Punasümboolika avalikus ruumis

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid ja teema on punasümboolika avalikus ruumis. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaminister! Jutt käib sellest agressioonisümboolikast, mis asub Tartu maanteel Stockmanni kaubamaja vastas. Kirjalikus vastuses mulle väitis siseminister Lauri Läänemets, et ka teda häirib see sümboolika seal katusel, aga tema midagi teha ei saa, selle eest peaks hoolt kandma Heidy Purga oma muinsuskaitse[ametiga]. Käib nagu kuuma kartuli veeretamine. Tegelikult võiks see olla juba ammu sealt maha võetud. Mis oleks lahendus, et me sellisest agressioonisümbolist seal lahti saaksime?

Aitäh, hea küsija! Selle üle on ju parlament tegelikult päris pikalt juurelnud. Mina olin siis vist parlamendi majanduskomisjoni esimees, kui me selle [seaduse] siit teele saatsime. See tuli tagasi uuesti aruteluks ja seisab nüüd vist siinsamas parlamendis. See [seadus] puudutab ehitusseadustikku ja [sisaldab] regulatsioone, kuidas avalikust ruumist sinna mitte sobivad rajatised ja erinevad punamonumendid eemaldada. See nimekiri on ju tegelikult olemas. Seal on kirjas kõik need mälestised ja muinsuskaitseala hooned, mille fassaadil sellist nõukogude sümboolikat on. Nende hulgas on ka teie mainitud maja ja veel hulk erinevaid objekte: mõned kultuurimajad, mõned raudteejaamad ja nii edasi. Selliseid objekte on. Minu soovitus on see – ma olen seda ka varem andnud ja selle [seaduse] vastuvõtmise juures olnud –, et Eesti riigis oleks vaja see reeglistik, seesama ehitusseadustik siin parlamendis ära menetleda, [sellega] ühele poole [saada]. Ma arvan, et see võiks olla opositsiooni ja koalitsiooni ühine panus, et me selle tehtud saaks, siis saaksid need reeglid selgemaks. Nii et siin, jah, meil vist erimeelsust ei ole.

Jaanus Karilaid, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaminister! Kõigepealt ma tänan selle vastuse eest. See on tõesti mingigi lahendus vähemalt. Sotsiaaldemokraadist siseminister põrgatas selles küsimuses palli eemale. Aga ühes palju olulisemas küsimuses, mis puudutab Vene kodanike hääleõiguse piiramist, selle teadmisega, et nad on andnud ka lojaalsusvande Venemaa Föderatsioonile, on nii Isamaa kui ka Reformierakond olnud, ütleme, väga konkreetsed, et seda peab piirama, eriti pärast [Venemaa] 2022. aasta [sissetungi] Ukrainasse. Aga millegipärast Reformierakond pole jõudnud oma sõnadest kaugemale. Väidetakse, jällegi, et valitsust juhivad sotsiaaldemokraadid: "Jah, me lubasime valijatele, andsime sellise lubaduse, aga näete, oleme sotsidega valitsuses, midagi teha ei saa." Ma arvan, et riik ja sellised olulised põhimõtted on palju kaalukamad kui üks konjunktuurne valitsuskoalitsioon. Miks me siin edasi liikuda ei või? Mis siin lahendus oleks?

Aitäh! Mina olen oma seisukoha siin puldis küsimustele vastamise käigus korduvalt välja öelnud. Hea küsija ilmselt teab seda, et minu arvates ei peaks Venemaa kodanikud ja Valgevene kodanikud Eestis asjade otsustamisel osalema. See on suhteliselt klaar. Ma tean, et Isamaa on pakkunud välja ühe eelnõu, mis põhiseadust muutes puudutaks kõiki kolmandate riikide kodanikke. See eelnõu kahjuks ei lahenda seda probleemi ning sellega piiritletakse ära ka meie liitlased. Nii et see teie pakutud eelnõu kahjuks vist ei ole lahendus. Sarnase eelnõu on varasem valitsus tegelikult juba tagasi saatnud. Mina kutsun üles – nägin eile uudistes, et ka Isamaalt oli selline üleskutse, ka Isamaa pakkus seda siin omalt poolt välja, ilmselt sellele te soovite viidata – otsima ikkagi lahendust, et konkreetselt määratleda just Venemaa ja Valgevene kodanikud, ja kui vaja, siis muuta ka põhiseadust. Või teine alternatiiv, mida, ma saan aru, ka eilse debati käigus välja pakuti: sõnastada positiivselt, kes täpselt on need [isikud], kes kohalikel valimistel valida saavad. Mõlemad lahendused sobivad. Igal juhul tuleks see ära teha. Koalitsiooni printsiibid on täpselt samad, mis nad olid nädal või paar tagasi: koalitsioonis kas tehakse asju koos või seda koalitsiooni enam ei ole. Me kindlasti tegeleme ka oma koalitsioonipartnerite veenmisega, et selles suunas liikuda. Ja kui on hea õiguslik tekst, nagu ma mainisin, mis puudutab eeskätt just Vene ja Valgevene kodanikke, aga mitte kõigi kolmandate riikide kodanikke, siis kindlasti on see baas aruteluks. Või siis teine variant: seesama, mida ma just ütlesin, et nimekirja kaudu positiivselt sõnastada, kes täpselt on need [isikud], kes saavad valida. Ma arvan, et vähemalt siin parlamendis on meil [enamiku] erakondade puhul ühisosa olemas. Ja ega ta tegemata ei jää, isegi kui ta ajutiselt veidi kauem aega võtab.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma loodan, et ma ei lähe oma küsimusega etteantud temaatikast välja, aga ma tahaksin teilt küsida selle Lihula ausamba kohta, mille politsei hoiule võttis. See seondub temaatikaga [selle poolest, et puudutab küsimust], millised sümbolid on lubatud ja millised ei ole. Esmaspäeval kinnitas teie valitsuse liige, siseminister Läänemets, meile, et läbiviidud analüüsi kohaselt see ausammas, mis 30. augustil ära võeti, natsisümboolikat ei sisaldanud. Loomulikult oli see ette teada, et see mitte mingisugust natsisümboolikat ei sisalda, sellepärast et tegu oli ju 2004. aasta ausamba täpse koopiaga. Juba aastal 2004 tehti Tartu Ülikooli semiootikakeskuses analüüs ja tuvastati, et see ei kätke natsisümboolikat. Üllatus-üllatus, et nüüd ka koopia puhul seda ei tuvastatud! Seda silmas pidades oli selle ausamba äravõtmise või hoiulevõtmise näol tegemist ikkagi ilmselge õigusrikkumisega politsei poolt. Ei ole ju näiteks niimoodi, et suvalisel hetkel tuleb politsei tänaval teie juurde ja võtab teilt koti ära, [öeldes], et meile on laekunud informatsioon, et [teie kotis] võib olla mingit keelatud informatsiooni. Hoiab teie kotti kaks kuud enda käes ja siis ütleb, et jah, viisime läbi analüüsi ja selgus, et [rikkumist] ei olnud. Mina küll ei tahaks, et Eesti riigis sellised mustrid hakkavad toimuma. Seda enam, et politsei oleks saanud selles kohe kohapeal veenduda, visates ausamba koopiale pilgu peale: jah, tegemist on koopiaga – vaatan originaali pilti, vaatan seda –, vastuolud puuduvad, tegemist on sama asjaga, rohkem midagi analüüsida ei ole. Kuna see operatsioon leidis aset valitsuse heakskiidul, siis minu küsimus teile on, esiteks, selline. Kas teie mõistate hukka sellise õigusrikkumise, eraomandi puutumatuse põhiõiguse rikkumise? Teiseks, kes sellise õigusrikkumise eest vastutab ja kuidas? Mida te kavatsete teha selleks, et sellised õigusrikkumised tulevikus ei korduks?

Suur tänu! Istungi juhatajana pean ütlema, et kuna küsimuse [teema] oli "Punasümboolika avalikus ruumis", aga antud juhul puudutas küsimus teistsugust sümboolikat, siis peaministril on õigus valida, kas vastata küsimusele või mitte. Peaminister, palun! Valik on teie.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Ma lühidalt vastan. Lihula samba [teemal] oleme siin [varem] debateerinud ja ilmselt jõuame teinekord jälle debateerida. Kui küsimustesse kirja panete, siis saab selle üle debateerida. Ma siiski ütleksin, et politseiline menetlus on ju praegu pooleli, oodatakse omanikku, nii palju olen ma jõudnud uudistest vaadata. Ja muu informatsioon: valitsust informeeriti. Seda me oleme juba kirjeldanud siin. Loomulikult lähtub politsei oma tegevustes seadustest. Praegu ei ole meil informatsiooni, et politsei ei oleks lähtunud korrakaitseseadusest või et ta oleks kuidagi astunud üle seaduse raamide. Sellega on, ma arvan, oluline öeldud.

Suur tänu! Lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kaheksanda küsimuse juurde, on Helir-Valdor Seederil käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Meil on siin praegu infotund. See on selline formaat, kus valitsuse liikmed, täna peaminister, jagavad informatsiooni ja vastavad Riigikogu liikmete küsimustele.

Nii on.

Seda informatsiooni, mida me siin kuuleme, ei võta teadmiseks mitte ainult Riigikogu liikmed, vaid seda kantakse üle ka elektrooniliselt, nii et ka Eesti avalikkus, ajakirjandus, meedia, kõik saavad siit värsket otseinformatsiooni. On väga oluline, et see informatsioon oleks õige ja täpne. Minu reaktsioon võtta siin sõna protseduurilises formaadis on tingitud peaministri vastusest kolleeg Jaanus Karilaiule, milles ta väitis, Isamaa algatatud eelnõu ei lahenda seda agressorriigi probleemi ja välistab meie liitlased kohalike omavalitsuste volikogude [valimistel]. Ma püüan jääda viisakaks ja ei ütle, et peaminister valetab, vaid ütlen, et peaminister levitab valeinformatsiooni ja teeb seda juba korduvalt. Ka mitu nädalat tagasi väitis ta minu küsimusele vastates täpselt sama. Lugupeetud peaminister, ma soovitan teil lugeda see eelnõu läbi, enne kui te tulete ja siin infotunnis avalikult esinete. Meie esitatud eelnõu, nii seadusemuudatus kui ka põhiseaduse muudatus …

Aitäh!

… ei välista seda, vaid fikseerib täpselt, et kolmandate riikide kodanikud vastavalt vastastikku sõlmitud lepingutele, mis annab võimaluse. Kui teie ei pea võimalikuks liitlastega vastavat lepingut sõlmida, siis küll …

Aitäh, Helir-Valdor Seeder!

… aga Isamaa eelnõu võimaldab seda ja ei jäta neid kõrvale …

Aga aitäh! Ma nüüd tänan ja katkestan teid.

… küll aga välistab agressorriigi kodanikud. See on väga oluline. Peaminister on siin suures saalis infotunnis korduvalt levitanud valeinformatsiooni.

Helir-Valdor Seeder, ma ei saa seda lugeda …

Ma arvan, et Riigikogu esimehe esmane ülesanne on see valeinformatsioon ümber lükata, aga kuna esimees ei teinud seda, siis ma võtsin selle vastutusrikka ülesande enda peale.

Helir-Valdor Seeder, ma pean teid kahjuks katkestama. Ma tõesti siiralt pean teid katkestama, sellepärast et see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. See on selgelt soov kasutada vastulause võimalust ja seda infotunni formaat ette ei näe. Ma ei saa seda mitte ühelgi moel lugeda protseduuriliseks küsimuseks, see ei ole seda. Täiesti siiralt ei ole seda.