Проект закона об изменении Закона о бухгалтерском учете и, как следствие, об изменении других законов (516 SE) – первое чтение

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 esimene lugemine. Ettekandjaks palun rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See eelnõu johtub ennekõike kestlikkusaruandluse direktiivist, mis on osa Euroopa Liidu rohelisest kokkuleppest. Tuletan meelde, et rohelise kokkuleppega ühines Eesti Jüri Ratase valitsuse ajal, nii et see on üle valitsuste toimuv protsess. Keskkonnasäästliku majandussüsteemi saab luua ainult kestlikkusteabe olemasolul. Selleks on vaja ülevaadet sellest, milline on ettevõtja tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale ning vastupidi. Kui kestlikkuse sisust rääkida, siis see puudutab ennekõike keskkonda, aga tegelikult ka sotsiaalset keskkonda ja juhtimist. Nende printsiipide puhul on siin praegu aruandlusest juttu. Kõigepealt, eelnõuga sätestatakse kestlikkusteabe saamiseks vajaliku kestlikkusaruande koostamise kohustus, selle sisu ja vorminõuded. Edasi loetletakse raamatupidamiskohustuslased, kellele hakkab kestlikkusaruande esitamise kohustus kohalduma. Sätestatakse kestlikkusaruandele audiitorkontrolli tegemise kohustus, muudetakse ettevõtjate suuruse määratlemise kriteeriumeid ning tõstetakse raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid. Kestlikkusaruanne hakkab olema majandusaasta aruande üks osa ja see esitatakse äriregistrile digitaalses masinloetavas vormis. Kestlikkusaruannet tuleb hakata esitama vastavuses Euroopa Komisjoni kehtestatud otsekohalduvate standarditega. Nendes standardites on kirjas reeglid selle kohta, mida ettevõtja peab avalikustama oma keskkonna‑, sotsiaal‑ ja juhtimisteemadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta. Standardid ei käsitle konkreetseid kriteeriume ega nõudeid, millega peab ettevõtja kestlikkusteave vastavuses olema. Seda aruannet tuleb hakata koostama ja avalikustama suurettevõtjatel, suurtel kontsernidel ja reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutel, välja arvatud mikroettevõtetel, kes on börsil. Kestlikkusaruande võivad koostada ja avaldada ka ettevõtjad, kellel puudub see kohustus. Kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja kestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik. Audiitorkontroll on vajalik selleks, et tagada koostatud ja avalikustatud teabe usaldusväärsus. Vabatahtlikult koostatud aruandele ei pea audiitorkontrolli tegema. Eelnõuga tõstetakse ka raamatupidamisaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmääri. See on siseriiklik vajadus. Piirmäärade tõstmise suhtarv 25% põhineb põhjalikul analüüsil. See protsent tagab tasakaalu suurima hulga esitatavate aruannete usaldusväärsuse ja minimaalse halduskoormuse vahel. Sama eelnõuga võetakse üle ka raamatupidamisdirektiivi muudatus. Vähendatakse aruandluskohustust ja ettevõtjate halduskoormust ning tõstetakse ettevõtte suuruse määratlemise kriteeriumi direktiivis lubatud maksimaalse 25% võrra. Paljud suurettevõtjad muutuvad selle tulemusena väikeettevõtjateks ning vabanevad senisest mahukamast aruandlusest. Paljud väikeettevõtjad muutuvad mikroettevõtjateks ning saavad kasutada neid vähem koormavat aruandlust. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh ministrile! Teile on ka küsimused. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas te oskate hinnata, kui suure halduskulu kasvu kõnealune seadusemuudatus ettevõtetele kaasa toob?

Aitäh! Seda omahinda on arvutatud ja see on 40 000 eurot aastas. Aga juhin tähelepanu, et see [aruandlus] on vajalik ikkagi väga suure käibega ettevõtetele ja selle vastueelis on usaldusväärsus turgudel. See ei ole ainult ühesuunaline asi. On mingisugune standard selleks, et opereerida ettevõtluses. Ja ennekõike Eesti ekspordi puhul on ka ilma mingi kohustuseta [seda tehtud], ettevõtjad tunnistavad, et nad ei pääse Euroopas enam turule, kui ei ole sellist – kuidas seda nimetada? – kestlikkust tõestavat faktoloogiat ette näidata.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Lähen natuke laiemaks selle teemaga, kuna see eelnõu puudutab ikkagi ka seda niinimetatud kliima päästmist. Kuidas sellega siis on? Reformierakond usub, et te suudate kliimat seadustega mõjutada, muuta, päästa, aga samal ajal Eesti majanduskeskkonda valitsuse tegevus justkui ei mõjuta. Te ütlete, et valitsus ei saa majandust suunata ega mõjutada, ka elektri hinda te ei suuda suunata [ega muuta] tarbijatele soodsamaks, aga samal ajal arvate, et te suudate nende seaduste regulatsioonidega kliima päästa. Kuidas see asi päriselt on?

Aitäh! Kui parteiteemale minna, siis on päriselt tegemist ju EKRE algatusega, mitte Reformierakonna algatusega – kui te niimoodi tahate. Aga mina nii ei taha. Ma rõhutan, et see ei ole mingi parteiline üritus, ja palun praegu mitte rääkida minu erakonnast, ma ei ole seda siin kordagi maininud ega midagi selles liinis initsieerinud. Ma esitan valitsuse eelnõu, mis põhineb eelmise valitsuskoalitsiooni, valitsuse heakskiidul ja kokkuleppel, ka rahvusvahelisel kokkuleppel. Mis puudutab valitsuse mõju erinevates valdkondades, siis loomulikult on valitsustel ja Riigikogudel oluline mõju nii majandusele kui ka keskkonnale, ennekõike regulatsioonide kaudu, mitte vahetu käsitsi juhtimise kaudu, nagu kiputakse majanduses arvama.

Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eelnõuga täiendatakse tolliameti uurimisosakonna erivahendite loetelu, lisatakse sinna sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Äkki te seletaksite, millest on see vajadus tingitud? Miks on neid juurde vaja?

Ei, seda see eelnõu ei reguleeri.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Siin on kirjas, et raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid peavad ettevõtted hakkama hindama. Mis täpsemalt võiks selle alla käia? Mis need olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud on? Me teame, et põhimõtteliselt on ettevõtjad kogu aeg oma elu elanud ja äri ajanud ikka turumajanduse põhimõtete järgi. Nüüd te ütlesite, et kui see direktiiv vastu võetakse, siis on palju ettevõtteid, kes ei pääse Euroopas enam turule. Isegi kui kõik muud kriteeriumid on täidetud, siis selle direktiivi järgse [kohustuse täitmata jätmisel] enam nagu tegutseda ei tohi. Ma küsin, kas meil on turumajandus või pigem siiski mitte.

Aitäh! Ettevõtjad ei [püüa järgida] mitte ainult turumajanduse reegleid, vaid ka loodusseadusi. Ei maksa arvata, et kõik toimib turumajanduse reeglite järgi. Praegust ajastut iseloomustab siiski loodusseaduste aina suurem arvesse võtmine, kuna maailma ressursid ammenduvad ja inimestes on ärganud südametunnistus keskkonna suhtes. Väike Eesti opereerib paraku või õnneks – kuidas keegi soovib – peamiselt turul, kus südametunnistus on väga kõrgel kohal nii tootmises kui ka tarbimises. Sellepärast on turule pääsemine ilma vastutustundliku hoiakuta meie ettevõtjatele aina raskem. Siin on juttu siiski suurematest ettevõtetest ja neile, keda see esimesena puudutab, on see aruandlus praegu vabatahtlik. Aga ma rõhutan üle, et siin ei ole tegemist konkreetsete ettekirjutustega, vaid selles seaduses on ainult aruandluse standardid, mis muudavad aruanded võrreldavaks. Ja nende andmete valik iseenesest on vabatahtlik. See ei ole mingisugune ettekirjutus, kui palju keegi midagi peab tegema.

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kindlasti on [kohustusliku] kestlikkusaruande kehtestamise puhul jälle tegemist lisakoormusega ettevõtjatele. Siin selle mahamüümisel, selles müügikõnes oli juttu, et see on ettevõtjatele nagunii vajalik, et turg nagunii nõuab seda, et nad ei saagi muidu oma tooteid enam müüa. Tulevikus puudutab see muidugi sadu ettevõtjaid. Ma küsin, kas Vabariigi Valitsus kaalus ka seda, et teha Euroopa Komisjonile ettepanek jätta see vabatahtlikuks, nii et [seda teevad] need ettevõtted, kes tahavad, [kuna peavad] turuolukorrast tingituna, oma klientide vaates seda nagunii tegema. Siis see oleks vabatahtlik: need ettevõtted, kes tahavad, hakkavad kestlikkusaruannet tegema, ja need, kes ei pea seda vajalikuks või kelle kliendid ei vaja seda, ei tee. Kas selline arutelu oli?

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Eks siin ole see vabatahtlikkuse ja kohustuslikkuse piiri küsimus. Aga need ettevõtjad, keda see puudutab, vähemalt esimeses ringis, on seda juba vabatahtlikult teinud. See seadus käsitleb standardeid, mis muudavad need aruanded omavahel võrreldavaks ja vahetatavaks. See standardiseerib aruandlust. Need ettevõtjad ise on sellest vajadusest väga hästi aru saanud ja toimetavad selles suunas, lisaks ettevõtjad, kes toimetavad selles suunas kontsernipõhiselt rahvusvaheliselt.

Aitäh! Härra minister! Selgitage palun selle kestlikkusaruande konsolideeritud maksumust või kulu ettevõttele. Seletuskirja leheküljel 44 on üks tabel. Ja minu küsimus on – kuna seletuskirjas ei ole toodud ära konsolideeritud kulu, aga tabelis on see eraldi ära toodud –, kas see tehe konsolideeritud kulu arvestamiseks seisneb selles, et korrutad ettevõtete arvuga iga-aastase kestlikkusaruande koostamise kulu ja liidad sellele ettevõtete arvuga korrutatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise kulu. Kas sellisel juhul see esmane kestlikkusaruande koostamise kulu tuleb ühekordsena ja millisel ajal vastavalt sellele tsüklile see koormus ettevõtetele [langeb]? Kas see tuleb aasta keskel arvestada ja rakenduse aasta alul tuleb see [aruanne] teha? Mis aja jooksul seaduse rakendumisest peavad ettevõtted esmase kestlikkusaruande koostama, kui see neile kohaldub?

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Minu arusaamist mööda on 40 000 euro puhul tegu aastakuluga. Jah, see on aastakulu. Aga ma kordan üle, et võrreldes käivete ja varadega, mis nendel ettevõtetel on, on see üsna väike kulu, ka võrreldes selle piletiga, mis turul tegelikult vastu saadakse. Me oleme väga reguleeritud keskkonnas, ka eetika poolest väga reguleeritud keskkonnas võrreldes muu maailmaga. Ja ettevõtjad ikkagi tunnistavad, et see on vajalik muudatus. Tulevikus, jah, kui see ring laieneb, siis, ma arvan, tuleb rahulolematuid juurde, aga tegelikult tuleb juurde ka arusaamist, et turul opereerimiseks tuleb hea välja näha ja olla puhta südametunnistusega. See [arusaamine] laieneb. Samas, ega mina ei ole selle aruandluse algataja. See on ikkagi olnud teie koalitsiooni poliitikavalik ja mina seda kuidagi ei kritiseeri. Mulle ei meeldi siin mõni asi endale ka, võib-olla on siin ülepaisutatust mõnel juhul, aga õnneks ei ole need kriteeriumid kuidagi seadusega ette antud, vaid ongi väga vabatahtlikud ja loomingulised – mis asja keegi tahab eksponeerida. See ei lange tingimata minu hinnangutega kokku, küll aga esitlen ma neid standardeid. Ja see on suur poliitikavalik, mille on teinud hoopis varasem koalitsioon Jüri Ratase juhtimisel, mida mina ette ei heida.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Mis puudutab seda nii-öelda piletit, nagu te ütlesite, mis selle eest vastu saadakse, või ka näiteks rahastuse kättesaadavust, siis veel aasta-paar tagasi panid USA suured pangad ka ESG‑le palju rõhku, aga tänaseks on tegelikult toon muutunud. Üsna otse öeldakse välja, et pangad tegelevad raha teenimisega, mitte ideoloogiliste ja poliitiliste eesmärkide edendamisega. Selles valguses puudutab mu küsimus teie arvamust Euroopa konkurentsivõime kohta. Muu hulgas lükkas Euroopa [Liit] selle aasta kevadel edasi nende raporteerimisnõuete jõustamise EL-i [välistele] ettevõtetele, kes tegutsevad EL-is. Kuidas teie hinnangul selline täiendava regulatsiooni seadmine nii Eesti kui ka Euroopa konkurentsivõimele mõjub? Ja kas me Eestis ei võiks olla sellest vanast ja aeglasest Euroopast pisut paindlikumad? Ehk kehtestame standardi, aga ei ütle, et seda aruannet peab tegema? Tee, kui tahad, ja siis tee vastavalt standardile, aga me ei kohusta aruannet tegema.

Aitäh! Enamasti ongi see vabatahtlik ja standard on ka tõesti ainult selleks, et kui seda tehakse, siis oleksid need asjad võrreldavad ja kasutatavad, mitte tühi töö. Ega see ESG, nagu te kenasti ütlesite, ei ole mingisugune minu fanaatiline usk. Ma ikkagi peegeldan rahvusvahelise ettevõtluse tendentse, mille on omaks võtnud ka kõik teised erakonnad ja koalitsioonid, nad on neid tunnistanud. See, et kusagil võetakse hoogu maha, on ilmselt ka asjakohane märkus. Aga valdav suund on ikkagi aina [suurem] vastutustunne. Otsene probleem on keskkonnas ja kõige väiksema mõjuga kogu selle regulatsiooni puhul on võib-olla juhtimiskultuuri [teema], kuigi avalikkuse surve tegelikult nõrgemaks ei jää. See keskmine osa, sotsiaalne [osa] – siin on selle entusiasmi hoogu eri paikades natuke maha võetud, aga ma ei kavatse seda eitada, see on ikkagi alles. Euroopa on meie konkurentsipiirkond, kus me valdavalt opereerime. Siin ei ole mõtet midagi kahetseda. Küllap on ka USA‑s hea, kui on ette näidata mingid kvaliteedimärgid aruandluses. See on ka juhtimiskvaliteedi jaoks hea, kui on mingisugune aruandluse standard või kohustus. Siis mõtleb juhtkond asju enda peas paremini läbi, ei lähe juhtimisel oma valikutes liiga tehnokraatlikuks ja rahakeskseks. See on juhtimisteaduses valdav suund üle maailma. Aga väga hea, et keegi mainis siin – ja te ise mainisite ka – rahastuse teemat. Ma jätsin selle mainimata. Tõepoolest, pangad on tegelikult Eesti puhul ka väga suured pioneerid selle kultuuri juurutamisel.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Austatud istungi juhataja! Ma esitasin väga konkreetse nii-öelda arvutustehnilise küsimuse lugupeetavale valitsuse liikmele. Kuidas teie, istungi juhataja, [vastusest] aru saite? Mul on mure, et ma ei saanud vastust. Minu küsimus oli väga lihtne: kas kestlikkusaruannete konsolideeritud kulu moodustub, kui ettevõtete arv korrutada iga-aastase kestlikkusaruande koostamise kulu ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise kulu [summaga ja liita sellele] aasta keskel ühekordne esmane kestlikkusaruande koostamise kulu, ja kui suur see summa siis konsolideeritult tuleb? Austatud istungi juhataja, kas teie saite minu esitatud küsimusele arusaadava vastuse?

Liidetavaid ei ole seal küll praegu koos. Ma hakkasin ka märkima, aga läks natuke kiireks. Tõepoolest, see tabel [seletuskirja] 44. leheküljel annab ülevaate ettevõtjate võimalikest kuludest. Ma ei tea, kas ministril on need andmed olemas kokku liidetuna. Võib-olla ta jooksvalt saab [need öelda]. Aga praegusel juhul on siin tabelis kajastatud tõepoolest 40 000 eurot ühe ettevõtte kohta ja on ligi 270 ettevõtet. Eeldatavalt on need korrutatavad, et [saada kulu] kõikide ettevõtete kohta. Aga ma annan sõna nüüd Anti Poolametsale. Küsimus, palun!

Aitäh, juhataja! Esitaja ja tema erakond on teinud läbi täieliku metamorfoosi. Ennast liberaalseks pidav erakond on muutunud ettevõtjate ahistajaks, ja seda mitte niisama, vaid lausa sotsiaalse õigluse sõdalaste näpunäidete järgi. Lugege ise ka, mida te ette kannate ja mida see õiglus seal tähendab. See on marksistlik programm, mida viiakse iga ettevõtte puhul ellu nii, nagu oleks pandud politruk igasse ettevõttesse. Igale poole tuleb veel võtta tööle inimene, kes kannab ette, et poliitiliselt on kõik korrektne, selle asemel et firmad saaksid kasumit teenida ja äri ajada. Aga küsimus on selles, kuidas te sisustate seda õigluse osa. Seal nõutakse ka rassiliste ja seksuaalvähemuste korrektset esindatust ettevõtetes. Andke siis Eesti ettevõtetele nõu, näiteks: kuidas oleksid Ida-Virumaal [ettevõtetes] rassilised vähemused ja seksuaalvähemused esindatud?

Ma ei ole ju Riigikogus ainult ministrina olnud, aga mul hakkab ikkagi päris õudne, kui ma pean siin olema: ei saa saalist ära minna ja siis kuulen protseduurilist jauramist, mööda küsimist, vastajale millegi omistamist. Mis puutub siia minu erakond? Mis metamorfoosid? Mis epiteedid need on? Need ei puuduta kuidagi minu ettekannet. Ja minu erakond ei ole siin puldis, olen mina, rahandusminister, kes esindab mitme valitsuse, sealhulgas EKREIKE valitsuse [valitud] poliitikasuunda. See ei ole [arutelu], kus me peaksime üksteist sildistama. Ma ei tea, ma arvan, et see on piisav vastus. Tõmmake hoog maha. Kui te tegelikult tahate, et ma vastaksin, siis jätke need sildid endale. Uhhuudistes on neid tore vaadata, aga tegelikult see ei aita poliitilisele debatile ega parema Eesti ehitamisele mitte kuidagi kaasa. Mina ei ole selle algatuse autor ega [selle suhtes] läbinisti entusiastlik. Aga ma tunnistan, et aruandeid, juhul kui neid tehakse ja juhul kui need toimivad turul, nagu nende puhul on, tuleb standardiseerida, ja see seadus on selle kohta.

Mart Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud vastaja! Ega keegi ei käsi olla minister, kui teile ei meeldi see, mida te ette kannate. On absurdne väita, et erakond siia ei puutu. Erakond puutub siia otseselt: see on valitsuserakond ja te esindate seda erakonda ministrina. Ei ole mõtet hakata meile siin rääkima mingist jauramisest. Ma mäletan seda Reformierakonda (Jürgen Ligi ohkab.), kelle poolt ma olen ka mõned korrad hääletanud. See oli selgelt turumajandust, majanduse edenemist ja vabadust edendav erakond. Nüüd on teist saanud mingisugune neostalinistlik külvivolinike erakond ja see eelnõu, mida te siin esitlete, on täpselt selle näide. Mu küsimus puutub nüüd eelnõusse: missugune kompetents peab olema ettevõtjatel keskkonnahinnangute andmiseks ja kuidas see peab väljenduma raamatupidamislikult?

Aitäh! No mina mõtlen siin nende sissejuhatuste peale küll sellele, milline kompetents võiks Riigikogu liikmel olla. Proovige kodus köögis ära see, et räägite kõigest läbisegi ja õiendate kogu aeg, kui teil on tegelikult vaja [küsida]: "Kuule, kus sool on?" Te jõuate küsimuseni nii suure ringiga, et enne jõuate tüli üles võtta. Ja see toimub siin juba kolmandat korda, kui ma olen Riigikogus, kolmandat päeva. See pädevus tagatakse raamatupidajate, ettevõtjate koolitustega. See ei ole üle jõu pingutus, see on juhtimiskvaliteedi pidev täiustamine. Ja on olemas vastavad audiitorid – nad saavad ka koolituse –, kes saavad selles asjas aidata. Mis seal ikka … Mis puutub siia minu erakond? Proovige kodus rääkida kõigepealt oma parteist, kui teil on vaja soola küsida.

Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise kohta.

Aitäh! Sisulise vastuse asemel saime me jälle isiklikke rünnakuid. Aga ma tuletan meelde, et ka mina olen ministrina seal puldis seisnud ja kuidas lugupeetud vastaja erakonnakaaslased siis kriiskasid. [Peaaegu] ainus küsimus mulle oli, kas mul häbi ei ole, teine küsimus oli, kas ma tagasi astuda ei kavatse. Need olid ka muidugi äärmiselt sisulised küsimused ja täiesti ebaisikulised küsimused. Nii et ei ole mõtet nuriseda, see ongi poliitika. Ja kui lugupeetud vastaja ei ole aru saanud, et see on poliitika, siis tuleb poliitikast ära minna.

Kahjuks ma ei leidnud sealt küsimust istungi juhatajale. Aga läheme edasi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tõepoolest, oma paha tuju võiks võib-olla tõesti enne kodus köögis välja elada, kui siia tulla. Aga te ütlesite, et osa ettevõtteid toimetab juba vabatahtlikult selles vallas ja praegu on neid suuri ettevõtteid kuus. Nüüd see laieneb enam-vähem 300 ettevõttele. Isegi kui nad tahavad, ei ole osa selleks ilmselgelt suutelised, ka parima tahtmise korral. Mis neist ettevõtetest siis saab? Sellises ülereguleeritud keskkonnas nad kas hakkavad lihtsalt raamatupidamislikult sellist ideoloogilist jampsi kokku kirjutama, nagu neilt nõutakse, või siis panevad uksed kinni ja inimesed jäävad teenusest ilma. Me näeme ka, kuidas me oleme Euroopas liikunud sinna suunas, et kui ikka ei taha aru saada, siis peab tunda saama, ehk pangad ei tohi neile ettevõtetele enam laenusid ka anda, kui nad neid ESG tingimusi ei täida. Ma küsin jälle, mis on sellel kõigel turumajandusega pistmist. Reaalses elus on ikka lõpuks nii, et tarbija ostab kõik oma tooted AliExpressist, Temust või Sheinist, kes neid ESG nõudeid ei täida. Me võime oma ideaalmaastikku üle reguleerida nii palju, kui tahame …

Teie aeg!

… aga lõpuks paneb ikkagi turg asjad paika. Või kuidas?

Aitäh! Veel kord, ega päriselus te ju nii ei esine. Noh, teie küll ei pühendanud praegu palju aega teise inimese iseloomustamisele, aga siiski alustasite sellest. Teie abikaasa tegeles ainult minu iseloomustamisega, tänitamisega, minu erakonna tänitamisega. Ma lihtsalt iseloomustan seda debativiisi. Kas te midagi küsida tahate, see on täiesti kolmandajärguline, selleks ajaks juba ununeb ära. Teie abikaasa oli see, kes ütles kõigile, et nad on ajusurnud, ja mis iganes selliseid asju, kui ta oli minister. Ma ei ole midagi sellist endale lubanud. Proovige ka omalt poolt jätta need iseloomustused sissejuhatuses ära ja ikkagi kuulata, mida ma olen vastanud. See oli teie valitsus, kes selle heaks kiitis, teie rahandusminister Martin Helme ja teie peaminister Jüri Ratas, kes selle leppe heaks kiitsid. Ja mina neid selle eest ei kritiseerinud – mitte kuidagi. Ma kinnitan üle, et see on mitme otsaga asi. Mina ei ole selle fanaatik ega algataja, aga ma tunnistan, et turul läheb seda vaja. Ja maailma ei reguleeri ainult majandusseadused. Ühiskonnas on muud seadused ka, looduses on omad seadused. Need koostoimes on meid viinud nii kaugele, et vaadatakse ka juhtimiskvaliteeti ja majanduse jätkusuutlikkust. Turumajandus kahjuks ignoreerib kahjulikke kõrvalmõjusid väga jõuliselt, kui on ainult vabaturumajandus. Sellepärast vabaturumajandust enam ei ole tsiviliseeritud maailmas. Ja rääkimata muudest asjaoludest. Tarbija langetab otsuseid tihti hoopis muude kriteeriumite järgi, ka ettevõtted hoopis muude kriteeriumite alusel kui ainult nõudmise ja pakkumise vahekord rahalises mõttes. Tegelikult makstakse igasuguste muude asjade eest rohkem, [makstakse rohkem], kui tooraine, palga ja kapitali omahinna järgi eeldaks. Turumajandus on palju keerulisem nähtus kui vabaturumajandus kahemõõtmelisel graafikul.

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea eesistuja! Meil on siin korduvalt läbi käinud see teema, et küsija küsib, nagu tema küsib, ja vastaja vastab, nagu tema vastab. Me oleme jälle langenud sinna lõksu – ja mina väidan ikkagi, et hea ministri algatusel. Ma tegelikult ei tahaks sinna madalusse üldse kaasa minna. Aga palun kinnitage üle, et köögist hakkas rääkima minister ja mina lihtsalt jätkasin seda teemat.

Aitäh protseduurilise küsimuse eest! Kui küsimustele on sissejuhatus tehtud, siis minister on vastamisel samamoodi teinud sissejuhatuse. Kui ta tsiteerib küsijat või eelnevat sissejuhatust, siis on see sellisel kujul praegu kajastatud ka stenogrammis. Sealt on kõik nähtav: kuidas keegi on alustanud küsimust ja kuidas keegi on alustanud vastamist.

Ma tänan selle vastuse eest. Aitäh!

Urmas Reinsalu, järgmine küsimus.

Härra minister! Ma küsin teist korda, kuidas tuleb tuvastada ettevõtete konsolideeritud halduskoormuse kulu selle seaduse jõustumisel. Kas see on see, mida ma küsisin teilt eelmises küsimuses? Kas tuleb korrutada ettevõtete arv iga-aastase kestlikkusaruande koostamise prognoositud kuluga ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise summaga ja sinna lisandub ühekordne esmase kestlikkusaruande koostamise kulu? Kui see nii on, ja paluks vastata mulle, siis ma saan suurusjärgu 36 miljonit eurot. Seadusega vähendatakse teatud määral audiitor[kontrolliga seotud] koormust ettevõtetele, nii et ettevõtete võit halduskoormuse [vähenemisest] on 2 miljonit eurot. Delta on 34 miljonit eurot. Teie koalitsioon on lubanud, et uue bürokraatliku normi jõustumisel vähendatakse samas mahus olemasolevat bürokraatiat. Miks te lähete selle initsiatiiviga oma koalitsioonileppega vastuollu? Kus on siis olemasoleva halduskoormuse vähendamine?

Aitäh! Praegu oli väga korrektne küsida teine küsimus [minult], mitte protseduuriline küsimus juhatajalt, nii et minul vastamise võimalust ei ole ja ma pean lihtsalt kuulama teie pahameelt. See oli väga korrektne küsimus. Aga selle detailsus on natuke perspektiivitu. Teil on ees kirjutatud tekst, te loete selle mulle ette ja ma pean nii pikka joru – vabandust, pikka numbrite rida, sõnade rida – suutma veatult tagasi peegeldada. Kindlasti ma ei ole samas positsioonis ega taha niimoodi ei või jah vastata. Aga koalitsiooni lubaduste kohta: mina kategooriliselt lükkan tagasi sellised utoopiad, et meil on kuskil regulatsioon, mida vastu võttes me saame mehaaniliselt maha tõmmata mõne muu regulatsiooni. See on naiivne, loosunglik ja mõttetu. Seda enam, et see regulatsioon pärineb hoopis teiselt koalitsioonilt – see oli vist üleüleüle-eelmine, ma peast arvutan. Roheleppe algatas tõepoolest EKREIKE valitsus, Jüri Ratas kirjutas sellele alla. Nüüd on Jüri Ratas isamaalane. Mina ei kritiseeri teda. Mina viin seda ellu, ja valitsuse liikmena. Mida keegi on omahinnaks arvutanud? See, mida te ütlesite, kõlas küll usutavalt, kui kiiruga hinnata, aga ma ei saa neid suurusjärke ümber hinnata. Kordan üle: võrreldes meie ekspordi mahtu, võrreldes nende firmade käibeid, on see meie reguleeritud turul … Eelkõnelejale vastan lisaks, et meil ei ole vabaturumajandus – see oli minu vastuse sisu –, vaid meil on reguleeritud majandus. Ja kordan, et selles keskkonnas, mis meil on – teistsugust ei ole ega tule enam –, on sellist aruandlust peetud mõistlikuks. Mina räägin ainult standarditest, mina ei räägi üldse konkreetsetest näitajatest. Selles mõttes on selle auditi hind üsna prognoosimatu. Ma arvan, et kui ettevõtted saavad ise valida, mis eesmärgid nad täpselt omale seavad, siis see hind ei ole neile riigi poolt ette kirjutatud.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Härra istungi juhataja! Ma pean nüüd teist korda pöörduma teie poole, et te tõlgiksite seda vastust. Kaks korda esitasin ma väga konkreetse küsimuse, mis puudutab selle eelnõu konsolideeritud maksumust ettevõtjatele. See oli täiesti objektiivne informatsiooni taotlus, mitte ei olnud mingi joru, nagu siin osutati. Ma tahtsin teada, kas korrektsem oleks olnud minu mõttekäik, et [võiks] tuua seletuskirjas välja konsolideeritud halduskoormuse maksumuse. Selle asemel eelistati härra ministri allkirjaga dokumendis tuua see arvestus välja tehtena. Minu küsimus oli, kas see arvutustehe annab kogumaksumuse. Kahjuks härra minister ei pidanud võimalikuks minu kahele küsimusele selles loogikas vastata. Ma arvan, et see on kahetsusväärne. Ma tunnustan härra ministrit ülestunnistuse eest, et valitsus ei kavatsegi enda koalitsioonilepingus ettevõtjatele antud vekslit halduskoormuse sarnasena hoidmise kohta [järgida], et minister peab seda utoopiliseks oma poliitilises kavatsuses. Tõe rääkimine on vähemalt parem kui mittetõde. Ja minu küsimus on, härra istungi juhataja, kuidas teie saite aru ministri vastusest, kuidas me arvestame – siin taga on ju inimesed, siin taga on ju raha, väga suur raha – ettevõtete konsolideeritud halduskoormust. Ma esitasin ministrile abistamiseks ka enda välja pakutud tehte ja minister ei välistanud, et see nii on, kuid ka ei kinnitanud, öeldes, et seda ei ole tal võimalik teha. Kuidas teie, härra istungi juhataja, ettevõtete konsolideeritud halduskoormust – ka teil on ees tabel leheküljel 44 – peaksite asjakohaseks arvestada?

Kiire kalkulatsioon, mis te tegite, võib isegi olla kuidagi õigustatud. Samas, minister ütles, et tal ei ole seda tabelit praegu käepärast. Kindlasti on ametnikud sellega tegelenud ja saavad teile kas läbirääkimiste ajal või hiljem selle numbri saata [või muul moel teada anda], kas see number vastab tõele või ei vasta. Ma arvan, et need numbrid, kogusummad on ministeeriumis kindlasti olemas. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga tekib ettevõttel kohustus hinnata ka sotsiaalseid mõjusid, nagu te ütlesite, koostada ka nende kohta aruanne ja [lasta] seda auditeerida. Toon välja mõned standardiga seotud kestlikkuse aspektid: need on sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja meetmed ahistamise vastu töökohal. Kuidas see peaks siis tehniliselt käima, kuidas neid hinnatakse ja kuidas neid auditeeritakse? Arvestage seda, et te ei vasta ainult mulle, vaid ka ettevõtjatele, kes seda ülekannet hetkel jälgivad.

Aitäh! Ettevõtjad saavad selle koha pealt väga detailsed juhised. Minu informeeritus ei ole võib-olla piisav, et teile täpselt kirjeldada seda, mille eelnevad valitsused on mulle pärandanud. Aga minu arusaamine on ikkagi see, et nende aruannete sisu on ettevõtjate endi valik. See eelnõu käsitleb – ja mina esitlen seda – vajadust kehtestada nendele aruannetele standardid. Standardid! See muudab need omavahel võrreldavaks ja ühetaoliseks, aga see ei puuduta nende aruannete sisu. Ja mina ei oska kirjeldada, kuidas see täpselt hakkab ühes, teises või kolmandas ettevõttetes välja nägema. Ettevõtjad saavad selle informatsiooni ja audiitorid saavad koolitust nende aruannete kohta. Mul seda koolitust ei ole, aga sellest eelnõust ma saan aru.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lood on tõesti pahad, kui minister ütleb, et tema ei tea ja tema ei tegele sellega. Samal ajal määritakse suurele hulgale Eesti ettevõtetele kaela väga tõsine, väga keeruline, kohati lausa mõistatuslik täiendav halduskoormus, nagu ma ütlesin, vasakpoolsete ideoloogiliste nõuete täitmiseks, millest see kubiseb kusjuures. Ja see kõik kinnitab, et me peame kiiresti teie umbusaldamisega edasi minema, sest ebakompetentset ministrit ei saa lõputult taluda. Te jätsite ka eelmisele küsimusele lihtsalt vastamata. Ilmselt te ei oska vastata või olete lihtsalt nii ülbe, et ei vasta. Küsimus oli nimelt selles, kuidas tagada seksuaalvähemuste ja rassiliste vähemuste esindatus ettevõtetes, kuna te ise nõuate seda varsti ettevõtetelt sellesama süsteemi alusel.

Aitäh! Väga raske on vastata küsimusele, kui tulevad sellised raiuvad epiteedid "kogu maailma" ja "globaalselt" ning erakonna suunas mingid ideoloogilised loosungid. See, mille kohta ma ütlesin, et ma täpselt ei tea, on see, kuidas ettevõtted hakkavad neid rakendama, sest ega nad ise ka veel ei tea. See on nende valik, see ongi väga vaba tegevus. See eelnõu puudutab selle tegevuse standardeid – standardeid! –, et muuta need [aruanded] omavahel võrreldavaks. Kui te tahate detailsemalt ja ideoloogilisemalt siin survet avaldada, siis, teie läheduses istub – juhul kui ta saalis on, tavaliselt ei ole – Martin Helme, küsige tema käest, miks ta nii tegi, miks ta sõlmis selle lepingu, miks ta selle heaks kiitis. Mina teda ei kritiseeri. Küsige läbimõelduse taset tol hetkel. Praegu on kehtivad direktiivid, mida mina ei ole siin mitte kuidagi presenteerinud, mina olen nende direktiivide ülevõtja kõige viimases faasis, kus see on juba kokku lepitud. Ja tõesti, need ideoloogilised epiteedid ei puutu praegu [teemasse], ei peaks minu suunas lendama. Ma olen kindlasti mingis vallas ebakompetentne, aga see ei ole ka minu põhivaldkond, mis puudutab neid aruandeid, see ei olegi mu poliitilise tasandi põhitegevus. Ma ütlen, et ma ei tea täpselt neid detaile, mille pärast eelmised valitsused mulle sellise pärandi [jätsid].

Rohkem teile küsimusi ei ole, aga on istungi juhatajale. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt kontrollin üle, kas me kõik oleme millestki valesti aru saanud. Ma arvan, et me kõik teame ja ka Eesti rahvas teab, et Jürgen Ligi on Reformierakonna valitsuse minister, Reformierakonna liige ja Reformierakonna esindajana, ministrina siin puldis. Aga mingisugune imelik skisofreeniline nihe oli tema vastuses: ta rääkis, kuidas ta viib ellu Martin Helme ja EKRE poliitikat. Kas esineja on selles mõttes ikka adekvaatne või milles küsimus võiks olla? Äkki te oskate öelda?

Sellist hinnangut ma küll ei oska anda. Tõepoolest, ettekandja on Reformierakonnast ja Martin Helme on Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Sellega peame leppima. Nüüd, järgmisena on meil juhtivkomisjoni ettekanne. Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab annab ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 arutas Riigikogu majanduskomisjon esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma istungil 14. oktoobril. Eelnõu kohta andsid selgitusi rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik. Ütlen lühidalt, mis oli komisjonis arutelul või millised sisulised küsimused huvitasid. Muidugi olid need auditeerimiskohustuse piirmäärad. Mart Maastik ja Tarmo Tamm esitasid selle kohta küsimusi: miks neid piirmäärasid ei või veel rohkem tõsta, et vähem ettevõtteid läheks selle auditeerimiskohustuse alla majandusaasta aruande esitamisel? Me teame, et sellega on olnud probleeme, objektiivselt, me oleme kõik neid uudiseid lugenud. Mina komisjoni esimehena juhtisin tähelepanu, et Audiitorkogu on saatnud arvamuse, kus ta eelnõu toetab, [leides, et] see kindlasti parandab olukorda, ja [ootab], et seda kiireloomulisena menetletaks. Niisugune arvamus oli Audiitorkogult. Nüüd see, kui palju neid piirmäärasid tõstetakse. Rahandusminister ja Rahandusministeeriumi ametnik selgitasid, et [ministeerium] on seda analüüsinud. Selle viie aasta jooksul, kui ei ole piirmäärasid tõstetud – viimati tõsteti 2019 –, mõõdeti ettevõtete varade ja müügikäibe kasvu ning selle järgi tuli auditeerimiskohustuse piirmäära tõstmine 25%. Ka komisjonis kõlas [küsimus], miks ei ole seda arvestatud näiteks inflatsiooni järgi, mis on tõusnud rohkem kui ettevõtete vara [väärtus] ja müügikäive. Aga Rahandusministeeriumi ametnik põhjendas, et taolise piirmäära määramisel on objektiivsem [lähtuda] varade ja müügikäibe kasvust. Oli küsimusi ka kestlikkusaruande kohta. Küsiti, kuidas seda eurodirektiivi on plaanitud selle eelnõu kohaselt üle võtta, kas see on miinimum või on midagi lisatud. Rahandusministeeriumi ametnik ütles, et [muidu on võetud üle] miinimum, aga maksimummäär, kui me räägime auditeerimis‑ või ülevaatuskohustusest. Need olidki põhilised sisulised teemad. Siis tehti majanduskomisjonis menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Esimesena Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist. Palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisa.

On rida valesid, mida see koalitsioon on väljendanud ametisse astumisel. Samm-sammult hakkavad need valed ilmnema. Loetud minutid tagasi tunnistas ametis olev rahandusminister, et koalitsiooni lubadus, tsiteerin, "Vähendame reguleerimist ja kehtestame reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada" on utopistlik. Seda järelikult ministri käsitluse järgi ei kavatsetagi täita. Ridamisi on hakanud parlamenti jõudma majanduslanguse keskkonnas ettevõtete halduskoormust täiendavalt kasvatavaid kavatsusi. See raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on üks nendest näidetest. Tõsiasi on see, et tuumküsimus on ju selles, kui suur on ettevõtete halduskoormus. Ma küsisin seda valitsuse esindajalt korduvalt, aga siiski vastust ei saanud. Ma püstitasin oma parema objektiivse äratundmise alusel – see [tabel] on toodud ära seletuskirja leheküljel 44 – hüpoteesi, et see kulu moodustub, kui liita ettevõtte kestlikkusaruande koostamise kulule audiitorkontrolli teostamise kulu ja korrutada see vastava sektori ettevõtete arvuga. Ja kui võtta see eeldus aluseks – kuigi valitsuse vastust meil selle kohta ei ole –, siis on konsolideeritud kulu, bürokraatia [tõttu] lisanduv kulu, suurusjärgus 36 miljonit eurot. Tõsi, ka olemasolevaid auditeerimise reegleid leevendatakse selle seaduseelnõuga, mis on iseenesest samm positiivses suunas. Kuid valitsus märgib oma hinnangus, et vastavalt aruandluse kahanemisele vähenevad ettevõtete konsolideeritud kulutused vaid suurusjärgus 2 miljonit eurot. Ehk see delta, vahe on 34 miljonit eurot. Siin on kõneletud sellest, kui palju ettevõtteid kaasati selle seaduse väljatöötamisse, ja ettevõtlusorganisatsioonidele on omistatud, nagu nad oleksid väljendanud kogu seaduse teksti suhtes sellisel kujul tervitavat suhtumist – see ei vasta tõele, te teate seda suurepäraselt. Kui vaadata selle seaduseelnõu kooskõlastustabelit, [siis näeme] seal punktide ja punktide kaupa [ettepanekuid], mis on "Mittearvestatud" või siis sentimentaalsemalt väljendatuna "Teadmiseks võetud". Selle initsiatiivi puhul on küsimus kahes asjas. Esiteks, kuivõrd on selline poliitikakavatsus üleeuroopalise algatusena sellises mahus, mille mõju halduskoormusele on miljardites eurodes, ratsionaalne? Ja vabandus, et meil ei ole enam vabaturumajandust, millele eelkõnelenud valitsuse esindaja juhtis tähelepanu, vaid meil on tegemist reguleeritud majandusega – ega see ei vabasta meid kohustusest lähtuda sellest, mida me ise peame otstarbekaks, pidades silmas oma majanduskeskkonna, aga ka meie käsitluse järgi ühiselu korraldamise reeglite seadmise mõistlikkust. See ei vabasta meid sellest vastutusest. Ja ilmselgelt tuleb tunnistada, et see üleeuroopaline initsiatiiv tervikuna, ka järkjärgulise kaskaadina ettevõtetele kohanemiseks, ei ole otstarbekohane, see ei ole mõistlik. Teine küsimus, arvestades seda olukorda, kuhu riik on praegu Euroopa Liidu liikmesriigina sattunud, on selles, kuidas seda rakendada. Siin, ma arvan, on valitsus esitanud parlamendile ebapiisava käsitluse, nähes ette lihtsalt mehaanilise halduskoormuse kasvu ettevõtetele. Isamaa ei saa seetõttu seda algatust toetada. Praeguse majanduslanguse ajal on ka valitsuse enda sõnum, millesse me suhtusime heauskselt kuni tänase päevani, puudutanud bürokraatia vähendamist, halduskoormuse ja reguleerimise vähendamist, mitte hüppelist suurendamist. Me teeme ettepaneku see eelnõu kui kõlbmatu ja meie majandushuvidele mittevastav esimesel lugemisel tagasi lükata. Vabandused, et aga ettevõtete konsolideeritud bilanss on nii suur ja need täiendavad kulud ei oma mingit olemuslikku tähtsust, on, andke andeks, küünilise iseloomuga. Järgmisel aastal on konsolideeritud maksutõusude suurusjärk miljard eurot ja nende puhul on kasutatud sedasama retoorikat, et üks lisakoormis, lisamaks või bürokraatlik nõue eraldi võetuna ei murra Eesti majanduse selgroogu. Aga, andke mulle andeks, millises seisus on meie majandus? Ja siin lähevadki meie seisukohad põhimõtteliselt lahku. Eesti majanduse [kasvu prognoosi] erinevus võrreldes teie valitsuse prognoosituga on –3,6%, eelmise suve prognoos versus tänavusuvine prognoos majanduse kasvu kohta. Eelmisel aastal [oli meil] Euroopa kiireimini kukkunud majandus. Me peame tegelikkuses ütlema, et tervikuna kõik [sammud], mida me astume, raskendavad Eestil majanduslangusest väljumist. See küsimus ei ole valitsuse poliitikas vaatluse all, ja ma arvan, et see on põhimõtteliselt vale suund, sest selle tulemus on majanduslanguse pikenemine. Ja see tähendab, ma arvan, pikema aja jooksul või keskmises plaanis, inimpõlve jooksul, väga tõsist mahajäämist konkurentsivõimes meie regioonis. Teiseks on küsimus, mida see tähendab reaalselt majanduse pakutavatele viljadele ja inimeste toimetulekule, sealhulgas ka riigieelarvesse laekuvatele vahenditele. See initsiatiiv kirjeldab valitsuse käekirja, et paraku on oldud oma baaslubadustes, mida ametisse astunud uus valitsuskabinet on kirjeldanud, valelik. Ja see on üks valeliku poliitika näide. Seetõttu oleks asjakohane, kui valitsus võtaks selle seaduseelnõu tagasi ja juhinduks nendest arusaamistest, mis vastavad Eesti majanduse huvidele ning valitsuse enda antud lubadusele mitte suurendada ettevõtete regulatiivset koormust, vaid seda vähendada, nii et iga uue regulatsiooni puhul ka tühistatakse olemasolevaid. See on valus jutt, ma tean, härra Ligi. Aga aeg on hakata otse ja ausalt asjadest rääkima.

Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Nende seaduste muudatuste järel peavad väike‑, keskmised ja suurettevõtted ning avaliku huvi üksused koostama kestlikkusaruandeid, mis kajastavad keskkonna‑, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid mõjusid. See nõue toob kaasa olulise lisakoormuse nii väiksematele kui ka suurematele ettevõtetele. Kestlikkusaruande koostamine nõuab spetsiaalseid teadmisi ja ressursse. Rahandusministeeriumi hinnangul tähendab see ettevõttele ühe täiendava töökoha loomist. Töökoha kogukulu ettevõtjale on aastas orienteeruvalt 50 000 eurot, lisaks kulud, mis on seotud töökoha tehniliste vahenditega. Samuti suurenevad audiitorkontrolli kulud, kuna uued nõuded eeldavad lisaks keskkonnamõju [auditile] ka sotsiaalmõju auditi teostamist, mis pole seni ettevõtetele vajalik olnud. Sellist auditit pole varem tehtud. Millised need auditid olema hakkavad, ei osanud ka minister siin kõnetoolis vastata. Audiitorite teenused muutuvad keerukamaks ja kallimaks, kuna audiitoritel tuleb järgida uusi Euroopa Liidus [kehtestatud] kestlikkuse standardeid. Kestlikkusaruandluse auditi kulu on kuskil 30 000 eurot aastas ja kõik kokku ühele ettevõttele keskmiselt 100 000 eurot. Ehk siis 100 ettevõtte lisakulutused paberi täitmisele oleks kokku 1 miljon. Kui teil on ettekujutus, et kestlikkusaruanne tegeleb ainult keskkonnaga ja aitab ennetada keskkonna halvenemist, siis te sügavalt eksite. Kestlikkusaruanne tähendab suures osas tegelemist võrdse kohtlemise, rassismi, kultuurilise mitmekesisuse, transsoolisuse ja soolise võrdõiguslikkusega, lisaks töökeskkonna sobivusega kõikvõimalikele [sugudele], 150 sotsiaalsele soole. Eriti mõjutavad need jaburad nõuded väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle jaoks kulud, sealhulgas ajakulu, on palju suuremad, [eba]proportsionaalsed nende võimekusega. Keeruline aruandlus ja suurenev bürokraatia panevad ettevõtted olukorda, kus nende konkurentsivõime väheneb ja neil on vähem ressursse, et keskenduda oma põhitegevusele ja innovatsioonile. Samuti vähendavad kestlikkusaruandlus ja audiitorkontroll ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel, kus kohustuslikud regulatsioonid ei ole nii karmid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud antud seadusemuudatuse puhul tähelepanu sellele, et õiguskeel ning seadused peavad olema selged, lihtsad ja üheselt mõistetavad ning et ei tohi tekkida olukorda, kus isik või ettevõtja, kellele on seadusega pandud kohustus, ei saa oma kohustustest aru, kuna need on liiga keeruliselt ja arusaamatult sõnastatud. Vabariigi Valitsus on vastanud sellele nii: "Nõustume märkuse üldise mõttega, kuid [kuulake nüüd! – E. P.] liikmesriikidel on kohustus direktiivis sätestatud regulatsioon üle võtta ning siinkohal on see üle võetud lühidamal ja selgeimal võimalikul moel." Ma kordan seda kohta: liikmesriikidel on kohustus direktiivis sätestatud regulatsioon üle võtta. Kus kohas on siin kontekstis riigi suveräänsus või vabaturumajandus? Peale erinevaid maksutõuse, majanduslangust, inflatsiooni, COVID‑it ja elektri hinna tõusu tekkis ettevõtjatel ehk küsimus, kas saab veel hullemaks minna. Vastus on siin: jah, saab. Pärast ebasoodsaid majandusmõjusid …

Soovite lisaaega või?

Jah, üks minut palun.

Kolm minutit lisa.

Vastus on siin: pärast ebasoodsaid majandusmõjusid tuleb ettevõtetel toime tulla massiivse bürokraatia tsunamiga. Ja sellega ei saa nõus olla. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Järgmisena Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tulen siia pulti ühe murega, mis ei ole ainult minu mure, vaid ka Eesti 200 fraktsiooni mure. Seaduseelnõu iseenesest ei ole ju üdini paha, seal on väga palju positiivset, mis peaks meie ettevõtlust konkurentsivõimelisemaks muutma. Aga praegune valitsus on selgelt öelnud, et nüüd on see hetk, kui ettevõtete teelt peaks eemaldama kõikvõimalikke takistusi: vähendama bürokraatiat, vähendama regulatsioone. Ja seetõttu ma tunnen, et me võiksime seda näidata ka tegudega, mitte ainult sõnadega. Täpsemalt teeb muret Rahandusministeeriumi poolt välja käidud 25%‑line auditeerimis[kohustuse] piirmäärade tõstmine. See tõepoolest baseerub Brüsseli soovitusel ja tuleneb euroala keskmisest tarbijahinnaindeksi tõusust, mis on mõõdetud viimase perioodi vältel, kuna piirmäärasid nihutati. Jutt käib nendest piirmääradest, milleni ettevõte on jõudnud oma müügitulu, käibe ja varade suuruse poolest. Euroalal oli keskmine tarbijahinnaindeksi tõus 27,2%, aga sama perioodi jooksul ei olnud see Eestis mitte 27%, vaid 57%. Ja nüüd see seaduseelnõu näeb ette, et neid piirmäärasid võiks tõsta kõigest 25%, mis korreleerub küll kenasti euroala inflatsiooni ja tarbijahinnaindeksi tõusuga, kuid teps mitte Eesti omaga. Seetõttu saavad Eesti ettevõtted suurema halduskoormuse osaliseks kui teised ettevõtted mujal Euroopas, ja see ei ole meie arvates mõistlik. Seega on täiesti mõistetav ettevõtjate soov, et neid piirmäärasid peaks tõstma vähemalt 50%. Ja seda me ka toetame. Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab viitas siin sellele, et sama perioodi jooksul on ettevõtete varad ja käibed kasvanud kõigest 25%. Ma arvan, et see ei ole õige number, mille järgi seda mõju mõõta. Me peame aru saama, et altpool on ju osa ettevõtteid nii-öelda sisse kasvanud sellesse seltskonda, kes peab seda auditeerimist [tegema], ehk see ettevõtete hulk on selgelt suurenenud. Rahandusministeerium leiab, et hea tava on see, et 4% ettevõtetest oleks hõlmatud auditeerimiskohustusega, ja on mõõtnud 2022. aasta majandusaasta aruannete baasilt, et see hõlmatuse protsent on Eestis 3,8. Kuid seal ei ole võetud arvesse seda, et on väga suur hulk ettevõtteid, kes on majandusaasta aruande esitanud nullkäibe pealt. Need on ka ettevõtted, kus ei ole ühtegi töötajat. Ma võtan kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisa.

Kui me sellise valimi pealt seda protsenti arvutame, siis me jõuame 5,5‑ni, mis on selgelt palju. Ja see mõjutab ligikaudu tuhandet ettevõtet. Minu arvates on seadusandjana paslik küsida, miks me nii teeme, kui praegu on just see hetk, kui majandusele tuleks hapnikku peale anda. Ja see on teema, mis riigile tegelikult midagi maksma ei lähe, see ei ole kuidagi seotud riigi rahaliste kohustustega. Nii et ma arvan, et meil on mõistlik seista ettevõtjate poolel, ja loodan, et kahe lugemise vahel leiame siin saalis või komisjonis kokkuleppe, et ettevõtjatele vastu tulla. Suur tänu!

Rohkem kõnesoove erakondade või fraktsioonide poolt ei ole, aga minister tahab kõne pidada. Palun!

Aitäh! Ma ei ole nii suur optimist, et arvata, et need, kes enne ei kuulanud, aga siiski pulti läksid, nüüd kuulavad. Aga debatikultuuri huvides ei saa ma jätta lõppsõna võimalust kasutamata. Kõigepealt, omistada seda erakonnale, minu erakonnale, on tegelikult häbematus. Partei, valitsuse ja riigi segiajamine on tülgastav. Nii tehti Vene ajal. Ärge palun tehke seda. Mina ei ole siin puldis Reformierakonna esindajana, ma esindan Eesti valitsust ja Eesti riiki paraku ka sedapidi, et seda algatust on toetanud läbi aegade mitu valitsust. Algatanud on selle Jüri Ratas, mitte mina, rääkimata minu erakonnast. Tehke palun parteil, valitsusel ja riigil vahet. Need on eri asjad. Me ei ela Nõukogude ajas. Teiseks, kui Urmas Reinsalu pulti läheb, siis on garanteeritud, et kuhugi on mingisugune konks ja valeinformatsioon sisse pandud. See jutt, et ma ei vastanud küsimusele, on ju laim. Küsimus oli lihtsalt esitatud sellise pika sorava faktoloogiaga, mida siit puldist on võimatu jälgida ja kontrollida. See tundus ühelt poolt loogiline, aga teiselt poolt kahtlane ainuüksi sel põhjusel, et Urmas Reinsalu selle esitas. Vahepeal natukene kuulasin, jälgisin ja nüüd võin öelda, et selle 36 miljoni esitamisega Urmas Reinsalu mitte ainult ei eksitanud avalikkust, vaid ka eksis, kordades. Täpset numbrit ma ei saa öelda, sest see kõik on hüpoteetiline, see sõltub ikkagi sellest, milliseid aruandeid hakatakse esitama. Aga ärgu käigu palun avalikkust eksitamas küsimustega, millele ei ole võimalik vastata, ja vastustega, millele ei [eelne] adekvaatset küsimust. Selle asja hind on kordades üle blufitud ja täiesti on ignoreeritud vastuhüvet, seda, mida tähendab ikkagi ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus, läbipaistvus ja ekspordivõime. Halduskoormus. Öelda, et see on mingi tohutu koorem, on vastuoluline. See asi on ammu kokku lepitud. Selline koormus on vajalik ettevõtluskultuuri ja moraali parandamiseks ning keskkonna kaitsmiseks. Aga see on vastassuunaline. Näiteks vabaneb selle eelnõu kohaselt tuhat ettevõtet audiitorkontrollist. Ei vasta tõele ka see ühe koalitsioonipartei järjekindlalt tambitav jutt, et bürokraatia suureneb, kontroll suureneb. Ei suurene! Tuhat ettevõtet vabaneb selle eelnõu kohaselt kontrolli alt. Palun suhtuge riiki tõsiselt, palun suhtuge debatti tõsiselt. Siin tõstetakse mikro-, keskmiste ja suurte ettevõtete piiri ja sellega lihtsustub aruanne paljudele. Siin on kaks erisuunalist [tegevust]: ühtpidi on ammu kokku lepitud bürokraatia suurendamine, mille vajalikkust turul suured ettevõtjad väga hästi mõistavad, teiselt poolt võetakse bürokraatiat vähemaks. Ei saa öelda, et see on ühesuunaline bürokraatia suurendamine. Kasu sellest, nagu sai öeldud, on tuntav nendele, kes tahavad rahvusvahelisel turul opereerida. See on otsene kasu, isegi kui ei taheta mingit laiemat aadet silmas pidada. Aga ma arvan, et ka rahulikum südametunnistus, tunne, et ei aeta ainult kitsast tootmise asja, on tegelikult tänapäeva ettevõtjatele oluline. Ja see auditeerimise piir ikkagi. Noh, miks on vaja erakondades niimoodi mingi jäik positsioon kokku leppida ja mitte kuulata argumente? Auditeerimise piiri tõstetakse 25% ja see argument, et inflatsioon on siin mõõdupuu, ei päde. Pädeb see, et auditeeritud ettevõtete protsent kogu aeg langeb. Meie ettevõtete läbipaistvus ja ettevõtluskeskkonna läbipaistvus sellega tegelikult langeb. Aruandeid ei esita juba 50% ettevõtetest – see on probleem. See on võlausaldajatele probleem, see on majanduse läbipaistvusele probleem, see on kindlasti maksumaksmisele probleem, see on keskkonnahoiule probleem, igatpidi on probleem. Nii et võtame selle maha. Ja peale selle on siin ju manipulatsioonid taga: ettevõtted väldivad seda piiri. Palun üks minut lisaaega.

Palun, kolm minutit lisa.

Ei ole niimoodi, et see on mingi vääramatu koormus, mis [ettevõtetele] langeb. Ei, ettevõtted oskavad sellest mööda ka minna. Aga kvaliteedimärk on ikkagi see, kui ettevõtted ei peida ennast kuhugi taha, ei ole hämaras, vaid näitavad oma tegevuse tegelikku mahtu ja liidavad sinna siis ka selle aate. Veel kord, selle bürokraatia hind ei ole see, mida Urmas Reinsalu ütles. Tema ei ole ekspert. Riigikogu debatt ei peaks käima sedapidi, et vastajat püütakse kogu aeg segadusse ajada ja siis öeldakse, et ta ei vastanud küsimustele. Ei. Ma vastasin nii hästi, kui oli esialgu võimalik, ja nüüd tulin ja lisasin. See number, kui palju aruandlus maksab, on kordades väiksem, kuid vastu saadakse ka hüve, mis meie keskkonnas tõepoolest ei ole vabam turumajandus, vaid [puhtam] südametunnistus ja parem ekspordivõime. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Ma näen, et Urmas Reinsalu on ennast vastusõnavõtuks registreerinud. Palun!

Härra Ligi! Ma olen üsna üllatunud: kõvad sõnad, mis te ütlesite, süüdistus valetamises. Kogu selle eelnõu tuum on, kui palju see maksab meie ettevõtjatele, kui suur on halduskoormus. Vabariigi Valitsus on teie enda allkirjaga tekstis esitanud ühe euro täpsusega – kujutate ette, ühe euro täpsusega! – arvestuse ettevõtete kohta. Ja minul oli ainult küsimus, kas see summa moodustub liidetavate ühendamisest omavahel ja vastava korrutuse [tegemisest]. Minu kahele küsimusele, härra minister, te ei andnud vastust. Kolmanda küsimuse peale viitasite te oma kõnes sellele, et minu väide teie enda teksti interpreteerimise põhjal on vale, see [summa] on kordades väiksem. Kuid te rõhutasite, et see toob kaasa muid hüvesid ettevõtetele, kellel on loomulikult igal ajal võimalus vabatahtlikult raporteerida, kestlikkusaruandeid [teha], kui nad seda soovivad. Need asjad ei lähe omavahel kokku, härra minister. Te olete esitanud ühe väite: te olete hinnanud, et Euroopa Liidu tasemel maksab audiitorkontroll 2,6–3,9 miljardit eurot aastas. See tähendab seda, et parlament peab saama vastuse, kui palju see esitatud eelnõu meie ettevõtjatele maksab. Ma ei ole absoluutselt nõus sellest vastusest kõrvalehiilimise ja ‑vingerdamisega, see ei ole aus käitumine. Ammugi [ei ole seda] parlamendi liikmete küsimuste peale nende süüdistamine valetamises. Parlament peab selle eelnõu tagasi lükkama ja siin eelnenud rahandusministri kõne on selle ühemõtteline kinnitus.

Aitäh! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 516 esimene lugemine lõpetada. Kuid meile on tulnud Isamaa fraktsiooni ettepanek ja Eesti Konservatiivse [Rahvaerakonna] fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama. Alustame ettevalmistusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Loomulikult alustame selle hääletuse ettevalmistamist, aga enne, kui me läheme hääletuse juurde, ma võtan EKRE fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Kümme minutit vaheaega. V a h e a e g

Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget, vastu 22. Ettepanek ei leidnud toetust. Täpsustan: ettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget ja vastu oli 44, seega ei leidnud ettepanek toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. november kell 17.15. Ja oleme tänase päevakorra teise punkti läbinud.