Arupärimine maksutõusude kohta (nr 647)

Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Rene Koka, Rain Epleri, Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Kert Kingo, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme 16. septembril 2024 esitatud arupärimine maksutõusude kohta. Arupärimine numbriga 647. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate nimel ettekandeks Riigikogu liikme Siim Pohlaku. Jürgen on nii hästi ette valmistanud, ta juba teab, mida küsitakse.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Alla kirjutanud EKRE fraktsiooni liikmetel on arupärimine tõepoolest seoses maksutõusudega, kuna valitsus jätkab Kaja Kallase alustatud massiivseid maksutõuse. Eestis jätkuvad ettevõtete pankrotid ja sulgemised, inimesed on igapäevaste kulutuste katmisega hädas ja uuringud näitavad ettevõtjate erakordselt suurt ebakindlust tuleviku ees. Seetõttu küsimegi ministrilt alljärgnevad küsimused. Kõigepealt: sügisel, septembris, kui sai see arupärimine esitatud, oli aktuaalne teema salastamine. Ja esimene küsimus ongi, millisel põhjusel on Rahandusministeeriumis salastatud maksutõusude mõjuhinnangud ja kas minister kiidab heaks dokumentide kergekäelise salastamise oma juhitavas ministeeriumis. Lisaks on Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ennustanud, et ligemale 25% väikestest ja keskmistest ettevõtetest võib maksutõusude tagajärjel tegevuse lõpetada või pankrotti minna. Seetõttu küsimegi, millistest andmetest lähtudes minister eeldab, et Eesti ettevõtjad suudavad järgnevateks aastateks planeeritud täiendavate maksutõusudega toime tulla. Ühtlasi küsime, milline mõju Eesti majandusele ministri hinnangul on valitsuse tekitatud maksukaosel ja kuidas see kõik mõjutab ettevõtluskeskkonda laiemalt. Lisaks küsime, milliseid järeldusi on tehtud eelmise valitsuse läbikukkunud majandus- ja rahanduspoliitikast, mille tagajärjel oleme jõudnud olukorda, kus iga neljas Eesti inimene on olnud sunnitud viimase aasta jooksul igapäevaste kulude katmiseks laenu võtma, nagu näitas Norstati sügisene uuring. See on Eestis viimase kümne aasta jooksul enneolematu olukord. Ja viiendaks soovime teada, miks eelistatakse riigikaitseinvesteeringute rahastamiseks ettevõtluskeskkonda rikkuvat maksutõusude kaskaadi sihtotstarbeliste riigi võlakirjade emissiooni asemel. Siia juurde tasub märkida, et alates 10. oktoobrist on Leedu inimestel võimalik osta riigi võlakirju, mille tulu on lubatud rangelt kasutada ainult riigikaitselisteks investeeringuteks. Nii et ootame ministrilt sisukaid vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd ongi aeg arupärijate küsimustele vastamiseks paluda Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kõigepealt, ma ei nõustu muidugi selle dramaatilise olukorrakirjeldusega, mis siin kõlas, rääkides maksukaosest ja suurtest pankrottidest. Iseenesest väikeste ettevõtete keskmine eluiga on paar aastat, see ei ole midagi ebaloomulikku, kui veerand läheb pankrotti. Kui tahate seda maksutõusude kaela ajada, siis tuletan meelde, et maksutõusudest on realiseerunud või ellu viidud ainult kõige ohutum, see on käibemaksu tõus. See moodustab hinnast 1,66%, mitte rohkem. Ja OECD hinnangul on see majandusele mõjult neutraalne maks, arvestades, et makse tuleb koguda, et riik toimiks. Aga lähme küsimusi pidi. Kõigepealt see jutt maksutõusude mõjuhinnangutest, mis Rahandusministeeriumis justkui salastatud on. Soovitan siin mitte toetuda parlamendivälistele arvajatele, vaid ikkagi parlamendierakonna tasemel püsida. See jutt salastamisest tuleb Siim Kiisleri saadetud, ma ei tea, kas "arupärimine" on õige sõna selle kohta. Ta saatis selle erameililt ja tegi eraldi märke lahtrisse "Eraisik". Sellega registreeriti nii küsimus kui vastus märkega "Asutusesiseseks kasutamiseks". Vabandust grammatika pärast, kui lause läks natuke viltu. Avaliku teenistuse seaduse järgi on sel juhul tegu asutusesisese kasutamise piiranguga. Ent kuna Siim Kiisler kuuldavasti ise on seda jaganud või vähemalt on tal olnud voli seda jagada, siis see AK-märge ei tähenda küll kuidagi salastamist. Andku minna, kui ta veel seda teinud ei ole, keegi ei ole neid asju varjanud. Teiseks: "Millistest andmetest lähtudes eeldate, et Eesti ettevõtjad suudavad järgmiseks aastaks plaanitavate täiendavate maksutõusudega toime tulla?" Kõigepealt, järgmise aasta maksutõus on alla 1% SKP‑st. Eesti maksusüsteem on Tax Foundationi järgi endiselt maailma kõige konkurentsivõimelisem. Seda kohta on muidugi raske hoida, aga väita, et [maksusüsteem] on meie ettevõtjatele suur koorem, on eksitus. Maksud on vastikud, aga riik on paraku vajalik. Ja need maksutõusud ei ole seotud mitte selle valitsuse kurja tahtega, vaid kaheksa aasta jooksul süvenenud puudujäägiga riigieelarves. Nüüd, nagu ma olen algusest peale rääkinud, et see maksutõus 2025. aastal pidurdab majanduskasvu. Prognoosijate hinnangul on see [mõju] 1,2% SKP-st ja väiksem, kui ta võinuks olla. 2026.–2027. aastal on see mõju 0,2–0,3% SKP‑st. Juhin tähelepanu, et 2025. aasta suurem mõju on tingitud maksuküüru kaotamise edasilükkamisest. Selle kaotamine on Eesti Panga jaoks olnud alati üks oluline kasvu argument, niipalju kui valitsusest sõltub, ja nüüd, kui sellest [loobuti], on see jällegi languse või kasvu vähenemise argument. Meie analüütikud hindavad muidugi samuti. Seda laadi majanduskasv muidugi ei ole kõige innovaatilisem, see põhineb sisetarbimisel, aga ta on ikkagi oluline. Suurusjärgus 470 miljonit vaba raha liiguks inimeste käest kindlasti SKP-sse. Aga ta liigub siis 2026. aastal selle asemel. Nüüd maksutõusude mõjust. Eesti majandus langes 2022. aastal tegelikult 1,3% ja 2023. aastal 3%. Maksud polnud siis veel tõusma hakanud. Ma oleksin väga ettevaatlik nende seoste loomisel, et maksud on majanduslanguse allikas. Ikkagi valdavad on muud põhjused: väga ebaproportsionaalne hinnatõus, sõja mõju, tarneahelate kadumine. Ja küll te näete, järgmine aasta, kui see maksutõus tõesti juba realiseerub, majandus siiski kasvab. Siin võib ehk teha tagurpidi järelduse, nagu maksude pärast majandus kasvaks, aga seda ma muidugi ei [pidanud silmas], kui ma seda ütlesin. Samuti ei saa ajada inflatsiooni kuidagi maksude kaela, nende roll on ikka hästi väike. Käibemaksust ma juba rääkisin. 2% käibemaksu ei tõsta hindu 2%, vaid 1,66–1,67%. Ja kui nüüd veel 2% lisandub järgmise aasta teisel poolel, siis selle mõju [hinnatõusule] aasta arvestuses on 1,65%. Arvestades nende mastaapidega, mis hinnatõusud on olnud, on see tegelikult olematu [mõju]. 2022. aasta inflatsioon oli 19,2%. Nii et ikkagi tasub majanduse näitajaid otsida mujalt kui partei ja valitsuse kurjast tahtest. Välja arvatud, veel kord: Kreml. Sõja ja energiasõja enne seda vallandas Kreml, mitte Eesti valitsus. Isegi mitte Kaja Kallase valitsus, isegi mitte EKREIKE valitsus ei vallandanud seda. Nii. Kolmas küsimus on sarnane ja see sai sisuliselt vastatud. Neljas on: "Milliseid järeldusi olete teinud eelmise valitsuse läbikukkunud majandus- ja rahanduspoliitikast, mille tagajärjel oleme jõudnud olukorda, kus iga neljas Eesti inimene on olnud sunnitud viimase aasta jooksul igapäevaste kulude katmiseks laenu võtma?" No mis järelduse ma teen? See valitsus püüab paremini teha kui eelmine valitsus. Aga läbi kukkunud see rahanduspoliitika on ainult eelarve tasakaalu mõttes. Ei suudetud eelarvedefitsiite sulgeda, ei suudetud teha piisavaid kärpeid ja maksutõusudest [tehti ära] mugavam osa: ainult majandust mitte kahjustav käibemaksu tõus 2%, et riigi ülalpidamist parandada. Üldiselt ikkagi on Eesti maksusüsteem maailma parimaid, konkurentsivõimelisimaid. Seda kohta hoida on äärmiselt raske, kui on maksusüsteemile seatud mingisugused [uued tingimused], kui esiteks, rahandus on nii korrast ära, et peab makse tõstma, ja teiseks, kui on seatud hoopis teistsugused eesmärgid, mingid õiglused ja teab mis asjad, mis tegelikult maksusüsteemi konkurentsivõimele ega ka maksuhaldamisele kasuks ei tule. Kas Eesti inimene peab võlgu elama? Ei ole väga nõus. Üks uuring on hästi kummalist päritolu. [Tellija] inkassofirma GS CORE, tegija Norstat, kes on ka lasknud ennast kummalistesse uuringutesse tõmmata. Ei ole need olnud alati erapooletud, tellija maksab justkui ka tulemuse eest. Vähemalt pressiteadetest paistab see pidevalt läbi, kuigi firma iseenesest on justkui autoriteetne ja nende metoodika paigas. Aga artiklis, millele viide on – see on Delfi Ärileht –, väidetakse, et 24% inimestest on olnud sunnitud tavakulutuste katteks laenu võtma. Eelmisel aastal oli neid ainult 19%, kasv 5 protsendipunkti. Noh, see ei ole eriti usaldusväärne uuring. Statistikaameti andmetel on töötuse määr kasvanud aastaga ainult 0,9%, tarbijahinnaindeks on 2024. aastal 3% kõrgem kui septembris 2023 ja keskmine brutopalk on samas ajavahemikus kasvanud circa 7% ja pension isegi 10%. See on olulisel määral üle inflatsiooni. Reaalpalkade ja pensionide kasvu ja peaaegu rekordilise tööhõive oludes ei ole mõtet väita, et inimesed on nüüd hakanud võlgu elama. Pigem on siin mingid muud tegurid. Iseenesest ma seda statistikat oleks võinud ka otsida, aga ma arvan, et selle tarbimislaenude buumi taga on ka teise pensionisamba lõhkumine, mis võimaldab turuosalistel näha varjatud laenutagatist. Osa laene maksti mingil ajal samba lammutamise peale tagasi, aga siis tehti ka ruumi uutele laenudele. Väga mugav oli tarbimislaenudele spetsialiseerunud institutsioonidel sokutada inimestele tarbimislaenu, viidates sellele, et aga sul teine sammas on, küll võtad sealt, kui ei jaksa enam kõrget intressi maksta. Aga eks me vaatame seda asja. Mul on kahju, et ma ei kontrollinud neid andmeid üle. Ei jõudnud. Praegu tuli pähe, et oleks võinud selle küsitluse andmeid võrrelda, et kas see tegelikus statistikas on nüüd niimoodi läinud. Kui samba lammutuseks läks, siis [kulges kõik] täpselt prognoositu järgi: kõigepealt kerge laenujäägi vähenemine, siis edasi tarbimislaenude reibas tõus jälle. Halvaks läinud laene maksti tagasi, aga uusi halbu laene korjati peale. Need nii halvad enam ei olnud, kuna sai kasutusele võtta pensioniraha. Ei ole just tugev trump. Nii, mis ma veel ütleks? Aga jah, katsun edaspidi välja uurida ka selle, mida Eesti Pank ütleb laenujääkide kohta. Aitäh!

Härra minister, kui tohib, riigi võlakirjade kohta oli viimane küsimus. Kaitse[investeeringuteks] võlakirjad.

Oli ka või?

Te olete siiamaani väga põhjalik ja konkreetne olnud, nii et ma usun, et ka selles …

Huvitav, kus on minu … Ahaa, jah, jah. Mul on siin tabelid, ma mõtlesin, et need on lisad, aga peale lisasid tuleb, mul on see isegi olemas, eluasemelaenude jääkide suurus. Hea küll, ma praegu ei pöördu enam sinna tagasi. Aga miks [me eelistame] riigikaitseinvesteeringute rahastamiseks ettevõtluskeskkonda rikkuvat maksutõusude kaskaadi – kas Urmas Reinsalu on kirjutanud selle? –, mitte sihtotstarbelist riigi võlakirjade emissiooni? Kõigepealt ikkagi tuletan meelde, et riigikaitset saab ehitada riigi tuludele, mitte laenudele. Selliseks asjaks on vaja püsitulusid. Kas neid nimetada riigikaitsevõlakirjadeks? Me ju emiteerisime võlakirju äsja ja emiteerime veel, siseriiklikult isegi. Nende nimetamine riigikaitsevõlakirjadeks laideti maha. Tolleks hetkeks ei olnud väidetavalt ükski riik Euroopas sellist laenu rahuajal võtnud. Ja ma ei räägi ka 50 aasta tagustest või 70 aasta tagustest olukordadest Eestis, vaid kaasaegsest finantskeskkonnast. See puudutab ka finantsinstitutsioonide nii-öelda riskinorme. See stigma, et nimetada võlg riigikaitseliseks, ei ole hea laenu hinnale ega nendele institutsioonidele, kes seda laenu annaksid. See on olnud teadlik valik. Aitäh!

Suur tänu! Mina siiralt tänan ministrit väga konkreetse, põhjaliku ja tasakaaluka teemakäsitluse eest. Ja tõesti on siiras palve nii saali poole kui saali poolt vaadates samas vaimus jätkata.

Praegu on kõik väga viisakas, keegi pole nägusid teinud ega solvanud.

Minister on väga kenasti küsimustele vastanud ja väga põhjalikult ette valmistunud. Head kolleegid, nüüd on küsimuste aeg. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuna minister vastates juba tegi väikse ekskursi ajalukku, kuidas need eelarveprobleemid on tekkinud ja nii edasi, siis küsin lihtsalt, kas minister on minuga nõus ja mis hinnangu ta sellele annab, et tegelikult on ju avalik saladus või fakt, mis on korduvalt läbi käinud erinevatest aruteludest ja meediast, et Kaja Kallase valitsus tegi enne 2023. aasta valimisi miljardilise miinusarve riigile. Ta viis riigieelarve miljardiga miinusesse ja sealt hakkas see probleemide lumepall veerema, mida praegu tegelikult lahendada püütakse. Kas minister on sellega nõus ja mis hinnangu ta sellele laristamisele annab, mille Reformierakond ja Kaja Kallas tol korral korraldasid?

See kindlasti on ebaaus hinnang. Ma tean, et te tsiteerite, et see ei ole teie hinnang. Vaatasin ka täna üle, et kõige sügavamas struktuurses miinuses oli eelarve EKREIKE valitsuse ajal. Aga neile ei näita ma selle pärast näpuga, et need numbrid sellised olid. See oli koroonaaeg, miinus oli seal 4% ringis. See on struktuurselt kohutav olukord, aga probleem oli, et sinna kirjutati sisse ka püsikulusid. Nendest lahtisaamine on olnud raske. Ja mis peamine: tol ajal läks kaotsi [senine] moraal. Kui ikkagi rahandusminister teatab, et kuhugi see raha ikka läheb, ega ta mutiauku ei lähe, ja kui tekivad kriminaalasjad, kui tekivad vaidlused ka selle üle, et omadele kanditi, siis ei olnud need valikud tingimata majandusele head. Ma kõige eredamalt mäletan kontrollikomisjonis selliseid vastuseid, nagu külvilaen on esimene asi, mille pangad ära võtavad. No kindel on, et see on kõige viimane asi koroonaajal, mis ära võetakse. Oli palju selliseid hinnanguid. See moraal iseenesest ei olnud ilus, aga Eesti kokkuvõttes ei teinud väga suuri vigu. Seda ma küll siitsamast puldist ei ole kunagi väitnud, et Eestil on kõik metsa läinud. Üldjoontes paljudel riikidel läks majanduse stimuleerimine palju hullemini. Nüüd, mis puutub Kaja Kallasesse, siis eks ta oli ikka üks vorsti kauplemise ohver. Ma vaatasin seda kurbusega pealt. Ta raporteeris, kuidas erinevad koalitsioonipartnerid pressisid raha välja. Minu arust siin on küll väidetud, et Kaja andis liiga kergelt järgi, aga meile ta ikkagi käis päris murelikult seda kirjeldamas. Meedias oli ka näha, et kui valitsus tuli mingi energiatoetusega, siis ilmus keskerakondlane, nüüd siis isamaalane Jaanus Karilaid, kes Jüri Ratase eest, koalitsioonipartneri eest [tuli välja] hästi teravate sõnumitega. Liiga vähe, liiga hilja – kogu aeg käis see debatt. Siis meil läks asi lõhki, kuna täiesti tühja koha pealt ilmus üks suur algatus: püstitada maailmarekord lastetoetustes, peretoetustes. Selline tõeliselt rekordiline algatus oli. Ja mitte midagi ei saanud teha. Me pidurdasime siin ise koalitsioonipartneri tegevust, koalitsioon läks laiali, aga lõpuks ikkagi need kulud kirjutati sisse. See oli hästi inetu. Ja ma küll Kaja Kallase süüks seda ei pane, see oli ikkagi moraalitu kulutamise ja väljapressimise tulemus. Ma olen sellest palju rääkinud. Teie erakond pigem ei olnud selles osaline, kuigi jah, te kirjutasite ka sellele eelnõule alla. Sotsid said tulema. Esimene hetk nad läksid kaasa ja siis võtsid tagasi, said aru, et midagi läks nihu. Struktuurne ülejääk kehtis eelarvete esitamisel kõik need aastad, kui mina olin rahandusminister, esimesel perioodil kuus eelarvet. Ja momentaanselt hakati esitama struktuurse miinusega eelarveid siis, kui meid oli kukutatud. See on probleem. Sellepärast me ei olnud nendeks kriisideks valmis – ei energia-, ei koroona-, ei sõjaliseks kriisiks. Meil puudus paindlikkus, meil olid reservid ära kulutatud ja meil ei olnud seda tasakaaluruumi, kus reageerida. Tulemusena kukkusime ühest parimast Euroopa eelarvepoliitikast kõige halvemate sekka.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Kõigepealt, arvestades seda, milline oli Jürgen Ligi etteaste eelmine kord, kui ta puldis oli, ma teeksin ettepaneku, et te võiksite vabandada naiskolleegide ees nende misogüünsete märkuste eest. Suur osa neist [kolleegidest] on siin saalis ka. See oleks väärikas ja mehelik samm. Aga sisu juurde ka. Raske on aru saada, ma pean ütlema, peaks paluma natuke paremini artikuleerida, aga oli juttu, et pankrotid ei ole tingitud maksutõusudest, maksutõusude kaela ei saa neid ajada. Noh, ma kuulsin küll, et te ajasite teise samba reformi kaela selle, et inimesed on raskustes. Ja see uuring, et inimesed on raskustes, on ka vale. Aga kui maksutõusude kaela ja teise samba kaela ei saa ajada, siis mille kaela me ajame selle, et ettevõtted pankrotti lähevad? Kas me ajame selle Kaja Kallase kaela või energiakriisi halva lahendamise kaela? Noh, ma tean küll, et Putini kaela tahate selle kohe ajada, aga võiks Putini praegu mängust välja jätta. Putin siiski ei valitse Eestit, pole valitsenud viimased kolm aastat ega neli aastat ega viis aastat. Mis siis on see põhjus, et Eesti on kõikidest teistest Euroopa riikidest halvemas seisus?

Mina ei vabanda selle eest, mis oli eelarve lugemise ajal. Teie peaksite vabandama, et eelarve lugemise ajal tegeldi ettekandja mõnitamisega. Ja sugu ei anna eelist mitte kellelegi, see ei anna mitte kellelegi õigust laimata, panna sõnu suhu, lihtsalt tänitada. Selle eest ei pea vastaja vabandama, kui ta sellisesse formaati veetakse ja eelarve küsimused jäetakse massiliselt küsimata. Kelle kaela? Ma olen seda väga palju rääkinud. Ka eelarve menetluse ajal ma ju pühendasin ühe lõigu sellele, mis tulemus oli riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kuhu teie ei tulnud kohale. Ei tulnud kohale ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht, kes samal ajal andis intervjuu – pärast see rippus üleval –, kuidas inimesed vaesuvad, majandus langeb, riigi kulud kasvavad, valitsemiskulud kasvavad. Tegelikult on kõik vastupidi: majandus hakkab kasvama, valitsemiskulud järgmisel aastal langevad ja inimeste "vaesumise" ajal on inimestel tegelikult sissetulekud kasvanud. Ja need, arvestades muid tegureid, tegelikult küünevõrra ka järgmine aasta paranevad, kuigi maksuküüru kehtivuse pikenemine seda protsessi tegelikult kõvasti pidurdab. Me ei saa kuidagi öelda … Ma siin juba nimetasin, et kaks aastat on reaalpalgad ja reaalpensionid endistviisi kasvanud. Kui me siin ajame majanduslanguse oma valitsuse kaela, siis me teenime tegelikult Putini hübriidsõda. Sest see on domineerivalt [languse] põhjus. Teine asi on koroona. Koroona on [põhjus] sedapidi, et koroona [ohjeldamine] algas [probleemide] uputamisega rahatrükki. Sellel olid ka omad põhjused, aga sealt välja tulla on raske. Inflatsiooni inerts on suur. Euroopa on sellest nüüd lõpuks välja tulnud, aga väikesel riigil on raskem. Meie probleem eraldi on olnud väga kõrge euribori koormus kodumajapidamistel. Euribor läks üles, pluss väga kehv olukord sihtturgudel Põhjamaades, kuhu meie oleme olnud väga suured eksportijad. Aga just eluasemega seotud kaup, mida me sinna ekspordime, selle nõudlus on äärmiselt madal. On probleem ka Rootsi ja Norra krooni devalveerumises, selles olukorras meie saame lüüa. Nemad tegelikult tõmbavad meile kergelt mütsi pähe sellega, et maksavad meie kauba eest vähem. See Põhjamaade nõudlus ehk meie ekspordistruktuur on üks asi, lisaks euribor ja meie energeetika ärakukkumine. Fossiilenergeetika ei pääse turule. Leedul seda probleemi ei ole. Leedu, vastupidi, rajab uhkelt taastuvenergeetikat, sealhulgas ka Eesti ettevõtte Enefiti rahaga ja Sunly rahaga samuti. Ja tänu sellele nemad kasvavad. Nendel on Poola lähedus, meil on Põhjamaade lähedus. Hinnale on sel täiesti vastupidine mõju, eks ole. Leedu hinnad hoitakse kunstlikult all vaatamata nende sissetulekutele. Ja meil on vastupidi, meie omad on üleval Põhja riikide sissetulekute tõttu. Ma olen sellest väga palju rääkinud, eelarve menetluse ajal rääkisin ka sellest. Ja kahtlemata, ärme rehabiliteerime Putinit. See on seesama jutt. Ärme räägime, et sõja ajal saaks majandusel hästi minna. Kuid palgad ja pensionid on ka sõja ajal kasvanud, ja see on hea uudis.

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Te väljendasite eelmine nädal ühe seaduseelnõu menetluse ajal, et mina olen rahul, et tarbimismaksud on suuremas osakaalus. Kui me vaatame tarbimismaksude laekumist, siis 2025. aastaks on planeeritud, et 41% kogu maksulaekumisest moodustavad tarbimismaksud, mis on kindlasti tunduvalt suurem [näitaja] kui Euroopa keskmine. Tarbimismaksude tõstmine on tegelikult üks suurimaid probleeme. Aga ma tahan küsida, millistest majandusõpikutest te olete seda lugenud või kust seda teavet saanud, et just nimelt tarbimismaksude osakaalu suurendamine on tunduvalt parem kui muude maksude suurendamine? Ja te mainisite praegu ära, et 2025. aastal on majandustõus tagasihoidlik ja 2026. aastal loodate selle tõusu. Aga samas, kui vaadata maksutõuse, mis puudutavad ka 2026. aastat, siis selles osas ei ole nagu loogikat.

Lauri Laats, palun!

Kõigepealt, see, mis toimub Euroopas, ei ole loogiliselt konkurentsivõime mõõt. Euroopa sügavaimaid probleeme on konkurentsivõimetu maksusüsteem ja kõrged maksud. Te olete ka nüüd hakanud justkui madalaid makse toetama, vaatamata oma vastupidisele ideoloogilisele positsioonile. Euroopas kindlasti väga kõrged maksud pärsivad [majandust], aga ka suur reguleeritus pärsib. Euroopa majanduskeskkond on üsna konkurentsivõimetu. Eesti on oma maksusüsteemi poolest väga konkurentsivõimeline. Te saate selle kohta varsti ka värskemaid andmeid. Ja selle puhul, mida ma ütlesin, ma toetun OECD analüüsidele. Ma ei tea, mitu korda ma olen seda siin öelnud. Ma arvan, et ka selle lugemise ajal, millele te viitasite, ma ütlesin, et kõige pärssivam maks majandusele on ettevõtte tulumaks, edasi tulevad tööjõumaksud, siis käibemaks ehk VAT, [mis on] lisandväärtuse maks. Meie käibemaks on neutraalse mõjuga. Positiivse mõjuga on kodukinnisvara maks. See on OECD hinnang ja tema jagab parimaid praktikaid. Ja miks on see isegi hea, on arusaadav. Tegelikult on piiratud ressursi turul olek majandusele hea. See soodustab tehinguid ja investeeringuid, mitte vara surnult seismist, koeri heintel, kui nii tohib öelda. Ja see, kes nimetab meie [maksu]süsteemi kõige konkurentsivõimelisemaks, on Tax Foundation. Nii et ma ikkagi toetun autoriteetidele, lisaks sellele, et mul on ka maailmavaade, mis ühtib autoriteetide arvamusega.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Mul on tõesti kahju, et Jürgen Ligi lükkas ülbelt ka selle sõbraliku pakkumise tagasi. Võiksite vabandada naiskolleegide ees. Tuletan meelde teie väljendusviisi siin viimasel esinemisel, seda, mida te Moonika Helmele ütlesite: ma ei viitsi teile otsagi vaadata, te pole ilus ka.

Vale!

Kunagi te [nimetasite] kaagutajaks …

Vale!

… ei kedagi muud kui Euroopa Komisjoni volinikku Kadri Simsonit. See on retsidiivne! Mõelge, et te ise loote seda õhkkonda siin saalis. Mõelge järele! Aga ma küsin konkreetsemalt. Ma lugesin, et Eesti tööstustoodangu kukkumine on Euroopa sügavaim, võrreldes ka Läti ja Leeduga, kes võiksid samuti olla Venemaa teemaga seotud. Miks meil kõige hullemini läheb ja mida teie valesti teinud olete, et meil kõige hullemini läheb tingimata?

No nii! Teil on ikka kindel tahtmine anda minu sõnadele kinnitust. Esiteks, ma ei ole Moonika Helmele öelnud, et tema ei ole ilus. See, kui ta küsides kõigepealt solvab ja siis hakkab minu vastamise ajal nägusid tegema, see ei ole isegi ilus, ütlesin. See ei ole isegi ilus. Mitte tema, vaid see. Ja vot nii ei olegi ilus, kui sa küsid ja irvitad näkku. See häirib, seda ma mainisin. Tegelikult oleks nagu eelarvedebatt, aga debateeritakse selle üle, kui halb on ettekandja, kui halb inimene on ettekandja. Ja need korduvad süüdistused! Te räägite vabandamisest! Korduvad valetamised, nagu ma oleks Riigikogu nimetanud rumalaks. Kontrollige üle, mitu korda seda öeldi ja mitu korda ütlesin mina. Null korda! Iga kord ma pidin kõigepealt tõrjuma laimu minu isiku pihta, et saada üldse vastama hakata. Selles oli meie debatt. Ja praegune [arutelu] on minemas samasse ritta eelarvedebatiga. Me justkui debateeriks maksusüsteemi teemal, aga te alustasite ikka minu laimamisega. See ei ole ilus. Ma ei ole niimoodi öelnud, nagu te väidate. Vaadake üle stenogramm! Mis on valesti tehtud? Kuulake mu ettekannet! Ma rääkisin – ma arvan, et see oli üle-eelmine vastus – ilma paberilt lugemata umbes seitsmest põhjusest, miks meil on kehvemini läinud. Mis puudutab tööstust, siis põhjus on meie ekspordistruktuur. Meie eksport läheb valdavalt välismaale. Kõige suurem ostja on Põhjamaad. Põhjamaade valuuta on devalveerunud ja tulemus on see, et meile makstakse meie kauba eest vähem. Meie hinnad on tõusnud energia hindade tõusu tõttu ja see ei ole meie süü olnud. Te võite küll süüdistada rohepoliitikat, mida iganes, aga sealt tulevad odavamad hinnad, Põhjamaades sealhulgas. Ühendusi ei ole piisavalt Põhjamaadega, et energiat sealt kätte saada. See on iseasi. Aga Euroopa mõõtmes on meil ikkagi olnud suhteliselt odav energia. Nende lõpphindade kohta mul on üsna värsked, eelmisest nädalast pärit ülevaated. Ei ole vaja süüdistada kogu aeg mingit kodumaist asja, parteid ja valitsust, kui on väga selged meie poliitika välised põhjused. Sõda on põhjus. Koroona ja inflatsioon on põhjus. Kõrge euribor on põhjus. Põhjamaade väga madal impordinõudlus on põhjus. Põhjamaade kinnisvarakriisi on ju vähemalt kümme aastat ennustatud ja nüüd on see mitme teguri tõttu võimendunud. Üks põhjus on see, et laenud läksid kallimaks. Ka Põhjamaades antakse palju euriboriga seotud laenu, mitte küll minu teada nii palju kui Baltimaades. Ja Eestis on see number kindlasti suurem kui teistes Baltimaades. Võib-olla Põhjamaadega võrreldes me oleme samas suurusjärgus selles, et fikseeritud laene on vähe, aga euriboriga seotus on suur. Tegelikult kuulake! Kuulake mu vastuseid ja ärge otsige iseenda tsitaatidest uusi tsitaate ja ärge laimake ettekandjat! Selle eest ei maksta Riigikogus palka. Teil on kõrge palk. Laimamise eest ei maksta palka. See ei ole nii mõeldud.

Head kolleegid saali poole peal, ma siiralt palun, jääme selle tänase päevakorra ja tänase teema küsimuste juurde. Ma ütlen siiralt, et minu hinnangul on see debatt olnud sisuliselt väga tasakaalukas, väga konkreetne, väga asjalik. Ja kui te üritate natukene kangutada neid eelmise nädala asju, mis tõepoolest, ma möönan, ei olnud kõiges eeskujulikud, siis jääb mulje, just nagu teile ei meeldi see rahumeelne ja rahulik debatt. See jätaks nagu väga halva mulje. Siiralt palun, jääme teema juurde! (Saalist kommenteeritakse.) Debatt on igati konstruktiivne, asjalik. Head kolleegid, siiralt tunnustan mõlemat poolt. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma nüüd ei teagi, kuidas ennast väljendada …

Sisuliselt!

… et ma jällegi ei saaks sealt midagi vastu. Ma nüüd üritan mitte mingeid hinnanguid anda sellele arupärimisele vastamise kohta. Eks töö on ikka sellest materjalist, mis seal parasjagu on. Aga te ütlesite tõesti, et maksutõusud ei põhjusta ettevõtetele raskusi ja pankrotte. Aga me näeme meediast, kuidas iga päev või järjekordsed suuremad ettevõtted, keskmised ettevõtted, väiksemad ettevõtted ütlevad, et nad peavad oma uksed kinni panema, sellepärast et on maksutõusud. Nad toovad põhjuseks just maksutõusud, mille tõttu tõusevad sisendite hinnad ja tarbimine väheneb. Ja absoluutselt kõik ütlevad tõepoolest, et maksutõusud on selle põhjuseks. Tarbija on väga tundlik ja see juhtubki niimoodi. Meie räägime siin ja teie ütlete, et teie nägemus on vastupidine. No olgu. Aga tuleme selle juurde, et Kristen Michal on lubanud, et maksurahu on aastani 2027. Aga Kliimaministeeriumis on ikkagi …

Aitäh!

… olemas idee [pakendiaktsiisi muutmiseks]. Aktsiisitõus on ka maksutõus. Ja absoluutselt kõik toidutootjad on nüüd arvamusel, et see hakkab tõstma toidu hindasid …

Helle-Moonika, aitäh!

Mida te nüüd ütlete, kas see läheb niimoodi või on teil mingisugune oma ideaalmaailm ja te tahate selle siin esile tuua?

Aitäh! Kõigepealt, ma loodan siiski, et teile ei ole ülemäära pingutav jätta vastajale hinnangud andmata. Selles oli probleem. On väga teretulnud, kui te vastustele annate hinnangu, juhul kui te seda põhjendate. See ongi debati mõte. Te võite mulle midagi öelda ja tõestada seda argumenteeritult. Aga mina heidan ette seda, et te olete siin teist nädalat andnud hinnanguid vastajale ja laimanud teda selle koha pealt, mida ta on öelnud. Ma ei ole tegelikult, sealhulgas ka teie kohta, neid asju öelnud, mida siin eelkõneleja väitis. Ma ei ole öelnud teie välimuse kohta midagi, ma ütlesin selle (Saalist hõigatakse: "See on vale! See on vale!") nägude tegemise kohta. No võtke ja kontrollige see ka üle!

Head kolleegid, pärast saab igaüks kontrollida täpselt järgi.

Kuigi see võis mürasse mattuda, ma ei ütle kunagi niimoodi. (Saalist öeldakse: "Mis sa, mees, mölised!") Ma ei vasta, ma ei ütle kunagi niimoodi naisterahva kohta …

Varro, aitab!

… kuna see, mida ma ütlesin, oli see, et see ei ole isegi ilus. (Varro Vooglaid jätkab saalist.) See oli teine asi, te valetate! Ja ma nimetan seda siis valetamiseks. (Varro Vooglaid räägib edasi.) Teie olite üks, härra Vooglaid, kes korduvalt väitis, et ma olen inimesi siin rumalaks nimetanud. Ma ei ole seda kordagi teinud. See oli korduv valetamine. Kui mina ütlesin ühe ettepaneku kohta, et see on rumal – see ei olnud isegi selle inimese ettepanek –, siis pärast hulk vastajaid pöördus selle juurde, kommenteeris, nagu ma oleksin neid nimetanud rumalaks. Jah, teil on kehv tase. See ongi teil kehv tase. Nüüd ma tuletan meelde, mida minu käest küsis Helle-Moonika Helme. See oli ka eelmise debati probleem, et te kõigepealt laimate, omistate, ja siis loodate vastust. Kui keegi meenutaks, mida …

Korra mikrofon tagasi Helle-Moonikale. See küsimuse osa, teil jäi aega väheks. Kui on meeles või kui soovite…

Kas küsimus oli lõpuks ka või olid hinnangud?

Oli ikka. Palun, Moonika, kas sa oled valmis seda küsimust veel küsima?

Mis see oli?

Kas ma võin siis või kas ma pean siis uuesti küsima?

Jaa, aga ilma pika sissejuhatuseta, palun.

Helle ei rünnanud antud juhul kindlasti oma küsimusega ministrit selles viimases küsimuses. Palun, Helle-Moonika Helme!

Just! Minu küsimus seisnes selles, et te ütlesite, et maksutõusud ei tee ettevõtjatele ja ettevõtlusele midagi. Et ei ole pankrotte. Aga me kogu aeg, iga päev näeme meediauudistest, kuidas keskmised, suuremad ja ka väikeettevõtted panevad uksi kinni. Ja nende üks väga selge põhjendus on see, et on maksutõusud ja seoses sellega sisendite hinna tõus ja tarbimise vähenemine viivad selleni, et nad peavad oma uksed kinni panema. Ja nüüd Kliimaministeerium plaanib uut aktsiisitõusu, kuigi peaminister on lubanud maksurahu. Toidutootjad jällegi ütlevad, et see viib toiduainete hindade tõusuni. Nii et kas reaalne maailm on ikkagi see, et ettevõtted lähevad maksutõusude pärast pankrotti või on see teie ideaalmaastik, et siiski ei lähe?

Aitäh! Eks see probleem oli, et kõigepealt teete suure ringi ja viitate, nagu te oleksite alati korrektne küsija, teiseks hakkate mulle panema suhu sõnu, kuidas ma olevat olukorda kirjeldanud. Ei, ma ei ole olukorda niimoodi kirjeldanud, et ettevõtted ei läheks pankrotti. Ja ei, ma ei ole öelnud, et maksud teevad ettevõtetele head. Ma ütlesin, et see asi ei ole nii hull. Et väikeste ettevõtete eluiga – siin oli jutt mingist veerandist – ongi mingi paar aastat. See ongi üks ettevõtluse omadus. Kui palju seda nüüd maksutõusud mõjutavad, on täiesti erinev sellest küsimusest, kui palju seda mõjutab hinnatõus. Jah, hinnatõus ja sisendite kallinemine on ettevõtlust viimasel ajal väga tugevasti löönud, seda ma tunnistan. Aga see ei ole kuidagi meie valitsuse administratiivne otsus. See on selle valitsuse otsus, kes algatas sõja, kes on põhjustanud erinevad tarneraskused ja nii edasi. Jah, valitsuse otsus oli see, et me peaksime Venemaaga sidemed katkestama. Kallis tooraine tuli odavama asemele, energiat me enam Venemaalt ei osta – see kõik mõjub. Praegu jõustunud maksutõusudel on väga väike mõju ettevõtete konkurentsivõimele võrreldes hinnatõusudega. Võin selle ka üle korrata, et käibemaks on neutraalse mõjuga. Kui eeldada, et riiki on vaja, siis käibemaks on majandusele kahjutu maksukogumise viis. Pakendiaktsiisiga on nii, et ma ei tahaks kolmandate isikute eest rääkida, aga tõepoolest, valitsus on öelnud, et nüüd on see maksupakett esitatud, uut ei tule, samas on riigi eelarvestrateegias pakendiaktsiis alles. Mina olen sellele ennetavalt juba augustikuus piduri peale pannud. Ma mõistan seda ideoloogiliselt ja ma mõistan selle vajadust, aga ma näen, et see on kohati tõepoolest liiga koormav ettevõtjatele, kes peavad tegema suuri kulusid. See teeb osal nende kauba ebaproportsionaalselt kallimaks. Ja samas ei ole neil alternatiivi. Selles mõttes ma olen üks, kes on sellele käe ette pannud. Konsulteerisin ka kliimaministriga või õigemini see Vladimir Sveti amet päris ei ole. Ta on taristuminister. Temaga konsulteerisime, ta teab minu arvamust, ja ta konsulteeris ka peaministriga, kes andis enda arvamuse, mis minu omaga kokku langes. Pakendiaktsiisi ei tule, sest see lööb tõesti teatud sektoritele, kellel alternatiivi ei ole, kogumis liiga valusalt. Ja meil need maksutõusud on juba jõudnud teatud piirini, kus minu [taluvus]võime on juba ületatud. Ma ei ole nõus olnud ka mõne teise elemendiga nendest maksutõusudest, nagu te teate. Ma olen nõus lihtsalt, et lõpuks lepitaks kokku ja tehtaks ära, sest et riik vajab ülalpidamist ja sõda pidamist.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma ütlen teile tagasisideks, et see ei ole debatt, kui küsijal on küsimuse esitamiseks minut ja teie saate siit puldist inimesi sildistada ja üldse sõna võtta nii pikalt, kui soovite. Anastassia postituse all olete te mind pärast eelmise nädala debatti nimetanud täiesti asja ees, teist taga valevorstiks. Ma kaitsesin sealjuures naiskolleege, sest naisterahvaste tuuseldamine puldist, ilma et nad saaksid enda eest seista, ei ole viisakas ega aus. Ja teisest sambast rääkides te rääkisite paljuski oma arvamustest ja hinnangutest. Mina võtsin abikaasaga teisest sambast raha välja ja tasusime sellega intressi tõustes oma kodulaenu. See oli väga mõistlik investeering, täna oleme me kodulaenuvabad. See on valejutu ajamine, teil pole pabereid, vaid ainult arvamused. Aga nüüd küsimus. Isamaa on kohtunud ettevõtlussektori esindajatega. Eranditult kõik kurdavad, et esimest korda nähakse olukorda, kus paljud valitsuse otsused võetakse vastu hoogtöö korras, ilma mõjuanalüüsita. [Ettevõtete] kasumimaksu olete plaanidesse sisse kirjutanud ja ütlete, et kui kasumimaksuga nõus ei olda, siis järelikult julgeolekut ei toetata, toetatakse Kremli jutupunkte. Ja mina küsin: kas te saate siit puldist …

Aitäh!

… selge häälega lubada, ilma pikema jututa kinnitada, et ettevõtete kasumimaks on ajutine ja see pööratakse tagasi?

Aitäh! See ei ole ka debatt, kui on üks kümne vastu, kes tegelikult näitavad näpuga, jagavad iseloomustusi ja tegelikult laimavad. See, mille kohta ma "valevorst" kirjutasin – see oli sellepärast, et te läksite valevorsti kaitsma. Valevorst vedas eelarvedebati täiesti sohu. Ta hakkas minu mingeid intervjuusid ja paari eri küsimuse vastuseid kokku kleepides süüdistama mind täielikus mõeldamatus jaburuses. Ma oleksin nagu öelnud, et minu palka on kärbitud ja sellepärast ma ei jaksa süüa osta. Ja siis kordas ta Martin Helme ammust küsimust, et aga mida tavainimene peaks sööma. See oleks justkui eelarvedebati teema, justkui mina peaksin vastama, mida tavainimene peaks sööma, justkui mina ei oleks tavainimene, kes sööb teistega samu asju. See on niivõrd labane viis ja kuigi te pidite [aru saama], et see ei olnud eelarvedebatt, vaid see oli esineja mõnitamine, te ütlesite, et väga vapper. No kuidas saab olla vapper Riigikogu saadik, kes viib debati sohu? See ei ole ju vapruse küsimus, see on väärikuse küsimus. Ei olnud küsimusi eelarve kohta, oli minu isiku kohta, minu laimamist. Ma ei ole sellega nõus. Ja sellepärast ma pean sellistele sissejuhatustele alati vastama. Kas teil küsimus ka oli? Ma küsin veel kord. Te ajate mu kõige … (Riina Solman ütleb midagi saalist.) Te ajate kõigepealt mu õiglustunde keema, ja siis seal lõpus nagu oleks mingi küsimus ka. Ma unustan selle ära. Minu õiglustunne ei luba sellist debatti, kus te süüdistate ja laimate kõigepealt. (Riina Solman räägib saalist.) Üks märksõna, ma kuulen seda ilma mikrofonita.

Jah, palun mikrofon uuesti.

Nii. Me oleme Isamaaga kohtunud …

Aa, ettevõtjatega kohtumised.

… ettevõtlussektori esindajatega ja kõik sektorid kurdavad, et esimest korda nähakse olukorda, kus paljud valitsuse otsused võetakse vastu hoogtöö korras, ilma mõjuanalüüsita. Ka kasumimaksu olete juba plaanidesse sisse kirjutanud, mille [puudumise] poolest meie olime siiani ju erilised. Ja valitsuse sõnum on, et kui sa maksutõusudega nõus ei ole, siis järelikult sa julgeolekut ei toeta ja räägid Kremli jutupunkte. Mina tahan teada, kas te siit puldist saate selge häälega ja ilma pikema kommentaarita kinnitada, et see ettevõtete kasumimaks on ajutine meede, nagu te olete varasemalt märkinud.

Ei, ma ei ole nõus ka sellise küsimusepüstitusega, et te viitate mingitele kohtumistele ettevõtjatega, justkui oleksite teie ainus, kes on nendega kohtunud. Mina ka olen. Ka selle maksu kehtestamise teemal ma kohtusin isiklikult ettevõtjatega, võtsin vastu kõik need ettepanekud. Nende põhiline hoiak – need olid ettevõtlusorganisatsioonid – oli, et nad tunnistasid, et pääsu pole, maks tuleb kehtestada, sest kärpida ei suuda selles olukorras nii palju ja nii kiiresti, kui vaja. Ma kohtusin nii tööandjate kui kaubanduskoja [esindajatega], peaminister kohtus ka paljudega. Öelda, et otsused tehakse esimest korda ilma mõjuanalüüsita – ega ta nüüd päris vale ei ole, et ilma mõjuanalüüsita. Aga see pole võrreldav sellega, mis tehti 2016, kui tuli Jüri Ratas, kui tuli tõeline maksukobar. Ma mäletan neid siinseid suhtumisi debattidesse ja seda kiirustamist, kui [lauale] toodi tõesti üheksa – või oli seitse? – maksutõusu ühe eelnõuga, mida ei lubatud isegi Riigikogu komisjonis menetleda, sõideti meist üle. Esimest lugemist üldse ei toimunud. Teiseks lugemiseks kleebiti see ühe eelmise valitsuse eelnõu külge, nii et seda ei saanud keegi tagasi võtta. Ja siis me saime endale selle maksurahe, maksuküüru, aktsiisitõusud, igasugu erinevad asjad korraga kaela, ka sotsiaalmaksu tõusu. Vaat see oli tõeline pornograafia maksunduses. Sellist praegu ei ole. Aga ma möönan, et teil on ühe koha pealt üksjagu õigus. Mulle ka ei meeldi kaks elementi seal. Üks on tuludelt maksu maksmine esimesest eurost. Aga ma jällegi möönan, et see oli siuke riigikaitseline solidaarsuse aktsioon, et kõik on osalised, ka väga väikese tulu saajad maksavad sümboolse summa. Ja teine on tõepoolest see ettevõtlust [puudutav]. Mina ei saa kahjuks järgmise Riigikogu eest midagi lubada. Aga ma saan lubada seda, et see maks ei ole kehtestatud mitte ajutisena, vaid tähtajalisena, mis tähendab, et ta lõpeb ära, kui teda ei pikendata. Ajutise puhul võib olla õhku visatud lubadus, mida ei täideta, tähtajaline igal juhul nõuab uut otsust: kas uut maksu selle asemel, kärbet või pikendamist. Kolm varianti on. Mina eelistaks tegelikult keskteed, mille korral kulude surve kaetakse reeglipäraselt. Kärpimisega, ma kardan, me ei tule sellest olukorrast päris välja. Ma kardan, et ka riigitöötajad, õpetajad, arstid tahavad palgatõusu, ja kaitseväelased. Nii et see on asi, mida lõpuks tuleb ikkagi ka rahastama hakata. Ajutiselt võib neil hinge kinni lüüa kõigil, aga pärast tuleb hakata kulusid ka mujal tekitama. Ma arvan, et me kaua niimoodi vastu ei pea.

Hea kolleeg Riina Solman! Ma ikkagi pean tegema väikese märkuse. Ma ei saa olla nõus selle kriitikaga, et minister vastab pikemalt kui üks minut, nagu oli teie küsimuse sisu. Teil on aega küsimuseks üks minut ja minister vastab, kaua ta tahab. Jürgen Ligi suudab suurepäraselt vastata ka ainult ühe minutiga, aga siis ta suudab võib-olla vastata teie ühte minutisse põimitud kolmest küsimusest ainult ühele. Kas see on teie ootus? Ma sügavalt kahtlen selles. See formaat on Riigikogus olnud, see vastab Riigikogu kodu‑ ja töökorrale ja läbirääkimised Riigikogu liikmetele alles tulevad. Nii et need ei ole läbirääkimised, ma sellega ka nõus ei ole. Ma olen enam kui veendunud, et 99% Riigikogu liikmetest soovib võimalikult pikka ja põhjalikku vastust teie küsimustele. Just seda Jürgen Ligi täna siin teeb. Nii et ei ole põhjust ette heita, et tema vastab pikemalt. (Riina Solman selgitab saalist põhjalikult.) Jah, aga, hea kolleeg, ma praegu saan, käsi südamel, öelda, et Jürgen Ligi pole täna initsieerinud mitte ühegi lausega seda, et see debatt läheks isiklikuks. Välja arvatud siis, kui te ise olete provotseerinud teda seda tegema. Ma olen ka alati tõesti seda meelt, et rünnake või kiitke seisukohti, aga ärge rünnake või kiitke inimesi. Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, ma juba mõnda aega tahan protseduurilist võtta. Mu meelest niimoodi ka seda [dispuuti] siin pidada ei saa, et meil on mingi lilleke puldis, kellel on iga asja kohta kommentaar, kuidas tohib küsida ja mida tohib küsida, ja et sissejuhatus oli vale ja tema õiglustunne kannatab, ja siis meil on juhataja tooli peal inimene, kes annab igaks juhuks võimaluse küsida küsimus uuesti, et vaene lillekene puldist saaks vastata. Meil ei ole kodukorra järgi ette nähtud, et kui inimene puldis ei olnud nõus sellisel viisil esitatud küsimusele vastama, et siis küsija saab teist korda küsida. Arupärimisel on üks minut küsimuseks. Kuidas ma selle sisustan, mida ma küsin, on minu asi, ja puldis oleva arupärijale vastaja asi on sellele vastata, mitte kommenteerida küsijaid ja küsimusi. Ja kui ta vastamisega hakkama ei saa, siis ta näitab enda taset. Aga teeme niimoodi, et me ei pea siin kolm korda oma küsimust üle küsima, sest üks inimene ei saa aru, mida ta teeb.

Hea kolleeg Martin Helme, "lilleke puldis" on täiesti ebakohane väljend. Siiralt palun sellist väljendit mitte kasutada. Teiseks, ma väga vabandan sinu enda kolleegi Helle-Moonika Helme ees, kellele ma andsin võimaluse kaasküsimus esitada, et ta ministri käest vastuse saaks. (Saalist hõigatakse midagi.) Ma väga vabandan, aga mina olen nõus piirduma sellega, et mitte keegi ei saa täiendavat küsimust. Minule sobib väga hästi see, et kõigil on küsimuseks üks minut – täpselt üks minut, head kolleegid, mitte viis ega kümme sekundit üle, nagu ma lasen –, kui sa, Martin, seda nõuad. Aga ma arvan, et te ei soovi seda, või kui te soovite, siis palun! Täiesti nõus sellega. Kui jääb vastamata, jääb vastamata. Saate siin läbirääkimistel seda teemat puudutada. Ma tahtsin kolleegidele vastu tulla, et neil oleks võimalus ministri käest oma sisulisele küsimusele vastus saada. Ma ei ole siin midagi pahatahtlikult teinud. Võtame viimase protseduurilise Mart Helmelt ja siis läheme edasi.

Aitäh! Kooli lõpust on mul varsti möödas juba vaata et 60 aastat ja mulle on väga üllatav ja täiesti arusaamatu, et meil siin Riigikogu saalis on nii, nagu oli omal ajal Pärnus Koidula koolis, et klassijuhataja kamandas ja õiendas ja ütles, mida tohib ja mida ei tohi. Ma ei ole sellega nõus. Istungi juhataja ei ole klassijuhataja ja tal ei ole õigust ja voli öelda küsijatele, rahvasaadikutele, kes on oma mandaadi saanud, [mida tohib]. See [mandaat] ei sõltu sellest, kes on praegu Riigikogu juhatuse puldis. Me oleme kõik oma mandaadi saanud ja meile ei kirjutata väljaspool töö- ja kodukorda ette, mida me tohime ja mida me ei tohi.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen lähtunud Riigikogu kodu- ja töökorrast. Seal on täiesti olemas termin "ebakohane väljend". See on seal olemas ja sellisel juhul on istungi juhatajal lausa kohustus sekkuda. Head kolleegid, ma tõepoolest ei pretendeeri andma hinnanguid teie küsimuste sisule ja vastuste sisule. Ma siiralt püüan sellesse mitte sekkuda, head kolleegid. See on minu selge soov. Aga veel kord, ma täna täiesti siiralt tunnustan Jürgen Ligi, kes on tulnud heatahtlikult teie küsimustele vastama. Aga teie sõidate tagasi eelmisesse nädalasse, sest teile ei sobi selline rahumeelne [dispuut]. Ma pean sellise väga ebameeldiva järelduse tegema. Arvo Aller, palun, küsimus ministrile!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kui me räägime, kas see on ajendatud eelmisest nädalast või mitte, siis ma vaatan, et 16. septembril [on arupärimine esitatud]. Oleks minister saanud varem tulla vastama, võib-olla oleks olukord olnud hoopis teine kui täna, vastata tulnuks teistele asjadele. Aga ma küsin seda. Te nüüd rääkisite, et Eestis on parim maksukeskkond ja et käibemaksu tõus 20%-lt 22%-le on ainult 2%-line tõus. Minu matemaatika ütleb, et seal on tõus 10%. Ma saan sellest nii aru. Ma nüüd ei tea, kas see on teie seisukoht või on see valitsuse seisukoht. Ma lihtsalt märgin selle ära. Aga kuidas ikkagi teha nii, et Eesti siiani langenud majandus lõpuks üles viia? Te tõite välja euribori langemise. Kui suure tõenäosusega on meie turud Skandinaavias ja mujal Euroopas taastumas, et me saaksime oma noka lõpuks üles?

Aitäh, härra Aller! Kui te mäletate, siis ma eelmisel istungil kiitsin istungi juhatamist, et kui juhataja oli EKRE saadik Arvo Aller, siis ta suutis täiesti neutraalselt juhtida. Ja ma olen kiitnud ka Martin Helmet hetkede eest, kui ta on suutnud seda teha neutraalselt. Ja üldiselt ma ei ole juhatajat rünnanud, kui ta on olnud neutraalne. Ma olen kritiseerinud siis, kui minister nimetab Riigikogu näiteks põmmpeadeks ja ajusurnuteks. Selle asemel et manitsevalt sekkuda, on teie endi teine juhataja sel juhul hakanud süüdistama Riigikogu, et see on kuidagi selle olukorra tekitanud. Selliseid asju mina endale ei luba ja ei tohiks ka juhataja lubada. Härra Aller, see on kena, et te juhatasite hästi. Seda ma räägin kui kogenum kolleeg. Nüüd, [mis puutub] majanduse tõstmisse, siis ma jällegi kogenuma kolleegina ütlen, et mina õppisin majandust väga põhjalikult eri otstest, kuni selleni, et õpetasin ettevõtjaid ja andsin konsultatsioone just sel ajal, kui Eestis turumajandust kehtestati. Minu suur kirg on meenutada, sellepärast võib-olla ma liiga palju seda meenutan. Partei ja valitsus ei juhi majandust. See jutt majanduse käimatõmbamisest on bluff valija ees. Ja selle käimatõmbamise suur risk on, et lastakse eelarve käest, sest kulutatakse valel ajal. Praegu on meil täiesti teadlik majanduse jahutamine. Me tuleva aasta kasvu teeme väiksemaks, kuna me teame, et [vajalikud on] väga suured kaitsekulud. Valdavalt see on ikkagi importlaskemoon, mis lisaks tuleb. See ei aita majandusele kaasa. Kogutakse see maks, aga [raha] viiakse välismaale, [kaup] ostetakse sisse. Me kehtestame riigikaitsemaksu, see pidurdab igal juhul majanduse kasvu. Ja me lükkame edasi maksuküüru kaotamise, ka see pidurdab majanduskasvu. Aga asi on selles, et majanduskasv teatud oludes ei ole põhiline. Valitsuse esmane vastutus on tagada kõigepealt julgeolek ja siis ka rahanduslik julgeolek. See tähendab, et riigi rahandus käib enne majanduse elavdamist. Kui see toimib, siis saab reageerida majanduskriisidele. Majanduskasvu järgmise aasta prognoos kõrget kasvu ei näita. Mina arvan, et kasv tuleb natukene võib-olla isegi parem, aga minu arvamus ei loe. Prognoos on rõhutatult sõltumatu institutsiooni teha. See, miks ma siin seda [arvamust] üldse poetan – mulle tundub, et euribori kiirem langus, kui prognooside tegemise ajal pakuti, on [üsna] tõenäoline. Euroopa Keskpank alandab euribori rohkem, kui veel hiljuti arvati, sest Euroopas on inflatsioon pidurdunud. See tähendab seda, et mitte ainult laenu teenindamine muutub odavamaks ja tänu sellele saadakse rohkem investeerida ja tarbida, vaid ka juletakse rohkem laenu võtta ja hakkab ka ehitusturg taastuma, eluasemeturg taastuma. Lihtsalt tekib suurem tarbimisjõud ja see on siiski meie potentsiaal. Ja midagi väga hullu pole ju inimeste sissetulekutega vahepeal juhtunud, kõik paar aastat oleme sõja ajal kenasti reaalkasvus olnud. Halb on olukord tõepoolest olnud tööstuses ja energeetikas. Suurtest harudest rohkemad ei saagi ette heita. Teenused näiteks on hästi arenenud, ka eksporditavad teenused. Teenuste eksport on esimest korda ületanud kaupade ekspordi. See on uus asi ja see ongi kaasaegse majanduse struktuur, et vähem on tööstust. Kuid tööstust on vaja, tööstuse peale me endiselt loodame, lihtsalt tema osakaal ei ole enam nii määrav. Aga jah, ärme parteile ja valitsusele seda ülesannet anname, seda enam, et parteis, valitsuses ja Riigikogus on majandusharidusega inimesed ikka väga suures vähemuses. Hoiame tagasi poliitikute kirge majandust elavdada!

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma enne küsimuse juurde minekut ütlen, et te ajendasite mind minema ja üle kuulama möödunud nädala istungi lindistust. Ja ma olen heatahtlik, ma ütlen, et te eksite, kui te väidate, et te ei öelnud Helle-Moonika Helmele "teie" ja nii edasi. Aga ma olen heatahtlik ja ma ütlen …

"Te" ja "see" kõlavad sarnaselt. Mina ütlesin "see".

Austatud juhataja, kas ma saan nüüd sekundeid juurde?

Härra minister, laseme ära küsida.

Ma ühesõnaga annan heatahtlikult soovituse, et kuulake see ise ka üle ja siis võib-olla teis leidub siiski mehisust see vabandamise tee ette võtta. Aga küsimus on, millel põhineb teie optimism, et majandus kasvama hakkab. Ma vaatasin, möödunud nädalal Saksamaa teatas, et kuigi nad olid optimistlikud ja arvasid, et majandus hakkab kasvama, korrigeerisid nad seda prognoosi allapoole. Ja nagu te ise ka enne ühes vastuses ütlesite, et Euroopa konkurentsivõimega ei ole asjad hästi. Võib-olla te natuke sisustate seda …

Aitäh!

… millel tugineb usk, et majandus hakkab kasvama?

Aitäh! Tegelikult sel ei ole suuremat tähtsust, see oli niisama minu repliik. Mina ikkagi toetun sõltumatutele prognoosijatele. Olen seda kaitsnud, olen rahandusministrina sellise institutsiooni tegelikult ka regulatsioonide [üle otsustamiseks] esitanud. Prognoose enam ei saa võltsida. Minu rahandusministrikarjäär algas Kreeka kriisiga. Esimene Ecofini kohtumine, ma mäletan, oli sellest, kuidas Kreeka on oma statistikat võltsinud, uus valitsus tunnistas selle meile üles. Mul on see silme ees. Sellepärast tehti Euroopas uued regulatsioonid. Nii et minu optimism ei loe. Aga muidugi on see Saksa majanduse näide täiesti adekvaatne. Saksa majandusest on tulnud pigem pisut negatiivsemaid [uudiseid]. Kuna nende numbrite kõikumised on nii väikesed, siis ma ütlen "pisut", võrreldes Eesti kõikumistega. Aga mis puutub ekspordi osasse, siis meie väike eksport ja nende suur majandus tegelikult jälle suhestuvad teistmoodi. Positiivsust on minu arust rohkem just euriboris, seal peaks seda rohkem olema. Ma ei väsi kordamast, et virisemist peaks olema vähem meie kõigi poolt. Kindlustunne on üks asi, mille järgi ka prognoose tehakse, aga emotsionaalselt mõjutab see kindlasti nii tarbijaid kui ka investeerijaid, kui kogu aeg virisetakse, et Eestis on kõik halvasti. Ei vaadata seoseid ja põhjuseid üldse, ei kuulata ära, mida eksperdid seletavad, [tuuakse esile] inimesi, keda näiteks mina eksperdiks ei pea, isegi kui mõni neist on hiljuti professor olnud. Nad on olnud ikkagi müügimehed, kes laulavad – te ehk küsite minu arvamust – oma tööandja laulu, vahetavad selle järgi plaate. Mina ei eksponeeriks inimesi, kelle motivatsioon on olla kriitiline. Küll aga ma eksponeerin alati Eesti Panka, kellel seda motivatsiooni ei ole, ja ma usaldan ka oma maja prognoosijaid, kelle puhul ma tean, et nii mõnigi ei ole Reformierakonna valija. See on sõltumatu institutsioon.

Kuna õige pea toimub istungi juhataja vahetus, siis ma ei jäta oma kolleegile protseduurilist küsimust Helle-Moonika Helmelt, mis on minu plokis kindlasti viimane. Helle-Moonika Helme, küsimus istungi juhatajale, palun!

Suur aitäh sõna andmast! Ma tänan, et te üritate seda asja siin kuidagigi joone peal hoida. Teiste ministritega ei olegi see teab mis keeruline ja ei ole ka enamasti vajadust. Aga ma tulen nende ebakohaste väljendite juurde tagasi. Martin Helmele te tegite märkuse, et ta ütles "lilleke puldis", pidasite seda ebakohaseks. No hea küll, see on maitse asi. Aga kui lugupeetud ettekandja ütles Jüri Ratase valitsuse kohta pornograafia, vot seda te ei märganud. (Ettekandja ja juhataja räägivad omavahel, mis see õieti oli.) Ma siis nagu küsin, kas selline sõna on puldis kohane või on see pigem ebakohane. Ma saan aru, et … Ma saan aru, et lugupeetud … (Jutt jätkub, mainitakse Jüri Ratase valitsust ja sõna "pornograafia".) Kas te kuulate? Ma saan aru, et lugupeetud minister ei suuda märgata kõiki sõnu, mis tal niimoodi voolava jutu käigus [suhu] tulevad, aga stenogrammis on see kindlasti olemas, meie seda kuulsime. Võib-olla see läks ka teil kõrvust mööda, aga ma lihtsalt juhin tähelepanu, et kui me paneme need kaalukausile – üks on "lilleke puldis" ja teine, kui öeldakse teise valitsuse kohta, et see on pornograafia –, kumb siis ebakohasem on? Ma isegi ei taha teie käest hinnangut saada, sest ma saan aru, et teil on niigi raske, aga ma lihtsalt pidin selle praegu välja tooma. Veel kord, aitäh sõna andmast!

Hea kolleeg! Üks asi on mulle eluks ajaks meelde jäänud. See oli 20 aastat tagasi. Mart Kadastik oli Postimehe peatoimetaja ja ma kutsusin ta maavalitsusse esinema. Ja seal ta ei saanud ühe küsimuse puhul aru, mis see probleem on, ja üks lause, mille ta siis ütles, oli see: "Kontekst on sama tähtis kui tekst." No ma ütlen seda natukene huumoriga. Ma nägin Mart Kadastikku üks pool aastat tagasi ja tuletasin talle seda lauset meelde ja ta ütles mulle seekord niimoodi, et kontekst on veel tähtsam kui tekst. Võib-olla see oli kalambuur, aga ka antud juhul minu kõrv püüdis kinni, et Jürgen Ligi ütles ühe eelnõu kohta pornograafia. Kui öelda eelnõu kohta pornograafia, siis on see täiesti kohane ega ole mitte ebakohane väljend. Selles mõttes kontekst on väga oluline. Mis puutub hea kolleegi Martini väljaütlemisse, siis tõepoolest, see "ebakohane" oli juhataja subjektiivne hinnang, siin tõe kriteerium on kuskil mujal. Aga juhatajana mina seda tõdesin ja see on ka juhataja hinnata. Ja ma ütlen veel kord, et ma üliharva püüan sekkuda, ma ei taha anda hinnanguid ega pretendeeri andma hinnanguid, mida Riigikogu liige oma küsimuses küsib või ka vastaja vastab. Ma tõepoolest ei pretendeeri sellele – kui, siis väga erandlikel juhtudel. Kert Kingo, palun, küsimus!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eesti ei ole kehtestanud pankadele solidaarsusmaksu põhjendusega, et sellel on halb mõju ärikeskkonnale. Täna saime ERR-i [uudiseportaalist] lugeda Leedu SEB panga peaanalüütiku intervjuud, kus [on juttu ka sellest, et] Leedu on kehtestanud pankadele maksu. Peaanalüütik ütleb, et Leedus ei ole sellel olnud otsest mõju äridele ega majapidamistele. Laenude andmine on kasvanud, pole olnud mõju laenutegevusele ega intressimääradele. Ja tuginedes Leedu kogemusele ja asjaolule, et Eesti senine põhjendus lihtsalt ei päde, [ma küsin:] kunas Eesti kehtestab pankadele solidaarsusmaksu, selle asemel et inimesi ja ettevõtteid vaeseks maksustada?

Aitäh! Leedulased on uhke rahvas ja sealt tuleb aeg-ajalt selliseid kilde, mis nõuavad kriitilist analüüsi. Kõigepealt, kui te eile õhtul AK-d vaatasite, siis seal [võttis sõna] üks pangaanalüütik, kes tegelikult tunnistas, et see [maks] on halvasti mõjunud ettevõtluskeskkonnale. See, mida keegi ERR-is kirjutab … Mina nõustun selle eelmainitud väitega, sest see on väga paljus keskkonna usaldusväärsuse küsimus, kui valitsus käitub oportunistlikult: näeb kuskil kasumit ja siis sekkub. Ta ju siis ei sekkunud, kui pankadel raskeks läks. Ehk pärast [maksu kehtestamist] peab ta sekkuma, kui on vaja panku päästa. Leedu pangandus … Mul on mõningat vahetumat informatsiooni ju ka, eks ole, ma olen panga nõukogu liige, olen finantssektoris [kodus]. Leedu panganduses toimub see, et pangamaks ei ole neile hästi mõjunud. See piirab nende laenutegevust ja nende investeeringuid pangandussektorisse. Minu jaoks on aga peamine usalduse küsimus: et kui sa näed [kasumit], siis sa sekkud. See on lühiajaline kasumibuum, mis, tõsi, oli Leedu panganduses kuuldavasti veel suurem kui meie panganduses. Aga pärast seda tuleb ju kehvem olukord. Ja ei saa unustada, et seda aeti meile kaela [jutuga], et see oli justkui kingitus, eks ole. Kõrge euriboriga käisid ju kaasas väga kõrged hoiuseintressid ja mina küll nautisin neid. Mina jaotasin oma rahavood üsna korduvalt erinevatesse deposiitidesse ja see on aidanud kõvasti minu isiklikke rahavoogusid juhtida. 4,5%-ga sai tükk aega hoiustada. Ja see oli selle euribori teine pool. Kõrge euribor tähendas siiski pankade poolt väga lahkeid tähtajalisi hoiuseid. Üks põhjus muide, miks meie majandus pidurdus, on see, et eestlane säästab. Eestlaste säästumäär on kõvasti kasvanud. Ja valdavalt on see deposiitide kogumine olnud. Need numbrid näitavad kahte asja. Mul on säästmise kasvu graafik silme ees, sinna tuleks deposiitide hulk juurde panna ja me kindlasti näeksime, et mul oli õigus. Kui on kõrgemad intressid, siis inimesed panevad raha kõrvale, majandus samas jahtub. See ei ole läbinisti halb olukord, sest inimesed valmistuvad halbadeks aegadeks. Pangamaksu asemel me rakendasime sellist leebet kokkulepet. Ma ei tea, kas see oli mõistlik. Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena ma võin teha õrna vihje sellele analüüsile, mis puudutab pankade kapitaliseeritust, selle halvenemist ja ka nende päris suurt pingutust selleks, et nad maksaksid välja selle erakorralise dividendi, millelt riik saaks lisaks ajutiselt maksu. Aga see oli pigem selline, kuidas öelda, pigem prääniku kui piitsa poliitika, kus riik sai küll oma tulud, aga keegi ei saanud öelda, et pankadelt võeti raha ära oportunistlikult, vaid nad ikkagi andsid selleks nõusoleku. Ja pankade poolt on muuseas olnud ka toetus muudele poliitikavalikutele. Näiteks rohepoliitikas on nad väga vastutustundlikud ja nad on ka toetanud riigikaitse täiendavat rahastamist. Nii et mina arvan, et tänapäeval pangandus on Eestis küll päris moraalne.

Suur tänu! Ma tegelikult tahtsin esitada sisulise küsimuse hoopis teise asja kohta, aga kuna istungi juhataja ei andnud mulle võimalust protseduurilise küsimuse esitamiseks, siis ma kasutan oma küsimust sellesama asja ütlemiseks siin. Vaadake, Jürgen Ligi, te olete täna jäänud täiesti selgelt vahele labase valetamisega. Te ütlesite siin päris mitu korda, et ei ole öelnud midagi sellist, mis puudutab naiskolleegide välimuse kommenteerimist ja arvustamist parlamendi puldist. Ma võtsin lahti stenogrammi ja vaatasin üle. Seal on täiesti selgelt kirjutatud: "See on totter, te ei ole ilus ka, eks."

Varro Vooglaid, palun!

See ei ole ilus.

Olge palun vaikselt, mina räägin praegu. Nüüd, et veenduda, kas stenogrammis on see korrektselt kirjutatud, ma võtsin lahti istungi salvestuse, kõrvaklapiga kuulasin selle üle ja täiesti selgelt, vastuvaidlematult ütlete, et te ei ole ilus ka. Nii et te olete täiesti selgelt valetamisega vahele jäänud. See on fakt, faktide vastu ei saa vaielda.

Aitäh!

Nüüd minu sõbralik soovitus teile: võtke oma mehisus kokku ja tunnistage, mida te ütlesite, ja vabandage selle eest. Kõik.

Aitäh, hea kolleeg!

Ma ei kavatse seda omaks võtta. Inimesel võib [keel] vääratada, aga minu sõnum oli, et see ei ole ilus. Ma rääkisin, et see nägude tegemine ei ole ilus. (Varro Vooglaid hõikab midagi.) Tol hetkel võisin ma pöörata ennast mikrofonist eemale, võis ka [keel] vääratada, aga selge, et ma seda ei ütelnud. (Varro Vooglaid saalist: "Siis vabandage!") Ma ei soovinud seda öelda. See ongi vabandus. (Varro Vooglaid hõikab veel midagi.) Ma ei tea, kuidas see üles kirjutati, ma ei tea, kuidas see salvestus, kui ma näo ära pöörasin. Ma pöörasin tol hetkel nägu. Aga ma tean täpselt, et oli mõeldud: see nägude tegemine ei ole ilus. (Saalis räägitakse.)

Hea kolleeg!

Ja mis see küsimus nüüd oli?

Head kolleegid, tunnustagem ka ministri ülestunnistust, ta ütles, et see ei olnud niimoodi. Mind ka üks kolleeg lubas siin aknast välja visata, pärast selgus, et oli hoopis mingi teine tõlgendus. Lindi peal … (Saalis räägitakse.) Lindi peal oli suhteliselt selge lugu, aga mis teha, ju ma kuulsin valesti siis. Vahel juhtub niimoodi. Aga nüüd, hea kolleeg Mart Helme, palun!

Jah, no ma siin vestlesin vahepeal tehniliste töötajatega või õigemini siis, ütleme niimoodi, Riigikogus töötavate mitterahvasaadikutega ja nad olid sügavalt hämmingus. Nad olid sügavalt hämmingus ministri käitumise ja sõnakasutuse ja kõige muu peale. Nii et ei ole siin sugugi ainult EKRE ja nende mingisugused arusaamatud arusaamised. Ei ole asi selles. Aga küsimus on mul ka ja see küsimus on sisuline. Te räägite kogu aeg julgeolekust, see on teie stammteema: julgeolek, julgeolek, julgeolek. Aga meil põllumajandus hävib – põllumajandus hävib! –, põllumehed on hädas. Me ei tooda praegu Eestis toiduaineid nii palju, et me suudaksime kriisiolukorras rahva ära toita. Kui meil on blokaad või ükskõik missugused muud probleemid, siis meie rahvas jääb nälga. Ja te lämmatate ja hävitate põllumajandust maksutõusudega.

Aitäh!

Sisendite hinnad jätkavad kasvu, aga müügihinnad ei kompenseeri seda …

Aitäh!

… mis kulutusi teevad praegu põllumehed. Kuidas te seda kommenteerite julgeoleku aspektist?

Aitäh! Kõigepealt, me elame täiesti erinevas inforuumis. Mina olen oma vastamiste eest saanud ka väga palju kiita, kuigi ma tean, et need on olnud mahlakavõitu. Ja igal juhul kontekst loeb. Juhul, kui mu keel tõepoolest vääratas, siis ma kinnitan, et ma ei andnud iseloomustust mitte inimesele, vaid tema nägude tegemisele. See ei ole ilus, oli selle repliigi mõte. Väga arusaadav. Väga arusaadav! Põllumajanduse olukorraga ma tegelikult ei ole väga hästi kursis. Ma kindlasti nüüd tänase jutu põhjal kontrollin. Olen ka kuulnud, et põllumajanduses on mingisugused probleemid, aga et need tuleksid nüüd kuidagi valitsuse poliitikast, seda ma ei tea. Noh, valitsus ei ole küll jõudnud seda arutada, aga on selge, et sisendite hindadega on probleem. Meil on ju, eks ole, väetised ja kütused tulnud tükk aega Venemaalt. Ja enamus selliseid põllumajanduse kõikumisi on siiski tulnud ilmastikust ja konjunktuurist traditsiooniliselt. Ma kahtlustan, et valitsus siiski ei ole suutnud paari kuuga põllumajandust põhja viia. Ja tean kindlalt, et ta ei ole seda üritanud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea rahandusminister! Mul polnud soovi täna meelde tuletada seda, mis eelmisel nädalal toimus, aga kui te vastasite Riina Solmani küsimusele, mille juures teil oli vaja uuesti välja tuua seda, et mina olen valevorst …

Ma ei nimetanud nimesid.

See oli tsitaat. Te [ütlesite], et valevorste ma põlgan. See oli minu kohta. Ja te tõite välja, et teie hinnangul minu küsimus ei olnud riigieelarve kohta. Ja kuna ma tsiteerisin intervjuud, mille te olite andnud – need tsitaadid on kõik kättesaadavad –, siis see tähendab, et selline isiklik solvamine on lubatud. Mina isiklikult ei anna hinnangut teie vastusele, see peaks jääma meesterahva südametunnistusele. Aga ma tahan uuesti korrata küsimust, mille ma tookord [esitasin]. Ma jätangi kõik selle isikliku välja, parafraseerin seda küsimust. Kujutame ette, et on maal elav pere, kus on neli last ja mõlemad vanemad saavad keskmist palka. Kuna nad elavad maal, siis võib arvestada, et neil on kasutuses kaks autot. Autod on vanad, mõlemad autod vähemalt kümme aastat vanad.

Aitäh!

Ja uuest aastast on käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, automaks, aktsiiside tõus. Öelge palun, kuidas need inimesed peavad hakkama saama.

Aitäh!

Kui palju uuel aastal selle pere ostuvõime väheneb? See on seesama küsimus, aga parafraseerides.

Aitäh, Anastassia!

Kõigepealt, on äärmiselt ebasiiras, et teie või siis Martin Helme küsite minu käest, kuidas [tavaline] inimene [hakkama] saab, kui teie ka [kurdate]. See oli valelik, kuidas te mulle [selle mõtte] omistasite. Ühest intervjuust panite mitu lauset kokku ja siis omistasite mulle rumaluse, nagu ma oleks öelnud, et minu … (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, see ongi rumalus, et te panete vastused erinevatele küsimustele kokku. Eriti, kui see on suulises [intervjuus], mis on selgelt lühikeseks lõigatud. Isegi kirjalikud intervjuud on alati lühemaks lõigatud. Mina ei ole loonud sellist muljet ega ole püüdnud väita, et mul ei ole midagi süüa, sest minu palka kärbiti. Niimoodi seda asja esitati, niimoodi te seda esitasite. Ma olen vastanud küsimustele või sisuliselt pidevalt kõlavatele etteheidetele, nagu ma ei teaks, kuidas inimesed elavad. Ma tean väga hästi. Ma olen päriselt vaesust näinud, kogenud. Olen seda oma peres näinud, oma venna peres näinud, oma õe peres näinud. Te räägite neljast lapsest. Minu vennal, kes oli noor teadlane, oli neli last, ja seda palju vaesemal ajal. See kõik on mulle väga hästi teada. Mingist autost ei olnud juttugi, kuigi nad elasid töökohast kaugel. Minu õel on kuus last. Intelligendid, literaadid. Ma tean vaesusest väga palju, ma olen seda [kogenud.] Aga see ei tähenda, et minu praegune majanduslik seis, mida on intervjuudes ka uuritud, tuleneks kuidagi sellest, et mu palka kärbiti. Selline laim jätke ära! Ja ärge mängige seda krokodilli, kes nõuab minult, et ma igale konkreetsele perele [midagi] ütleksin. Ma nagu ei teaks [praegust olukorda]. Vene ajal ei olnud mingeid lastetoetusi. Ometi oli minu peres [mitu last] ja minu õdedel-vendadel on olnud palju lapsi. Minu enda kaks last [tulid siia ilma] ajal, kui inflatsioonimäär oli 1000%. Te räägite mingisugustest maksudest. Sissetulekud olid külmutatud, töökohad kadusid ära robinal. Mind ei ole mõtet sellega püüdma tulla. Ja eriti inimestel, kellel on sellised varad selja taga nagu teil. See ei ole siiras küsimus lihtsalt. Te ei taha tegelikult eelarve [kohta küsida], kui te sellist juttu mulle ajate. Päriselt ka! Ise teete jällegi sellist … väike muie, eks ole. (Saalist öeldakse midagi.) Maksutõusud on täiesti pisiasi võrreldes sellega. Ja maksutõusud on suunatud eelkõige nõrgemate aitamiseks, nendele võrdsemate võimaluste andmiseks, võrdse hariduse, võrdsema tervishoiu [tagamiseks]. Riigi põhiline vastutus on võimaluste tasandamine ja seda me oleme teinud. Toetuste sihipärasemaks tegemine. Mitte maksutõusud, vaid maksudest rahastatav sotsiaalpoliitika, regionaalpoliitika on see, mida riik peab tegema. Maksutõusud on hädalahendus sellele, mille teie kokku keerasite. Ma räägin veel kord kaheksast aastast struktuursest miinusest – kaheksast aastast! – ja enda esitatud eelarve struktuursest ülejäägist kuus aastat enne seda. Maksutõus on tagajärg, muidugi mitte ainult meie valitsuse, vaid kordan veel kord, sõja ja Putini [poliitika] tagajärg. Kas te tahate, et riik jääks rahastamata? Kas te tahate, et kaitsekulud jääksid tõstmata? Ei ole mõtet küsida mult selliseid süüdistavaid küsimusi, nagu ma ei teaks, et hulk peresid on toimetulekuraskustes. Selle [leevendamiseks] on sihitud sotsiaalpoliitika, mille eest ma olen ka väga kaua seisnud. Aga kui eelarve nii käest läheb, nagu ta läinud on, siis on ka paratamatult maksutõusud.

Ministrile rohkem küsimusi ei ole, kuid on küsimusi istungi juhatajale. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No istungi juhataja siin vahepeal vahetus, aga ma nägin, et ka teie olite siin saalis ja kuulsite kogu seda debatti. Ausalt öeldes, kui ma kuulsin seda kõike, mida siin minister üritas selgeks teha, et me kuulsime valesti, siis ausalt öeldes mina sellise inimese vabandust enam mitte iialgi mitte kunagi ei taha vastu võtta, isegi kui ta tuleks ja vabandaks. Aga ma arvan, et te olite saalis ka siis, kui see debatt või vaidlus või kemplus läks väga detailseks. Me arutame, kas oli s-täht või oli t-täht. Aga ma tulen selle eelmise istungi juurde tagasi. Minister omistas endale selle, mis ma ütlesin. Kui me rääkisime fossiilidest, siis mina ei öelnud – ja seda võite kõik stenogrammist järele vaadata –, mina ei öelnud seda talle. Mina ei öelnud seda nimeliselt. Kui ma ütlesin, et kui ma kusagile suunas vaatan, siis ma [pidasin silmas] fossiilkütuseid. Minister omistas selle endale ja valas peale seda solgiga üle nii minu kui kogu minu perekonna. Ja see on kõik stenogrammis olemas. Ausalt öeldes pärast seda kõike, mida ma täna olen siin kuulnud sealt puldist, ma ei taha selle inimese vabandusi kuulda ega näha.

Aitäh! Paraku jah, istungi juhatajal on siin käed piiratud ja tegelikult saab seda stenogrammist lugeda, mis võimalused on kellelgi midagi välja öelda ja kuidas keegi on sellele vastanud. Aga, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Istungi juhatajale on küsimus.

Aitäh! Tahaks istungi juhataja seisukohta. Mul on teist nädalat järjest konkreetsed küsimused perede toimetuleku kohta. Ja ma ei andnud täna, kui ma küsisin oma küsimuse, mingit hinnangut rahandusministri käitumisele, ma lihtsalt konstateerisin fakti. Ma ütlesin, et hinnangut ma ei anna, et see jääb rahandusministri südametunnistusele. Aga kui rahandusminister vastas, siis esimese asjana ta nimetas mind jälle valetajaks, hakkas andma hinnangut minu küsimustele, rääkima absoluutselt kõigest, aga mitte sellest, mille kohta ma küsisin. Kas see ei ole see koht, kus istungi juhataja peaks sekkuma, kui rahandusminister ütleb mulle, et minu küsimus ei puuduta riigieelarvet või minu küsimus ei puuduta maksutõuse? Vabandust, kuidas perede toimetulek ei ole seotud just nende küsimustega?!

Jah, selles osas tuleb tunnistada, et oleks võinud juhatades teha ministrile viite, et ta vastaks küsimusele ka sisuliselt. Tõesti, alguse pool läks tal selgitamiseks, mis toimus eelmine nädal. Samas rääkis minister siin päris pikalt perede suurusest, oma isiklikust kogemusest. See on väga teretulnud, aga ta jah, lõpuosas jättis vastamata, kuidas peaksid pered hakkama saama. Lauri Laats, palun, küsimus istungi juhatajale!

Aitäh! Nii nagu ma juba ka Riigikogu esimehelt täna hommikul küsisin, eks Riigikogu töö selles saalis jätab tihtipeale soovida. Just see, mis puudutab viisakuse poolt ja üleüldist head tava. Seda on kahjuks märganud ka kodanikud, kes osalesid viimases küsitluses. Küsitlus näitas väga halba tulemust: 27% [vastanutest] on neid inimesi, kes tegelikult usaldavad Riigikogu. Minu küsimus Riigikogu esimehele oli, millist rolli Riigikogu esimees näeb endal, et seda tulemust parandada. Ja tegelikult sama küsimus on ka teile, kes te olete värske Riigikogu aseesimees. Kas te olete Riigikogu esimehega või üleüldiselt juhatuses – juhatuses on teid ju kolm – arutanud praegust olukorda, ja arutanud seda sellest vaatevinklist, et tõesti, rahvas ei usalda Riigikogu? See hulk, kes usaldab, on hästi väike. Kas te olete paika pannud mingisuguse plaani selle kohta, mida peaks muutma, et see usaldus tagasi tuua? Kas te olete seda juhatuses arutanud?

Juhatuses oleme arutanud erinevaid asju ja oli ka see Riigikogus toimuva debati teema üleval. Debattide või arutelude kvaliteet, tuleb tunnistada, sõltub mõlemast poolest. Kas on üks provotseeriv või mitte provotseeriv – lähtuvalt sellest kujuneb ka õhkkond siin. Mis edasised tegevused on? Ma arvan, et see teema tuleb kindlasti ka järgmisel juhatuse [koosolekul] uuesti üles, et me saaksime selle veel kord läbi võtta ja lõpuks ikkagi taastada Riigikogu usaldusväärsuse või [vähemalt] seda parandama hakata. Lauri Laats, üks küsimus.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma võib-olla oma küsimust täiendan. See on tegelikult väga oluline küsimus ja see puudutabki istungite läbiviimist. Täna me tegime fraktsiooni esimeeste poolt, nimelt EKRE, Isamaa ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimehe poolt Lauri Hussarile avalduse. Me tegime ühe ettepaneku. Just nimelt ülehomme, kolmapäeval koguneb vanematekogu ja teatavasti Lauri Hussar soovib seal ühte teemat arutada. Aga me tegime omalt poolt ettepaneku, et me võiksime kindlasti rääkida ka üleüldisest demokraatiakriisist, mis siin Riigikogu saalis on. Kas Lauri Hussar on juba seda teiega ka arutanud? Millisel viisil arutelu kolmapäeval ta vanematekogus ette näeb?

Aitäh! Kui te saatsite ettepaneku Riigikogu esimehele, siis ma arvan, et meil homme tuleb see juhatuses ka jutuks. Hea, et te mainisite seda, ma saan selle homme edasi anda. Aga küsimused ministrile on läbi ja küsimused istungi juhatajale on läbi. Avan läbirääkimised. Esimesena palun kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! See teema, mis arupärimise näol on siia täna toodud, on tegelikult väga oluline ja ma tänan selle eest kõiki arupärijaid. Praegu, kui vaadata majanduse olukorda, kas või tööstustoodangu mahu vähenemist, siis need numbrid on tegelikult karjuvad. Väga paljud ettevõtted tegelikult nagu ühest suust ütlevad, et niimoodi edasi minna ei saa. Ettevõtjatega Keskerakonna fraktsioon kohtub tegelikult päris tihti ja minu arust nagu ühest suust sealt tulebki, et olukord on halb, et need otsused, mis praegu võetakse vastu erinevate maksutõusude näol, halvendavad majanduskeskkonda, viivad seda veelgi rohkem allapoole. Kui me vaatame näiteks tööstustoodangu mahtu, siis tõesti peab tunnistama, et [pilt] on terve aasta olnud väga negatiivne. Noh, kuud on erinevad, aga keskeltläbi on [see näitaja] –6%. Siin on toodud erinevaid etteheiteid, kes on selles süüdi. Ärme hakkame rääkima, et süüdi on Putin. Kindlasti Venemaa mängib väga suurt rolli selles, arvestades, et praegu käib laiaulatuslik sõda. Selge on, et igal juhul see sõda majanduskeskkonda mõjutab väga negatiivselt. Aga samasuguste mõjude all on ju nii Leedu, Soome kui ka Läti. Ja kui me vaatame tööstuse olukorda nendes riikides, siis –6% asemel on näiteks Leedus +5,4%, Soomes on +2,7% toodangu kasv, Lätis on +2,1%. Siin on põhjuseks ka toodud, et energia hinnad on kallid. On küll kallid, aga sama kallid on need ka Lätis ja Leedus. Jällegi, arvestades [valitsevat] olukorda, nii nagu ma juba ütlesin, keegi suudab plussiga tööd teha, aga Eesti on endiselt miinuses. Ja kui me jõuame nende maksutõusude juurde, siis mina küll ei ole seda meelt, et tarbimismaksud on paremad maksud kui muud maksud. Tarbimismaksud pidurdavad üleüldist tarbimist, pidurdavad üleüldist sisemajanduse arengut. Ja loomulikult mõjutavad need kõige rohkem vähekindlustatud inimesi. Nendel inimestel, kes saavad väikest või keskmist tulu, toimetulek kindlasti muutub halvemaks. Nii nagu ka hea kolleeg Anastassia küsis: võtame näite, kui on peres neli last ja nad elavad maal ja on olemas nii isa kui ema. Maal elades ilma autota kuidagi ei saa hakkama, sellepärast et lapsi tuleb vedada kas kooli või lasteaeda ja töölegi tuleb jõuda. Kui raha jagub, siis lapsed kindlasti tuleb treeningutesse viia ja ka erinevad huviringid on olemas. Sellises olukorras ongi väga raske, on aus vastus. Ja minu arust me oleks pidanud sellist vastust ka ministri suust kuulma, aga ei kuulnud. Mis puutub maksudesse, eriti tarbimismaksudesse, automaksu ja registreerimis[tasusse], siis need loomulikult löövad kõige rohkem vähekindlustatud inimeste pihta. Ma mäletan, septembrikuu lõpus käis meie juures regionaalminister Piret Hartman ja ta ütles, et me võitleme erinevate … Kolm minutit palun juurde.

Kolm minutit lisaks.

Et me seisame [inimeste eest] ja võitleme ja näeme probleeme. Ja tõesti, ka temal oli selliseid näiteid, et maal elavad inimesed ei saa ilma autota hakkama. Ometi tehakse kõik tegelikult vastupidi. Tõmmatakse ühistransport koomale, tõmmatakse sealt raha välja, pannakse järjest kinni asutusi, mis pakuvad riiklikke teenuseid. Loomulikult inimeste elu läheb raskemaks. Ma päris ei saanud aru ka sellest loogikast, et kui me vaatame 2025. aasta maksude laekumist ja neid kohustusi, mis tulevad uute maksude tõttu või maksude tõstmise tõttu, siis lugupeetud minister väitis, et 2025 on majandusele veel kehv, aga 2026 peaks paremaks minema. Aga vaadates maksutõuse – nii käibemaksu kui ka füüsilise isiku tulumaksu tõusu – ja ettevõtete kasumimaksu, siis suurem maksutõus tegelikult tuleb 2026. aastal. Mina küll ei näe seda [põhjust], miks 2026. aastal peaks kuidagi paremini minema. Ja teiselt poolt Reformierakonna plaan on ju ka, et 2026. aastast kaob niinimetatud maksuküür ära. See teeb olukorra veelgi keerulisemaks. Ma kindlasti kutsun üles maksuküüru mitte ära kaotama ja selle asemel loobuma tarbimismaksude, nagu käibemaksu tõstmisest. Neid kohti on, kust riik võiks raha saada. Ja jällegi jäävad riigil puutumata sellised tuluallikad nagu pangamaks, millest miskipärast ei taheta endiselt rääkida, ja erinevad platvormid, mis internetis teenuseid pakuvad. Need on sotsiaalmeediaplatvormid YouTube ja Facebook, samuti teised platvormid, mis pakuvad reklaamide paigutamist oma lehtedele. Ja tarbijad ju neid tarbivad, tellijad maksavad need arved kinni, on see siis Facebook, YouTube või Google. Ja neid ettevõtteid on veelgi rohkem. Aga Eesti riik ei saa sealt mitte kopikatki maksutulu. Nii et on, kust võtta maksuraha, ilma et meie inimesed kannataks, meie ettevõtjad kannataks. Aga miskipärast need kohad jäetakse puutumata. Veel kord, mina tänan arupärijaid selle algatuse eest. Teema on väga ajakohane, väga oluline. Majanduskeskkond maksutõusude mõjul kindlasti ei parane. Selleks, et majanduskeskkond paraneks, on vaja investeeringuid, tuge ja julgust meie ettevõtjatele. Aga kõik, mis puudutab maksudega mängimist, see ettevõtjatele praeguses olukorras julgust ei anna. Aitäh!

Järgmisena Martin Helme, palun! (Martin Helme palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Oh jah, seda debatti debatiks nimetada on võib-olla ka pingutus. Mis me siis teada saime? Esiteks me saime teada, et meil võtab rahandusministri töö eest palka inimene, kes ei mõista vabandada, ei mõista oma vigu tunnistada. Lisaks sellele elab ta oma fantaasiamaailmas, kus ainult need faktid, mis talle sobivad, on adekvaatsed või üldse kannatavad mingit kriitikat, kõik teised on kuidagi ekslikud või isegi välja mõeldud. Me saime teada ka seda, et meie siin, Riigikogu liikmed, tegelikult ei tohi küsida oma küsimusi nii, nagu vastajale ei sobi. Hoopis aruandja – me teeme siin arupärimise – tuleb siia ja ütleb meile, kuidas küsida, kuidas sisse juhatada küsimus või mida üldse küsimus tohib sisaldada. Sest kui me küsime kuidagi valesti, siis see solvab teda, riivab tema õiglustunnet. No mis õiglustunnet?! Ei ole küll aru saanud, et see kuskil eksisteeriks. Aga mulle tundub, et võib-olla see kõik, kogu see mõmin, mis siin käis [vastamise] juurde, oli tegelikult mõeldud varjama ja kinni mätsima seda, et meil on valitsuses rahandusminister, kes lihtsalt ei saa aru majanduse toimimisest, kes lihtsalt ei saa aru rahanduse toimimisest ja kes ei olegi võimeline mingisugustes argumentides ja arvudes orienteeruma. Ja siis ta lihtsalt loobib meile siin mingisuguseid kõrgeid loosungeid. Muu hulgas tuli välja selline totaalne uudis mulle, et maksutõusud on majanduses pisiasi. Pisiasi, ei mõjuta mitte midagi! Mina küll ei arva, et nii on, ja ma arvan, et ka enamik majandusõppejõude, majandusteadlasi ei arva niimoodi. Maksutõusud ei ole pisiasi. Aga läheme nüüd asja juurde, arupärimise iva juurde. Kuidas on ikkagi läinud niimoodi, et Eesti majandus on kümnendat kvartalit järjest languses, purustades sellega kõik Euroopa rekordid? See on koroonaajast alates üks maailma pikimaid majanduslangusi, üks maailma sügavaimaid majanduslangusi. Me oleme samas kategoorias Argentina ja mingisuguste naljakate Aafrika riikidega. Selline on Eesti majanduse seis. Alates sellest ajast, kui Kaja Kallas tuli võimule, olles pärinud meie valitsuselt 8%-lise majanduskasvu, hakkas kõik mürinal alla voolama, allamäge minema. Kuidas on siis niimoodi?! No ja need vabandused, mis sealt tulevad! Neid vabandusi siin [jätkub], pseudoeksperdi positsioonilt aetakse meile täielikku jampsi. Vabandused on ikka ühed ja samad. Oi, sõda on see, mis on meie majanduse põhja ajanud, ja Põhjamaade turg on kehvas seisus, see on meie majanduse põhja ajanud. Ja koroona on meie majanduse põhja ajanud ja intressitõus maailmas oli see, mis ajas meie majanduse põhja. No vaadake, kõik need tingimused on täpselt samad, kõik need asjad kehtivad ka Läti ja Leedu puhul, aga Läti ja Leedu majandus kasvab. Kõik needsamad asjad kehtivad Soome ja Rootsi puhul. Aga näe, Soome ja Rootsi majandus kasvab! Milles ikkagi on vahe? Miks neil on paremini, miks meil on kõikidest teistest halvemini? Ja vastus on väga lihtne ju. Me võime siin ükskõik kui kaua otsida seda spunki, aga tegelikult vastus vahib meile näkku: põhjus on riigi poliitikas. Põhjus on maksupoliitikas, põhjus on energiapoliitikas, põhjus on eelarvepoliitikas. Seda poliitikat on alates 2021. aasta algusest juhtinud Reformierakond ja Reformierakonna rahandusministrid. Nad on tõstnud kõiki makse, mis meil olemas on, ja leiutanud uusi makse veel juurde, tõstnud kõiki lõive, mis meil olemas on, seejuures tõstnud osasid lõive ja osasid trahve kümnetes kordades. Ja selle kõige juures nad räägivad, et kohe-kohe hakkab majandus kasvama. Eelmisel aastal tõid nad meile siia eelarve ja rääkisid, et kohe-kohe hakkab majandus kasvama, üle-eelmisel aastal nad rääkisid, et noh, teeme eelarve korda. Ja ikka kogu aeg kõik teised on süüdi. Aga tegelikult me oleme rääkinud, õigemini kõik on rääkinud – meie oleme rääkinud, opositsioon on rääkinud, Eesti enda majanduseksperdid on rääkinud, välismaised majanduseksperdid on rääkinud –, et meil on lihtsalt vale maksupoliitika, meil on vale majanduspoliitika. Te lihtsalt ei oska riiki juhtida! Jürgen Ligi lihtsalt ei saa aru rahandusest, eelarvest ja majandusest. Lihtsalt ei saa aru! Ja kuna ta ei saa aru, kuna ta ei ole võimeline debatti pidama, kuna kõik argumendid ja faktid, mis talle nina alla pannakse, on kas rumalad, valed või valesti küsitud, siis loomulikult, mis tal üle jääb: sõimama hakkab küsijaid. Mitte midagi muud öelda ei olegi.

Järgmisena Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Härra minister! Enne selle arupärimise menetluse algust oli mõte võib-olla lõpuks ka nende maksutõusude teemal peatuda, aga jällegi, see tänane debatt oli selline, et on põhjust sellel peatuda veidi teise nurga alt. No Jürgen Ligi ütles täna puldist, et tema ei vabanda. Ma sellel hetkel ei kuulanud nii tähelepanelikult, kas ta ütles, et ta üleüldse kunagi ei vabandagi, sest ta kunagi ei eksi, või ta rääkis konkreetsest kaasusest. Aga seejärel ta ikkagi juba otseselt valetas, kui ta väitis, et ta pole öelnud isiklikku solvangut kolleeg Helle-Moonika Helme suunas. No see ajendas nii mind ennast kui ka mõnda teist kolleegi siin stenogrammi vaatama – ma räägin möödunud nädala stenogrammist – ja vaatama üle ka istungi videosalvestust. Ja sealt on väga selgelt kuulda ja näha, et Jürgen Ligi ikkagi väga selgelt esineb isikliku solvanguga kolleegi suunas. Siis oli Ligil selg vastu seina, tal ei jäänud muud üle, kui argumentatsiooni muuta. Ta ütles, et ta ei mõelnud nii öelda, ta mõtles hoopis teist asja öelda, aga kuidagi kukkus nii välja. Sealt edasi muidugi läks asi veel eriti piinlikuks, sest siis tema reformierakondlasest, ma ei tea, sõber, kamraad Kivimägi, kes parasjagu istungit juhatas, kutsus saadikuid üles ministrit tunnustama selle eest, et ta tegelikult ju mõtles head. Lihtsalt sõnatuks võtab selline asi, kui sa siin saalis seda näed. Aga vastused on Ligil iseendale vastukäivad veel teisteski aspektides. Kui Ligilt küsiti hinnangut ekspertide arvamusele, kes väidavad, et valitsuse maksuralli kahjustab Eesti majandust ja Eestit laiemalt, siis vastas Ligi, et ei maksa kuulata inimesi, kes nimetavad ennast ekspertideks, aga tegelikult esindavad seisukohti, mida nende tööandja käsib esindada. Ja paar küsimust hiljem, kui küsiti selle kohta, et Leedust tulnud info kohaselt pangamaks ei ole Leedu majandust kuidagi negatiivselt mõjutanud, laenude kättesaadavus ei ole halvemaks muutunud, ei pidanud Ligi paljuks tsiteerida ühe Leedu pangatöötaja sõnumit, et pangamaks on ikka kahjulik. Kui selline inimene tuleb siia, räägib iseendale vastu, solvab saadikuid, siis ma ütleksin, et raske on uskuda tema sõnu, kui ta räägib küsimuste sisulisest poolest, sest tundub, et ta vastab just parasjagu nii, nagu antud hetkel vajalik on. Ja ma ei tea, millest see tuleneb, kas vanusest või konkreetse päeva väsimusest, aga ta unustab ära, mida ta mõni minut tagasi rääkis, ja räägib täiesti rahulikult sellele vastu. Kurb, kui meil käib siin minister, kes täiesti häbenematult valetab ja kes keeldub vabandamast selle eest, kui ta on käitunud ebaviisakalt. Aitäh!

Mart Helme järgmisena.

Aitäh, härra eesistuja! Väga märgiline on ka see, et minister on saalist lahkunud. Teda ei huvita. Teda ei huvita, absoluutselt ei huvita! Ta on kord olnud Euroopa parim rahandusminister, loomulikult tänu sellele, et sel perioodil toimus üks suurimaid rahapesusid Eesti ajaloo jooksul. Sellise asja eest peabki Euroopa parimaks rahandusministriks saama. Aga see, et meil praegu siin on arutelu all see, kas maksupoliitika Eesti majandust edendab või ei edenda, kas meie majandus hakkab kasvama või ei hakka kasvama, kas see pärsib ettevõtete tegevust, ajab neid pankrotti – see ei ole ju üldse teema. See ei ole Rahandusministeeriumi jaoks ja ka rahandusministri jaoks teema. Kui ma esitasin küsimuse muu hulgas julgeoleku kontekstis, et meie põllumajandusettevõtjad, aga ka põllumeeste esindusorganisatsioonid kõik üksmeelselt räägivad, et meie põllumajandus liigub katastroofikursil, et me juba praegu ei suuda oma toodanguga Eesti riiki ja rahvast ära toita – no see ei ole julgeolekuküsimus. Aga see on julgeolekuküsimus, ja see on julgeolekuküsimus väga mitmes plaanis. See ei ole üksnes julgeolekuküsimus kriisiolukorras. Kriisiolukorras on ta julgeolekuküsimus muu hulgas ka sellepärast, et inimesed kargavad siis üksteisele kõri kallale, kui neil ei ole süüa, juua, sooja. See on inimesse sisse programmeeritud enesealalhoiuinstinkt. Emad hakkavad võitlema oma lapse toidupalukese eest. Mehed hakkavad võitlema, kui nad ei ole rindel võitlemas või kuskil mujal, oma perekonna toidupalukese eest. Kõik lähevad üksteise kõri kallale. Meil ei ole praegu omavarustatuse võimekust. Me ei tooda piisavalt teravilja. Statistika kohaselt võib küll olla nii, et me ei tarbi kõike ise ära ja müüme osa välismaale, aga see suures osas ei ole mitte inimtoiduteravili, vaid see on loomasööt. Ka niisuguseid asju peaks teadma. Aga meie valitsuse liikmed ilmselt ei tea. Me räägime, et piima toodame rohkem – no piima toodame ja see on tore, aga piimast üksi ei ela. Ja me ei tooda piisavalt mitte ühtegi sorti liha. Me ei tooda mune piisavalt, me ei tooda juurvilju piisavalt. Kartulivabariik ei ole ammu enam kartulivabariik, vaid on, ma ei oska öelda, peedivabariik, sest peedijoodikuid on meil ilmselt rohkem kui kartulitootjaid. See on selge julgeolekuküsimus. Mida ütlevad meie põllumehed ja mida ütlevad nende esindusorganisatsioonid? Ütlevad väga selgelt: praegune maksupoliitika laostab nad. Sest juba praegu on sisendhinnad kasvanud sedavõrd, et väga raske on ots otsaga kokku tulla. Rääkimata sellest, et teenitaks kasumit, mida oleks võimalik reinvesteerida. Aga reinvesteerida on vaja, investeerida on vaja hoonetesse, tehnikasse, ladudesse, hoidlatesse – millesse kõigesse on vaja investeerida. Loomulikult, maailma parimat rahandusministrit see ei huvita. Tema jaoks see on mingi viienda järgu küsimus. No kaevame maa sisse augu ja teeme mingi muldriku ja teeme mingisuguse kartulihoidla, nii nagu meie esivanemad tegid, ju kuidagi ikka hakkama saame. Aga ei saa, tegelikult ei saa. Sellepärast et kui me vaatame praegu, meie endine Kaitseväe juhataja, uskumatu tegelane, räägib siin mingist sissisõja pidamisest. Kulla sõbrad, teil ei ole talusid! Teil ei ole talusid, kus on lehmad, kus on sead, kus on kartulipõllud, kus on kapsatünnid. Mingit sissisõda te ei pea, eriti olukorras, kus teil droon on pea kohal. Aga no näed, jällegi ülikompetentne inimene, kes nüüd edutas ennast või kes edutati kuskile kaitsetööstusse. Kallid sõbrad, kui te natukenegi terve mõistusega oleksite, kui te natukenegi liiguksite ringi reaalses elus reaalsete inimeste hulgas, siis te saaksite aru, kui hullu olukorda te olete ajanud selle riigi ja rahva. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisa.

Aga noh, ei saa aru. Ja mida me nüüd näeme siin? Me näeme ju järjest oma arupärimiste peale, missugused ebakompetentsed inimesed on meil ministriteks. Meile tuleb peaministriks nimetatav tegelane siia ja ta ei oska teha mitte midagi muud kui seda, mida me oleme näinud: sisuliste vastuste asemel hakatakse mõnitama küsijaid, süüdistama neid Kremli-meelsuses. No see on teie lemmikkaart, mis on nii ära kulunud, et kui te võtate selle kaardipeotäie lahti ja lükkate lehvikusse, siis seal on näha kõige võidunum ja räbaldunum kaart: see on see Kremli[-meelsuses] süüdistuse kaart. Vahetage vähemalt välja, võtke uus kaardipakk. Aga ei, seda te ka ei oska. Ja ükskõik, nüüd tuleb järgmine minister, kelle ebakompetentsust ja neidsamu süüdistusi meie Kremli-meelsuses ja Eesti riigi vastasuses ja liitlassuhete õõnestamises ja kõiges-kõiges sellises me saame kuulda. Aga me ei õõnesta mingeid liitlassuhteid. Me ei esinda mingeid Kremli narratiive siin. Me esindame Eesti rahvast, Eesti ettevõtjaid, Eesti inimesi nende murede ja hädadega. Ja see on ju katastroof, kui see kõik valitsuse külmaks jätab, kui valitsuse ministrid saavad siin rahvasaadikute ees seistes ainult rumalustega hakkama. Nad ei oska vastata ühelegi sisulisele küsimusele. No missugusele sisulisele küsimusele me täna saime siin sisulise vastuse? Mitte ühelegi. Null! Mitte ühtegi sisulist vastust! Aeti mingit totaalset jama, totaalset jama. Ja tragöödia on ju veel ulatuslikum. Totaalset jama ajab meile ka Eesti Pank, kes räägib sellest, kuidas kohe-kohe tuleb majanduskasv. Aastaid räägib juba! Aasta keskel ütleb, et aasta teises pooles tuleb majanduskasv, aasta algul ütleb, et juba esimesel poolaastal on oodata majanduse konjunktuuri paranemist. Täpselt sama räägivad Rahandusministeeriumi ametnikud. Oi-oi, kohe-kohe tuleb majanduskasv, halvad ajad hakkavad mööda saama, juba on tunneli lõpus valgus. Ainult et see valgus lükkub kogu aeg edasi, tunnel läheb ikka pikemaks ja pikemaks, ja valguse kätte me kuidagi ei jõua. Vaadake, sõbrad, te olete siin riigis tekitanud korruptiivse ringkäenduse. Ja see korruptiivne ringkäendus ongi see, mispärast me oleme kõige pikema, kõige sügavama ja kõige mitmekesisema majanduslanguse ohver. Teie ebakompetentsus, teie poliitiline jultumus ja kogu riigiaparaadi ja kõikide institutsioonide korrumpeeritus – see on see, mis on tekitanud katastroofilise olukorra, millest te keeldute endale aru andmast. Aitäh!

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister on saali tagasi tulnud ja see on väga hea uudis. Head kolleegid, kes te veel jaksate õhtul tööd teha, ja kõik, kes te meid jälgite interneti vahendusel! Mina tunnistan, et mulle siiski meeldib, et täna rahandusminister proovis debatti pidada. Päriselt, ta proovis, ma nägin seda – võrreldes eelmise nädalaga, kus ta tegelikult oli üleolev ja proovis meid manitseda, meile moraali lugeda. Täna ta tahtis sellest kõrvale jääda, aga me ei lubanud, sest meil jäid eelmisel korral vastused saamata. Ja me olime ka tublid, tunnustan ka meid, siin saalis olevaid saadikuid, kes küsisid ministri käest küsimusi, mida nad küsisid. Samas ma siiski ei arva, et ma peaksin ministriga debatti pidama protseduuriliste küsimuste võtmise abil. See on tegelikult ju trikitamine. Ma tahaksin talle vastata, aga mul on minut aega küsida. Tema saab mulle nõu anda, mind manitseda, öelda halvasti, kui tal on halb tuju, või rääkida ükskõik kui pikalt, millest iganes ta soovib. Tänased vastused olid tegelikult minu jaoks ammendavad, nagu ma ennist ütlesin. Aga mida ma veel tahaksin öelda? Ma tahaksin veel tagasisidet anda. Eestis on parim maksukeskkond, ütles rahandusminister, aga ometi on teised Balti riigid meist majanduses kõvasti ette tõmmanud. Leedu valitsus osundab avalikult ja sõbralikult Eesti valitsuse otsustele, mis on viinud meie majanduse langusse ja meie konkurentsivõime alla. Ma ei hakka praegu Anastassia Kovalenko-Kõlvarti teemal rohkem moraali lugema, aga mulle toimunu ei meeldi. Minu arust Anastassia tsiteeris Eesti meediat, ja ta tsiteeris seda täpselt. Aga eks te õiendate omavahel need arved ise ära. Teisest sambast rääkides ütles rahandusminister välja väga palju oma arvamusi ja hinnanguid ning avaldas vastumeelsust toimunule, mida ta on selle teise samba vabaks laskmise protsessi käigus läbivalt teinud. Ent seda ainult ühest vaatepunktist, mitte inimeste vaatepunktist. Selle kunagise seaduse loonute idealismi tõttu ta ei tunnista seda, et madalapalgaliste jaoks on see teine sammas olnud kahjulik, nad ei ole sellest võitnud. Kui nad oleksid oma säästud hoidnud esimeses sambas, siis oleksid nende säästud seal kasvanud, kuna pensione indekseeritakse, aga teises sambas põles see raha inflatsiooni tõttu tegelikult ära. Ja nüüd need jutud, et teise samba vabaks laskmise tõttu nähakse vanaduspõlves näguripäevi, on näotu vale. Kui inimene käitus oma teise samba rahaga selle välja võtmisel mõistuspäraselt, isegi kui ta investeeris mõne vajaliku asja ostu, siis võitis ta elukvaliteedis ja enesetundes. Nagu ma ütlesin, madalapalgalised ei teeninud teise samba puhul inflatsiooni tõttu suurt midagi juurde. Enamik madalapalgalisi võitis teise samba vabaks laskmisest. Mis puutub minusugustesse, kes me tõesti oleme viis aastat teeninud korralikku palka, siis jah, me oleksime abikaasaga teises sambas edasi olles mõningal määral võitnud, aga meie otsus oli väga ratsionaalne. Me võtsime teisest sambast raha välja, kui oli teada, et intressitõus ootab ees. Me tasusime oma kodulaenu pangale. See oli väga mõistlik investeering ja me oleme täna kodulaenust vabad. Vale jutu ajamine teise samba tulususe kohta tuleb ära lõpetada. Teise sambasse on mõttekas pensionipõlveks raha koguda kõrgepalgalistel, aga alla keskmise palga saajale ei ole see siiani eriti kasulik olnud. Ma ütlen veel kord: inflatsioon on sissemaksete kasumlikkuse ära söönud, kui seda seal teises sambas üldse on teenitud. Ja see on ära söönud ka pensionisääste. Kel neid teises sambas ei ole ja on vaid esimeses, neil on kasvanud pension esimeses sambas kiiremini tänu pensionide indekseerimisele. Ja nüüd teen veel juttu sellest, mida me oleme rääkinud ettevõtjatega kohtumistest. Minister siin ütles, et tema kohtus ka ja et tema on saanud ainult häid hinnanguid, ettevõtjad on kõigele takka kiitnud. No ei ole niimoodi. Eranditult kõik sektorid on kurtnud selle üle, et esimest korda nähakse olukorda, kus paljud valitsuse otsused võetakse vastu hoogtöö korras, ilma mõjuanalüüsita. Ka kasumimaks tuli üleöö, hei hopsti. Selle [maksu puudumise] poolest me olime siiani Eestis erilised. Jah, tunnustan ministrit, kuna ta tunnistas, et kui tema saab midagi selles osas teha, siis ta loodab, et see on ajutine, aga valitsuse üldine sõnum on olnud, et … Ma palun lisaaega.

Lisaaega kolm minutit.

… kui sa maksutõusudega nõus ei ole, siis sa järelikult julgeolekut ei toeta ja toetad Kremli jutupunkte. See on väga rumal, lühinägelik hinnang. Aga mida me siis sooviksime riigilt ja rahandusministrilt? Adekvaatseid lahendusi maksukaskaadi asemel, sest maksukaskaad kägistab tavainimesi, eriti maapiirkondade peresid, ja muidugi ka ettevõtjaid. Kui rahandusminister rääkis meile eelmisel nädalal riigieelarvest, siis minu hinnangul ta looritas seda demagoogiaga. Kõik tema vastused küsimustele olid suunatud sellele, et jagada küsijaid sikkudeks ja lammasteks: kui targad või rumalad on nende küsimused või nad ise. Minu arust proovis rahandusminister selle lihtsa võttega küsijaid eemale peletada ja kergemini siit Riigikogu puldist pääseda. Mida me siis ootame temalt, rahandusministrilt, kes ilmselgelt peab ennast saadikutest targemaks? Ootame visiooni selle kohta, kuidas eelarve aitaks meid majanduslangusest välja. Eelarve on ju instrument riigi juhtimiseks, mitte elutu Exceli tabel, kus on vaid tasakaalu vaja taga ajada. Ootame visiooni: selget lühiajalist ja pikaajalist vaadet. Eesti pole ainuke riik, kes on Venemaa kõrval. Ebakindlus on Euroopas igal pool suur, aga ometi on meie Balti naabrite käekäik palju parem. Me ootame, et iga valitsuse otsuse järel kalkuleeritakse, kuidas aitab see kaasa majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Mina ei ole kuulnud valitsuse selget seisukohta, kuidas saada kontrolli alla energia hinnad, millest ju kõik järgmised sisendhinnad tõuke saavad. Meie tööstus, suurim maksumaksja, on väga energiamahukas sektor, aga elektri hind on meil juba praegu üle teiste. Samas tarnitakse meile Kliimaministeeriumist ebakindlust tekitavat energiapoliitikat: kõik tuleb maksumaksja taskutest saadud rahaga kinni maksta. Ja see, mis praegu välja paistab, on alles algus. Kui see kõik nii jätkub, siis tööstustootmist meil enam sellises mahus ei ole ja ma kardan, et ei tule ka. See on aga olnud üks meie majanduse veduritest. Meie hinnad ei ole energiapoliitika tõttu konkurentsivõimelised. Mahtudes on tagasilöögid, mis sest, et hinnatõusud müüginumbreid tõstavad. Majandus- ja maksupoliitika, sealhulgas rahanduspoliitika ei tohi konkurentsi halvata. Teie soov saada riigieelarvesse tulu on arusaadav, ent öelge mulle, kuidas peaks maksukaskaad kuidagi soodustama müüki ja tarbimist. See, mida ta soodustab, on hangumine ja kahanemine: see on hetkel terendamas. Halduskoormuse kasv, kontrollimine ja trahvide tegemine ettevõtjatele liigub tõusvas joones, kuigi valitsus räägib, et bürokraatiat tuleb vähendada. Ja ettevõtetesse lausa halvustav suhtumine on lubamatu. Aitäh!

Hetkel saadikute kõnesoove ei ole, aga ministril on käsi püsti. Palun!

Aitäh! Mõned nopped, kes jaksab kuulata. Kõigepealt on muidugi kummaline, et Mart Laari erakonnale peab seletama, et eelarve ei juhi majandust, et majanduslangus tuleb teistest asjadest, et see tuleb sõjast praegu ja et eelarve tasakaalu käest laskmine on probleem, mille pärast me peame makse tõstma. Ja et me üldse peame arutama, kas Isamaa kasutab Kremli jutupunkte või ta toetab oma kriitikaga Putini hübriidsõda. Need on erinevad asjad. Mina ei rääkinud jutupunktidest, mina ütlesin, et selline oma valitsuse materdamine, kui sõja ajal majandus ei kasva, toetab Kremli hübriidsõda, mis seisneb lääne ühiskondades rahulolematuse külvamises. Tema tegi, meie süüdistame iseennast. See on üks asi, mida ma tõepoolest ütlen ja kordan. Aga enamasti ma rääkisin siin nagu seinale. Jällegi tänitati ministrit kõvasti. Ma ei saa väita, et viimane ettekandja oleks selles kõige tugevam olnud, aga siiski. Väga palju valet tsiteerimist, väga palju omistamisi, väga palju tühja tänitamist. Ma ei ole öelnud, et maksutõusud on pisiasi – mitte kordagi. Aga ma olen öelnud, et on suuremad probleemid, ja kaks suuremat probleemi on sõda, kaitsekulud ja käest lastud riigieelarve. Maksutõusud on tulemus. Võin ka seda korrata, et läänes tõstab makse praegu Putin, tema maksustab meid kaitsekuludega, maksustab ka maksutõusudega. Ja süüdistada selles valitsust, kes järgmine aasta tõstab koma millegagi protsenti SKP-st maksukoormust, on pehmelt öeldes ebaaus, aga ka ebapatriootlik. Tuletan meelde, et EKREIKE valitsuse esimesel aastal 2019 oli kah maksukoormus 35%, nagu ta praegu on. Püsimaksumäärad ei toetanud seda, vaid struktuursed põhjused. Majandus ja maksud – tõesti räägid nagu seinale. Küsitakse, aga tegelikult ise vastatakse. Majanduse ja maksude selline seostamine on valelik. Ma kordan siis üle: Eesti majanduslangus oli ka ajal, kui valitsus polnud veel ühtegi maksu tõstnud või lõpuks tõstis käibemaksu, mis on majanduskasvule neutraalse mõjuga, kui on vaja riiki rahastada ja muid allikaid pole. Edasi, tõstetud maks üldiselt jääb ikkagi majandusse. Kaitsekulude puhul, nagu praegu on enamus põhjusest, ta tõepoolest läheb suuresti importi, aga me püüame ka seda parandada. Maksusüsteemi konkurentsivõime on väga hell küsimus, aga ma vean kihla, et praeguse seisuga tunnistatakse Eesti maksusüsteem taas maailma kõige konkurentsivõimelisemaks. Ja mitte teised siin saalis olijad on olnud selle kujundajad. Mina olen. Ma olen päriselt selle maksusüsteemi kujundaja olnud ja olen tõrjunud ka neid rumalusi, mis on siia sisse kirjutatud, näiteks maksuküür või ka maamaksuvabastus. Maamaksu, nagu ma juba mainisin, OECD peab majandust soosivaks, ja mitte ainult OECD, vaid ka majandusteooria. See on piiratud ressurss, seda on vaja hoida mingilgi määral maksusurve all. Teine sammas – elementaarne, iga arenenud maa on seda kasutanud. Kui vabatahtlik ta on, see on nüansi küsimus. Aga see, et keegi siin on enda kasuks pööranud selle, et ta võtab raha välja, maksab laenu tagasi – see on vaieldav. Makromajanduslikult tuleb pensioni koguda 40 aastat. Ja kindlalt on meil probleem, et suur osa vanemast põlvkonnast paarikümne aasta pärast juba elab süvavaesuses. Võib-olla ma liialdan, mitte süvavaesuses, vaid sügavas vaesuses, ja riigil on ainus võimalus maksta toimetulekutoetust. Pensionisäästud põletati ära, see on väga suur probleem. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisa.

Mina ei tegelenud siin tegelikult süüdistamisega. Ma süüdistasin halba debatikultuuri: jällegi tänitati küsijat, viidi jutt mujale ja tegelikult ei proovitudki vastata minu analüüsidele. Ma toon teile päriselt sõltumatute analüütikute arvamused. Mul endal on tegelikult ka ettevalmistus, et [analüütik] olla, aga ma rõhutatult viitan sõltumatutele analüütikutele ja ei mõtle midagi välja. Aga siis tuleb jälle EKRE pulti ja räägib siin mingisugustest pseudospetsialistide [arvamustest] justkui minu enda arvamusest. Ei, ma ei esitaks sellist arvamust, kui seda ei toetaks teised eksperdid. Ja nüüd see süüdistus, et ma olen Moonika Helmet inetuks nimetanud. Tegelikult keegi ei saanud siin saalis sedaviisi aru. Ta väitis ka, et ta ei ole mind fossiiliks nimetanud. Ma siis toon need tsitaadid, praegu otsisin üles. Esimene, kus ta ütles, et ta ei ole mind fossiiliks nimetanud: "Te ütlesite siin enne, et fossiilidele tuleks aktsiis kehtestada. Kui ma sinnapoole vaatan, siis ma mõtlen, et äkki tõesti." Ta vaatas minu poole, mitte oma abikaasa poole. Abikaasa on tunduvalt vanem. See oli selge kõneleja solvamise katse ja nii ei peaks üks saadik alustama oma [küsimust] eelarvedebatis. Ja lõpuks jällegi see küsimus, mida siin ka üks teine, Keskerakond esitas ja enne seda on ka esitatud: millest nemad peavad siis elama, kas ka konservidest? See on labane. Mina ei pea iga üksikinimese menüüd ette kandma ega ole see kuidagi seotud eelarvega. Isegi sotsiaalpoliitikaga ei ole, ei ole isegi minu intervjuudega see seotud. Enamikus intervjuudes on erinevad küsimused olnud ja nende kokkusidumine ja nendest selliste järelduste tegemine on häbematu olnud. Ja siis see lause – stenogrammis on see lause üles kirjutatud selgelt vigaselt. "Te tee nägusid ainult, ma ei vaata siis edaspidi." Te tee nägusid. Ja siis järgmine on või jätkub: "See on totter, te ei ole ilus ka, eks." See on redigeerimata stenogramm, ma ei ütle nii. On selge, et see oli öeldud selle nähtuse kohta, nägude tegemise kohta. Ma ei ole elu sees öelnud, ma võin käe südamele panna, ma ei ole elu sees öelnud ühelegi naisele ega ühelegi tüdrukule, et ta on kole või ta ei ole ilus. Ausõna ei ole öelnud. Ei öelnud ka Moonika Helmele. Ma ütlesin selle kohta, et ta vaatab mulle otsa ja küsib mult küsimusi ja siis hakkab nägusid tegema, nautides seda, mida filmitakse ja üles riputatakse tõenäoliselt. Ta püüdis mind segada. See on minule solvav, seda ma ütlesin. Kui mu keel vääratas ja mu sõnad on õigesti üles kirjutatud, siis see ei tähenda, et ma oleksin seda mõelnud. Ma ei ütle sellist asja. Kordan: tõlgendage seda vabandusena. Aga ma ei ütle naisterahvastele sellist asja mitte kunagi. Aitäh!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kas teil on vastusõnavõtt? Te läbirääkimistel ei osalenud, aga tundsite ära, et teie isikut mainiti? Selge.

Jaa, aitäh! Ma olen enam kui kindel, et mind mainiti. Mind püüti ka tsiteerida, ainult et Jürgen Ligi siin räägib, et teda tsiteeritakse valesti, aga ilmselgelt on ka mind valesti tsiteeritud. Nagu näha, rahandusministrit segab opositsioon. Rahandusministri arvates ei peaks opositsioonil riigieelarve teemal rohkem sõnaõigust olema ja nagu näha, rahandusministri arvates ei peaks opositsioonil sõnaõigust olema ka maksutõusude teemal. Ja kõige enam ei meeldi rahandusministrile muidugi küsimused, mis puudutavad perede toimetulekut, mida ma olen kaks nädalat järjest küsinud. Kas rahandusminister oskab öelda, kuidas kõik need maksutõusud ja sotsiaalvaldkonna kärped mõjutavad perede igapäevast toimetulekut alates 1. jaanuarist? Mille arvel nad peavad hakkama kokku hoidma? Mitte ühtegi vastust pole tulnud ja isegi praegu rahandusminister otsustas eraldi tulla Riigikogu pulti, et nii minu kolleegidele kui mulle jälle midagi halvasti öelda. Aga mida rahandusminister ei öelnud? Rahandusminister ei öelnud seda, kuidas peaksid hakkama saama meie pered: kuidas peaksid hakkama saama vähem kindlustatud pered, lasterikkad pered. Kahjuks tegelikult seda vastust tänasel valitsusel ja meie rahandusministril ei ole. Aitäh!

(Saalist küsitakse midagi.) See oli tõepoolest vastusõnavõtt ministri sõnavõtule, kuid vastusõnavõtu peale vastusõnavõttu teha ei saa kahjuks. Ei saa. (Saalis räägitakse.) Nii. Sulgen läbirääkimised ja meil on täna see arupärimise punkt lõpetatud ehk kolmas päevakorrapunkt on läbitud.