2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) esimene lugemine

Läheme päevakorraga edasi. Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Viimati ma seisin siin puldis riigieelarvet esitlemas kümme aastat tagasi. Tollane, 2015. aasta eelarve on Eestis viimane, mis oli nominaalselt ülejäägis. Ja ma meenutan oma uhkuseasjana sedagi, et kõik eelmised minu juhtimisel esitatud eelarved olid struktuurses ülejäägis. Aga paraku täna on lugu palju kurvem. 2016. aasta lõpus tehtud kannapööre eelarvepoliitikas on toonud Eestile ainult struktuurses miinuses eelarved ja kroonilise puudujäägi, mis on kaugelt sügavam ja raskemini ravitav probleem, kui on tulemusena laenukoormuse kolmekordne tõus. Majandus ei ole toetanud eelarve olukorra paranemist, sest eelarve miinus on struktuurne. Ja paraku eelarve konsolideerimine, Venemaa agressiooni tõttu lisandunud kaitsekulud ja maksudest peamiselt maksuküüru säilitamine veel aastaks pidurdavad tuleval aastal majandust. Kasv saab olema napp, veidi üle 1%. Kuigi tööhõive on rekordilähedane ning reaalpalga ja pensioni kasv on kaks aastat olnud kiire, on tarbijakindlus Eestis negatiivsete meeleolude tõttu ebaproportsionaalselt madal ja eestlased pigem säästavad kui tarbivad. Meie erasektori laenukoormus on suhteliselt suur ja reeglina teistest tugevamini seotud euriboriga, mistõttu laenude teenindamine on omakorda majandust tagasi hoidnud ja uute laenude võtmist pärssinud. Oleme idanaabriga majandussidemed katkestanud järsemalt kui enamik teisi [riike]. Meie lähinaabril Lätil on läinud nominaalselt isegi halvemini kui meil, aga meie ekspordistruktuur on [praeguste] olude jaoks väga ebasoodus, sest sihtturgudel, Põhjamaades on ehitusega seotud nõudlus väga madal ja sealsete valuutade devalveerumine on lisanud probleemi oma osa. Meie majandusnäitajate halvenemise üks suur [põhjus] on fossiilenergeetika väljakukkumine turult. Siiski on märke, et majanduslangus on lõppenud ja alanud on juba ka väike tõus. Euribori kiire langus on nüüd meie eelis ja lubab väita, et inimestele vabalt kulutada jääva raha hulk kasvab ka tuleval aastal, kuigi leevendus maksuküüru kadumise näol lükkub pisut edasi. Reaalpalga kasvus on seetõttu tagasilöök. Palga, sissetulekute maksukoormus ühe eilse eelnõu, maksuküüru eelnõu [tõttu] lihtsalt kannatab. Aga veel kord: struktuurne miinus ei lähe majanduskasvuga ise üle. Seetõttu tuleb tuleval aastal eelarvepingutus teha korraga kahes vastassuunas, majanduse toetamisest rääkimata. Kaitsekulusid tuleb edasi tõsta, kuigi ka viimase kahe aasta tõus oli tulukatteta ning eelarve oli niigi defitsiidis. Samas tuleb pingutada, et täita eelarvereeglite miinimumnõudeid, jääda Maastrichti nominaalse 3% ning Eesti struktuurse 1% sisse. 2025. aasta eelarve nominaalne kasvutempo on selle tulemusena väikseim pärast minu esimest, finantskriisiaegset 2010. aasta eelarvet, kui eelarvet tuli nominaalselt vähendada. Pärast seda on eelarve alati kasvanud rohkem kui 4%, kuid 2025. aasta kasv on sellest väiksem: 3,8%. Ja see juhtub olukorras, kus inflatsioon on keskmisest kõrgem ning investeeringute maht on suur. Majanduse nominaalkasv on 2025. aastal prognooside kohaselt 6,2%. See tähendab, et eelarve kasv on väiksem kui majanduskasv, ehkki riigikaitsekulud kasvavad 9,3% ja sotsiaalkulud 7,6%. Ülejäänud riigieelarve kasvab 2025. aastal vaid 1,9% ja valitsemiskulud vähenevad taas esimest korda pärast masu. Tööjõu‑ ja majanduskulud vähenevad vaatamata sellele, et inflatsioon on prognoosi järgi ligi 5% ning tavaolukorras oleks jätkusuutlik tööjõu‑ ja majanduskulude 6%‑line kasv. Need hoopis vähenevad. Samal ajal kasvavad investeeringud 2025. aastal 9,4%, kiiremini kui eelarve ja majandus. 2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit. Eelarve defitsiit püsib 2025. aastal nõutava 3% piires ja ka struktuurne [puudujääk nõutava] 1% piires. Ja nagu öeldud, eelarve maht võrreldes SKP‑ga väheneb. Eesti maksukoormus on 2025. aastal 35,8% SKP‑st ja püsib ka järgmisel neljal aastal alla 36%. See on endiselt oluliselt väiksem kui Euroopa Liidu keskmine 40–41%. Eesti võlakoormus jääb [Euroopa Liidus tabeli] alumisse serva, kui mitte kõige madalamaks. 2025. aastal on see 24,3% [SKP‑st] ja kui me konsolideerimispoliitikat jätkame, siis see stabiliseerub. Näiteks Lätis on see peaaegu kaks korda kõrgem, 46,3%, ja Leedus 42,5%. Eesti kaitsekulud on NATO tipus. Sõjaliseks kaitseks suunab valitsus järgmisel neljal aastal 5,6 miljardit eurot, millele valitsuses riigieelarve arutelu käigus lisati veel 1,6 miljardit pika laskeulatusega relvasüsteemide moona soetuseks tähtajaga 2031. aasta. See on hajutatud aastate peale, mitte ei toimu tol aastal. Lähiaastate kaitsekulu on Eestis igal aastal vähemalt 3,3% SKP‑st. Praegu on see, meenutan, 3,4%. See tõuseb 2026. aastal 3,7%‑ni. Oleme NATO‑s kaitsekulude osakaalult Poola järel teisel kohal, kolmandal kohal on USA. Laia riigikaitse investeeringuteks eraldatakse järgmisel aastal täiendavalt 219 miljonit. Sellest 30 miljoni euroga suurendatakse PPA kriisireservi 1000 inimese võrra. 24 miljonit eurot suunatakse 18 haigla traumavarude suurendamisse ning parandatakse perearstide ja apteekide toimepidevust. Riigi küberkaitsevalmidusse investeeritakse lisaks 5,3 miljonit eurot. Idapiiri väljaehitamine jätkub. Idapiiril neljas suurlinnas drooniseire ja ‑tõrje võime väljaarendamiseks eraldatakse circa 16 miljonit eurot. Eesti ja Euroopa Liidu piiri kaitsmiseks vajaliku eritehnika ja masinapargi tarbeks eraldatakse circa 13 miljonit. Eesti jätkab Ukraina abistamist 0,25%‑ga SKP‑st ja summaarselt ületab see 100 miljonit eurot aastas. Me teeme kõik, et see annaks tööd Eesti kaitsetööstusele, praegune seis seda ka näitab. Valdavalt on tegemist Eesti kaitsetööstusele esitatavate tellimustega. Mul on isiklikult hea meel nimetada ära seegi, et siin saalis kaheksa aasta eest tehtud algatuse jaoks on riigieelarves kirjas 61,8 miljonit eurot – sellega tagatakse sujuv üleminek eestikeelsele haridusele. 2025. aasta eelarve eesmärgiks seadsime ka majanduskasvu toetamise. Eelarve puudujääk ei ole selleks meie vabalt valitud vahend. Küll aga on 2025. aasta eelarves kokku 1,9 miljardit investeeringuid ja investeerimistoetusi. Investeeringute tasemelt on Eesti Euroopa Liidu tipus. Uue algatusena toetab riik suurinvesteeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisse, et tõsta majanduse lisandväärtust ja suurendada Eesti eksporti. CO2-kvoodi müügi tuludest suunatakse järgmistel aastatel majandusse veel 402,6 miljonit eurot. Sellest summast suurimad osad on raudteetaristu ja korterelamute energiatõhususe investeeringuteks ning rohetehnoloogiate toetamiseks. Paraku on eelarves läbiv teema pigem kulude külmutamine ja vähendamine. Järgmisel neljal aastal hoiab riik kokku circa 1 miljard eurot, selle asemel et kasvatada kulusid vastavalt majanduse nominaalkasvule, nagu on tavapärane. Kui võtta arvesse ka juba tehtud otsused, on kärpeid 1,4 miljardi euro jagu. Siin viitan ka eelmise valitsuse osale. Avaliku sektori kulusid kärbib valitsus kolme aasta jooksul 10% ja sellest pool tehakse ära tuleval aastal. Valitsuse otsustest tulenev sääst riigi intressikuludelt on järgmisel aastal samuti märkimisväärne, 200 miljonit eurot. Prognoosi järgi, meenutame, oleks intressikulud tõusnud üle poole miljardi aastas. Tervisekassa puudujäägi vähendamiseks tõstetakse retsepti‑, visiidi‑ ja voodipäevatasu, mis kehtivad alates 2013. aastast. On vaja parandada Tervisekassa olukorda ja tuua raha tervishoidu juurde. Riik korrastab ja muudab efektiivsemaks töötushüvitiste süsteemi. Õiglasem, rohkem tööturu olukorrale vastav ja inimese jaoks lihtsam süsteem on plaanitud jõustuma 2026. aastast. See aitab eelarves kokku hoida üle 45 miljoni. Sellega ma ülevaate eelarvest lõpetan. Aitäh! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka päris palju küsimusi. Kõigepealt Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on väga lihtne küsimus: kelle elu läheb Eestis tänu sellele eelarvele paremaks? Kui vaadata, et see eelarve põhimõtteliselt [koosneb] maksudest, maksutõusudest, uute maksude kehtestamisest, aktsiiside tõusudest, eriarsti visiidi[tasu] tõusust, siis minu küsimus ongi see, mis elanikegrupp saab tänu sellele eelarvele Eestis parema elu. Kes võidab sellest eelarvest? Kas lastega pered? Ei usu. Kas puuetega inimesed? Ka väga ei usu. Kas pensionärid? Pigem mitte. Kelle elu läheb pärast selle eelarve vastuvõtmist paremaks?

Ma ei saa väita, et pärast seda läheb kõigi inimeste elu paremaks, aga Eesti kodanike elu keskeltläbi läheb palju paremaks selle võrra, et nad saavad endale jätkusuutlikuma riigi. Eesti kodanikud saavad jätkusuutlikuma ja tervema riigi, kus julgeolek on tagatud ja mis on tõhusam kui enne.

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister Jürgen Ligi! Ma ütlen, kasutades teie retoorikat: see jutt, mida te sealt puldist ajate, on täiesti mage. Ja põhjus on selles. Ilmselt te ei tea, et eile toimus Riigikogu ees meeleavaldus, kus [kultuuritöötajad] protestisid – raha ei ole. Õpetajad olid nendega samuti liitunud. "TV3 uudised" andis laupäeval edasi uudise, et tööandjate keskliit, tööstus- ja kaubanduskoda ning 38 ettevõtete liitu näitavad samuti rahulolematust. Samas uudises kajastati ka seda, et Eesti Raudtee[laste] Ametiühing kavandab streiki. Ma olen millegipärast veendunud, et see streik läheb üle-eestiliseks. Mida te siis teete ja kuidas te sellesse suhtute?

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma suhtun sellesse kui paratamatusse. Ma kindlasti oma töös ei lähtu sellest, milline on avalik arvamus, vaid sellest, millised on faktid ja millised on analüüsid. Faktid ütlevad, et riiki ei kannata selliselt pidada, et me kulusid ei kärbi ja makse ei tõsta. Needsamad inimesed, kes protestivad, tegelikult saavad sellest hüve vastu, aga nad ei taju seda sellisel määral kui vahetult neile laekuva raha puhul. Nii et see on igavene probleem poliitikutel. Paremik enamasti teab, mida teha, mis on õiged otsused, aga seda teavad vähesed, kuidas nende otsuste järel publikule meeldida. Igal juhul ei ole prioriteet kellelegi meeldida, vaid ehitada tugevamat riiki.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Erinevalt teist mul ei ole akadeemilist haridust, aga ma ikkagi julgen küsida. Minu arvates Eesti riigi edukaks arenguks on meil vaja lahendada kolm põhiprobleemi. [Tuleb tagada] sündimuse suurenemine, kiire majanduskasv ja kaotada vaesus. Ma ei näinud ühtegi neist ülesannetest järgmise aasta eelarve projektis. Parandage mind, kui ma eksin.

Aitäh! Muidugi te eksite. Jätkusuutlikum, tugevam riik juba definitsiooni järgi annab kindlust nii majandusele kui ka peredele nende käitumises. Aga valitsemiskunsti kõige tähtsam element on teha vahet asjadel, mida muuta saab ja mida ei saa, ja siis tegutseda. Te loetlesite asju, millest eelarvele on jõukohane mõjutada õige vähe. Näiteks sündimuse mõjutamine rahaga on äärmiselt ebaefektiivne. Pigem korreleerub kõrgem sündimus suurema vaesusega ja sedapidi me kindlasti ei taha eksperimenteerida. Samamoodi majandus. Majandust ei juhi õnneks partei ja valitsus, aga me teeme pingutusi selle nimel, et riik oleks usutavam – kuidas öelda? –, taristuettevõtluse jaoks tugevam, jätkusuutlikum, ja teeme ka pingutusi otseselt majanduskasvu stimuleerimiseks. Seesama suurinvesteeringute toetus on täiesti uus asi ja poliitika muutus. Me loodame, et tulevad suured investeeringud, kui neid kaasfinantseerida. Me loodame parandada planeeringuid ja me edendame taastuvenergeetikat riigi toel palju. Ja näiteks seesama CO2-[raha] suunamine tähendab seda, et jätkusuutlik majandus saab väga palju investeeringuid, investeeringute kogumaht kasvab. Hariduses tehakse olulist reformi, et venekeelsed inimesed suudaksid paremini ühiskonda panustada, et nad saaksid parema hariduse. Neid jooni võib lõputult [loetleda]. Õnneks mina ei pea riiki selliseks kraaniks, mida tuleb keerata, ja siis hakkab heaolu välja voolama. Ei, riik on kokkulepe, ühistöö inimeste endi raha eest, mitte partei ja valitsuse raha eest.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma tänan sind, et sa mu küsimustele oled ausalt vastanud. Ja nüüd ma küsin su käest, et saaks järgmise ausa vastuse. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on plaanis kärpida 10,7 miljonit eurot. Sellesse kärpeplaani on sisse kirjutatud ühistranspordi pealt 6 miljonit ja jaotamata on jäänud 2 miljonit. Nüüd me teame, et riigieelarvega – seda ei ole kuskil kirjas, aga piimaga on kirjutatud – saab ühistransport juurde 30 miljonit. Äkki sa paned aja korra seisma? Nad seal loevad.

Nii, ma kuulan.

Aivar Kokk, lõpetage palun oma küsimus.

[Ühistransport] saab 30 miljonit. Ehk siis 24 + 2 miljonit on sellist raha, mida riigieelarves ei ole lahti kirjutatud. Tegelikkuses on 10-miljonilise kärpe asemel 20 miljonit plussraha ja selles 20 miljonis plussrahas me näeme vähemalt 5 miljonit pimedat investeeringuraha. Mina julgen öelda, et see on poliitiline katuseraha. Kuna järgmisel aastal on kohalikud valimised, siis ma arvan, et ei ole vahet, nagu 2023. aastal oli omavalitsustele selle erakonna poolt tehtud 15 miljoni eest katuseid, on nüüd uuesti. Oskad sa öelda – mina olen juba kokku löönud üle 10 miljoni katuseraha –, kui palju te tegelikult jagasite erakondade vahel katuseraha või sai seda ainult üks erakond?

Ma ei mõista, mida te mõtlete katuseraha all. (Aivar Kokk koha pealt: "Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on planeeritud kokkuhoidu 10,7 miljonit.") Nii. (Aivar Kokk jätkab: "Selle sees 6 miljonit on ühistransport. Aga minister ütleb, et tegelikult on 30 miljonit valitsuse reservist raha ühistranspordile. Ehk tegelikult …") Okei, nüüd ma saan aru. (Aivar Kokk: "… on ühistranspordil 6 miljoni miinuse asemel … miljonit plussi.") Nüüd ma sain küsimusest aru. Vabandust! (Aivar Kokk jätkab.)

Hästi. Aivar Kokk, ma teen praegu erandi, aga reeglina ma palun kolleegidel jääda ühe minuti piiresse. Jürgen Ligi sai praegu küsimusest aru. Palun, Jürgen Ligi!

Jah, ma vabandan, ma ilmselt olen ise süüdi, sest ma olin laua peale jätnud ühe olulise materjali, mille puhul ma lootsin, et see mind vastamisel päästab. Kindlasti küsijat see segas, et ma lasin selle ära tuua. Aga ma ilma materjalita saan aru. Küsimus on ühistranspordi dotatsioonis, mida makstakse valitsuse reservist. Ma pean ausalt ütlema, et seda on tehtud mitu aastat, [võib-olla] viis aastat. Ei suudetud tegelikult ka ajal, millal teie olite valitsuses … Ka sel aastal ma allkirjastasin ühe esimese asjana rahaeraldise valitsuse reservist, kus see oli broneeritud. Ja põhjus on see, et see broneeritakse ootuses, et ühistranspordis tuleb reform, mis tagab läbipaistvama rahastuse. Aga praegu on see broneeritud valitsuse reservis. Jah, härra Kokk, nii on. Valitsuse reservis on mitu … (Aivar Kokk räägib koha pealt.)

Aivar Kokk, teil on üks küsimus veel, mille te saate küsida.

Aga täpselt nii ongi, et kärpekohustuse on minister kenasti täitnud. See reservist võetav raha on iga-aastane ja baasis sees. Baasis sees, härra Kokk! Kuulake mind! Kui te nii tark olete, et ei taha kuulata, siis ma lihtsalt ei sega teid rohkem. Ma ei sega teid.

Aitäh! Head kolleegid, ma tuletan meelde, et iga Riigikogu liige võib esitada eelnõu esimesel lugemisel ettekandjatele kokku kuni kaks küsimust. Kui on soov oma küsimust täpsustada või üle küsida, siis see võimalus on olemas, kui ei ole mõlemad küsimused ära kasutatud. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te kiitsite end siin rahandusministrina aastal 2015 – kui hästi siis Eestil läks! –, aga tuletame meelde, et sel ajal toimus ka ajaloo suurim Vene musta raha pesemine Eesti pankade kaudu. Te olite sel ajal tõepoolest rahandusminister ja rahandusministrina ka finantsinstitutsioonide eest vastutav. Raha pesti Eesti kaudu üle 200 miljardi euro. Ja päris paljudel läkski siis väga hästi, konserve ei pidanud igatahes keegi sööma. Aga tuleme tagasi selle aasta eelarve juurde. Te olete jälle rahandusminister, no tõsi küll, mitte raamatupidaja, nagu te ise olete ütelnud. Kuigi mingi pädevus sellel alal võiks ju olla, kui juba enesekiituseks siin läks. Aga mida te ütlete nendele kultuuriinimestele, näitlejatele, kes on teid ihu ja hingega kogu aeg toetanud ja nüüd tänitavad teie akna all? Millest nemad elama peavad, kas ka konservidest?

Puder ja kapsad, aga kahjuks kuidagi halvasti maitsestatud. Ma ei tea, koolis oli ikka nii, et kui koolikirjand tuli teha, siis anti teema ette ja ka kirjutamise aeg oli antud. Aga te suudate ühe minuti sisse keerata totaalse jama. Nii et mul on valida, mida ma vastan. Rahapesu teemal – jah, see on EKRE kanalites üks standardne uhhuudis, et mina olen kuidagi süüdi Eestis rahapesus. Võib-olla teil on parem informatsioon kui minul, aga rahandusminister ei vastutanud tol ajal [selle eest], vaid siseminister vastutas kuritegevuse eest. See, mida rahandusminister nimega Ligi … Ma ei tea, kas ma viitsin teile otsa vaadata, te teete ainult nägusid. Ma ei vaata siis edaspidi. See on totter, te ei ole ilus ka, eks. Rahapesule tõmmati Eestis joon alla. Kõigepealt muutusid rahvusvahelised regulatsioonid ja joone tõmbasime me sellele radikaalselt alla just nimelt 2014. aastal valminud Finantsinspektsiooni auditiga. Selle funktsioon ei olnud põhimõtteliselt mitte rahapesu järelevalve, vaid finantsstabiilsuse [tagamine]. Aga kasutades kaudsemaid riskipõhiseid meetodeid, mis sattusid instrumendina meie kätte 2012 ja 2013, me lõpetasime selle Danske jama ära – mitte mina isiklikult, vaid meie, Eesti Vabariik. Ma ei tea, miks te tahate kogu aeg Eestit mustata, et sel ajal oli nii ja nii edasi. Siseministrilt küsige, kus tema oli. Ma võin tema eest rääkida. Ma võin rääkida ka justiitsministri eest, kes oli prokuratuuri eest vastutav. Ma tean, et nemad ei saanud hakkama sellepärast, et see oli Venemaa raha, mille kohta Venemaa mitte kuidagi informatsiooni ei andnud. Kui rahal on ainult üks ots, siis seda kätte ei saa. Ja oli õnn, et Finantsinspektsioon sai endale rahvusvaheliselt lubatud instrumendi panga tegevusse sekkumiseks – riskipõhiselt, mitte faktipõhiselt. Oli liiga palju välishoiuseid ja liiga suur riskiisu, aga nõrk järelevalve. Me panime Danske kinni 2014. aasta auditiga. See skandaal, mis pärast tuli, oli tegelikult ju Taani ümber, sest taanlased ei teinud tookord koostööd. Taanlased avastasid selle asja neli aastat hiljem. Nii et ma olen selle üle ka uhke.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Vaatan siin seda eelarvet ja ministeeriumide tegevusvaldkondasid. Ikka vägisi kipub pähe mõte, kes need inimesed küll olid, kes need tegevusvaldkonnad paika panid. Vaatame seda, et Kliimaministeerium, endine keskkonnaministeerium, tegeleb nüüd raudteetranspordi arendamisega, õhutranspordi arendamisega, teetranspordi arendamisega, Rail Balticuga ja nii edasi. Või võtame Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kes – üllatus-üllatus! – tegeleb nüüd soolise võrdsuse ja vähemuste võrdse kohtlemise eest võitlemisega, ja selle voliniku teema, mis seda puudutab, on ka pandud majandusministeeriumi alla. Neid markantseid näiteid võiks tuua veel mitmeid ja mitmeid. Kas sinu kui rahandusministri hinnangul on mõistlik teha selline ministeeriumide haldusalade jaotus: [kui võrrelda neid] ministeeriumi nime ja tegelikult välja kujunenud tegevustega, siis need on nagu siga ja kägu? Ja nüüd loeme siit mingeid humoorikaid ridasid.

Aitäh! Ma saan aru, et küsimus oli ministeeriumide struktuuris ja alluvuses, mitte eelarve vormis. Ma pean osaliselt tunnistama, et mulle need kombinatsioonid väga südamelähedased tõesti ei ole, need ümbertõstmised on natukene kunstlikud minu jaoks, ma puudutaks neid alluvusi vähem. Aga kui transport on Kliimaministeeriumis, siis tugev argument selleks on näiteks see, et transport on üks kõige suurematest kliima mõjutajatest. Täitsa mõistlik on hoida suurt hulka finantseerimise [raha] seal sekkumiseks kliimatemaatika lähedal, sealhulgas CO2-raha, millest enamik läheb ju transporti. Nii et ma ei arva, et see on kõlbmatu ja vale, aga ma ei oleks seda algatanud. Ma tunnistan, et ma lihtsalt poleks selle peale tulnud, et päris nii ümber tõsta, nagu need asjad on. Aga ma ei sõdi sellega, on, mis on. Otsus on tehtud, töötada saab, ministrid on ametis, valitsus toimib.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Te oma kõnes ütlesite, et riik suunab vahendeid rohetehnoloogiasse. Minul on siin paberid kaasas, aga ma ei leidnud nii kiiresti seda kohta üles. Kuna te kõnes seda ütlesite, siis ma küsin teie käest: palun korrake seda lauset ja öelge, kui suur summa sinna suunatakse. Ja palun nimetage need tehnoloogiad, need rohevaldkonnad, kuhu riik vahendeid suunab. See oli teie kõnes, mille te mõned minutid tagasi esitasite.

Jah, ma seda rida praegu kindlasti üles ei leia, aga see puudutab CO2-investeeringuid. Ja summa, mis läheb roheinvesteeringuteks, on 50 miljonit. See on poliitikavalik, mida me praegu esitleme. Loomulikult on seal mingid taotlusvoorud ja bürokraatia, et seda [raha] kasutada saaks. Konkreetseid tehnoloogiaid, mis seal saavad olema, ma ei ürita välja mõelda. Aga te teate, et riik toimib selles mõttes ikka kenasti, et kui raha on eelarvesse pandud, siis seda osatakse ka ausalt kasutada.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma küsin teie kui vana kooli mehe käest – see puudutab üldse rohepoliitikat ja ‑investeeringuid, mis on selles eelarves ette nähtud –, mis on teie isiklik arvamus, kui kaugele me rohepöördega peaksime minema. Majandusmehena te kindlasti saate aru, kuidas see meid majanduslikult mõjutab. Need otsused, mis on tehtud või plaanis teha, tekitavad pehmelt öeldes väga palju küsimusi. Selget analüüsi ei ole me näinud. Kõige markantsem või lihtsam näide on see, et läänesuunal soovitakse suuri elektritootmisvõimsusi ehitada, aga ida tegelikult tarbib, nii et kui loogiliselt [mõelda, siis] ehitatakse kogu selle süsteemi [osi] kuidagi jõle kaugele üksteisest. Rääkige natukene rohepoliitikast selle eelarve kontekstis.

Aitäh! Palju on öelda, et ma olen vana koolimees. Ma päris koolimees ei ole olnud, ma olen küll õpetaja paberid saanud, aga ma olen vana loodusmees oma esimeselt akadeemiliselt kraadilt. Võin öelda, et ma põdesin väga ammu enne, kui see muutus rahvusvaheliseks poliitikaks, kogu majanduse jätkusuutlikkuse pärast. Lugesin Rooma Klubi aruandeid ja olin tõeliselt masenduses pikka aega. Õnneks see teadmine, mille ma koolis omandasin vana koolimehena, on jõudnud ka poliitikasse. Minu hing on rahul, et sellega vähemalt tegeldakse. Tõsi, tegeldakse siiski ebapiisavalt, et vältida neid hirmutavaid stsenaariume, mis hakkavad meidki lämmatama. Aga on mõistlik, väikse Eesti puhul veel eriti mõistlik, olla rohepoliitika niši hõivaja. Me saame näidata ennast maailmale eesrindliku puhta riigina ja me suudame neisse tehnoloogiatesse eelisjärjekorras investeerides ilmselt ka majanduslikult läbi lüüa. Kui kõik seda teeksid, siis oleks see keerulisem. Aga Eesti suudab suurel rahvusvahelisel turul, ma arvan, saada tunduvalt jõukamaks, kui teha neid investeeringuid majanduslikult kasulikult.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra minister! Vaat selle rohepoliitika niši hõive teemat ma tahakski edasi arendada. Me eile debateerisime siin teiega maksutõusude üle, mille kohta Rahandusministeeriumi enda analüüsid ka ütlevad, et tulemuseks võib olla see, et raha laekub eelarvesse vähem. Järgmisel aastal laekub kindlasti vähem ja tulevikuks on prognoosid sellised, et võib laekuda rohkem või vähem. Te ütlesite selle arutelu käigus, et põhiline probleem on ikkagi selles, et kodumajapidamised, inimesed ise ongi koorem loodusele. Ja nüüd ma küsin selle rohepoliitika niši hõive kohta. Mis need põhilised asjad riigieelarves on, mis nügivad või müksavad inimesi, et nad oleksid väiksem koorem? Te olete siin rõhutanud vajadust olla veel väiksem koorem, kui ollakse. Mis teie ideaalmaailmas veel puudu jääb? Mida peaks veel tegema, et inimesed ja kodumajapidamised oleks väiksem koorem?

Aitäh! Neid suure kaarega küsimusi on väga raske jälgida, sest ma peaksin kontrollima, millest te selles sissejuhatuses üldse rääkisite. Mingi viide mingile kunagi toimunud vestlusele (Saalist öeldakse: "Eile.") – jätke see ära. Aga jätke see ära, meil oli päris pikk istumine siin. Mida te täpselt silmas peate? Kui see on põhiline, mida te tahtsite öelda – põhilise aja kulutasite sellele –, siis ma võin vastusega lihtsalt metsa minna, sest ma ei saanud aru, millest te räägite. Võib-olla ei saanud aru. Aga kui küsimus oli selles, mis on riigieelarves, siis [vastus on, et] riigieelarve on selliseid valikuid täis. See puudutab erinevaid fonde, erinevat rahastust. CO2-rahast sai räägitud, aga ka näiteks struktuurivahendite puhul peetakse rohepoliitikat silmas. Kuid öelda, et see on mingisugune kõike läbiv või väga suur summa – kui liitma hakata, siis seda ka ei saa öelda. Kindlasti on rohepoliitiline kehtestada fossiilidele aktsiis. Kindlasti on rohepoliitiline see, kui Eesti riigifirmad, näiteks Eesti Energia saab kapitalisüsti selle kaudu, et ta hakkab rohkem arendama tuuleenergiat, ja ka selle majanduslik kasu on ju mõõdetav. Nii et üldist rohekultuuri on eelarves kindlasti rohkem kui enne, aga suuri konkreetseid summasid sealt eraldada ei olegi nii lihtne. Õnneks on see rohkem kultuuri kui üksikute kulutuste küsimus.

Kalle … Kalle Grünthalit ei ole. Liigume edasi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart. (Jürgen Ligi ütleb midagi.) Nii, Kalle Grünthal jõuab ikkagi saali. Anname siis Kallele võimaluse esitada teine küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et kõrgeim võim kuulub Eesti rahvale. Kui Eesti rahvas otsustab ühel hetkel [streikida], alates sellest, et raudteelased alustavad streiki või liituvad sellega ja, ütleme, kauplused lähevad kinni, rongid ei sõida, bussid ei sõida, veotransport ei sõida, teatris ei toimu etendusi, kas see probleem mõjutab siis teie valitsuse käitumist ja kas [valitsus] on valmis tegema ka mingeid järeleandmisi rahvale?

Aitäh! Vaat see on nüüd huvitav. See rahva ja võimu tsitaat on teil pea iga päev suus ja te unustate kõik muud paragrahvid. Kui niimoodi maailma lihtsustada, siis ma ütleksin, et eks siis rahvas otsustab, kas teil on järgmiste valimiste järel võimu. See on tõsi, otsustab küll. Aga ühiskonnakorraldus on kaugelt keerulisem. Demokraatia ei seisne mitte [otsustamises], kes saab hääled, vaid paljudes tasakaalustavates mehhanismides. Nendest üks on võimude lahusus, ekspertiisi eelistamine poliitilistele huvidele. Ja seda me ka siin selles teemas ju järgime. Kui me ikkagi oleme raha üle lugenud – keskmine tänavaprotestija seda ju kunagi ei tee –, siis me peame langetama ka otsuseid, mis meile kahju teevad ja meie poliitilist karjääri ilmselt lühendavad, kuid on vajalikud ühishuvides. Praegu ei ole mingit diskrimineerivat raha äravõtmist kultuurilt, nagu väidetakse, vaid ühesugune reegel rakendub kõigile, sealhulgas kultuurile. Kultuuri probleem on nende kulude struktuur, mis võib-olla põhjustab mingis vaates suurema numbri. Aga ikka on majandus‑ ja tööjõukulud need, mida me riigis igal pool otsustavalt piirame. Ja mis seal salata, ka kultuuriinimesed vahel tunnistavad, et äkki me peame hakkama mõtlema, kui palju meil neid asutusi on vaja. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga ma olen näinud lausa pealkirja tasemel juhtivat teatriinimest seda ütlemas. Ja ma mõtlen sellele statistikale, et meil on tõepoolest paljusid asju rohkem kui ühelgi teisel riigil. Näiteks kultuurikuludelt oleme traditsiooniliselt olnud kõrgel tipus. Kui keegi meiega võistleb, siis on see Ungari oma totalitaristlike valikutega või Island oma väga erilise majandusmudeli ja ka kultuurilise eripäraga. Aga Eesti on järgmine, Eestil on väga suured kultuurikulud. Kui ajad on rasked, siis vaadatakse suuremad kulud kindlasti üle, sõltumata valitsusest. Seda ma püüangi neile inimestele selgitada, kogu lugupidamise juures. Riik on meie ühine mure, seda peetakse meie kõigi raha eest, mitte partei ja valitsuse raha eest, nagu sõnastasite teie.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ilmselgelt see eelarve ei paranda meie kõige nõrgemate ühiskonnaliikmete toimetulekut. Kahjuks maksutõusud löövad kõige rohkem kõige vaesemaid ühiskonnarühmi. Te ütlesite – seda juba korra mainiti siin saalis – ühes intervjuus, et te sööte kontserve, kuna ministrite palka on kärbitud ja niiviisi saate kokku hoida kolmandiku toidukuludelt. Ilmselgelt kallineb käibemaksu tõusuga ostukorv veelgi. Kõik muud maksu‑ ja aktsiisitõusud jätavad inimestele vähem raha kätte, aga võivad ka soodustada inflatsiooni. Mis soovituse te nendele inimestele annate, mida nemad sööma peavad? Nende toimetulek halveneb palju rohkem kui teie oma kärbitud ministripalga tõttu. Ja kui juba teie peate ostukorvilt kokku hoidma, kas te siis annate soovitusi, mille pealt peab tavainimene kokku hoidma, et hakkama saada?

Minu soovitus teile: ärge valetage, ärge tänitage kogu aeg. (Saalist hõigatakse.) Kui te tahate päris küsimust küsida, siis küsige. See on väga inetu, kui te panete kokku minu erinevad vastused erinevatele küsimustele ja väidate sellist asja, et ma söön konserve selle pärast, et mulle ei maksta palka. (Saalist öeldakse midagi.) Ma ei ole mitte midagi sellist öelnud. Ma ei ole mitte midagi sellist öelnud! Te lõite põhjusliku seose asjade vahel, millel ei ole vähimatki põhjuslikku seost. Minu vastused konservide teemal – ma ei saa aru, kuidas see saab nii pikalt nalja teha. Tegelikult on tegemist üsna kehva huumorimeelega. Ma kirjeldasin seda, et ma olen kauges minevikus vaene ka olnud ja see on mind õpetanud säästlikult elama, sealhulgas ostsin sööki varuks kriisi ajaks, kriisi saabudes, kui see oli odavam. Seda ma olen teinud ja teen edaspidi ka. Aga ei, konserv ei ole olemuslikult odav söök, konserv on pigem kallim. Inimestele, kellel aega on vähe, on see palju ökonoomsem kui hakata midagi keetma ja praadima. Kavatsen ka edaspidi konserve süüa, kavatsen ka edaspidi tunnistada, et ma tean, mis on vaesus. Aga ma kavatsen ka edaspidi tunnistada, et valevorste ma põlgan. Ja selle järgi, mis te tegite, te olete valevorst.

Head kolleegid, katsume vastastikku mitte kasutada epiteete, mis ühel hetkel võivad tekitada siin plahvatusi ja edasisi arutelusid. Katsume jääda järgmise aasta eelarve raamesse ja esitada tõesti sisulisi küsimusi selle kohta. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Minu küsimus on see: kas te ei arva, et see eelarve projekt, mida te meile siin pakute, on kuidagi puudulik, kui mitte öelda toores? Sest ühest küljest me loeme, et lugupeetud rahanduskomisjoni esimees ise ütles, et ta luges mõnesid kohti mitu korda, aga ikka ei saa aru, mis siin kirjas on. Siis me loeme, et riigieelarvest kadus näiteks sihtasutuste toetuste [saajate] täpne nimekiri, ehk me ei tea, kui palju raha mis sihtasutusele läheb. Ja üleüldse on juba väga palju räägitud sellest, et see eelarve ei ole läbipaistev ja ei ole aru saada, kuhu raha päriselt läheb. Kuna see on ikkagi maksumaksjate raha – nagu me teame, riigil oma raha ei ole, on maksumaksjate raha –, kas siis ei oleks vaja selle eelarve kallal veel natuke töötada, et see ei oleks nii toores?

Aitäh! Ma arvan, et jälle ilmaasjata tsiteerite kolmandaid inimesi. Õnneks on ta minuga silmsides ja eitab seda, mida te talle omistasite. Annely Akkermann annab mulle märku, et te valetasite teda tsiteerides. See on probleem. Ma arvan, et ükski Riigikogu liige ei tohi küsimust esitades valetada. (Saalis räägitakse.) Jaa, aga ta eitab seda. Mina ei ole seda vaadanud. Kui te tahate minult küsida, siis küsige minult, mitte ärge küsige kolmanda isiku kohta. Ja kui see oli tegelikult küsimusena mõeldud, siis kukkus see natukene kehvasti välja – et kas te ei arva, et tuleb tööd teha. No mis ma siin vastan, eks ole? Teie küsimus oli tegelikult 99%, ütleme, selline pooltõde või otsene vale, mis viib mõtte pigem küsimusest eemale. Ei, ta ei ole seda enda märguande järgi öelnud, esiteks, punkt üks. Ja eelarvega käib töö alati kuni kolmanda lugemise lõpuni ja edaspidi hakatakse seda rakendama, siin midagi uut ei ole.

Jaa. No üks asi, millest on paljudel inimestel siiski raske aru saada, on see, et kui meil on väidetavalt riigieelarve nii keerulises seisus, siis miks ikkagi kulutatakse nii palju raha asjadele, mille mõttekus on küll tõsiselt kaheldav. Üks näide on see, millele viitas juba kolleeg Rene Kokk, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on ette nähtud, et 2,3 miljonit eurot läheb soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamiseks. Kui ma nüüd üritan siit riigieelarve seletuskirjast aru saada, milleks see 2,3 miljonit eurot läheb, siis ma pean tunnistama, et mina sellele vastust ei leia. Ma mõtlesin, et äkki te oskate mind aidata. Ma võtan lahti seletuskirja lehekülje 267, kus on selle kohta kõige täpsemalt kirjutatud. Ja siit ma saan lugeda midagi sellist, et soolise võrdsuse valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada soolisi stereotüüpe ning toetada ühiskonnas soolist võrdsust väärtustavaid hoiakuid ja nii edasi, sellist üldist udujuttu. Milleks konkreetselt 2,3 miljonit läheb, kas või suurte tükkidena, mitte mingit selgitust selle kohta ei ole. Kust ma sellele küsimusele vastuse leian?

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Ma arvan, et on lootusetu nõuda, et mingi projekti raha kohta, millel on oma taotlusvoorud ja detsentraliseeritud kasutus, oleks ühelgi rahandusministril aasta varem vastuseid. Seda mina ei tea, ma ütlen ausalt. Aga kui te tahate mu instinkte kontrollida, siis osaliselt ma tunnistan, et teatud väikesed summad lähevad asjadele, millele ehk nii palju [raha] ei peaks minema. Nende sooliste stereotüüpide väljarookimine võiks olla natukene, ütleme niimoodi, inimeste sisemusest tulenev, mitte mingisuguste … Mulle tulevad meelde mingid plakatid, mida mitte keegi ei näe ega vaata. Aga samas on stereotüüpidest lahtisaamine, ma arvan, teinud meie ühiskonna tervemaks. See ongi peen piiri tõmbamine, milles ma ekspert ei ole. Ma lihtsalt tunnistan, et inimesed, kes ennast väga suureks eksperdiks peavad, on selle rahastuse saanud. Ma arvan, et ka selles valdkonnas on eksperte vaja. Nii et maha ma kindlasti seda ei materda, aga nõustun, et minu prioriteet see ei ole. Mulle tundub, et ühiskond on läinud palju tervemaks soolise stereotüüpsuse teemal, kuid ei ole minu arust piisavalt kiiresti tervemaks läinud, mis puudutab vanuselisi stereotüüpe. Siin on tegelikult diskrimineerimine. Ütleme niimoodi, et siin ollakse palju rohkem hoolimatud. Me oleme läinud ühes asjas paremaks, ma arvan, teises võiksime ka minna.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma tänan eelmise vastuse eest. Sa ütlesid, et 10 miljonit on peidetud eelarvesse, aga me ei tea, kuhu. Nüüd ma küsin. Sa jätsid vastamata mu [küsimuse] teisele poolele. Äkki see on minu viga, ma ei küsinud võib-olla väga hästi. Küsin, kui palju jagati riigieelarve tegemisel poliitilist katuseraha, mis on peidetud näiteks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse. Ma tean, et laiapindse riigikaitse mittesõjalise võimearenduse investeeringuvajadusse on peidetud ligi 10 miljonit Võru lasketiirule. Kui palju neid [summasid] veel on? Kas kõik erakonnad või ainult sotsiaaldemokraadid on saanud võimaluse [kasutada] kümnetes miljonites eurodes katuseraha?

Ärge omistage mulle asju, mida ma ei ole öelnud. Ma ei ole öelnud, et 10 miljonit on peidetud ja ma ei tea, kuhu see on läinud. (Aivar Kokk räägib saalist.) Ma isegi ei nimetanud summat, teie nimetasite summa, peast ma seda summat ise ei tea, jätsin kommenteerimata. Aga ma ütlen, et see on olnud viimaste aastate rutiin, et kuna liikuvusreformi ei ole valitsused suutnud läbi viia laiemalt kui tasuta [ühis]transpordi kaotamine, siis on see raha kantud üksikotsuste jaoks valitsuse reservi. Ja see on teada, seda on ainult vaja küsida ja saadakse teada. Te ütlete, et kuskil on veel midagi reservis. Mina selliseid asju küsin alati ametnikult, kui on vaja teada. Ma peast neid nimekirju ei tea, mis seal on. (Aivar Kokk räägib saalist.) Muidugi saab rahanduskomisjon need teada. Aga ütleme nii, et kuna see katuseraha jutt väga domineerib, siis ma võtan sellel sõnal sabast kinni. Te mainisite seda juba teise või kolmanda eelnõu juures. Ma tunnistan, et sellel on väga halb maitse, kui eelarveläbirääkimistel kasutatakse oma positsiooni selleks, et tassida raha eraldi just oma valimispiirkonda või oma partei huvide järgi ja siis kiideldakse sellega sotsiaalmeedias. See on tülgastav. Selline raha toomine ja sellega kiitlemine sotsiaalmeedias on tülgastav. Kunagi osati seda häbeneda, nüüd paistab teie vihjete järgi [vastupidi]. Ma ise ei ole seda näinud, muide, mina ei ole näinud sellist kiitlemist. Aga kui see on tõsi, siis see on tülgastav.

Rene Kokk, palun!

Rahandusminister võiks kogu aeg …

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kui tänasest debatist midagi positiivset otsida, siis võiks välja tuua, et me mõlemad saame aru sellest, et tõesti kummalisi alasid või tegevusi on erinevate ministeeriumide alla ajapikku kokku kirjutatud. Ma tõin just enne [näiteks] selle soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamise majandusministeeriumis. Eks me anna enda poolt parim, et muudatusettepanekutega seda rumalust, mis siia sisse on saanud, ära parandada. Aga kui ma vaatan seda eelarvet tervikuna ja ka meediakajastust, siis on üks suur küsimus: ministeeriumid kasutavad väga palju raha selleks, et lisaks oma kommunikatsiooniinimestele osta kommunikatsiooni[teenust] ka väljastpoolt ministeeriumi sisse. Selle raha kasutamine peaks küll parem olema. Me siin sulgeme erinevaid koole, ja mingil hetkel näeme, et 100 miljonit on olnud kuskil üle, ilma tegevusteta. Kas sa oled kindel, et selles eelarves …

Aitäh!

… mida me arutame, ei ole selliseid suuri vigu, nagu me siin rääkisime, et oli 2023. aasta eelarves, kus 100,4 miljonit oli ilma tegevusteta MKM‑i real?

Aitäh! Siin on mitu asja, mida peaks kommenteerima. Kõigepealt, ma ei öelnud, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on kindlasti vale. See lihtsalt ei ole minu jaoks prioriteet. Aga samas on minu jaoks oluline, et ühiskonnas saaks erinevad vaated ja soovid võimaluse. Väga paljud inimesed peavad seda ülioluliseks. Ma arvan, et kade ei tasu olla, kui nad natuke raha saavad. Probleem on, et seda väikest raha tuuakse kogu aeg esile, aga miljarditest ei taha keegi rääkida. Meie probleem riigi rahanduses on 2 miljardit eelarve raha. Suur probleem! Mina tunnen ennast selle pärast muretsejana, mitte üksikute huvigruppide või üksikute poliitikate väikese raha pärast. Aga oli veel mingeid asju, mis te ütlesite. Äkki aitate märksõnadega? Ma püüdsin sõnastada seda eelmist [teemat]. (Rene Kokk räägib saalist.) Nüüd te ütlesite kolmanda [asja], ma vastan sellele ka, aga teine asi oli kommunikatsiooniinimeste [küsimus.] Ma võin öelda, et ma jõudsin siia koos paberitega õigeks ajaks tänu sellele, et tormasin kell 7 ministeeriumisse, sest selgus, et tehnilistel põhjustel ma ei saa oma kõnet kätte. Ma tavaliselt kõnesid ei pea, ei kirjuta neid üles, aga eelarve puhul ma seda tegin, kuid ei saanud seda tehnilistel põhjustel kätte. Kommunikatsiooniinimesed olid tööl ja aitasid oma jõuga. Minu arvuti ei töötanud. On probleeme, ministri arvuti töötab väga halvasti, jookseb kinni. Ma ei pääsenud postkasti kõigele lisaks. Aga kommunikatsiooniinimesed istusid truult seal ja olid ainsad, kes kell 7 olid tööl. Nii et ma neid ei halvustaks. Nüüd, kas on kindel, et see oli 100 miljonit? Tegelikult oli selle 100 miljoni puhul puhtalt tehniline aps, mitte olemasolev raha, mitte mingi varjatud plaan. Ühte 100 miljonit, kui ma hästi lihtsustatult ütlen, kirjendati kaks korda ja siis, kui see avastati, oli juba seadus vastu võetud. Ja pärast tagantjärele kõrvaldati seda valet kirjet. Aga [ei ole nii], et kuskil jäi 100 miljonit kasutamata. Sellest tehakse väga suur jutt. Võib-olla 100 miljonit on seda väärt, aga 2 miljoni puhul ma natuke kahtlen. 2 miljonit on vähem tähtis kui 2 miljardit, mis on tegelik rahanduse probleem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ütlesite siin enne, et fossiilidele tuleks aktsiis kehtestada. Kui ma sinnapoole vaatan, siis ma mõtlen, et äkki tõesti. Aga te kiitlesite, kuidas Eesti aitab lisaks kõigele, mida me oleme juba Ukraina [heaks] teinud, Ukrainat 0,25%‑ga SKP‑st, mis selle eelarve kohaselt teeb 100 miljonit. Me teeme seda kümme aastat järjest ja kokku teeb see miljardi. Ja see kõik tuleneb konkreetsest kokkuleppest, mille sõlmis Kaja Kallas ainuisikuliselt enne seda, kui ta lahkus siit Eestist säravasse Euroopasse. Ma mäletan, kuidas me küsisime infotunnis selle kohta Kaja Kallase käest, kelle huultelt me saime lugeda, et ei tule sellist asja – see on ainult mingi koostöömemorandum, Eestile mingeid rahalisi kohustusi sellest ei tule. Siin me nüüd oleme: 100 miljonit läheb siin [eelarves], kümme aasta jooksul läheb igal aastal riigieelarvest 100 miljonit ja kokku miljard. Kes andis talle õiguse sõlmida ainuisikuliselt selliseid kokkuleppeid? Kas te arutasite fraktsioonis või valitsuses seda, miks peavad Eesti emad, kes jäävad ilma tervisekindlustusest, kultuuriinimesed, õpetajad ja kõik [teised] selliseid kokkuleppeid kinni maksma …

Aitäh!

… millega reaalne raha läheb Eestist välja? Ja mitte ainult sel aastal, vaid kümme aastat järjest peab rahandusminister seda puldist rääkima, sellist eelarvet kaitsma.

Aitäh! Küsimus on arusaadav.

Ma ei tea, ma ikka mõtlen, miks peaks üks mõisaproua arvama, et ta ei ole küllalt silmapaistev, et ta peab tingimata ka labane olema igas küsimuses. Te olite seda, tunnistage. Täiesti tarbetud jalahoobid oponendi pihta – seda ei ole vaja. Mis puudutab Kaja Kallast, siis ma ei püüdnud kinni, mis kokkuleppeid ta sõlmis. Aga ta on teinud oma sammud vastavalt pädevusele, mis tal oli. Need on olnud alati kooskõlas ka riigi rahandusega, nii palju, kui on vaja. Ja kui see oli Ukraina abistamine, siis ma ei saa aru, miks teie perekond kogu aeg nii õudselt palju sellepärast põeb – kogu aeg paistab see välja –, et me anname [justkui] raha teistele ära ja endal ei ole. Ei! Tehke päriselt üks matk, tööreis sinna, katsuge elada seal ja mõelda, kas see rahvas on ära teeninud sellise viletsuse, nagu neil on seal pommirahe all. Mina ei oleks nii kade, ammugi ei oleks ma teie asemel nii labane.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Minu küsimus puudutab veidrust, mille kohta küsis ka Aivar Kokk. Nimelt, ühistranspordi dotatsioon või toetus: ühe rea peal on 6 miljonit kärbe ja siis on reservi arvestatud 30 miljonit või mingi muu summa. Te ütlesite, et see on viimaste aastate rutiin. Aga selles vastuses te ei olnud küll täpne ja, ma ütleksin, ka mitte lõpuni aus. Selles mõttes, et on jah eelnevatel aastatel olnud nii, et on mingi summa dotatsiooniks määratud – mitte ei ole olnud kärbe, vaid mingi summa – ja siis on täiendav summa eraldatud reservfondist. Aga ei ole olnud sellist mängu, mis ei ole läbipaistev ega aus, et me näitame, justkui me kärbime, aga tegelikult teadlikult kavandame kulutustesse tunduvalt suurema summa kui see kärbe. Ma küsin seda sellepärast, et see tendents on tegelikult samasugune ka mõnede teiste ridade puhul ja teistes ministeeriumides, kus ühe rea peal on miinus, kärbe ja kusagil teise rea peal on pluss, mis on tunduvalt suurem. See ei ole aus eelarve tegemise metoodika.

Aitäh! Ma lükkan tagasi süüdistused ebaaususes. Mina ei valeta, pidage meeles. Kui ma siin seisan, ma ei valeta. (Saalist öeldakse midagi.) Te ütlesite, et minu vastus olevat olnud ebaaus. Minu vastus oli aus. Kui ma tegin kuskil vea, siis on teine asi, siis tõestage see ära. Aga teie küsimusest ma sain ikkagi aru, et ma ei teinud viga. Need on kaks eri asja. See raha, mida on aastaid [ühis]transpordi dotatsiooniks reservis hoitud, on olnud kogu aeg eelarves olemas. Need summad täpsustuvad. Seal on mingid koefitsiendid, kuidas arvestatakse kütuse hinda, ja selle põhjal saavad ettevõtted dotatsiooni kätte. Aga viimastel aastatel on see alati broneeritud valitsuse reservist. Ja see ei tähenda, et seesama ministeerium ei peaks kärpima, sealhulgas dotatsioone. Sealhulgas! Need on asjad, mis meil kärpe osana kokku lepiti, need on tööjõu‑, majanduskulud ja toetused. See on seesama aus ja [läbipaistev] reegel. Kas see on kõige parem? Selle üle võib vaielda, aga see on aus ja [läbipaistev]. Nüüd, jah, kordan üle, et liikuvusreform on seni väga toores ja rahalise katteta. Me oleme seda valitsuses juba arutanud ja proovime teha järjepidevama, süsteemsema lahenduse kui lihtsalt raha broneerimine valitsuse reservist. Aga [praegu] see seal on, see on vajalik raha, mille täpset suurust on raskem planeerida. Seal on omad valemid, mille järgi see kõigub vastavalt erinevatele komponentidele.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Nii palju kui jõudsin, lugesin selle 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbi ka. Kahjuks ma ei leidnud tarbimismaksude osakaalu suurust kogu maksulaekumises. Ma pean tunnistama, et 2024. aasta eelarves oli see number kirjas. Aga 2025. aasta eelarves seda ei ole, ma ei tea, kas see on tahtlik või mitte. Kui jätta see kõrvale, siis ma tahan ikkagi rääkida sellest, et 2025. aasta eelarve suurendab tarbimismaksude osakaalu lausa 41% peale kogu maksulaekumises, mis on loomulikult kõrge. Me saame aru, et kui tarbimismakse tõstetakse, siis see kindlasti ei soodusta tarbimist, vaid pigem pärsib, ja kindlasti on sel negatiivne mõju majandusele. Teie ütlesite ühes sõnavõtus siinsamas saalis: mina olen rahul, et tarbimismaksud on suuremas osakaalus. Võib-olla põhjendate, miks teie just rahul olete? Mina saan aru, et inimesed ikkagi tunnevad muret.

Inimeste muret ma mõistan, aga ma arvan, et keskmine poliitik peab olema targem kui keskmine inimene, sellepärast ta ongi valitud ja [ametisse] seatud, sellepärast valitaksegi poliitikuid paljude hulgast. Ja sõnum, mille mina esitasin, on see, et majandust segavad tarbimismaksud vähem kui tulumaksud, ja sellepärast on riigi ülalpidamine tarbimismaksudega ka minu valik. Nüüd need numbrid, mida te tahtsite teada. Ma ütlen need, need on ilusti olemas, keegi ei ole midagi varjanud. Sotsiaalmaks on 34%. Ma ei saa teile leheküljenumbrit öelda, sest mul tundub olevat natukene teine formaat kui teil, aga ma ei ole kindel. Sotsiaalmaks on 34%, muud maksulised tulud on 6%, aktsiisid on 7%, tulumaks on 25% ja käibemaks 28%. Kui liita tarbimismaksud, mida siin on eraldi näha, on 28% + 7% ehk 35%. Hästi konkurentsivõimeline maksustruktuur. Kordan, et seda mõistavad ka teised riigid, vaatamata sellele soigumisele hindade üle – et heaolu ei ole ikka piisavalt palju –, mis on eriti tugev just jõukates, suure ostujõuga riikides. Vaatamata sellele on Euroopa Liidu riigid järjepidevalt julgenud käibemaksu tõsta. Ma kahjuks ei saa allikale viidata, aga jooksis läbi üks graafik [selle kohta], kuidas riigid järjest oma probleemi lahendasid. Selle üks põhjusi on see, mida näitas ka troika, mis kriisiriikide puhul arutas seda sel ajal, kui ma olin eelmises elus rahandusminister. See oli tavapärane. Tarbimismaksude tõstmine ja maksuerandite kaotamine oli kõige tavalisem eelarve päästmise viis nendel, kes olid hädas. Me tegime samamoodi ja ma olen sellega rahul.

Rain Epler, palun!

Hea istungi juhataja! Härra minister! Eelmise vastuse kohta lihtsalt nii palju, et julgeolekumaksu eelnõu seletuskirjas räägiti tarbimismaksudest 41% tasemel, praegu te ütlesite 35%.

Mul on praegu üks graafik ees.

Aga see ei ole minu küsimus. Ma vaatasin siin põllumajandusvaldkonda, tulemusvaldkonda "Põllumajandus ja kalandus", seal on biomajanduse programm ning selle all põllumajandus‑ ja toidusektori konkurentsivõime arendamine, kuhu on plaanitud 129 miljonit, päris suur summa. Aga nüüd ma vaatan mõõdikuid: põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta on praegu 37 000 ja plaanitud on, et langeb 29 000 peale, ja toiduainetööstuse netolisandväärtus töötaja kohta [langeb] 42 000 pealt 37 000 peale. Mu küsimus on see, et äkki te lasete inimestel Rahandusministeeriumis asjasse sisse vaadata, sest kui 129 miljonit kulutatakse, aga näitajad lähevad alla, siis teatav loogika ütleb, et kulutaks selle raha ehk kusagil mujal.

Aitäh! Mul läks just see artikkel kaduma, proovisin leida vastust teie etteheitele alguses, ja siis läks mul kaduma see hetk, kui te ütlesite, mis summadest te räägite. Aga iseenesest ei ole riigieelarve kulude tulemus alati, ütleme, probleemi kõrvaldamine, vaid tihti halvenemise aeglustamine. Riik ei saa kõike teha. Riik ei ole kõikvõimas. Ta kulutab siiski raha ka sellisteks asjadeks, mis suudavad olukorda ainult leevendada. Nii et ma täpselt ei tea. Näiteks vaesust ei saa riik kunagi lõpuni likvideerida, aga temast sõltub ikkagi see, kui täpselt suunatakse sotsiaalkulusid rohkem vaestele, mitte kõigile. Jah, ta parandab balanssi ühiskonnas sedapidi. Aga ma tõesti vabandan. Kui te tahate uuesti küsida, siis ma proovin jälgida. Ma siiski lisan selle, mille ma teie küsimuse ajal välja otsisin. Numbrite erinevus võib tulla sellest, et statistikas kas on või ei ole sees edasiantavad maksud. See võib tekitada suure proportsioonierinevuse.

Ma olen väga paindlik istungi juhataja. Kui nüüd Rain Epler soovib ikkagi küsimust täpsustada põhjusel, et minister ei kuulnud, siis on igati kohane teil uuesti … (Rain Epler ütleb saalist: "Ta kuulis, aga ei saanud aru.") Ei, ta ei kuulnud. Minister saab kõigest aru, ma olen selles veendunud.

Ma ei kuulnud artiklit.

(Rain Epler räägib saalist.) Palun mikrofon Rain Eplerile!

No tundus, et ta jõudis vastusega enam-vähem sinna kohta, mille võib kvalifitseerida …

Nelja vähemalt võib panna.

Võib kvalifitseerida … Jah, kolm miinus, nagu kolleeg siin ütleb.

Viiakse üle järgmisesse klassi.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Teie muudkui kasvatate meid, täiskasvanud inimesi, aga minul on teile ka üks märkus. Mind väga häirib see juba aastaid, kuidas te naisi verbaalselt tuuseldate, naispoliitikuid, siin saalis ka õblukest Anastassia Kovalenko-Kõlvartit ja Moonika Helmet – küll keegi tänitab, küll keegi näägutab. Valige oma kaalukategooria verbaalseks tuuseldamiseks. Aga mul on küsimus ka. See puudutab seda, et te enne ütlesite, et te austate ekspertiisi. Rahvastikuteadlased on kõik öelnud, et sellised [muudatused], mis puudutavad peretoetuste kärbet, haavatavaid sihtgruppe või ravikindlustuse äravõtmist lastega kodus olevatelt emadelt, saadavad väga halva signaali. Ja poliitika on signaalide kunst. Nüüd kohe tuleb siia Signe Riisalo, kes võtab aastas 1,3 miljoni euro [kärpimiseks] emadelt, kes kodus lapsi kasvatavad, ravikindlustuse ära. Siis ta võtab hooldekodus erihooldusel olevatelt inimestelt ära üksiku pensionäri toetuse, ka 1,3 miljonit aastas. Ja see on seotud eelarve vastuvõtmisega. Kui palju selle eest siis laskemoona saab, sest muu hulgas on öeldud, et see on julgeolekuks vajalik kärbe? Või kuidas te hindate seda?

Aitäh! Ma hindan seda sedapidi, et ma olen veel täiskasvanum kui teie ja seda kasvatust ei vaja. Ja see ongi probleem: ka teie tegite seda, kuigi leebemal moel, et panite ühe kihi jälle peale, küsimuse asemel hakkasite kommenteerima vastajat. Aga vaadake, kuidas on küsitud, vaadake, mida ütles Moonika Helme mulle esimese asjana oma eelmises küsimuses. See on labane! Nii ei tohi teha, te peaksite seda tajuma. Vaadake, kas Anastassia Kõlvarti mõnes [küsimuses] on olnud aus tsiteering või on need alanud alati minu sõnade moonutamisega. Need on alati alanud minu sõnade moonutamisega, mulle millegi omistamisega, ja ma olen pidanud seda klaarima. Asi ei ole nende kummagi soos, mitte kummagi. Sama mõõduga saavad vastused ja täpsustused ka mehed. Ärge otsige igalt poolt soolist diskrimineerimist. See ei ole mõistlik. Muidu ma ütleksin, et veel rohkem on vaja edendada seda soolist käsitlust. Lihtsalt ei ole viisakas. Te hinnake üle, vaadake stenogrammist, mismoodi kõik need küsimused algavad, mitu nätsu mulle enne ära pannakse, kui jõutakse küsimuseni – juhul kui jõutakse. Keegi ei mäleta enam seda küsimust, sest te tõmbasite jälle tähelepanu ära selle kasvatustööga, mida ma ei vaja. (Riina Solman räägib saalist.) Aa, perepoliitikat puudutasite. Ei, mul ei ole seda valusat kohta, see on omistamine, see on legend. See on legend! (Riina Solman räägib edasi.) Jaa, sain kohe konkreetsed asjad, ma kuulsin küll suurema ringiga. Erihooldekodus elav inimene ei kvalifitseeru üksi elavaks pensionäriks. Selles mõttes ma tunnistan, et kärbe sealt on küll ebameeldiv, aga inimlikult loogiline. Ta on ju tegelikult suuresti juba riigi ülalpidamisel ja teda ei saa käsitleda lese või üksiku inimesena, kelle kulud on suuremad. Tema kulusid kaetakse teistkaudu. Ja kui riigil on tõesti selline olukord, nagu praegu on, siis paraku tuleb teha valusaid otsuseid. Sotsiaalkaitseminister sai ka selle ülesande. Ja üks näide oli teil veel. (Riina Solman täpsustab saalist.) Vaat seda nüanssi, seda nüanssi ma üldiselt … (Riina Solman räägib edasi.) Ebameeldiv lugu on minu jaoks sealjuures vanemahüvitise ülempiiri kärpimine, aga see läks väga valutult, sest kõik inimesed tunnevad millegipärast, et kui keegi teine kaotab, siis pole probleemi. Mina selliseid kärpekohti ise välja ei valiks, aga see ravikindlustuse osa – ma ei ole praegu valmis neid argumente … Ma ei mäleta neid argumente, ütlen ausalt. Aga see on küll üks sisuline valik, mis võib olla vaieldav, ma olen nõus.

Head kolleegid! Kuna sõna "tänitama" on siin saalis täna väga palju kordi kasutust leidnud, siis ma võtsin lahti eesti keele seletava sõnaraamatu, mis ütleb "tänitama" kohta järgmist: "korrutades ja tüütult, parastavalt, etteheitvalt midagi seletama".

Täpselt!

Ma ei kutsu üles seda sõna siin liiga palju kasutama, aga see kindlasti ei kvalifitseeru ka ebakohaseks väljendiks, mille puhul on oodatud istungi juhataja sekkumine. Veel kord, ma ei kutsu üles seda liiga palju kasutama, aga sellel on oma sisu tegelikult olemas, nii et ainuüksi selle sõna kasutamine kindlasti ei ole kohatu, kui selleks on põhjust. Aga nüüd, Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja käest ei küsinud küll praegu keegi mingit sõnaseletust. Nii et selles mõttes oli see täiesti kohatu sekkumine ministri ja rahvasaadikute vahelisse küsimuste ja vastuste tulevärki – või kuidas seda siin nimetada. Ministrile ma ütlen, et võiks olla ikkagi nii palju džentelmen, et ta daamidega siin ei sõneleks ega tänitaks vastastikku, see ei ole vajalik selles formaadis. Mis puudutab kogu seda esinemist siin täna, siis me oleme korduvalt ja korduvalt kuulnud, kui rumalad me oleme, kui rumalaid, küündimatuid ja ebakohaseid küsimusi me esitame. Ma olen kõigi nende tundide jooksul vaadanud seda meile toodud paksu paberipatakat ja ma pean ütlema niimoodi: lugupeetud minister, kui te ei taha rumalaid küsimusi, millele teil ei ole üldiselt ka ju tarku vastuseid, siis ärge tooge meile sellist rumalat eelnõu, sellist rumalat riigieelarvet. Ärge tooge sellist! Ma loen siit – jumal! –, digiühiskonna programm: digiriigis on tagatud parim kogemus …

Aitäh! Aitäh, hea kolleeg!

Kuulge, see on sama jabur, nagu on Zelenskõi rahuplaan: teostamatu …

Aitäh, hea kolleeg!

… utoopiline, mõttetu.

Minu sõnaseletus ei olnud üldse mitte asjakohatu.

Sellist ei ole mõtet meile tuua.

Aitäh! Ma mõtlen nüüd, mida peaks kommenteerima. Mart, ma mõtlen, kas sinu abikaasa sulle ka kodus ütleb, et sa oled fossiil ja sulle peaks kehtestama aktsiisi. Kas see on leedilik suhtlemisviis või sa džentelmenina kiidad kõik heaks? "Ärge tooge" oli vist üleskutse, mitte küsimus. Aga kui seal vahepeal oli mingi küsimuse kübe ka, siis tuletage mulle meelde või paluge sõpra, kui teil küsimise [võimalust] enam ei ole. Ma tõesti ei jõua niimoodi jälgida. Aga ma ei usu, et te kodus niimoodi omavahel suhtlete, et Moonika ütleb teile fossiil, ja ütleb: "Sulle tuleks aktsiis kehtestada." Ma ei usu, et ta seda teeb. Aga see on Riigikogu debatt, kus mind nii koheldakse. Ja siis te räägite mingist soolisest diskrimineerimisest. Kas ma sain selle epiteedi vanuse pärast või soo pärast? Aga millise teie peaksite siis saama? Teil on need näitajad veel eredamad.

Head kolleegid, mul ei ole konkreetset etteheidet ei ministrile ega ka Riigikogu liikmetele antud juhul, aga mul on tõepoolest palve mitte minna isiklikuks. See on üldine põhimõtteline palve. See ei olnud etteheide ei küsijatele ega ministrile, aga edaspidi on selline palve. Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! No siin mõne päeva eest saime meile SITKE‑st saadetust lugeda sellist asja, et Läti maaeluministri sõnul ei saa Läti endale Rail Balticu projekti lubada ja seetõttu oleks kõigi finantsküsimuste lahendamiseks tarvis see aastaks külmutada, peatada. Tema sõnul on Rail Balticu planeerimine riiklikul tasandil vale ja nii edasi ja nii edasi. Alguses plaaniti maksumuseks 1,9 miljardit eurot, aga nüüdseks on jõutud 10 miljardi euroni. Raha selleks ei ole ja seetõttu tuleks see külmutada. Kui lätlased külmutavad projekti, mis tähendab seda, et raudteed Läti-Eesti piirist edasi ei ehitata, kas ei oleks mõistlik kulude kokkuhoiuks sünkroonis ka Eestis Rail Balticu projekt selleks ajaks külmutada, kuni on selge, kas lätlased selle üldse valmis ehitavad ja kas me pärast Läti piirist kuidagipidi selle rongiga ka edasi saame? Sellega seonduvalt ma küsin, kas ma saan õigesti aru, et järgmiseks aastaks on Rail Balticu projekti väljaehitamiseks planeeritud üksnes 13,6 miljonit eurot. See ei ole küll väike summa, aga ma oleksin oodanud palju suuremat summat. Need kaks küsimust.

Aitäh! Teid kuulates mulle muidugi tuli meelde teie seljataguse järjekordne vihje sellele, et Ukraina abistamine on mõttetu ja vale. Järjekordne! Jube masendav tegelikult. Te ei saa aru, et see ei too teile kasu. Aga teie küsimusse, teisse puutub see küll, teie olete ju väga palju sarnaseid asju öelnud. Kuidas nüüd teie olete saali sattunud, kõige suuremad Ukraina vihkajad? Teie küsimus oli, kas Rail Balticu peaks jätma pooleli, ja 13 miljoni euro kohta. Rail Baltic saab raha erinevatest allikatest. Ma olen täiesti kindel, et selle järgmise aasta eelarve ei ole 13 miljonit. Näiteks ka CO2-osa on päris suur seal projektis. See ei tundu mulle mitte kuidagi … Ma arvan, see on üks kaasfinantseerimise summadest, aga ei sisalda isegi CO2-kvoodi kulu. Mul ei ole lihtsalt silme ees neid maksegraafikuid, see ei ole minu valdkonnas. Mis puutub Läti ministrisse, siis ma ütlen ausalt, et igasse valitsusse võib sattuda ullikesi – ma ei tea, kas Läti valitsusse on sattunud –, ja nad räägivad midagi, milleks valitsus võib-olla ei ole andnud neile voli. Rahvusvahelisi projekte ei peaks tegelikult selliselt kritiseerima suvaline minister, vaid seda peaks tegema, selle teema peaks tõstatama Läti valitsus kui tervik. Ta ei ole seda tõstatanud. Üks põhjustest on see, et asi on juba väga kaugel ja kui me selle pooleli jätaksime, siis me peaksime seni [saadud] raha tagasi maksma. Pluss, ka lätlased oskavad arvutada, nad ei ole ullikesed. Rail Baltic on tuluprojekt, mis raha puudutab – tuluprojekt! –, sest Euroopa rahastuse hulk tagab sellise maksukäibe ja muidugi ka tööhõive, et majanduslikku kahju sealt ei tule. Võib vaielda, kas see tervikuna on tasuv, aga need otsused on juba langetatud. Kas sotsiaalne tasuvus on siis piisav tasuvus? Noh, need numbrid jah venivad kahtlaselt, aga otsus Rail Baltic [ehitada] on tehtud. Ja ükski kolmest riigist ei plaani minu andmetel seda, et ta astub projektist välja ja maksab Euroopale nende raha tagasi. Seda ei plaanita.

Kuna tegemist on üsna põhimõttelise küsimusega, siis lihtsalt palve ministrile või rahanduskomisjoni esimehele võimalusel täpsustada kirjalikult Rail Balticu rahastamist. Tõepoolest, ka mina tean, et see number on oluliselt suurem. Muidu jääb eksitav seisukoht, et on 13 miljonit eurot. Ainuüksi CO2-[rahast] on seal vist üle 200 miljoni, mida valitsus on otsustanud. See jaguneb küll mitme aasta peale. Lihtsalt palve, ja saame sellega ühele poole. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Ma jään selle juurde, mis ma eelmises küsimuses ütlesin: see metoodika on ääretult läbipaistmatu ja ebamõistlik, et kirjutatakse kulurea peale kõigepealt miinus 6 miljonit ja siis arvestuslikult, nii et eelarve lugeja ei näe, kirjutatakse reservfondi näiteks 20 või 30 miljonit. Eelarve lugeja saab aru, et ühistranspordist kärbitakse, aga tegelikult pannakse pluss 24 miljonit. Ja see ei ole läbi [nähtav]! Te eksisite või ütlesite valesti, et see on iga-aastane rutiin. Sellepärast et eelnevatel aastatel ei ole olnud miinusrida ehk kärperida ja me ei ole rääkinud rahvale ja avalikkusele kärpimisest, vaid on pandud mingi summa, millest on jäänud väheks, ja siis on eraldatud [raha] juurde. See on siiski erinev asi kui see, et loeme eelarvest kärpe välja, aga tegelikult lisatakse kusagilt mujalt juurde. Sellele ma tahtsin tähelepanu juhtida. Aga minu küsimus puudutab tegelikult teid kui, nagu te ütlesite, õpetlasest koolimeest. Nagu te teate, kasutatakse terminit "negatiivne majanduskasv".

Aitäh!

Ka teie olete seda varem kasutanud, aga mitte täna. Negatiivne majanduskasv! Kas on siis olemas ka positiivne majanduse kahanemine, mille perioodi me oleme sisenenud, ja seda ongi praegune valitsus tõlgendanud positiivsena?

Aitäh! Ma jään kindlalt selle juurde, mis ma juba ütlesin. Transpordi dotatsioon broneeritakse reservist, sellepärast et selle täpne suurus ei ole teada. Nii on tehtud mitu aastat. Meil ei ole valmis liikuvusreform, mida me oleme siiski jõudnud juba korra arutada. See on täiesti loogiline, et võetakse üks tervik ja kärpeülesanne kohaldub sellele tervikule. Toetused lähevad kärpe alla, see on täiesti teadlik ja nii asi käibki. Siin ei ole mitte midagi ebaausat. Ja see oli ministri valik, kust ta täpselt võtab. Ta pidi 5% toetustest, majanduskuludest ja tööjõukuludest kärpima ja see oli ta valik. Nüüd … Oh jah … Te ütlesite, et ma olen õpetlasest keegi – ei, ma tegin väikest sõnamängu. Kui mind nimetati vana kooli meheks, siis ma tõlkisin selle vanaks koolimeheks. Ma ei ole öelnud, et ma olen õpetlane, aga vana koolimees ma mõnes mõttes olen, väga palju koolis käinud. Selles mõttes mulle meeldis lihtsalt natuke lõõpida. See ei olnud ebasõbralik, ma arvan. Majanduskasv kui selline on jah justkui grammatiliselt positiivse märgiga asi, aga tegelikult see on üks näitaja, mis on skaalal, ja skaalal on nullpunkt, plussid ja miinused. Selles mõttes on see näitaja iseenesest kas plussi või miinusega, nii on paljude näitajatega, ka füüsikanäitajatega. Võib-olla see analoogia ei ole lõpuni täpne, aga kui kraadiklaasil on nullpunkt, siis see ei tähenda, et miinuse koha peal temperatuur puudub, vaid see on miinusmärgiga. Miinus 5 Celsiuse kraadi ei tähenda temperatuuri puudumist, vaid miinuskraade. Majanduses tähendab miinus langust, aga näitaja on ikkagi "kasv", selleks ei ole eraldi sõna välja mõeldud. (Helir-Valdor Seeder ütleb midagi saalist.)

Ma arvan, et pärast saate seda jätkata, Helir, see on päris põnev diskussioon. Aga nüüd …

Seda ma ei tea, see on väga keeruline küsimus. Mina ei ole näinud, aga kui te olete näinud, siis arutame.

Nii, aga nüüd Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Hea rahandusminister! Te süüdistasite mind valetamises. Noh, esiteks, mina kasutasin tsitaate, mida te olete meedias välja öelnud, need tsitaadid on kõigile kättesaadavad. Tsiteerin uuesti. Teie tsitaat: "Nüüd ma reaalselt söön [konserve] ja olen väga rahul. See tuli mulle vähemalt kolmandiku võrra odavam […]" Kui ajakirjanik küsis teie käest, miks te nii kõrge palga juures peate konserve sööma, siis te vastasite: "No ma kaotasin sissetulekus, kuna ministri palk on ikkagi natuke kärbitud." Kui teid on valesti tsiteeritud, siis te peaksite selle ajakirjaniku poole pöörduma. See, kuidas te mind nimetasite, jääb teie südametunnistusele. Ma ei näe põhjust, et ma peaksin sellel eraldi peatuma ja kommenteerima, sest kui meesterahvas lubab endale naisterahva solvamist, siis see räägib juba enda eest. Aga see, et rahandusminister tunneb rohkem muret kärbitud ministripalga pärast kui selle pärast, kuidas inimesed hakkama saavad, on selle valitsuse ja riigi reaalne probleem.

Kui see oli nüüd küsimus, siis ma vastan. See, et te olete naisterahvas, ei anna teile õigust valetada ja laimata, aga te tegite seda jälle. See, et te panete vastused erinevatele küsimustele kokku ja loote seal põhjusliku seose, on absurd. Ja lõpuks [panevad] ka intervjuud kokku teised inimesed. Ma isegi ei mäleta, kas see oli suuline või kirjalik intervjuu. Aga kui ma pean vastama küsimusele, kas ma tean, kuidas inimesed elavad, või kas ma pean kokku hoidma, siis ma ka vastan. Ma ei aja udu ega küsi teilt luba [või nõu], mida ma pean ütlema. Aga mitte ükski aus inimene ei saanud mitte kuidagi teha järeldust, et ma ostan konserve selle pärast, et ministri palk on väike. Mitte midagi sellist ma pole öelnud. Kärbet mainisin lihtsalt sellepärast, et sellised olid küsimused. Palgakärbe – ma olen ka järele andnud, ma ei läinud ministriks mitte suurema, vaid väiksema palga peale. See on lihtsalt ristküsitlus, kus ma olen aus ja vahele ei jää. Aga ma olen kaitsetu selle vastu, kui Riigikogu liige valetab ja kombineerib mu vastustest kokku teise mõtte.

Jah, ma ainult väikese repliigi ütlen, auväärt minister. Kui Riigikogu liige tsiteerib ajakirjandust ja seal kirjutatut, siis ei saa süüdistada seda Riigikogu liiget, et tema on nüüd valetanud. Pigem siis …

Ma saan. Ma saan sellepärast, et see ei olnud selle intervjuu mõte, see ei olnud selle dünaamika ja mitte mingit sellist põhjuslikku seost ei ole võimalik minu intervjuu põhjal luua. See on pahatahtlik seose loomine.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma natuke aitan ministrit. Negatiivse majanduskasvu jaoks on sõna olemas: see on langus, majanduslangus. Aga mul on lihtne küsimus tasandus‑ ja toetusfondi väärtuste määramise kohta riigieelarves. 2025. aasta eelarves puudub nimelt tasandusfondi valem, mis oli varasemates riigieelarvetes olemas. Seda nõuab riigieelarve seaduse § 47 lõige 1, mis ütleb, et tasandusfondi suuruse ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. Ma ei leidnud riigieelarvest ka toetusfondi regulatsioone. Riigieelarve seaduse § 48 sätestab, et toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega ja nende arvnäitajate väärtused määratakse samamoodi riigieelarvega. Need määrad ja tasandusfondi valem on ka ühest Riigikohtu üldkogu 2000. aasta lahendist tulenevalt eelarves nõutud. Ja nüüd ma küsingi …

Aitäh!

… miks pole loetletud nõudeid 2025. aasta riigieelarves täidetud.

Aitäh! Need kindlasti on, aga kui teie otsimise peale ei leidnud, siis ma vaevalt olen puldis nobedam. Kindlasti on tasandus‑ ja toetusfondi suurust mainitud, aga ma vast ei hakka siin otsimise peale aega raiskama. Kinnitan, et minu teada ei ole siin midagi maha tõmmatud selle koha pealt ega ole olnud ka metoodilist põhjust siin midagi millegagi liita.

Rahanduskomisjoni esimees pani seda küsimust tähele, nii et ma usun, et mõne aja pärast tuleb ka vastus. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea Jürgen! Me oleme siin arutanud, et ei tasu minna Riigikogu saalis isiklikuks, et arutame sisulisi asju. Samas, sa ikkagi süüdistasid head kolleegi valetamises. Kas sa oskad täpsustada, kus see valetamine toimus? Kui ta tsiteeris sinu sõnavõttu täpselt nii, nagu kirjas oli, siis kuidas võis juhtuda, et tema valetab, aga sina ega ajakirjanik seda ei tee? Kusagil on ju vastuolu.

Ta küsimused on olnud läbivalt valelikud, sest sissejuhatuses on olnud mingi minu sõna moonutus, millele ta on midagi ehitanud, kui ta üldse on küsimuseni jõudnud selles vallas. Samamoodi ei ole kuidagi olnud võimalik minu intervjuust välja lugeda, et ministri palga kärbe on põhjus, miks ma sõin konserve. Ei, ma olen rääkinud, et ma … Ja see ei ole mitte minu sõnavõtt, vaid see on intervjuu – ma kahtlustan, et suuline intervjuu –, mida ma ei saanud ise kirja panna ega kujundada. Ta luges mingit refereeringut, mille [osi] ta on tõenäoliselt ka ise kokku kleepinud. See vastus oli selle kohta, kas ma olen … Juttu oli sellest, et ma olen minevikus vaene olnud ja ma olen ka praegu oma tarbimises väga säästlik ja valiv, sealhulgas olen varusid kogunud. Võib-olla oligi küsimus selle kohta, kriisiks valmistumise kohta. Ma ei mäleta, millist intervjuud tsiteeriti, aga kindlasti ei saanud sealt niimoodi välja lugeda. Minu arust ei ole väärikas eelarvedebatis selliseid tsitaate pilduda ja mõtteid selliselt moonutada. See näitab, et riigi rahandus teid ei huvita, teid huvitab vastaja stigmatiseerimine.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te küll ütlesite varasemalt, vastates küsimustele eelmise eelnõu kohta, et pole Riigikogu liikmete asi üksikute ridadega tegeleda, aga ma siiski tegelen, [tegelikult] mitte reaga. Ühes eelmises vastuses teadsite te väga detailselt [rääkida] sellest investeeringust, mis puudutab Võru lasketiiru, ja te ütlesite kuidagi nii, et see debatt on peetud ja sellega pole mõtet enam tegeleda. Te teadsite detailselt ka seda, et Põlva lasketiir on oodanud aastakümneid investeeringut ja millegipärast eelarvest sinna raha ei leitud, küll aga leiti Võrru uue lasketiiru ehitamiseks. Kas teile on teada, kuhu see lasketiir tuleb, mis otstarbeks ja kellele? Ja mida see täpselt tähendas, kui te ütlesite, et see debatt on peetud? Kas teie teada on see rida Siseministeeriumis pikalt investeeringut oodanud või on see nüüd äkitsi sinna tekkinud?

Ma ikka soovitan proovida ausust. See, kuidas te alustasite seda küsimust, häirib väga – te panite mulle sõnu suhu. Seda, et Riigikogu liikme asi pole konkreetsete ridade vastu huvi tunda, ei ole ma öelnud. Ärge huupi tsiteerige. Ma olen rääkinud sellest, et seadusandja asi ei ole muuta konkreetse asutuse mingit üksikut kulurida. See on teine asi. Ma põhjendasin sellega eelarve lisasid. Aga mis lasketiiru puutub, siis jah, ma möönan, et minu kui ministri jaoks on see vaidlus läbi. Riigikogu võib seda edasi pidada. Ma möönan, et see on olnud ebaproportsionaalne, mida Siseministeeriumi haldusalas on tehtud. Minu arust oleks võinud … Me vaidlesime ka valitsuses selle üle pikalt. Ma lihtsalt natuke peegeldasin seda juba toimunud vaidlust, mis meie vahel on lõppenud, aga mis ei pea lõppema üldiselt. (Juhataja helistab kella, sest saalis on sumin.) Üldiselt ma olen kiitnud selle valitsuse töövõimet ja kuskil sinna juurde lihtsalt poetanud, et vorstikauplemist oli seekord natuke vähem, kui tavaliselt on kuulda olnud. Aga ma respekteerin lõpptulemust ja rohkem seda ei kommenteeri. Kommenteerija oli siseminister ise, kes omistas mulle julgeolekust mittehoolimise, sest tema teab seda. Vaat see oli häbematu. Ma ei ole selliste asjadega, sellise suhtlusviisiga nõus.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea Jürgen! Ma ei nõustu sinuga selles mõttes, et põhiseadus ütleb, et Riigikogu ikkagi võib muuta eelarve kuluridasid, ja kui hea kolleeg tahab üksikkulu kallale minna, siis tal peaks see võimalus põhiseaduse järgi justkui olemas olema. Aga seda võimalust väga ei paista. Siin kõlas hiljuti debati moodi arutelu ühistranspordi üle. Olukord oli selline, et regionaalminister tuli rahanduskomisjoni ja ütles, et tal oli kärpeülesanne ja ta täitis selle, ühistranspordi rahastust on vähendatud. Samal ajal leppis ta valitsusega kokku, et rahastus tegelikult suureneb. Aga eelarves on väiksem summa. Jürgen, jälgi seda mõttemängu. Kuidas sinu arvates saab Riigikogu liige midagi muuta, kui riigieelarve ei vasta reaalsele olukorrale ja kui ta tegelikult ei tea, palju ühistranspordi peale kulub?

Aitäh! See küsimus oli jälle ehitatud valele, sest mina ei ole öelnud, et Riigikogu liige ei või konkreetsete eelarveridade vastu huvi tunda. Mitte midagi sellist ma pole öelnud, aga te tuletasite kogu küsimuse sellest. Kui see puudutas dotatsiooni, siis see on piisavalt oluline summa riigi poliitikas, et Riigikogu liige peabki huvi tundma, ja õnneks tunnebki. See oli seesama dotatsioon, millest siin Aivar Kokk rääkis. Minu seletused olid selle kohta, et see on olnud pikka aega tehniline lahendus, et broneeritakse prognoositud dotatsioon valitsuse reservist ja väljamaksed tehakse vastavalt kulu täpsustusele. See on ka muude reservi sihtotstarbeliste artiklite puhul sedapidi olnud. See oli tõenäoliselt nii ka selle valitsuse ajal, kuhu kuulus Keskerakond, siin ei ole mitte mingisugust muudatust. Üks esimesi asju, muide, mille allkirjastamisel ma jäin kõhklema, oli just nimelt selle dotatsiooni väljalaskmine – selle aasta eelarve koha pealt, mitte järgmise aasta, aga siiski oli see [mõttekoht]. Ma püüdsin aru saada, kuidas on käitutud ja mis praktika see on, et ma pean pimesi selle raha välja kuulutama, kas ei oleks mõistlik hoopis teha kärbe seal kohe ära. Aga järele mõeldes ma selle allkirja andsin, sest see puudutab juba vastu võetud eelarvet, ja tänavuse aasta eelarve täitub üldiselt ootuspäraselt, sealhulgas püsib eelarvereeglite piires, vähemalt Maastrichti [kriteeriumide] piires.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mul ei olnud tõesti eesmärki teid kuidagi solvata või valetada. Ma täpselt seda silmas pidasin, mida te ütlesite. Ma tõesti eksisin, kui ütlesin, et [teie meelest] üksikuid eelarveridu ei tohi vaadata. Tegelikult ma pidasingi silmas seda, mida te esile tõite vastuses, et üksiku ametiasutuse üksikuid ridasid ei peaks parlamendis ringi tõstma. See oli see näide, mille kohta ma küsisin. Ma ise olen küll parlamendis juba mitu koosseisu olnud, aga te olete veel kogenum ja õige mitu korda rahandusministri ametit pidanud. See näide, mille ma tõin, ma arvan, ei ole üksik näide selles eelarves. Kas teil oleks võimalik mind aidata? Kui ma tahan parlamendi liikmena teha ettepaneku tõsta Võrule eraldatud vahendid Põlvale, mis ammu seda investeeringut ootab, siis millist rida ma peaksin muutma? Kuna eelarves seda rida konkreetselt olemas ei ole, [küsin], mis summa sinna täpselt on planeeritud. Kuidas parlamendi saadikul oleks võimalik seda teada saada? Ja kui te siin praegu seda öelda ei saa, siis äkki on teil või mõnel ametlikul võimalik mulle see täpne info edastada: mis summa [see on] ja millist rida ma peaksin otsima, ja teiste investeeringutega samuti?

Jah, mul on üsna ähmane mälu selle koha pealt, kus see raha [eelarves] paikneb. Ma praegu ei hakka pingutama selle sõnastamisel. Kuid kõigi nende plaanide puhul tõepoolest tasub abi küsida. Mina ministrina küsin ka ametnike abi, seda, kas ma saan seal või kusagil mujal mingit rida muuta. Lasketiiru nimetatakse minu arvates suure tõenäosusega eelarve lisas, see tähendab poolt seaduse pilti, mille kohta sa muudatusettepanekuid võid teha. Ja see ei ole seletuskirja muutmine, vaid see ongi seaduse pildi [muutmine]. Aga selle kohta, kuidas see täpselt transformeerub – tegemist ei ole vist asutusega – selle valdkonna eelarvesse, saab lõppotsuse teha valitsus, ta kas muudab seda või mitte. Nii et kui te tahate midagi ümber tõsta, siis tuleme appi ja teeme selle muudatus… Muidugi, ma ei tea Põlva lasketiiru plaani nii täpselt võrrelda, ma lihtsalt tean, et Põlvas on investeeringut ootav mastaapne rajatis olemas. Võib-olla vastab siseminister või mõni pädev asutus selle peale, et on see või teine piirang, miks seda ei saa teha. See on, ma arvan, erialainimeste vastata.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete ju vabaturu fännid. Miks te raiskate sadu miljoneid roheenergia toetamisele?

Aitäh! Vaba turg on fiktsioon, tänapäeva maailmas vaba turgu ei ole. Vaba turg on ainult põlismetsas. Igal juhul ma seda sõna ei kasuta ja ma ei ole selle kasutamise fänn, vastupidi, ma tahaks ka ühele oma kolleegile valitsuses ette heita seda, kuidas ta seda presenteeris ühes uudistesaates. Ei, vaba turgu meil ei ole. Vaba turg on ideaalmudel ja piirangud seda alati muudavad. Mis rohelisse puutub, siis üks põhjus, miks ei saa ainult nähtavate või käegakatsutavate kulude järgi majandusotsuseid enam teha, on see, et tagajärjed on vähem käegakatsutavad kui see hüve, mille inimene kiiresti kätte saab, ja kaasnevad kõrvalmõjud võivad olla katastroofilised, kuigi mugav on [otsuseid nii] teha. Kõige lihtsam näide on see, et me ei raiu linnapuud maha selle pärast, et seda on lähem võtta. Aga neid näiteid on veel palju tõsisemaid. Keskkonnahoid, keskkonnamõjude kandmine ka hindadesse – see on tänapäevase ühiskonna üks aade. Kahju, et neid tänapäevaseid ühiskondi on väljaspool Euroopat vähe.

Siim Pohlak, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Küsijad on täna korduvalt viidanud sellele, et eelarve läbipaistvus väheneb järjest enam, erinevate MTÜ‑de ja muude sihtfinantseeringute kohta eelarvest õieti enam andmeid ei leiagi. Sisuliselt on see nagu üks suur paberi raiskamine lihtsalt, see suur [paberi]pakk. Väiksem läbipaistvus tähendab suuremaid korruptsiooniriske. Ma küsin siis nii: miks te ei ole selles eelarves näinud ette täiendavaid vahendeid korruptsiooniriskide vähendamiseks või korruptsioonivastaseks võitluseks? Miks te sellega ei tegele?

Ma ei oska sellele vastata, see on abstraktne küsimus. Ei ole eraldi sellist rida. Kuritegevuse vastu võideldakse, korruptsiooni vältimiseks on omaette reeglid, korruptiivsete sidemete ja huvide konflikti vältimiseks on ka omaette reeglid. Aga jah, see ei ole võib-olla eraldi reana välja toodud. Ma ei tea, mis ma siin vastan. Aa, vastamisvääriline on kindlasti see etteheide, et kuskil ei ole sihtasutusi mainitud. Võimalik, et mõnes vastuses unustasin – kuna küsimused on nii mitmeharulised – seda küsimust puudutada. Sihtasutuste koha pealt on mulle kinnitatud, isegi kirjalikult, et sihtasutuste kajastamine selles eelarves on parem kui eelmistes. Konkreetselt on kajastatud need sihtasutused, mille rahastus on teada, aga üldnumbrina, üldnäitajana on kajastatud see osa sihtasutuste toetusest, mille täpne summa ja adressaat selguvad alles taotlusvoorudes. Ma usun, et täpselt nii see on, ja see vastab ka sellele, mida Riigikontroll on meile soovitanud: me teeme eelarvet kogu aeg läbipaistvamaks. Aga mida läbipaistvamaks me seda teeme, seda paksemaks see saab ja seda õnnetum on kogu aeg ikkagi Riigikogu ja kogu maailm, sest nad ei suuda sellest läbi näha. Noh, ma ei tea. Tugevamat valgust!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma võtsin lahti selle [lisa]: seaduse §‑s 1 toodud kulude detailsem jaotus asutuste ja majandusliku sisu järgi. Kuna me räägime julgeolekust ja riigikaitsest, siis ma hakkasin seda uurima – kuna meil on väga palju vabatahtlikkuse peal see, et Kaitseliitu tugevdada –, et leida selline rida nagu "Kaitseliit". Ma eeldasin, et see asub Kaitseministeeriumi haldusalas. Aga millegipärast ma ei leidnud rida "Kaitseliit". Et sinna [raha] juurde planeerida või võimekust juurde anda, millise rea peale tasuks nagu panustada, või mis programmi tegevuste all võiks olla Kaitseliidu tegevused?

Arvo Aller, palun!

Jah, ma arvan, et sellised ülesotsimise küsimused käivad lühikese [vastamise] aja jooksul mulle natuke üle jõu. Aga kindlasti on see nii kulupõhisest osast kui ka programmipõhisest osast loogiliselt leitav. On selge, et Kaitseliit ei ole mingisugune sõltumatu organisatsioon, vaid see allub üldisele sõjaväelisele juhtimisele, planeerimisele. Väga ei pea muretsema, et eraldi peatükk selle jaoks ei ole lihtsalt leitav. Raha kasutajad, eelarve rakendajad leiavad selle kindlasti kohe üles ja teavad, [kus see on], ma peaksin natuke otsima. Võib-olla ma ütlen siis, kui olen saanud otsida.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te väitsite ettekandes eelarve eelnõu kohta, alguses oma kõnes, et Eesti inimeste pangakontod muudkui paisuvad ja vaba raha hulk hoiustel kasvab. Kas teil on ka fakte, mis sellist huvitavat mõttearendust kinnitaksid? Kui tänavatel inimestega suhelda, siis kuuleb järjest enam, et valitsus on Eesti majanduse peenelt öeldes pimedasse kohta keeranud, et kõigil on raskem. Miks Eesti inimestel ja ettevõtjatel on praegu siis majanduslik kindlustunne halvenenud, [riik on] vajunud Euroopa viimaste sekka, kui asjad on hästi ja vaba raha hulk pangakontodel muudkui paisub, nagu te alguses oma ettekandes väitsite? Äkki te natuke selgitate, millistele andmetele te tuginete.

Siim Pohlak, palun!

Ma tuginen loomulikult andmetele, ma ei käi tänaval inimeste käest küsimas, kas neil rahahulk suurenes. Ei, ma tuginen ikkagi üldistatud andmetele, statistikale, ja need ütlevad mulle, et Eesti inimene säästab. Vaatamata sellele, et teine pensionisammas lasti vabaks ja säästumäär vahepeal langes, annab see siiamaani paarsada miljonit nii-öelda vaba raha, millest osa küll jääb arvetele. Aga üldjoontes, jah, minu tähelepanekute järgi – ma praegu seda kõige värskema statistikaga ei hakka toetama, sest mul ei ole seda – eestlane reageerib erinevalt näiteks leedukast ebakindlusele säästmisega, ostab vähem. Jaekaubanduse üks probleem – probleeme on mitu – on nimelt see, et eestlaste hoiused kasvavad. Ma ei tea täpselt, millist minu lausetest te tsiteerisite. Siin vahepeal oli heliauk, ma natuke ei [kuulnud]. Aga äkki te mõtlesite seda kohta, kus ma mainisin kasutatavat raha. See on see näitaja, mille kohta lühikest terminit ei ole, aga ma pidasin silmas seda, et vaatamata sellele, et maksuküüru säilimine teeb järgmisel aastal reaalpalgas tagasilöögi – see isegi natukene väheneb, kuigi see on kaks aastat väga tõhusalt kasvanud –, kompenseerib seda inflatsioonist kõrgem pensionikasv ja seda kompenseerib ka euribori langus. Paljud palgasaajad, küll mitte kõige vaesemad, sõltuvad siiski euriborist ja selle [langusega] jääb neile üksjagu raha kätte. Praegu räägitakse euribori kukkumisest isegi 2,5%-le tuleval aastal, see oli ju üle 4%. See on näiliselt tühine summa, aga pere eelarves võib see olla täiesti tuntav, ja see raha läheb osaliselt kindlasti ka tarbimisse. Nii et lohutus kasutatava raha teemal oli seotud euribori ja pensioni kasvuga. Halb uudis olid tagajärjed reaalpalgale selle tõttu, et me maksuküüru üks aasta veel alles hoiame.

Kuna Siim Pohlaku küsimust ei olnud 20 sekundit kuulda, minister juhtis juhataja tähelepanu sellele, siis palun mikrofon korra tagasi Siim Pohlakule, et [ta saaks] küsimuse alguse uuesti [öelda].

Jah, ma hästi lühidalt siis võtan veel kokku küsimuse: kas inimeste käes on kasutatavat raha nüüd rohkem või ei ole?

Me räägime järgmise aasta eelarvest. Järgmisel aastal on kasutatavat raha statistiliselt pigem rohkem Eesti Panga prognoosi järgi. Negatiivne, vähendav osa on eelkõige maksuküür – ka mõningane teiste maksude tõus, aga maksuküür domineerivalt –, ja positiivne pool on euribori langus, mis annab nii liisijatele kui ka laenuklientidele väljamaksete puhul leevendust. Ja pensionide reaalkasv on teine asi: pensionid kasvavad, nendel on ka tulumaksuvaba miinimum suurem ja maksuküür neid enam ei koti.

(Saalist öeldakse midagi.) Debatt laieneb. Mart Võrklaev, palun!

Maksuküür ei vähenda nende …

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mind ajendas küsima kolleeg Henn Põlluaasa küsimus. Ta tundis muret, kas riigieelarve seaduses on ikkagi kohaliku omavalitsuse toetus‑ ja tasandusfondi valem sees. Ja ma tahtsingi küsida, et te saaksite kinnitada, et riigieelarve teksti §‑s 3 on tasandus‑ ja toetusfondi valem kenasti olemas.

Ma ei julge teiega vaielda. Te olete niivõrd kogenud omavalitsustegelane, et ma jään kindlalt alla. Peale selle olete te viimasel ajal olnud kauem rahandusminister, nii et minust igal juhul nobedam andmete leidmisel.

Suurepärane! Arvo Aller, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et Kaitseministeeriumi all on Kaitseliit. Aga mina ei näinud seda ei seaduse tekstis ega seletuskirjas. Ent ju see seal kuskil ikkagi on. Aga ma võtsin seaduse lahti, selle numbrilise osa, mis ütleb meie kurikuulsa Rail Balticu arenduse kohta, et meil on 13 miljonit sinna planeeritud. Siin oli juttu, et seda raha on nagu rohkem. Kas siin ei olegi numbriliselt kajastatud Euroopa Liidu toetused või mis iganes juurde tulev raha? Või on see seletuskirjas kuskil eraldi? Minu arust peaks kõik kajastuma siin ees tabelis ja riigieelarve seaduses, kus on numbriliselt ära näidatud, kui palju läheb Rail Balticusse. Siin on näidatud 13 667 000 eurot.

Rail Balticu teemal langetas valitsus lausa konkreetse otsuse ja kindlasti on see siin kuskil olemas. Ma lihtsalt ei julge raisata aega siin otsimisele. Uskuge mu sõnu, aga uskuge ka seda, et kui te tahate, siis teile saadetakse nii Kaitseliidu kulu täpne koht kui ka CO2[-raha] oma. Usaldage, aga kontrollime.

Kena lõpp debatile. Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni arutelu ja langetatud otsuseid tutvustama rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Andrei, pead veel ootama.

Tere õhtust, head kolleegid! Jürgen tutvustas eelnõu juba väga põhjalikult, seetõttu ma eelnõu sisusse väga pikalt enam ei süvene ja annan ülevaate Riigikogu komisjonis toimunud aruteludest. Oktoobrikuu jooksul tutvus Riigikogu rahanduskomisjon eelarvega kokku kuuel istungil. Osalesid kõik ministrid ja lisaks kutsusime Riigikantseleist Taimar Peterkopi. 1. oktoobri [istungil] olid rahandusminister Jürgen Ligi, justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, siseminister Lauri Läänemets, välisminister Margus Tsahkna ja taristuminister Vladimir Svet. Vahepeal ütlen midagi just nagu selle eelarve kuulsaks teemaks kujuneva Võru lasketiiru kohta. See tõusetus tõesti 1. oktoobri istungil kuidagi nii, et keegi oli näinud Facebooki postitust, nimelt, siseministri erakonnakaaslane kiitles veidi oma Facebooki kontol, et tema tõi Võrru 9 miljonit eurot. Ja selle kohta päriti lähemalt 1. oktoobri istungil. Lauri Läänemets kinnitas, et Võrru ehitatakse lasketiir ja taktikahoone Politsei‑ ja Piirivalveameti ja Päästeameti ühishoone kõrvale. Detailplaneering on tehtud, maksumus 9 miljonit eurot. Tegemist on siselasketiiruga, kus on politseile vajalik laskeulatus 270 kraadi [laiuses]. Nimetatud hoonet saavad kasutada päästjad, politseinikud, abipolitseinikud ja kiirreageerijad. Ma arvan, et kui te panete riigieelarve seletuskirja puhul sõnaotsingusse "Võru lasketiir", siis see ei pruugi sealt välja tulla. Ja siis tuli välja, et valitsuse reservis on sihtreserv laiapindseks riigikaitseks ja valitsuse reservist eraldatakse hiljem see summa Siseministeeriumile. Nii et võib küsida, kas see päris korrektne käitumine nüüd on. 7. oktoobril osalesid [istungil] haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur, 8. oktoobril Erkki Keldo, Yoko Alender, Riina Sikkut ja Signe Riisalo. 10. oktoobril osales taas rahandusminister Jürgen Ligi, 14. oktoobril kultuuriminister Heidy Purga, 15. oktoobril regionaal‑ ja põllumajandusminister Piret Hartman ning riigisekretär Taimar Peterkop, nagu ma juba ütlesin. Arutelud olid detailsed, tunnist ajast kippus väheks jääma. Küsisime andmeid ka aasta algul üle kantud 2023. aasta jääkide kohta. Saime argumendid ja põhjendused, miks need üle kanti ja kuidas neid kasutatakse. Komisjon langetas 10. oktoobril menetlusotsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, see oli konsensuslik otsus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, selles konsensusele ei jõutud. Poolt oli 6: siinkõneleja, Tanel Kiik, Aivar Kokk, Maris Lauri, Marek Reinaas ja Aivar Sõerd. Vastu oli Andrei Korobeinik. Erapooletuid ei olnud. Konsensuslikult otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Nii palju peab veel ütlema, et kui täna esimene lugemine lõpetatakse – vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva –, on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 30. oktoober kell 17.15.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Esmalt palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kolleeg Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Head kolleegid! Ma kohe alguses [tekitan] intriigi ning ütlen, et keskfraktsioon seda eelnõu ei toeta ja järgmise aasta riigieelarve poolt kindlasti ei hääleta. Kindlasti oleksid sama meelt väga paljud Eesti inimesed. Üks hea kolleeg teisest opositsioonierakonnast küll ütles, et peab eelarvesse süvenema, ja siis võib‑olla ma toetaksin seda täpselt nii, nagu tema tegi. Aga ma süvenesin ja ma kindlasti mitte mingil juhul ei saa seda toetada. Ja sellel on hästi mitu põhjust. Esiteks, see eelarve külvab vaesust. Meil on niigi riigieelarvest puudu paar miljardit. Puudu ei ole paar orava pähklit, vaid väga suur summa, mille leidmiseks Reformierakond üritab võtta raha just kõige vaesemate käest. Pensionärid kaotavad niinimetatud julgeolekumaksu tõttu 15 eurot iga kuu. Annely küll ütles, et nad ei pane seda tähelegi, aga reaalselt, kui sa küsid tavalise pensionäri käest, kas ta paneb tähele, et ta saab pensioni 15 eurot vähem, siis ta kindlasti ütleb, et ta paneb seda tähele. Tudengid kaotavad stipendiumi. Omavalitsused kaotavad, nagu hea kolleeg Henn Põlluaas ütles, tegelikult kokku võttes väga erinevates kohtades – vaimse tervise abi võetakse ära, igasuguseid kohustusi tuleb juurde, aga rahalist katet kaasa ei tule. Selle asemel, et võtta raha vaesemate käest, oleks koalitsioonil olnud mitu palju paremat valikut. Pangamaks tooks eelarvesse pool miljardit ja soodustaks pangandussektoris töökohtade loomist Eestisse. Riigisektori vähendamine tooks eelarvesse 300 miljonit. Selle asemel, et lükata selle väljamõeldud maksuküüru kaotamine aasta võrra edasi, oleks võinud selle lihtsalt ära unustada. Astmeline tulumaks oleks toonud veel paarsada miljonit, selle asemel et lasta ülejärgmise [aasta] eelarve poole miljardiga jälle miinusesse. Reaalselt on tõepoolest väga positiivne, et kõik ministrid käisid rahanduskomisjonist läbi, aga see ainult süvendas seda mõtet, et eelarvega on väga tõsised probleemid. Esiteks, me nägime seda, et riigisektor tegelikult ei kavatsegi ise raha säästa. Tasub meenutada, et kultuuriministri vastutusvaldkonnas on teatrid ja muuseumid, kes kaotavad 4–5% järgmise aasta rahastusest, aga Kultuuriministeerium ise koondab ainult ühe inimese – see on suurusjärgu võrra väiksem säästmise protsent võrreldes kõige nõrgematega, teatrite ja muuseumitega. Sotsiaalministeerium täpselt samamoodi võtab [raha ära] teatud eelarverealt, kus on 10 000 perenõustamist, aga enda personali kallale ei lähe. Rahandusminister vastas minu küsimusele selle kohta, kas Rahandusministeerium kavatseb rakendada automatiseerimist, et vähendada enda personali, ja tema vastus oli väga lühike: ei kavatse. Endiselt teevad tublid ametnikud rutiinset tööd, mida erasektoris ammu teeb tehisintellekt. Aga pole ka ime, sellepärast et Eesti riigisektor on tehisintellekti investeeringute poolest Euroopa Liidus altpoolt kolmas. Teine suur probleem on kindlasti see, kuidas see eelarve esitati. Isegi Annely, kes, ma usun, luges kõik need 700 lehekülge läbi, ei saanud sellest eelarvest lõpuni aru. Ja pole ka ime, sellepärast et seesama näide ühistranspordist, millega me alustasime … Võtaksin kolm minutit veel. (Juhataja annab.) … näitab seda, et me tegelikult ei saagi eelarve koostamisel kaasa rääkida. Selles paksus raamatus on kirjas üks number, mis erineb reaalsest olukorrast pea kaks korda. Eelarve väidab, et ühistranspordi peale on mõeldud dotatsiooni 10 miljonit. Reaalselt on see summa 18 miljonit ja seal sees on nii bussid, rongid kui ka näiteks taristu väljaehitamine. Nii et Riigikogu liikmetel tegelikult puudub võimalus eelarve koostamisel kaasa rääkida. Aga kõige hullem on see, et ka valitsusel ei ole sellest täit ülevaadet. See on ka üks põhjus, miks Eesti riigi juhtimine on viimastel aastatel olnud nii kehvas seisus. Keskfraktsioon on teinud ettepaneku, et eelarve peab olema detailsem, et iga kulu, mis ületab poolt miljonit, peab olema lahti kirjutatud. Ma väga loodan, et see eelnõu jõuab rahanduskomisjoni võimalikult kiiresti. Sellest võidavad tegelikult kõik, sellepärast et läbipaistev eelarve aitab ka valitsust, kes vähemalt saab enda kuludest mingigi ülevaate. Kokku võttes ma väga loodan, et lisaks heale kolleegile, minule, Annelyle ja veel mõnele loevad ka teised Riigikogu liikmed selle dokumendi läbi. Debatt rahandusministriga ei olnud vahepeal siin just kõige konstruktiivsem. Minister alustas küll väga optimistlikult, rääkis sellest, kuidas prognoosid näitavad, et elu läheb paremaks, aga lõpus prevaleeris negatiivne taust. Ma usun, et kui igaüks teist süveneb sellesse, mis on riigieelarves kirjas, siis see eelarve teie toetushäält ei saa. Siis aga on meil lootust, et me alustame arutelu tühjalt lehelt ja kolmeaastane majanduslangus ükskord lõpeb ning et praeguses olukorras, kus me oleme majanduslanguse kestuse poolest maailmas teisel kohal, jääme alla ainult Haitile, ei jõua me järgmisel aastal esimesele kohale, vaid saame päriselt majanduskasvu – mitte mingi väljamõeldud majanduskasvu, mida presenteeris meile rahandusminister, vaid sellise majanduskasvu, mis jätab raha Eesti inimeste taskutesse. Nii et ma teen keskfraktsiooni nimel selle eelnõu [menetlemise] katkestamise ettepaneku ja ma palun sellele teie toetust. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Et Keskerakond väga ei muretseks, teeb ka Isamaa Erakond ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aga kahju, et endine komisjoni esimees ei vaata, kuidas tegelikult aastaid on komisjonis otsuseid tehtud riigieelarve saali saatmisel. Nii et võid seda jälgida. Kui ise komisjonis ei ole, siis tuleks tulla komisjoni, olla komisjonis ja teha seal poliitikat, mitte teha poliitikat ajakirjanduse veergudel, ise komisjoni tööst osa võtmata, ühtegi küsimust esitamata. Aga räägime sellest eelarvest. Nii pimedat ja musta eelarvet pole mina enne näinud. Mul on ääretult hea meel, tahan kiita komisjoni esinaist, kes on seda riigieelarve arutelu hästi juhtinud. Ja tahan kiita endist rahandusministrit Mart Võrklaeva. Me ei räägiks täna mitte kuidagi ühistranspordinumbrist, kui Mart ei oleks pööranud tähelepanu, et kuulge, sõbrakesed, siin on 6 miljonit miinust ühistranspordis, kui kärpeplaan on 10 miljonit. Aga tegelikult riigieelarves on arvestatud, et 18 miljonit peaks olema ühistransporditoetust. Ja siis vastab minister selle peale: ei, ei, ei, 30 miljonit on. Kui ma võtan valitsuse reservi read välja, siis seda 30 miljonit seal ei ole, seal ongi 18 miljonit. Keda me nüüd uskuma peame? Riigieelarves, mille kohta te ütlesite, et valitsuse reservist saaks anda sinna, on 18 miljonit, aga kuskil on kokku lepitud – ma ei tea, kus tagatoas – 30 miljonit. Ja minister kirjutab siia, et kärpeplaanis on tegelikkuses ette antud 10 miljonit, et 6 miljonit tegelikult ei ole seal kärpeplaanides, ja siis jätab reservi veel kaks koma miljonit ja siis ütleb: "Ma teile, sõbrad, ei ütle, mis seal investeeringutes 2,7 miljoni sees on." No ei saa ju kõiki katuserahasid ära näidata. Samas, siseminister saadab oma investeeringute kohta vastuse, paneb sinna peale pitseri "AK" ja jätab üle poole summast avaldamata. Regionaal- ja põllumajandusminister ütleb, et see on sisustamata. Ehk katuserahasid – poliitilisi katuserahasid – on siin nii palju. Me ei tea veel, kas Eesti 200 ja Reformierakonna omad on ka seal, me ei ole jõudnud nii kaugele, aga me kindlasti süveneme sellesse. Ja mul on hea meel, et komisjoni esinaine on nõustunud sellega, et me küsime kõiki neid küsimusi kirjalikult ministeeriumidest, ka valitsuse reservi, sest siin tegelikult ei ole ju summa mitte 18 miljonit, vaid kui kõik asjad kokku võtta, siis on siin pea 200 miljonit. Enne küsiti, kus koha peal see 9 miljonit on. See on Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite laiapindse riigikaitse mittesõjaliste võimearenduste investeeringuvajaduste elluviimise rea peal, ja seal on kokku 21,5 miljonit. Üheksast miljonist me juba teame, aga kus on ülejäänu, kas veel on midagi, seda me tegelikult ei tea. Kuidas see võimalik on? Mina olen olnud üks neist – ja kõik, kes on olnud siin vähemalt üks koosseis varem –, kes on katuseraha jaganud. Ma olen selle eest ka peksa saanud. Seal on alati olnud selgelt kirjas, kellele ja mis summas. Kui ajakirjandusele on tundunud, et asi pole õige, siis on tulnud see peksmine ära [kannatada]. Aga mul on hea meel, et ühe peksmise peale on üks korralik asi valmis saanud. Ainult mõned üksikud võib-olla on käinud sotsiaalmeedias ennast kiitmas. Õnneks mõned poliitikud, kes on siin esimest koosseisu, on sotsiaalmeedias kiiresti teada andnud, milleks nende piirkonnas katuseraha tuleb, sest kohaliku omavalitsuse valimised on ju tulemas. Järgmisel aastal on hea, kui saab oma miljoneid jagada ja öelda: jäin küll mõnest ametist ilma, aga selle eest tõin piirkonda 9 miljonit. Kas see on nüüd see suur lubadus … Palun kolm minutit [lisaaega]. (Juhataja annab.) … mis sai koalitsioonilepingusse Eesti 200 eestvedamisel? Ma olen nii aru saanud, et suur lubadus on see, et katuseraha [ei jagata]. Noh, eks noored poliitikud ikka arvavad, et ei pea olema seda, aga kui on juba mõni kuu valitsuses oldud, siis tundub, et on ikka hea, kui saab oma valimisringkonnas või kuskil omale ka toetust koguda, [jagades raha] kas või MTÜ-dele, koorilauljatele või ükskõik millele. Praegu seda võimalust ametlikult ei ole, aga me näeme tänase menetlemise ajal, et vähemalt ühel erakonnal on – me oleme siin kokku juba lugenud – [raha jagada] 16,5 miljonit. See on see, mis me oleme avalikustanud, aga kindlasti me leiame siit midagi veel, kui me siin mõned päevad saame eelarvet rahulikult [lugeda], sest kuni 30. [oktoobri]ni on [aega] muudatusettepanekuid teha. Aga nüüd tekibki sõna otseses mõttes muudatusettepaneku küsimus. Kui eelarves on ainult üks rida, 21,5 miljonit, ja kui me teame ainult sotsiaalmeediast – kuigi minister ütles seda meile ka komisjonis –, et selle rea peal on see number, siis kuidas me saame selle kohta muudatusettepanekut teha? Ma näen, et Reformierakonna enamus on siin öelnud, et see on väga halb, ja ka eelmine rahandusminister küsib, kuidas see võimalik on. Ma näen noogutamist Eesti 200 fraktsioonist. Palju parem oleks anda raha juurde näiteks laulu- ja tantsupeole, kooridele ja rahvatantsijatele. Meilt küsitakse selle kohta, et üle luu ja liha pidi olema 4–5% vähendamist, aga kultuurivaldkonnas, mis on riigieelarvest alla 2%, vähendatakse 10%. Loomulikult, kultuuriinimesed on tagajalgadel, mina oleksin ka. Eelarve arutelu puhul on kurb, et meil on ääretult kiire. Esimesel lugemisel ongi väga tähtis, kas sa saad [eelarvet menetleda] tund aega või poolteist tundi. Annely püüdis, ma arvan, väga hästi seda tundi [sisustada], et kõik saaksid küsida. Palju küsimusi jäi küsimata. Aga sa ei jõua ka – kui meil on viis ministrit tulemas, siis sa jääd kuskil hätta, ühel hetkel tahad küsida, aga siis on see tund läinud ja järgmine minister ootab ukse taga. Ma loodan küll, et rahanduskomisjon enne teisele lugemisele saatmist mitte [ei täienda ainult] seletuskirja, vaid kuna me oleme korra juba üle elanud selle, et sellisel viisil kaasnevad teatud mured, siis me paneme eelarvesse kõik [toetatavad] objektid kirja, nii et Riigikogu neist teab ja saab toetada. Mitte nii, et ühel hetkel võidakse kümneid miljoneid lihtsalt ministri määruse põhjal korraga laiali jagada ja siis me saame kuulata sügisel, septembris-oktoobris enne kohalikke valimisi sellist juttu: "Mina tõin, mina tegin. Nüüd on vaja valima tulla, siis ma toon jälle." Nii kaua, kui eelarve ei ole [läbi]nähtav ja on Eesti inimestele väga kahjulik nende maksude tõusudega, mida on vaja ainult Reformierakonna valimislubaduste täitmiseks, teeb Isamaa Erakond, nagu ma ütlesin, rõhutan, ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi kutsuda. Aitäh!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Marek Reinaas. (Hääl saalist.) Me räägime sellest mõnevõrra hiljem. Võtame kõigepealt kõned – kutsun need, kellel on võimalus läbi rääkida – ja siis kommenteerin ka vastusõnavõttu kui sellist.

Head Riigikogu saadikud! Kõigepealt ma tahan öelda, et ma siiralt loodan, rääkides katuserahadest, et Jõgeva kiriku katus ikkagi peab ja vihma kinni hoiab. (Naer.) Aga räägime eelarvest. Mina arvan, et eelarve tegemine ongi selline protsess, kus otsitakse tasakaalupunkti. Ehk [esiteks,] meil on julgeolekuolukord selline, nagu ta on, ja me peame leidma seal mingisuguse punkti, kus need investeeringud, mida me teeme julgeolekusse, ennast ära tasuksid. Teiseks, meil on päriselt vaja see riigirahandus korda saada – sel lihtsal põhjusel, et me ju näeme, mis tegelikult viimaste aastate jooksul on juhtunud: meie maksutulud on 33% peal, aga meie eelarvekulud on 43% peal. Kolmandaks, tasakaal peab olema ka kärpimises. Sa ei saa ju lõputult kärpida midagi, a) mida ei ole võimalik kärpida, b) mis võib-olla mõjutab omakorda majandust. Seega, tasakaalupunkt peab olema ka majanduse poole peal. Ehk siis riigieelarve peab andma siiski tõuke Eesti majanduse kasvule ja inimesed peavad hakkama saama. Niisiis, tasakaalupunkti leidmine kõigi nende küsimuste koha pealt on keeruline. Ja Eesti 200 seisukoht, mis puudutab seda eelarvet, on küll see, et me kas oleme tasakaalupunkti leidnud või oleme sellele väga lähedal. Ja ma proovin seletada, miks. Esiteks, riigieelarve on ju lõppude lõpuks väikest viisi nagu ajalooraamat. Ehk kõik eelnevad otsused ja siinsamas Riigikogus vastu võetud seadused kajastuvad riigieelarves moel või teisel, eelkõige kuludena, aga samuti tuludena. Eks see, kui me riigieelarvet lugedes ja vaadates mõtleme, miks me seda kõike teeme, ongi õige suhtumine sellesse eelarvesse. See on Eesti 200 jaoks olnud üks [tähtis] asi, mida me oleme alati öelnud: nulleelarve, mis Eesti 200 idee järgi praegusel hetkel on kolmes ministeeriumis ellu viidud, ongi see, mille puhul küsitakse [iga tegevuse kohta], miks me seda teeme. Need kolm ministeeriumi on väga kenasti näidanud, et võib-olla see küsimus ongi olnud väga mõistuspärane. Võib-olla me teeme paljusid asju lihtsalt harjumusest ja me isegi ei taipa küsida, mispärast me seda teeme. Okei, nendes ministeeriumides on toimunud kärped, aga ausalt öeldes on ka küsitud, miks me seda teeme. See tähendab seda, et nii mõnedki teenused või tegevused, mis praegu seal riigieelarves võiksid olla, on jäänud tegemata. Ma arvan, et ministeeriumid peaksid rohkem selle kohta küsima. Ja ma arvan, et kui see nulleelarve jõuab ka järgmistesse ministeeriumidesse, siis võib see olla üks väljapääs just nimelt sellesama rahanduse kordategemise mõttes. Ehk siis ära jätta tegevusi, millega riik võib-olla ei peaks tegelema, millega ta on harjunud tegelema, aga ei peaks. Siit on väga kohane jõudagi just nimelt kärpimiseni. Eesti 200 on alati öelnud: kärpimine – hea, rohkem kärpimine – veel parem. Sel aastal on ministeeriumid leidnud üle 120 miljoni [euro jagu] kärpekohti. Aga ma arvan, et seal silmapiiril on veel võimalusi. Ehk kui sulle ministrina tundub, et sa oled jõudnud sinna silmapiirile, kus asub … Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit juurde.

… kärpimise serv, siis tasub kindlasti sealt edasi marssida. Aga seesama küsimus "Miks?" võib-olla annab meile vastuse, miks me täna esimesel lugemisel hääletasime julgeolekumaksu poolt. Mitte sellepärast, et Eesti riigil oleks hirmsasti tarvis osta relvi või mingit laskemoona, vaid sellepärast, et põhimõtteliselt on muutunud Eesti kaitsedoktriin. Ja see tähendab seda, et me ei lähe meie idaohule vastu mitte niimoodi, et nemad tuleksid siit üle piiri, vaid meie läheme sealt üle piiri. See on väga oluline muutus kogu kaitsedoktriinis. Ja see on see, mille pärast me peame ostma teistmoodi relvi, teistmoodi relvastust, seega ka investeerima sellesama 1,6 miljardit Eesti kaitsesse. See omakorda viib jälle mõtteni, mismoodi siis majanduse tasakaalupunkt leida. Ma arvan, et on väga olulised kaks asja, mis praeguses eelarves on olemas. Esiteks, Eesti peab arendama oma kaitsetööstust ja meil on olemas kaitsetööstuse toetamiseks omad fondid ja meetmed. Teine asi, mis minu arvates on selles eelarves väga oluline, on 160 miljonit eurot, mis läheb suurinvesteeringute toetuseks. Lõppude lõpuks majandus on ettevõtjate teha, mitte meie teha siin saalis. Meie peame lihtsalt looma need võimalused. Ja ma arvan, et selles eelarves on need võimalused loodud. Tulen tagasi tasakaalupunkti juurde. Kas see eelarve vastab sellele, et see tasakaalupunkt julgeoleku, majanduse, hakkama saamise ja ka rahanduse kordategemise ning kärpimise koha pealt on õiges kohas? Eesti 200 on siiralt veendunud, et me oleme sellele väga lähedal. Me oleme just nimelt selles tasakaalupunktis, kus selle eelarvega on võimalik minna edasi järgmisel aastal, saavutada majanduskasv, saavutada julgeolek, olla kindlad, et inimesed saavad endaga hakkama, ning jõuda ka sinnani, kus riigi kulud vähenevad – just nimelt bürokraatias, just nimelt seal, kus king nii ettevõtjaid kui ka inimesi kõige rohkem pigistab. Seega, Eesti 200 pooldab seda eelarvet ja hääletab selle poolt. Soovitan palavalt ka kõigil teistel seda teha. Aitäh teile!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun!

(Saalist öeldakse midagi.) Ma olen konstruktiivselt kriitiline alati. Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud rahandusminister, kui ta peaks distantsilt seda arutelu jälgima! Vaatasin selle riigieelarve seni kestnud kirglikku arutelu. Eks see näitab ka, et Eesti riigi käekäik, inimeste heaolu hoidmine ja julgeoleku kindlustamine lähevad ühtviisi korda nii koalitsiooni‑ kui opositsioonisaadikutele. Tõsi, arusaam õigetest valikutest ja võib-olla ka mõistlikest lahendustest mõnevõrra erineb, aga see on ka tavapärane. Ilmselt oleme sama meelt, et meie riigi ees seisavad tõsised väljakutsed nii majanduses, sotsiaalvaldkonnas kui ka julgeoleku vaates. Kahtlemata tuleb nende [probleemide] lahendamise kõrval tegeleda riigi tulude ja kulude tasakaalu parandamisega. Laenu saab ja tuleb investeeringuteks targasti kasutada, kuid sellega ei saa pikemas plaanis katta jooksvaid kulusid. Järgmise aasta riigieelarve tulude kogumaht on teatavasti 17,7 miljardit eurot, kulude maht ulatub 18,2 miljardini ja sellele lisanduvad investeeringud 0,9 miljardi euro ulatuses. Tegelikult see tähendab, et kokkuvõttes on riigieelarve puudujääk circa 1,35 miljardit eurot ehk 3% SKP-st. Ja nagu me teame, majanduskasvu taastumine aitab ainult osa sellest puudujäägist tasandada. Seega tuleb meil ausalt tunnistada, et vajame tegelikult pikemas vaates ka lisatulusid, kuna sellises mahus kärbete tegemine pole ei realistlik ega ka mõistlik. Riigirahanduse puhul on kaitsekulude kõrval palju räägitud just sotsiaalvaldkonna kasvavast eelarvest. Mitmed poliitikud ja ka arvamusliidrid meedias näevad just seal kokkuhoiukohti. Sotsiaaldemokraadid on selgel seisukohal, et Eesti sotsiaal‑ ja tervishoiusüsteemist ei ole võimalik kärpida. Vastupidi, need valdkonnad vajavad lisaraha. Eesti panustab mõlemasse neist märkimisväärselt vähem kui enamik Euroopa Liidu riike. Seetõttu oleme ka koalitsioonilepingus sõnastanud, et lepime kokku jätkusuutliku tervishoiu rahastusmudelis. Austatud kolleegid! Meie ühiskonna kõige haavatavamad grupid – pensionärid, tervisemuredega inimesed ja lastega pered – ei ole kärpekoht. Eelmisel nädalal kirjutas Sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku [poliitika] juht Kati Nõlvak asjaliku artikli Eesti sotsiaalse kaitse näitajatest, tuginedes Euroopa Komisjoni analüüsile ja meie enda andmetele. Ta tõi välja, et oleme vanemaealiste suhtelise vaesuse ja tõrjutuse määra poolest Euroopa Liidus viimasel kohal. Seega on nii pensionide adekvaatsuse hoidmine, indekseerimine kui ka kogumine võtmetähtsusega. Eesti sotsiaalsüsteem on viidatud analüüsi järgi seitsme riigi seas, kelle sotsiaalse kaitse näitajad on nii-öelda punases ehk keskmisest tunduvalt halvemas seisus. Kõige haavatavamas olukorras on vanemaealised ja üksikvanemaga pered. Seetõttu ma kutsun üles lõpetama retoorilised rünnakud ja seisukohavõtud eakate ja laiemalt sotsiaalvaldkonna pihta. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kogukulu võib esmapilgul tunduda suur, kuid ühe inimese kohta on nii meie pensionid, sotsiaaltoetused kui ka tervishoiukulud tegelikult väga väikesed. Seega ei ole jutt pensionide külmutamise vajadusest või kärbetest tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas adekvaatne. Eesti pensionid on Euroopa Liidu riikide arvestuses niigi väikesed ning praegustel vanaduspensionäridel pole olnud võimalust teise või kolmanda samba abil lisaraha koguda. Samal ajal on kiire hinnatõus pannud just pensionärid veelgi keerulisemasse olukorda, sest valdava osa nende sissetulekust moodustavad sundkulutused toidule, eluasemele ja kahjuks tihti ka ravimitele. Pensionide indekseerimine on pikaajaline kokkulepe, et kompenseerida eakatele elukalliduse kasvu. See on meie ühine vastutus vanema põlvkonna ees, kes on aastakümnete jooksul Eesti riiki üles ehitanud. Pensionide indekseerimisest taganemine lööks valusalt nii riigi usaldusväärsust kui ka pensionäride toimetulekut. Sotsiaaldemokraadid ei toeta pensionide kärpimist ega külmutamist. Pean väga oluliseks, et saavutasime koalitsioonis kokkuleppe, et iga-aastane pensionitõus on tagatud ka 2025. aasta riigieelarves ja järgmistel aastatel. Palun kaks minutit lisaaega.

Kaks minutit lisaks.

Head saadikud! Eesti maksukoormus tõuseb 2025. aastal 35,8%‑ni SKP-st, mis on 0,7% võrra kõrgem kui eelmisel aastal. Edasine maksukoormuse kasv saab tulla ja peab tulema eeskätt jõukama ühiskonnaosa arvelt. Maksukoormust on mõistlik tõsta 10–20%‑le ühiskonnast, kelle sissetulek ja majanduslik heaolu võimaldab senisest enam panustada ilma toimetulekus kaotamata. See ei ole kellegi karistamine, see ei ole kuidagimoodi jõukuse [vaesusega] vastandamine. See on inimlik arusaam, et kõrgemalt on võimalik maksustada neid inimesi ja ettevõtteid, kellel on suurem võime panustada. Õiglane maksusüsteem, mille järgi jõukamad annavad suurema panuse riigi toimimisse, aitab elavdada majanduskasvu ning tugevdada ühiskonna sidusust, vähendades sissetulekute ebavõrdsust. Eesti inimesed väärivad elu põhjamaises heaoluriigis, kus iga inimene tunneb, et riik seisab tema eest. Eriti oluline on see mitme samaaegse kriisi ajal, kui meie inimeste toimetulekut ja kindlustunnet on räsinud nii kiire hinnatõus, majanduslangus kui ka Venemaa sõda Ukrainas. 2025. aasta riigieelarve sisaldab mitmeid kärpeid, mis paljudele meist ei meeldi. Igaüks näeb rahalisi prioriteete ja maksumuudatusi mõnevõrra erinevalt. Mina endise sotsiaal‑ ja terviseministrina olen eeskätt mures nende valdkondade pärast. Aga loomulikult, laiapindne riigikaitse on meie kõigi ühine väljakutse. See riigieelarve on poliitiline kompromiss nagu kõik riigieelarved enne ja pärast seda. Kindlasti läheb see siin Riigikogus menetluse käigus veelgi paremaks. Seekordne riigieelarve toob laiapindse julgeolekumaksu, mis on kindlasti samm õiges suunas ja mõnes mõttes vältimatult vajalik, nagu mitmed kolleegid enne on öelnud. Ma väga loodan, et järgmine samm tuleb lähiaastatel ja see on astmeline tulumaks. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! No see maksutõusude eelarve viib Eesti majanduse veelgi tormisematele vetele. Samal ajal kuulsime siit puldist rääkimas rahandusministrit, kes peaks justkui olema laevakapten, aga kes ei lase end mitte millestki häirida, kuigi olud lähevad majanduses järjest halvemaks, ega kuula ta ka kellegi hoiatusi. Küsijad on rumalad, ebapädevad. Ei pea olema Igor Mang, et ennustada: sellise ülbe juhtimisega jõuab Eesti riigilaev varem või hiljem karidele. Reformierakonna valitsused on kõik järjest läbi kukkunud. Me oleme seda näinud nüüd juba kolm aastat. Kogu selle maksuralliga on tekitatud totaalne ebakindlus ettevõtjates. See on kahjustanud Eesti kui investeeringute sihtpunkti usaldusväärsust ja kogu riigi majandust laiemalt. Lisaks kodumaistele väikestele ja keskmistele ettevõtetele on Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 löönud jalad alt kõige nõrgematel ühiskonnagruppidel – võtate suurperedelt, võtate lastelt, võtate pensionäridelt, võtate puuetega inimestelt, kahjustate Eesti inimeste ostujõudu, toimetulekut. Aga samal ajal kohtleb valitsus suurpanku, välismaist suurkapitali siidkinnastes. Sellest ei soovita midagi kuulda. Pankade erakorralise kasumimaksu näol lasite käest võimaluse tuua eelarvesse juurde sadu miljoneid eurosid. Nüüd võtate seda raha käibemaksuga toidult, elektrilt, kütuselt ja teistelt esmatarbekaupadelt ja kodustelt emadelt. Kus on siin õiglane riigivalitsemine? Üleüldise tarbijate kindlustunde on Reformierakond tüürinud Euroopas viimaste sekka, kuigi asjaosalised ise kangelt eitavad, et nende tegevusel majandusele üldse mingit mõju on. Nagu rahandusminister korduvalt väitis, valitsus ei saa ju majanduskeskkonda suunata. Ei saa suunata! Aga mille eest te siis palka võtate, kulla riigirahanduse ja majanduse juhid, kui midagi ei sõltu teist ja sellest poliitikast, mida te ellu viite? Samal ajal usub valitsus, et suudab kliimat muuta, aga elektri hinda ei suuda kontrollida. Riik peab olema esiteks õiglane, see peab ka näima õiglane. Otsige maksuraha sealt, kuhu see on kogunenud euribori kasvuga – pankadest –, ja otsige seda välismaistest suurkorporatsioonidest, kes Eestist sadu miljoneid reklaamiraha maksuvabalt välja viivad. Ärge kottige väikeettevõtjaid! Ärge tehke Eesti inimeste elu keerulisemaks! Ärge tootke uut bürokraatiat! Teie praegune poliitika ainult suurendab Eesti inimeste pettumust riigis. Seda ei suuda varjutada ka propagandaudu, mida Stenbocki majas toodetakse. Eesti inimestele jääb üle ainult soovida usku – meenutagem, et riik, see ei ole Reformierakond, riik on palju enamat. Ja küllap see hirmus aeg ka ükskord otsa saab. Igal juhul on kindel, et see eelarve viib Eesti majanduse veel keerulisemasse seisu, kui see juba on, see sisaldab rohkelt arutut raiskamist alates erinevatest ideoloogilistest MTÜ-dest kuni sohu jooksnud Rail Balticuni. Samal ajal vähendatakse eelarve läbipaistvust, korruptsiooniriskid suurenevad, aga korruptsiooni vältimiseks ja korruptsiooniga võitlemiseks lisavahendeid ette ei nähta. Kõik see vähendab nii kodanike kui ka investorite usaldust Eesti riigi ja Eesti majanduse vastu ning tõstab hindu, teeb elu keerulisemaks. Mitte kuidagi ei saa toetada sellist tegevust, seega annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle maksutõusude eelarve tagasilükkamise ettepaneku. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Head kolleegid! Korras riigirahandus annab kindluse kasvuks. Suuri laevu pööratakse aeglaselt, veelgi enam, kui pöörate liiga kiiresti, pöördub kummuli. Korras riigirahandus ei tähenda ilmtingimata, et eelarvepositsioon on nullis või ülejäägis. Korras riigirahandus tähendab seda, et me teame, kuhu raha kulub, ning suudame rahastamisotsuseid teha ja neid ellu viia. Korras riigirahandus tähendab, et me täidame eelarve baasseadusega endale seatud ja Euroopa Liidus kokku lepitud reegleid. Korras riigirahandus tähendab, et me suudame laene teenindada, siis me oleme usaldusväärne partner teistele riikidele, ettevõtetele ja kodanikele. Korras riigirahandus tähendab ka seda, et me teame, mis seisus on majandus, millal reserve koguda ja millal kulutada. Aastatel 2018 ja 2019 oli riigirahanduses hea aeg, siis oleks pidanud hoidma reserve, aga toonane valitsus kulutas. See oli viga. Järgnenud kriiside tõttu – energiakriis, COVID-kriis ja tuhande kilomeetri kaugusel alanud sõda – oli vaja uusi kulumeetmeid, milleks meil ei olnud [raha] võtta reservidest. Eelarvepositsioon tuli lasta suuremasse defitsiiti, kui me oleksime tahtnud. Väärib rõhutamist, et nii 2022. kui ka 2023. aasta eelarve positsioon mahtus Euroopa Liidu taaskehtestatud piiride sisse. Selles mõttes oli ja on riigirahandus korras. Alates 2024. aastast võttis valitsuskoalitsioon eesmärgiks eelarvedefitsiidi vähendamise. Käesoleva aasta eelarve tulud kasvavad kiiremini kui kulud, nagu me kavandame arutusel oleva eelarvega ka järgmiseks aastaks. Ometi õhutab 2025. aasta eelarve majanduskasvu mitmel moel. Nõustuda ei saa opositsiooni põhilise kriitikaga, et maksutõusud lämmatavad majanduskasvu. Tõsi, makse kogutakse majandusest 1 miljardi võrra rohkem kui sel aastal. Seevastu plaanitakse majandust ergutavaid välistoetusi kasutusele võtta mahus 1,7 miljardit ning majandust ergutava toimega on ka eelarvekulude katteks võetav laen summas 0,7 miljardit. Riigi antavate toetuste ja laenuga majandusse lisanduv raha on 2,5 korda suurem kui maksudega väljakorjatav. Majandus saab areneda välistoetuste mõjul. Eesti ettevõtete ekspordivõimet toetab endiselt võrreldes põhiliste sihtturgudega palju madalam maksukoormus ning lihtne ühetaoline maksusüsteem. Konkurentsivõime ja majanduse kasv on selle valitsuse prioriteet, mis peegeldub ka eelarves. Moodustatakse 160 miljoni euro suurune meede strateegiliste suurprojektide ellukutsumiseks; luuakse eeldusi suures mahus taastuvenergia turule tulemiseks; riigikaitse vajaduste täitmiseks kasvatatakse omamaist kaitsetööstust 100 miljoni euro mahus. Kahaneva tööealiste inimeste arvuga riik peab panustama olemasolevate inimeste töökäte tootlikkuse kasvu, mistõttu nähakse ette raha teadus- ja arendustegevuseks. Sarnaselt sellel ja järgmisel aastal püsivad eelarves kõrgel tasemel kaitsekulud. Kaitsekulude osakaalult oleme NATO riikide hulgas esikolmikus, Poola järel ja USA ees. Me oleme NATO piiririik, ka kogu Eesti rahvamajanduse kogutoodangust ei piisa meie agressiivsest naabrist üleoleku saavutamiseks. Me loodame, eeldame ja arvestame, et kaitsekulusid kasvatavad ka meie liitlased NATO-s. Riigi julgeolek on tähtis kõigile. Julgeolekukulude katteks tuleb koguda makse kõigilt. Seniks, kuni laekuvad maksud, on mõistlik osta relvi ja laskemoona laenu eest, viivitamata, lastes eelarve selle võrra defitsiiti, ning seda laenu hiljem kogunenud maksudest tagasi makstes. Ma usun, et avalikkus mõistab, tunnustab … Palun lisaaega.

Jah. Kolm minutit lisaks.

… ja peab õigeks valitsuse eelarve- ja riigikaitsepoliitikat koosmõjus. Sarnaselt sellel ja järgmisel aastal kasvavad sotsiaalkulud. Tänavu aprillist tõusis keskmine pension 10%, järgmistel aastatel kasvab pension tõenäoliselt 5% igal aastal ning 2028. aastaks prognoositakse esimesest sambast makstava keskmise pensioni suuruseks 937 eurot. Öeldakse, et pensionärid on Reformierakonnale tähtsad, seetõttu pensionid kasvavad. Tõsi, pensionärid on Reformierakonnale tähtsad. Me tahame, et meie kõigi vanemad oleksid meiega kaua ja elaksid hästi. Ainult esimesest pensionisambast pensioni saavad inimesed elavad aga suhtelise vaesuse piiril. Pea pooled pensionärid elavad suhtelises vaesuses ja neist, kes elavad üksi, elab suhtelises vaesuses 80%. Reformierakond ei lase pensionäridel langeda sügavamasse vaesusesse. Seetõttu ei loobuta pensionide indekseerimisest. Teise pensionisamba lammutamine oli küüniline viga, enamik toonaseid sambalammutajaid jättis enda sambad alles. Tulevased pensionärid peavad silmas pidama, et riik suudab pensionäridele esimese sambaga tagada leiva, aga või ja sink tulevad leivale teisest ja kolmandast sambast. Riigieelarve üldisest kulu kasvust – see on 3,5% – kiiremini kasvavad veel edasiantavad tulud valdavalt kohalikele omavalitsustele, Tervisekassale ja Töötukassale. Need ülekanded on kõige suuremas osas seotud kasvanud palkadelt kinni peetud ja makstud maksudega. Sellel ja järgmisel aastal elanike ostujõud kasvab. 2025. aasta eelarve kulude kasvutempo on väikseim pärast finantskriisi. Kui arvata välja riigikaitsekulude kasv ja sotsiaalkulude kasv, kasvavad ülejäänud riigieelarve kulud vaid 1,9% ning sealjuures vähenevad tööjõu- ja majanduskulud. Järgmise aasta nominaalseks majanduskasvuks planeeritakse 6,4%. Ja niimoodi hakkabki riigieelarve defitsiit tasapisi vähenema. Riigieelarve positsioon liigub õiges suunas, nagu me tahame, kindlalt ja juba teist aastat järjest. Suur tänu!

Suur aitäh! Hea kolleeg Henn Põlluaas, ma olen seisukohal, et kuivõrd esimesel lugemisel saavad osaleda läbirääkimistel üksnes fraktsioonid, on ka vastusõnavõtu võimalus fraktsioonidel. Aga … (Saalist öeldakse midagi.) Kuulake lõpuni. Ma jään oma seisukoha juurde. Aga kuivõrd üks minu kolleegidest täna võimaldas vastusõnavõttu ka sarnastel läbirääkimistel kolleegile, kes ei ole fraktsiooni liige, ja kuivõrd te olete nii kaua oodanud, siis teil on õigus vasturepliigiks. Palun!

Aitäh! Niivõrd halba ja läbipaistmatut eelarvet ei ole siia Riigikokku varem toodud. Ja kahjuks rahandusminister Ligilt me ka eriti palju midagi sisukat ei kuulnud. See-eest kuulsime, kui tark ja kõrgelt haritud ta on ja kui rumalad, tänitavad ja valetavad on küsijad. No lihtsalt piinlik! Tegemist on eelarvega, mida võib iseloomustada viie sõnaga: "Peale meid tulgu või veeuputus". Kärped on naeruväärsed ja tehakse täiesti valedes kohtades: võetakse peredelt, võetakse lastelt, võetakse pensionäridelt, võetakse arstiabi kättesaadavuselt ja nii edasi ja nii edasi. Igalt poolt, kus seda teha ei tohiks. Pealegi on eelarve rajatud täiesti ekslikule majandusprognoosile, justkui olukord paraneks. Seda räägitakse meil juba mitmeid aastaid, aga tegelikult läheb halvemaks. Maksutõusud vaid vaesustavad meie inimesi, ajavad ettevõtted pankrotti ja riigikassasse laekub, nagu oleme juba näinud, oluliselt vähem, kui prognoositakse. See on liivale ehitatud ja selle tagajärjed on katastroofilised Eesti rahvale. See eelarve vaid suurendab majanduslangust. Tõepoolest, siin nimetati seda küll maksutõusu ja majanduslanguse eelarveks, ja seda see on. Ja mis kõige kummastavam: rahandusministri enda suust tuli välja, et tema ei teagi sellist sõna nagu "majanduslangus", olevat vaid negatiivne majandustõus on. Aga see on väga iseloomulik sellele, kuidas kõike püütakse pea peale pöörata. Ja tõepoolest, Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide Erakonna saadikud, kes siin on …

Aitäh, hea kolleeg, teie aeg on otsas!

… ei toeta seda eelnõu.

Sulgen läbirääkimised. Ja luban endale väikse repliigi. Hea kolleeg, tegelikkuses on vastusõnavõtu mõte ikkagi see, et kui on kasutatud teie nime või seisukohti, siis te saate oma vastuseisukohti esitada. Teie kasutasite seda 99% ulatuses sõnavõtuks, milleks tegelikult fraktsiooni mittekuuluvatel isikutel [võimalust] ei ole. See on lihtsalt minu märkus. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 513 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt samasisuline ettepanek: eelnõu 513 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame neid ettepanekuid hääletama. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni samasisulise ettepaneku: Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 56 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 513 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15. Aitäh teile!