Arupärimine narkootikumide leviku kohta (nr 650)

Tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 18. septembril käesoleval aastal esitatud arupärimine narkootikumide leviku kohta. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku. Palun!

Tere jälle! Suur tänu, et me saame nii kiiresti selle teema juurde minna! Oleme samal teemal siin Riigikogus diskussiooni juba korraldanud, aga olukord pole vahepeal paremaks läinud. Eesti on endiselt üledoosisurmade poolest maailma esireas ja eriti puudutavad narkosurmadega seotud statistikanumbrid noori. Me kaotame inimesi ja see on kahtlemata riigi jaoks tõsine murekoht. Sellepärast oleme terviseministrile esitanud küsimusi, et aru saada, kuidas riigi poliitika vahepeal on järeldusi teinud ja mis on plaanid üledoosisurmade arvu vähendamiseks Eestis. Ma päris kõiki küsimusi ei hakka ette lugema, ma eeldan, et ministril on mugavam kohe vastama hakata. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli terviseminister Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, viimaste aastate narkosurmade vähenemise trend on pöördunud ja nii sel kui eelmisel aastal nende arv ehmatavalt tõusis, seda peamiselt turule jõudnud kangete sünteetiliste opioidide tõttu. Aga vastan arupärijate esitatud küsimustele. Esimene küsimus: "Arvestades, et enamik kahjude vähendamise teenuseid on koondunud Harjumaale ja Ida-Virumaale, kuid üledooside probleem esineb kogu riigis, kuidas kavatseb valitsus laiendada nende teenuste kättesaadavust teistes piirkondades?" Tõepoolest, kahjude vähendamise teenuste vajadus on suurem, kui me suudame praegu [pakkuda]. See on väga paljude teemade puhul tervise- ja sotsiaalvaldkonnas niimoodi. Me näeme vajadust teenuste mahtu kasvatada. Praegu me ei räägi ainult Tallinnast ja Ida-Virumaast. Kahjude vähendamise keskused asuvad lisaks Tallinnale ja Ida-Virumaale ka Maardus, Paides ja Rakveres, aga teenuseid on võimalik kasutada ka teistes linnades. Näiteks Tartus pakuvad kaks apteeki kahjude vähendamise teenust ja on mobiilne kahjude vähendamise buss, mis liigub graafiku alusel eri linnade vahel. Teine küsimus: "Üledooside kasv tõi esile vajaduse kiiremate ja tõhusamate ennetusmeetmete järele. Milliseid konkreetseid samme on kavas astuda, et takistada uute ohtlike narkootikumide jõudmist tänavatele?" Uued ohtlikud narkootikumid jõuavad Eestisse sageli lähiriikidest – Lätist ja Leedust, aga ka mujalt. Mõneti on Eesti sihtturg, aga suuresti toimub transiit, nii et Politsei- ja Piirivalveamet tegutseb koostöös lähiriikidega, et tõesti selliste ohtlike narkootikumide liikumisele piir panna, need võimalikult kiiresti avastada. Kui me räägime rohkem Sotsiaalministeeriumi rollist, siis koostöös Siseministeeriumiga töötame välja varase hoiatamise süsteemi kavandit. Võib-olla olete ka meedias näinud, et vahel on ilmunud uudis uuest, ma ei tea, eriti kangest narkootikumist, pilt tablettidest ka juures. Oluline on, et kui politsei avastab, et on, ma ei tea, eriti kanged või mürgised või kuidagi tavapäratud narkootikumid turule jõudnud, siis tarvitajaid ka hoiatataks. Seda me meedia kaudu oleme proovinud teha. Selline süsteemne lähenemine ongi see, mida me välja töötame. Turul on näiteks segatud aineid ja on teada juhtum, kus retseptiravimi oksükodooni asemel müüdi tegelikult nitaseeni ja seetõttu üledoosid tulid kiiremini, sest nende kahe manustamise doos on erinev. Seda tüüpi info kiire kättesaadavuse tagamine tarvitajate jaoks saab ka elusid päästa. Kui tegemist on opioidi üledoosiga, siis meil tegelikult selle antidoot naloksoon on olemas. Varasema süsteversiooni asemel on olemas ka ninasprei, mida on palju kergem manustada. Üledooside ennetamiseks oleme laiendanud ja plaanime veelgi laiendada naloksooni kättesaadavust. Alates käesoleva aasta kevadest on politseipatrullide esmaabitarvikute hulgas naloksooni ninasprei, et neil oleks võimalik esimesena kohale jõudes seda kasutada. Kui nad jõuavad enne kiirabi, siis nad saavad ise anda kannatanule vajalikku esmaabi. Uuest aastast laiendatakse naloksooni kättesaadavust ka Tartusse, et Tartu elanikel oleks võimalik pärast lühikoolitust saada naloksoon endaga kaasa ja vajadusel seda kasutada. Sotsiaalministeerium peab läbirääkimisi ravimitootjaga, et naloksooni ninasprei saaks Eesti apteekides käsimüügiravimiks. Kolmas küsimus: "Uuringud on näidanud, et kanepi kättesaadavus võib teatud juhtudel vähendada uimastiüledoosidest põhjustatud surmade arvu. Näiteks USAs on leitud, et osariikides, kus on kanep legaliseeritud, on üledooside arv langenud umbes 20–35%." Kuidas mina hindan kanepi legaliseerimise või legaliseerimisest loobumise võimalikku mõju Eesti narkopoliitikas? On erinevaid väiteid kanepi legaliseerimise mõju kohta, aga see, et väheneb üledooside arv või mingisugune muu kahju, kindlalt tõestust leidnud ei ole. See on väga vaieldav ja üldiselt eksperdid ikkagi arvavad, et narkootilise aine legaliseerimine toob kaasa tarvitamise tõusu ja tarvitamise tõus toob kaasa suuremad kahjud. Näiteks kanepi puhul see puudutab enamasti vaimse tervise häireid ja liiklusõnnetusi. Nüüd, Eesti puhul, kui ma vaatan terviseministri seisukohast, siis kuna erinevad uuringud on näidanud, et kanepi legaliseerimise järel suureneb vaimse tervise probleemide arv, tulevad vaimse tervise haigusjuhud, mida ilma kanepi tarvitamise kasvuta ei oleks tekkinud, siis väidan, et Eesti tervisesüsteem ei ole valmis uue uimasti legaliseerimiseks. Meil ei ole piisavalt ressurssi, et pakkuda vajadusel tervishoiuteenuste kaudu abi nendele abivajajatele, on see siis sõltuvusest loobumiseks või vaimse tervise toetamiseks. COVID-i kriis tõi välja meie tervishoiu kitsaskohad ja uue uimasti legaliseerimine veelgi süvendaks probleeme, näiteks vaimse tervise spetsialistide abi kättesaadavust. Seega riigina meil ei ole eetiline kaaluda uimasti legaliseerimist, kui meil oleks [kohustus] tegeleda pärast legaliseerimist tekkinud kahjudega ja me teame, et meil võimekust nende suuremate kahjudega toimetulekuks praegu ei ole. Neljas küsimus. Tervise Arengu Instituudi uuringud näitavad, et 38% 15–16-aastastest õpilastest on enda sõnul tarvitanud mõnda narkootilist ainet ning Eestis on narkootikumide tarvitamisest tingitud surmade arv tõusuteel. Millised on ministeeriumi plaanid ennetustöö tõhustamiseks, eriti noorte seas? Ennetustöö puhul me teeme vahet [kaht liiki] ennetusel. Üks on ennetus enne tarvitamisega alustamist ja see on tõesti väga suur pingutus. Me räägime teadlikkuse tõstmisest – on need koolidele suunatud programmid või juhendid või veebilehed, terviseinfo või narkopunkt.ee ja spetsialistide koolitamine, kes õpilastega töötavad, et ennetada tarvitamist üleüldse. Teine ennetus, millega me tegeleme tõenduspõhiste programmide kaudu, on [see töö], kui noor on narkootikumi juba proovinud. Noorte seas esmakordselt narkootikumi tarvitamise trend on stabiilne või isegi langeb, aga murekoht on see, et kes kord on narkootikumi proovinud, seda korra tarvitanud, see teeb seda uuesti. Korduvtarvitajate osakaal teeb meile eriti muret. Aga seni on noorte seas üledoosisurmasid pigem vähe ja tõesti tuleb jätkata teadlikkuse tõstmisega, et nad ei tarvitaks aina uuesti. Sotsiaalministeerium näeb, et universaalse ennetuse tegemine on kõige mõistlikum. See hõlmab riskikäitumise ärahoidmist või vähemalt riskikäitumise vähendamist. Näiteks saab arendada vanemlikke oskusi programmi "Imelised aastad" abil, et kodus oleks suhted paremad, noor saaks vanematega rääkida ja riskikäitumist oleks võimalik ära hoida juba pere tasemel. Teaduslikud uuringud näitavad, et vanemlikud oskused on kõige olulisemad, et noored ei alustaks narkootikumide tarvitamist. Kui noor on narkootikume tarvitama hakanud, siis selleks, et pakkuda sõltuvusest vabaks saamise võimalust ja muud tuge õigete teenuste saamiseks, on meil tõenduspõhised ennetusprogrammid. Nende lühinimed on VALIK ja SÜTIK. VALIK on nõustamisprogramm kanepitarvitajatele, kes soovivad kas koguseid vähendada või tarvitamisest loobuda. SÜTIK pakub tugiisikut narkootikumide tarvitajatele, näiteks kogemusnõustajat ja abi sobiva teenuse leidmiseks, kui inimene soovib narkootikumide tarvitamisest loobuda. Aga aitäh ja hea meelega vastan küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile on. Kõigepealt kolleeg Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Riina Sikkut! Kui mina olin siseminister, siis, nagu meil ikka aeg-ajalt juhtub, jäädi vahele suure koguse kanepitaimede kasvatamisega. Ja puhkes suur aplaava, ajalehed kirjutasid ja kõik rääkisid ja tohutu probleem oli. Ja me võtsime kokku suurema seltskonna – seal olid ka terviseasutuste esindajad ja Sotsiaalministeeriumi esindajad –, et [arutada] kogu seda narkomaaniat ja narkootikumide levitamist ja kasutamist ja retsidiive, mis on riigile väga kallis. See kõik on tegelikult meditsiinisüsteemile väga kallis ja paljuski asjatu kulu tihtipeale, sest need inimesed ei tule sealt välja ja varem või hiljem surevad. Meie valitsus joosti maha, sellepärast et kui EKRE on valitsuses, siis on katastroof. Kas nüüd on midagi sarnast toimunud? Kas mingi ministeeriumide- ja ametkondadevaheline töögrupp, mis regulaarselt ja ka tulemuslikult tegutseks, on endiselt olemas?

Aitäh! Meil on narkopoliitika valge raamat, mille puhul Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium on pead kokku pannud ja välja töötanud sammud, mis tuleks lähematel aastatel astuda. See hõlmab ka varase hoiatamise süsteemi ja naloksooni kättesaadavuse parandamist. Need plaanid ministeeriumide koostöös on tõepoolest viimaste aastate jooksul selgeks räägitud, paika pandud, ja nüüd järk-järgult viime neid ellu. Ühest konkreetsest muudatusest ei piisa. Justiitsministeerium tegeleb karistuspoliitika ülevaatamisega, Siseministeerium oma valdkonnas võib-olla kättesaadavuse piiramisega ja Sotsiaalministeerium ennetusprogrammide ja tõenduspõhiste sekkumiste juurutamisega, mis on mõeldud nii narkootikumide tarvitajatele kui ka noortele. Nii et koostöös me tõesti oleme viimaste aastate jooksul edasi läinud, et meil oleks narkosurmasid vähem.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea minister! Te oma sõnavõtu alguses ütlesite, et narkosurmade trend on tõepoolest pöördunud tõusule, ja ta on pöördunud päris jõulisele tõusule. Ma vaatasin üle ka, millal see pööre toimus: 2021. aastast hakkas narkosurmade arv tõusma ja nüüd see on jõudnud üle kolme korra kõrgemale tasemele, kui see oli 2020. aastal. Me kõik teame, kuidas on Eesti majandus liikunud, mis toimub energeetikas ja nii edasi. Võib-olla see on kokkusattumus, aga kõik need asjad on juhtunud alates 2021. aastast, kui Reformierakond on olnud valitsuste juhtiv jõud. Kuidas teie hindate, kas see, et Eesti elu väga mitmes vallas alla läheb, ongi eelkõige Reformierakonna põhjustatud? Kas seal on mingi seos?

Aitäh huvitava küsimuse eest! Ei, tõesti, eksperdid sellist seost ei näe. Kui me räägime konkreetselt narkosurmadest, siis see on selgelt seotud sellega, et meil on turule jõudnud uued kanged narkootikumid, mida ei osata doseerida. Väga suur osa surmadest on just nende uute narkootikumidega seotud. Me tõepoolest Siseministeeriumiga koostöös pingutame, et inimesed teaksid, mis asi see on, mida parasjagu müüakse, ja kuidas seda doseerida. Ja muidugi Siseministeerium pingutab, et see ei jõuaks üldse Eesti turule. Koostöös lähiriikidega püütakse hoida need narkootikumid meie turule jõudmast. Tõesti, enne 2021. aastat politsei oli mingisuguste narkootikumide toomise ahelate lõpetamisel edukas ja me nägime, et see kajastus kohe [vähemates] surmades, aga kui Lätist jõudis siia midagi uut ja kanget, läks surmade arv üles. Aga kahtlemata tarvitamise mustreid võib mõjutada see, kas meil on koroona või sõda või mida inimesed tunnevad, milline on ärevuse tase ühiskonnas ja nii edasi. Aga [uimastite] füüsilise kättesaadavusega tuleb kahtlemata tegeleda ükskõik millise valitsuse ajal.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma juba eelmises koosseisus tõstatasin sotsiaalkomisjonis teema, et noored on hakanud rohkem narkootikume tarvitama, ja tegime paar istungit. Ka nüüd olen seda tõstatanud. Aga ministeerium tegeleb siiamaani ülikirglikult maitsestatud tubakatoodete maitsetega, millist maitset lubada ja mida keelata. Sellel on põhifookus. Minu küsimus on, kunas hakkab ministeerium sama kirglikult tegelema narkootikumide kättesaadavuse piiramisega noorte seas. Tahaks näha, et sellele suunatakse [rohkem] tähelepanu, tehakse meedia abil nii-öelda nügimist, [rääkides] nende kahjulikkusest. Kõike seda ma olen komisjonis rääkinud, aga sellega lihtsalt ei taheta tegeleda. Tegeletakse mingisuguste piparmündi- või kirsimaitsetega. Kunas te hakkate sellega tegelema? See on tõsine probleem.

Aitäh! Väga hea küsimuse püstitus! Tõepoolest, kui me vaatame noorte sõltuvusi, siis nikotiinisõltuvus on see, mis on kasvanud kõige kiiremini. Ministeerium peab tegelema kõigi sõltuvust tekitavate ainetega. Nüüd, vastuseks küsimusele: peamine erinevus tubaka- ja muude nikotiinitoodete puhul on see, et need on legaalsed ained, legaalsed tooted, mille puhul me tahame piirata kättesaadavust noorte seas ja atraktiivsust noorte seas. Seaduses on reguleeritud, kus ja kes võib neid müüa, milline on pakend, milline on maitse. Ja tõepoolest, Sotsiaalministeerium on seisnud selle eest, et noortele atraktiivseid maitseid ei peaks nikotiini- ja tubakatoodetel olema. Narkootikumid on illegaalsed. Meil ei ole võimalik seaduses tegeleda pakendite või maitsetega, sellepärast et neid ei tohi Eestis üldse müüa ega osta. Seega, kui me räägime õigusloomest, siis Sotsiaalministeerium arusaadavalt saab seaduse tasemel tegeleda tubakatoodete maitsetega, aga narkomaania või narkootikumide tarvitamise ennetus on teistsugune. Siin me räägime tõenduspõhistest programmidest narkootikumide tarvitajatele ja teadlikkuse tõstmisest nende noorte puhul, kes veel ei ole narkootikumide tarvitamist alustanud. Sotsiaalministeerium kahtlemata võtab tõsiselt nii nikotiinisõltuvust kui narkosõltuvust ja teeb ennetustööd noorte seas tervikuna. Ja nii nagu ma neljandale küsimusele vastates selgitasin, säärane universaalne ennetus on kõige mõjusam, et noored ei tegeleks riskikäitumisega, on see siis maitsestatud veip või kanep või mõni muu narkootiline aine. Tegelikult on oluline vältida tervikuna igasugust sellist käitumist.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Meenutan teile juhtumit peale europarlamendi valimisi, kui Ekspressi ajakirjanikud käisid valimispidude ööl kokaiini kiirtestidega mööda Tallinna, et teha selgeks, kui laialt levivad uimastid ringkonnas, kes kujundab Eesti narkopoliitikat. Kokaiiniga reageerides sinakaks tõmbuvate lappidega lahkusid ajakirjanikud peaaegu kõikidelt pidudelt, välja arvatud EKRE valimispeolt. Minu küsimus: kuivõrd mõjutab valitsuse otsuseid see, et koalitsioonierakonnad ise on narkootikumidega sina peal?

Aitäh! Tõepoolest on levinud väärarusaam, et on see siis alkoholism või narkootikumisõltuvus, see on seotud mingi teatud kitsa sihtrühmaga, et meil on kuskil joodikud või kodutud või sõltlased, kellega tuleb eraldi tegeleda. Nii alkoholi ja tubaka tarvitajaid kui ka narkootikumide tarvitajaid on meil igas eluvaldkonnas, igas vanuserühmas ja igas sissetulekurühmas. Seega ka ennetustegevused peavad hõlmama kõiki. Nüüd, konkreetselt valimispidude kohta ei oska öelda. Minu arvates on väga hea, et ajakirjandus sellele tähelepanu pöörab ja sellise uurimistegevusega tegeleb. Soovin jõudu! Aga saan kinnitada, et ma tõesti absoluutselt ei tunne, et narkopoliitikat on mõjutanud kuidagi kellegi isiklik tarvitamine või et koalitsioonipoliitikud oleksid Sotsiaalministeeriumi poole pöördunud [uimastite] legaliseerimise sooviga. Sellist asja ei ole. Ja sellist survet ma ka ei tunne.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma juba sain osaliselt vastuse oma küsimusele, kui kolleegid esitasid küsimuse, kas tegevus narkovõitluses on koordineeritud. Te vastasite, et jaa, on üks ümarlaud, teine tegemine, kolmas tegemine, lapsevanemad, politsei ja nii edasi. Aga seesama mure, mis siin saalis praegu on, on üle Eesti mure. See on jätkuvalt olemas. Ja peale selle narkojoobes noored levitavad internetis igasuguseid filme, mis vastupidi, nagu agiteerivad seda paha tegevust. Kas oleks vaja seadusi muuta ja [kui, siis] milliseid seadusi? Kas oleks vaja midagi rangemaks teha? Ennetamine on muidugi hea, aga me oleme seal, kus me olime aastaid tagasi, paremaks ei ole midagi läinud. Milliseid meetmeid te veel näete asja parandamiseks?

Aitäh! Sotsiaalministeerium vastutab ennetustegevuste eest, aga mina näen ikkagi vajadust parandada kahjude vähendamise teenuseid üle-eestiliselt ja sõltuvusnõustamise teenuse kättesaadavust. Oleks vaja täiendavalt rahastada neid teenuseid. Kas karistuspoliitikas midagi muuta – see on Justiitsministeeriumi vastutusala. Minu teada Justiitsministeerium töötab välja või kaasajastab narkopoliitikaga seotud karistusi, aga selle kohta detaile ma praegu ei tea.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Narkootikumid on probleem, eriti noorte hulgas. Ja te räägite siin kõike, mida tuleks ja peaks. Aga ise te tegelete igapäevaselt perekonna lammutamise projektidega, noorte hulluks ajamisega küll sellega, et ajate neil sooidentiteeti sassi, [õhutate] noorte kliimaärevust, saete nende turvatundelt ja vaimselt terviselt sedasi iga päev jalgu alt. Ja siis räägite narkovõõrutuseks asendusainete kättesaadavamaks tegemisest ja veel alles jäänud perede pilootkoolitamise projektidest, et nad oskaks noortele toeks olla. Kas te olete äkki mõelnud, et narkoprobleemi universaalseks ennetuseks oleks abi eelkõige sellest, et vaataks, kuidas taastada normaalne pereelu ja tagada peredele majanduslik turvatunne? Äkki lõpetate ära noorte seas soosegaduse propaganda ja lõpetate ära ka selle kliimahüsteeria? Ma arvan, et kohe väheneks noorte vajadus narkouima sukelduda. Mis te arvate sellest?

Aitäh! Kahtlemata, ärevad ajad mõjutavad ka noorte enesetunnet ja võimalik, et ka mingite ainete tarvitamist. Aga ei, soosegaduse ega kliimaärevuse tekitamisega Sotsiaalministeerium ei tegele. Ei ole tööplaanis, ei ole plaani sellega tegeleda. Aga [on vaja], et noored saaksid abi juba koolikeskkonnas, et koolipsühholoogil oleks võimalik hinnata noorte olukorda, suunata neid, ma ei tea, eneseabivahendite poole, et elus tasakaalu luua ja rõõmu tuua. Selle nimel me pingutame, et noorte puhul juba koolikeskkonnas ja täiskasvanute puhul töökeskkonnas oleks võimalik sekkuda, kui inimesel on mure või ärevus või kõrge stressitase. Me ei pea ootama, et nad saavad diagnoosi ja vajavad tervishoiuteenust. Tuleb võimalikult vara sekkuda, tehku siis noorele muret kliimaküsimused, peresuhted või koolis hakkamasaamine. Enamasti on võimalik varakult märgates ja sekkudes muret leevendada.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Muidugi oleks hea, kui meil oleks see universaalne ennetus korralik. Paraku võetakse politseilt ennetusraha kogu aeg vähemaks ja sellel on väga kiired tagajärjed. Aga ma küsin probleemsete kohtade kohta. Kui meil on näha, et elevant on toas, siis võiks vähemalt sellelegi reageerida. Mõelge ise: Rakveres, rahulikus maakonnalinnas, on ühe elaniku kohta kokaiinitarvitus suurem kui Tallinnas ja Tartus. See on ju ebanormaalne. Siis võiks ju koos politseiga midagi ette võtta, pidada just seal koolides loenguid. Proovige siis vähemalt tulekahju kustutada! Praegu on nii, et tuletõrjujad istuvad voolikutega ja las põleb. Midagi ei toimu. Ja politsei on täiesti saamatu, kui nii väikses kohas ei suudeta midagi ette võtta. Nii see asi ei saa edasi kesta. Mis on teie ettepanekud, kuidas kas või mõni tulekahju ära kustutada?

Aitäh! Tõesti, viimastel aastatel tehakse korralikku seiret, milline on narkootikumide kasutamine erinevates Eesti piirkondades. Ma olen täiesti nõus, et seda infot tuleks kasutada tegevuste sihtimisel. Seetõttu on meil näiteks kahjude vähendamise teenused ka Rakveres apteegis kättesaadavad. Samuti on kahjude vähendamise keskus Rakveres ja mobiilne buss võib sinna jõuda. Tõesti, erinevalt siis, ma ei tea, Viljandist või Põlvast on Rakveres see keskus olemas. Ja seireandmed tõesti näitavad, et see vajadus on seal olemas. Nii et ei ole kuidagi Rakvere muret ignoreeritud või sellest üle vaadatud. Aga kuna tegemist on kangete narkootikumidega, siis ei saa tähelepanuta jätta ka varase hoiatuse süsteemi. Ükskõik, kus Eestis tarvitajad on, kui tegemist on ohtliku ainega, mida on keeruline doseerida, siis tuleb seda infot kahjude ärahoidmiseks jagada. Ja see, et naloksoon on ka Rakvere politseinike esmaabikotis olemas, võimaldab üledoosi korral kiiret esmaabi anda.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Eestis suri narkoüledoosi tõttu 2020. aastal 117 inimest, 2021. aastal 135, 2022. aastal 138 ja 2023 rohkem kui 138. Ja mis puudutab seda aastat, siis statistikat veel lõplikku ei ole, kuid on andmeid Tervise Arengu Instituudilt, et tegelikult need numbrid on suurenenud ja suurenenud on ka kiirabi väljakutsete arv ja nii edasi, igasugused terviseprobleemid. Me teame ka seda, et kõik need üledoosid viitavad sellele, et see on ühest küljest politsei tegemata töö – see, et ta meil levib sellisel viisil ja niimoodi mõjub. Ka surmajuhtumite arv on tõusuteel. Ja loomulikult see väljendub ka meie perevägivalla numbrites: need numbrid on tegelikult suurenenud. Kuidas me ikkagi saame nende surmade arvu allapoole tuua?

Aitäh! Narkosurmade arv tõesti kõigub aastati. Vahepeal see jõudis mitte 138-ni, vaid 38 surmani. Me tegelikult saavutasime päris madala taseme. Aga sealt edasi on ta kasvanud, sest turule jõudsid kanged sünteetilised opioidid, mille doseerimine on tõesti keeruline ja inimesed surevad üledoosi tõttu. Nii et see statistika on muret tekitav ja koostöös pingutatakse, et need uued ained ei jõuaks Eesti turule. Aga kui nad siin juba on, siis kasutajad peavad teadma, mis asi täpselt liigub ja kui kange või kui mürgise ainega on tegemist. Teisalt ennetustegevus, et noored ei tarvitaks, või kui nad proovivad, siis neist ei saaks korduvtarvitajaid. Mõlemat pingutust on vaja, et meil oleks võimalik narkosurmade arv alla tuua. Ja tõesti see eelmise aasta muutus – kuna üledoosi saanud inimese puhul esimesena võib kohale jõuda politsei, siis politseil peab olema võimalik selle naloksooni ninaspreiga inimese elu päästa, kuni jõuab kohale kiirabi ja võtab patsiendi üle. See muudatus on eelmisel aastal tehtud. Kahtlemata, kui täiendavaid lahendusi on vaja, siis koostöös tuleb need leida. Praegu Sotsiaalministeerium näeb, et naloksooni muutmine käsimüügiravimiks on midagi, mis võiks kättesaadavust veel parandada, et üledoosi saanud inimesed saaksid abi kiiremini.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Hea terviseminister! Mulle väga meeldisid teie kommentaarid kanepi legaliseerimise ohtude kohta. Õiguskomisjon käis eelmisel aastal Haagis Europolis ning Europolis meile öeldi otse välja, et nad on jälginud riike, kus kanep on legaliseeritud, ja kahjuks seal, kus see on legaliseeritud, nagu teiegi mainisite, kasvab ka teiste uimastite kasutamine. Aga veel üks oluline aspekt: kasvab ka organiseeritud kuritegevus. Need käivad käsikäes. Kui on kellelgi kanepivarud, siis neid püütakse kaitsta, soovitakse relvi ja kahjuks kõikides nendes riikides on kasvanud ka organiseeritud kuritegevus. Ma tahtsingi küsida, kui palju ministeeriumil on informatsiooni selle kohta, kui lihtsalt on praegu kanep kättesaadav ja mida tehakse selleks, et see ei oleks nii lihtsasti kättesaadav. Ma olen palju lugenud, et kui noored juba kanepit tarvitavad, see on lihtsasti kättesaadav, siis nad hiljem hakkavad otsima juba palju kangemaid uimasteid.

Aitäh! Tõesti, tänan selle info eest, et organiseeritud kuritegevus on ka kasvanud pärast kanepi legaliseerimist. Täiesti nõus, et see on täiendav argument legaliseerimise vastu. Nüüd, kuna narkootikumide avastamine ja turult kõrvaldamine on politsei ülesanne, siis mul on keeruline midagi öelda. Ma oma teadmiste põhjal arvan, et kanepit kasvatatakse ka Eestis. Politsei tõesti tegeleb nende kasvanduste leidmise, likvideerimise ja kasvatajate karistamisega. Aga sünteetilised opioidid põhjustavad suurema osa narkosurmadest ja need jõuavad meile sageli piiri tagant. Vahel jõuavad need siia väga lähedalt piiri tagant, Lätist, aga vahel Venemaalt või Hispaaniast või kusagilt veel kaugemalt. Ja seal taga tõesti tavaliselt on mingi organiseeritud võrk, kes neid narkootikume üle Euroopa tarnib. Koostöös lähiriikidega püütakse sellele piiri panna.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, järgmisena avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja lõpetan ka ühtlasi meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.