Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE) esimene lugemine

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 515 esimene lugemine. Ja ettekandjaks palun rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõuga kavandatavate muudatustega parandatakse tollijärelevalvet, kuid seda mitte niivõrd uute reeglite kehtestamisega, vaid vastupidi, liigsed järelevalvemeetmed tunnistatakse kehtetuks. Kaitseväe kauba tollivormistuseks võetakse üle Euroopa Liidu kord ning riigisisene kord tunnistatakse kehtetuks. Laiendatakse Maksu‑ ja Tolliameti – see on teine suur muudatus – vormiriietuse kandjate ringi. Ning tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määrasid – see on kolmas muudatus. Vormiriietusest pihta ei hakka, vaid räägin, et tolliseaduses tunnistatakse kehtetuks Kaitseväe imporditavale kaubale ette nähtud tollivormistuse erikord. Kehtiva seaduse alusel on meil kasutusel Kaitseväe kauba deklaratsioon. Edaspidi tuleb siseriikliku deklaratsiooni asemel kasutada Euroopa Liidu deklaratsioone ja kohaldada Euroopa Liidus kokku lepitud tollivormistuse korda. Kaitseministeeriumiga on muudatus kooskõlastatud. Kaitseväele ei too uute deklaratsioonivormide kasutamine halduskoormust ega keerulisemat tollivormistust. Kehtiva seaduse järgi on saatkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate Eestisse maksuvabalt imporditud kaup kuni kolm aastat tollijärelevalve all. See on nüüd järgmine regulatsioon. See tähendab, et kui nimetatud isikud soovivad enne kolme aasta möödumist näiteks oma mööbli või kodutehnika tasuta ära anda, sest nende Eestis töötamise aeg on läbi saanud ja nad naasevad oma koduriiki, siis peaks asjade tasuta üleandmiseks kõigepealt Maksu‑ ja Tolliametit loa küsima ning seejärel saab sellelt kaubalt tollimaksu koguda. Kuna sarnast regulatsiooni Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis ega käibemaksuseaduses ei ole ning arvestades, kui väikestest summadest on jutt, ei ole tollimaksuga seoses järelevalvekohustuse ning tollimaksu sissenõudmise korra seaduses hoidmine mõistlik. Siis see vormiriietuse punkt. Vormiriietuse kandmise õigus antakse MTA peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia finantskolledži õppejõududele. Nemad olid eranditult sellest õigusest ilma. Praeguse regulatsiooni kohaselt võivad vormi kanda peadirektori määratud ametnikud, aga mitte peadirektor ise, ning Sisekaitseakadeemia finantskolledži õpilased, aga mitte õppejõud. Vormiriietuse kandmise õigust soovis ja taotles eelkõige Sisekaitseakadeemia, kuna finantskolledž on Sisekaitseakadeemias ainuke kolledž, kus õppejõud vormiriietust ei kanna. Politsei- ja piirivalvekolledži, päästekolledži ning vanglateenistuse kolledži õppejõud kannavad vormiriietust. Vormiriietuse kandmine nii Sisekaitseakadeemia üliõpilaste kui ka töötajate seas aitab kaasa õppeasutuse ja ameti sidususe kasvatamisele, ütlevad selle regulatsiooni soovijad. Nüüd see küsimus, mis kõlas hoopis teise eelnõu puhul uksepoolsest reast. Maksu‑ ja Tolliameti uurimisosakond saab uued erivahendid. Need on sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Korrakaitseseaduse järgi on erivahend loom või asi, mis on ette nähtud isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv. Korrakaitseseadus annab erivahendite ammendava loetelu, mis kehtib eelkõige politseile. Teiste korrakaitseorganite õigus erivahendeid kasutada peab tulenema vastavast eriseadusest. Kehtiva tolliseaduse järgi on Maksu‑ ja Tolliameti erivahendid käerauad, eriotstarbeline valgus‑ ja heliseadeldis, eriotstarbeline värvimis‑ ja märgistusvahend, suitsu‑, heli‑, valgus‑ või muud efekti või pisaravoolust või valuaistingut esile kutsuvad granaadid ja padrunid ning teenistuskoer. Maksu‑ ja Tolliamet kasutab erivahendeid eelkõige kriminaalmenetlusega seotud toimingute läbiviimisel. Kui tollitöötajatel on läinud vaja näiteks sõiduki sundpeatamise vahendit, siis on ametiabi korras kaasatud politsei, sest tollil endal selle vahendi kasutamise õigus puudub. Korrakaitseasutuse menetlustoimingute mõistliku läbiviimise eesmärgil on mõistlik Maksu‑ ja Tolliameti erivahendite loetelu laiendada. Juhin tähelepanu, et need ei ole kõige ekstreemsemad erivahendid võrreldes nendega, mis tolliametil juba on. Tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määrasid, mis puudutavad tolliväärtegusid. Juriidilise isiku trahvimäärad on seaduses kehtinud muutumatuna selle aastatuhande algusest. Tolliseaduse järgi saab praegu määrata tollialase väärteo eest maksimaalselt 3200 eurot rahatrahvi. Kehtiva karistusseadustiku järgi saab juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär olla 400 000 eurot. Arvestades kehtivat karistusseadustiku piirmäära ning vajadust anda tolliametile suurem kaalutlusruum rahvusvahelise kaubandusega tegelevate äriühingute rikkumistele reageerimisel, tõstetakse see 3200 eurolt 100 000 eurole. Seadus annab trahvi määramiseks väärteo menetlejale kaalutlusruumi, aga paneb ka põhjendamiskohustuse, sealhulgas proportsionaalsuse arvestamise kohustuse. Rahatrahv jääb vahemikku 100 – 100 000 eurot. Seadus ei pane kohustust määrata maksimaalne rahatrahv. Juriidilise isiku karistamist tollieeskirjade rikkumise eest väärteo korras tuleb ette väga harva. Need [rikkumised] on peamiselt seotud vedelkütuse ebaseadusliku käitlemisega. Aga ei ole saladus, et tolli koormus on kasvanud, eriti sanktsioonipoliitika tõttu. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Me ühe punktina arutame siin seda, et anda vormiriietuse kandmise õigus ka Maksu- ja Tolliameti peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele. Nagu me praegu seda eelnõu menetleme, nii menetleti kunagi eelnõu, mille raames ei tehtud ettepanekut nendele kahele positsioonile vormi kandmise õigust anda, küll aga anti see õigus Sisekaitseakadeemia kursantidele, õppuritele. Kas selle eelnõu menetluse käigus on olnud arutelu ka selle üle, miks siis kunagi, kui seati sisse õppurite õigus kanda vormi, ei tehtud ettepanekut anda vormi kandmise õigust nendele, kellele me nüüd seda laiendada tahame? Kindlasti olid ka siis mingid argumendid selle kohta, miks seda ettepanekut ei tehtud. Ja miks me täna aastaid hiljem seda arutame? Kas oli ka see arutelu, kui te seda eelnõu ette valmistasite?

Tänan! Tunnistan, et ma ei ole selle ajalooga kursis. See ei ole olnud minu huvisfääris ega minu komisjonides ja ma ei ole sellist eelnõu enda teada kunagi varem ministrina lugenud. Nii et jah, ma ei oska seda toonast valikut põhjendada, aga ühtlustamine tundub mulle võimalik küll, kui asjaosalised seda väga tahavad. Kui kuskil on piir, siis selle piiri üle saab alati nuriseda. Nüüd on siis ära nurisetud ja esitatud see eelnõu.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma küsin nüüd õigel ajal uuesti. Nagu te ise ka siin tutvustasite, selle eelnõuga täiendatakse tolli uurimisosakonna erivahendite loetelu sidumisvahendite, sõiduki sundpeatamise vahendi ja tehnilise tõkkega. Kas on olnud tolli töös selliseid olukordasid, kus nende vahendite puudumise tõttu on jäänud rikkumine tuvastamata, kindlaks tegemata, [ja seepärast] viiakse selline asi sisse, või laiendatakse seda loetelu lihtsalt niisama?

Aitäh! Kindlasti niisama ei laiendata. Kas on sellepärast midagi tegemata jäänud? Neid juhtumeid ei ole mulle reklaamitud. Vaevalt üks ametkond väga ruttabki oma jõuetust reklaamima. Aga tõsiasi on see, et sellistel juhtudel on pidanud tülitama politseid, ja see ei ole mõistlik. Kaks ametkonda võiksid saada täita oma ülesanded täiesti ise. Need vahendid, mis siin neile antakse, ei ole kõige teravamad. Ma ei kõhelnud selle eelnõu esitamisel küll, kas äkki laiendatakse nende võimu liigselt.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Siin on seletuskirjas mõjude osas punkt 6.4, mõju valdkond nr 2, sihtrühm: kõik välisriigi diplomaadid ja rahvusvaheliste lepingute alusel tööle tulevad isikud. Nende maksusoodustusega imporditud kauba puhul kaotatakse ära kolmeaastane järelevalveperiood. Loomulikult on seda keeruline hallata, eks ole, kui tuuakse sisse mingi kaup, [siis kontrollida], et seda siin maha ei müüda. Lihtsam on see [järelevalve] ära kaotada. Aga me teame, et sellest võib saada teatud maksuvaba tulu saamise [viis] inimestele ja riigil jääb siis mingisugune tulu saamata. Aga ma küsin natuke teises võtmes. Me teame, et siiani on olnud ka Eesti Vabariigi diplomaatidel nii, et kui nad töötavad kuskil välisriigi saatkonnas [ja seal riigis] on autod odavamad, siis nad saavad sealt auto osta ja tuua selle Eestisse. Seal on ka mingisugune täpne ajaline järelevalve, piirang, et nad ei saa seda [autot] kohe Eestis registreerida. Aga kui see aeg on möödas, siis nad võivad seda teha ja nad saavad selle maksuvabalt.

Teie aeg!

Kas see laieneb ka Eesti Vabariigi diplomaatidele ja nad ei pea enam seda ajapiirangut järgima, vaid võivad kohe auto Eestisse tuua ega pea selle pealt maksu maksma?

Aitäh! Ma nende Eesti diplomaatide pärast, kes on endale auto soetanud, väga ei muretse ja ei oska seda praktikat kirjeldada. Mitte muretsemine tähendab ka seda, et ma ei tea seda. Kui ma muretseksin, siis ma oleksin võib-olla võtnud selle teema ette. Aga tõesti, siin ei ole praegu tegemist sellega, mida see [eelnõu] reguleerib. See [puudutab] välisdiplomaatiat. Need on väga tühised summad ja reaalselt seda järelevalvet keegi ei ole teinud. On palju pakilisemaid ja olulisemaid valdkondi kui välisdiplomaatide vara üle kontrolli tegemine.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Võib-olla ma tõesti kaldusin sellest teemast natuke väljapoole, võtsin mingi teise sihtgrupi, nii et te ei pruugigi teada. Aga räägin ikkagi välisriigi diplomaatidest ja rahvusvaheliste lepingute alusel tööle tulevatest isikutest ning maksusoodustusega imporditud kaupadest. Arvestame seda, et meil tuleb automaks, kõik need suured regulatsioonid, ning et need summad, mis auto omamise, liigutamise, ostmise ja müümise – kõige sellega – kaasas käivad, on tegelikult väga suured. Kas autod käivad ka selle maksusoodustusega imporditud kauba alla, millele on fikseeritud kolmeaastane järelevalveperiood, et nad ei tooks seda sisse, ei müüks kohapeal maha? Kas see käib ka autode kohta?

Aitäh! Auto näide paneb mind kukalt kratsima. See, millega on seda regulatsiooni põhjendatud, puudutab vara, mille nad tahaksid tasuta ära anda. Vaevalt auto sinna alla käib. Aga ma kindlasti proovin kontrollida, kas mu arusaamine sellest langeb reaaleluga kokku. See on ikka marginaalne nähtus muude regulatsioonide keskel, neid mõtteid ma pole nii sügavale ajanud. Aga näitena on siin toodud, et kui nimetatud isikud soovivad enne kolme aasta möödumist oma mööbli või kodutehnika tasuta ära anda, sest nende Eestis töötamise aeg on läbi saanud ning nad naasevad oma koduriiki, peaks asjade tasuta üleandmiseks kõigepealt tolliameti loa küsima ja siis kauba eest tollimaksu [tasuma], kui nad tahaksid selle vara siia maha jätta. See on see tollimaksu mõte. Edasi-tagasi vedamisel seda probleemi nagu ei ole. Ma arvan, et autosid ei anta tasuta ära, kui need on korra siia toodud. See on mu praegune arusaam olukorrast. Võib-olla ma mingi juhtumi pean endale veel selgeks tegema.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Me näeme siit seadusest ka seda, et trahvimäärade tõstmine on päris muljet avaldav. Mis puudutab juriidilist isikut, siis kõikide väärteokoosseisude trahvimäärad suurenevad. Varasemalt on olnud 200, 2600 ja 1300 eurot, aga nüüd tõstetakse määrad 100 000 eurole ja 50 000 eurole. Millest tuleneb nii suur tõus? Ma saan aru, siin on ka näha, et need on olnud juba väga pikka aega tõstmata ja ilmselt on see tõstmine vajalik, aga see samm, mida me praegu näeme, tundub küll kuidagi väga-väga suur. Millest tingituna otsustati see tõusumäär teha nii suur, nagu siin tehakse?

Aitäh! Ma väidan, et see on siiski heidutuseks ja juhtumiteks, kus see vajadus tekib. Tõenäoliselt läheb selle rakendamist haruharva vaja, aga see ei tähenda, et see õigus ei oleks vajalik ja see ei peaks olema proportsioonis muude trahvidega. 3200 eurot on juriidilisele isikule tihti nagu hane selga vesi. See tema tegevust ja riski võtmist küllalt piisavalt ei piira, kui võrrelda selle hüvega, mida ebaseadusliku tegevuse piiril tegelikult [saadakse]. Kütuste puhul on ju arusaadav, et teenimisvõimalused on suured. Sohi tegemise stiimul on üsna suur.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Võttes arvesse, et tolliseaduse muutmise [seaduse] eelnõus on trahvimäärade tõstmine juriidiliste isikute puhul märkimisväärne – kuni 100 000 euroni –, kuidas on tagatud, et need uued trahvimäärad jäävad proportsionaalseks ja hoiatavaks, mitte aga liialdatud koormuseks väiksematele ettevõtetele? Kas on tehtud piisavalt mõjuanalüüse, mis näitavad, et uued trahvimäärad ei kahjusta ebaproportsionaalselt teatud äriharusid, eriti neid, kus tollialased rikkumised on juhuslikud ega tekita märkimisväärset kahju?

Aitäh! Me ei peaks liiga palju muretsema rikkuja pärast ja analüüsima, kui palju tema kahju kannab. Rikkumise eel peaks iga inimene ja firma oma kaalutlused tegema ja teadma, et rikkumisele võib järgneda karistus ning see number on selline. Loomulikult on analüüsitud Eesti riigi otsustamise kultuuri. Siin ei ole kombeks kasutada maksimaalseid määrasid ega kiusata ettevõtjaid trahvidega, ja see ei ole isegi praegu selle 3200 euro puhul kuidagi välja tulnud. Aga ei saa salata, et tollirikkumiste puhul on teenimisvõimalused üsna avarad, petmisel on mõte. Mulle tundub see sümpaatne, kui selliste rikkumiste puhul on võimalus ka heidutada nii-öelda parema relvastusega. Proportsioon [loeb] ikkagi ka: kui veerand sajandit ei ole seda numbrit muudetud, siis ei ole see määra tõstmine lõpmatu suur.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu palun siia kokku võtma ettekandja, majanduskomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan ülevaate 14. oktoobril majanduskomisjoni istungil toimunust. Arutelul oli Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 515 esimese lugemise ettevalmistamine. Komisjoni tööd juhatas Jaak Aab. Komisjoni tööst võtsid osa järgmised komisjoni liikmed: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mihkel Lees, Mart Maastik, Andres Sutt, Tarmo Tamm ja Kristina Šmigun-Vähi. Osalesid ka komisjoni ametnikud ja kutsutud külalised olid rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik, sama osakonna jurist Kersti Rahlin ning maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard. Nii nagu täna andis rahandusminister Jürgen Ligi ülevaate eelnõust, tegi seda majanduskomisjoni istungil nõunik Eve-Ly Kübard. Ma ei hakka seda kõike sõna-sõnalt ette lugema, sest Jürgen Ligi tegi siin väga põhjaliku ülevaate ja täpsustas. Kuna Jürgen Ligi osales ka ise komisjoni töös, andis ta vastuseid küsimustele, mida komisjoni liikmed esitasid. Aga lühidalt ütlen ära, et arutleti rahatrahvi määrade ning Maksu‑ ja Tolliameti vormiriietuse üle. Küsimus oli just selles, miks peab selle vormiriietuse kasutamise seadusesse panema. Vastus oli, et oleks väärikam, direktori enda määrus ei ole nii väärikas. Siis küsiti, millised on need rahvusvahelised organisatsioonid, mille maksuvaba kaup [ei ole enam järelevalve all]. Toodi väga hea näide, et kui Eestisse tuleb ülikooli juurde tööle mingi ametnik, siis see puudutab just neid maksuvabastusi. Samuti küsiti Euroopa Liidu regulatsiooni ülevõtmise kohta Kaitseväe imporditava kauba puhul, [millele kohaldub] Euroopa Liidu määrus. Selgitus oli see, et praktikas seda [kolmeaastase järelevalve] punkti ei järgitud ning see on liiga koormav. [Trahvimäärade] väga järsu tõusu kohta olid ka [küsimused, aga] siin kõlasid juba samuti need küsimused ja väga ilusad vastused. Lähen menetluslike otsuste juurde. Kõik kolm otsust võeti vastu konsensuslikult. Esiteks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristina Šmigun-Vähi, konsensus. Teiseks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ehk 22. oktoobril, samuti konsensus. Kolmandaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensus. Aitäh teile! Olen valmis vastama küsimustele.

Teile on küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti avatakse komisjonides vabamas vormis tihtilugu rohkem seda tausta, mis on olnud eelnõuga tehtavate muudatuste ajendiks ja nii edasi. Eelmisel aastal oli päris suure tähelepanu all see, et eelmise peaministri pereliikmega seotud äri seisnes muu hulgas ohtrates autovedudes Venemaale sellel ajal, kui Venemaa agressioon juba käis. Kas see tollivolituste laiendamine, see muudatus, et saaks autosid peatada, inimesi kinni pidada, on ajendatud ka sellest, et tol ajal oleks näiteks selle äri peatamine kuidagi efektiivsem olnud, kui tollil oleks siis rohkem vahendeid olnud?

Aitäh küsimuse eest! Täpselt sellist küsimust komisjonis ei arutatud, aga põhimõtteliselt – seda ütles nõunik – mitte kedagi ei hakata niisama jälgima ja niisama kinni pidama. Selleks peavad ikkagi olema põhjused.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Õiguspoliitiliselt ei tohiks riik inimeste ellu muidu sekkuda, [ainult] juhul, kui teatud karistuspoliitika tavalised meetmed ei anna mingeid tulemusi. Praegu ettekandja Jürgen Ligi ütles, et tema ei tea, et tollitariifide osas mingisuguseid rikkumisi oleks olnud, ja te ise kinnitasite minu mäletamist mööda sama asja. Ma näen praegu siin tõsist õiguspoliitilist vastuolu seni kehtiva praktikaga. Mis on need asjaolud, mille tõttu neid trahvimäärasid on asutud nii karmilt tõstma? Kas on näha ette mingisuguseid protsesse, kus need [rikkumised] hakkavad toimuma?

Aitäh küsimuse eest! Otseselt seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga tegemist on eelnõuga, kus võetakse üle ühtne Euroopa Liidu tollisüsteem, et me oleks ühtses süsteemis. Toll ei ole mitte ainult Eesti-sisene, vaid see on üle Euroopa Liidu.

Lauri Laats, protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on protseduuriline [küsimus], mis puudutab teisipäevast päeva ja päevakorda. Me juba teist nädalat järjest pikendame teisipäevase istungi aega, aga juba teist korda kahe nädala jooksul ei jõua me ära menetleda kõiki punkte, mis on teisipäevases päevakorras ette nähtud. Arvestades teie, Riigikogu juhatuse esialgset plaani menetleda siin lausa nelja punkti – üks punkt küll kukkus ära teatavatel põhjustel –, kas te olete nõus, et see ei ole normaalne olukord? Edaspidi te peaksite Riigikogu juhatuses päevakorda kokku pannes kindlasti ka sisusse korraks sisse vaatama, et aru saada, kui ajamahukad need punktid on, ja ikkagi vastavalt sellele päevakorra paika panema.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, teisipäevase istungi punktid liiguvad siis kolmapäevale. See on nagu teisipäeva eelis, et kui [midagi] jääb menetlemata, siis läheb see kolmapäevale. Aga Kert Kingo, küsimus.

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli põhjalikum arutelu ka selle üle, mis tingis vajaduse tolli uurimisosakonna erirelvastust nende asjadega täiendada? Need, mis siin on ette nähtud – sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahendid ja tehniline tõke –, on senini olnud ikka politsei kasutada. Aga nüüd need piirid, mis on politsei vahendid ja mis on tolli uurimisosakonna vahendid, hakkavad täiesti ära kaduma. Kas oli selle üle ka pikemalt arutelu?

Aitäh! Kahjuks tõesti seda teemat eraldi ei käsitletud.

Kalle Grünthal.

Aitäh! Ehk te mäletate, hea ettekandja, et ma küsisin teie käest küsimuse, miks karistuspoliitikat muudetakse selliselt, et ühel hetkel visatakse need trahvimäärad väga kõrgele, kuigi meil ei ole rikkumisi. Ja te ütlesite, et me ühtlustame Euroopa Liidu direktiivi [järgi], et kõik oleks üks ja sama. Nii, aga öelge palun kõige selle taustal, mida te praegu ütlesite – ja ma olen seda oma arust enne ka komisjonides välja toonud –, mis vahe on Nõukogude Liidul ja Euroopa Liidul, kui ühtne regulatsioon kehtib mõlemas. Mina vähemalt kirjapildist suudan veel välja lugeda seda, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu riik. Aga nüüd ühel hetkel ei saagi me oma iseseisvust enam rakendada.

Aitäh küsimuse eest! Seda küsimust komisjonis ei arutatud, aga ma ütleksin teile sellise lause: [trahvimäärasid tõstetakse] selleks, et Maksu‑ ja Tolliameti kaalutlusruum oleks rahvusvahelise kaubandusega tegelevate äriühingute rikkumistele reageerimisel suurem. See oli see põhjus: et me oleksime ühtne ruum ja karistusmäärad oleksid suuremad.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas me protseduurilise jõuame võtta? Kahjuks me täna protseduurilist enam võtta ei jõua. Istung on lõppenud. Edu komisjonides!