Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu (487 OE) esimene lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 487 esimene lugemine. Selle vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Andrei Korobeiniku.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg Lauri Laats esitas väga olulise eelnõu, mis parandab kindlasti eelarve seisu, aga antud juhul me räägime hoopis teistest suurusjärkudest. Ukraina parlamendi esimees rääkis sellest, et Eesti abipaketid Ukrainale moodustasid veidi üle 0,5 miljardi euro 2,5 aasta jooksul. Antud eelnõu toob aga riigieelarvesse sellest kaks korda rohkem raha. Me räägime pankade ülikasumite maksustamisest. Selline kogemus on olemas ka teistes riikides. Kindlasti võib öelda, et pankadel on erinevates majandustsüklite osades olnud nii häid kui ka halbu aegu. Eelnõu sellega arvestab, kuna juhul, kui pank langeb kahjumisse, läheb see kahjum tasaarveldamisele ja selle võrra väheneb kasumimaks. Pangad teevad kindlasti väga tänuväärset tööd, aga nende ebatavaliselt suured kasumid ei ole nende töö kvaliteediga otseselt seotud, vaid on seotud euribori tasemega, ja juhul, kui see tõuseb erinevate asjaolude tõttu liiga kõrgele, võivad pangad teenida väga palju kasumit üsna lühikese perioodi jooksul. Eesti puhul me räägime sellest, et näiteks eelmisel aastal oli pankade kasum miljard eurot. Kuna meie firmadel on üsna väiksed kasumimaksud, tähendas see seda, et pankadel oli soodsam siit raha välja viia. Leedu, mis kehtestas pankade kasumite maksu, võitis sellest esiteks majanduskasvus, teiseks stimuleeris panku investeerima Leedu majandusse, kuna soodsam on tekitada töökohad seal, kus on kasum kõrgemalt maksustatud. Võib öelda, et antud ettepaneku puhul on tegemist mingisuguse ebatavalise lahendusega, aga seda võib võrrelda näiteks kasiinode maksustamisega. Kasiinod küll teevad ka tööd selleks, et inimesi kliendiks saada, aga nende puhul ma siiski julgen öelda, et hasartmängud ei ole tavalisele inimesele nii olulised kui näiteks eluasemelaen. Pangad, kes pakuvad eluasemelaenu intressiga, mis on seotud euriboriga, teenivad kasumit ka siis, kui nad seda väga ei tahaks, seda lihtsalt sellepärast, et Euroopa Liidu rahanduspoliitika on selline. Eesti majandus langeb juba kolm aastat. Majanduslanguse pikkuse poolest oleme maailmas teisel kohal pärast Haitit ja järgmisel aastal jõuame ilmselt esikohale. Selle üks väga oluline põhjus on see, et me maksustame vaeseid. Sisuliselt võib öelda, et see 0,5 miljardit eurot lisaraha, mida me riigieelarvesse saame, võimaldaks näiteks tagasi tuua üksiku pensionäri toetuse, loobuda pensionide maksustamisest, kaotada stipendiumid ja nii edasi. Kõik need otsused vähendavad Eesti majanduskasvu ja suurendavad ühiskonna lõhestamist. See kõik oleks võimalik siis, kui me võtaksime kasvõi Leedust eeskuju. Leedu puhul võib debateerida selle üle, kas nende majandus on paremas seisus kui Eesti oma, aga fakt on see, et ostujõu poolest on leedukad meiega võrreldes kindlasti paremas olukorras. Ma võtaksin minut aega juurde.

Teil on lausa 15 minutit veel tegelikult, nii et kokku 20 minutit, hea kolleeg. Väga liberaalne, demokraatlik on see vorm.

Ma ei teadnudki. See on päris hea. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et kuigi meie majanduses on optimismiks vähe alust, peab seda ammutama majandusprognoosidest. Minu ettepanek on see, et me võiksime ikkagi luua majanduse, kus oleks ka praeguses seisus alust optimismiks. Selleks ma palun sellele eelnõule toetust. Ma juhin tähelepanu sellele, et see on ettepanek valitsusele, mis võib kindlasti enda äranägemise järgi lahendusi välja pakkuda, ja need lahendused peab parlament ka kinnitama, sest maksude kehtestamine on ikkagi nende pädevuses. Aga selleks, et seda debatti käima lükata, palun teid nuppu vajutada. Head koalitsioonisaadikud, 51 poolthäält on vaja selleks, et saaks selle eelnõuga edasi liikuda. Nii et ma väga tänan teid teie potentsiaalse toetuse eest ja olen valmis küsimustele vastama.

Suur tänu teile ettekande eest! On ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Austatud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et teie eelnõu on lootusetult hiljaks jäänud. Tagasiulatuvalt kasumeid maksustada ei saa, vaid maksustada saab eelseisvaid kasumeid. Ja nii nagu te ütlesite, on need varasemad pankade kasumid olnud seotud euriboriga. Tuletan teile meelde või juhin teie tähelepanu sellele, et euribor langeb juba pikemat aega, ja prognooside järgi langeb veelgi. Selle põhjus on see, et Euroopa Keskpank on intressimäära rahanduspoliitikas juba mitmel korral langetanud ja järgmised langetused seisavad ees. Nii et panganduses on hea konjunktuur juba möödunud ja see eelnõu on lootusetult hiljaks jäänud. Mis te selle peale ütlete?

Suur tänu, Aivar! See on väga hea küsimus ja siin on väga mitu aspekti. Esiteks, see ei ole esimene katse seda teha. Siis, kui oli esimene katse, oleks meil olnud võimalik ka selle aasta kasumit maksustada. Mõni hääl jäi puudu ja sinu otsustav hääl jäi toona kahjuks andmata ja nii see eelnõu edasi ei jõudnud. Teiseks, euribor on praegu umbes 3% tasemel, veidi kõrgem, ja see tähendab, et me räägime ikkagi sadadest miljonitest eurodest, mida see eelnõu oleks järgmisel aastal riigikassasse juurde toonud. Nüüd selline loogika, et peale meid tulgu kasvõi uputus, ei ole õige. Tõepoolest, majandustsükli praegune seis on nagu on, aga sina, kes sa oled olnud rahandusministri ametis, kindlasti tead, et praegu on euribor 3% tasemel, kuid välistada ei saa olukorda, kus ta näiteks kahe aasta pärast on 7% tasemel. Me ei tea, mis majanduses juhtub. Ma arvan, et Euroopa Liidu majandus ei ole kindlasti nii ebastabiilne nagu Eesti oma, juhtimise eripärade tõttu, aga me ei tea tulevikku. Erinevalt meie praegusest rahandusministrist me ei tea tulevikku. See eelnõu tähendab seda, et juhul, kui pangad hakkavad mingi hetk ülikasumit välja võtma, võidavad sellest Eesti riik ja Eesti inimesed, mitte ainult Rootsi pensionifondide omanikud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Selle teema jätkuks võiks tõepoolest öelda, et vaatamata sellele, et euribor on praegu langustrendis ja arvatavasti jõuab järgmisel aastal 2%-ni, räägime ikkagi sadadest miljonitest eurodest. Ma arvan, et me ei jäänud [eelnõuga] lootusetult hiljaks, seda enam, et seda [maksustamise] ideed on tõepoolest ka juba eelnevalt välja pakutud. Minu jaoks on loomulikult imelik, et näiteks Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole seda toetanud, vaatamata sellele, et nemad on ka sarnase idee omal ajal välja käinud. Aga minu küsimus on see, lugupeetud ettekandja: miks te arvate, et meie valitsus üritab kogu aeg seda teemat kuidagi maha vaikida, kõrvale lükata? Miks nad ei taha [sel teemal] isegi väga argumenteerida? Miks nad ei taha sellega tegeleda? Kas nad on pankadega mingisuguses erilises suhtes?

Aitäh! Tõepoolest, kui vaadata praegust poliitilist konjunktuuri, siis [on näha, et] pankade mittemaksustamine oli ja jääb ainsaks lubaduseks, mida Reformierakond tegelikult ka pidas. Pensionärid, õpetajad, seal on hästi pikk nimekiri, põhimõtteliselt võid sa Reformierakonna valimisprogrammi lahti võtta ja panna linnukesed igale poole, mille kohta on lubadust murtud, ning põhimõtteliselt oleks terve programm linnukesi täis. See on ainuke asi, mida Reformierakond reaalselt ei teinud. Ja selle põhjust ma ei oska öelda. Võib-olla oskavad head kolleegid Urmas Kruuse ja Urve Tiidus sind enne oma küsimuse esitamist natuke valgustada. Aga ma ei ole ammu enam Reformierakonnas, ma ei tea seda siseelu, mis seal toimub. Aga nüüd sotsiaaldemokraatidest rääkides, tõepoolest, nemad oma retoorikas räägivad asju, mis tegelikult oleksidki Eesti majandusele ja Eesti inimestele head. Ühtegi sammu nad enda retoorika tõestamiseks ei ole teinud, ja see on puhas poliittehnoloogia: kui sa oled selline väike partner, kellest midagi ei sõltu, siis selleks, et koalitsioonis olla, sa teedki seda. Veel kord: majandus tõepoolest muutub. Me ei tea, milline on euribori tase järgmine aasta: see võib olla 2%, nagu sa ütlesid, aga võib olla ka oluliselt suurem. Ja igal juhul, kui see eelnõu võetakse vastu, oleme valmis olukordadeks, kus pankade kasumid on suured. Ja ma juhin tähelepanu sellele, et pankade kasumid pärinevad juhul, kui nad on ülisuured, otse inimeste taskutest. Sellises olukorras ei loo pangad lisandväärtust, vaid nad võtavad lihtsalt raha sinu käest ära ja suunavad selle põhimõtteliselt oma emafirmasse. See [olukord] sarnaneb väga sellega, kuidas mõned teised sektorid toimivad: nad on väga kõrgelt maksustatud. Ma arvan, et see on ainuõige tee, sest kui pangad on tõepoolest efektiivsed tänu sellele, et nad oskavad väga hästi oma tööd teha, ja teenivadki sellest kasumit, siis see ei ole ülikasum, vaid see on lihtsalt selline business as usual. Sellises olukorras nad ei peaks kindlasti väga palju raha riigieelarvesse maksma.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Teie jutus on mitmed vastuolud, kaasa arvatud see, et kui me vaatame avalikest allikatest, kui palju pangad 2023. aastal avansilist [tulumaksu] maksid – 139 miljonit eurot –, võrreldes 2022. aastaga, kui nad maksid 50 miljonit eurot, ja järgmisest aastast hakkab tegelikult ka kehtima 18%-line avansiline tulumaks jooksvalt kasumilt, siis ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et pangad ei ole Eesti ühiskonda panustanud. Te jätate mainimata selle, et Leedut ja Eestit ei saa selles kontekstis võrrelda ühel lihtsal põhjusel: sellepärast, et Leedus on palju vähem euriboriga seotud laene. Kui me maksustaksime veel täiendavalt pankasid, siis kliendid maksaksid selle osaliselt või kaudselt kinni. Ja te unustate absoluutselt ära selle, et kui Eesti riigieelarve on jätkuvalt miinuses, on [pankade lisamaksustamata jätmine] tegelikult lisapanus tarbimisse ja täiendavalt ka majandusse. Need numbrid ei ole absoluutselt mingisugused väited. Kas te ei tahaks siit puldist tunnistada seda, et selle eelnõu mõte on see ajaloo prügikasti visata?

Ma ei saanud aru, keda täpsemalt ma plaanin ajaloo prügikasti visata, aga selle eelnõu eesmärk on esiteks parandada riigieelarve seisu, mis on, nagu Andrus Ansip ütles, Reformierakonna otsuste tõttu jõudnud sinna, kus me praegu oleme. Ja teiseks, veel kord, me räägime sellest, et see raha pärineb otse inimeste taskutest. Tegemist ei ole klassikalises mõttes lisandväärtuse loomisega, vaid inimene, kes on sundolukorras ja võtnud eluasemelaenu ja kelle jaoks on selle intress ka euribori kasvu tõttu kasvanud, peab selle kinni maksma. Ma ei ole kindlasti kordagi väitnud seda, et pangad ei panusta Eesti ühiskonda. Vastupidi, oma eelnevas vastuses ma ütlesin, et kui pangad ongi tublid ja tänu sellele, et nad teevad head tööd, nad loovadki lisandväärtust ja pakuvad väga head teenust ja nii edasi, siis neid ei maksustata kindlasti sellises suurusjärgus, nagu see eelnõu eeldab. Eelnõu eeldab seda, et euribori tase on kõrge ja sellisel juhul teenivad pangad kasumit, sõltumata enda tegevusest, ja seda lihtsalt sellepärast, et keskpank ütleb neile, et te peate nii palju raha võtma. Leedu puhul ma ei saanud teie küsimusest aru. Sinu väide oli see, et Leedus on [vähem] laene, mis on euriboriga seotud. See ei päde absoluutselt, sest Eestis on sisuliselt kõik eluasemelaenud, väga väheste eranditega, seotud euriboriga. Ja kui see poleks nii, ei oleks murekoht nii suur, aga paraku inimesed, nagu ka elektriostu puhul, ei kipu väga nende laenude [intressimäärasid] fikseerima. Seda, mis on õige, mis on vale, ma ei tea – ma eelistaksin ka pigem börsihinda –, aga jah, selles mõttes on laenu [intressimäära] fikseerimine teistes Euroopa Liidu riikides palju rohkem levinud. Ja see tõesti kaitseb inimest selliste ootamatute olukordade eest, aga suure tõenäosusega maksab ta kokkuvõttes ikkagi veidi rohkem, sest ega pank pole ka üldjuhul väga rumal: ta fikseerib hinna ikkagi sedasi, et see toob talle pikas plaanis rohkem kasu. Kuid tarbija jaoks võib olla kasulik, et sellised järsud tõusud ja langused jäävad ära. Ja Leedu osas ei, Eestis on eluasemelaenud täpselt samamoodi seotud pigem euriboriga.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Reformierakond jällegi kaitseb pankasid, nagu kogu nende retoorika on olnud: pigem tõstame tarbimismakse, aga ärme pankasid puutu. Mis puudutab euribori sidumist laenudega, siis tõesti, Eestis ei ole see hea praktika, võrreldes vana Euroopaga, kaasa arvatud Leeduga. Inimestele peaks tagama suurema stabiilsuse. See on jällegi üks meie möödapanek, kus me oleme lasknud vabal turul seda reguleerida. Ja kõik need võnked maksab lõppkokkuvõttes kinni tarbija, samas on panga kaod tunduvalt väiksemad kui inimeste omad. Aga küsimuste juurde ka. Mis teie arvate, hea ettekandja, kas tarbimismaksude osakaal [riigieelarve] kogutuludest on mõistlik, nagu Jürgen Ligi on öelnud, või on teil teine arvamus? Praegu moodustavad tarbimismaksud riigieelarves kogu meie tuluallikatest lausa 41%.

Aitäh! Jah, tõepoolest, ühele väikesele osale teie küsimusest jäi ka vastamata ja see küsimus jätkab seda teemat. Väide, et see raha ei jõua tarbimisse, on totaalselt vale. Kui võtta hea kolleegi Urmase küsimus, siis tõepoolest, seal on selline kvintessents Reformierakonna rahanduspoliitikast, mis on väga veider. Küsimus, hea Lauri, ei ole siin niivõrd tarbimismaksudes, vaid selles, et tänu riigieelarve lisasissetulekule võiksime vähendada just vaesemate ühiskonnaliikmete maksukoormust. Me võiksime näiteks öelda, et niinimetatud julgeolekumaks ei kehtiks esimesest eurost, ja me võiksime jätta lisaraha pensionäride ning miinimumpalga saajate jaoks. Ja usu mind, see raha jõuab kindlasti tarbimisse tagasi, kohe järgmisel päeval sisuliselt, ja kiirendab Eesti majanduskasvu, või õigemini, vabastab Eesti majanduse negatiivsest majanduskasvust, nagu hea rahandusminister siit puldist ütles. See tarbimismaksude protsent ei ole minu arvates niivõrd suur probleem. Oluline on see, kes neid makse maksab. Kui neid makse maksad sina või maksan mina, siis ma arvan, et selles ei ole väga suurt draamat, aga kui maksab pensionär või toimetulekutoetuse saaja, on see suurem probleem. Nii et viimased kolm aastat majanduslangust Reformierakonna juhtimisel on viinud meid selleni, et meil on erakordselt palju absoluutses ja suhtelises vaesuses elavaid inimesi. See on murekoht. Me peame nende jaoks jätma rohkem raha ja pankade maks võimaldab meil seda teha. Ühtegi teist võimalust realistlikult ei ole. Kui me võtame järgmise aasta riigieelarve koos maksutõusudega, siis [näeme, et] järgmisel aastal me kindlasti majanduslangusest ei pääse.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et need suurpangad, millest me räägime, on ju tegelikult välismaist päritolu, Rootsi suurpangad. Me teame ka seda, et meil on erinevalt pankade nii-öelda emamaast kõik teenused kallimad: laenud on kallimad, laenuprotsendid on kõrgemad, väljastamise tingimused on ahtamad. Kas sa oled teinud sellist tehingute arvestust, et kui palju need pangad meie arvelt seda raha oma nii-öelda suurde potti teenivad, mille arvelt nad oma emamaal oma riigi kodanikele neid kõiki teenuseid palju odavamalt pakuvad ja mille arvelt nad meilt seda nii-öelda koort kokku röövivad? Kas siis juba sellepärast ei oleks olnud õiglane neile see pangandusmaks kehtestada?

See on tegelikult väga hea küsimus ja ma tean, et EKRE on ka täpselt sama initsiatiivi kaudu üritanud Reformierakonda pikalt murda, aga ebaõnnestunult. Tõepoolest, fakt on see, et kuigi meie, Eesti pankade klientide käitumine laenu tagastamisel ei ole sugugi kehvem kui Skandinaavia pankade klientide oma, siis maksavad tõepoolest Eesti kliendid suuremat laenuintressi. Seda on väga raske seletada. Võib-olla on Riigikogu teatud komisjonil pädevus neid põhjusi uurida, sest turumajanduse loogika ei eelda seda, et kui sul on kaks riiki ja nende klientide käitumine on täpselt samasugune, siis mingil põhjusel on kummaski riigis laenud oluliselt kallimad. See ei kõla väga loogiliselt, seal peavad olema mingid teised põhjused. Nagu ma mainisin, siis miljard eurot läks Eestist välja ja see ei ole raske tööga teenitud kasum, vaid see pärineb väga kerge vaevaga [tehtud tööst] ja sinu taskust, sinu valijate taskust. Nii see on. Ma olen küll väga suur turumajanduse fänn, aga sellel olukorral ei ole minu arvates turumajandusega mitte mingisugust pistmist.

Tanel Tein, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsiksin võib-olla sellise potentsiaali koha pealt, et kui me saadame pangandussektorile selle maksu kaudu ja ka laiemalt sellise signaali, siis kas sa oled uurinud, milline võiks olla Eesti potentsiaal? Millised pangad võiksid siia veel tulla tahta? Või me saadame neile signaali, et siia pole mõtet tulla? Sest see väärtus võib potentsiaali kaudu olla maksutuluna hoopis suurem.

Suur tänu! See on hästi hea küsimus ja see arutelu on meil olnud ka siis, kui Leedu tuli enda maksuga välja. Siinsamas puldis väitis rahandusminister, küll mitte Jürgen Ligi, aga tema eelkäija, et nüüd hakkavad Leedust kindlasti pangad lahkuma. See juhtus 1,5 aastat tagasi ja selle aja jooksul lahkus Leedust null panka. Võib eeldada, et kui tulebki kasumimaks, siis panevadki Swedbank ja SEB uksed kinni, sest nad tõepoolest vaatavad, et miks me hakkame sellel turul teenima 0,5 miljardit eurot miljardi euro asemel, see ei ole seda väärt, läheks hoopis Rootsi, kus maksud on kõrgemad ja laenuintressid madalamad, aga koduturg on vähemalt olemas. Kui sa küsid minu arvamust, siis minu ennustus on küll see, et ükski pank siit ei lahku. Nüüd, turule tulijaid, kui välja arvata Eesti tegijad, ei ole viimasel ajal olnud. Kas Eesti turul on veel ruumi uutele tegijatele? Kui vaadata laenuintresse, siis ma ütleksin, et on, küll ja veel, sest need on kõrgemad kui Rootsis ja Soomes ning see ei ole loomulik, ja siin on kindlasti konkurents väga teretulnud. Aga veel kord, kui me räägime ülikasumi maksustamisest, mis on seotud euriboriga, siis ma küll ei ütleks, et see on põhjus, miks keegi peaks turule tulekust loobuma. Pigem on see eeldus selleks, et suured tegijad investeeriksid siin töökohtade loomisse ja R&D-sse, sellepärast et kui sa investeerid ja kasumit ei teeni, siis sa kasumimaksu ka ei maksa. Nii lihtne see on. Leedu on sellest juba väga hästi aru saanud, sest Leedu suurte pankade kontorid on Eesti omadest suuremad. Ja see on fakt.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Keskerakond on olnud ka valitsuses ja võimul. Kas te värskendaksite mu mälu, et mis aastal te tegite ettepaneku sarnase seaduse vastuvõtmiseks?

Suur tänu küsimuse eest! See võis olla 2023. aastal, kui euribor hakkas kasvama. Meil oli suht pretsedenditu olukord, kus euribor oli päris pikalt väga madalal. Kui Keskerakond oli võimul, siis euribor oli miinuses. See ei ole Keskerakonna teene selles mõttes, et lihtsalt niimoodi sattus. Ja miinust maksustada – noh, see on midagi sellist, mida praegune koalitsioon üritab teha, aga me näeme majandustulemustest, et see väga ei õnnestu. Kui raha pole, siis sealt midagi väga kätte ei saa. Nii et Keskerakond ei ole seda ettepanekut teinud, lihtsalt niimoodi sattus, et meie valitsemise ajal majandus kasvas ja euribor oli kas null või selle lähedal, kas sellest allpool või veidi ülespool. Sealt ei olnud midagi võtta kahjuks.

Head kolleegid! Kuna tegemist on otsuse eelnõuga, siis on kummalegi ettekandjale üks küsimus. Küll on see varuks veel Anastassial. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Reformierakonna esindaja [küsis] siin enne, kas te viskate selle eelnõu ajaloo prügikasti, aga ainsad, kes neid häid eelnõusid ajaloo prügikasti viskavad, on Reformierakonna esindajad, kes iga kord sellistele eelnõudele vastu hääletavad. Aga meil oli eile rahandusminister siin maksudest rääkimas ja teemaks oli ka pangamaks. Jürgen Ligi ütles, et tema on finantssektoris ja panga nõukogu liige, ning ta mainis, et see, mis toimub Leedu panganduses – et seal ei ole pangamaks neile hästi mõjunud –, piirab nende laenutegevust ja nende investeeringuid pangandussektorisse. Tegelikult ju piiravad kõik uued maksud samamoodi, ka praegu, meie tavainimeste ostuvõimet ja tulevikuinvesteeringuid. Kas teil on infot nende Jürgen Ligi väidete kohta või kas teile ei tundu, nagu ka mulle, et meie rahandusminister esineb pankade advokaadi rollis, kuna ta on ka ise olnud pikka aega finantssektori liige?

Aitäh! Ma arvan, hea Anastassia, et see on rohkem küsimus sulle kui korruptsioonivastase komisjoni esinaisele. See on kahtlemata intrigeeriv küsimus. Aga omalt poolt ma mõtlen, et tasub küsida rahandusministri käest, millel need väited põhinevad, sellepärast et, veel kord, Leedu ja nende Skandinaavia pankade peakontorid on suuremad kui Eesti omad. Keegi ei ole sealt lahkunud. Seda, et keegi ütleb, et seal midagi pigistab, maksud piiravad ja nii edasi, ma täiesti usun. Ma arvan, et iga inimene räägib seda. Kui minna miljardäri juurde, siis ta võib-olla ütleb ka, et maksud justkui piiravad ja pigistavad teda, aga ma arvan, et see väga suurt kahju talle reaalselt ei tekita. Kuid pensionäri, üksikema ja maal elava inimese jaoks on üks lisaeuro tõepoolest väga oluline. Nagu hea Annely ütles, et pensionär tegelikult ei pane tähele, kui ta maksab iga kuu 15 eurot rohkem, siis tegelikult paneb. Selles, kas Skandinaavia pank Leedus seda tähele paneb, ma sügavalt kahtlen. Ma omalt poolt küsin rahandusministri käest, millel need väited põhinevad peale tema sisetunde. Me teame, et Jürgenil on väga suur empaatiavõime ja ta lihtsalt tunneb seda muret, mis kumab läbi nõukogude koosolekutelt. Aga fakte on vaja ja nendele võiks kindlasti otsa vaadata.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esmalt ma toetan seda, sest ajutine solidaarsusmaks euribori tõusu ajal on väga mõistlik meede, kuna see aitab suunata osa pangandussektori kasumist tagasi ühiskonda. Aga minu küsimus puudutab kolleeg Sõerdi küsimust, et selle seadusega ollakse justkui hiljaks jäänud. Kas oleks võimalik luua selline eelnõu, kus arvestatakse seda olukorda, et kui euribor on mingist protsendist alates jõudnud [mingile konkreetsele] tasemele, hakkab kehtima solidaarsusmaks?

Aitäh! Antud eelnõu puhul on eeldus see, et kui pangad langevad kahjumisse – ja tõepoolest, majandustsükli erinevates etappides võib erinevaid asju juhtuda –, siis see tasaarveldatakse tulevikus teenitava kasumiga ja pangad ei pea seetõttu rohkem maksma. Sellepärast et tõepoolest oleks väga ebaõiglane, kui me võtame heal ajal ära pankade käest raha ja raskel ajal ütleme, et saage ise hakkama. See oli väga õige tähelepanek, et me tõepoolest ei räägi mingist müstilisest kasumist, mida keegi teenib. See on raha, mis on pärit inimeste taskust, ja kui me pool sellest rahast, tegelikult vähem kui pool sellest rahast, tagastame inimestele maksude vähendamise, investeeringute kaudu ja nii edasi, siis see on õiglane. See ei ole mitte mingisugune pankade röövimine, vaid see on lihtsalt praegu aset leidva ebaõigluse kompenseerimine. Nagu ma olen ka varem öelnud, siis juhul kui see ettepanek läheb läbi, teeb valitsus enda visiooni teatavaks. Ja see on eelnõu, mis tuleb parlamenti, ning selle lugemiste vahel võib kindlasti selle kohta muudatusettepanekuid teha. See lähenemine, kus euribor on näiteks alla 1% ja sellisel juhul ei pea üldse midagi maksma, on ka variant. Lihtsalt mõistlikum oleks seda kasumit maksustada igal juhul: juhul, kui see kasum on olemas, ja kui seda ei ole, siis võib loomulikult ühel või teisel moel selle tasaarvelduse teha. Nii et veel kord, ma arvan, et kui me vaatame teiste riikide kogemust, siis [näeme, et] midagi hullu pole nende pankadega juhtunud, ja ma olen täiesti kindel, et ei juhtu ka Eestis. Nii et aitäh toetuse eest. Ma olen täiesti kindel, et varem või hiljem ka sotsiaaldemokraadid murduvad ja siis võib-olla hakkab see pall veerema. Sinnani on võib-olla 15 või 20 minutit aega. Nii, kas on veel küsimusi?

Ikka on. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest avas Anastassia siin tegelikult ühe väga olulise ukse selles osas, mis puudutab nii-öelda nartsissistlikku isiksusehäiret põdevat rahandusministrit, minu hinnangul Jürgen Ligit. Ja küsimus on selles, et kui sa viitasid tema eelnevale tegevusele kusagil pankade juhtimises või kontrollis, ja praegu, olles rahandusminister, vaidleb ta sellele asjale vastu, siis küsimus ei ole võib-olla nii palju korruptsioonis, aga küsimus võib olla huvide konfliktis, mis on asi, mida tegelikult sellist ametit pidada sooviv isik praegu teha ei saaks, sest tema väljaütlemised seostuvad konkreetselt huvide konfliktiga. Teie arvamus selle kohta?

Aitäh! Mina ei ole psühhiaater ja ma ei oska öelda, kas see nartsissistlik häire esineb tal või mitte. Ma arvan, et rahandusministri puhul on oluline, et ta saaks oma tööga hakkama. Ja nagu ka Andrus Ansip on korduvalt viidanud, siis Reformierakonna rahandusministrid ei saa oma tööga hakkama. Mis puudutab huvide konflikti, siis sa ilmselt ka tead, et korruptsioonivastase erikomisjoni pädevuses ei ole ilmtingimata vaid puhtalt korruptsiooniga tegeleda. Kõik sellised riigisektoris toimuvad ebakõlad on selle komisjoni leib tegelikult. Juhul kui sulle ja teistele Riigikogu liikmetele tundub, et seal võib olla probleem, siis oleks selline arutelu kindlasti koht, kust võib-olla sellist lisainfot saada, et aru saada, millel üks või teine otsus põhineb. Aga Jürgen Ligi ei olnud rahandusminister siis, kui Kaja Kallas lubas pankadele, et nende maksustamist ei tule, ja Kaja Kallas ei ole isegi praegu peaminister, aga Reformierakond hoiab seda [pankade] kaitset. Nii et ma ei süüdistaks siinkohal ainult Jürgen Ligit. Kindlasti on see mingisugune laiem pilt, mis põhjustab seda, mida me praeguses Eesti ühiskonnas näeme.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma püüdsin ajakirjandusest, meediast leida mingisugust sisulist argumenti pankade erakorralise kasumi maksustamise vastu, aga kahjuks midagi ei leidnud. Ma noppisin sealt ainult välja ühe Eesti 200-lasest majandusministri Tiit Riisalo ütluse, justkui erakorralise kasumi maksustamine kahjustaks Eesti ettevõtlust ja majanduskeskkonda laiemalt. Loomulikult ta sihukestele väidetele mingisugust tausta juurde ei toonud. Aga äkki sa kuidagi iseloomustaksid selliseid väiteid?

Aitäh! Ma selles mõttes kindlasti nõustun härra Riisaloga, et iga selline uus maks ongi halb ja maksudega mängimine kahjustab majandust. Aga kui me vaatame praegust pilti ja neid makse, mida me siin oleme muutnud, noh, mitte meie sinuga, vaid Riigikogu enamushäältega, siis [näeme, et] see on küll väga silmakirjalik [väide], et konkreetselt see maks hirmutab ettevõtjaid. Ja siis kõikide teiste ülejäänud asjadega on justkui kõik korras: tulumaks, käibemaks, igasugused lisakasumimaksud ja toetuste vähendamised ja nii edasi, et see kõik on täiesti stabiilne majanduskeskkond, ja siis tuleb pangamaks ja seejärel kõik põgenevad Eestist. See ei ole minu hinnangul väga tõenäoline.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma olen loomulikult teiega nõus selles, et see pangamaks tulnuks kehtestada, sellepärast et pankadel ei ole mitte mingit õigust sellist meeletult suurt raha Eestist kokku korjata ja kasumina minema viia, nad ei ole seda kuidagi oma tööga välja teeninud. Aga kas teie nägemuses oleks pangamaks pidanud olema kehtestatud ka sellisel viisil, et pankadel oleks olnud lihtne maksu tasumise kohustusest pääseda, lihtsalt makstes inimestele rohkem välja hoiuseintressidena? Minu teada – ma süvenesin Leedusse – toona täpselt nii tehti: maksustamisele kuulub üksnes see osa, mis osutub kasumiks pärast seda, kui kõik intressid ja muu on välja makstud. Ehk kui euribori tõusuga oleks proportsionaalselt tõstetud hoiuseintresse, ehk kui see raha, mis korjatakse turult kokku, oleks läinud hoiustajatele, mitte panga omanikele kasumiks, poleks ka mitte mingisugust kasumimaksu tasumise kohustust tekkinud. Saan ma õigesti aru, et teie visioonis peaks see ka nii olema?

Aitäh! Mitte ainult see. Kui hoiused ja madalamad laenuintressid, nagu siin viidati, oleksid näiteks Rootsi tasemel, vähendaks see juba pankade kasumit. Investeeringud Eesti kontoritesse ja inimeste palkamine siin, mitte Leedus, vähendab kasumit, sellepärast et sa pead neile palka maksma, samuti igasugused projektid, mida võib teostada siin, aga mitte mujal, kus kasumimaks on suurem ja kus neid on praegu soodsam teostada, ja nii edasi. Kasumimaksu kehtestamine tegelikult annaks ka seda lisaefekti, kahtlemata. Teenus oleks soodsam ja investeeringud oleksid suuremad. Hea kolleeg Aivar ütles, et oleme selle eelnõuga hiljaks jäänud. No esiteks, parem hilja kui mitte kunagi. Ja teiseks, kui me satume olukorda, kus euribor on kõrgem, siis Eesti ei hakka mitte ainult rohkem raha riigieelarvesse saama, vaid rakenduvad ka needsamad lisa-kasutegurid, mida sina mainisid. See on selline ahelreaktsioon, mille me võiksime siin täna käivitada.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on võimalus kuulata rahanduskomisjonis toimunud arutelu ja seal langetatud otsuseid. Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma 17. septembri istungil. Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2025–2027. Komisjon langetas konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Aivar Sõerd. Riigikogu otsuse eelnõu 487 vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Annan ka ülevaate komisjoni 17. septembri istungil toimunud arutelust. See oli viies päevakorrapunkt, kui me seda eelnõu arutasime. Eelnõu algatajate esindaja Andrei Korobeinik rääkis meile, et praegusel ajal on eelnõu sobilik, sest valitsus taastas firmade kasumimaksu. Räägitakse sektorist, kus kasum ei sõltu lisandväärtusest, vaid eeskätt euribori hetkeseisust. On olnud aastaid, kui pangad teenisid tunduvalt rohkem kui näiteks kasiinod või loteriikorraldajad, ja sealt on võimalik leida kuni 0,5 miljardit eurot aastas. Leedu pangamaks on olnud edukas, arvas eelnõu algatajate esindaja, ja Eesti olevat ainus Balti riik, kus ei ole pangamaksu. Sellega eelnõu tutvustamine piirdus. Ja arutelu meil ei olnud. Komisjon tegi otsused teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 22. oktoobril, see otsus oli konsensuslik, ja teiseks määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see otsus oli ka konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt [ettekandja]! Kas te saaksite kinnitada või ümber lükata minu eelmises küsimuses oleva väite? Kuna Leedu majanduses oli euribori osa [meie omast] selgelt väiksem ja seal oli rohkem fikseeritud lepinguid ning ka majanduse üldine laenukoormus oli madalam, siis oli euribori mõju Eesti majandusele selgelt ja objektiivselt suurem, mis puudutab kulu nende laenude teenindamiseks. Selle tõttu ei saa ka Leedut ja Eestit a priori mõju mõttes võrrelda, justkui on [Leedu] midagi paremini teinud. Ja teiseks see, et kui pankasid lihtsalt piiritult maksustada, siis kas ei või juhtuda seesama asi, mis tavaliselt juhtub: klientide käest korjatakse see raha tegelikult tagasi ja see läheb ühiskonnale lõppkokkuvõttes kallimaks maksma. Kas te oskate seda kommenteerida?

Austatud küsija! Ma pean möönma, et ma olen siin komisjonipoolne ettekandja, ja komisjoni arutelu piirdus sellega, et eelnõu esindaja seda lühidalt tutvustas, ja sellega meil see komisjoni käsitlus piirdus. Aga selguse huvides, ma kuulsin seda [väidet] ka enne siin saalis: erinevus Eesti ja Leedu majanduskeskkonna vahel on küll selline, et meil on euriborist sõltuvat laenumahtu rohkem kui Leedus, aga kui rahanduspoliitikas intressid langevad ja sellega koos ka euribor, siis tähendab see seda, et euribori langus mõjutab meie majandust rohkem positiivselt kui näiteks Leedut, kus euriboriga seotud laene on meiega võrreldes vähem. Tõepoolest, jah, maksavad kliendid ju lõppkokkuvõttes need maksud kinni, mis on teenuseosutaja või kauba müüja hinna sisse pannud. Lõppkokkuvõttes on ikkagi tarbija see, kes kõik kinni maksab.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea Aivar! Esiteks, suur tänu selle ettekande eest! See oli väga konkreetne ja kajastas seda, mis komisjonis toimus. Teiseks on suurepärane, et sa otsustad ikkagi kolleegide küsimuste osas kaasa rääkida. Ma küsin ka Urmase [jutu] jätkuks. Esiteks, see, et meil on rohkem euriboriga seotud laene, tähendab ju seda, et kasumimaks toob meile protsentuaalselt rohkem raha sisse, kui see Leedus tõi, sest meil on lihtsalt rohkem kasumit tänu euribori kasvule. Ja teiseks, millel põhineb sinu väide, et tarbija maksab [kasumimaksu] pangateenuste hinna tõusu kaudu kinni? Kui me vaatame Rootsit, kus on pangamaks ja ka pankade kasumimaks on kõrgem, siis [näeme, et] seal on ka intressid madalamad, kuigi kliendi käitumine on täpselt samasugune mis Eestis. Kuidas sa seda paradoksi seletad? Miks ei maksa sealne tarbija mitte lihtsalt kasumimaksu kinni, vaid ka võidab sellest, et seal on see kõrgem?

Mul siin sellist detailset võrdlust, mis puudutab intressitasemeid erinevate riikide vahel, küll käepärast ei ole. Jah, muidugi, eks konkurentsiolukord ja majanduskeskkond ongi riikides erinev. Tulen teie küsimuse alguse juurde tagasi. Kui meil on euriborist sõltuvaid laenusid Leeduga võrreldes suhteliselt rohkem, siis on pangad justkui selle pealt ka rohkem tulu teeninud. Aga tegelikult, kui te vaataksite kasvõi selle või eelmise aasta maksutulude laekumise andmeid võrreldes näiteks 2022. aastaga, siis [näeksite, et] just pankade avansilised maksed on mitmekordistunud. Mitmekordistunud! Hiljuti tulid ju meile, rahanduskomisjoni liikmetele, kõigile, tulumaksu laekumised augusti seisuga. Kui üldist maksutulu oli meil augusti lõpu seisuga laekunud 64% eelarvest, siis juriidilise isiku tulumaksu oli laekunud 80% eelarvest ehk üle prognoosi. Ja seda on suuresti just toetanud erasektori kasumi jaotamine. Meile saadetud analüüsis ei ole küll eraldi numbrit selle kohta välja toodud, aga üheksa kuu laekumiste graafikust võib näha, et kõigepealt on kasumi jaotamiselt laekunud tulumaks olnud rekordiline – kõige kiiremini ja paremini laekuv maksutulu liik sel aastal. Graafikutest saab välja lugeda, et näiteks juulis, noh, juuli on üldse rekordiline, makstakse välja kõige rohkem dividende, ja juulis on pool sellest krediidiasutuste tulumaks, aprillis ning teistel kuudel ka. Nii et see kõik peegeldub maksutulude laekumises. Ja tegelikult meie pangad juba maksavad pangamaksu. Seesama 14%-line avansiline tulumaks, mida praegu maksavad eranditult ju teised ettevõtted jaotatud kasumilt, aga pangad teenitud kasumilt, tõuseb järgmisel aastal 18%-ni. Nii et kõik suuremad teenitud tulud ja kasumid on ka korralikult maksustatud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Tõepoolest, teie kõnest tuli väga kenasti välja, et aitäh härrale, et ta oma suurest tulust avansilise tulumaksu näol piskut andis. Te ütlesite, et tarbija maksab pangamaksu kinni ja sellepärast ei saa seda kehtestada. Aga ma küsin selles võtmes, et vaadake, Leedu tegi seda, aga kas me võime olla kindlad selles, et nüüd seda, et Leedu seda tegi, ei maksa Eesti tarbija kinni, ja kuna Eesti seda ei teinud, siis Eesti inimesed ja ettevõtted ja kogu majandus maksavad ka selle kinni, et leedukad selle pangamaksu tegid? Sest reaalsus on ju see, et Leedus majandus kasvab ja seal lähevad asjad paremini, aga meil lähevad kõik asjad allamäge. Tegelikult see, et leedukad oma pangamaksu kehtestasid ja neil läheb hästi, käib meie arvelt, sest meie seda ei teinud.

Austatud küsija! Kõigepealt ma korrigeerin teie seda väidet, mis te siin esitasite, et justkui ma oleksin öelnud, et kuna tarbijad maksavad teenuse kinni, siis ei saa seda maksu kehtestada. Sellist asja ma pole küll kunagi öelnud vastuargumendina sellele niinimetatud pangamaksule, kuigi, nagu ma ütlesin, siis on meil pangamaks tegelikult olemas, aga no see selleks. Aga vastuargument sellele eelnõule on ikkagi see, et maksustamine ei saa olla üles ehitatud ajutiselt soodsa konjunktuuri põhjal või olla sellest tingitud. Lisaks pangandusele võib ju majandusvaldkonnast välja tuua ka teisi sektoreid, kellel tekib ajutiselt väga soodne konjunktuur, aga see ei tähenda seda, et riik peaks sellele kohe maksukirvega kallale minema. See on üks argument, aga ma ei hakka siin pikalt teisi argumente käsitlema. Vastuseks sellele Leedu võrdlusele. Ma võtsin siin just välja, ERR-i portaalis ilmus mõned päevad tagasi Leedu SEB panga peaanalüütiku Tadas Povilauskasega tehtud usutlus. Seal räägib ekspertanalüütik, kes on seal kohapeal ja tunneb sealseid olusid, sellest Leedu pangamaksu kogemusest. Ja ta tõepoolest ütleb, et otsest mõju ei ole sellel pangamaksul seni Leedu äridele ja majapidamistele olnud, ja kui vaadata laenude andmist, siis otsest mõju ei ole eriti palju tunda. Laenude andmine Leedus kasvab ka kiires tempos, aga selle negatiivne mõju seisneb selles, et kui me räägime Leedu atraktiivsusest välisinvestorite jaoks, on ilmselgelt suhtumine Eestisse soodsam, eriti finantsinvestorite seas. Nad näevad, et Eestis käsitletakse kasumi hüppelist kasvu normaalse ärikorrana ja ei ole vaja neilt erakorralist kasumit ära võtta. Leedu puhul näevad investorid, et kui sa teenid üle keskmise ja kasum kasvab hüppeliselt, siis võib juhtuda, et valitsus võtab erakorralise kasumi riigieelarvesse. Välisinvestorid näevad ja annavad sellele hinnangu, mis toimub, ning kui nad tulevikus valivad, milline Balti riik võiks olla parim investeerimise alustamiseks, asetseb Eesti selles nimekirjas kõrgemal võrreldes Läti ja Leeduga. Seda rääkis hiljuti, mõned päevad tagasi Leedu SEB panga peaanalüütik ERR-i reporterile. (Hääled saalist.)

Ma vabandan, võtan korra ühe protseduurilise Anastassialt. Või on sul kogemata läinud käsi [nupu vastu]?

Aitäh! Rahanduskomisjoni liige, kui ta tegi ettekande, ütles, et rahanduskomisjonis arutelu ei toimunud, aga samas loeti meile siin ette väga pikk ERR-i artikkel, põhimõtteliselt olid peaaegu kõik [tema vastusest] tsitaadid sealt. Kui kohane see on, et kui komisjonis arutelu ei olnud ja sel ajal ei olnud isegi seda artiklit veel väljas, loeb komisjoni esindaja siin täiesti ootamatult ette mingisuguseid suvalisi asju?

Head kolleegid! Selle üle me oleme palju vaielnud ja see sõltub alati hetkeolukorrast. Minu arust oleks debati mõttes väga halb see, kui me ütleme, et Aivar ei tohi üldse mitte midagi rääkida ja ta tohib ainult [oma vastuse] ette lugeda. Kõik teie küsimused oleks mõttetud, kuna ta ei tohi neist ühelegi vastata, sellepärast et komisjonis sellest juttu ei olnud. (Saalis räägitakse.) Minu selge tõlgendus on see, et kui käsitlus on ikkagi teema- ja asjakohane – ja tõepoolest, [ka siis], kui komisjonis oli see väga kitsalt [jutuks], siiamaani saan ma kindlalt öelda, et Aivari seisukohad on olnud teema- ja asjakohased ning teemaga seotud –, siis ma ei näe küll ühtegi põhjust piiramiseks. Siis te jällegi tahate, et oleks vaikus, samas ütlete, et debatti ei toimu ja midagi rääkida ei lubata. Ma olen igal juhul seda meelt, et siiamaani on see debatt olnud igati asjakohane. Te tegelikult ei tohiks siis isegi midagi Aivari käest küsida, sest arutelu ei toimunud. Kuidas te saate temalt küsida, kui Aivar ei saa ju sellele vastata, kuna komisjonis arutelu ei olnud. Sellisel juhul peaksite oma küsimused ka maha võtma, aga te kangesti tahate ikkagi küsida, järelikult te ootate ja soovite seda debatti. Andrei Korobeinik, kas pult ei tööta? Meil oli see [kokkulepe], et kui käsi on püsti, siis on mingi tehniline probleem. Äkki saab virgats teid aidata?

Sina saad! (Naerab.) (Juhataja naerab.) Ma ütlen veel kord, see on tõepoolest suurepärane, et Aivar tuleb ja vastab küsimustele selle kohta, mida komisjonis ei toimunud. Aga kuidas sina kui istungi juhataja hindad seda olukorda, kus hea kolleeg Aivar, olles rahanduskomisjonipoolne ettekandja, võtab mingisuguse ERR-i artikli väljatrüki endaga lausa kaasa? Kas ta siis tõepoolest tuleb siia niimoodi pahatahtlikult ja kavatseb rääkida muudest asjadest olukorras, kus ta on pelgalt komisjonipoolne ettekandja? Ja kui mitte, siis mis sa arvad, miks ta selle väljatrüki kaasa võtab?

Aivar on alati väga põhjalik oma ettekannetes. Tema kasutab väga erinevat materjali: eksperte, ajakirjandust, kindlasti oma kolleegide seisukohti ja kindlasti on ta ka teie seisukohtadega tutvunud. Nii et Aivar on alati väga põhjalik ja selles mõttes ei ole siin midagi erakordset, minu jaoks ei ole see üllatav, et Aivar on väga põhjalik. Aga nüüd saame küsimustega minna edasi ja kui te tahate küsida, siis järelikult peab Aivar ka vastama. Nii et vabandage, et sellest, mida Aivar järgnevalt räägib, ei olnud komisjonis juttu. Tanel Tein, palun!

Aitäh! Ma tuleksin tagasi selle potentsiaali juurde, mille kohta ma ka Andreilt küsisin. Kuidas me saaksime seda sisemist konkurentsi panganduses paremaks, et meil tekiksid paremad tingimused tavaklientide, äride jaoks? Kas seda on Eestis vaja? Kas me peaksime liikuma sinna suunas? Eesti 200 ilmselgelt pangamaksu ei toeta, selles suhtes on meil kõigil üksmeel. Aga mida me tegema peaksime, et meil see sektor veel areneks võib-olla ja saaksime selle kaudu luua paremaid tingimusi kõigi osapoolte jaoks?

Aitäh küsimuse eest! Ajendatult protseduurilistest küsimustest püüan järgnevalt jääda komisjoni esindaja rolli raamidesse ja selle piires ma räägin komisjoni istungil toimunust. Aga muidugi ma pean selguse huvides ikkagi vastajale ütlema, et tegelikult ei saa öelda seda, et meil ei ole konkurentsi. Meil tegutsevad siin turul Rootsi kapitalil põhinevad kommertspangad, on kohalikul kapitalil [põhinevad kommertspangad], et konkurentsi tihendada, noh, see on pikk jutt ja väljub muidugi selle eelnõu raamidest ega ole otseselt sellega seotud ka. Aga siin on palju aspekte, alates sellest, kui keeruline on üldse krediidiasutusel tulla väljastpoolt kohalikule turule, millised on regulatsioonid ja piirangud turule tulekul ning millised on tingimused selleks. Kõik see on keerulisem ja suurem teema. Muidugi võiks rahanduskomisjon seda teemat võib-olla mõnel oma istungil eraldi käsitleda, mis puudutab laiemalt konkurentsi panganduses, aga antud eelnõuga see väga ei haaku.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Ma kõigepealt ütlen sissejuhatuseks, et kuigi tõesti on aru saada, et sa tulid siia ettekavatsetult selleks, et rääkida teemast laiemalt, siis mina olengi alati soovinud, et me saaksime rääkida ka laiemalt, mitte ei piirdutaks ainult vastustega, et komisjonis seda ei arutatud. Ma loodan, et sa vähemalt siiapoole vastates jätkad (Naerab.) nii nagu enne. Minu küsimus laiendabki natuke teemat ja viib selle mõnes mõttes tagasi nendesse debattidesse, mis meil on siin viimasel ajal rahandusminister Jürgen Ligiga olnud. Vot tema ütles eile, et ei maksaks uskuda neid eksperte, kes on kellegi palgal, näiteks mõne panga palgal, ja laulavad seda laulu, mida tööandja käsib laulda. Kuidas sa hindad selles valguses selle Leedu SEB Panga analüütiku artiklit? Millise tõeväärtuse me peaksime talle omistama? Kas ta laulab seda SEB laulu või räägib ta pigem meile tõtt?

Austatud küsija! Ma tahaksin küll sind siinkohal korrigeerida. Üldiselt on panga analüütikutel parimad teadmised sellest valdkonnast. Ma hindan väga-väga kõrgelt Eesti kommertspankade peaanalüütikuid ja sama panga kontserni analüütikud Leedus ja Lätis on kindlasti sama heal tasemel. Kui mina oma komisjoni arutelu ülevaate lõpetan, tuleb siin ilmselt läbirääkimiste voor ning siis saab igaüks oma muljeid ja hinnanguid täpsemalt esitada.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No selle viimatise mõttevahetuse peale meenus mulle USA ajakirjaniku Upton Sinclairi ütlus: "It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it." Kiire tõlge sellele võiks olla ütlus sellesama SEB analüütiku kohta, et on väga raske saavutada seda, et ta saaks millestki aru, kui tema mittearusaamine sellest on eelduseks tema järgmise palga laekumisele. Selliste inimeste seisukohti pangamaksu põhjendatuse või mittepõhjendatuse selgitamiseks ei ole siin tõesti mõtet tsiteerima hakata, sellest me võiksime kõik ise aru saada. Aga minu küsimus teile seisneb hoopis selles, et see, mis 2023. aastal aset leidis, oli ikkagi ilmselge röövimine, riisumine. Kui varasemal aastal oli pankade kasum olnud circa 0,5 miljardit eurot, siis järgmiseks aastaks, ilma et oleks tehtud mingit innovatsiooni või olnud omapoolset pingutust, kasvas see circa miljardi euroni. Mu küsimus teile on see, kas riigil on kohustus kaitsta omaenda rahvast riisumise eest? Ja kui on, siis kas see on vähem oluline eesmärk, kui tagada investoritele atraktiivsus?

Austatud küsija! Siis võib paralleele tuua ka teiste valdkondadega, kus on ajutiselt tekkinud soodsam majanduskonjunktuur, ja nimetada seda riisumiseks, no see on ilmselge liialdus minu arvates. Ja veel kord, pangad maksavadki tulumaksu teistmoodi kui ülejäänud majandussektor või majandusvaldkonnad ja see peegeldub ka maksutulude laekumises. Ma siin põgusalt mainisin, et kui vaadata selle ja eelmise aasta maksutulude laekumisi, siis on [näha, et] pankade kasumitelt kogutav avansiline tulumaks kasvanud kordades. Ja suure osa ka eelmise ja tänavuse aasta kasumimaksust või ettevõtte tulumaksu suurenenud laekumistest, üle prognoosi ulatuvatest laekumistest, annabki pankade avansiline tulumaks.

Aitäh, härra eesistuja! Ja tänan teid ka, härra ettekandja, sellise meeldiva sisulise diskussiooni eest! Mu küsimus on selline. Nagu te teate, siis pankade erakorraline maksustamine erijuhtudel on täiesti reeglipärane. Võib-olla on märgiline see, et 1980. aastal kehtestas Briti valitsus tagasiulatuva solidaarsusmaksu pankadele. Te tõenäoliselt teate, et sel ajal oli Briti peaminister Margaret Thatcher, kes on ilmselt Reformierakonna üks majanduspoliitilistest eeskujudest. Aga võrdleme nüüd seda ikkagi Leeduga. Leedu kehtestas esimese Balti riigina pangamaksu. Ilmselt mitte keegi ei kahtle selles, et nii sealne majanduskeskkond kui ka majanduskasv on järsult ja järsult [Eestist paremaks muutumas]. Millega te seda seletaksite?

Jaak Valge, palun!

See küsimus läheb muidugi meie komisjoni arutelu [teemast] mööda. Aga nii palju peab ikkagi seda asja selgitama, et kui me räägime Leedu ja Eesti majanduse võrdlusest, siis, ütleme, maksukeskkond tervikuna on üks aspekt ja pangamaks on veel väiksem osa sellest. On palju teisi tegureid. Kõigepealt lähiturud: meie oleme seotud Skandinaavia turgudega, Soome ja Rootsiga. Soome majanduses ei ole [praegu] kerge, seal on sama keeruline olukord. Võime siin välja tuua Vene turu äralangemise, mille mõju on suurem, ja nii edasi. Leedu majandus on rohkem seotud Poola majandusega. Siis seesama eespool mainitud sõltuvus euriborist. Kui euriboriga seotud laenude osakaal on meil suurem kui Leedus, siis ajal, kui euribor tõuseb, on selle negatiivne mõju meile suurem, aga kui euribor langema hakkab, siis jällegi meie võidame sellest rohkem. Lisaks veel väga mitmeid tegureid. Nii et ainult maksustamisele majanduse arengut ka taandada ei saa, kuigi jah, ma möönan, et maksustamisel on väga suur mõju. Ja ega me ei tea veel, Leedu pangamaksu negatiivsemad aspektid võivad avalduda alles kunagi hiljem.

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud ettekandja! Minu küsimus tõukub teie enda tähelepanekust, et eelnõu on lootusetult hiljaks jäänud ja tagasiulatuvalt kasumit maksustada ei saa ning maksustada saab eelseisvaid kasumeid. Samas oleme praegu olukorras, kus ühiskond tajub väga suurt ebaõiglust, mille tulemusel me täna ka seda otsuse eelnõu arutame. Aga kas te näete võimalusi selleks, et tulevikus võiks kõnealuseid olukordi ennetada ja euribori äkilisest tõusust saadavaid kasumeid saaks siiski maksustada?

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Lähtume ikkagi reaalsusest. Kõigepealt selgituseks nendele küsimustes esitatud eeldustele: lähtume ikkagi reaalsusest, praegu ei näita prognoosid euribori kasvu lähitulevikus, vastupidi, prognoosid on omavahel üsna suures konsensuses, erinevused on lihtsalt selles, kui kiire see langus on, aga prognoosid näitavad, et euribor langeb lähitulevikus. Ja vot seesama mõttekäik, vaadates tulevikku, et ainult euribori muutus ei tähenda soodsat konjunktuuri. Soodsat konjunktuuri võivad põhjustada ka mitmesugused muud asjaolud majanduses. Maksustamist ei saa üles ehitada selliselt, et kui kusagil sektoris tekib ajutiselt soodne konjunktuur, siis riik reageerib sellele kohe maksumeetmetega. Nii ei peaks need asjad ikkagi käima. Ja pealegi, majandusajalugu näitab, et soodsale konjunktuurile järgnevad pahatihti kehvemad ajad. Nüüd see aspekt, mis puudutab seda hiljaks jäämist. Tegelikult ma juhtisin tähelepanu sellele, et need pankade suuremad kasumid jäävad juba minevikku, eelmisesse ja üle-eelmisesse aastasse, ja tõepoolest, tagasiulatuvalt neid ju kuidagi maksustada ei saa. Praegu, kui me vaatame panganduse perspektiivi, võiks ju ikkagi pigem välja tuua hoopis selle, et pangad on kaasanud klientide hoiuseid, need võivad olla ka päris pikaajalised, ja nende puhul on kokku lepitud päris kõrged intressid, mida pank peab oma klientidele maksma. Ühesõnaga, panga kulubaas pigem kasvab, aga samas euriborist tingitud tulu on languses. Ja ega me ei tea ka, mis hakkab laenudega üldiselt juhtuma. Kui ikkagi laenukahjumid suurenevad, siis see omakorda tekitab pangale kahjumeid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõukun teie väitest, et soodsa konjunktuuri ajal ei tasu pankasid maksustada, selleks et nad saaksid kindlust, et Eesti ei võta neilt raha ära, kui neil tekib erakorraline kasum. Aga te ise ütlesite ka, et pärast soodsat konjunktuuri võib tekkida ebasoodne konjunktuur. Minu küsimus on see, et kas nüüd ebasoodsa konjunktuuri ajal maksude kehtestamine Eesti rahvale ja Eesti inimestele on põhjendatud ning ebasoodsa konjunktuuri ajal pankadele maksude kehtestamine ei ole põhjendatud. Kuidas seda korrelatsioonis vaadata?

Muidugi, meil tuleb läbirääkimiste voor kohe pärast seda, kui ma lõpetan komisjoni arutelu ettekande. Siis tekib veel võimalus siin muljetada, hästi laialt seda teemat käsitleda. See võimalus veel tuleb.

Ma pean küll kolleegi täpsustama, et läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonid, nii et selles mõttes päris kõigil seda võimalust ei ole, aga praegu on võimalus veel oma fraktsioonipoolsele ettekandjale oma sõnum kaasa anda. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Teate, hea kolleeg, ma pean teile komplimendi tegema. Teie vastused on selged ja arusaadavad ning peab tunnistama, et palju arusaadavamad kui praegusel rahandusministril. Ma tahaksin ikkagi tõstatada selle intresside küsimuse. Kui vaadata Skandinaavia turgu, siis [on näha, et] tegelikult on kasvõi eluasemelaenu intressid seal madalamad. Samas, kui kuulata ka meie kommertspankade välja öeldut, siis meil selle maksedistsipliiniga, arvestades vähemalt praegust halba majandusolukorda, väga suuri probleeme ei ole. Ehk siis on ta sarnane Skandinaavia maksedistsipliiniga. Aga miks siis ikkagi võtavad meie pangad meie inimestelt rohkem intressi? Ja üks väide, mida ka Jürgen Ligi siin vist eelmine nädal ütles, on, et tema on küll rahul, kui tarbimismaksude osakaal on suurem, kui me räägime riigieelarve täitmisest. Ehk 41% maksutuludest …

Aitäh!

… on meil tarbimismaksud kõigist maksudest. Kuidas sa seda kommenteerid?

Finantssektori põhjalikuma analüüsi ja teiste riikide võrdlused oleksite võinud tegelikult lisada oma otsuse eelnõu seletuskirja. Selle seletuskirja osana oleksite võinud esitada sellise analüüsi ja see oleks andnud teie otsuse eelnõule palju lisaväärtust juurde, aga te jätsite oma töö tegemata. Muidugi, rahanduskomisjon arutab neid teemasid ikkagi ka, samuti finantssektori olukorda. Meil toimuvad pangaliiduga regulaarsed arutelud ja Eesti Pangaga toimuvad arutelud, kus me käsitleme finantssektori teemasid ka laiemalt. Te pääsete ka kolleegi kaudu sellele informatsioonile ligi.

Kiitus ei välista kriitikat. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Leedus tehti see pankade erakorraline kasumimaks ära, nüüd on tulemused käes ja need pole üldse mitte halvad, nagu Leedu analüütikud räägivad. Tegelikult mingit negatiivset mõju laenudele ja pangateenustele pole olnud. Eestis ju ka hirmutati, et kui me kehtestame pangamaksu, siis enam laenu ei saa ja mis kõik sada hirmsat asja hakkab juhtuma. Tegelikult pole Leedus midagi sellist juhtunud. Kas te olete minuga nõus, et tegelikult oli Eestis sellise ühiskondliku fooni loomine ikkagi selle pangamaksu suhtes üsna ebaõnnestunud? Leedus me näeme tegelikult, et see lahendus praktiliselt toimib. Ainus mõju on olnud see, et Leedu riigieelarve on saanud kasumimaksust laekunud rahade arvelt märkimisväärset täiendust. Kas te olete minuga nõus, et tegelikult see paanika tekitamine, kuidas pangad lähevad kohe pankrotti või neil läheb väga raskeks, on tegelikult olnud Eestis ülepingutatud? Leedus me näeme, et kõik on tegelikult korras.

No ega ma ikka ei ole teie mõttekäiguga nõus. Ega me ka ei tea, millised selle pangamaksu eksperimendi negatiivsemad aspektid kunagi hiljem avalduvad. Kõige suurem oht ongi see, et see negatiivne mõju tulenebki konkreetse riigi ehk Leedu atraktiivsusest välisinvestorite silmis. Välisinvestorid ikkagi vaatavad, et on maksurisk, võib-olla ka tulevikus, kui riik hakkab selliseid maksueksperimente tegema, välisinvestoreid võib see ikkagi eemale peletada. Ja seda ei rääkinud mitte minu viidatud Leedu panga peaanalüütik, vaid seda on rääkinud ka Leedu Keskpank. Ja muidugi, ega sõltumata pangamaksust võetakse ikka laenu ja laenumahud siis ka kasvavad, kuna majanduskonjunktuur paraneb ja euribor langeb. See soodustab ka laenuvõtmist, laenu kasvu ja investeeringuid majandusse. Seal on hästi palju aspekte, mida kõike tuleb arvestada, kui me räägime Leedu kogemusest.

Suur tänu, hea kolleeg! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid! Informeerin teid, et Eesti Reformierakonna fraktsioonilt on laekunud taotlus pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ja on igati paslik see hääletus ära teha, et kolleegid, Riigikogu liikmed saaksid oma tööaega planeerida. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun! (Saalist öeldakse: "Jaak Valge oli erapooletu." Rain Epler: "Mis nüüd saab?") Täpsustus: erapooletuid oli 1. Palun see protokolli ära märkida. Jah, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt sissejuhatuseks sellest pangamaksu teemast. Meie fraktsioon andis selle eelnõu sisse kusagil möödunud suvel ja mul on hea meel, et leidub mõttekaaslasi ja et keskerakondlased on tulnud mõttega kaasa. Ja tegelikult ka sotsid otsustasid ühel hetkel päris aktiivselt, et peaks pangamaksu kehtestama, nüüd nad on vaigistatud. Ma tuletan meelde [ühte] pildikest möödunud sügisest, mis oli natuke rohkem kui aasta tagasi, kui see pangamaksu võimaliku kehtestamise debatt oli alanud. Siis oli ajakirjanduses selline kõnekas pilt ja see puudutas paljusid inimesi ning näitas väga illustratiivselt seda, kuidas otsused Eestis sünnivad. Pankurid jalutasid Stenbocki majja, kohtusid seal toonase peaministri Kaja Kallasega, neil ei läinud sugugi kaua aega, minu arust oli see tunnike või isegi vähem, ja lahkusid sealt naeratavate nägude ning lehvivate pintsakuhõlmadega enesekindlal sammul. Ja kohe peale seda teatas Kaja Kallas, et pangamaksu ei tule. Diil oli tehtud. Nüüd, koalitsiooni jutt on veidi vastuoluline ja see tuli välja ka siin selle debati käigus. Kui nende käest küsitakse, et igasugused maksude ja riigilõivude ja muude koormiste tõusud, eriti majanduslanguse ajal, võivad ehk majanduslangust süvendada ja pärsivad ettevõtlust Eestis ja nii edasi, siis öeldakse, et neid tuleb tõsta eelarve tasakaalu tõttu. Aga kui [pakutakse], et tõstaks neid ka pankadel, ja meil on eeskujusid kasvõi siitsamast lähedalt Leedust võtta, öeldakse, et ei saa tõsta. Tegelikult, nagu me Leedugi näitel näeme, siis ka Eestis, kui vaadata neid numbreid, oleks selle kaudu võinud sadu miljoneid eurosid teenida. Veidi ka sellest erakorralise kasumi tekkimisest pankadele. Rahandusminister Ligi siin kiitis eile puldist pankasid ja rääkis, et küll olid hoiuseintressid vahepeal head ja tema teenis selle kaudu raha, nii et siiamaani saab selle abil oma rahavoogusid juhtida. Aga tegelikult ei tõstnud pank intresse hoiustele sugugi nii kiiresti, kui kandus euribori tõus üle laenuvõtjatele. Ja ma julgen öelda, et see intressi tõstmine hoiustele sai hoo sisse peale seda, kui see erakorralisele kasumile maksu kehtestamise teemaline debatt muutus ühiskonnas elavaks. Siis vaatasid pankurid, et nüüd tuleb midagi teha. Ja muidugi, pankurite tolleaegne demagoogia selle kohta, et ei saa ju niimoodi, et tagantjärele maksustatakse neid, kes on olnud tublimad või innovaatilisemad või midagi muud taolist, ei vasta absoluutselt tõele. Pangad ise oma tegevuses küll mingit erilist tublidust ega innovaatilisust üles ei näidanud, nad kandsid lihtsalt euribori tõusu momentaanselt üle laenuvõtjatele, aga ei kandnud seda üle hoiustajatele. Tulles nüüd tagasi selle eelnõu juurde, mille esitasime meie rohkem kui aasta tagasi. Selle võiks jõustada sõltumata sellest, milline on euribori liikumise trend lähi- või keskpikas perspektiivis. Selle eelnõu mõte oli see, et pankadel tekib sisuliselt valik, kas kanda sellised erakorralised intressitõusud ja nendest tekkiv erakorraline tulu kohe ka üle hoiustajatele ja seega teenida sellist, ütleme, tavapärast kasumit – ja ma pean teile ütlema, et pangad on Eestis kogu aeg korralikult kasumit teeninud, ka negatiivse euribori ajal – või kui nad siiski otsustavad, et hoiustajatele ei pea intressitõus kanduma üle sama kiiresti kui laenuvõtjatele, rakenduks sellisel juhul nende erakorraliselt tekkinud kasumile maks. Nii et ma siiski kutsun üles ka koalitsioonisaadikuid lõpetama demagoogia ja mõtlema pankade mõtteviisi suunamisele seaduse abiga.

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tõesti, täna on meil siin saalis väga hea eelnõu, mis on Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatud, ja see puudutab pangamaksu. Selge on see, et pangamaks on tunduvalt parem kui maksustada inimesi tarbimismaksude kaudu. Rain juba ütles ja tõi välja, et tegelikult on siin saalis ju veelgi fraktsioone, kes seda eelnõu toetavad: olgu see siis EKRE, olgu need ka vist sotsiaaldemokraadid, aga nendest ei saa päris hästi aru, et mida nad ikkagi teevad, ükskord toetavad, teinekord mitte. Ja võib-olla ongi natuke nii, et nende käitumine tekitab tegelikult kõige rohkem küsimusi. Kui arvestada nende üleüldist ja poliitilist suunda tõsta järk-järgult iga aasta tarbimismakse, mis mõjutavad otseselt ja kõige rohkem väikeste sissetulekutega inimesi, ei ole see kindlasti nende programmile kohane. Aga miskipärast nad seda teevad ja miskipärast nad Reformierakonda ja nende poliitikat toetavad. Ma siiralt loodan, et see ei jää nende valijate jaoks tähelepanuta ja et nad sellele kindlasti tähelepanu pööraksid ja ka oma valikud varsti teeksid, kui neil selline võimalus tekib kas 2025. või 2027. aasta valimistel. Pangamaks on tegelikult, ma arvan, selles mõttes hea maks, et ta ei võta ju kelleltki raha ebaõiglaselt ära. Me oleme viimasel ajal rääkinud pankade tulust: see on erakorraliselt suurenenud kaks korda. Me räägime kogu sellest sektorist ja kõikidest meie erakapitalil põhinevatest pankadest. Ja mispärast on nad seda kasumit teeninud? Väga lihtsal põhjusel ja seda on ka siin juba ühe korra mainitud: regulaator ehk Euroopa Keskpank tõstis euribori ja seoses sellega tõusid ka meie laenutarbijate maksud ehk osalus laenu teenindamisel. Ja see kõik on praegu läinud puhtalt pankade kasumi arvele. Loomulikult, pangad võiksid praegu solidaarselt, arvestades ka üleüldist geopoliitilist ja majanduslikku olukorda, tulla ühiskonnale appi ja ollagi ühiskonnaga solidaarsed. Seetõttu on see pangamaks tegelikult vajalik. Aga mida teeb praegune valitsus? Selle asemel, et kehtestada pangamaks, on mindud hoopis teist teed pidi: on mindud inimeste taskute kallale ja on jõudsalt tõstetud eelkõige tarbimismakse. Me räägime aktsiisidest, käibemaksust ja üleüldiselt nendest maksudest, mis tegelikult pärsivad sisemajandust ja sisetarbimist, ning see on tegelikult probleem. Kui sa ikkagi sisetarbimist vähendad, siis mõjutab see loomulikult ka üleüldiselt ettevõtluskeskkonda ja ettevõtteid. Minu arust on väga lühinägelik [öelda], nagu ka minu arust eelmine nädal või isegi see nädal ütles rahandusminister, et kui makse tõstetakse, siis see küll ei ajenda pankrotilaine tekkimist. See päris tõsi ju ei ole ja me saame sellest väga hästi aru. Siin on 101 Riigikogu liiget, kes tegelikult suhtlevad oma valijate ja oma piirkonna ettevõtjatega, ning info selle kohta, millega ettevõtjad praegu tegelevad ja kuidas nad tegelikult hakkama saavad, on teil ju tegelikult olemas. Ei ole see pilt ilus ega hea. Vaatamata sellele võetakse ikkagi järjepidevalt siinsamas saalis koalitsiooni jõul Eesti riigis Eesti ettevõtjate ja ka Eesti inimeste jaoks vastu mitte kõige paremaid seadusi, lausa halvendavaid seadusi. Sellest on loomulikult väga kahju ja seda on kurb vaadata. Nii et viimane hetk veel, ma kutsun kõiki Riigikogu liikmeid kindlasti üles seda seaduseelnõu toetama ja tagama sellise solidaarse lähenemise kõigi meie inimeste suhtes.

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Vabandust, Urmas Kruuse Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel. (Saalis räägitakse midagi.) Piiri peal oli.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head inimesed, kes meid kuulavad! Mulle diskussiooni mõttes meeldis Epleri seisukoht, kes toetab laiemat diskussiooni, kuigi me teame seda, et puldist võiks ettekandjana käsitleda lühemat varianti komisjoni aruteludest. Aga mind väga häirib see toon, millega me seda eelnõu tegelikult menetleme, ehk see, mida on algatajad minu arvates siia eelnõusse sisse kirjutanud. Ma võtan lahti selle [eelnõu osa], kus me tahaksime 50% kasumist maksustada, ning kui me võtame lahti seletuskirja ja loeme need read kokku, siis on need omavahel piinlikult ebaproportsionaalses vahekorras. Sest kui vaadata kogu seda eelnõu, võiks ju öelda, et see on pärit eelmisest sajandist ja ei sobi praegusesse kultuuriruumi. Mis mind häirib, on see, et me ei taha nagu tajuda seda, et ettevõtluse finantseerimine panganduse kaudu on nagu doonorlus ja see on elupäästev. See tegelikult tähendab seda, et kui pangad on suutnud ka tegelikult meie ettevõtlust läbi perioodide, mitte ainult ühe või kahe aasta keskselt, finantseerida, siis on sel oluline mõju ka meie majanduskasvule. Ma saan aru ka sellest taustast: ettekandjad mainisid oma sõnavõttudes seda, et selle abil tahetakse parandada riigi rahandust. Aga tegelikult me peame arvestama ju sellega, et rahanduse parandamine ei tähenda ainult seda, et riigieelarve saab tasakaalu, vaid seda, et kogu majanduskeskkond oleks üks tervik, tulevikku vaatav ja jätkusuutlik. Ja siin tuleb selgelt tunnistada seda, mida ka Leedu ekspert tegelikult oma negatiivses kommentaari osas välja tõi: et see annab väga selge signaali nendele investoritele, kes tulevikus siia tahaksid investeerida. Ja mis see [asjakohane] näide oleks? See näide oleks see, et kui me võtame siia kõrvale näiteks põllumajandussektori, mis ühel aastal, 2022. aastal, oli päris heas seisus ja teenis päris hästi, ja meile tundub siin Riigikogus, et no nüüd on paras aeg nende käest ka midagi võtta, siis see lähenemine ei ole meie arvates loogiline. Ja teine [asi], mis mind võib-olla natuke kurvaks teeb ja mis vajaks rohkem tähelepanu, sõltumata sellest, kas seda ütleb keegi siit puldist või väljastpoolt, on see, et on ikkagi arusaamatu, miks ei tahtnud Eesti hoiustajad teenida tähtajalise hoiuse kaudu ja selle kaudu sõna otseses mõttes panga kasumit vähendada, et ise rohkem teenida. See on üsna keeruline ja minul siiamaani vastust sellele ei ole. Võib-olla teadlased ja eksperdid suudavad seda mingil ajal adekvaatselt põhjendada. Aga see on ilmselge, et me peaksime siit puldist rohkem kutsuma inimesi üles, et kui teil on teenimisvõimalusi, siis kasutage, head inimesed, neid tegelikult ära. Siis me ei peaks arutlema selle üle, et selleks, et inimene paremini teeniks, peame ettevõtjaid selgelt rohkem selles osas maksustama, ja 50% on muidugi päris ulmeline [protsent] sõna otseses mõttes. Aga teine loogika, mida me siit oleme ju kuulnud, on seotud sellega, et riigi konkurentsivõimest, majandustaustast ja osaliselt ka kultuuritaustast sõltubki see, millist tüüpi laene inimesed tegelikult kasutavad. Ja tuleb tunnistada, et eestlased olid mingil ajal ja on kindlasti jätkuvalt euribori usku, mis tähendab seda, et me võiksime tinglikult öelda seda, et nad kasutavad sellist ujuvat intressi, mis annaks kohese peegelduse majanduskeskkonnast. Teiselt poolt on see, et üldiselt, kui me valime fikseeritud intressi, on risk psühholoogilises mõttes kindlasti maandatud, aga võib juhtuda, et see läheb meile keskpikas perspektiivis kallimaks maksma, samas annab sellise hea rahulolutunde. Ehk kui räägime pangandusest, siis kui mõnes teises riigis, olgu ta [näiteks] Rootsis, on üldised intressid madalamad, ei saa ka tähtajaline hoius olla väga kõrge lähtuvalt sellest, et nad on omavahel proportsioonis, kui me ei räägi just heategevusest selles mõttes, et mingi pank tuleb turule, tegutseb viis aastat ja siis on ta raha otsas. Aga ärme unusta ära seda, et see raha, mis sinna panka tuleb, on meie hoiustajate raha, olgu see siis eraisikute või majandusettevõtete oma. Selle tõttu ma tahtsin tähelepanu juhtida ... Paar minutit lisaks.

Aa, kolm minutit lisaks.

Tahtsin tähelepanu juhtida sellele, et nendel aruteludel peaksime väga taktitundeliselt viitama sellele ja aru saama sellest, et need asjad on ühiskonnas kõik omavahel seotud ja see majanduse doonorlus on samamoodi oluline. Aga me ei saa ju ka kogu ühiskonnale siitsamast puldist rääkides jätta muljet, et pangad ei ole avansilise [tulumaksu] kaudu ühiskonda panustanud. Järgmisel aastal see ka tõuseb ja prognoosi kohaselt võib see lisapanus väidetavalt ka eelarves olla ligi 30 miljonit eurot. Eks me näe, kui palju seda täpselt juurde tuleb. Ehk see hoiak iseenesest, et pangad saavad rohkem panustada selle kaudu, et me oleme ühelt poolt teinud Riigikogus otsuseid, ja teiselt poolt solidaarsusest, on igal juhul olemas. Nii et on väga keeruline leida võimalust, et seda [eelnõu] siin saalis objektiivselt toetada.

Aitäh ettekandjale! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Asume lõpphääletuse ettevalmistuste juurde. Enne hääletust juhin tähelepanu sellele, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 487. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu on 0 liiget, erapooletuid 0. Eelnõu 487 on tagasi lükatud.