Toiduainete käibemaks

Jõuame viienda küsimuse juurde. See on regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmanile ja küsimuse esitaja on hea kolleeg Siim Pohlak. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Viimaste aastate jooksul on toiduained Eestis läinud absoluutselt ebamõistlikult kalliks. Ja tänase valitsuse tegemiste ja tegematajätmiste tagajärjel on tegelikult ka teised esmatarbekaubad, nagu energia või nüüd ka sõidukite omamine, tehtud oluliselt kallimaks. See tähendab seda, et inimestel on tõsine probleem nende hinnatõusudega. Ja nüüd on Reformierakonna eestvedamisel ja sotsiaaldemokraatide kaasabil vastu võetud käibemaksu tõus, mis juulist jõustub ja viib Eesti Euroopa kahe kõige kõrgema toiduainete käibemaksu määraga riigi sekka. Meist eespool on siis ainult Taani ja seejärel Eesti oma 24%-ga. Ka kaupmehed, toidutootjad, rääkimata Eesti elanikest, on väljendanud muret, et toiduainete käibemaks on nii kõrge. Tegelikult oodatakse toiduainete käibemaksu langetamist ning ka kaupmehed on valmis kaasa tulema, et hindu alandada. Minu küsimus on järgmine. Juba paari tunni pärast on siin Riigikogus hääletusel EKRE esitatud väga hea eelnõu, millega me langetaksime toiduainete käibemaksu määra 5%-le. Ja minu küsimus on see, kas teie erakond plaanib täna seda head eelnõu toetada. Või on teil vähemalt mingisuguseidki plaane, et toiduainete käibemaks alla tuua, sellepärast et need hinnad on praegu ebaõiglaselt kõrged? Toiduained on ilmselgelt sundkaup, mille puhul inimesed ei saa valida, kas tarbida või mitte. Millised on teie plaanid?

Lugupeetud eesistuja! Aitäh esitatud küsimuse eest! Teema on tõesti väga muret tekitav. Toon fakte veel juurde. Eesti toidukorv on 9% kõrgem, kui on Euroopa Liidu keskmine. Toiduainete hinnad on viimaste aastate jooksul tõusnud pea 40%. Olles olnud päris tükk aega avalikus sektoris ja nüüd ka valitsuses, [saan öelda, et] ega see tänane olukord ei ole kindlasti viimase aasta küsimus, vaid see on kahjuks kujunenud välja väga pika perioodi jooksul erinevate valitsuste ja poliitikute otsuste tulemusel. Aga täna me otsime Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis lahendusi, kuidas tagada toiduainetele mõistlik hind, sest eriti muret tekitav fakt on see, et Eesti inimeste valmisolek tarbida kohalikku toitu on kahanenud viimastel aastatel. Toiduainete käibemaks on üks võimalik lahendus. Praegu on meil käimas koostöö Maaelu Edendamise Sihtasutusega, et analüüsida, kas käibemaksu alandamisel tegelikult oleks mõju, kellele see mõju on, milline on see mõju esmatootjatele ja kas oleks mõju ka hindadele. Selles mõttes hetkel põhjalik töö käib. Vaatame ka üle, milline on rahvusvaheline kogemus. Tõesti, õige on see, et kolm riiki Euroopa Liidu riikidest ei ole kehtestanud soodsamaid määrasid toiduainetele. Miks me ei saa kohe kindlasti hetkel toetada EKRE esitatud seaduseelnõu? [Põhjus] on see, et te esitate ettepaneku viia toiduainete käibemaks 5%-le. Meil on võimalik viia see kas 13%-le või 9%-le, juhul kui see valmisolek on olemas. Sellest tulenevalt ei ole võimalik seda eelnõu toetada. Ja teisest küljest me vajame põhjalikumat analüüsi, milline on selle mõju riigieelarvele ja kuidas ta lõpuks lõpphinda mõjutab. Hetkel on see analüüs meil töös.

Siim Pohlak, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Selle osaga võib nõus olla, et tegelikult mitte ainult tänane valitsus, vaid ka eelmine, Kaja Kallase valitsus on ilmselgelt selle hinnatõusu põhjustanud. Kaks viimast valitsust, ütleme siis niimoodi, parandan ennast. Aga ma arvan, et inimesed tahaksid analüüside, igasuguse arvutamise ja pöidlakeerutamise asemel ikkagi tulemusi, et tuleks mingeid häid uudiseid ka vahepeal Eesti poliitikast. Praegu tulevad järjest ainult halvad uudised: hinnad tõusevad, maksud tõusevad, riigilõivud tõusevad, elekter kallineb. Ühtegi head uudist ei ole. Ja nüüd te otsite ka põhjust, miks ei saa ikkagi EKRE 5%-lise [käibemaksu] eelnõu toetada. Miks te siis ei võitle Eesti inimeste eest? Euroopas on riike, kus see käibemaks on 0%, kus see on 5%, nemad on mingil põhjusel saanud seda teha. Miks teie vaatate ikkagi seda poolt, miks ei saa, mitte ei otsi [võimalust], kuidas saaks? Seega ma kutsun veel kord üles, et kaaluge juba täna EKRE eelnõuga kaasatulemist, sellepärast et selge on see, et vastasel juhul Reformierakond eesotsas rahandusminister Jürgen Ligiga surub teid ära. Ma võin ennustada, et valitsuse poolt toiduainete käibemaksu langetamist järgmise kolme aasta jooksul ei tule. Seega veel kord [ütlen, et] teil on väga hea võimalus! Ja ma küsin, millal täpselt on see tähtaeg või kuupäev, mis ajaks need analüüsid valmis saavad, mis ajaks [tehakse] konkreetne otsus, kas langetatakse toiduainete käibemaksu ja kui palju. Kui me lihtsalt analüüsime ilma tähtajata, ilma eesmärgita, siis on see unistamine. Mis see konkreetne tähtaeg on, millal tulevad vastused? Äkki te ikkagi kaalute täna EKRE väga hea eelnõu toetamist?

Aitäh selle täiendava küsimuse eest! Meil on planeeritud see analüüs valmis saada aprilliks, konkreetne tähtaeg on kolleegidele seatud ja töö käib. Nii et omalt poolt me kuidagi ei venita. Oleme ka erinevate partneritega meie sektorist kokku leppinud, et nad annavad meile sisendit, ka sellist, mis puudutab rahvusvahelist poolt. Kas me meie toidukaupade ja üldse meie toidutootjatega tegeleme ja mõtleme pidevalt läbi, kuidas neid toetada? Jah, seda me teeme. Kindlasti võib olla oluline mõju käibemaksumuudatustel, aga loomulikult on ka teisi mõjutegureid, mis hindasid ja kogu toidutootmist mõjutavad. Näiteks teeme me tegelikult nendel aastatel üle miljardi euro eest investeeringuid põllumajandussektorisse, sealhulgas toidutootmisesse, selleks et ettevõtjal oleks võimalik mõistliku hinnaga toiduaineid toota. Me jätkame nende investeeringumeetmetega ka sellel perioodil ja teeme juba hetkel kõik selleks, et ka järgmisel Euroopa Liidu [toetuste] perioodil [saaks] me piisavalt vahendeid Euroopast, et oma põllumehi ja toidutootjaid toetada. Lisaks on käimas arutelud Euroopa Liidu tasandil. Esmaspäeval sõidan Euroopa Liidu põllumajandusministritega kohtuma, kus me räägime kogu tarneahela toimimisest. Me täna näeme, et tegelikult esmatootjad võivad olla kõige keerulisemas seisus. Aga kuidas tagada õiglane tasu ja õiglane kohtlemine kogu selle toidutarneahela puhul? Nii et olulised arutelud käivad ka siin. Loomulikult, me näeme, et kogu toidutootmise konkurentsivõimet tõstab tegelikult ekspordivõimekuse tõstmine, et meie tootjatel tekiks rohkem turgusid. Just üleeile kohtusime Saudi Araabia suure delegatsiooniga, kes on väga huvitatud Eesti toodete eksportimisest sinna, aga ka meie põllumajanduses ja toidutootmises [kasutatavast] tehnoloogiast. Nii et me teeme kõiki samme selleks, et hoida ja toetada meie põllumajandusettevõtjaid ja toidutootjaid, et nad oleksid konkurentsivõimelised ja suudaksid hoida hinna võimalikult mõistlikuna.

Ja üks lisaküsimus, Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Nagu te ütlesite, on teil pikaaegne avalikus sektoris töötamise kogemus. Ja eks see paistab välja. Sõnad, nagu "analüüs", "töögrupp" ja "olulised arutelud", on avalikus sektoris levinud ja neid tavaliselt kasutatakse siis, kui mingi algatus tahetakse surmata, et see ei jõuakski kunagi tulemuseni. Siis tehakse analüüse, töögruppe ja muud. Sotsid on siin viimasel ajal aktiveerunud. Ma olen vaadanud teie kolleege, erakonnakaaslasi – mängitakse [koalitsioonis] siseopositsiooni, tehakse torkeid Reformierakonna suunas ja nii edasi. Aga tegelikkuses ikka ju joostakse kaasa selle poliitikaga, nii nagu see on, hääled saalis peavad ja nii edasi. Ma kutsuks teid üles olema julge. Kui te olete mures selle pärast, et Eesti inimeste toimetulek on raskenenud, siis tehke midagi päriselt ka ära, et seda parandada. Muidu see ongi selline mäng. Veel sissejuhatuseks [räägin sellest] kahtlusest, mida alati õhku visatakse nende maksulangetuste juures, et võib-olla kaupmehed hakkavad hoopis suuremat kasumit teenima ja maksulangetus ei jõua inimesteni. Ma tooks paralleeli aktsiiside langetusega, [mis tehti] siin mõned aastad tagasi. Sotsid ka tegelikult ei pooldanud seda ja arvasid, et näiteks kütusemüüjad hakkavad hirmsaid kasumeid teenima. Aga kui seda toetab valitsuse ministri sõnum, et asja eesmärk on, et ka hinnad langeksid ning et me jälgime ja võtame vastavaid meetmeid, kui te kaasa ei tule, siis see mõjub väga hästi. Postil oligi kütuse hind pikka aega väga hea. Aga mu küsimus tegelikult on nüüd see – kui siin tsiteerida meie peaministrit, kes hiljaaegu sellise üldelulise fakti Eesti rahvale meelde tuletas, et loll on raske olla ikka –, et kuna suur osa Euroopa riikide valitsusi on toiduainete käibemaksu alandanud, kas teil on mingi kahtlus, et äkki ollakse lollid seal teiste riikide juhtkondades, või miks te selle analüüsiga aega raiskate ja tegusid ei taha teha?

Aitäh esitatud küsimuse eest! Julgusest puudu ei tule. Ja ma arvan, et siin ei ole ka kindlasti põhjus see, et me proovime mõne töögrupi või analüüsi varju jääda või tuua seda nii-öelda põhjuseks, miks me edasi ei liigu. Aga selge on see, et need otsused, mida me valitsuses ja ka ministeeriumis teeme, peavad olema põhjendatud, läbikaalutud ja analüüsitud. Rahandusministeerium on teinud analüüsi Läti kohta, aga nagu te nimetasite, on meil veel väga palju riike, kes tegelikult seda meedet on rakendanud. Aga nagu ma ka nimetasin, on väga palju teisi mõjusid veel, mis toiduainete hinda lõppkokkuvõttes mõjutavad. Seega me peame vaatama üle, mis tegelikult Eestis juhtuks, juhul kui me seda teed läheksime. Ja rääkides valitsuse tegevusest, siis eri osapooltel on erinevad arvamused. Kui me suudame ja soovime valitsusega teatud otsuseid teha, siis tuleb neid kokkuleppeid teha ja seda debatti pidada. Kindlasti me seda ka teeme, aga selle aluseks peavad olema argumendid, peavad olema põhjalikud põhjendused. Nii et see on see, mida me ette valmistame ja millega kevadel välja tuleme. Niikuinii tehakse põhjalikumad muudatused riigieelarvesse sügiseste riigieelarve läbirääkimiste [tulemusel]. Nii et juhul kui on soov, siis selleks ajaks oleme me omalt poolt kõik materjalid valmis [teinud]. Aga nii nagu ma eelnevalt ütlesin ka, otsime me loomulikult samamoodi kõiki teisi võimalusi, et mõistlikku toidu hinda tagada.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.