Valitsuse suhtumine pensionäridesse

Kuues küsimus peaministrile, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on valitsuse suhtumine pensionäridesse. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Viimasel ajal tekib selline tunne, et valitsus on valinud endale järjekordse elanikurühma, keda vaenata. Eelnevalt on valitsus kiusanud näiteks lastega peresid, eriti paljulapselisi peresid, vähendades nende toetuse määra 200 euro võrra kuus ja kaotades nendele mõeldud maksusoodustusi. Nüüd on kolme erakonna valitsus, kuhu kuuluvad Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200, võtnud oma huviorbiiti pensionärid. Esiteks, vaatamata sellele, et koalitsioonileppes on selgelt kirjas, et keskmine vanaduspension jääb Eestis tulumaksust vabaks, muutis koalitsioon seda seadust täiesti vastupidises suunas ning järgmisest aastast on keskmine pension Eestis tulumaksuga maksustatud. Teiseks asus valitsus tõsiselt arutama pensionide iga-aastase indekseerimise kaotamist või vähendamist. Üldsuse rahulolematus pani valitsuse sellest plaanist ajutiselt loobuma, aga nii mõnigi valitsuse liige on öelnud, et tulevikus tullakse selle teema juurde kindlasti tagasi. Kolmandaks muudab Sotsiaalkindlustusamet pensionide väljamaksmise korda. Siiamaani on pensionipäev olnud iga kuu viiendal kuupäeval – nii on see olnud aastakümneid – ja kui pensionipäev langes nädalavahetusele, maksti pensionid välja sellele päevale eelnenud reedel. Uuest aastast see kord muutub ning raha jõuab pensionäride kontole alles pärast nädalavahetust, kas esmaspäeval või lausa teisipäeval. Amet põhjendas seda tööjõukulude kokkuhoiuga, aga me kõik saame ju aru, et pensionäridele on see väga suur stressi[allikas]. Kahjuks elavad eakamad inimesed igasuguseid muutusi, eriti selliseid suuri muutusi, üle hästi keeruliselt. Miks teie juhitud valitsus nii küüniliselt vaenab pensionäre? Need inimesed on andnud oma väärtusliku panuse Eesti riigi heaolusse ning väärivad teistsugust lähenemist. Vähemasti niimoodi arvab Keskerakonna fraktsioon.

Aitäh! Siin oli hästi palju asju, mida ma kolme minuti jooksul püüan korrigeerida. Kõigepealt, kuna küsimus oli pealkirjastatud "Valitsuse suhtumine pensionäridesse", siis peaministrina võin kinnitada, et valitsuse suhtumine pensionäridesse on väga hea. Olgu see välja öeldud, et saaks must valgel kirja. Esiteks, kui me oleme öelnud, et me teeme üle riigi kärpeid, siis kärbetest pääseb ainult kolm valdkonda: Kaitseväe võimed, politsei ja õpetajate [palgad] ning pensionid. Seda debatti on siin saalis peetud. Väljaspool parlamenti on üks erakond, kes hüüab kogu aeg: "Mina ka! Mina ka!", ehk Erakond Parempoolsed, kes ütleb, et kindlasti tuleks pensionid oluliselt väiksemaks teha. Mina seda ei toeta, mina ei ole sellega nõus. Parlamendi[erakondadest] on ka Isamaal olnud väljaütlemisi – õnneks Urmas Reinsalu pärast avaliku debatti taganes sellest –, et pensione tuleks kärpida. Mina seda ei toeta. Nii et valitsus suhtub pensionäridesse väga hästi. Olgu see esiteks öeldud. Teiseks, kui me vaatame reaalseid numbreid, siis [näeme, et] tänavu 1. aprillil tõusid pensionid iga-aastase indekseerimise järel 10,6%, 774 euroni kuus. Rahandusministeeriumi prognoos ütleb, et 2025. aastal kasvab keskmine pension 813 euroni. Pensionid on viimase 12 kuu jooksul kasvanud 10%, palgad umbes 7%, hinnad umbes 3,5%. Palgad kasvavad kaks korda kiiremini kui hinnad ja pensionid koguni kolm korda kiiremini kui hinnad. Kui veel numbreid vaadata, siis [näeme, et] 2023. aastal, jälle sellel halval Reformierakonna ajal, toimus 15 aasta suurim pensionitõus. Indekseerimise ja erakorralise [pensioni]tõusu koosmõjul tõusis keskmine brutopension 595 eurolt 700 euroni ehk koguni 17,6%. Netopension tõusis veel [rohkem]. Maksuvaba miinimum tõusis 654 euroni, pensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu tõsteti 704 euroni. Nüüd, väikse mälestusena [tuletan teile meelde], et pensionide tulumaksuvabastuse kaotas ära Jüri Ratase valitsus Isamaa kaasabil. Jüri Ratas on teile ilmselt tuttav inimene, tänaseks küll põline isamaalane. Aga nemad seda tegid. Nüüd, kui vaadata numbreid, siis [näeme, et] vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu püsib jätkuvalt kõrgem kui üldine maksuvaba tulu. Vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu hakkab olema 776 eurot [kuus]. Küsige veel! Ma hea meelega räägin edasi.

Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma küsingi veel. Ma lihtsalt tuletan ka teile meelde, et pärast [siiski] otsustati, et keskmine pension jääb tulumaksust vabaks, see oli Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse ajal. Ja kui Keskerakonda enam valitsuses ei olnud, siis Reformierakonna juhitud valitsus otsustas ikkagi, et nüüd see taastatakse ja keskmise pensioni pealt [tuleb hakata maksma] tulumaksu. Aga kuna te ei lükanud ümber neid fakte, mis ma oma küsimuses tõin – neid ei olegi võimalik ümber lükata, kuna need on faktid –, [selle kohta], et pensionäre põhimõtteliselt valitsuse poolt kiusatakse, siis ma peatuks kolmandal faktil ehk pensionide väljamaksmise hilisemaks lükkamisel. Ajakirjanik Argo Ideon kirjutab Maalehes, et tegelikult on see pensionäride väntsutamine. Väidetavalt annab see umbes 20 000 eurot kokkuhoidu, et pensione hiljem välja makstakse. Pensionäridele on see hästi halb uudis. Ta toob näite. "5. jaanuar 2025 on pühapäev, seega senise korra järgi makstaks pensionid välja reedel, 3. jaanuaril. Nüüd aga tuleb pensionisaajatel oodata 6. või 7. jaanuarini, et oma raha kätte saada. See tähendab, et pension laekub varasemaga võrreldes kolm või neli päeva hiljem. Tõepoolest ei mõista, mispärast riik eakaid sellise ebamugavusega karistab. Rääkida sirge näoga, et ei ole võimalik riigiasutuses organiseerida asju nii, et 3. kuupäeval pensionimaksmine toimuks sama tööjõukuluga kui 6. või 7. kuupäeval, näitab vaid kehva töökorraldust." Ka mina arvan, et probleem on vist Sotsiaalkindlustusameti kehvas töökorralduses. Mida teie sellest arvate? Kas meie eakad inimesed on selle kuidagi ära teeninud, et nendega niimoodi käitutakse?

Aitäh! Kõigepealt siiski taas faktimeenutus, et asi oleks hästi klaar: [keskmise] pensioni tulumaksuvabastuse, nagu ma enne ütlesin, kaotas ära Jüri Ratase valitsus Isamaa kaasabil. Nüüd, pensionide ja palga suhtest. Kui 2021. aastal moodustas keskmine pension circa 43% keskmisest palgast, siis 2024. aastal [moodustab] see circa 48%. Me oleme viimastel aastatel teinud pensionides tohutu hüppe. Ja kui vaadata ka ajalugu, lihtsalt meenutuseks, siis näeme, et keskmine pension on viimase 30 aastaga kasvanud ligi 26 korda. Kui võrrelda seda hindade [kasvuga], siis keskmise pensioni ostujõud on kasvanud veidi alla viie korra. Seda siis ajaloost ja nendestsamadest otsustest. Mis puudutab [teie viidatud] muret [pensionide väljamaksmise pärast], siis lugesin minagi, et [järgmisel aastal] neljal kuul või neljal korral langeb see kuupäev nädalavahetusele. Mina ei saa küll öelda, et see oleks mõistlik asjade käik ja et sellega saaks kuidagi rahul olla. Minu soovitus sotsiaalvaldkonna inimestele, ministrile samamoodi, on otsida lahendusi ja vajaduse korral investeerida täiendavatesse IT-vahenditesse. Ei saa olla nii, et digitaalses riigis sõltub nädalavahetusest see, [millal] pensionid välja makstakse. Mina sellega rahul ei ole ja olen seda neile ka öelnud. Nemad ütlevad, et see nõuab täiendavaid investeeringuid IT-süsteemidesse. Väga hea, siis tuleb neid teha.

Aitäh! Lisaküsimus, Vladimir Arhipov, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ega meie pensionäride elukvaliteet ju kõige parem ei ole, kaugeltki mitte, ja seda tähtsam on neile osalemine ühiskondlikes organisatsioonides. Aga selle aasta püsikulude toetus pensionäride ühendustele on null [eurot]. Loomulikult nad saavad projekte kirjutada, sest mingi projektipõhine rahastus on, aga igapäevase elu korraldamisel – üüri maksmisel nende ruumide eest, kus nad asuvad, ja nii edasi – neid ei toetata. Oskate te seda kommenteerida, miks see niimoodi on?

Aitäh, hea küsija! Ma tõesti ei kuulnud mõnda sõna ja ei saanud aru, kellest täpselt jutt käib või mis organisatsioonidest jutt käib. Äkki te pärast täpsustate? Ma võin teile kirjalikult seda täpsustada. Aitäh! (Vladimir Arhipov kõneleb saalist: "Eesti pensionäride ühendus.") Aa, Eesti pensionäride ühendus. Selle kohta võin öelda seda, et pensionäride ühenduste rahastamisega on olnud nii, et aastani 2019 toimus nende organisatsioonide rahastamine hasartmängumaksu vahenditest, tegevustoetusi [eraldati] nõukogu otsuse alusel, aga 2020. aastast mindi üle strateegilise partnerluse põhimõttele. Kuna ministeeriumis tegevustoetust kui sellist ei eksisteeri, toetust saab konkreetsete eesmärkide ja tegevuste elluviimiseks, siis selleks oli ka programm. Partneriteks on olnud Kuldne Liiga, kelle eelarve on veidi alla 300 000, sellest toetus 230 000, ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, kelle eelarve on veidi üle 200 000, toetus veidi alla 200 000. Kokku oli riigipoolne toetus sel perioodil veidi üle 400 000. Aastatel 2022–2024 sai konkursi korras vanemaealiste strateegiliseks partneriks Kuldne Liiga. Nende ülesandeks on koostöös Praxise, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituudiga vanemaealiste esindus- ja huvikaitseorganisatsioonide koostöövõrgustiku loomine ja arendamine ning vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete kujundamine ja juurutamine Eestis. Selle projekti kogumaksumuseks on 733 333 eurot, millest toetus on umbes 660 000 eurot. Nii et päris suur toetus läheb sinna. 2025. aastal on eesmärk jätkata. Selleks tuleb teha taotlused, [täita] teatud tingimused. Uus taotlusvoor avaneb veel sellel aastal ja siis on võimalik ka Eesti Pensionäride Ühenduste Liidul kandideerida.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.