Pensionäride ühenduste püsikulude rahastamine

Tänane üheksas küsimus peaminister Kristen Michalile tuleb kolleeg Vladimir Arhipovilt ja teema on pensionäride ühenduste püsikulude rahastamine. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Me just rääkisime nendest püsikuludest ja jätkan seda teemat. Ma tean väga hästi, et on olemas selline MTÜ nagu Kuldne Liiga, mille kaudu finantseeritakse pensionäride ühendusi. Minule [teada]oleva informatsiooni [kohaselt] kasutatakse neid vahendeid kõikideks asjadeks, ainult mitte püsikuludeks. Kas ei oleks õigem eelarves eraldi rea peal sisse tuua püsikulude rahastus pensionäride ühendustele? Miks see üldse ära võeti?

Siin eelmiste küsimuste juures selle numbristiku käisime üle, keda millistel tingimustel rahastatakse. Nagu ma mainisin, sellel aastal tuleb ka uus taotlusvoor. Selle järgmise perioodi nii-öelda vanemaealiste strateegilise partnerluse eesmärkide hulgas on vanemaealiste huvikaitse, [sealhulgas] tööhõive valdkonnas, sissetulekut [silmas pidades] ja nii edasi, kohalikes omavalitsustes [tegutsevate] vanemaealiste ja [nende] piirkondlike kogude loomine, [loodud kogude] tegutsemisvõimekuse hoidmine ja nii edasi. Ma tean, et sotsiaal[kaitse]minister Signe Riisalo kohtub lähiajal ka Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esindajaga. Eks seal saab neid debatte pidada, kuidas täpselt ja mida rahastatakse. Kogu selle muu numbristiku ja reeglistiku ma juba kirjeldasin teile ära.

Vladimir Arhipov, täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud peaminister! Hiljuti külastas mu kodulinna endine elanik, kes elab praegu Rootsis. Ta on pensionär, vist kaks aastat tagasi läks sinna ära. Ta kiitis Rootsi pensionisüsteemi ja mitte ainult pensionisüsteemi, vaid ka seda vastuvõttu, mis talle [osaks sai]. Kaks aastat tehakse temale keeleõpet, nad [käivad] igasugustel ekskursioonidel, igasugustel üritustel, mis on riigi korraldatud. Siit minu küsimus: millised on valitsuse strateegiad, et tõsta meie pensionäride elukvaliteeti ja elustandardit?

Aitäh! Ma võin lihtsalt üle korrata seda, millest me oleme siin juba rääkinud. Kui me selle küsimuse raames räägime vanemaealiste organisatsioonide rahastamisest, mitte pensionäridest laiemalt, siis ütlen, et valitsus on neid järjekindlalt – eri valitsused, eri koalitsioonid – rahastanud nii aastaprojektide kaudu, mis puudutab tegevustoetusi, kui ka väikeprojektide kaudu, mis puudutab ka konverentside korraldamist. Aastast 2020 sai alguse strateegilise partnerluse põhimõte: toetust jagatakse strateegiliste partnerite kaudu. Kuulutatakse välja konkurss partneri või partnerite leidmiseks kindla tegevussuuna elluviimisel. Kuldse Liiga ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu saadud toetusi ma juba mainisin, neid numbreid ma ei hakka kordama. Nagu öeldud, 2025. aastal on eesmärk sellega jätkata. Kui te küsite, mis on selle nii-öelda strateegilise partnerluse eesmärgid või mis on see, mida me rahastame, siis ma võin öelda – ma siin möödaminnes seda juba mainisin –, et selle eesmärgid on muu hulgas vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse hoidmine ja suurendamine, [sealhulgas] vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine; [vanemaealiste huvikaitse, sealhulgas vanemaealiste] tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku ja õiguste teemadel; loodud kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine ja nende töö koordineerimine; ühiskonna vanusesõbralikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis meediakajastused enda algatatud tegevustest. See on loogiline, et inimesed teaksid, mis toimub. Nii et kõik need tegevused tulevad. Nagu öeldud, sotsiaal[kaitse]minister kohtub eri osapooltega, et hinnata, kuidas seda tulevikus läbi viia.

Aitäh! Lõpetan meie tänase üheksanda küsimuse käsitlemise.