Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu (500 SE) esimene lugemine

Head kolleegid! Meie päev ei ole veel lõppenud. Tänane seitsmes päevakorrapunkt on meil Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 esimene lugemine. Ettekandjaks tuleb sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Hea Riigikogu istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kell on palju, püüan olla säästlik ja lugupidav teie aja suhtes. Kõigepealt riigieelarvega seotud eelnõu, mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumiseks rahalisi vahendeid. Kuivõrd nende vahendite andmine on planeeritud toetusfondi, mis on eesmärgistatud ressurss, see tähendab, et seda raha saab kasutada ainult eesmärgipäraselt vaimse tervise teenuste osutamiseks ja see vajab ka riigieelarves sätestamist, annab ta kindlasti riigieelarvele läbipaistvust juurde. Ei ole ka ministeeriumi eelarves selliseid summasid, mille kohta on keeruline seletuskirjast selgitusi leida. Olen tänast istungit pikalt kuulanud ja aru saanud, et see on ka üks eesmärkidest. Oleme andnud alates 2021. aastast kohalikele omavalitsustele ja tervisekeskustele seda toetust väga erinevates summades: 2021. aastal 400 000, 2022. aastal 1,1 miljonit, 2023. aastal 2,2 miljonit ja järgmisel aastal on planeeritud ressurss kohalikele omavalitsustele 1,5 miljonit selleks, et pakkuda järgmisi teenuseid: psühholoogiline nõustamine, erinevad teraapiad, sealhulgas pereteraapia, perenõustamine, vaimse tervise kriisinõustamine, psühhosotsiaalne kriisiabi, hingehoidlik nõustamine, grupiteraapia lastevanematele, kogemusnõustamine, aga ka leinanõustamine, loovteraapia ja mänguteraapia. Eesmärk on pakkuda inimestele madala lävendiga ehk kergesti kättesaadavaid teenuseid kodukoha lähedal, et vaimse tervise mured ei kuhjuks-kasvaks ega kujuneks välja ärevust, depressiooni või veel keerulisemaid, juba kliinilise psühholoogi diagnoositavaid diagnoose ja seisundeid. Raha jaotatakse kohalikele omavalitsustele proportsionaalselt elanike arvuga. Minimaalne toetus kohaliku omavalitsuse kohta on 6000 eurot, maksimaalne toetus on 96 000 eurot. Loomulikult me soovime saada tagasisidet ehk aruandlust selle raha kulutamise kohta. Tegemist on riigieelarvelise ressursiga, see peab olema kasutatud sihipäraselt ja otstarbekalt. Aga selle tagasiside teine pool on, et me soovime arendada vaimse tervise teenuseid riigis laiemalt, selleks et me teaksime, milliseid teenuseid inimesed kasutavad, millised teenused on missuguses kohalikus omavalitsuses kättesaadavad, ja saaksime paremini edendada madala lävendiga [ehk kergesti kättesaadavate] vaimse tervise teenuste pakkumist. Minu poolt kõik, olen valmis vastama küsimustele.

Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Eduard Odinets, palun!

Aitäh, proua minister, selle initsiatiivi eest! Siiamaani, nagu te mainisitegi, see oli projektipõhine. Ja omavalitsus, kus ka mina tegutsen, Kohtla-Järve on sellest potist vahendeid saanud, nii et kümned – kui mitte sajad – inimesed on tõesti abi saanud. Aga samas, projektipõhisusel on see hea pool, et toetuse andja usinasti kontrollib ilmselt ka teenuse kvaliteeti ja mida konkreetselt tehakse. Nüüd see liigub kõikidele omavalitsustele läbi toetusfondi. Te mainisite küll, et te kogute omavalitsustelt tagasisidet selle kohta, mis nad teevad. Aga mind huvitab, kas on läbi mõeldud see mehhanism, et see teenus oleks ka kvaliteetne, sest vaimse tervise puhul on äärmiselt oluline, et teenus on kvaliteetne ja õige ning et seda pakuvad professionaalid. Sest professionaale, nagu teada, ju kõigile ja igale poole ei jätku.

Aitäh! Me oleme püüdnud kohalike omavalitsuste soovil minimaalselt reguleerida kogu seda rahakasutust ja teenuste pakkumist, küll aga me oleme ette andnud loendi nendest teenustest, mida võiks pakkuda. Ja kõikide nende teenuseosutajate puhul on loomulikult eeldus, et nendel on vastav väljaõpe, kui nad teenust osutama hakkavad. See on kindlasti tingimus teenuse vahetule pakkujale.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Eduard Odinets sisuliselt küsis selle küsimuse küll juba ära, aga ma siis pisut täpsustan. See on jah hea initsiatiiv, see on vajalik initsiatiiv, väga tervitame seda. Aga spetsialistide puudus ja põud võib olla ka üks põhjus, mis on vaimse tervise abi andmisel takistuseks osutunud. Kas te olete paralleelselt mingisuguseid selliseid projekte pakkumas? Ja võib-olla ka üks väike tähelepanek. Tagasisidelehelt saab lugeda, et kõik kohalikud omavalitsused ei ole [toetust] taotlenud ja nad ei oska seda teha. Kas te pakute ka sellist abi, et nad saaksid oma aruandeid koostada nii, et ei peaks pärast trahvi maksma ja et nad saaksid selle raha bürokraatiamasinast kätte?

Suur aitäh! Kõigepealt see, et meil on spetsialiste vähe, on tõsi. Aga kus meil spetsialiste napib, on tegelikult püramiidi tipp: tippspetsialistid ehk kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid. Ja selleks, et nende koormust vähendada, me soovimegi pakkuda madala lävendiga psühhosotsiaalset teenust. Meil on tegelikult terve hulk inimesi, kes on eriväljaõppe saanud. Ja siin ei ole tingimuseks alati psühholoogia baasharidus, sest tegelikult ka sotsiaaltöötajatele õpetatakse psühhosotsiaalset nõustamist, ja kui nad on sinna kõrvale õppinud ja saanud ka vastava paberi ehk tõenduse selle kohta, et nad ühte või teist teraapiat oskavad läbi viia, siis nad saavad seda teha. Ehk me saame tegelikult teenusepakkujaid juurde. Aga tõsi on see, et me saame teenusepakkujaid juurde nendele inimestele, kelle mured ei ole paisunud suureks. See ei aita seda teist poolt, kus on päriselt vaja psühhiaatrit. Terviseminister Riina Sikkut tegeleb kogu selle poolega, mis on kliiniline, ehk psühhiaatria ja kliinilise psühholoogiaga, ja seal on samamoodi tehtud jõupingutusi, et meil oleks teenuseosutajaid tulevikus rohkem, sest õpingud on pikad ja neid ei ole tegelikult võimalik kiiresti [läbida]. Nüüd, tõsi on ka see, et kõik kohalikud omavalitsused ei ole seni taotlema tulnud, ja üks põhjus, miks me soovime raha anda otse toetusfondi, ongi see, et kohalikud omavalitsused ei peaks taotlema. Nad saavad selle ressursi enda kasutusse ja meie vaimse tervise osakond vajaduse korral juhendab, mismoodi on mõistlik seda ressurssi rakendada. Ühtlasi on jätkuvalt kohalikul omavalitsusel õigus ja võimalus anda neid rahalisi vahendeid ka perearstikeskustele, kellel on vastav kompetents olemas ja kelle juures on nüüd juba kolmel aastal toimetanud teenuseosutajad.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Mina tahan väga tunnustada selle eest, et kohalikud omavalitsused sellise toetuse saavad ja see on üle Eesti erinevatele omavalitsustele ega sõltu taotlemise kas kiirusest või oskusest. Sest öeldakse, et kõik õnnelikud inimesed on õnnelikud ühtemoodi, aga õnnetud on väga erineval moel. Ja sellest tulenevalt on võib-olla ka piirkondlikult mõnigi mure, mis vajab teistmoodi lahendamist, tulenevalt just töötajate olemasolust või mitteolemasolust. Aga minu küsimus puudutab sellist ülevaadet või aruandlust, milliseid teenuseid selle raha eest pakuti. Järsku [räägite] mõne sõnaga sellest ka, kuidas see plaanitud on?

Jaa, üks moment. Kõigepealt ma saan rääkida sellest, mis on juhtunud. Ja ega me tegelikult ju ette ei saa hinnata, kuidas kohalikud omavalitsused hakkavad käituma. Küll aga me võime oletada, et need omavalitsused, kes on seni juba raha taotlenud, teenuseid osutanud, käituvad suhteliselt samamoodi. Nendel tekib vabadust juurde ja loomulikult jääb ka bürokraatiat vähemaks. Aga mida me siis saame öelda? 2023. aasta andmetel – sest 2024. aasta kokkuvõtet me pole veel saanud teha – oli teenuse saajaid 11 015. Kohtumiste arv klientidega oli 24 786 ehk keskmiselt 2–2,3 korda käis klient teenust saamas. Keskmine kulu inimese kohta oli 131 eurot ja 60 senti. Ja keskmine kulu kohtumise kohta oli 58,5 eurot. Seda, mis teenuseid kui palju osutati, mul numbriliselt praegu välja võetud ei ole, aga need, mida ma siin enne ette lugesin, on ka need teenused, mida võib osutada ja mida on seni osutatud ning mida tõenäoliselt ka tulevikus pakutakse.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Järgmisena annab juhtivkomisjonis toimunud arutelust ülevaate sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar. Palun!

Lugupeetud juhataja! Ilusat hilisõhtut, head kuulajad! Sotsiaalkomisjonis arutati seda seaduseelnõu 8. oktoobril ja minister oli ka kohal. Minister andis seal ja andis täna siin ka juba väga põhjaliku ülevaate. Sotsiaalkomisjoni liikmed üldiselt toetasid seda seaduseelnõu ja leidsid, et see annab KOV-idele võimalused vaimse tervise probleemidega paremini tegelda. Siiani on nimetatud tegevus, nagu Eduard Odinets juba mainis, toimunud projektipõhiselt. Püsiv rahastus peaks muutma selle tegevuse tõhusamaks. Aga siiski oli elav diskussioon ja [esitati] mitmeid küsimusi. [Komisjoni] liikmed tundsid huvi, kas KOV-idel on õigus inimestelt vaimse tervise abi osutamisel omaosalust küsida, kui suur see tohib olla ja kes selle üle otsustab. Minister vastas, et KOV-idel on õigus küsida inimeselt omaosalust, kui aga KOV seda teeb, siis tuleb KOV-i määrusega teenused ja omaosaluse määrad ära kirjeldada. Komisjoni liikmed nentisid, et vaimse tervise probleemid on viimase 10–15 aastaga plahvatuslikult kasvanud, ning küsisid, kas SOM‑il on plaanis uurida vaimse tervise probleemide sagenemise põhjusi, et nendega tõhusamalt tegeleda. Minister vastas, et mitte ükski riik ei ole suutnud tuvastada vaimse tervise probleemide põhjusi ja suure tõenäosusega on tegemist paljude põhjuste kumuleerumisega. Sellega võib ka nõustuda. SOM on välja töötamas noorte vaimse tervise tegevuskava, millesse on kaasatud kõik ministeeriumid, ja SOM tutvustab seda detsembrikuu ennetusnõukogus, kuhu on ka pooled ministrid haaratud. Komisjoni liikmed tundsid ka huvi, kas SOM kaalus toetuse eraldamise valemi muutmist nii, et praeguse elanikkonna suuruse põhise arvutuse alusel võetaks arvesse KOV-ide pindala. Põhjusena toodi välja, et elanikkonna arvult on maakonnad väga erinevad. Samuti tunti muret, kas maapiirkondades on KOV-idel pakkuda ruumi vaimse tervise teenuse pakkujale. Minister vastas, et praegu on välja pakutud elanikkonna arvu põhine valem. Minister nõustus, et elanikkond ja ka teenused, mida vajatakse, on piirkonniti erinevad, ja lisas, et siinkohal tuleb usaldada KOV‑e. Nelja aasta jooksul on KOV-id oma elanikele väga erinimelisi teenuseid pakkunud ja paindlikke lahendusi leidnud. Minister kinnitas, et küllap leitakse ka ruumid ja transpordilahendused, et inimestele vajalikku abi pakkuda. Küsiti, kui palju on SOM‑il võimalusi lahendada selle meetme abil kroonilisi haigusi põdevate inimeste probleeme. Minister selgitas, et kroonilistele haigetele, kellel on erinevad kaasuvad haigused ja ka vaimse tervise häired, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames psühholoogiteenus kättesaadav kas perearsti teraapiafondi kaudu või tervishoiuasutustest vastavalt nende enda sisemisele töökorraldusele. Vaimse tervise abi toetusfond, mida see seaduseelnõu reguleerib, pole mõeldud väga keeruliste juhtumite jaoks, kuid KOV võib kroonilist haigust põdevale inimesele kogemusnõustaja teenust pakkuda. Liikmed tundsid ka huvi, kas SOM‑il on teada KOV-idele eraldatavad summad. Istungi järel SOM ka vastava tabeli saatis. Sellest nähtus, et tänu eraldatava summa põrandale ja laele saavad väiksemad omavalitsused suhteliselt suure summa ja suured omavalitsused omakorda väiksema summa. Minister põhjendas seda asjaoluga, et kui rahastus oleks proportsionaalne, siis jääks mõne väikese omavalitsuse summa nii väikeseks, et sellega poleks võimalik teenust osutada. Ja minister tõi näiteks, et Tartu linnale on aastate jooksul eraldatud summa tõusnud 72 000 eurolt 2022. aastal 145 000 eurole 2024. aastal. Ja tehti vajalikud otsused, kõik olid konsensuslikud. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. oktoobril ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, ning teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mina tänan teid tähelepanu eest.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valitsus asus väga mugavale seisukohale: riik paneb omavalitsustele aina rohkem kohustusi, eraldamata neile samal ajal vajalikke ressursse. Nüüd peavad linnad ja vallad tegelema oma elanike vaimse tervisega. Tegemist on väga keerulise ülesandega, sest see on kallis ja meil on vähe selle ala spetsialiste. Kust võtab Kanepi vald psühholoogi jaoks piisavalt raha, kust ta leiab selle psühholoogi, see valitsust ei huvita. See teeb aga muret Kanepi valla elanikele, kelle vaimne tervis on maksude ja hindade tõustes märgatavalt halvenenud. See on halb seadus ja me teeme ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Järgmisena Isamaa fraktsiooni nimel Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid, kes te veel saalis olete ja kes oma tubades, ja inimesed, kes veel jaksavad jälgida hilisel õhtutunnil Riigikogu tegemisi! Vaimne tervis on sama oluline nagu füüsiline tervis ning abi ja tuge vajame me kõik. Me kõik tahame tunda, et me kuulume kuhugi, ja me ei taha olla üksinda ega teistest eraldatud. Alates COVID-i pandeemiast on Eesti ühiskonnas järjest enam teadvustatud vajadust psühholoogiliste ja vaimsete probleemidega tegelemise järele ning inimesi, keda tabab mõnda liiki vaimse tervise häire, enam ei stigmatiseerita, vaid sellist häiret peetakse tõsiseks terviseprobleemiks ja võimaluse korral pakutakse inimesele sel puhul alati abi. Isamaale on alati olnud tähtis rahva tervis, sest terve ja tugev rahvas suudab ennast ära majandada, see rahvas suudab ennast kaitsta ja ka kesta üle põlvede. Me oleme seda viimast lubanud kindlas usus ja vankumatus tahtes oma põhiseaduses. Vaatamata eelkõneleja skepsisele – tegelikult ju valitsus ühe käega tõstes makse, tekitades lausa maksukaskaadi, põhjustades sellega võib-olla uusi terviseprobleeme inimestele, kes kaotavad sissetulekutes, eriti maapiirkondades – Riigikogu Isamaa fraktsioon toetab seda eelnõu. Kõnealuse eelnõuga luuakse eeldused, et kõikides KOV-ides oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi seal elavatele inimestele kättesaadavam, kui see on siiamaani olnud. Selleks on vaja muuta senist praktikat. Me nõustume, et kohalikele omavalitsustele tuleb anda võimalus iseseisvalt vaimse tervise teenuseid korraldada, kasutades selleks, nagu minister enne ütles, ette nähtud toetusfondi võimalusi Sotsiaalministeeriumi iga-aastaste toetusvoorude asemel. See on väga hea, et enne mõeldakse kogukonna tasandil aitamise peale ja selle sotsiaalsüsteemi peale. Mina endise rahvastikuministrina väga toetasin kodanikuühiskonna algatusi, ka kiriku pakutavaid sotsiaalseid teenuseid, sest kodanikuühiskonna ja kogukonnaga koostöös suudab riik tegelikult inimesi hoida ja säästa enam ka eelseisvate maksutõusude ja muu ärevuse taustal, mis nüüd maailmas valitseb. On ainuõige, et riik aitab rahastada psühholoogilist nõustamist, teraapiaid, tugigruppe ja teiste sekkumistega seotud teenuseid, mis võivad parandada inimeste vaimset heaolu. Lisaks on oluline tõsta teadlikkust vaimse tervise teemadest, vähendada haigestunute sildistamist ja stigmatiseerimist ning julgustada inimesi abi otsima. Kuigi inimeste vaimne tervis on viimastel aastatel saanud pärast COVID‑i laastavat mõju üha enam tähelepanu, on maapiirkondade elanikel abi kättesaadavusega seoses olnud palju suuremad väljakutsed võrreldes linnainimestega. Maal kogetakse ka suuremat ilmajäetust, mistõttu oleks seal omakorda paremat juurdepääsu vaimse tervise teenustele. Siin on tõesti groteskne olukord, et valitsus ühe käega võtab ja teise käega läheb parandama vaimset tervist, aga vähemalt on see mingilgi määral vastutustundlik samm. Seepärast Isamaa seda eelnõu toetab. Maapiirkondade inimeste muredele nagu ka linnainimeste muredele paneb pitseri igapäevaelu ja poliitiliselt pinev periood. Telest või raadiost näeme ja kuuleme peamiselt halbu uudiseid. Kõik see võib tegelikult süvendada vaimse tervise probleeme, nagu depressioon, ärevus, ka üksildus. Eesti maapiirkondade hajaasustust silmas pidades on nii, et rahvakeeles öelduna on üks suits, aga tuli aknas on kilomeetrite kaugusel ning see võib tähendada kusagil oma muredega üksijäämist. Siiamaani ei ole vaimse tervise toetamise projektide taotlusvoorus osalenud kõik 79 kohalikku omavalitsust, aga nüüd tõepoolest liigub toetusfondi abiga psühholoogiline nõustamine ja vaimse tervise toe pakkumine kõikidesse kohalikesse omavalitsustesse ning jääb ära bürokraatia vahendite taotlemiseks. Küll see tekib aruandluse puhul. Ma loodan, et sellele ei järgne probleeme, kui on vigu tehtud – nagu riigil tihti [kombeks] on, et nõutakse trahviraha. Peamine on, et paraneb tugisüsteemide ja abi kättesaadavus. Mul on selles mõttes, tänasel õhtul … Ma palun natuke lisaaega, kaks minutit.

Kaks minutit lisaaega.

… hea meel seista siin ees, et olen olnud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tegemiste suhtes üsna kriitiline ja ma ei nõustu peaaegu ühegi tema poliitikasuunaga, mis puudutab kärpeid perede, laste või kodus lapsi kasvatavate emade puhul, aga siinkohal ma tunnustan teda, et ta selles eelarves, mis muidu on läbipaistmatu ja meile kõigile muret tekitab, ka Eesti rahvale muret tekitab, on sellise toetuseliigi välja pakkunud. Sest väga oluline on vaimse tervise teenustele ligipääsu tagamine, inimeste sotsiaalse isolatsiooni vähendamine ja üleüldse vaimse tervise teadlikkuse tõstmine. Inimesed üldiselt on meil kartnud vaimse tervise probleemide puhul abi otsida, sest sellele on vaadatud pikki-pikki aastaid halvustavalt. Sellest rääkimine vähendab tegelikult stigmatiseerimist, see tõstab julgust abi otsida ja suurendab ka probleemide lahendamist. Seega, Isamaa fraktsioon toetab seda eelnõu. Aitäh teile!

Rohkem kõnesoove ei ole. Kas minister soovib midagi täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 500 esimene lugemine lõpetada, ent meile on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletust ette valmistama. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 6, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15.