mõjusid või huvisid Euroopa Liidu õigusloome protsessis üsna mõjukalt, kaasarääkimine toimub kõikidel tasanditel. Aga kui on ettepanekuid, kuidas seda teha põhjalikumalt, paremini, siis ma ei ole sellele kuidagi vastu. Ajaraam on tihtipeale üsna kitsas, eriti seal lõpujärgus. Nii et kõik sellised asjalikud ettepanekud on oodatud.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Te mainisite oma kõnes, ja see on lugupidamist väärt, et põllumajanduse otsetoetustega te tahate kindlasti selles mõttes jätkata. Eesti saab statistiliselt praegu [toetusi] umbes 84% Euroopa keskmisest. Eelmise nädala põllumajanduskonverentsil, kui valiti ka aasta põllumees, viidati peaministrile, kelle käes on võti, et need põllumajandustoetused tõuseksid. Ehk viide oli sellele, et kui peaministrid jäetakse omavahel kabinettidesse, pannakse ka proportsioonid lõplikult paika. Aga mu küsimus on hoopis teine. Selline jutt käib ringi, et võib-olla need ettevõtte konkurentsivõime põhised põllumajandustoetused muutuvad hoopis rohkem sotsiaalsemaks, mis on meie põllumeeste vaates üsna ohtlik, kuna nad on konkurentsivõime poolest iseenesest üsna tugevad. Kuidas teile tundub, kas sellist asja saaks heaks kiita, kui need sõltuksid sellest, et kes vähem hakkama saavad, neid ka toetatakse rohkem?

Aitäh! No ma ütleksin nii, et sinu küsimuses on ju tegelikult vastus olemas. Ja selles kõnes ma viitasin ka, et meie nägemuses ja Eesti sellises nii-öelda majandusruumi DNA-s on ju konkurents oma olemuselt alati sees olnud. Mida meie tahame ning mida ka ju Eesti põllumajandustootjad ja põllumajandusvaldkonna inimesed on soovinud, on see, et oleks aus mänguväli, mis oleks kõigi jaoks ühetaoline, ja siis on võimalik sellele konkureerida. Ma arvan, et seda printsiipi tuleb hoida. Eelarveettepanek tuleb alles 2025. aasta suvel. Selle üle on võib-olla vara spekuleerida, kuidas see ettepanek esitatakse ja milline see täpne pilt on, aga eks me seda siis sellel ajal vaatame. Ma kirjeldasin ka ära, millised meie prioriteedid on, ja nende hulgas on ka põllumajandusteemad. Aga jah, veel kord, konkurents on kindlasti olulisem kui osalus. Ja ma arvan, et see vastab ka meie ettevõtjate huvidele.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, peaminister! Oma ettekandes te puudutasite Euroopa Liidu riikide antavat abi Ukrainale ja võrdlesite seda natuke Eestiga. Kui suureks te hindate tõenäosust, et rohkem Euroopa Liidu partnerriike kasvatavad lähiajal oluliselt oma toetust Ukrainale?

Aitäh! Ma hindan seda tõenäoliseks, sest viimasel ülemkogul, mis Euroopas toimus, minu jaoks ka esimesel ülemkogul, sõnastasid ikkagi riikide, ka suurte riikide liidrid selle pigem nii, et samamoodi jätkates ei saa eeldada teistsugust tulemust, eriti kui vaadata Ukraina presidendi Zelenskõi rahuplaani või võiduplaani. See on võimalik ainult nii, et Ukraina aidatakse sellesse positsiooni, kus Venemaa on sunnitud Ukraina tugevusega arvestama. Nii et sellest lähtuvalt ma eeldan, et Euroopa Liidu riigid ja erinevad partnerriigid mõtlevad selle peale tõsiselt. Sest nagu ma ka siin kõnes ütlesin, ma ei kujuta väga hästi ette, millise näoga saaks Euroopa Liit või vaba reeglitepõhine maailm minna edasi, kui reeglid kehtivad ainult aeg-ajalt ja kuskil. Ukrainas praegu ja edaspidi toimuv on meie jaoks ikkagi reeglitepõhise maailma üks mõõdupuid. Nii et seetõttu meie, nii palju kui meist sõltub, anname talle nii palju, kui saame, ja veidi pealegi, ning julgustame teisi sama tegema.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud peaminister, selle ettekande eest! Julgeolekuga on asi, ma arvan, paljudele klaar, ja eks siin saalis on see kindlasti kõigile klaar, aga majandusega on natuke teine olukord. Kui me räägime sellest, et meie majandus on tihedalt seotud Euroopaga, ja ma arvan, et pärast 24. veebruari 2022 on see veel tihedamalt Euroopaga seotud, siis millegipärast on selles mitte kõige lihtsamas olukorras, kus Euroopa praegu on, Eesti kõige halvemini hakkama saanud. Vahepeal oli kõikides Euroopa Liidu riikides, ja mitte ainult Euroopa Liidu, vaid kogu Euroopa riikides majanduskasv – kus suurem, kus väiksem – ning Eesti oli ainuke riik, kus oli majanduslangus. See langus kestab juba kolm aastat järjest. Miks ikkagi elab Eesti seda perioodi kõige halvemini üle?

Aitäh! Ma kirjeldaksin seda võib-olla nii, nagu ka erinevad majandusteadlased on seda kirjeldanud, kui see on teil selline akadeemiline huvi. Väikese ja avatud majandusega riik sõltub alati väga suuresti sellest, mis toimub tema eksporditurgudel. Me oleme tahtnud riigina, et Eesti saaks Põhjamaaks, ja seetõttu sõltume ka väga palju Põhjamaadest. Me sõltume tegelikult sellest, kuidas läheb meie headel sõpradel Soomes ja meie ekspordipartneritel Rootsis, vaatame ka, kuidas Lätil ja paljudel teistel läheb. Samal ajal on Leedu turg teisel pool: nende turg on tegelikult Kesk-Euroopa poole. Nii et kui me seda võrdlust teeme, siis on neil näiteks selle võrra lihtsam. Teine oluline moment siin juures, mis on meie majandust ja ka kodumajapidamisi kindlasti ebasoodsas suunas mõjutanud ja mis nüüd, ma arvan, hakkab ka teie südame rõõmuks meid soodsamas suunas mõjutama, on praktiliselt Eesti üks pereliige ehk euribor. Euribori mõju meie majapidamistele on tohutult suur. Eesti Panga president Madis Müller ka seda kirjeldas. Kui võrrelda meid näiteks teiste Balti riikidega, on meie erasektori laenukoormus ja laenusõltuvus peaaegu kaks korda suurem kui neil, mis tähendab seda, et iga protsendipunktine euribori tõus mõjutab meie kodumajapidamistele kätte jääva raha hulka, seda on lihtsalt vähem. Me maksame rohkem laenu tagasi ja midagi ei ole teha, see on laenu [võtmise] hind. Täna on jälle trend vastupidises suunas. Kui omal ajal tundus maailmas kõigile, et rahal pole hinda ning võis praktiliselt ette võtta kõike ja tasuta, siis tänaseks on keskpangad tõmmanud ikkagi raha hinna kaudu ka majandust veidi koomale. Majandus on paratamatult jahtunud koos hinnatõusudega, mis on olnud keskpankade eesmärk. Ja nüüd on hakanud intressimäärad alanema, mis tähendab seda, et juba samal ajal, kui me arutame siin Euroopa Liidu üle, jääb kodumajapidamistel iga kuu sadu eurosid rohkem raha kätte, ja tõenäoliselt järgmisel aastal veel rohkem, sest intresside alanemine jätkub. Nii et kui te küsite, mis on [meie majandust] mõjutanud, siis lähiturud ja eksporditurud mõjutavad väga palju. Tänahommikunegi uudis tööstuse kohta näitas jälle, et meie tööstus toodab 67,5%, mälu järgi ütlen, ekspordiks. See sõltub sellest, kuidas [eksporditurgudel] läheb, ja see mõjutab ka meid. Ja raha hind mõjutab meie tarbijate kindlust. Lisaks pole ju saladus, et ka seesama mõjutab, mis on meie põhiteema siin: kuidas läheb Ukrainal. Tegemist on suurima relvastatud konfliktiga Euroopas peale teist maailmasõda. Need kõik asjad panevad omavahel küljed kokku ja selle tulemus ongi mõju majandusele. Mida saame meie teha, mida saab riik teha ja mida saab parlament teha? Luua selles segases maailmas kindlust. Ja ma arvan, et me oleme seda kindlust loomas: me oleme paika pannud nii kärped kui ka kulude katmise, et osta see vajalik moon, millega on võimalik vaenlast mõjutada ja saata nii liitlastele kui ka vaenlastele signaal, et me oleme kindlalt kaitstud ja hoitud riik. Ja teiseks, tulemas on maksurahu aastani 2027, kus igaüks, kes tahab parlamenti pürgida, võib küsida enda maksuplaanile mandaadi. Seegi annab ettevõtjatele ja inimestele sõnumi, et on selge, mis nüüd ees ootamas on, ja asjad on paigas.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te viitasite oma kõnes sellele, et [eelmisel aastal] oli ajaloo kõige kõrgem temperatuur siin maakeral. Aga teadaolevalt on ju maakera ajaloos olnud kolm jääaega, kus temperatuur on märkimisväärselt tõusnud ja langenud, kusjuures inimtegevuse mõju faktorina arvestada ei ole võimalik. Endel Lippmaa on öelnud, et see on kellegi suur äriplaan, sest muidu ei oleks võimalik müüa CO2-kvoote ja ka tuulikuid, millel turgu ei oleks. Aga ma ei hakka selle peale aega raiskama. Ma küsin selle teie konkreetse faktiväite peale: kui kõrge oli keskmine õhutemperatuur aastal 1200 või siis kas või 15. sajandil, et me saame väita, et nüüd on maakera ajaloo kõige kõrgem temperatuur?

Aitäh! Ma ei kahtle selles, et kui kolleegid leiavad mõõtmis[andmed], mis täpselt sinna ulatuvad, siis nad neid teiega hea meelega jagavad. Keskkonnaagentuuris on loodetavasti need andmed olemas, pärast võime Taimar Ala või kellegi teise käest küsida. Aga selles ma teiega nõus ei ole, et inimese tegevus kliimamuutustesse ei panusta, sest kõik see, mida me inimtegevuse tulemusena atmosfääri paiskame ning jõgedesse, meredesse ja metsadesse jätame, pole kindlasti kiiduväärt. Ja ma arvan, et Eesti üks suuri väärtusi on puhas loodus ja hästi hoitud Eestimaa. Ma soovitaksin teilgi sellele mõelda sellist juttu rääkides, ja samal ajal mõelda ka kaastundega nende riikide peale, kus praegu võideldakse näiteks hiljutiste üleujutuste tagajärgedega. Need on reaalsed probleemid.

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea peaminister! See oli ajastule kohaselt kõne tugevast ja ettevaatavast Euroopast, kus innovatsioon, tööstus, ütleme siis, kaasaegne tööstus ja Euroopa enda kaitsevõime olid kesksel kohal – postulaadid, millele ma kirjutan kahe käega alla. Minu küsimus puudutab seda esimest sadat pluss päeva, mil sa oled peaministri rolli täitnud. Mis su hinnang on, kui paljud teised Euroopa peaministrid ja riigijuhid seda tugeva Euroopa visiooni jagavad?

Aitäh! Ma julgen öelda, et seda, et Euroopa roll maailmas peaks kasvama – Euroopa on ju väga jõukas piirkond ja tohutult suurte võimalustega – on vist praktiliselt kõik riigijuhid omal moel öelnud või nad jagavad [seda seisukohta]. Võib olla veidi erinev nägemus, kuidas seda saavutada, aga [on ühine eesmärk], et Euroopas peaks sündima üha enam kõrgemat lisandväärtust ja et Euroopa Liit peaks suutma olla maailmas sõltumatu tehnoloogia, innovatsiooni ja teaduse liider ning suutma arendada uusi võimeid, samuti kasutama ära oma tööstuse tugevusi ka kriiside puhul, nagu ma just siin meenutasin. Sellepärast, et COVID‑i kriisi ajal me suutsime ju ise asuda kiiresti tegutsema ja Euroopa Liidust oli tegelikult esialgse ehmatuse järel tohutu hulk kasu ka kõikidele liikmesriikidele, kuna me toimetasime ühiselt. Samamoodi võiks ju olla ka kaitsetööstuse valdkonnas ja tulevikuvaates, sest ütleme ausalt, et ehkki tihtipeale tundub, et [liikmes]riigid omavahel konkureerivad, ma väidaksin, et Euroopa siiski konkureerib teiste suurte [riikidega]: Ühendriikide, Hiinaga ja nii edasi. Ja sellesse me peaksime kindlasti oma panuse andma. Ja kui võtta lihtsalt nii-öelda dokumentide baasilt, siis näeme, et ülemkogu võttis juunis vastu uue strateegilise agenda viieks aastaks, ja sinna kirjutasid alla kõik [liikmes]riigid. Seal on sees nii kaitse- kui ka konkurentsivõime, mis on lausa kesksel kohal.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra peaminister! Minu jaoks mõnevõrra üllatavana rääkisite Eesti elektriolukorrast sellisel optimistlikul toonil, varustuskindluse mõttes, kuigi jutt on tegelikult sellest, et meie elektri hind ei ole absoluutselt konkurentsivõimeline, ja see mõjub kehvasti meie tööstuse konkurentsivõimele ja nii edasi. Rääkisite Eesti-Läti neljandast ühendusest. Kui see teema oli majanduskomisjonis käsitlemisel, siis me saime teada, et tegemist on Sõrve ühendusega, ja see, millal ja kas see üldse Lätiga ühendub, ei ole praegu täpselt teada. Mu küsimus on see. Tänagi on ilmunud uudis, kus Eesti Energia ütleb, et kui mõni välisühendus on häiritud, siis võib tekkida energiapuudus. Oma kõnes te küll ütlesite ilusaid loosungeid, aga kas te tegelikult ikkagi suhtute tõsiselt sellesse, et Eesti elektriga varustatus oleks tagatud pikas [plaanis] ja et ka selle hind liiguks konkurentsivõimelises suunas? Praegu jäi mulje, et te elate sellises maailmas, kus kõik ongi juba justkui hästi. Rääkige pisut …

Aitäh!

… milline valitsuse plaan on selle elektrienergia osas.

Aitäh! Vot selliste küsimustega te panete nüüd mulle palli jalale. Loomulikult on meie eesmärk soodsam energia hind ja varustuskindlus. Ja varustuskindluse tagamiseks Eestis on päris ranged nõuded. Nii et loomulikult on varustuskindlus tagatud ka Eestis. Noh, te ehk lähtute nüüd ainult nendest pealkirjadest ja uudistest ning sellest, kuidas keegi midagi räägib. Ma teen võib-olla kellelegi ülekohut, aga Eestis on üldiselt nii, et kui ma võtaks uudised elektri hinna kohta tarbija vaatest, siis umbes üheksa uudist kümnest ütlevad, kuidas elektri hind muudkui tõuseb. Ega keegi ei tee uudist sellest, et ta on langenud või on madal. Uudised räägivad sellest, kuidas kõik tõuseb. Kui neid uudiste pealkirju uskuda, siis ta oleks ammu siit läbi selle lae tõusnud ja paistaks väga kaugele. Nii et ma mälu järgi ütleksin, et Euroopa Liidus me oleme üldiselt energia hinna poolest umbes üheksandad – võib-olla see numbristik on tänaseks muutunud, vaatan selle hiljem üle – ja elektri enda hinna poolest umbes seitsmendad. See oli umbes aasta või paar tagasi. Ja trend ongi siiski rajada uusi võimsusi selle eesmärgiga, et tuua hinda alla. Eesti Energia puhul loomulikult on nii, et see, mida Eesti Energia juhid kirjeldavad, ongi ju loomulik protsess. Kui sa ei pääse fossiil[energiaga] turule – see pääseb turule siis, kui hind on kõrge –, on loomulikult sinu meel kurb, ja see ongi loogiline. Sa pead hakkama põlevkivist tootma erinevat peenkeemiat, mis on selle tulevik tõenäoliselt ja millega ka Eesti Energia jõudumööda tegeleb. Aga elektri tootmise puhul on põlevkivi ja fossiil[energia] poole pealt ainuke šanss olla reservis selle hetkeni, kui on kas tekkinud mingisugune reservi vajadus või on hind väga kõrge. Aga selle peale üksikinvesteeringut teha pole enam ammu mõtet. On uued tootmisvõimsused, näiteks päike[seenergia] buum on Eestis sisuliselt – me oleme Euroopas päikesevõimsuselt umbes 5.–6. kohal –, maismaa tuule[parkide] buum on käimas ja mereparkide kohta tuleb otsused samamoodi ära langetada. Salvestite puhul, ma arvan, on Mandri-Euroopa suurim akupark Eestis tegelikult Eesti ja Prantsuse ettevõtjatega üheskoos rajamisel. Ja mitte et Eesti ettevõtjaid ka mujal poleks: näiteks tegid Eesti ettevõtjad just Lätti selle jaoks suure investeeringu. Vesisalvesti projekt on arutamisel, tohutu hulk energiaarendusi on käimas, ja ühendused samamoodi, me vajame neid ühendusi. Nii et kokkuvõttes ärge lugege ainult pealkirju. Ja ma võin kinnitada, et energeetikud tegutsevad täie tõsidusega. Energeetika puhul ei käi see nagu filmis, et paned keele vastu juhet ja vaatad, kas seal elekter on. Seda tehakse ikka veidi tõsisemalt.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! No kust see opositsioon oma informatsiooni saab kui mitte just avalikest uudistest? Euroopa Liidu seadusandlus on meie oma riigisisese seadusandlusega väga seotud, ja praegugi võtame üle direktiive. Mina olen uudistest teada saanud, et koalitsioonil on olnud plaan vähendada bürokraatiat ja iga uue regulatsiooni vastuvõtmisel kustutada või tühjaks teha mõni eelmine. Ühesõnaga, vähemalt mitte bürokraatiat kasvatada, sest ühte [regulatsiooni] teise vastu vahetades seda ju ka ei vähenda. Aga eesmärk on iseenesest õilis. Kuidas olete rahul koalitsiooni seni võetud eesmärgi täitmisega? Kas bürokraatiat on õnnestunud kuidagi pidurdada?

Aitäh! No esimesed pääsukesed on ka vist juba parlamendi poole teele asunud. Tunnistan, et kliimaministrina tegelesin sama asjaga. Esimene selline väga konkreetne eelnõu, mis kärpeajastule vastavalt vähendab ka bürokraatiat, käsitleb sellist praktilist küsimust nagu puurkaevude puurimine. Edaspidi on oluliselt vähem vaja erinevat asjaajamist selleks, et puurida puurkaev, välja arvatud siis, kui tal on suurem keskkonnamõju. Nii et ma eeldan, et see siia parlamenti, vast majanduskomisjoni varsti jõuab, kui juba pole jõudnud – valitsus saatis selle vist nädal-paar tagasi juba teele, nii et küllap ta menetluses on. Selliseid samme eeldaks ma igalt valdkonnalt samamoodi. Näiteks, miks me peame kasutama – ma olen seda näidet teile varemgi toonud – politsei, kvalifitseeritud inimeste aega ja ressurssi selleks, et plekimõlkimisi vormistada? Ka seda on siseminister lubanud üle vaadata, et see muutuks võimalikult automaatseks ja erasektoripõhiseks, ja palju muid näiteid. Ma ei hakka kordama seda näidet Kuressaare ja Tartu viiulikontserdi kohta, mida Keskkonnaamet peab kooskõlastama. Kõik sellised tegevused tuleb koomale tõmmata. Ja justiitsministril on laiemalt seesama ülesanne: jälgida ja hinnata õigusloome erinevate reeglite vähendamist. Majandus- ja tööstusminister samamoodi kogub ettevõtjate ettepanekuid. Kui teil on häid sisendeid ja kui te näete, et kuskil tuleks midagi ette võtta, siis olge lahked ja andke sellest teada, sest mina olen alati avatud kõigile asjalikele ettepanekutele.

Igor Taro, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Suur rõõm on tõdeda, et te ei ole oma eelmist ametit unustanud ning peatusite ka seekord kliimaeesmärkidel ja keskkonnal. Tahtsingi küsida selle kohta, et kliimaseaduses me püüame siis loodetavasti lähitulevikus leida tasakaalu kliimaeesmärkide, konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse vahel. Aga seal kliimaeesmärkide sees on üks dilemma: see kaasaegsete tehnoloogiate otsimise ja elurikkuse vaheline tasakaal. Kuidas te näete, kuidas me võiksime [sellega edasi] liikuda niimoodi, et me selle dilemma lahendamisel enda konkurentsivõimet võib-olla ei kahjustaks, võrreldes nende riikidega, kes peavad selleks tegema suurema pingutuse? Kui me üritame samasuguse pingutuse teha nagu need riigid, kes on meist maha jäänud, siis me võime enda konkurentsivõimet sellega mõnevõrra kahjustada.

Aitäh teemat märkamast ja aitäh selle valdkonna eest seismast! Eks me ju kliimapoliitika abil laiemalt ja selle kliimakindla majanduse seaduse abiga, nagu ka küsimuses oli kirjeldatud, otsimegi seda adekvaatset tasakaalu majanduskasvu ja keskkonnahoiu vahel. Minu isiklik arvamus on, nagu ma olen ka siin korduvalt väljendanud, et need kaks asja ei ole omavahel vastuolus. Ka kõnes ma mainisin, et uued tehnoloogiad ja muutused on väga head võimalused ka investeeringute ja uute lahenduste tegemiseks ning Eesti majanduse kasvatamiseks, sest kõikide uute tootmiste, teenuste ja tehnoloogiate loomine on üldjuhul kõrgema lisandväärtusega kui varasemad tootmisprotsessid. Kui hinnata riikide pingutusi, siis Eesti valdav pingutus, nagu küsija ju väga hästi teab tegelikult, on valdavalt energeetikas, mis on kõige suurema jalajäljega. Ja kui Eesti energeetikas need sammud, mis on ka selles nii-öelda reeglistikus kirjas, ära astub, siis on meie tööstustel isegi täiendav võimalus kasvada ja meil on võimalus saada siia juurde hulga uusi puhtaid tööstusi. Nii et ma arvan, et need eesmärgid on meile valdavalt jõukohased. Noh, ma tean, et muresid on metsanduse valdkonnas ja põllumajanduses, kus võib-olla kõiki eesmärke täita ei õnnestu, aga igal riigil on omad rõõmud-mured ning eks transpordiga tuleb ka veidi vaeva näha. Nii et ma julgeksin küll öelda, et Eesti saab oma asjadega valdavalt hakkama, aga mina soovitaks nendega hakkama saada mitte eesmärkide pärast, vaid sellepärast, et me tahame puhtamat ja paremat maailma. Ja seda võiks kasutada ka Eesti majanduse ja inimeste heaolu arendamiseks: uued investeeringud, teenused ja tehnoloogiad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Küsiksin Euroopa Liidu toetuste kohta. Nimelt, Riigikontroll juhtis 2023. aasta sügisel tähelepanu sellele, et selleks ajaks oli [Euroopa Liidu] ühtekuuluvuspoliitika [fondi] rahastusperioodi 2014–2020 toetustest kasutamata veel 300 miljonit eurot. Ma mäletan väga hästi, kuidas teie eelkäija ütles, et see probleem lahendatakse ja see 300 miljonit eurot aasta lõpuks ka kindlasti ära kulutatakse. Riigikontroll juhtis samal ajal tähelepanu ka sellele, et ka uue perioodi puhul – mis on 2021–2027, kui me räägime [Euroopa Liidu] ühtekuuluvuspoliitika [fondi] toetuste rahastusest –, on probleeme selle kasutuselevõtuga. Ja selleks ajaks oli 3,7 miljardist eurost ära kasutatud ainult 48 miljonit eurot. Ma mäletan jällegi, et teie eelkäija ütles, et kõik ministeeriumid hakkavad usinalt tööle, et selle raha saaks ikkagi kasutusele võtta, ja loomulikult on see ka üks majanduskasvu mootor. Kuidas sellega nüüd tegelikult lood on?

Aitäh! Ma saan teile isegi üsna täpselt öelda, et 1. novembri seisuga on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu struktuuritoetuste kogueelarvest, mis on 3,34 miljardit eurot, 59% – 2 miljardit eurot – kaetud kohustuste ehk rahastatud projektidega. Toetuse saajatele on välja makstud 7,4% ehk 250 miljonit eurot ja enamik meetmete käivitamise eelduseks olevaid õigusakte on tänaseks juba valminud. Välistoetuste kasutamist vaatame regulaarselt üle, seda arutatakse valitsuses ja ministeeriumides regulaarselt ning seal pingutatakse selleks, et kiirendada väljamaksete tegemist. Ootame järgmise kuue kuu jooksul seda, et tehtaks juurde nii reaalseid projekte kui ka väljamakseid circa 270 miljoni euro mahus. Ja kui vaadata nüüd seda tempot, siis isegi, kui see tundub tagasihoidlik, ongi kogu Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi [toetuste] rakendamine olnud erinevate kriiside tõttu aeglasem kui varasematel perioodidel. Liikmesriikide võrdluses on Eesti väljamaksete arvestuses 6. kohal.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on seotud eelmise küsimusega. Millised on Eesti seisukohad administratiivse lihtsustamise küsimuses, et liikmesriigid, loomulikult sealhulgas Eesti, saaksid Euroopa Liidu toetusfondide vahendeid kasutada kiiremini ja tõhusamalt? Toon näiteks korterelamute rekonstrueerimise toetuse, mida eriti ei kiputa kasutama: inimesed kardavad. Kuigi seal on ka KredEx abistamisel oma käe alla pannud, kasutatakse seda meedet ikkagi vähe. Kuidas saab seda meedet tõhustada, et inimesed kasutaks seda? Sest jällegi jääb raha üle ja see tagastatakse ilmselt Euroopa Liitu.

Aitäh! Ma tean, et Euroopa Komisjon töötab selle kallal, et eelarve oleks lihtsam ja programme oleks vähem, praegu on neid üle 50. Ja lihtsustamist me igal juhul toetame, nii Euroopa tasandil kui ka Eestis. Mis puudutab seda majade renoveerimise näidet, siis selle puhul on pigem küsimus selles, et aastate vältel tuleb Eestis tagada ühtlane renoveerimise tase või rahastus, sest siis saavad ka ettevõtjad planeerida: tegemist ei ole mitte ühe- või kahekordse rahastusega, vaid pikalt ettenähtava tegevusega, mille abil saavad kas keskmised või suuremad ettevõtjad luua omale samasuguse renoveerimisliini. Ma tean, et Kliimaministeeriumi ehitusvaldkonna inimesed tegelevad sellega samuti, suhtlevad ettevõtjatega samamoodi, nagu tehaselise renoveerimise [meetodi] loomisel. Nii et kõik see töö käib. Ja kui teil on ettepanekuid lihtsustamiseks, siis jällegi, jagage seda, hea meelega [kuulan]. Lihtsustamist me igal juhul toetame. Mida lihtsam, kiirem ja arusaadavam selliste asjade tegemine on, seda paremate tagajärgedega see tavaliselt on.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ettekannet kahjuks paberil ei olnud, seda pidi kuulama ja [lugema] elektrooniliselt. ELAK-is oli kuus teesi, mis said kiirelt läbi vaadatud. Vabandust, kui ma eksin mõne numbriga, siis saate mind täpsustada. Aga bürokraatia vähendamine on hästi oluline ja nüüd te tõite ka välja, et justiitsminister tegeleb sellega. Kui tuleb üks seadus, siis kaks jäävad välja. Aga noh, praeguses kontekstis tegeleb justiitsminister kohtumajade kinnipanekuga, kuid see on hoopis teine teema. Aga te tõite töövõiduna välja Rail Balticu – 1,2 miljardit eurot – ja ma saan aru, et see 1,2 miljardit eurot on [ette nähtud] kogu Baltikumi peale. Ma küsiksin selliselt: milliseks kujuneb siis Eesti finantseeritav osa projektist nii protsentuaalselt kui ka rahaliselt? Te kiitsite, et kõik asjad on olemas. Milline on Eesti osa protsentuaalselt ja rahaliselt?

Aitäh! Kõik Rail Balticu aruanded ja andmed on ju parlamendile kättesaadavad. Parlamendi erikomisjon on teinud korduvalt selliseid kuulamisi. Siin saaliski oleme vist numbrites kirjeldanud seda, et Eesti trassi maksumuseks on täna arvestatud 3,1 miljardit eurot aastaks 2030, Läti omaks 6,4 miljardit eurot ja Leedu omaks 5,4 miljardit eurot. Ja on loogiline, et selles eelarves püsimiseks – nagu me oleme seda ka siin debattides ja erinevates komisjonides varem käsitlenud – tuleb samme astuda, et ehitust teatud perioodide või faaside peale ära jagada, näiteks ühe rööpapaariga raudtee puhul valmisolek teine [paar] välja ehitada; kohalikud peatused ja terminalid, nende ulatus üle vaadata. Ja hästi oluline on ka kiire hangete väljakuulutamine ja ehitus, sest mida varem sa tööle hakkad, seda soodsama hinnaga see ju tuleb. Rail Balticu kallimaks minemise põhjus võib olla ka selle ajas edasilükkumine. Kui me oleksime seda varem teinud, oleksime selle võib-olla ka soodsamalt saanud. Ja meie saame, ma arvan, sellega kenasti hakkama. Tänavugi andsime sellest eelarvest, mis on kaunis kitsas, ju üle 200 miljoni euro täiendavat rahastust sisuliselt erinevate ridade alt Rail Balticu jaoks. Nii et meie oleme igati ajakavas. Ja te küsite selle kasvu ja protsentuaalsuse kohta. Tänavu Euroopast saadav [rahastuse] osakaal on nii suur, et iga euro, mida me kasutame sellest välisrahastusest Rail Balticu ehitamiseks, on meie eelarvele positiivne.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma tean, et teie isiklikud ja ka valitsuse eesmärgid ning kliimaeesmärgid on tähtsamad kui majanduskasv Eestis ja majanduse suurest august välja aitamine. Eile ilmus Postimehes artikkel selle kohta, et Rootsi tõkestab kaitsekaalutlustel 13 meretuulepargi rajamise just nimelt sellepärast, et need segavad väidetavalt radarite tööd, kaitse‑eesmärkidel ei luba Rootsi seda meretuuleparki rajada. Te olete ju siin rääkinud, et kõige olulisem on kliima päästmine, ja mul on sellega seoses teile kaks küsimust. Esiteks, kas Eestis on ka kaalumisel jätta ära meretuulepargid? Lisaks sellele, et need on ülikallid, viivad need meie püsikulud väga kõrgele. Teiseks, kas te teate, kui suur on inimtekkeline CO2-emissioon? Kui 0,03% on tegelikult CO2 üldse atmosfääris, siis kui …

Aitäh!

… kui palju sellest on inimtekkeline?

Aitäh! Sellele teisele küsimusele vastuse saamiseks ma julgeksin teile soovitada ajakirja Imeline Teadus, seal kirjeldatakse tõenäoliselt kaunis hästi, mis juhtub, kui tõsta erinevaid kontsentratsioone atmosfääris, ja milline on selle mõju. Nüüd, esimene küsimus. Eestis ei saa muidugi mereparke ära keelata, sest meil ei ole neid mereparke veel. Seda esiteks. Me tahame neid rajada, kindlasti tahame, sellepärast et nagu kirjeldatud, on meie huvi soodsam ja puhtam energeetika nii tööstuste kui ka inimeste jaoks. Ja fakt on see, et fossiil[energia] on tänapäeval kallimad kui taastuvenergia, meeldib see meile või mitte. Ma siiski ütleksin, et, jah, ma tean Isamaa entusiasmi selliste Auvere-tüüpi jaamade vastu. Juhan Parts on selle ju väga kenasti sõnastanud, et mitte ei tuleks ehitada Auvere 2, vaid kaks uut Auvere [elektrijaama]. Mina seda vaadet ei jaga. Kahjuks ei ole see energeetikas ka väga levinud vaade, või vastupidi, õnneks ei ole see energeetikas levinud vaade. Pigem on siiski vaja uusi tehnoloogiaid ning soodsamat ja puhtamat tootmist: see toob tegelikult hinna majapidamiste ja ettevõtete jaoks alla, ja on juba toonud. Seetõttu, jah, ma ütleksin, et te üritate neid kahte asja kunstlikult omavahel vastandada: planeedi hoidmist, sealhulgas Eesti looduse puhtana hoidmist, majanduse arengule. Ma ei arva, et need omavahel vastandlikud on, sest uus innovatiivne tehnoloogia ja kõrgema lisandväärtusega tootmine käivad väga käsikäes ka puhta energiaga. Need kaks asja käivad koos. Nii et ma soovitaksin neid pigem koos vaadata ja mitte seda kunstlikku vastandust otsida, aga ma saan aru, et teie vaade on teistsugune, ja eks me siis peame sellega elama.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Euroopa Liidu tasandil on koostatud strateegiliste maavarade, sealhulgas fosforiidi, nimekirjad, et tuvastada ja hallata riske, mis on seotud nende maavarade kättesaadavusega. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu toormete valdkonna töögruppides ja koostöövõrgustikes. Millised arengud on selles vallas toimunud ja kas vastavas valdkonnas on oodata Euroopa Liidu ülest otsustusorganisatsiooni?

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Kõik Eesti maavaradega seotud otsused [teeb] Eesti ise, nii see on ja nii see jääb. Ja Eestis me uurime maavarasid sellepärast, et teada, millised varad meil Eestis on, mitte sellepärast, et keegi teine seda tahaks, vaid sellepärast, et me ise tahame. Meil on riiklik geoloogiateenistus ning teadlased ja geoloogid, kes selle uurimisega tegelevad. Nad kirjeldavad 2025. aasta lõpuks avalikkusele, kohalikele inimestele ja parlamendile, mis on nende uurimuste tulemused: kas nende varudega on midagi teha ja milline võiks olla nende tulevik, kas neid on võimalik kunagi kasutusele võtta või ei ole nende varudega midagi teha ja need tuleb aktiivsete varude nimekirjast maha tõmmata. Pärast seda on poliitikutel selles roll. Ma kindlasti saan aru, et see teema tekitab erinevaid emotsioone, aga ma kinnitan, et uurimine ja varude hindamine on siiski teadlaste ja Eesti riigi kontrolli ja pädevuse all, mitte suhtumise küsimus. Ja kui mis tahes otsuseid tehakse, siis saab see kindlasti olema kõigepealt parlamendi debati teema.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Tänan teid ettekande eest. Ma küsiksin Moldova ja natuke ka Gruusia kohta, mida te ka oma sõnavõtus käsitlesite. Kui vaadata nii Moldova viimase Euroopa Liidu referendumi kui ka presidendivalimiste tulemusi, võib selgelt öelda, et need läksid üle noatera, eriti mis puudutab põhiseaduse muudatusi seoses Euroopa Liiduga ühinemisega: 50,4% versus 49,6% on enam kui napp [tulemus]. Ja siin võib väga selgelt ütelda, et Venemaa mõjutustegevus oli massiivne. Mu küsimus teile ongi nii Moldova kui ka Gruusia kontekstis. Kas Euroopa Liit peaks teie hinnangul senisest jõulisemalt ka ise, noh, siis heas mõttes propagandat või sellist omapoolset veenmistööd tegema, et tasakaalustada Venemaa tegevust? Ideaalmaailmas võiks iga riik ja rahvas saada ise otsustada – ilma väliste mõjutusteta –, kuid me teame, et Venemaa seda väga julgelt teeb, kuni häälte ostmiseni välja. Millised peaksid olema Euroopa Liidu vastusammud, et me ei kaotaks neid riike, kelle rahvas, eriti noorem põlvkond, on tegelikult väga selgelt Euroopa-meelne?

Tanel Kiik, palun!

Aitäh! Teie küsimuses oli veidi see vihje ka nagu olemas. Ma arvan, et enamik inimesi Eestis ja ka parlamendis arvab, et Euroopa Liit peab suutma ennast kaitsta erinevate Venemaalt tulevate hübriidtegevuste eest, muu hulgas katsete eest mõjutada ja suunata vabade riikide enda otsustamist. Venemaa rasvased mõjutustegevuse näpujäljed on olemas nii Gruusias kui ka Moldovas, selles pole kahtlust. Nende teekonnad on olnud erinevad. Kindlasti me ei saa kasutada samasugust tööriistakasti või käituda samal viisil, nagu teeb seda Venemaa, aga me kindlasti saame rääkida Euroopa Liidu väärtustest ja võimalustest ning kindlasti aidata ka desinfo vastases võitluses kõiki riike, kes seda tahavad teha, et oleks aus mänguväli selleks, et iga inimene saaks teha ise kriitiliselt oma otsuseid valimistel või mis tahes muus rollis. Sest see on tõsiselt suur probleem. Ma ütlen, et kaasajal on tõenäoliselt ka meie inforuumis ikka väga tihti näha selliste erinevate mõjutustegevuse elementide ja hübriidoperatsioonide sabajälgi.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Minu küsimus puudutab bürokraatiat ning konkurentsiteemat ja -võimet. Kuigi Euroopa on seadnud endale eesmärgid kliima- ja roheteemades, siis tundub mulle, et kahjuks olid hiinlased neid rohkem valmis realiseerima kui Euroopa ise ning Euroopa peab ennast kaitsma igasuguste tollimaksude ja muu [sellise] eest. Kuivõrd on Euroopa teie hinnangul üldse konkurentsivõimeline? Praegu hakkame ka meie kohe parlamendis menetlema teie poolt saadetud või, õigemini küll, enne teid juba eelmise peaministri poolt ette valmistatud konkurentsiseaduse muutmisi, millega võtame osaliselt üle [Euroopa Liidu] direktiivi ja millega me tahame taas kord luua Eestis täiendavat bürokraatiat. Kuna meie olemasolev õigus ei võimalda neid konkurentsikuritegusid selletaoliselt menetleda, tahetakse vastavalt sellele seadusele luua uut korda. Kuivõrd te seda kõike mõistlikuks peate?

Aitäh! Siin oli nüüd hästi mitu asja kokku seotud: Hiina ja Eesti konkurentsiõigus. Mis puudutab Hiina tootmist ja majandust, siis seda on ju ka avalikkuses päris pikalt käsitletud, et kui me tahame, et järgitaks teatud reegleid, mis puudutavad tootmise keskkonnaeesmärke ja kõike muud – olgu see Hiina või mis tahes teine Euroopa riik –, siis on see loogiline, et Euroopa Liit ka selliseid signaale annab. See on ju täiesti normaalne asjade käik. Ja seda me teeme. Euroopas on laiemalt olemas erinevad mehhanismid, mille abil seda sõnastada või sellega hakkama saada. Nüüd, Eesti konkurentsiõiguse probleemistiku puhul saan ma aru, et majanduskomisjon ja justiitsminister on aktiivses debatis selle üle, kuidas seda lahendada. Õigusvaldkonna vaatest ma ütleksin nii, et meie eesmärk peaks olema võimalikult hästi toimiv ja tõhus konkurentsijärelevalve. Sest üks hästi suur probleem Eestis üldse on see, et miks me arutame seda, miks mingites valdkondades ei ole hinnatõusud inimestele vastuvõetavad või miks meile tundub, et mingid asjad ei liigu [edasi]: sest me ei taju, et konkurentsijärelevalve oleks nii toimiv. Võib-olla on see osalt tingitud sellest, et väikesel turul on lihtsalt vähe konkurente, aga võib-olla ka sellest, et konkurentsijärelevalve peaks olema tõhusam. Nii et minu isikliku arvamuse kohaselt tuleks see lahendada nii, et Konkurentsiamet saaks võimalikult aktiivselt ja aega viitmata hakata toimetama, ja see oleks pigem tarbijate huvides. Ma jah juristina ei ütle, et mul oleks emotsionaalset eelistust ühte- või teistpidi, vaid ma arvan, et me suudame selle kuidagi ikkagi nii lahendada, et Konkurentsiamet saab oma tööd teha.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Brüsseli käske me täidame alati väga usinalt. Näiteks oleme nüüd otsustanud oma põlevkivienergeetika rohelise tegevuskava huvides ära tappa. Samal ajal arendavad näiteks Saksamaa ja Poola oma söetööstust ja -energeetikat. Miks me ei kaitse oma rahvuslikke huve?

Aitäh! Me kaitseme oma rahvuslikke huve. Rahvusliku huvina võiks kirjeldada ka seda, mida ütleb Tervise Arengu Instituut: et Ida-Virumaal sündiva lapse oodatav eluiga on viis aastat lühem kui Tartus ja Tallinnas sündiva lapse oodatav eluiga. Ma ei tea, kas see lapse viis aastat [lühem] oodatav eluiga on rahvuslik huvi või mitte. See on põhjus, miks me muudame tehnoloogiat puhtamaks, aga mitte Brüsseli pärast.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, austatud peaminister! Paraku on meil Euroopa Liidu poliitikas üks suurimaid või kõige olulisem mõjutegur ikkagi Ukraina sõda ja selle võimalik tulemus. Kieli maailmamajanduse instituut on välja tulnud sellise huvitava järeldusega oma töö tulemusel, et Venemaa võit Ukraina sõjas oleks Saksamaale kuni 20 korda suurema mõjuga kui Saksamaa praegune toetus Ukrainale selles sõjas. Sellest tuleb ka minu küsimus. Kas selle Kieli maailmamajanduse instituudi töö tulemusel on oodata ka mingisugust suuremat mõju, nimelt Euroopa riikide toetuse suurenemist Ukrainale?

Aitäh! Ma südamest loodan, et neidsamu raporteid ja aruandeid loetakse kõikides riikides samasuguse põhjalikkusega kui meil. Ka mina jagan seda seisukohta, et mis tahes probleemi lahendamise edasilükkamine viib tihtipeale selleni, et see probleem tuleb suuremaks kasvanuna sinu juurde tagasi, ja siis sa maksad selle lahendamise eest palju suuremat hinda. Ma loodan, et ka Saksamaa võtab sellesama uuringu tulemusi oma poliitika kujundamisel arvesse.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma kõigepealt tänan teid selle avameelse ettekande eest, aga ma tahaksin üles kutsuda teid ja kõiki kolleege mitte samastama Euroopat ja Euroopa Liitu. Need on kaks väga erinevat asja. Teiseks julgen vaidlustada teie väite, et Euroopa Liidu kaitsetööstuse elavdamine oleks kuidagi majanduslikule heaolule kasulik. See ei ole nii, vähemalt pikas perspektiivis mitte, on just vastupidi. Aga on selge, et Euroopa Liit jääb järjest enam konkurentsis alla USA‑le ja Hiinale. Küsin, kas te olete nõus paljude majandusteadlaste arvamusega, et selle üheks fundamentaalseks põhjuseks on eurotsoon, mis seob erineva majandusstruktuuriga riigid kunstlikult kokku ja pärsib niimoodi nende võimalusi oma majanduspotentsiaali realiseerida.

Aitäh! Ma ei ole kohanud vist, et kuskil raportites oleks eurotsooni ette heidetud kui turgu pärssivat meedet. Ma ütlen ausalt, et meil ongi muuseas vaba maa ja parlamendil on alati õigus olla valitsusest erineval arvamusel, see on täiesti normaalne. Mina jälle arvan, et kaitsetööstuste areng, eriti kui see käib koos digitaalse tehnoloogia ja tehisintellekti arenguga, annab väga palju, küll halval põhjusel, innovatsiooni ja konkurentsivõime arengusse tagasi. Aga meil ongi õigus olla selles eriarvamusel, see on täiesti vastuvõetav ju kõigile. Nüüd, mis puudutab eurotsooni, siis minu meelest on Euroopa mure pigem ju selles, nagu ma siin kõnes kirjeldasin või püüdsin kirjeldada ja nagu need raportid kirjeldavad, et see ühine turg ei toimi päris ühise turuna. Seal on ikkagi väga palju erinevaid õigusrežiime ja praktikaid. See on ju vana tarkus tegelikult: juba 10–15 aastat tagasi tegi Eesti Euroopas lobi[tööd], et meil oleks ühtne müügiõigus, see oli vist selle ametlik nimetus Rein Langi ajast, ja ajast, kui mina olin kunagi Justiitsministeeriumis. Mõte on ju lihtne: kui sa oled ettevõtja, suurettevõtja, siis sa alustad ju suurel turul, kus sul on palju tarbijaid, sa teed endale reeglid selgeks, palkad vajadusel nõustaja ja hakkad seal turul tegutsema. Ja kõige väiksematele turgudele jõuad sa viimasena, eriti kui need turud on killustatud ja erinevad. Ja noh, sellisena see turg ei toimi. Meie eesmärk peaks olema ju toimiv turg, mis on võimalikult automaatse andmevahetusega, võimalikult digitaalne ja lihtne ning mis toimiks ka reeglite minimaalsuse põhimõttel. Nii et probleem ei ole mitte ühtses rahas. Vastupidi, see ühtne raha soodustab seda. Ainuke asi, mida see ei lase võib-olla teha, oleks mängida valuutakursiga ehk muuta oma rahvast vaesemaks, et mingeid tooteid müüa. Olgem ausad, seda see ju tegelikult tähendab. Ühtne raha ei ole probleem, vaid pigem on probleem reeglite ühtsuse ja digitaalsuse puudumises – kõiges selles, mida Euroopa Komisjon tegelikult suudaks teha ja mida ta võiks meie vaatest teha. See võiks olla reaalne turg, ja eriti väikese riigi esindajana ma ütleksin, et meie ju võidaksime sellest, kui see turg toimiks. Meie põllumajandustootjad, nagu me rääkisime, on väga konkurentsivõimelised, kõik meie ettevõtjad suudaksid tegelikult sellel turul kanna maha panna, aga see peab olema võimalikult lihtsate ja ühetaoliste reeglitega turg. Sest kui kõigil on erinevad reeglid ja igaüks ostab oma nii-öelda majapidamise ümbert, siis meie ettevõtjad ja majandusruum selle üle igal juhul ei rõõmusta. Nii et soovitaksin seda vastupidises suunas vaadata.

Hele Everaus, palun!

Austatud istungi juhataja! Väga austatud härra peaminister! See ei ole ainult tänane uudis, aga Euroopa Liidus on ju tegelikult ühe väga olulise ebavõrdsusena toodud esile tervishoid ja [selle] ebavõrdsus erinevate liikmesriikide vahel, mis läheb maksma päris palju: Euroopa Liidus kokku 980 miljonit eurot aastas, mis moodustab kogu eelarvest 9,4%, ka 700 000 surma aastas. Eesti on siin, kahjuks pean ütlema, mustade lammaste hulgas: raviga välditav suremus, mis peegeldab tegelikult tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, on üks suuremaid Euroopa Liidus. Kuidas saaksime meie omalt poolt tagada oma inimestele sellise võrdsema seisu võrreldes Euroopa Liidu riikidega, kuna kogu see organisatsioon ja selle korraldus on antud [liikmes]riikide pädevusse?

Aitäh! See on väga tähtis küsimus. Euroopa Liidul on näiteks seesama ravimipakett, mis on lähiajal arutelul. Meie hoiak on, et näiteks ravimid [peaksid] jõudma kõikidele turgudele, see on meie positsioon. Aga Eesti-sisene tervishoiukorraldus, nagu te küsimuses viitasite, on ikkagi meie endi teha. Noh, kuna meil on Tervisekassa [eelarve] olnud juba pikka aega sisuliselt punases ehk miinuses, on alanud debatt, kuidas me selle [probleemi] lahendame, eriti kui me tahame saada järjest kvaliteetsemaid teenuseid, aga elanikkond vananeb ja sotsiaalmaksu laekub mingil põhjusel ühel hetkel vähem, ühel hetkel rohkem. See debatt tuleb tegelikult meil endal ka parlamendis ning ministeeriumis ja parlamendi sotsiaalkomisjonis ilmselt ära pidada. Ja ma ei välista seda, et see võiks olla 2027. aastal üks suuremaid teemasid, millele tuleb mandaati küsida. Me astume eestikeelsele haridusele [üleminekuks] samme, see on olnud ühiskonnas väga suur debatiteema, aga kindlasti on samasuguse tähtsusega teemad maksud, majandus ja rahandus, aga ka tervishoid.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te siin [viitasite] enne Imelisele Teadusele kui allikale, kui vastasite Mart Maastiku küsimusele. Imeline Teadus on tore ajakiri, aga see on lihtsalt lasteajakiri ja minu teismelised lapsed lugesid seda. Muidugi on huvitav, et Eesti Vabariigi peaminister ammutab oma teadmisi sealt ja toetub oma vastustes Riigikogu liikmetele sellisele ajakirjale. Aga praegu on Euroopa ees kaks suurt väljakutset. Esiteks, rohepöördesse minek. Eesti on kahjuks seadnud endale ebareaalse eesmärgi jõuda sinna kohale aastaks 2030. See on hullus, mille Euroopa on ise algatanud ja kus praeguseks üritavad targad inimesed juba tükimat aega kõigile, ideoloogilistele sõgedatele siis, selgeks teha oma vaadet, et selle tulemusel kaotavad Euroopa ja Euroopa riigid globaalses konkurentsis, majanduses ja demograafias, rahvas vaesub ning kõik muutub üha enam sõltuvaks ülejäänud maailmast, kus kasutatakse jätkuvalt fossiil[kütuseid], mis on olemuslikult ju tegelikult odavad, kui neid ideoloogiliselt CO2-maksuga kalliks ei aetaks, nagu Euroopa teeb. Ühesõnaga, rohepöördesse läheb suur ressurss, samuti on Euroopa Liit pandud tegelema …

Aitäh!

… ja mitte oma algatusel – julgeolekupöördega. Paljud spetsialistid on …

Aitäh, hea kolleeg!

… öelnud, et kahte asja korraga teha ei saa. Kuidas teie oma vaates näete, et Euroopa suudaks need kaks asja, rohepöörde ja julgeoleku, korraga ära lahendada, ja tulemuslikult?

Ma arvan, et see, et Euroopa saab enda energiavarustusega võimalikult soodsalt hakkama ja varustuskindlus [on tagatud], kasutades selleks uusi tehnoloogiaid, mis on mis tahes ohtude suhtes kindlad, vastab ka väga riikide julgeolekuhuvidele. Ja täpselt nii sellega toimetatakse. Jah, ma tean, et meil on EKRE-ga erinev arvamus – igaühel on õigus oma arvamusele –, aga mina isiklikult arvan, et uued tehnoloogiad ning soodsama ja puhtama energia tootmine on kindlasti tulevikusuund, mis annab majandusele kindlust juurde. Nii et need kaks asja ei välista üksteist kuidagi, pigem nad käivad koos: julgeolek, uued tehnoloogiad ja arendused samamoodi. Ma lihtsalt tooksin näite, et kui me arutame mis tahes kataklüsme ja kliimamuutuste tagajärgi, siis vanad tehnoloogiad on olnud seal liitlased nende pahanduste korraldamisel. Nii et kui te tahate, olge osa lahendusest, või siis vastupidi.

Andres Metsoja, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Liikmesriigid võtavad nii Euroopa sees kui ka ees endale kohustusi ja kui neid kohustusi ei suudeta täita, siis ohustavad liikmesriike ka rikkumismenetlused ja leppetrahvid. Me mäletame kõik, et siin oli üleval Natura alade teema, seal oli probleem mõjude hindamine. Me teame, et me tegeleme nüüd jäätmereformiga, mis peaks peagi parlamenti jõudma, selleks et tegelikult jäätmete ringlusesse võtmise sihtmäärasid täita, ja ka seal on vist üks kirves pea kohal rippumas. Mis seis on meil nende rikkumismenetluste või võimalike selliste sanktsioonide rakendamisega? Kas me oleme Euroopa vaates üldiselt pigem pailapsed või oleme mustas nimekirjas?

Aitäh! Ma isegi ei oska seda võrdlust kohe tuua, kuidas teistel see seis on, aga ma tean, et kahes failis on meil kohtuotsus ootel, ja me muuga katsume hakkama saada. Ehk me pigem oleme selliste tublimate riikide hulgas, kui teistega võrrelda. Me selle täpsema võrdluse saame teha, kui tahate. Ja mis puudutab seda LULUCF-i ja prügiteemasid, siis need on juba käsitletud. Ega oluline ongi ju, et Eesti riik astub praegu samme selleks, et järgmistel perioodidel selle kõigega hakkama saada ja et see võimalik kahju oleks minimeeritud. Sellega praegu tegeletakse, parlament tegeleb sellega samamoodi. Nii et vast liigume õiges suunas.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Kõigepealt tänan ettekande eest. Mul on natuke küsimusi energeetika kohta. Kuna Eesti majandus on praktiliselt viimased kolm aastat olnud langustrendis, siis me teame, et nii ettevõtete hakkamasaamisel konkurentsitingimustes kui ka inimeste [toimetulekul] on väga oluline energia hind. Sa mainisid enne, et vahest ei öelda, kui energia hinnad madalad on, vaid räägitakse alati, kui kõrged need on. Aga me võime täna julgelt öelda, et 2020. aastaga võrreldes on energia hinnad, mitte alati, aga keskmiselt üle kahe korra kõrgemad. Kuidas sa sellesse suhtud? Sa mainisid enne, et olulised on ühendused: neljas kõrgepingeliin, ühendus Lätiga ja kolmas [kaabliühendus] Soomega. Me teame väga hästi, et kui 2021. aasta sügisel see kolmas kõrgepingeliin Lätiga ühendati, siis Eesti elektri hind tõusis juba kahe päeva pärast. Kumb on sinu arvates mõistlikum, kas kõigepealt teha ikkagi ühendus Põhjamaaga ehk Soomega, kus on odav energia, ja alles siis rääkida Läti [ühendusest], kust tuleb ainult kallist hinda? Ma saan aru, et Eleringile on see väga kasulik, riigile ka.

Aitäh, hea kolleeg!

Aga mis sinu arvamus on, kumba kohta me peaksime enne investeeringu tegema?

Aitäh! No see küsimus eeldab umbes seda, nagu mul oleks hommikul valida helveste ja pannkookide vahel. Mõlemad ühendused tuleb tegelikult ära teha ja need mõlemad on töös. Energeetikas lahendatakse seda dilemmat sellega, et Eestisse tuleb ka tootmisi juurde. Ma juba mainisin – ja ma arvan, et ka hea küsija ju teab –, et meil on sisuliselt päikese[energia]buum käimas, buum on nüüd lõpusirgel ja kõik on sellega varsti kaetud. Tuule[energia] puhul on maismaal praegu buumi alguspunkt või keskpaik, mere puhul on algus ees. On ka salvestused. Tuumajaama debatt käib samamoodi, parlament ju andis Kliimaministeeriumile mandaadi tuumaenergeetika [kasutuselevõtu] ettevalmistamiseks. Nii et ma arvan, et vastus sellele, kuidas Eestis läheks energiaühiku hind allapoole, on ikkagi kirjas sellessamas kavas, mida on siin mitu korda debateeritud. Kui sul on rohkem tarbijaid ja tootmist ühiku kohta, siis on kõikide asjade hind ju mõnevõrra odavam. Selles suunas peaks Eesti liikuma. Nii et, noh, ma arvan, et töö ka käib. Ja ühendused. Oleks meil Põhjamaadega juba väga jämedate torudega [ühendused], siis tõenäoliselt me jah ise ei rajaks nii palju energiatootmisi, sest see tõenäoliselt pärsiks veidi energiatootmiste rajamist. See on vähemalt energeetikute endi hinnang sellele turule. Ja hind pigem ikkagi liigub praegu trendina allapoole, aga tööd tuleb selle nimel jätkata, et see oleks soodsam, muu hulgas vaadates üle ka näiteks selle, mida on arutatud ning mida on majandus- ja tööstusminister teemana tõstatanud – vaadata üle ka tööstuste ja ettevõtjate puhul erinevad regulatiivsed tasud, et energia hind oleks ikkagi ettevõtjate jaoks konkurentsivõimeline. See on kindlasti oluline.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Indrek Neivelt juhtis hiljuti ühes oma Facebooki postituses tähelepanu sellele, et Eestis on kestlikkusega demograafilises plaanis väga viletsad lood, kuna lapsi sünnib järjest vähem ja ei ole ka näha, et valitsuses üritatakse eriti selles osas midagi ette võtta. Küll aga pingutatakse kestlikkuse nimel nii-öelda rohepöörde valdkonnas. Ta toob esile, et selles valdkonnas oleme kestlikkuse kohta öelnud, et 2030. aastaks peame taastuvat elektrit tootma sama palju, kui me tarbime, kuid sellega saab maailmas hakkama vaid seitse riiki ja neil riikidel on selleks hoopis teised looduslikud eeldused. Aga Riigikogu on võtnud vastu seaduse, et peab olema 100% [taastuv elekter], mis sellest, et Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks 42,5%. Tsitaadi lõpp. Ma küsiksingi selle pinnalt, et kui Eesti tööstus kärbub Euroopas vaata et kiiremini kui kusagil mujal ja kui meil on majanduskasvuga lood kehvemad kui kusagil mujal, siis miks meie oleme võtnud sellised eesmärgid, mis kaugelt ületavad Euroopa enda poolt seatud eesmärke.

Aitäh! Siin jälle oli mitu alaküsimust. Te ilmselt ei olnud enne saalis, kuulasite kusagil mujal seda. Ma siin kolleegidele kirjeldasin ka, mis on Eesti majanduse selliste võib-olla murekohtade põhjused: eeskätt ikkagi see, et me oleme tahtnud saada Põhjamaaks, ja oleme saanud Põhjamaaks. Me sõltume ka Põhjamaade turgudest, näiteks sellest, kuidas meie headel naabritel Soomes läheb ja kuidas läheb Rootsi majandusel. Teiseks, milline on raha hind. Omal ajal oli raha tasuta, nüüd ta oli vahepeal väga kallis, mis täitis keskpankade eesmärki tõmmata hinnatõusu koomale, aga ta pärssis ka majandusaktiivsust. Ja nüüd läheb raha hind odavamaks ning tõenäoliselt ka majanduses läheb selle võrra lihtsamaks. Kuna Eestis on eramajapidamiste laenude osakaal võrreldes näiteks teiste Balti riikidega suurem, viitan siin Eesti Panga presidendi kirjeldatule, siis see mõju majanduskasvule on ilmselt siin ka kiirem ja veidi järsem. Aga noh, ma ei ennusta mingit järsku majanduskasvu, vaid tuginen keskpanga ja kommertspankade hinnangutele, et pigem on meid selline lauge kasv ees ootamas, mis on kindlasti oluline olukorras, kus meie majandus on pikalt kahanenud. Ma räägin järgnevatest aastatest. Nüüd, mis puudutab energeetika eesmärke, räägite kestlikkusest. Need eesmärgid käivad ikkagi kooskõlas majanduse arenguga. Sest selleks, et me suudaks toota midagi, millel on ekspordipotentsiaal [ja mida saaks eksportida] nendelesamadele turgudele, millest me sõltume, ehk Põhjamaadesse, on meil vaja, et selles portfellis oleks tootmise rea peal [kirjas], kust on energia pärit ja et [kasutati] puhast energiat. Fossiilenergiaga seda toodet nendele turgudele, kuhu meie tahame oma tooteid müüa või kuhu meie tootjad, ettevõtjad tahavad müüa, ei saa sellisena müüa ja siis see toode ei ole enam ühel hetkel konkurentsivõimeline. Nii et see, mida me teeme puhta energia hankimisel, peab loomulikult olema maksimaalselt soodne Eesti ettevõtjatele ja inimestele, see peab olema samamoodi eesmärk. Me saame selle energia baasilt tegelikult ka võimaluse müüa oma toodet ekspordiks. Nii et need kaks asja käivad koos. Ja mis puudutab demograafilist kõverat, siis ma julgeks öelda, et tihtipeale planeeritakse peret ikkagi seal, kus on kindlam olla ja kus tuntakse ennast paremini ning kus ka ümbruskond on turvalisem ja puhtam. Nii et selles suhtes ei ole ka kestlikkuse ja perede kasvu eesmärgid kuidagi omavahel [vastandlikud]. Küll on maailmas kahjuks sarnane trend üleüldiselt valdav, kui te vaatate laiemalt demograafilisi numbreid: laste ja sündide arv väheneb ning see on väga paljudes Euroopa riikides samamoodi. Lugesin Ylest Soome kohta ühte raportit, mille põhiline järeldus oli lõppu kirjutatud, ja ma ütlen seda täitsa vabas sõnastuses, see oli umbes selline: tundub ikkagi, et raha eest lapsi osta ei saa. Vaadake, kuidas see on näiteks Ungaris, kus on väga helded lastetoetused olnud ja kus pole sedagi tulnud. Nii et kõik need eesmärgid ei ole omavahel vastandlikud. Puhas ja soodne energia on baas ettevõtluse arenemiseks ja oma toodete eksportimiseks, kindlasti annab see ka inimestele parema elukeskkonna.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Hea Riigikogu istungi juhataja! Mul oli hiljuti taas väga hea meel lugeda, et Eesti maksukeskkonda on hinnatud Euroopa kõige konkurentsivõimelisemaks, hoolimata sellest, et meil on siin olnud maksude struktuuris muudatusi. Aga nagu te ka mainisite, oleme 1% Euroopa majandusest. Mis võiksid olla sellised ideed või mõtted ja võib-olla on ka mõni hea näide selle kohta, kuidas viia sellist head maksualast know-how'd ka Euroopasse, et tervikuna seda vett terves Euroopa Liidus koos Eestiga kõrgemale tõsta?

Aitäh! Kui me ennast teiste riikide konkurentideks peaksime, siis me ei peaks midagi teistele viima, vastupidi, peaksime ise võimalikult tublid olema ja kõiki siia meelitama. Kui me siiski peame ennast Euroopa majanduspiirkonnana Ühendriikide ja Hiina ning teiste konkurendiks, mida me ilmselt teeme, kui me vaatame Euroopa Liitu tervikuna, võiksid ilmselt võimalikult lihtne asjaajamine, maksude tasumine ning võimalikult lihtne ja ühetaoline maksukeskkond olla need, mis aitaksid Euroopa Liidul konkureerida ettevõtluse pärast, mitte aga maksuerisused. Maksuotsused on Euroopa Liidus niikuinii ühehäälsed, mis tähendab seda, et kõikidel riikidel on alati võimalus kaasa rääkida. Aga minu isiklik maitse-eelistus Eesti kogemusest lähtuvalt on see, et võiks olla võimalikult lihtne ja ühetaoline, võimalikult väheste eranditega ning võimalikult madala maksutasemega režiim. See soodustaks ikkagi ettevõtluse tekkimist just Euroopa piirkonnas. Nii et selline võiks nende asjade käsitlus olla. Aga maksud, jah, põhinevad ühehäälsuse printsiibil ja iga riik teeb oma otsuseid ise. Ja nagu meiegi siinsest hiljutisest menetlusest või parlamendi arutelust näeme, on meilgi olnud ju vaja maksuotsuseid teha tulenevalt sellest sõjast, mis siin kõrval toimub. Nii et kõik riigid vaatavad seda, millised nende väljakutsed parajasti on.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Euroopa poliitika hõlmab ka piirikaitset ja piirikontrolli nii Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool seda ning te ise ka viitasite hiljuti sellele, et Euroopas võetakse suund kontrollida sisepiire ja ka tugevdada välispiire. Saksamaa, Austria, ka Holland ja mitmed teised riigid võtavad mõnes mõttes oma piirikontrolli ja rändepoliitika osas eeskuju Ungarist. Kas Eestil on plaanis või kavas midagi selles osas ette võtta, tõhustada näiteks kontrolli maismaapiiril Lätiga või ka [piirikontrolli] Soome suunal? Kas on plaanis ka Eestil tugevdada oma piirikontrolli, sest erinevad rändemassid liiguvad ja tegelikult puudub Eestil ülevaade, kes meile siia ikkagi tulevad ja kes siit kuhu lähevad?

Teen väikesed parandused. Vähemalt nii palju, kui mina tajun, siis ma ei ole näinud, et teised riigid võtaksid Ungarist eeskuju. See on võib-olla mõnes foorumis nii, aga üldiselt on ikkagi selline hoiak, et sisepiiridel ei ole need kontrollid eesmärk. Eesmärk on hoida välispiirid kontrolli all ja meil on ju tegelikult oma osa selles kanda. Meie soov on, et Euroopa [riigid] seda koormust omavahel jagaks ja toetaks üksteist. Rände teemal on, ma arvan, teie taju õige: ränne on muutumas järjest aktuaalsemaks teemaks ka Euroopas tervikuna. Varem, ütleme, kehitati Eestiski sellel teemal veidi õlgu, et mis toimub lõunas, põhjas seda ei mõistetud. Nüüd oleme meiegi selle [olukorra] ees, et Venemaa instrumentaliseerib, ehk lihtsamalt öeldes, muudab rännet ja migrante ränderelvaks. Sama on juhtunud näiteks meie heade sõprade juures Soomes. Kõik ju teavad neid lugusid, kus kõigepealt suruti organiseeritult neid migrante jalgsi üle piiri, ja siis, kui enam jalgsi ei tohtinud üle tulla, hakkasid piirivalvurid ja julgeolekutöötajad nendele tulijatele müüma rattaid, ja hiljem kasutatud autosid. Euroopa Ülemkogus, kus ma käisin, oli ränne päris suur teema. Ja meie oleme kindlasti solidaarsed näiteks Poolaga, kelle piiril selline ränderünne toimub. Ilmselt mõistavad ka teised riigid, et Euroopa rändereeglid peab üle vaatama just nendest eesmärkidest lähtuvalt. Ja selleks on ka poliitikad vastu võetud, mis nüüd rakenduvad, et keegi ei kuritarvitaks ka Euroopa väärtusruumi selliste ränderünnete korraldamisega. Seal on mitu teemat, aga ma lihtsalt püüan seda kokku võtta. Jah, sisepiiride kontroll ei ole see eesmärk, vaid eesmärk on ikkagi, et välispiirid peaksid. See peab olema eesmärk.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, härra peaminister, selle ettekande eest! Üks kahest kandidaadist võidab Eesti aja järgi täna öösel Ameerika Ühendriikide presidendivalimised. Ees seisab ka Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumine Budapestis. Härra peaminister, millised on Eesti vaates need sõlmteemad ja millise käsitlusega oleks Euroopal pärast Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi võimalus pöörata positiivne uus lehekülg meie Atlandi-ülestes suhetes? Ja millistele konkreetsetele ideedele võiks Euroopa keskenduda, mis puudutab nii majanduslikku rivaliteeti, pinget erinevates tolliteemades, julgeolekut kui ka muid strateegilisi lahendusi? Milline oleks see Eesti aktiivne käsitlus jõudsast Atlandi-ülesest poliitika algatamisest Euroopa poolt Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste järel?

Ma lühidalt ütlen seda, et kui te oleksite olnud kõne ajal saalis, oleksite [vastust sellele] ka kuulnud. Ma käsitlesin seda kõnes pikemalt. Seda esiteks. Teiseks, seesama lause, et meil tuleb pöörata uus lehekülg suhetes Ameerika Ühendriikidega. Tegemist on, nagu te endise välisministrina võiksite teada, meie suurima partneriga meie julgeoleku ja reeglitepõhise maailma tagamisel ja selleks ta ka jääb, olenemata, kes seda administratsiooni juhib. Ja sellest hoolimata jäävad Ameerika Ühendriigid Euroopa Liidu oluliseks partneriks nii poliitiliselt, julgeoleku tagamisel kui ka majandusvaldkonnas, ning sellisel viisil me ka töötame. Ma kirjeldasin pikemalt seda oma kõnes. Hea meelega annan selle teile ka.

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan teid ja tänan ka kõiki kolleege igati konstruktiivse teemakäsitluse eest. Aga me oleme selle päevakorrapunktiga alles poolel teel. Nüüd on meil kõigil, head kolleegid ja külalised, võimalus kuulata juhtivkomisjoni seisukohti ja rõhuasetusi. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe härra Peeter Tali. Palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Härra peaminister! Head kuulajad! Annan ülevaate Euroopa Liidu asjade komisjoni ehk ELAK‑i tööst. Annan siin aru ka hea erakonnakaaslase Liisa-Ly Pakosta eest, kes juhtis Riigikogu suurimat alatist komisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni kuni 23. juulini. Siis astus ametisse peaminister Kristen Michali valitsus ning Liisa Pakosta jätkas Eesti teenimist justiits- ja digiministri ametikohal. Kindlasti oleks proua Pakosta täna siin saalis ja kuulaks mind tähelepanelikult siit valitsuse loožist, kui ta ei peaks olema olulisel välislähetusel Kanadas, ikka Eesti ja Euroopa Liidu huvide eest kõnelemas. Aga pärast ettekannet saaksin ma tõenäoliselt proua Pakosta käest teada, kuidas asjad peaksid tema arvates juriidiliselt tegelikult olema, ja küllap me arutaksime seda siis väga pikalt. Aga me olemegi erinevad. Samas, Liisa Pakosta alustatu jätkamine Euroopa Liidu asjade komisjoni juhtimisel loob võimaluse muuta Euroopa Liidu asjade menetlemine veel tõhusamaks ning veel kindlamalt seista Eesti eluliste huvide eest. Riigikogu suurimas komisjonis töötamine on väga vastutusrikas. Rõhutan: töötamine, mitte ainult selle juhtimine, sest iga ELAK‑i liikme panus on oluline, iga arvamus ja iga ettepanek, sest parlamendi olemuses ongi ju läbi rääkida, kuulata kõik pooled ära ja üritada leida koosmeel. Ja kui see ei õnnestu, siis hääletada, nagu põhiseadus meile ette ütleb. Riigikogu on delegeerinud Euroopa asjade üle otsustamise ELAK‑ile, kus on kõikide erakondade ja kõigi alatiste komisjonide esindajad – täpselt nii, nagu seadus ette näeb. Viimane "Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030" täitmise ülevaade toob välja, et ligi kolmandik valitsuses ettevalmistatud seaduseelnõudest tuleneb Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise või rakendamise [vajadusest]. Euroopa Liidu õigusloomes osalemine, Eesti seisukohtade kujundamine ja hilisem riigisisene õigusloomeprotsess on olemuslikult seotud. See tähendab, head kolleegid, et just ELAK kujundab koostöös valdkondlike alatiste komisjonidega Euroopa Liidu algatuste suhtes Riigikogu seisukoha ja see seisukoht on valitsusele siduv. Me tegime seda ka just eile, kui kinnitasime ELAK‑i avalikul arutelul Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta. Need seisukohad tuginevad hiljuti avaldatud Enrico Letta raportile "Palju enamat kui turg" ja Mario Draghi raportile "Euroopa konkurentsivõime tulevik". Eile täiendasime valitsuse seisukohti täpselt nii, nagu leidsime aja- ja otstarbekohane olevat, sest see ongi parlamendi töö ja vastutus. Võtsime eile ELAK‑iga ka seisukoha, et kui me võtame Euroopa Liidust üle ühe uue regulatsiooni, siis peame lahti saama vähemalt kahest vanast. Seepärast, et üha uute regulatsioonide arutut ja filtrita ülevõtmist ei kannata meie väike Eesti välja. Meie ettevõtjad, avalik sektor ja lõpuks meie, poliitikud, võime selle regulatsioonide tulva all väsida ja murduda. Me ei jaksa seda bürokraatiafestivali lihtsalt kinni maksta. Ma olen väga veendunud, et me ei pea olema vagamad kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh kokku. Just Euroopa Liidu poliitika kujundamisel Riigikogus on meil kõige paremad võimalused tõrjuda tarbetuid euroregulatsioone. Seepärast peame püüdma Euroopa poliitika kujundamist mõjutada võimalikult vara. Samas, kui Euroopa Liidu reeglite parandamise eesmärk on ühisturu tugevdamine, siis on see kooskõlas Eesti eluliste huvidega Euroopas. Just liitumine Euroopa Liiduga avas meie ettevõtetele 20 aastat tagasi juurdepääsu ühisturule, kus tarbijate [hulk] on nüüdseks kasvanud pea poole miljardini. See liitumine on soodustanud ekspordi kasvu ja toonud Eestisse välisinvesteeringuid. Meie rahvas ei ole mitte kunagi elanud nii hästi ja turvaliselt kui praegu. Eesti on kasvanud Euroopa Liidu aktiivseks ja konstruktiivsete [seisukohtadega] liikmesriigiks. Meid kuulatakse, meiega arvestatakse. Kahe aastakümne jooksul oleme kogenud, kui tähtis on Eesti liikmesus olnud meie inimeste heaolule ja turvalisusele, Eesti majanduse kasvule. Eesti räägib kaasa Euroopa tuleviku kujundamisel. Iga algatus ja otsus sünnib laiapõhjalises arutelus, kus kõikidel liikmesriikidel on sõnaõigus. Mõnikord tähendab see, et on vaja leida ka tasakaal ja kompromiss. Meie kõigi vastutus siin Riigikogus on, et Eesti seisukohad oleksid Euroopa Liidu õiguse kujundamisel põhjalikult läbi mõeldud, laiapõhjaliselt arutatud ning kooskõlas Eesti huvidega. Siinkohal, head kolleegid, ma kutsun Euroopa Liidu asjade komisjoni nimel kõiki valdkondlikke komisjone üles olema veelgi aktiivsem Euroopa Liidu algatuste menetlemisel. Kutsun üles kaasama rohkem huvigruppe aruteludesse. Riigikogu Euroopa Liidu asjade menetluse korrast tulenevalt on just alatiste komisjonide ülesanne analüüsida Euroopa Liidu algatuste puhul valdkondlikke küsimusi ning käsitleda neid algatusi üksikasjalikult. Just sel viisil on võimalik ja vaja panustada meie komisjoni töösse. Justiitsministeeriumi hinnangul on praegu poliitikaloomes Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu asjades ja riigisisene õigusloome sageli liiga vähe seotud, [mille tõttu ei saa] tagada piisavat ülevaatlikkust otsuste kujundamisel. Seaduseelnõudest ei tule alati välja, miks ja kuidas on konkreetsed muudatused Euroopa Liidu tasandil välja töötatud ning millised on olnud sealjuures Eesti seisukohad. ELAK‑i pikk plaan on Euroopa Liiduga seotud teemade viimine võimalikult paljude Eesti inimesteni, selleks et piltlikult öeldes tädi Maali ja onu Fjodor tajuksid, mida, kuidas ja miks me teeme. Euroopa Liit ei ole mingi Brüsseli impeerium ega koll, vaid ühistel väärtustel seisev riikide liit. Me saame näidata ja peamegi näitama seda inimestele võimalikult avaliku tegevuse kaudu. Aasta jooksul on ELAK‑is olnud 11 avalikku arutelu. Oleme võtnud sügisistungjärgust alates oma komisjonis suuna kutsuda ka Euroopa algatuste puhul Riigikogu seisukoha kujundamise arutelule valdkonna eest vastutavad ministrid, seda just eesmärgiga tugevdada parlamendi vastutusrikast rolli ehk esindusdemokraatiat otsustusprotsessis. Ajavahemikus, mis jääb tänase ja eelmise Euroopa Liidu poliitika elluviimise ülevaate arutelu vahele, on Euroopa Liidu asjade komisjon määratud 62 Euroopa Liidu asja juhtivkomisjoniks ja oleme kujundanud koos ministritega Eesti seisukohad 56‑ks Euroopa Liidu Nõukogu tasandi kohtumiseks. Kokku on olnud 53 komisjoni istungit, millest 8 on olnud ühisistungid teiste komisjonidega. Tunnustan ja tänan kõiki ministreid, kes on aktiivselt osalenud meie komisjoni istungitel ja oma panuse andnud. See koostöö on ülioluline, et kujundada koos läbimõeldud ja Eestile kasulikke seisukohti meie huvide kaitsmiseks Euroopa tasandil. Kindlasti on meie komisjoni töös olulised rahvusparlamentide vahelise koostöö formaadid ja regulaarsed [kohtumised]. Me peame ehitama liite selleks, et seista kõigepealt Eesti, siis Läänemere piirkonna ja ka laiemalt Euroopa huvide eest. Septembris Vilniuses toimunud Eesti, Läti, Leedu ja Poola kohtumise tulemiks oli LNG-teemaline ühiskiri, millega ühinesid hiljem 12 Euroopa Liidu riigi parlamendi [Euroopa Liidu asjade] komisjoni esimehed, ning avaldus Euroopa Liidu välispiiri kaitsmise kohta. Kutsusime Euroopa Liidu liikmesriike üles loobuma Vene LNG kasutamisest, sest see toodab diktaator Putini sõjamasina käimas hoidmiseks raha. Vilniuse kohtumisel rõhutasin, et Euroopa Liidu ja NATO piiririigid Eesti, Läti, Leedu ja Poola kujutavad väga hästi ette, milleks on võimelised autoritaarsed režiimid. Meie piirid on olnud hübriidsurve all. Peame vahetama kiiresti informatsiooni, koordineerima tegevusi, olema valmis otsustavalt tegutsema ja üksteist aitama. Putini režiim ei talu meie väärtuspõhist koostööd. Välispiiri kaitsmine ja sellega seotud halduse tugevdamine on vajalik kogu Euroopa Liidus ning oluline on tähelepanu pöörata ka uutele lahendustele. Droonimüür, mille loomine on siseminister Lauri Läänemetsa plaanides, on ärgitanud meie Läti ja Leedu sõpru mõtlema koostööle selles vallas. Eelmisel nädalal osalesime Budapestis Euroopa Liidu rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungil, mis on tuntud lühendi COSAC all. Me rõhutasime seal, et tuleb Ukrainat igal võimalikul viisil toetada ning agressorriikide Venemaa ja Valgevene sõjamajandust uute sanktsioonide abil sandistada. Juhtisime ka jõuliselt Ungari tähelepanu sellele, kui ohtlik on Viktor Orbáni valitsuse Kremli-meelsus Euroopa rahvaste vabadusele, ühispärandile ja elulaadile. Diktaator Putini režiimi üks strateegilisi eesmärke on ühistel väärtustel põhineva Euroopa Liidu lõhestamine ning siis selle lõhkumine. Just seepärast oli vaja Budapesti kohale minna ja väljendada Eesti pettumust, mis on seotud Ungari eesistumisega. Rõhutasime, et Eesti peab vajalikuks suurendada kiiresti Euroopa kaitsevõimet. Kindlasti on vaja teha enne Euroopa Liidu uue pikaajalise eelarveperioodi algust kaitsekulutusteks kättesaadavaks vähemalt 100 miljardit eurot, aga veel parem oleks kolm kuni viis korda rohkem. Üks lahendusi on ka Euroopa kaitsevõlakirjad. Toonitasin, et uute kavade ja uute võimekuseesmärkide vastuvõtmine ei ole realistlik, kui kaitsekulutused ei ole piisavad. Me ei saa rääkida enam 2%‑st SKT‑st, vaid peame ikkagi rääkima 3%‑st, samal ajal kui mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kaitsekulutused on alla 1% või isegi alla 0,5% SKT-st. Head kuulajad! Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest on Ukraina igakülgne toetamine olnud Euroopa Liidu asjade komisjoni prioriteet ja meie põhisõnum kõigil rahvusvahelistel kohtumistel. Oleme rõhutanud vajadust liidu kaitsevalmidust suurendada ning kaitsetööstusesse täiendavat raha suunata. 30. oktoobril avaldatud Sauli Niinistö Euroopa Liidu tsiviil‑ ja sõjalise ettevalmistuse ja valmisoleku teemalise raporti kandev sõnum on muutus meie mõtteviisis, sest Euroopa peab olema valmis selleks, et maailm muutub aina ohtlikumaks. Head kuulajad! Euroopa Liiduga liitumise kogemuste jagamiseks on komisjon korduvalt kohtunud Ukraina kolleegide ja ametnikega. Euroopa [Liidu] laienemine on praegu tähtsam kui kunagi varem. Tingimused täitnud riigid peavad saama võimaluse Euroopa Liiduga liituda. Euroopa Liidu laienemispoliitika peab põhinema Euroopa Liidu väärtustel, kokkulepitud tingimuslikkusel ning laienemisprotsessis osalevate riikide edusammudel. Euroopa Liidu tulevikuperspektiivi üks osa on halduskoormuse vähendamine, mida oleme ELAK‑is korduvalt rõhutanud. Euroopa Liidu ühtne turg kui eurointegratsiooni suurim edulugu on Eestile märgilise tähtsusega, sest meie tootjatele ja tarbijatele on avatud ligi poole miljardi inimesega siseturg. Küll aga on ühisturul veel palju arenguruumi ja tõkkeid, mis tuleb eemaldada – seda peamiselt õigusraamistikus. Ühendatud Euroopa saavutamiseks on vaja parandada energia‑, transpordi‑ ja sideliine Euroopa äärealade ja keskosa vahel. Kui me vaatame Euroopa raudteede ja kiirteede kaardile, siis tundub lõuna poolt teid vaadates Euroopa paraku lõppevat kuskil Kaunase kandis. Aga julgeolekupoliitiliselt on meil vaja kiiret ja võimsat põhja ja lõuna ühendust. Vene impeeriumi kunagi rajatud ühendused idast lõunasse ei aita meid palju edasi. Rail Balticu valmimine on Eesti jaoks ülioluline nii julgeoleku, majandusliku ühenduse kui ka kestliku tuleviku koha pealt vaadates. Ühendused on meie majanduse ja julgeoleku selgroog. Eesti positsioon on selge: vastupidavad ühendused suurendavad Euroopa siseturu tugevust ja meie regiooni strateegilist autonoomiat. Ka Via Baltica. Head ametikaaslased ja kuulajad! Nüüd tulevikus ees seisvatest ülesannetest. Euroopa Parlamendi valimised panid alguse Euroopa uuele tsüklile ning me plaanime ELAK‑is tihendada koostööd Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikutega ja uute Euroopa Komisjoni volinikega. Eesmärk on olla võtmetähtsusega teemades proaktiivsed kaasamõtlejad ja mõjutada Euroopa otsustusprotsesse võimalikult varajases faasis. Eile alustas Euroopa Parlament volinike kuulamisi. Ma väga loodan, et Andrius Kubilius Leedust, Piotr Serafin Poolast, Henna Virkkunen Soomest ja Kaja Kallas saavad tähtsateks esindajateks. Euroopa vaimu on kandnud alati optimistlik meel ja püsiv usk paremasse homsesse. Ja see on jäänud vankumatuks. Just see annab meile jõudu ja kindlust. Ükskõik kelle ameeriklased valivad täna järgmiseks Ameerika Ühendriikide presidendiks, julgeolekuolukord maailmas ei lähe otsekohe paremaks. Me peame hoidma ühte ja end valmis panema. Me ei tohi kaotada aega, sest talv on tulekul. Tänan!

Suur tänu teile! Teile on ka küsimusi. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nii nagu peaministri [kõne], nii oli ka osa teie ettekandest – teil ajaliselt isegi pisut rohkem – praegusel ajal meie jaoks väga olulisel teemal. Sellest võis jääda mulje, et sõda on Euroopas ja Euroopa on sõjas. See on ka õige ja seda paatost ma täiesti jagan. Aga mu küsimus on rahuaegsete põhitegevuste kohta. Peaministrilt ma küsisin ka selle kohta, et koalitsioon on kokku leppinud, et bürokraatiat hakatakse vähendama, või kui mitte vähendama, siis vähemalt aheldatakse ta kalju külge ja ei lasta tal enam vabalt tegutseda: ühe regulatsiooni tekkimisel tuleb mõni teine tühistada. Kuidas te olete sellega rahul ja kuidas teie komisjon sellega hakkama saab? Euroopa regulatsioonide ülevõtmine on ju üks osa bürokraatiast.

Tänan selle küsimuse eest! Me teeme oma parima. Ja nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, just eile me seda tegime: me tõstsime seda ambitsiooni veel, nii et kui üks regulatsioon tuleb, siis me kahest peame lahti saama. Suur eesmärk on vähendada bürokraatiat 25%. Tundub, et see on kuidagi kunstlik, aga kuskile me peame selle lati panema, kuidagi me peame mõõdiku tegema. Ja sellepärast ongi ELAK‑i roll väga oluline. Me küsime ametnike käest, kas [kõike] on kindlasti vaja, kas me saame midagi tühistada. Ja hea uudis, härra Lukas, on see, et ma näen, et ka Eesti ametnike mõttemaailm on muutunud. Nad on aru saanud, et tulebki bürokraatiat vähendada, sest, nagu ma ütlesin, see laviin on nii metsik, et me peame seda tõrjuma ja võtma üle ainult selle, mis on seotud eluliste huvidega.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et Tali on meil juba olemas, aga räägiks sellest muust asjast, teie tööst. Rail Baltic, nagu sa ütlesid, on hästi oluline. Pärnus oli hästi oluline lennujaam. Ma saan aru, et sel aastal ei ole mitte ühtegi lennukit mujalt riikidest sinna lennanud ja ei [lenda] vist järgmisel aastal ka. Rail Baltic on ka väga oluline. 2017. aastal [selle rajamise leppe] ratifitseerimisel lepiti kokku, et selle maksumus Eesti riigile on alla 800 miljoni euro. Nüüd on see kuskil … Ma ei hakka ütlema, kui palju miljardeid on [raha vaja]. Aga mul on tavaline küsimus. Pärnu poisina tahate te ju ilusti ja turvaliselt ka Pärnusse saada. Eesti on võtnud endale Euroopa Liidu raha saamiseks kohustuse, et 2030. aastast saab Pärnust, Tartust ja Narvast Tallinnasse mööda 2 + 2 maanteed. Kas teie komisjon hakkab sinu juhtimisel tõsiselt tegelema sellega …

Aitäh!

… et need teed saaksid [rajatud]? Ma vaatasin riigieelarvet, seal on kirjas, et see on eesmärk …

Aitäh, hea kolleeg! Läbirääkimiste voor alles tuleb.

… kuna teede peal [juhtuvate] õnnetuste arv on kasvanud. Aga riigieelarves on see raha vähenenud. Mis siis ikkagi saab?

Tänan selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma pean kogenud kolleegi isegi parandama ja ütlema, et Eesti on võtnud kohustuse ehitada 2 + 2 tee välja Iklani, mitte ainult Pärnusse. Ja seda ma ka oma kõnes ütlesin: "Ka Via Baltica." Meil on neid kiireid ühendusi vaja. Täna on see ühendus olemas tõesti kuni Kaunaseni. Eks me peame töötama koos oma Läti ja Leedu kolleegidega. Nemad vaatavad ka ikka lõuna poole. Aga meie eluline huvi – me oleme nagu saar koos soomlastega – on see, et me oleks [naabritega] ühendatud nii raudteega kui ka 2 + 2 maanteega. Ja nii palju kui ELAK saab, me muidugi arutame seda, me muidugi teeme. Andsite mulle hea mõtte, et saamegi teha Pärnus väljasõiduistungi ja seda asja seal arutada. Aga hea uudis on see, et Via Balticat ehitatakse, ma ütlen oma mälu järgi, 20–30 kilomeetrit. Me oleme selleks raha saanud Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse fondist, kus Eesti ja ka Läti on konkureerinud Lõuna-Euroopa riikide sadamatega. Usute või ei, aga nii on. Mingite juppide jaoks me oleme [raha] saanud. Muidugi see tee tuleb välja ehitada! Ja noh, kahju küll, aga strateegilises mõttes ei ole neljarealine tee Tartusse või isegi Jõgevale nii oluline kui põhja ja lõuna ühendus.

Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ELAK‑i esimees! Ma väga hindan teie tööd ELAK‑i juhtimisel. Mul on küsimus: kuidas te näete, kas me võiksime Euroopa Liidu asjade komisjonis pidada rohkem otsest dialoogi Euroopa Liidu institutsioonidega, peaasjalikult Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga? Eriti arvestades, et uus parlament on just tööd alustanud ja ka uus komisjon alustab peatselt tööd. Ma arvan, et see avaliku koosoleku formaat on toonud Euroopa Liitu Eesti inimestele mingil määral lähemale. Aga kas me võiksime ka sammu edasi astuda? Euroopa Liidu asjade komisjon arutab eelnõusid ja direktiive üldiselt Eesti ministeeriumidega, aga võib-olla me võiksime mingites kohtades ka otse komisjoniga suhelda? Mis on teie arvamus?

Tänan selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on väga hea plaan ja me plaanime seda teha, kui [uus] komisjon saab ametisse. Meie piirkonnale on väga hea, et nüüd saab Leedu endine peaminister Andrius Kubilius kaitse- ja kosmosepoliitika volinikuks; Piotr Serafin Poolast eelarve ja avaliku halduse volinikuks; Henna Virkkunen Soomest tehnilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia [valdkonna] asepresidendiks ning meie oma Kaja Kallas Euroopa Liidu välis‑ ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks. Muidugi on need olulised teemad. Kindlasti peame me nende kõrgete ametnike ja poliitikutega kokku saama ja õigel ajal asju arutama. Ja võib-olla neid ei olegi vaja väga palju veenda, sest nad tunnevad meie piirkonda. Aga ikkagi, [tuleb arutada], mida me saame koos teha ja kuidas me saame rääkida läbi oma kolleegidega Hispaania, Itaalia, Prantsuse ja Saksamaa parlamendis. Jälle üks hea idee: aasta alguses, kui komisjon on saanud tööle, on kindlasti mõtet korraldada visiit Brüsselisse.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja, aitäh selle ilusa ülevaate eest! Minu arvates te võtsite [ettekande] väga hästi kokku viimase lausega, et talv on saabunud. Tõesti, sellises majandusolukorras olemegi täiesti külma kätte jäetud. Kuid minu kogemus majanduskomisjonist on selline, et kui mingi direktiiv Euroopa Liidust tuleb, siis see võib olla isegi soovituslik, aga see võetakse kindlasti vastu ja stahhaanovlikult isegi ületäidetakse seda. Te lubasite, et vähendate ELAK‑is bürokraatiat vähemalt 25%. Palun tooge mõni näide, mida te olete teinud selleks, et bürokraatiat vähendada.

Ma tõin just näite ELAK‑i eilse avaliku istungi kohta, kus me ütlesime – see põhineb jällegi Mario Draghi soovitusel bürokraatiat vähendada –, et kui tuleb uus regulatsioon, siis tuleb kaks regulatsiooni saata vasakule ära, ja ma ei mõtle poliitilist skaalat, vaid prügikasti. ELAK‑is oli eile ka väga elav arutelu. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud tõid välja, kui palju on tegelikult regulatsioonides kattuvusi, kas või aruandluses, mille peavad meie ametnikud ja ettevõtjad kinni maksma. Aga kui te majanduskomisjonis midagi arutate ja leiate, et mingisugune regulatsioon on põhjendamatu või me peaksime selle [ainult] osaliselt üle võtma või hoopis tagasi saatma, siis tulge oma otsusega ELAK-isse. See loogika käib tegelikult nii, et teised alatised komisjonid kõigepealt annavad oma seisukoha regulatsiooni kohta ja siis ELAK, mis koondab kõiki komisjonide ja erakondade [seisukohti], lähtub teie arvamusest, ka näiteks majanduskomisjoni arvamusest. Me võime ka algatada mingisuguse asja muutmise, aga jällegi, poliitikas loevad hääled. Me peame ehitama endale liitlaste bloki, kuna Eesti üksi ei saa midagi muuta, meid peab olema rohkem. Ja sellepärast me arendame ka rahvusvahelist parlamentidevahelist võrgustikku riikidega, kes samamoodi mõtlevad. Hakkame siit piirkonnast peale: Põhjala riigid ilma Norra ja Islandita, Poola ja Saksamaa. Saksamaaga läbi rääkida ei ole ülemäära lihtne, sest see on nii suur ja selle majanduslikud huvid on ikkagi märksa laiemad kui meil siin. Aga noh, me proovime seda teha.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ütleme niimoodi, et põhiseaduse järgi võtab välislepinguid ja kõike muud, ka välisdirektiive, vastu ikkagi Riigikogu suur saal, ehk meil on ühe[kojaline] parlament, mitte kahe[kojaline]. Teie ELAK‑i juhina … Ma olen täheldanud aastate jooksul korduvalt fakti, et piisab ELAK-i ja Vabariigi Valitsuse otsusest, et võtta mingi direktiiv üle. Selline juhtum oli ka 22. oktoobril sotskomisjonis, kus tekkis küsimus tubakatooteid reguleeriva direktiivi kohta. Ja ma küsisin, mis alusel [see üle võetakse]. Aive Telling vastas sotskomisjonis, et seda direktiivi käsitleti Euroopa Liidu asjade komisjonis ja ka Vabariigi Valitsuses ning otsus tehti juba aastal 2013. Öelge mulle, kuidas see on võimalik. Kas Eesti parlament on vahepeal muutunud kahekojaliseks, nii et suur saal võtab vastu ühed otsused ja [ELAK] võtab vastu teised otsused, mille alusel võetakse direktiivid üle?

Eesti põhiseadust me täidame ikkagi täpselt ja karvapealt. Eesti parlament otsustab, millised Euroopa regulatsioonid me millisel viisil üle võtame. Meie tegevus on väga täpselt sätestatud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses, mida te teate ka kollase raamatuna. Seal on ELAK‑i tegevuse, vastutuse ja otsustamise kohta terve peatükk. Ma soovitan sellega tutvuda. Me täidame seadust täpselt, ja nagu ma ka oma kõnes ütlesin, parlament on delegeerinud ELAK‑ile osa otsustusõigust. Nii on. ELAK‑is saavad oma arvamuse välja öelda kõik erakonnad ja kõik komisjonid ning me üritame leida konsensust. Ja kui me konsensust ei leia, siis me hääletame, nagu põhiseadus meile ette ütleb. Faktilise märkusena pean ütlema, et ma ei ole juhtinud ELAK‑it aastaid, vaid ikkagi vähem kui pool aastat. Aga ma võin juhtida ka aastaid.

Kalle Grünthal, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma küsisin küsimuse, kas Eesti parlament on muutunud kahekojaliseks, et ELAK saab võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiive. Ja vastus kõlas niimoodi: osa parlamendi otsustusõigust on delegeeritud Euroopa Liidu asjade komisjonile. Minu küsimus on praegu istungi läbiviimise kohta, ja see on põhimõtteline, see ei ole lihtsalt niisama nokkimine. Kas siis vahepeal on toimunud – minule see teada ei ole – mingi põhiseaduse muudatus, mis annab 101-liikmelise parlamendi asemel Euroopa Liidu asjade komisjoni 14-liikmelisele koosseisule õiguse võtta üle direktiive, millele suur parlament pole heakskiitu andnud?

Istungi juhatajal siin vastata, kas on ühe- või kahe[kojaline], ei ole praegu õige. Aga ma ütlen, et ELAK-is ehk Euroopa Liidu asjade komisjonis on 17 liiget ja ettekandja tegi ülevaate Euroopa Liidu asjade komisjoni tööst, mida me kindlasti ei saa praegu käsitleda parlamendi [teise kojana]. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma seal üleval fraktsiooni ruumis olles juhtusin kuulma, kuidas te sõna otseses mõttes võtsite vaenata Ungarit, teist Euroopa Liidu liikmesriiki, meie head partnerit, kes on oma lennukitega kaitsnud meie õhuruumi ja aidanud kogu sõja vältel ka [Ukrainat], kuigi neil on oma kana kitkuda Karpaatides, kõigest hoolimata. Ja teid võeti Ungaris vääriliselt vastu. See on asi, mida ungarlased kui suur rahvas väga hästi oskavad. Ungari on tõepoolest Euroopas julgenud ujuda vastuvoolu nii immigratsiooni- kui ka demograafiaküsimustes ja neile üritatakse seetõttu loomulikult väga ebaõiglaselt kohta kätte näidata. See on äärmiselt silmakirjalik. Süüdistused Orbáni Kremli-meelsuses, mida siit puldist kuulsime, on täiesti absurdsed. Euroopa Liidu kaubavahetus Venemaaga käib edasi. Ka Kaja Kallase abikaasa ajas poolteist aastat Venemaaga äri ja pääses täiesti karistamatult. Euroopa Liit heidab ette, et Ungari [lubas riiki] 3000 Vene töölist. Aga no Saksamaal töötab neid 300 000 …

Teie aeg!

… ja teistes Euroopa Liidu riikides ka. Kuidas see väljaütlemine peaks nüüd meie riikide vahelisi suhteid positiivsena hoidma?

Teie aeg!

Olge hea [ja öelge], miks te kasutate Riigikogu pulti teise Euroopa Liidu riigi selliseks vaenamiseks.

Kõigepealt härra Grünthalile: Eesti parlament on ikkagi ühekojaline ja põhiseadus kehtib. Me täidame täpselt põhiseadust ja parlamendi kodu- ja töökorra seadust. Nüüd, mida ma ütlesin? Ma väljendasin oma masendust ja meelepaha, mis on seotud Ungari eesistumisega. Ma tegin seda siin ja ma tegin seda ka Ungari parlamendis. Seal ei olnud kahjuks Viktor Orbáni kohal, ma oleks talle seda muidu otse öelnud. Aga seal oli üks minister, Euroopa asjade minister, kellel ma palusin selle Viktor Orbánile edasi öelda. Ungari eesistumine on olnud pettumus. Ungari peaminister läks kõigepealt Moskvasse ja kohtus seal sõjakuritegudes süüdistatava Vladimir Putiniga, kelle kohta on Rahvusvaheline Kriminaalkohus andnud välja orderi, et ta peaks kohtu ette tulema. Siis ta läks Hiinasse ja kohtus kommunistliku Hiina juhi Xiga. Selle asemel, et kohtuda Euroopa [Liidu rahvus]parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeestega, otsustas ta minna hoopiski Gruusiasse, et õnnitleda sealset valitsusparteid. Ma väljendasin end otse ja selgelt, rääkisime inglise keeles, eesti keeles – ehk hõimuvendadele ungarlastele jõuab see siis paremini kohale. Aga mõned Lõuna-Euroopa riigid olid pehmelt öeldes päris reljeefsed, näiteks Kreeka ja minu mäletamist mööda ka Hispaania. Vaata, kui asjad on halvasti, siis tuleb hõimuvendadele ikkagi otse öelda, mis meile ei meeldi. Ma olengi otsekohene ja ma ütlen. Ma lubasin siin, et ma ütlen seda ungarlastele, ja Ungaris ma seda ütlesingi. Me peamegi rääkima asjadest ausalt.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selle kohta, et selle poole aasta jooksul, Peeter, kui sa oled seda komisjoni juhtinud, on seal käinud hulk ministreid, on valmistatud ette direktiive ning te olete vaadanud üle Eesti valitsuse ja meie riigi positsioone nendes küsimustes. Mul on küsimus: kas sa saaksid välja tuua üks-kaks sinu meelest kõige olulisemat algatust, mis on selle perioodi jooksul olnud ja mis on Euroopat globaalses konkurentsis edasi aidanud? Mitte selliseid, kus me, erinevad riigid Euroopas, üheskoos mingeid tõkkeid seame või midagi ümber jagame, vaid selliseid, mis on Euroopat globaalses konkurentsis aidanud.

Ühe asjana, mis puudutab Euroopa konkurentsivõimet, ma oskan kohe välja tuua turumoonutused. Selle üle oli elav arutelu ja see puudutas Hiina autode tollimist. Siin on seesama asi, et me oleme Euroopa Liidus lihtsalt liiga mõjutatavad, tegelikult on õige [öelda], et liiga sõltuvad kolmandatest riikidest, näiteks Indiast ja Hiinast, mis puudutab ravimitööstust. Aga ma keeran nüüd autode, täpsemalt elektriautode juurde tagasi: me kiitsime ja toetasime valitsuse otsust, valitsuse seisukohta, et [tuleks] kehtestada tollid. Tegelikult me kaitseme Euroopa tööstust, ka autotööstust. Ja samal ajal – räägin jälle ausalt – on komponentide tõttu Saksamaa Hiinast nii sõltuvuses, et Saksamaa oli nende tollide suhtes ettevaatlik. Aga kuidas me saame heas mõttes kaitsta oma turgu ja võistelda Hiinaga, kui Hiina esiteks ei maksa tihtipeale intellektuaalse omandi eest, vaid sõna otseses mõttes laenab või varastab seda; teiseks ei jälgi keskkonnanõudeid; kolmandaks, neil ei ole ametiühinguid; ja neljandaks, nad kasutavad kohati isegi sunnitööd? Me peame midagi tegema, et meie tööstus oleks konkurentsivõimeline. See on esimene väike samm, aga kuskilt tuleb alustada.

Aitäh, härra eesistuja! Ma ei saanud jätta reageerimata sellele madalale rünnakule ühe maailmapoliitika suurmehe, nimelt Viktor Orbáni pihta. Viktor Orbán seisab selle eest, et tema riiki ei tõmmataks sõtta, et tema rahvast ei tapetaks maha, et tema kodumaad ei purustataks, ja seisab selle eest, et ka ülejäänud Ida-Euroopat ei tõmmataks sõtta. Ja siis teda laimatakse ja süüdistatakse Putini käsilaseks olemises. Muide, seal BRICS‑i kohtumisel käis äsja ÜRO peasekretär. BRICS‑i kohtumisel olid 36 riigi juhtkonna esindajad. Kas nad kõik on Putini käsilased ja reeturid ja tuleb surma mõista või rahvusvahelise kohtu sanktsioonide alla panna? Kas te olete mõistuse juures või? Kas te ei saa aru, mis maailmas toimub? Kas te ei saa aru, et Ameerika hegemoonia on kukkunud ja lääneriikide hegemoonia on kukkunud? Te korrutate ikka mingisuguseid kolmekümne aasta taguseid külma sõja järgseid postulaate meile siin. Tulge mõistusele, inimene, ja ärge laimake meiega sõbraliku ja sugulasrahva riigi pead! Olge nii hea! Taktitunnet ja diplomaatilisust võiks natukene olla …

Mart Helme, palun!

Teie aeg!

… mitte propagandistlikku punktide teenimist ja kintsukaapimist. Aitäh, külvivolinikud!

(Mart Helme saalist: "Jah, ei olegi midagi öelda. Sul ei ole ju midagi öelda, sest see, mida sa ütled, on rumalus.") Ma ei jaga härra Helme … Raske on muidugi öelda "härra Helme", aga ma ikkagi ütlen, ta on ka Pärnust pärit. Mul on raske jagada härra Helme arvamust ja mul on täiesti teistsugune seisukoht, mida ma olen väga selgelt väljendanud. Ja see, mida me oleme kuulnud, mida keegi Helme arvas sõja kohta Ukrainas, et maailma rahu oleks kuidagi võimalik saavutada nii, et Venemaale antakse kõik territooriumid – no ma ei hakka seda edasi arendama. Võib-olla see on ka jutt, et Eesti võiks olla Venemaa oblast. Ei! Me ei ole enam mitte kunagi üksi ja me seisame oma vabaduse eest nii Euroopa Liidu liikmesriigina kui NATO liitlasriigina. Me igal juhul võitleme. Ja see Helmete jutt on siin täiesti kohatu.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, härra komisjoni esimees, asjaliku ülevaate eest! Mu esimene küsimus on teile kui valitsuskoalitsiooni esindajale. Milline ratsionaalsus on sellel tegevusel, et Euroopa Liidu Nõukogu on tõepoolest kehtestanud 45%‑lise tolli Hiina elektriautodele, aga samas maksab Eesti Vabariik maksumaksja raha eest ka Hiina elektriautode soetamise puhul 6000 eurot toetust? Selgitage, mis on selle asja ratio. Teine küsimus, alaküsimus, puudutab niisugust asja nagu Euroopa bürokraatia tõkestamine, millest rääkis kõrgstiilis ka peaminister. Praegu meil on menetluses Euroopa Liidu kestlikkusaruannete direktiivi rakendamine, mis näeb ette üle 30 miljoni eurose halduskoormuse meie ettevõtetele. Kas te peate mõeldavaks, et me oleme valmis ka jõustunud Euroopa Liidu õigust meie enda ja Euroopa konkurentsivõime huvides tagasi pöörama, lähtudes loomulikult sellest, et see eeldab Euroopa Liidu riikide piisava erikaaluga kokkulepet, et see siis õigusloomeliselt realiseerida?

Kohe kaks küsimust ühe minuti sees. Tänan, härra Reinsalu! Te olete väga meisterlik. Jaa, on küll võimalik tagasi pöörata, aga selleks on vaja poliitilist kokkulepet. Siin ei piisa ühest, kolmest või neljast riigist. Me saame seda [võrgustikku] ehitada, meil on vaja liitlasi Euroopa Liidu sees. (Urmas Reinsalu räägib koha pealt.) No vaata, asju on mõtet tuua suurde saali ja komisjoni siis, kui on ikkagi kindlus, et need läbi lähevad. Ehk kui on võimalik liitlased leida, siis on võimalik seda teha. Aga täna me seda võrgustikku veel ehitame ja ma rääkisin, kuidas me seda teeme. Siin ei piisa ainult Poolast, Balti riikidest ja kolmest Põhjala riigist, mis on praegu Euroopa Liidus. Aga see Hiina autode asi: kui te peate silmas Teslasid, mis on Hiinas ehitatud, siis see tuleb mulle muidugi üllatusena. Ma ei tea, kas see teema on ilmtingimata just ELAK‑i arutada. Aga ma arvan, et me peaksime seda arutama küll, jah. Siin on teatav kognitiivne dissonants.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui läheme läbirääkimiste juurde, on tulnud üks avaldus. Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud avalduse istungi pikendamiseks. Fraktsioon teeb ettepaneku tänast, 5. novembri 2024 täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Seda avaldust me peame hääletama. Asume seda ette valmistama. Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku tänast, 5. novembri 2024 täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastu 11 ja 1 oli erapooletu. Ettepanek leidis toetust. Nüüd läheme läbirääkimiste juurde ja läbirääkimistel saavad sõna fraktsioonid. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetav rahvaesindus! Peaministrit praegu ei ole, kuid ma siiski markeerin ära selle, et Euroopa Parlamendis on alanud komisjoni kandidaatide kuulamised. Loodetavasti lähevad need jõudsasti. Mul oli täna hommikul vestlus tulevase kaitsekomisjoni liikme Andrius Kubiliusega. Meie huvides on, et kaitsevoliniku portfell disainitakse tegelike pädevuste võimaldamiseks. Siin ma tahan ära märkida ühe küsimuse. Ees seisab ka Kaja Kallase kuulamine. Jõudu Kaja Kallasele selle kuulamise edukal läbimisel! Kuid ma märgin ära, et Isamaa on pöördunud parlamendi juhatuse poole küsimusega, mis teeb nõutuks. Nimelt, Eesti Vabariigi seadus ütleb, et komisjoni liikme kandidaat peaks tulema ka rahvaesinduse ette kuulamiseks. See kahekõne, ma arvan, on vajalik, tarvilik ja meie seaduse nõue on selline. Kahju, et valitsus on võtnud sellise nõutuks tegeva positsiooni, et ta ei pea seda võimalikuks. Ma arvan, et see ei ole kohane. Ma küsisin härra peaministrilt selle kohta – meil seisavad täna öösel ees põnevad tunnid seoses Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste finaaliga –, milline on Eesti aktiivne käsitlus sellest, kuidas Euroopa mitte ei kaugeneks ükskõik millise kandidaadi võidu puhul Ameerikast, vaid läheneks talle. Tõepoolest, see [eeldab] uut lehekülge, positiivset initsiatiivikust. Peaminister ütles, et tema kõnes see visioon sisaldus. Selles oli üks lause, et Atlandi-ülene suhe on Euroopa Liidus eriline. Sellele ma kirjutan kahe käega alla, kuid sellest ei piisa reaalse poliitilise agenda disainimiseks. Euroopa poliitiline juhtkond peab selgelt adresseerima neid koostööhuvisid, mis Euroopal on suhetes Ameerika Ühendriikidega, ning pakkuma välja oma lahendusi, mis puudutavad tollipingeid ka praeguse administratsiooni ajal – teras, Euroopa autotööstus ja nii edasi – ja mis puudutavad kahtlemata ka Euroopa siirast valmidust julgeolekusse rohkem panustada. Euroopa tänane ambitsioon ei ole piisav. Nüüd kõnelen kõige tähtsamast küsimusest, mis meie kontinendi ees on: see on Venemaa agressioonisõja jätkumise küsimus. Tuleb nentida, et president Zelenskõi meeleheitlik pöördumine vaba maailma poole, mis puudutas tema viiepunktilise võiduplaani toetamist, ei ole kahjuks saanud vaba maailma poliitiliste juhtide poolt piisaval tasemel peegeldust. Berliini kohtumine oli samal nädalal ja me nägime selle tulemeid. Need ei ole paraku piisavad. Euroopa vaade ning Eesti vaade Euroopas peab olema selline, et Ukraina kaitseks ja toetamiseks, Ukraina võiduplaani toetamiseks vajame me nii läänemaailma uut paradigmat – seda Ukraina abistamiseks sõjaliselt – kui ka täiendavat sanktsioonipoliitikat. Viimane, 12. sanktsioonipakett jõustati juunikuus. Pärast seda on saabunud vaikus. See ei ole hea signaal – vaikus. Peaminister kinnitas, et sanktsioonirežiim on toiminud ulatuslikult. Ma ütleks, et me näeme tõsiseid probleeme, eriti mis puudutab keskse sanktsioonipoliitika raskuspunkti ehk Venemaa toormekaubanduse tõkestamist. Me näeme, et paraku on õnnestunud Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida. Seetõttu peab olema Euroopal, ka uuel Euroopa Komisjonil, tõhusam vaade, kuidas seda tõkestada. Kõneledes julgeolekust, Isamaa üleskutse on olnud selline: toetame tuleva vaates kõiki julgeolekuhuvisid paremini teenivaid Euroopa initsiatiive, alates kaitsetööstusest ja kaitsevõlakirjadest. Meie vaade on praegu akuutses julgeolekukriisis kindlasti see, et Eestil [tuleks] avada Euroopa Komisjoniga dialoog, et [meil] võimaldataks kasutada Euroopa Liidu struktuurivahendeid selle finantsperspektiivi raames ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks. Eesti Vabariigi valitsuse poliitiline ambitsioon ei ole olnud piisav ka meie enda Kaitseväe juhtide sõjalise nõuande realiseerimiseks ehk 1,6 miljardi euro eest moonavarude soetamiseks. Isamaa selge sõnum on olnud see, et ainuüksi 20% Euroopa Liidu struktuurivahendite suunamine riigikaitsesse võimaldaks meil opereerida täiendava 800 miljoni euroga. Rääkimata sellest, et kui kehtivas Euroopa finantsperspektiivi raamistikus selline poliitikavõimalus oleks, võimaldaks see teistel riikidel samamoodi käituda. Üks asi julgeoleku kõrval on majandus, Euroopa konkurentsivõime. Siin tuleb nõustuda Mario Draghi raporti diagnoosiga, et Euroopa majanduses on vaikne kahanemine, vaikne agoonia. Nii iseloomustas seda Draghi. Ja selle probleemi peab Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik Euroopa Liidu tasemel jõudsasti püstitama. Enne "Fit for 55" õigusaktide paketi realiseerimist kõnelesid Euroopa tööandjate organisatsioonide hinnangud halduskoormuse mõju kohta Euroopa majanduskasvule 4–6%‑st Euroopa SKP‑st. Need on rahamahud, millega me opereerime enne "Fit for 55" [vastuvõtmist]. Meie Euroopa Liidu konkurentsivõimet silmas pidav poliitikakäsitlus peab olema initsiatiivikas. Üks asi on võtta üle Euroopa Liidu õigust üksnes taotletava minimaalse kontuuriga, kuid see ei ole piisav. Me näeme, et ka praeguse valitsuse ajal jätkub massiivse bürokratiseerimise trend, ja selle tasakaalustamiseks me vajame seda, et ka jõustunud või mittekehtivat, kuid tulevikus realiseeruvat Euroopa Liidu õigust [saaks] revideerida. Bürokraatia tagasipööramise initsiatiivi käsitlus peab olema Eestis tervemõistuslik. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ütles minu küsimusele vastates, et me saame [ainult] kindla peale minna. Aga kui me ei määratle [oma seisukohti], meil ei ole nii-öelda ontoloogilist käsitlust, kes me oleme ja mida me taotleme Euroopa Liidu konkurentsivõime puhul, siis ei ole tegelikult ju ka realistlik otsida toetajaid. Nii et me peaksime seda tegema jõudsamini ja siin peaks olema selge käekiri. Me ei oota valitsuselt mitte loidust, vaid initsiatiivikust majanduse perspektiivis. Me ootame valitsuselt ka julgeolekuküsimustes initsiatiivikust. Ja hetkel seonduvad kõige akuutsemad küsimused loomulikult Euroopa ja Ameerika kahepoolsete suhetega – sõna otseses mõttes täna öösel. Aitäh!

Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun! (Anti Poolamets küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Peaminister on kadunud. Vahel kadus ka Kaja Kallas ära, nüüd on käes Michali kord. Loodan, et ta leiab tee kõige tähtsama teema aruteluni, sest ta ka ise peab seda teemat väga oluliseks. Aga ma kuulasin peaministri kõnet ja võin seda tõlkida maakeelde. Euroopa Liit peab veel kiiremini föderaliseeruma – nii ma sain peaministri kõnest aru –, [tuleb] veel rohkem suveräänsuse äraandmist. Seda võite tõlkes lugeda. Tõepoolest, parlament on meil põhiseaduse järgi ühekojaline, mõistagi, enesestmõistetavalt. Paraku käib põhiseaduslik nihilism liberaalse režiimi juurde kohustuslikus korras. Nii mulle tundub. Trepialune Euroopa Liidu asjade komisjon on muutunud üha rohkem de facto parlamendi teiseks kojaks, mis täidab üha rohkem föderaalse Euroopa [Liidu] seadusandluse maaletooja ebaseaduslikku rolli. Meile hingab kuklasse tsensuuriseadus, vaenukõneseadus, mis siis, et see on täiesti ebaseaduslik, täiesti põhiseadusvastane. Eesti põhiseaduse, inimõiguste konventsioonide, kõige selle vastane tsensuuriseadus – te teete seda ikka! Te teete seda. Ja seda tehakse Euroopa Liidu survel. Te surute maha konkurendid, vaba mõtte ja vaba sõna, vaatamata sellele, et peaminister selle [olulisust] just toonitas. Sõnad ja teod ei lähe mitte kuidagi kokku. Liberaalne partei on osutunud kõige tähtsamaks käteväänajaparteiks. Mäletame, kuidas Maris Lauri tuli seda meile kaela suruma ja seletas, et see ei ole vihakõne, see on vaenukõne. Sõbrad, vaadake ikkagi sisu ka! See on konkurentide mahasurumise seadus, see on 1934. aasta hõnguga seadus. Euroopa Liidu paradoks on, et nii nagu juhid ees, nii teised järel. Euroopa Komisjoni lastakse juhtima inimene, kelle suhtes on üleval kahtlus suurejoonelises kokkumängus ravimifirmadega COVID‑i ajal. Muidugi, tõendid selle kohta kaovad nagu tippkorruptsiooni puhul ikka, olgu see Eestis siis Tallinna Sadama suur korruptsioonijuhtum või Eesti 200 edukaima hääletooja Johanna-Maria Lehtme ja Slava Ukraini [juhtum], kus mitte miski ei liigu. Jah, Eesti 200, teie kunagine liige on toonud Eesti rahva hulgas Ukraina toetamisele kõige suurema kahju. Te ei tee mitte midagi selle [uurimise] nimel. Teie endine esimees Tsahkna ütleb, et mis siis – mis siis! –, milles asi. Ja te võitlete enda arvates Ukraina eest. Tehke midagi, et vähemalt oma mustad plekid maha hõõruda mingi vänge seebikiviga. Te ei tee seda, te ainult praalite. Euroopa Liidu kõrgeks välisesindajaks edutatakse Kaja Kallas, kes jäi vahele Vene-äriga, perekondliku Vene-äriga, ning vassis ja salatses oma tulude osas. Te kõik toetasite sellist häbematut ja üdini plekilist tegelast Euroopa kõrgemale ametikohale [pürgimisel]. Kas tõesti kedagi [teist] võtta ei olnud? Vaadake saali, juba praegu ma näen siin inimesi, kellel ei ole sellist taaka seljas, aga te saadate sinna kõige plekilisema. Eks ämma kapp ole põhjatu nii nagu praeguse Reformierakonna peaministri kunagise rahastamisskandaali peategelase puhul. Ämma kapp on põhjatu! Autorollo skandaali peategelane edutati Euroopa järelevalveorganisse – see on ju absurdne. Ikka leiti kõige rohkem määrdunud inimene. Nii et Eesti on esikohal – ma arvan, mul ei ole kindlat statistikat – üdini plekiliste inimeste saatmisel Euroopa Liidu juhtorganitesse. Üks esikoht on meil käes! Forsseeritud rohepööre; maksude kehtestamise õiguse kaaperdamine CO2-maksude kaudu; kogu energiasüsteemi, transpordi- ja isegi ehitusvaldkonna ümberkujundamine; põllumajandusele uute koormiste kehtestamine; uskumatu bürokraatiatsunami; rohepööre inimtekkelise kliima soojenemise hüsteeriat õhutades; kestlikkusaruanded kõigile ettevõtjatele; ja juba kehtestatakse üle saja sotsiaalse soo. Peaminister, kas tõesti on suvasooliste teema see suur ülesanne, mille jaoks teid siia kutsuti? Või peaks see olema julgeolek ja toimetulek, nagu mina arvasin? Muide, hüsteerial on tagajärjed. Paljud noored räägivad, et sellisesse inimese poolt hävitatud loodusega maailma nad ei tahagi lapsi [tuua]. Kui kunagi on hüsteeria möödas, on tuhanded lapsed sündimata ja hüsteeria õhutajad on selle kaasosalised. Peaminister kiitles, et hulk energiaarendusi on käimas. Tuletan meelde, et Sri Lanka tegi rohepööret eriti eesrindlikult, aga see lõppes pankrotiga ja president põgenes paanikas. Loodame, et te lähete lihtsalt kusagile eraettevõtlusesse tööle ja saate teada, kust tuleb riigi maksuraha. Pärast seda oleks võib-olla kasulikum poliitikasse naasta. Rohepöörde käigus kaaperdatakse meie maavarad. Kontsessiooniseadus on väljatöötamisel. Muide, eelmine ELAK‑i esimees Liisa Pakosta rääkis, et Euroopa Liit nügib meid maavarasid välja kaevama. Aga tema vähemalt ütles, et me ei peaks seda neile nii kergelt lubama. Praegu lükatakse punast vaipa ette rahvusvahelistele ärikatele, kes peaksid meie varad välja kaevama. Esimesed 30 tonni on välja võetud. Seda püütakse neile lihtsamaks teha. Peaminister muudkui kiidab, kliimaminister loodab samuti fosforiidiga riigile sadu miljoneid kokku kühveldada. Eesti hakkab kaevandama kõike, mida kaevandada saab, et riik ikka teeniks haruldaste muldmetallide pealt. Muide, 60% neist tuleb akutehnoloogiate jaoks Kongost, kus lapstööjõud on väga levinud, nii et kaudselt peaksite mõtlema sellele, et lõpetada kõigepealt Kongos see inimvaenulik äri ära. Rail Baltic – sellest ei olegi mõtet pikemalt rääkida. Selleks tuleks moodustada riiklik komisjon nagu Lätis ja teha kindlaks, kuhu raha läheb ja kas seda üldse tuleb. Ukraina. Peaministriga olen ühes asjas nõus: [Venemaast] 25 korda suurema majandusliku jõuga Euroopa Liit ei pinguta piisavalt. Sõjalise abiga koonerdamine ei tähenda muud kui Ukraina vabadusvõitluse reetmist. Kui Euroopa Liidu riigid tahaks, siis nad suudaks [rohkem aidata]. Aga praeguses mahus abiga Ukraina okupeeritud alasid vabastada ei suuda, kõigi silme all agressor rühib edasi. Ei saa nii, et pool aastat jagatakse ühte õhutõrjesüsteemi. Meil on võimalus näidata eeskuju, kahjuks ei tulda meile järgi. Vähem föderaliseerumist, rohkem rahvusriiki! Aitäh!

Järgmisena Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun!

Kolm minutit juurde, palun!

Kolm minutit lisaaega.

Austatud eesistuja! Auväärt peaminister! Esiteks tahan tänada peaministrit küllaltki lakoonilise ja lihtsalt jälgitava ettekande eest sellisel olulisel teemal, mis puudutab Euroopa Liidu poliitika teostamist Eestis, sest paratamatult see puudutab ka seda poliitika osa, mis suures pildis peegeldub tagasi meile endile. Minu jaoks jäi ettekandest kõlama kolm põhilist teemat: julgeolek, Euroopa Liidu laiendamise edendamine Ukraina [võrra] ja meie enda majandus, eriti just konkurentsivõime mõttes. Lisaks [oli juttu] muidugi Eesti panusest Euroopa Liidu õigusloomesse, aga minu jaoks on see täiesti iseenesestmõistetav, nii et sellel ei taha ma pikemalt peatuda. Peatun kahel põhilisel probleemil või küsimusel ehk julgeolekul ja majandusel. Julgeoleku juures sai tõstatatud [neli] põhilist alateemat: Euroopa strateegilise ja julgeolekulise kiirenduse vajadus, kriisikindlus ning Ukraina toetamine ja Euroopa Liidu laiendamine. Kindlasti tuleb nõustuda, et need teemad, mille peaminister tõstatas, on äärmiselt olulised ja [need tegevused on] vajalikud, sest kõik see, mis toimub Ukraina sõjas, paratamatult suurendab üleilmseid riske ja ka riske meile. Tegelikult on kõik see oluline ka selles valdkonnas, mis puudutab üldist geopoliitiliste pingete tõusu maailmas. Veelgi enam, kui me räägime geopoliitilistest pingetest – kas kitsamalt, mis puudutab Ukraina sõda, või laiemalt –, siis paraku need pärsivad ükskõik milliste teiste eesmärkide täitmist, olgu siis Euroopa Liidus või Eestis. Nii et paratamatult tuleb nende teemadega tegeleda. Ja äärmiselt oluline on kaitsevõimekust arendada. Ma peatun korraks ka Ukrainal. Ukraina sõja lahendus saab olla ainult üks: Ukraina võit. Igasugused teised lahendused, [näiteks see, et] mingisugune osa okupeeritud maast jääb agressorile, paraku suurendavad agressori arusaamist, et mitte ainult ei ole võimalik agressiooni oma ambitsioonide täitmiseks kasutada, vaid seda peabki [tegema], sest see toob edu. See on paratamatult märkimisväärne risk Eestile, ükskõik mis muinasjutte keegi kuskil jututubades jutustab. Seetõttu saab peaministriga ainult nõustuda, et ülioluline on muuta Euroopa Liit ühtsemaks ja tugevamaks, on vaja suurendada kaitsevõimet ja koostööd selles valdkonnas. Eraldi toon välja kriisikindluse suurendamise vajaduse, sest see on kindlasti ka [valdkond], kus me ei tohi jääda pidama ainult sellele, mis puudutab Euroopa Liidu tasemel tehtavat. Kõike seda me peame ka ise tegema. Lähen majanduse juurde. Majanduses on eriline rõhk pandud konkurentsivõime tugevdamisele ja tootlikkuse kasvatamisele. Selleks on vaja keskkonda lihtsustada, et [tagada] majanduskasv ja tugevdada konkurentsivõimet, sealhulgas peavad olema kõikidele tagatud võrdsed võimalused. See kõik on kaheldamatult väga oluline ja õige. Aga paraku on just selles kohas midagi, mis minu jaoks tundub olevat häiriv. Nimelt see, et majandust kiputakse selles kontekstis käsitlema kui midagi isoleeritut, eraldiseisvat – peaaegu nii, nagu see tiirleks kusagil universumis kõigest ülejäänust eraldi –, kui eesmärki iseenesest, mitte vahendit millegi saavutamiseks. Majandus on sotsiaalse süsteemi osa. Sotsiaalne süsteem saab toimida ainult koos majandusega ja majandus ainult koos sotsiaalse süsteemiga. Ja sotsiaalne süsteem saab toimida ainult siis, kui see biosfäär, mis seda üleval hoiab, püsib sellisena, et see saab meie olemasolu garanteerida. Paraku sellele tegi peaminister ainukese viite kliimakindla majanduse kontekstis, tõsi, pärast küll mainis ka elurikkust. Siin tuleb mul paratamatult meelde Norra peaministri Gro Harlem Brundtlandi 1987. aasta aruanne ÜRO‑le, mille põhjal vormus arusaamine keskkonnasäästlikust arengust ja sellest, et majandust saab arendada ainult niimoodi, et see toimib kooskõlas keskkonna ja sotsiaalsete vajadustega. Seda on siiani rõhutatud suurel määral rohepöörde puhul, aga minu arust jäi see osa peaministri kõnes ääretult nõrgalt kõlama. Olin eelmisel nädalal Colombias elurikkuse konventsiooni osapoolte konverentsil Eesti delegatsiooni juhina. Kinnitan teile, et sealsed riigid, enam kui 180 riiki, tegelesid tõepoolest erakordselt keerulise teemaga, mis puudutab elurikkuse ja majanduse vahekorra paika panemist. Uskuge mind, see on rahvusvahelisel tasemel erakordselt keerukas. Majandus peaks mahtuma kuidagi looduse poolt ette antud piiridesse. Meenub veel see, et paar nädalat tagasi käis keskkonnakomisjonis rääkimas Euroopa Komisjoni [Eesti] esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun. Tuli välja, et seda, mis puudutab keskkonda, elurikkust ja kliima soojenemist, tuleb täiendada. [Tuleb] toimetada ühes kontekstis ja paraku tuleb seda arvestada ka majanduse arendamisel. Nii et siin on teatud vastuolu. Midagi ei ole teha, majandust tuleb arendada, konkurentsivõime peab suurenema, aga siin on omad piirid, mida peab igal juhul arvestama. Oleks tahtnud neid kuulda ka peaministri kõnes. Need on sotsiaalne keskkond ja looduskeskkond. Ma väga loodan, et need kõrvalejäämised olid juhuslikud, mitte sihilised. Sest kui see oleks teistmoodi, siis oleks sellel paratamatult meile endile, meie lastele ja ka järgmistele põlvedele ilmselt üsnagi keerulised tagajärjed. Pole midagi teha, me elame äärmiselt dünaamiliste muutuste ajal. Sellisel ajal ei tohi kindlasti olulisi asju silmist lasta. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kuulajad! Head kolleegid! Mul on au jagada teiega täna mõtteid Eesti Vabariigi panusest ja tegevusest Euroopa Liidu poliitika elluviimisel. Oleme osa ühendusest, mis jagab ühiseid väärtusi ja sihte, seistes demokraatia, vabaduse ja inimõiguste eest. Ühiselt tegutsedes oleme tugevamad ja suudame paremini toime tulla nii võimaluste kui ka väljakutsetega. Samas peame olema tähelepanelikud, et vältida liigset bürokraatiat ja üleliigseid regulatsioone, mis võivad pidurdada liikmesriikide arengut ja muuta ühiselt võetud eesmärkide [saavutamise] keerulisemaks. Eesti panus Euroopa Liidu poliitikasse on mitmekülgne ja püsiv ning samal ajal töötame me selle nimel, et meie panus aitaks Euroopa Liidul poliitikat kujundada arukalt ja tõhusal viisil. Soovin välja tuua mõned olulisemad suunad, kus Eesti tegevus on olnud märkimisväärne, kuid kus peame hoidma fookuses tasakaalu, et vältida ülereguleerimist ja liigset aruandlust. Eesti on digitaalse arengu eestkõneleja Euroopas. Meie pühendumus e‑teenustele ja küberturvalisusele on eeskujuks paljudele liikmesriikidele. Me panustame aktiivselt Euroopa Liidu ühiste digiteenuste ja küberjulgeolekupoliitika kujundamisse. Siiski näeme, et kiire arengu ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul on ülioluline vältida liigset reguleerimist, mis võib pärssida innovatsiooni ja ettevõtluse kasvu. Innovatsioon ja turvalisus peavad käima käsikäes, kuid me peame leidma tasakaalu, et bürokraatia ei muutuks digiarengu takistuseks. Eesti on pühendunud Euroopa Liidu eesmärgile saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Oleme alustanud ulatuslikku energiapööret, investeerides taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Kuid kliimameetmed peavad olema tõhusad ja elluviidavad ilma, et need muutuksid liigse regulatsiooni ja aruandluse tõttu koormaks, sest see teeb nende elluviimise keeruliseks. Seetõttu peaks jääma seisukohale, et kliimapoliitika peab olema paindlik ja arvestama liikmesriikide eripärasid, tagades samas kestlikkuse ja teostatavuse. Arvestades muutusi rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas, on Eesti panustanud Euroopa Liidu kaitsepoliitikasse ning tõstnud esile hübriidohtude ennetamise ja küberkaitse tähtsust. Kaitsevaldkonnas vajame Euroopa Liidus koordineeritud lähenemist, kuid samal ajal on oluline vältida liigset koormust liikmesriikidele, nagu aruandlus ja bürokraatia, mis võivad kahjustada operatiivset tõhusust ja reaktsioonikiirust. Kaitsepoliitika peab olema praktiline ja tõhus, keskendudes konkreetsete ohtude ennetamisele ja vastastele heidutuse loomisele. Eesti usub, et Euroopa Liidu tugevus peitub liikmesriikide koostöös ja solidaarsuses. Regionaalarengu algatused ja projektid, sellised nagu Rail Baltic, on hea näide, kuidas Euroopa Liit saab liikmesriike toetada. Siiski oleme näinud, et regionaalarengu projektidega kaasnevad tihti ülemäärane aruandlus ja bürokraatia, mis aeglustab ja komplitseerib nende elluviimist. Et edendada tõelist regionaalset arengut, peame lihtsustama protseduure ja vähendama liigset administratiivset koormust, nii et liikmesriigid saaksid kasutada ressursse ja jaotatud vahendeid tegelikkuses rakendamiseks. Eesti on alati seisnud tugevate demokraatlike väärtuste ja õigusriigi põhimõtete eest. Toetame Euroopa Liidu tegevust demokraatia ja inimõiguste kaitsel, kuid teeme seda teadlikult, et vältida liigset sekkumist liikmesriikide suveräänsusesse. Õigusriigi kaitsmisel on oluline usaldus liikmesriikide enda institutsioonide vastu ja toetav, mitte kontrolliv lähenemine, mis ei suurenda tarbetult järelevalvekoormust. Austatud kuulajad! Eesti tegevus Euroopa Liidus on suunatud sellele, et hoida ühendust tugeva …

Soovite lisaaega või?

Jah.

Palju? Minut?

Minut.

Üks minut lisaks.

… ühtse tulevikuvaatega. Eesti soovib teha konstruktiivseid ettepanekuid ja pakkuda lahendusi, mis võimaldavad liikmesriikidel tegutseda tõhusalt ilma liigse administratiivse koormuseta. Ainult tasakaalus koostöös ja vastastikuse usaldusega suudame lahendada tänapäeva keerulisi väljakutseid ja viia Euroopa Liitu tugevamana edasi. Tänan teid. Aitame kujundada meie ühist tulevikku ja seista Euroopa väärtuste eest, tehes seda mõistliku ja tasakaaluka poliitika toetajana. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Kristo Enn Vaga, palun! (Kristo Enn Vaga küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Aitäh, hea istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Lugupeetud peaminister! Head kuulajad! 15. septembril 2003 teatas Eesti suurim ajaleht oma esikaanel: "Euroopa, me oleme kohal!" See oli päev pärast edukat rahvahääletust, millega Eesti inimesed väljendasid soovi liituda Euroopa Liiduga. Tänavu täitus Eestil 20 aastat Euroopa Liidus. Selle aja jooksul on Eesti majandus kasvanud neli korda ja keskmine palk ligi viis korda. Eesti ettevõtetel on juurdepääs enam kui 450 miljoni [tarbijaga] turule. 20 aastat tagasi teatasime, et me oleme kohal, ja tänaseks oleme saanud üheks aktiivseimaks liikmesriigiks. Oleme veendunud, et kui Euroopa oleks rohkem Eesti nägu, siis oleksime veelgi edukamad nii digitaliseerimises kui ka välis‑ ja julgeolekupoliitikas. Peale täiemahulise sõja algust Ukrainas on Eestist ja meie regiooni partneritest saanud Euroopa välis‑ ja julgeolekupoliitika eestkõnelejad. Me mõistame, et Venemaa vallutushuvid ei piirdu ainult Ukrainaga, vaid need kujutavad ohtu kogu Euroopale. Seetõttu on hädavajalik, et me valmistuksime kaitseks. Me ei saa ainult toetuda teistele, vaid peame võtma vastutuse oma julgeoleku eest. Tugev Euroopa tähendab ka tugevamat NATO‑t ning meie tugevamat kollektiivset kaitset. Hea on tõdeda, et uues Euroopa Komisjonis saavad Balti riikide esindajad olulisi portfelle. Läti endine peaminister Valdis Dombrovskis juhib EL‑i majanduspoliitikat, Leedu endine peaminister Andrius Kubilius tegeleb Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisega ning meie endine peaminister suunab Euroopa välispoliitikat. See on tunnustus meie kiiretele selgetele sõnumitele ning otsustele. Eesti on olnud eestkõneleja Ukraina abistamisel. Meie algatatud miljoni mürsu initsiatiiv on olnud suureks abiks Ukraina kaitseväele. Tegime ka ettepaneku kasutada külmutatud Venemaa varasid Ukraina abistamiseks. Esimene samm on tehtud ning sel aastal laekusid esimesed maksed nende varade intressidest Ukrainale. Kuid me peame tegema rohkem, nagu viitas ka auväärt peaminister. Venemaa on täielikult üle läinud sõjamajandusele, samas kui Euroopa Liidu keskmised kaitsekulud jäävad alla NATO 2% eesmärgile. Euroopa ei ole oma julgeolekusse piisavalt investeerinud, mistõttu peame nüüd muutma oma mõtlemist ja suurendama kaitsevalmidust. Tuleb lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, et meie kaitsetööstus saaks kasvada ja areneda. Ursula von der Leyen tutvustas oma 2024.–2029. aasta poliitilist programmi, mille kohaselt on üks eesmärkidest [eraldada] Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks lisaks 500 miljardit eurot. Eesti pakutud Euroopa kaitsevõlakirjade emiteerimine võiks olla tõhus viis selle eesmärgi täitmiseks. Samuti tuleks suurendada liikmesriikide panust Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse. Euroopa Investeerimispanga rolli kaitsevõime tugevdamise rahastajana tuleb samuti suurendada, võimaldades sel rahastada ka täielikult kaitseotstarbelisi ehk sõjalisi objekte ja projekte. Investeering kaitsetööstusesse on selline win-win- ehk võit-võit-olukord, kus kasu saavad nii Euroopa majandus kui ka meie julgeolek. Lisaks peab ütlema, et kõige parem asi, mis saaks Euroopa kaitsetööstuse arendamisel juhtuda, on Ukraina liitumine Euroopa Liiduga, kuna Ukraina kaitsetööstus on hetkel vaieldamatult Euroopa parim ja kaasaegseim. Aga nüüd peatungi Euroopa Liidu laienemise teemal, mis on üks uue Euroopa Komisjoni prioriteetidest. Eesti seisab vankumatult Euroopa Liidu avatud uste poliitika jätkamise eest. Fookuses on eriti Ukraina ja Moldova toetamine, aga ka koostöö Balkani riikidega. Euroopa Liidu laienemisel on mitu positiivset mõju kogu liidule. Majandusühendusena on meie konkurentsieelis avatud siseturg ning sel aastal on käivitunud suur debatt selle üle, milline selle ühtse siseturu tulevik välja näeb. Lihtne lahendus meie turu konkurentsi[võime] tõstmiseks oleks ilmselgelt turu laiendamine. Iga uus liikmesriik annab meie inimestele, ettevõtetele, teenustele ja kaupadele võimaluse leida lihtsalt uusi tarbijaid. Mida suurem on turg, seda tugevam on Euroopa Liit ka globaalsel tasemel. Lisaks suurendab Euroopa laienemine väga selgelt Euroopa julgeolekut. Venemaa agressiivne käitumine on suunatud ennekõike just nende riikide vastu, mida ta peab või pidas oma mõjusfääris olevaks ja mis ei ole Euroopa Liidu ega ka NATO liikmed. Seega, mida rohkem on Euroopas riike, mis kuuluvad Euroopa Liitu või NATO‑sse, seda vähem on Venemaal võimalusi jõuga oma ambitsioone rahuldada. See puudutab väga selgelt ka Lääne-Balkanit, kus riikide puhul, kes ei ole veel Euroopa Liidu liikmed, on selgelt märgata Venemaa ja Hiina huvi nende riikide asjadesse sekkumise vastu. Ühtse Euroopa Liiduna ei luba me oma liikmesriikidega nõnda käituda. Selle ilmestamiseks oleme kehtestanud ulatuslikud sanktsioonid Venemaa vastu, et agressor isoleerida. Tugevdame jõuliselt oma välispiire nii lõunas kui idas. Kaitsmaks oma ettevõtteid ja tööstusbaasi, rakendas Euroopa alles hiljuti tollitariifid Hiina toodetud elektriautodele, kuna oli selgelt näha, et Hiinas toimus konkurentsiväline riigi sekkumine. Euroopa Liit on seega elujõulisem kui kunagi varem ning laienedes suureneb meie mõju veelgi. Lõpetuseks tahan tänada Euroopa Liidu asjade komisjoni endist ja ka praegust esimeest, kellega koostöös oleme pidanud väga põhjalikke, sisulisi ja ka avalikke debatte Euroopa Liidu poliitika menetlemisel. Euroopa ei ole kuskil kaugel ega otsusta meie eest. Euroopa oleme meie ja me anname ka edaspidi oma panuse, et Euroopa oleks konkurentsivõimeline, turvaline ning innovaatiline. Aitäh teile!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! Ekstsellentsid! Euroopa Liit on olnud aastakümneid maailma üks edukamaid sõjavastaseid projekte. Me oleme isegi pikaks ajaks unustanud, mis oli Euroopa Liidu loomise alus ja mõte. Nüüd oleme pidanud seda meelde tuletama. Ja seetõttu ei ole mitte midagi imelikku selles, et Euroopa Liidust rääkides tõuseb meil julgeolekupoliitiline aspekt esikohale, sest Euroopa Liidu välispoliitika on muutunud meie enda kaitsepoliitika ja julgeolekupoliitika käepikenduseks ja vastupidi. Eesti 200 seisab kindlasti selle eest, et selgitada oma Euroopa Liidu partneritele rohkem selle olukorra tõsidust, mis meil on seoses Ukrainas toimuva sõjaga. Meil on tunne, et selle hädaolukorra tõsidus, nii-öelda state of emergency ei ole igal pool ühtemoodi kohale jõudnud. Seetõttu me peame veel maadlema nende teemadega, et kui aktiivselt ja kui suures ulatuses me peame Ukrainat aitama, et meie sõjavastane projekt õnnestuks ka Euroopa Liidu lähimas perifeerias. See mõjutab meid kõiki, mitte ainult Eestit ja [teisi] Balti riike või Ida-Euroopat, vaid kokkuvõttes ka Lääne-Euroopat ja Kesk-Euroopat. Sellepärast, et just sellel julgeolekupoliitilisel tugevusel on põhinenud meie majanduslik õitseng ja eriti nende riikide majanduslik õitseng, kes on nautinud seda, et nad on suutnud hoida oma riigikaitsekulutusi väga madalal ja saanud suunata seda raha mujale. Aga nüüd on aeg tegeleda ka julgeolekuga. Seetõttu seisab Eesti 200 kindlalt ka selle eest, et toetada Euroopa Liidu laienemispoliitikat ning toetada võimalikult hästi Moldova ja Ukraina liikumist Euroopa Liidu suunas. Gruusia puhul peame kahjuks tõdema, et hetkel saame Gruusia rahvaga ainult mõtetes kaasas olla ja nende eest palvetada, et neil paremini läheks. Kahtlemata on peale välis- ja julgeolekupoliitiliste eesmärkide veel mõned olulised teemad, mille eest peaksime Euroopa Liidus seisma, sest meie suurem ühine eesmärk on ikkagi ühisturu [tugevdamine]. Ja olulised väärtused, mida Eesti 200 on pidanud tähtsaks rõhutada meie Euroopa Liidu suunalistes algatustes, on eelkõige digitaalse asjaajamise ja digitaliseerimise teemad. Alati oleme pidanud neis aruteludes, mis puudutavad Eesti seisukohti, seda teemat sisse tooma. Kindlasti peaksime perspektiivis mõtlema ka uute üleeuroopaliste suurprojektide teemale. Peale selle, et meil on ehitamisel oluline põhja-lõunasuunaline raudteeühendus, peaksime vaatama kaugemale. Mis toimub meil järgmistel kümnenditel energeetikas? Kas me suudaksime [jõuda] sinna, et me ühendame Lääne‑, Kesk‑ ja Ida-Euroopa energeetiliselt uute äärmiselt võimsate ühendustega, ja suudaksime ka energia hinda erinevate Euroopa riikide jaoks tasakaalustada ja madalamaks muuta? Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Mis puudutab seda, kuidas vähendada Euroopa regulatsioonidega seoses bürokraatlikku koormust, siis on meil siseriiklikult kaks väga head näidet. Euroopa Liidu asjade komisjon tõepoolest ei võta direktiive üle, vaid me tegeleme direktiivide ülevõtmisega siin suures täiskogu saalis siis, kui me ka oma seadusloomega tegeleme. Üks näide on konkurentsidirektiivi nõuete ülevõtmine, mille käigus on Eesti 200 seisnud selle eest, et seda [tuleb] teha võimalikult lihtsalt, mitte luues uusi menetlusliike, ja minimaalsel moel, et kaitsta oma ettevõtluse konkurentsivõimet. Teiseks on vaenukõneseaduse temaatika, milles on Eesti 200 seisukoht samamoodi olnud see, et tuleks hoida seda võimalikult minimaalse regulatsiooniga, mitte tekitada täiendavalt bürokraatlikke nõudeid ja joosta selle algatuse eesotsas isegi enne lipukandjat. Keskkonnaeesmärkide osas võiks meelde tuletada seda, et me oleme nii mitmeski teemas Euroopa Liidus esirinnas. Meil on põllumajanduses ligi veerand [maast] mahemaa, mis on kogu Euroopa Liidus teisel kohal pärast Austriat. Ja ligi 30% meie maismaast on juba praegu majanduslike piirangute all. Nii et kui me arutame seda, et me peaksime Euroopas mingites teemades ühiselt pingutama, siis me peaksime vaatama ka seda, mis on meie stardipositsioon, sest kindlasti ei ole Eesti huvides pingutada üle ja võtta endale [eesmärgiks] sama suurt tükki kui need riigid, kes on mingis osas meist oluliselt tagapool. Sellisel juhul me lihtsalt piiraksime iseennast liiga palju ja halvendaksime oma konkurentsivõimet. Lõpetuseks toon välja veel ühe aspekti, mida siin on mainitud seoses Riigikontrolli auditiga. Kuidas ise saada paremaks Euroopa Liidu õigusloomes ja nende küsimuste menetlemisel? Minu jaoks oli natukene üllatuslik siia Riigikokku tulles kuulda, et ELAK‑i teemad on sellised, mille võib valdkondlikus komisjonis umbes 15 minutiga ära menetleda, et need ei olegi nagu olulised, sest kusagil on mingi komisjon – Euroopa Liidu asjade komisjon –, mis nendega tegeleb. Aga tegelikkuses asjad ju nii ei ole. Me peaksime siin peeglisse vaatama ja nii, nagu me oleme keskkonnakomisjonis ette võtnud, tegelema kogu sisulise aruteluga ja huvigruppide kaasamisega just nimelt valdkondlikes komisjonides, võttes selleks rohkem aega ja pingutades ise rohkem. Aitäh!

Aitäh! Fraktsioonide kõned on lõppenud. Kas peaminister [soovib sõna]? Palun, peaminister!

Aitäh, austatud juhataja! Ma tänan kõiki kolleege selles debatis osalemast. See on väga oluline debatt. Ja kui ka tulevikus on märkusi, siis hea meelega kuulame ja kindlasti saate kaasa lüüa, sest lõppkokkuvõttes, nagu öeldud, Euroopa Liidu õiguse kujundajad ja nende reeglite tegijad, nendes protsessides kaasarääkijad istuvad ikkagi siin saalis. Nii et aitäh kõigile veel kord! Ja ühe vea parandan ära. Hea kolleeg Urmas Reinsalu, kelle sõnavõttu ma tähelepanelikult krapi vahendusel kuulasin, ei olnud kursis sellega, et valitsus on otsustanud siiski 1,6 miljardi euro eest täiendavat laskemoona hankida. Selleks antakse kaitseministrile võimalus [korraldada] hanked, Kaitseministeerium saab esimesel võimalusel need hanked ära teha. Hankeperiood on 2025–2031, see jaotatakse aastate peale. Sellel on palju erinevaid põhjusi, muu hulgas see, et tegemist ei ole päris nende rakettidega, mida aastavahetusel Selverist saab [osta], nii et seda tuleb planeerida ja siis hankida.

Urmas Reinsalu, vastusõnavõtt. Jah, teid mainiti.

Lugupeetav peaminister! Ka mina kuulasin tähelepanelikult teie seisukohti. Isamaa on osundanud juba üle aasta, et Kaitseväe juhatajad on andnud tungivaid nõuandeid see moonahange venitusteta teha, aga see ei ole realiseerunud. Paraku [hõlmab] riigi eelarvestrateegia ambitsioon aastateks 2025–2028 NATO mõõdikute järgi Eesti sõjaliseks kaitseks ettenähtud vahendite suurendamise võrreldes aastate 2024–2027 riigi eelarvestrateegiaga vaid 350 miljoni euro ulatuses. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus – härra peaminister märkis irooniliselt, et tegemist ei ole säraküünalde ostmisega aastavahetuseks – on öelnud, et poliitilise ja rahastamistahte olemasolul on võimalik see moon täies mahus soetada aastatel 2025–2028. Isamaa osundus on, et seda peaks peegeldama ka riigi eelarvestrateegia, mis paraku seda selle ambitsiooni realiseerimiseks ei tee. Sõnad ja teod peavad käima kokku. Liiga palju oleme kaotanud kallist aega, mille tulemusena on see hangitav moon paraku kallinenud.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Meie tänane esimene päevakorrapunkt on läbitud.