Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE) esimene lugemine

On üks, aga oluline päevakorrapunkt: Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 439 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Mart Maastiku.

Suur tänu, hea kolleeg! Austatud kolleegid ja inimesed, kes vaatavad meid taevakanalite kaudu! Head kolleegid, ärge minge saalist ära! Ma arvan, et teil oleks mõistlik kuulata täna seda eelnõu [tutvustust], et te ei teeks ennatlikke otsuseid. Keegi viskas juba nalja, et on mardipäev, kuna täna ainukene punkt on Mardi ettekantav punkt. Katsuks siit huumorivaldkonnast minna tõsisemaks. Mäletan, et kui ma käisin koolis, siis eesti keele tunnis toodi näide sellest, kuidas koma panemine on väga oluline. Kas "tappa, mitte armu anda" või siis "tappa mitte, armu anda". Sellest komast sõltub väga palju elus. Nii on ka tänase eelnõuga. Natukene eelnõu sisust, sest muidu nendest paragrahvidest pole mõtet siin rääkida. Ja sisu on lihtne. 1. jaanuaril 2006 jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, kus laiendati ka teistmise aluseid. Kahjuks neil õnnetutel, kes enne 2006. aasta 1. jaanuari olid sellises seisus, et nad soovisid teistmist mingil [alusel], kuid ei olnud piisavalt materjale, aga hiljem on selgunud, et väga olulised tõendusmaterjalid on tulnud peale teistmis[avalduse tagasilükkamist], ei ole enam võimalik [uue] seaduse laiendust kasutada. Nii võibki tekkida selline olukord – kuigi põhiseaduses on kirjas, et omand on püha ja puutumatu –, et need inimesed on mitukümmend aastat olnud ebaõiglaste otsuste vangis. Ma üritangi täna selle seadusemuudatusega aidata neid inimesi. Ja ma arvan, et teie [võiks] ka. Ega siin väga pikalt polegi rohkem rääkida. Me anname võimaluse nendele inimestele, kes enne 1. jaanuari 2006 said ebaõiglase kohtuotsuse just sellepärast, et ei olnud piisavalt tõendusmaterjali, kuid hiljem on see välja tulnud. Me anname uue võimaluse, et nende jaoks ka avaneks uus voor. Ma loen ette ka selle eelnõu sisu. "§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse paragrahvi 7 tekst loetakse sama paragrahvi lõikeks 1; 2) seadust täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: (2) Juhul, kui isik on esitanud teistmisavalduse kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ja sellele avaldusele ei ole antud menetlusluba, siis võib sama isik 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineva aluse olemasolul esitada uue teistmisavalduse Riigikohtule kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest." Komisjonis oldi arvamusel, et mingite üksikjuhtude puhul ei ole alust luua pretsedenti, muuta seadust, aga mina arvan, et iga indiviid ja tema õigused Eestis on tegelikult olulised. See ei tee ka väga suurt lisakoormust kohtutele. Vaevalt, et neid õnnetuid, kellel on ilmnenud uued asjaolud kohtuasjades, väga palju on. Seega teen siiski ettepaneku kõigil hääletada selle seadusemuudatuse poolt. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Kõigepealt, teistmise mõistet võib-olla osa siin saalis ei tea. Teistmine on jõustunud kohtulahendi või kohtumääruse uus läbivaatamine, kui on ilmnenud uued asjaolud. See on mõistlik ja seda ei saa minu hinnangul piirata, sellepärast et põhiseaduse § 32 järgi on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Ja see asjaolu on ülimalt oluline – see, et põhiseadus rakenduks ka reaalselt. Ja muidugi ka põhiseaduse kommentaarid ütlevad väga selgelt ära, et puutumatuse tagamiseks peab riik kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta. Küsimus ongi praegu omandis. Võib-olla on tegemist üksikjuhtumitega, aga see olukord võib tabada meid igaüht siin saalis. Kuidas te hindate minu mõttekäiku, et praegu kehtiv õigusnorm on põhiseadusvastane?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole küll õigusekspert, pean tunnistama, aga kõik see, mida te rääkisite, oli väga loogiline. Ma arvan, et iga seadusemuudatus, mis annab võimaluse meie riigi kodanikel oma õiguste eest seista, on igati teretulnud ja õigustatud.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu mõte on üllas, aga eelnõu seletuskiri, ma vaatan siin, on küllaltki üldsõnaline. Tegelikult see ei anna vastust küsimusele, miks just praegu ja miks just selline teistmisvõimalus [tagasiulatuvalt] peaks rakenduma. Kas siin on taga mingid konkreetsed juhtumid? Ühesõnaga, mis on kogu selle eelnõu menetlusse andmise taust? Kui te seda natuke lahti räägiksite, siis võib-olla saaks asja oluliselt selgemaks.

Aitäh! Jaa, kindlasti ongi aluseks üksikjuhtumid ja konkreetsed isikud, kes on pöördunud minu poole. Tegelikult on seda seadusemuudatust üritatud ka varem Riigikogus menetleda. Mina siis Riigikogu liige ei olnud. Aga ma leian, et üksikjuhtumid on väga olulised. See ongi see alus. Ma arvan, et iga üksikjuhtumi [puhul peaks] saama õiglus jalule seatud. Meie ei loo praegu siin pretsedenti. Meie ei ole kohtumõistjad, me anname inimestele võimaluse uueks teistmiseks. Nagu kolleeg Grünthal juba rääkis, on see ikkagi põhiseaduses kirjas, et omand on püha ja puutumatu. Selle seadusemuudatuse mõte on just see. Miks just enne 1. jaanuari 2006? Just siis tuli uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis teistele peale 1. jaanuari 2006 annab selle võimaluse. [Soov on] lihtsalt laiendada seda ka varasematele [kohtulahenditele], nendele, kes mingil õnnetul moel ei omanud kõiki tõendusmaterjale – kas kuritegelikul teel peidetud materjale või muul moel –, kuid nüüd on need materjalid välja ilmunud. Ja minule teadaolevatel andmetel on [olemas] täiesti ebaõiglane kohtuotsus, mitte kohtu probleemide tõttu, vaid sellepärast, et puudusid vastavad materjalid, mis oleks tol ajal tegelikult muutnud kohtuotsust kardinaalselt. See on see probleem, mida me proovime praegu lahendada.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Küsimus on ka põhimõttes, sest nagu ma eelnevalt märkisin, on teistmine jõustunud kohtuotsuse või -määruse uuesti läbivaatamine. Ja rõhutan väga olulist asja: kui on ilmsiks tulnud uusi asjaolusid. Uusi asjaolusid ei pruugi praeguses seaduses sätestatud tähtaja jooksul ilmneda. Aga kui ilmnevad uued asjaolud, mis annavad aluse jõustunud kohtulahendi läbivaatamiseks, siis peab selline õigus olema tagatud tegelikult kõigile Eesti Vabariigi kodanikele. Me ei saa minna vastuollu põhiseaduse §‑ga 32, mis sätestab, et omand on püha ja puutumatu. Kui me omandi puutumatuse ja pühaduse reguleerime mingisuguse madalama astme seadusega, kus on esitatud tähtajad, siis on see minu hinnangul põhiseaduse riive. Mis on teie hinnang?

Aitäh! Ma olen teie hinnanguga täiesti päri. Eks ma sellepärast eelnõu sisse andsin, et ma üritan kaasa aidata sellele, et võimaldada nendel inimestel, kelle [õigust] selline seadus riivab, oma seisukohti hiljem tutvustada, nagu te ütlesite, kui on ilmnenud uued asjaolud. Nendel on ilmnenud uued asjaolud. Ma arvan, et see ei võta ka kelleltki tükki küljest ära, kui võimaldada neil [avaldus esitada]. See on igati loogiline. Uus seadustik jõustus 1. jaanuaril 2006. Sinna oleks ju võinud panna sisse, et see on tagasiulatuva jõuga. Meie praegu saame siin seda muuta, et see oleks nii.

Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma olen teiega nõus selles mõttes, et teistmisvõimalus 2006. aastast [tagasiulatuvalt] võiks olla. Ka Vabariigi Valitsus, ma vaatan, oma arvamuses – kuigi Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata – rõhutab, et ühest küljest küll peaks põhiseaduse järgi õigusriigi oluliseks elemendiks olema õiguskindlus, et tehtud kohtuotsused peaksid kehtima pikalt, aga teisest küljest tuuakse välja, et see põhimõte ei ole absoluutne ning uute asjaolude ilmnemisel ja põhjendatud juhtumite puhul tuleb asju üle vaadata. See on ka oluline asjaolu siin. Seepärast ma küsin, kuidas teie vaatest läks kogu see diskussioon komisjonis. Miks teie hinnangul komisjon otsustas selle eelnõu tagasi lükata?

Mul on raske komisjoni seisukohti siin väljendada, kuid võib-olla ei osanud ma nii hästi ka ise väljendada oma seisukohti seal komisjonis, pean tunnistama. Vaatamata [komisjoni otsusele], saavad komisjoni liikmed oma seisukohta täna siin saalis ju väljendada ka teistmoodi. Ma ütlen, et ma ei ole õigusekspert, aga ma saan väga hästi aru sellest, et see on ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes on olnud oma probleemidega hädas enne 1. jaanuari 2006. Ma arvan, et täna ma suutsin ehk paremini selgitada oma seisukohti, ja loodan, et ka komisjoni liikmed saavad oma arvamust siin muuta.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea eelnõu esitaja! Mul on küsimus selle kohta. 20 aastat tagasi tegelesid sellega kindlasti Eesti tippjuristid ja küsiti arvamusi eri osapooltelt. Kas te teate, mis põhjusel pandi just tärmin 1. jaanuar 2006? Kas seal nähti mingeid ohtusid, mida see võib kaasa tuua, mingit täiendavat koormust kohtutele? Kas see info teile on teada, oskate seda kommenteerida?

Aitäh! Mul ei ole seda infot, aga ma järeldan lihtsalt küsimusest lähtuvalt, et siis jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Ega seal muud midagi ei olnudki. Lihtsalt 1. jaanuarist [jõustus] ja sinna seda tagasiulatuvat jõudu millegipärast sisse ei pandud. Võib-olla lihtsalt ei mõeldudki selle peale. Ma ei oska seda kommenteerida. Kuid ma arvan, et meie ülesanne on praegu seda siiski muuta ja anda võimalus neile inimestele – ilmselgelt ei ole neid palju –, kellel on tekkinud mingeid uusi asjaolusid tagantjärgi. Võib-olla need ongi üksikjuhtumid, aga iga üksikjuhtum on ka tegelikult väga oluline. Kui me saame lahendada siin Riigikogus kasvõi ühe inimese mure ja saatuse, siis on see tegelikult oluline, seda enam, et see mingit halduskoormust või mingeid erilisi probleeme kohtupidamises ei too. Ma ennustan, et need ongi väga üksikud juhtumid. Nii et katsume oma kaaskodanikele appi tulla selles. Riigikogu ülesanne ongi ju tegelikult oma kodanike eest seista. Me oleme siin viimased nädalad vaielnud eelarve üle. Meil on väga erinevad lähenemised ja [eelarve] mõjutab tegelikult kogu riigi tulevast käekäiku ning mitte ainult ühe aasta lõikes, vaid kümneteks aastateks. See on vaieldav küsimus, sest me keegi ei tea täpselt, mis edasi saab. Aga siinkohal on meil võimalus teha üks kord otsus, millega me saame kedagi konkreetselt tõesti aidata. Mitte luues sellist pretsedenti, et igaüks tuleb … Ma tean, ka komisjonis öeldi, et kuidas me saame iga üksikjuhtumi jaoks hakata looma seadusandlust. Antud juhul me tegelikult ei loo seda üksikjuhtumi jaoks, me loome seda kõigile inimestele, kellel on mingid uued asjaolud tekkinud enne 1. jaanuari 2006. See on ikkagi võimaluse andmine. Nii et ma ikkagi juhin tähelepanu sellele, et katsuks mõelda kuidagi heatahtlikult. Ma ei tea, kuidas teil tavaliselt on, aga erakondadel on nõupidamised ja seal tehakse mingeid otsuseid, kuidas hääletada. Ma ei tea, millised teil need otsused on. Aga võib-olla te täna kuulasite [minu ettekannet]. Tõesti, ma ütlen, et komisjonis ma ei olnud võib-olla nii hea rääkija, aga ma viisin ennast veel rohkem kurssi, et aru saada nendest asjadest. Ehk meie tänane dialoog teiega siin aitas jõuda lähemale õigele otsusele.

Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et see eelnõu on juba mitmes kord Riigikogus. Ma pean tunnistama, et mina olen esimest korda Riigikogus. Äkki saate lühidalt seletada, miks varasemalt pole seesama eelnõu toetust leidnud ja kas on ilmnenud mingeid uusi asjaolusid võrreldes eelmise hääletusega? Kui on, siis mis need on?

Pean tunnistama – ma ütlesin ka, et ma ei olnud sel ajal Riigikogus –, et ma tõesti ei tea neid asjaolusid ja kas see oli samas sõnastuses või mitte. Aga põhimõte, et aidata inimesi, selles sarnases eelnõus oli. Aga see ei tähenda seda, et me ei peaks uuesti [seadust] üle vaatama. Ja võib-olla on siin ka midagi muud, [näiteks] sõnastus on teine. Ma tõesti ei oska sellele küsimusele vastata, aga ma siiski lähtun sellest, kus me täna oleme, mitte ajaloost. Ja ma leian, et täna on meil võimalik teha selline otsus, mis aitab inimesi. Ja see on meie ülesanne siin Riigikogus.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata [kokkuvõtet] arutelust juhtivkomisjonis ja langetatud otsuseid. Selleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Tõepoolest, õiguskomisjon arutas Mart Maastiku eelnõu 7. oktoobril. Komisjonist võtsid osa komisjoni liikmed Anti Haugas, Jaanus Karilaid, Ando Kiviberg, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. [Komisjoni] olid kutsutud Riigikogu liige Mart Maastik, kes on eelnõu autor, ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson. Menetlus nägi välja niimoodi, et Mart Maastik kõigepealt selgitas suures plaanis sedasama, mida ta ka siin puldis rääkis. Ehk siis küsimus on teistmisavaldusele menetlusloa andmisest enne 2006. aastat ja pärast 2006. aastat, kui muudeti tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Pärast seda võttis sõna Stella Johanson, justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik. Need, kes on vaadanud valitsuse arvamust, [teavad,] et seal on 11 punkti. See arvamus on väga põhjalik, kahel leheküljel. Ma võtan selle lühidalt kokku. Ma tõesti kõiki neid punkte ei hakka ette lugema ja ka komisjonis tegelikult sellist palvet ei esitatud. Aga kuna see arutelu siin oli sisuline, siis ma püüan Stella Johansoni sõnad siit puldist edasi anda. Pehmelt öeldes on see eelnõu sisuliselt ja õigustehniliselt problemaatiline. Ta selgitas, et teistmine on kinnises loetelus konkreetsetel alustel juba jõustunud kohtuotsuse või -määruse uus läbivaatamine Riigikohtus, näiteks kui isikut ei ole menetlusse kaasatud või konkreetne säte, mille alusel see kohtuotsus tehti, on tunnistatud põhiseadusvastaseks. On oluline märkida, et õigusriigi põhimõtte oluliseks elemendiks on õiguskindlus ning õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt on ka teistmisavaldustele seatud tähtajad. See on teistmise aluse teadasaamisest kaks kuud, kuid absoluutne tähtaeg on viis aastat, pärast mida teistmisavaldust esitada ei saa. Ja kui ei ole isikut menetlusse kaasatud, siis on see tähtaeg kümme aastat. Nii et teistmisavaldused on Eestis olemas küll ja nendel on teatud tingimused ja tähtajad. Küsimus oligi selles, et see muudatus, mis selle eelnõuga tahetakse teha, on õiguskindluse põhimõtte vaates väga problemaatiline, sest loob väga abstraktse, kindlaks määramata ja piirideta võimaluse avalduste esitamiseks. On teadmata, mida selline muudatus praktikas tegelikult kaasa tooks. Ja ma arvan – see on väga oluline lause –, et eelnõu ettepaneku põhiseaduspärasus on seetõttu äärmiselt kaheldav. Ja neid [põhjendusi], nagu ma ennist ütlesin, mida Vabariigi Valitsuse kirjalik arvamus välja toob, on tõepoolest 11. Enamus nõudeid, millest, ma saan aru, see eelnõu on tingitud, on aegumise tõttu kohaldamisalast väljas. Ehk siis tegelikult me räägime sisuliselt 20 aasta tagusest seaduse muutmisest ja veel omakorda siis tagasi minna sellest [ajast]. Ja siis me arutasime õiguskomisjonis ka selle üle, mis see teistmine on, aga see võib-olla praegu ei puutu nii palju konkreetsesse eelnõusse. Ja pärast seda, kui Stella Johanson oli teinud ülevaate Vabariigi Valitsuse arvamusest, mis, nagu ma ütlesin, ei olnud toetav – leiti, et siin võib olla õiguskindluse [vaates probleem] ja lausa põhiseadusvastasus –, siis otsustati teha menetluslikud otsused. Otsused olid teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Ning konsensuslikult tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ei esinda siin Reformierakonda, ma esindan iseennast. See täpsustus alustuseks.

Ma pean lihtsalt oluliseks märkida, et läbirääkimised on fraktsioonidele, nii et selles mõttes sa siiski pead fraktsiooni nimel kõnet pidama. Aga võib-olla fraktsiooni seisukoht langeb kokku sinu seisukohaga, ma ei saa seda välistada.

Fraktsiooni seisukoht ei ühti päris minu seisukohaga, aga ma räägin oma jutu ära. Ma ei tulnud siia tegelikult agiteerima, kas peaks selle poolt või vastu hääletama. Ma ei tulnud ka eelnõust rääkima, sellepärast et eelnõus on omad probleemid vormi poolest. Ma tulin siia mõnele küsimusele vastama. Asja taustast niiviisi, et kui me räägime ajast, mis on möödunud nendest juhtumitest, siis seda ei saa vaadata juhtumite puhul, mille kohta on kohtuotsused tehtud mingite materjalide alusel. Paraku [võivad] kohtumenetluse jaoks väga olulised materjalid ilmuda välja väga palju hiljem, asjaosaliste surma järel, nagu konkreetsete juhtude taust on. Aga ma räägiks pigem sellest, mis siin [toimus]. Mulle tundus, et komisjoni esimees, õiguskomisjoni esindaja on valinud poole ja rääkinud asjast nagu ühepoolselt. Tegelikult Vabariigi Valitsuse arvamus, mis siin on, viitab ühest küljest küll õiguskindlusele, aga teisest küljest viitab ka sellele, et õiguskindluse põhimõte ei ole absoluutne. Siin on võimalikud erisused, kui on põhjendatud asjaolud. Ja ma arvan küll, et kui kohtumenetlus on läbi viidud valedel asjaoludel või tõendite puudumise tõttu ei ole jõutud õigetele järeldustele või ei ole saadud teha korralikke otsuseid, siis on teistimisvõimaluse andmine vajalik. See nüüd selleks. Aga veel, mis ma siin tahtsin rääkida, on see, et kohtusüsteem peaks olema sõltumatu. Ei ole meie asi siin hinnata, kas kohus teeb ebaõiglaseid või õiglaseid otsuseid. Küll peab kohtusüsteemil olema võimalus kohtumenetlus uuesti läbi viia, kui on põhjendatud asjaolud. Madis Timpson küsis siin varasemate juhtumite kohta. Jah, ma võin ise öelda, et seesama eelnõu on siin varasemates koosseisudes olnud menetluses, viimane kord eelmise koosseisu lõpus. Sarnaselt sellega, tuleb tunnistada, tõi õiguskomisjon selle saali tagasilükkamise [otsusega], aga saalis otsustati vastupidi, otsustati selle eelnõu [menetlust] esimese lugemise järel jätkata. Aga eelnõu ise langes menetlusest välja seoses Riigikogu koosseisu töö lõppemisega. Juttu oli natukene 2006. aastast. No see ei ole eriline märksõna siin, sellepärast et see langeb kokku lihtsalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku väljatoomisega. 1. jaanuarist 2006 see redaktsioon hakkas kehtima. Rõhutan, et just nende asjaosaliste kirjade või suhtluse tõttu ministeeriumiga pandi sellesse redaktsiooni sisse teistmisvõimalus, aga mitte tagasiulatuvalt. Nii et see on ka üks probleemkohti siin. Nii et kokkuvõtteks, ma arvan, et võimaluse loomine, kordan, Riigikohtule sõltumatu ja õiguspärase kohtumenetluse läbiviimiseks on meie ülesanne, ilma igasuguste hinnanguteta, kas kohtuotsused on õiglased või ebaõiglased. Kohus on sõltumatu. Aitäh kuulamast!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma tänan kõigepealt Jüri Jaansoni, et ta tõi selgust sellesse, kuidas eelmistel kordadel on läinud, vähemalt eelmises koosseisus. Mulle oli see teadmata, aga nüüd me teame, et seesama eelnõu lihtsalt langes välja, kuna koosseis lõppes ära. Tegelikult sealsamas komisjonis, õiguskomisjonis, võttis sõna ka Varro Vooglaid. Tema arvates peaks üldse olema selline võimalus, et teatud juhtudel [saaks] tähtajatult teista kohtuotsuseid, sellepärast et, nagu siin ka Jüri Jaanson välja tõi, kui tulevad välja olulised asjaolud, mis tegelikult on põhjapaneva jõuga ja annavad eelduse kohtuotsuse kardinaalseks muutmiseks, siis selline võimalus peaks olema. Väga keeruline on elada teadmises, et sulle on ülekohtuselt tehtud otsus, ütleme, mitte kohtu või ametnike süül, vaid sellepärast et lihtsalt osa andmeid oli puudu. Maailmas on teada küll ja küll juhtumeid, kus täiesti süütuid inimesi on süüdi mõistetud ja ka näiteks hukatud. Need on küll väga äärmuslikud juhud. Praegusel juhul ma siiski arvan, et me selle seadusemuudatusega ei loo mitte mingisugust lisahalduskoormust, vaid me anname võimaluse kas ühele või mitmele inimesele õiglus jalule seada. See on väga üllas ja õige otsus, kui me selle poolt hääletame. Väga keeruline on teie hingedesse sisse vaadata ja teada, kuidas fraktsioonides on otsused tehtud, kuid ma siiski juhin tähelepanu, et praegu katsuge igaüks oma peas mõelda olukorrast, kust teil ei olegi nagu väljapääsu. Ainuke väljapääs on see, et tehakse tagasiulatuvalt seadusemuudatus. Ja veel kord, see, nagu eelkõnelejagi ütles, ei anna veel mingit selgust või ei viita sellele, et kohtuotsust peaks muutma. Võib-olla ei muudeta. Aga see annab hingerahu kindlasti sellele inimesele, kes leiab, et uute ja väga selgete asjaolude ilmnemisel [peaks] ikkagi õiglus jalule seatud saama. Püüame kaasa mõelda ja ikkagi kutsun teid kõiki üles hääletama selle muudatuse poolt. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on kas sõnavõtt kohapealt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel või vastusõnavõtt, Andre Hanimägi, ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Kumb siis?

Vasturepliik on fraktsiooni nimel või? Kas vasturepliiki saab ainult fraktsiooni nimel?

Vastusõnavõtt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun, Andre Hanimägi!

Aitäh! Kuna jäi võib-olla mulje, et õiguskomisjoni esimees kuidagi valikuliselt tõlgendas õiguskomisjonis toimuvat, siis ma tahtsin lihtsalt [öelda], et ma sellega kindlasti ei nõustu. Ma tuletan meelde, et õiguskomisjoni otsused olid konsensuslikud. Seda esiteks. Ja teiseks, ma ei ole kunagi väitnud, et teistmisavaldused on absoluutsed. Seda nad ei ole ka praegu. Ärgu jäägu siit saalist inimestele mulje, et kui mingi aeg hiljem, aastaid hiljem tulevad välja mingisugused uued tõendid, mis pööravad kogu kohtuotsuse pea peale, siis on mingi tähtaeg ja sa ei saagi minna [teistmisavaldust tegema]. Ei ole niimoodi. Teistmisavalduse [tegemisel] on küll tähtaeg, aga see algab näiteks tsiviilmenetluse puhul sellest hetkest, kui ilmnevad uued tõendid. Ja kriminaalmenetluses on hoopis nii, näiteks inimõiguste rikkumised, et seal ei ole üldse selliseid tähtaegu. Lihtsalt et ei jääks kõlama arvamus, et Eestis on olukord selline, et kui mõni aeg hiljem tekivad uued tõendid, siis nendega ei olegi mitte midagi pihta hakata. Selle eelnõuga seoses on palju rohkem probleeme ja ma soovitan kindlasti Vabariigi Valitsuse arvamust veel kord lugeda. Ma tõesti kõike seda ette ei lugenud, aga seal on 11 punkti, millest nii mõnigi ütleb väga selgelt, et see eelnõu seda probleemi ei lahenda ja ei saagi lahendada.

Suur tänu! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 439 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 439 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 15, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 439 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Kaunist nädalalõppu teile kõigile! Aitäh!