Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Meenutan, et riigieelarve seadus ei sätesta mitte järgmise aasta kulusid, vaid riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja raha kasutamise tingimused ja korra ning eelarve koostamise alused. See eelnõu muudab neid reegleid sedapidi, et parandatakse riigieelarve läbipaistvust alates 2025. aasta eelarvest ning Euroopa Liidu uues fiskaalreeglistikus tühistatakse ebavajaliku [dokumendi,] stabiilsusprogrammi nõue. Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, varem esitati see riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus nii Riigikogu kui ka avalikkuse jaoks. Seadusest kaotatakse nõue, et valitsus koostaks igal aastal stabiilsusprogrammi, kuna see nõue on Euroopa Liidu majandusjuhtimise reformi käigus muudetud määrusest kaotatud. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

See oli päris kiire ettekanne. Te lubate, et tänu sellele eelnõule muutub riigieelarve läbipaistvaks. Seletuskirjas on välja toodud, et see peaks kehtima juba selle aasta eelarve suhtes, aga see eelnõu seda ju ei taga. Nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör on seda eelnõu väga palju kritiseerinud ja öelnud, et see on jätkuvalt põhiseadusega vastuolus. See muudatus ei taga seda, et kõik kulu‑ ja tuluread oleksid ükshaaval välja toodud. Sellel põhjusel on Keskerakonna fraktsioon esitanud alternatiivse eelnõu, kus oleksid kõik need kuluread välja toodud kuni 500 000 euro ulatuses. Kahjuks ei ole rahanduskomisjoni esimees millegipärast siiamaani soovinud seda päevakorda panna. Aga eile me lugesime uudist, et rahanduskomisjonis ei ole isegi tabelit ega ülevaadet sellest, kuidas on sel aastal jaotatud [raha] näiteks erinevate osaühingute ja mittetulundusühingute toetamiseks. Kas teie hinnangul on see eelarve läbipaistev?

Aitäh!

Kuidas te suhtute sellesse, et teie ei näe neid kuluridasid, kuhu suunatakse osaühingute ja mittetulundusühingute toetamise raha?

Aitäh! Kõigepealt, ma suhtun väga halvasti sellisesse küsimise viisi, kui kõigepealt pannakse vastajale sõnad suhu ja siis hakatakse tänitama. Ma rääkisin läbipaistvuse suurendamisest ja 2025. aastast, mitte 2024. aastast. See, mida te siin uudisena tsiteerisite, oli valeuudis. Riigikontroll on andnud meile soovitusi selle järelevalvepildi kohta ja me oleme selle järgi käitunud. Kõiki toetusesaajaid ei saagi kirjutada riigieelarvesse, kuna nad on osaliselt teadmata. Neid toetusi saadakse taotlusvoorudes.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Palun täpsustage, kas see seadus[eelnõu] 511, mida me praegu menetleme, hakkab toimima juba sellest aastast 2025. aasta kohta või ikkagi 2026. aasta kohta. Teiseks, lugesin tänast uudist, kus proua Akkermann, rahanduskomisjoni esimees, nendib, et eelarve seletuskiri on tõepoolest pikk ja sellise üldistus[tasemega], et kõigist kuluridadest ei saa aru ja ei olegi võimalik aru saada. Ja sellise detailsusega, sellisel viisil peab siis Riigikogu seda eelarvet menetlema ja vastu võtma! Kas see seadus muudab seda olukorda, mida Annely Akkermann oma intervjuus just kirjeldas?

Aitäh! Ma ei ole jõudnud Annely intervjuud lugeda, aga vastus teie küsimusele on, et tuleva aasta eelarve on see, mis on selle seadusemuudatuse järgi koostatud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Tõepoolest, minu kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart juba mainis, et meie fraktsioon on andnud menetlusse seaduseelnõu, et muuta riigieelarve läbipaistvamaks ja selgemaks. Tsiteerin: "Riigieelarve seadust tuleb muuta selliselt, et tagada täielik üleminek kulupõhisele eelarvele, kus oleksid välja toodud riigi kõik tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ning asutuste kaupa." Meie arvates peab riigieelarve täpsusaste olema 500 000 eurot ehk kõikidele seda piirmäära ületavatele kuluridadele tuleb lisada selgitus, et oleks aru saada, kuidas raha täpselt kasutatakse ning mille jaoks on see mõeldud. Kulupõhine eelarvestamine on näiteks Soomes, Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias ja Kanadas ning nende riikide eeskuju võiks järgida ka Eesti. Mida te arvate sellest, kas võiks nende eeskuju järgida ka Eestis?

Ma arvan, et me loeme praegu ühte teist eelnõu. Jääme selle juurde. Aga see, mida teie mainite, kõlab väga rumalalt, sest seadusepildis nii täpseid kulusid ette kirjutades me saame hulga hullusärke, kui põhitegevus käib selle ümber, kuidas hästi täpselt tabada seda ümmargust numbrit, mis sinna on kirjutatud. Ei, seadusepilt ei tohi olla liiga detailne.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma üritan küsida hästi optimistlikult, et sündimus [minu küsimuse tõttu] järsult ei langeks. Suurepärane ettekanne rahandusministri poolt, väga hea! Aga mul on küsimus kahe vastuse kohta. Üks oli heale kolleegile Anastassiale, kui te ütlesite, et see eelnõu ei reguleeri selle aasta eelarvet. Seletuskiri väidab otse vastupidist. Hea kolleeg Lauri esitas sama küsimuse, aga ta sai vastupidise vastuse, et see ikkagi kehtib selle aasta eelarve kohta. Kuidas siis olukord on, kas juba selle aasta eelarve muutub oluliselt läbipaistvamaks või me peame aasta aega ootama?

Aitäh! Ma vastasin sellele küsimusele. See reguleerib järgmise aasta eelarvet.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Austatud minister! Selle eelnõu idee on ju väga hea. Aga äkki võiks seal teha nii, et seal ei oleks "võib", vaid oleks kohustus lahti kirjutada? Me vaatame praegu 2025. aasta riigieelarvet ja ma näen seal ridu, mida ministrid ei ole nõus avalikustama. Seal on investeeringud, mida sotsiaaldemokraatide kaks ministeeriumi ei avalikusta, siis on meil valitsuse reserv ja me teame, et reservi on kantud poliitilised katuserahad. Kuidas me seda avalikustamist suudaks teha? Täna andsin ma üle eelnõu, kus on väga konkreetselt kirjas, et sellised read peavad olema lahti kirjutatud, siis ei teki vaidlust, kas on katuseraha või ei ole katuseraha, kas on midagi peidetud või ei ole. Kui rahanduskomisjoni liikmed saaksid aru, siis oleks see juba pool võitu, aga kõige olulisem on see, et kõik Riigikogu liikmed, kes hääletavad, saaksid sellest eelnõust aru. Kas sa oled nõus, et seda eelnõu saaks paremaks teha?

Aitäh!

Aitäh! Miski pole täiuslik, aga ma täpselt küll ei saa aru, mis teie soovitus on. Ja ma ei tea, mis eelnõu te ise olete esitanud. Võib‑olla see ongi suurepärane.

Rain Epler, palun!

Härra istungi juhataja! Härra minister! Jah, see muudatus on selline, kus öeldakse "võib". Ma märkasin, et ka Riigikontroll juhtis tähelepanu samale asjale, mis mindki kulmu kergitama pani. Te ütlete, et järgmise aasta riigieelarve juba lähtub sellest seadusemuudatusest, kuid kuna kulusid võib lahti kirjutada, aga ei pea kirjutama, siis ükskõik kuidas järgmise aasta riigieelarves on, ikkagi saab öelda, et see lähtub seadusest. Aga ma küsin hoopis nende punktide kohta, kus öeldakse, et ministril on eelarveaasta jooksul võimalus, kui kogukulu ei muutu, kulusid omavahel ringi tõsta ja sealhulgas, eks ole, on nii muud toetused kui ka muud kulud. Põhimõtteliselt antakse ministrile päris jõuline õigus kulusid aasta sees ringi mängida, ilma et Riigikogu sellest teada saaks. Miks see peaks nii olema?

Ma ei tea, mida te mõtlete jõulise võimaluse all. Aga kui te tahate näpuharjutust, siis ostke endale tuhande lahtriga rahakott ja pange lahtritele sildid peale: "Piim", "Või", "Bussipilet" ja nii edasi. Siis vaadake, kuidas see majandamine teil välja kukub. Aastaks fikseerige oma perekonna kulud detailselt ära ja proovige. Ma arvan, et rohkem te siis ei küsiks riigieelarve kohta selliseid küsimusi. Aga ma tuletan meelde, et EKREIKE valitsus ja teie rahandusministri nõunikuna olete vastutav selle esimese tegevuspõhise eelarve eest. See ei ole mingisugune minu isiklik algatus ega plaan. See oli teie valitsus, kes selle esitas. Seda meetodit ei ole ära muudetud ja sellel on loomulikult ka põhjused. Mõlemal vormil on plussid ja miinused. Praegu on valitud selline vorm.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma nüüd järjest kuulan, kuidas te opositsioonisaadikutele vastate nende küsimuste peale, et nad on rumalad ja tänitavad ja ei saa asjast aru ja ei peaks selliseid küsimusi küsima. See paneb mind mõtlema, kas teie hinnangul on siis samamoodi rumalad ja tänitavad ka õiguskantsler ja riigikontrolör, kes mõlemad on osutanud tõsistele puudustele seonduvalt sellega, kuidas riigieelarve on tehtud. Ma tsiteerin seda, mida õiguskantsler ERR‑i vahendusel on öelnud: "Aga praeguseks on tulnud välja kahjuks tõesti see, et tõenäoliselt see aasta riigieelarve põhiseadusele ei vasta. Sellepärast, et niisuguseid tulu- ja kuluridasid, mida riigikogu saaks muuta, seal ei ole. Või millest oleks võimalik aru saada, kust ja kui palju raha siis tegelikult tuleb ja kuhu see maksumaksja raha siis aasta jooksul kulub." Ja nii edasi. Ehk kas see, mida te siin olete väljendanud opositsioonisaadikute suhtes, laieneb teie hinnangul ka riigikontrolörile ja õiguskantslerile, sest mure, mida meie siin väljendame, on täpselt sama kui see mure, mida nemad on väljendanud?

Ühegi opositsioonisaadiku aadressil ma pole hinnanguid andnud, küll aga küsimise viisi kohta. Tänitavaks nimetasin ma viisi, kui kõigepealt, sissejuhatuseks pannakse vastajale sõnad suhu ja siis tänitatakse. Teie samamoodi, ärge pange mulle sõnu suhu ja ärge tänitage! Aga mis puutub õiguskantslerisse, siis ta on kinnitanud, et järgmise aasta eelarve on põhiseadusega kooskõlas ja viimaste aastate omadest läbipaistvam.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! On natuke selline tunne, et te võib-olla olete täna veidi halvas tujus. Aga oma ettekandes te ei maininud veel ühte olulist asja, mida antud seaduseelnõu hakkab reguleerima. Nimelt, eelnõus on eraldi välja toodud, et igal ministril on võimalik iga hetk eelarves oma valdkonna kuluridade muudatusi teha. Seda saab teha isegi siis, kui mõni Riigikogu liige on teinud mõne muudatusettepaneku, see muudatusettepanek on läbi läinud, seda on hääletatud ja see on eelarves sees. Ministril on võimalik hiljem sellest nii-öelda üle sõita ja seda muuta. Seda soovitakse selle eelnõuga eraldi reguleerida. Mida see tähendab? See tähendab seda, et soovitakse liikuda sinna, kus kogu otsustusõigus liiguks täitevvõimule, liiguks ministrile, ja see tähendab, et Riigikogu roll eelarve menetlemisel aina väheneks.

Aitäh! Tegelikult on vastupidi. See suurendab Riigikogu liikme rolli. See võimaldab teha täpseid kuluridade muudatusi ja väljendada oma soovi, aga see ei tee seadusandjast asutuse juhti ega täitevvõimu esindajat. Põhiseaduse järgi on riigieelarve täitevvõimu esitatav instrument, Riigikogu ei saa eelarvet esitada. Kindlasti ei saa seadusandja oma muudatustega minna sellisele detailsusastmele, et see paralüseeriks riigi tööd. Siin on olnud näiteid läbipaistvuse teemal, kuidas hirmsalt nurisetakse, et näed, me ei saagi teada asutuse küttekulusid. Aga kujutage ette Riigikogu liiget, kes läheb siis seda küttekulu muutma, teadmata, kui palju seal tegelikult vaja on, vaid teeb seda lihtsalt lambist, nagu on Riigikogus tihti kombeks. Selle asutuse juht peab siis inimesed külma kätte jätma. Tegelikult käib see niipidi, et kui seadusandjalt tuleb selline soov, siis on asutuse juhil õigus teha teistsuguseid valikuid ja ministril [on õigus] need kinnitada. Kui eelarvet on vähendatud, siis ta võib kokku hoida näiteks palkade arvel, töötajate [arvu] arvel või kuidagi nii, aga ta ei pea jätma töötajaid külma kätte. See on väga põhimõtteline, võimude lahususe küsimus. Riigikogus ei ole sellist süvenemisastet ega ole tal ka sellist missiooni, et ta peaks hakkama üksikuid asutusi juhtima ja neile nende kulusid ette kirjutama. Nii et sellepärast on see üldistusaste seadusepildis suurem. Aga võimalus oma tahet näidata on Riigikogu liikmetel nüüd palju suurem, kui oli seni. Seda tänu sellele lisale.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Tõepoolest, soov teha eelarvet läbipaistvamaks on väga hea, kindlasti muutub Eesti elu selle tõttu paremaks, veelgi paremaks tänasega võrreldes. Aga mul on küsimus selle detailsuse kohta. Eile käis rahanduskomisjonis regionaalminister, kes tutvustas ühistranspordi eelarvet. Umbes 10 miljonit läheb ühistranspordi dotatsiooniks, seal sees on nii ühistransport kui ka taristu. Ta ütles, et ta kärbib 6 miljonit, ehk 6 miljonit on see eelarve väiksem kui sel aastal. Aga valitsuses on tehtud kokkulepe, et lisatakse nelja aasta peale veel 30 miljonit, mida eelarves ei ole kajastatud. Kuidas sinu arvates võiks Riigikogu liige seda tahet teostada ja eelarve [kujundamises] kaasa rääkida, kui see pilt, mida eelarve sisaldab, ei vasta reaalsele olukorrale?

Aitäh! Eelarvepilt vastab reaalsele olukorrale. Aga ma ei oska seda reaalset olukorda, mis teil eile komisjonis oli, silme ette manada. Nii et väga raske oli seda küsimust jälgida ja näha selles mõtet. Ei, eelarve vastab tegelikkusele ja ka põhiseadusele.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Nimetasite Vadim Belobrovtsevi küsimust rumalaks. Sama hästi võib ju öelda, et ka teie vastused on rumalad. Ma arvan, et see diskussioon väga kaugele ei vii, see viib selleni, et inimestel kaob usaldus nii valitsuse kui ka Riigikogu vastu. Ma toon teile lihtsalt näiteks tänased uudised statistika ja uuringute kohta. Näiteks, usaldus Riigikogu vastu on langenud 27% peale ja usaldus valitsuse vastu 31% peale. Ma kindlasti kutsun teid üles jääma viisakaks, et taastada inimeste usaldus. See on üks punkt. Ja teine pool. Palun veel kord, seletage ära see, mis puudutab seda seaduseelnõu, mis siis konkreetselt eelarve vaates läheb paremaks, läbipaistvamaks, arusaadavamaks. Ma kindlasti ei saa nõustuda teie väitega, nagu Riigikogu liige teeks lambist mingi muudatuse. See ei ole ka [õige] lähenemine.

Vaadake, lugupeetud keskerakondlased, ka naeratava näo ja rahuliku stiiliga saab olla ebaviisakas. Teie seda olete olnud. Ma ei ole nimetanud ühtegi Riigikogu liiget tänitajaks ega isegi mitte küsimusi rumalaks. Ma ütlen, et selline seadusandlik algatus, et pudistatakse eelarve detailideks, nii et selle haldamisel ei saa täitevvõim pärast midagi mõistlikku teha, sest liiga detailselt on kulud ette kirjutatud ja paindlikkust raha kasutamisel, rahavoogude juhtimisel ei ole, on rumal. Mina ei toeta seda. Ma ütlesin eelnõu kohta rumal. Jaa, ma ütlesin seda eelnõu kohta. Ma ütlesin seda eelnõu kohta. Ma ikka tegelikult tean, mida ma siin räägin. Vaadake stenogrammist järele.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Saatan, nagu me kõik teame, on detailides, nagu me ka eelmise küsimuse ja vastuse puhul siin võisime kogeda. Mu küsimus puudutabki neidsamu detaile. Nimelt, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann täna hommikul "Terevisioonis" ütles, et rahvasaadikud ei peagi riigieelarvest aru saama, just nimelt nendest detailidest ei pea aru saama. Minu küsimus – ja ärge palun hakake andma hinnangut sellele, kas mina saan neist aru või ei saa, see pole teema – ongi nüüd selline: kas te jagate Annely Akkermanni seisukohta, et meile siia heakskiitmiseks, tagasilükkamiseks või muudatuste tegemiseks saadetud dokument peab olema selline, millest me ei saa aru?

Ega saatan ei pea tingimata olemas olema, ei detailides ega tervikus. Nii et küsige kuidagi rahulikumalt. Mina, kordan, Annely Akkermanni intervjuud näinud ei ole ega pea seda kommenteerima. Mis puudutab seadusandja arusaamist eelarvest, siis mul on siin pikk kogemus sellest, et sügav huvi Riigikogu liikmetel terviku suhtes enamasti tegelikult puudub. Üksikuid detaile, jah, menetluse käigus heal juhul püütakse. Aga ka nende detailide kohta on võimalik saada vastust, kui küsida õigel ajal menetluse käigus. Kõige parem koht on selleks, muide, komisjon, ja on ka erinevaid formaate, kuidas detailideni jõuda. Aga debatt suures saalis ei peaks käima üksikute detailide üle, mille Riigikogu liige on parajasti üles otsinud, aga mida vastaja kunagi nii kiiresti üles ei leia, et saaks vastata. Üldiselt ei ole see huvi selle arusaamisejutu juures väga siiras olnud. Ma ei räägi teist, aga Riigikogul ei ole olnud väga siiras see huvi. Me ei peaks rääkima mingisugusest suurest katastroofist, vaid just see huvipuudus on põhjus, miks tegelikult aru ei saada. Teine põhjus on see, et ei tehta vahet ebaolulisel ja olulisel ning keskendutakse millelegi ebaolulisele. See takistab tervikpildi saamist. See on minu kogemus eelarvete menetlustest siin Riigikogus. Ma ei tea, mida Annely Akkermann ütles, aga ju ta sellist asja tegelikult silmas pidas.

Andrei Korobeinik, kas midagi istungi läbiviimise [kohta]?

Mul on küsimus istungi juhatajale. Ma olen siin saalis olnud algusest peale. Hea minister nimetas hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi küsimust rumalaks ja siis viie minuti pärast ütles, et ta ei ole seda rääkinud, et ühtegi küsimust ta rumalaks ei ole nimetanud. Mul on küsimus: kuidas me saame kvaliteetset parlamentaarset debatti pidada, kui minister tegelikult jooksvalt muudab enda ütlusi? Mille üle me seda debatti peame: kas selle üle, mida ta ütleb, või selle üle, mida ta mõtleb, et ta ütleb?

No debatt käib ja küsimused käivad antud eelnõu kohta. Ministri vastused jäävad kõik stenogrammi, nii et me saame need ka pärast üle vaadata, kes vastas ja kes kuidas küsis. Selles mõttes saab need panna hiljem konteksti. Aga Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! 2024. aasta eelarvest läks Riigikontrolli andmetel 2,4 miljardit läbipaistmatult vasakule. Siis väristasid kõik pead, et oi-oi-oi, nii ei saa ja nii ei tohi. Ka teie koalitsioonileping ütleb, et riigieelarve peab edaspidi olema läbipaistvam, et koalitsioon töötab selle nimel. Ja mis me nüüd näeme? Täpselt risti vastupidi teete. Loomulikult, no saate isegi aru, et keegi ei taha [muuta] lambist koolide küttekulusid, nagu te siin [väitsite], aga suures plaanis lähevad selle eelarvega asjad ju palju pimedamaks, palju halvemaks. See ei ole ju demokraatliku riigi toimimisega kooskõlas või kuidas? Võib-olla opositsioon ei pea sellest riigieelarvest aru saama, eks ole, sest te olete nii targad ja teie teate ise väga hästi. Aga ka teie enda erakonnakaaslane Aivar Sõerd on märkinud, et kõnealune eelarve seletuskirja lisa peaks andma infot selle kohta, kui palju eraldatakse ministeeriumide alt raha erinevatele sihtasutustele tegevustoetustena. Kuid selle riigieelarve seletuskirja osas on informatsioon, mis muudab selle pildi hoopis pimedamaks ja läbipaistmatumaks.

Teie aeg!

Ma siis küsingi, kui palju te siis kavatsete läbipaistmatult seda maksumaksja raha sinna vasakule panna.

Aitäh! Muudame selle debati siis läbipaistvamaks. See, mida ma nimetasin rumalaks, oli küsimuses nimetatud seaduseelnõu, mida ma näinud ei ole, mitte küsija ega küsimus. Aga see läbipaistvamaks või läbipaistmatumaks muutumise küsimus, proua Helme – tegelikult te ju ei võrdle kahte asja, te deklareerite. Läbipaistvuse suurendamine seisneb siin selles, et seni seletuskirja pandud kulud on lisatud majandusliku sisu järgi – majandusliku sisu järgi, mitte enam tegevuspõhise vormiga eelarve lisasse –, et oleks võimalik jälgida mõlemat vaadet: kõigepealt seda, milleks asju tehakse, ja teiseks seda, milliseid vahendeid selleks kulutatakse ja kui palju. Selles viimases vaates saab teha juba selles eelarves muudatusi ja näidata oma tahet. Seda võimalust enne praktiliselt ei olnud, see oli kokkuleppe küsimus, kui muudeti summat ja sinna juurde kirjutati seletus. Riigikogu liikme seletus oli see, mis näitas tema soovi ja mõtet. Aga tegelikult ei peaks tõepoolest Riigikogu eelarvet muutma sellise detailsusega, nagu on üksiku asutuse üksikud tuluread. See ei ole seadusandja roll ja ta pädevus ei küüni selleni.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, mul oli üllatav kuulda teie hinnangut, et õiguskantsleri hinnangul vastab riigieelarve põhiseaduse nõuetele, sest mina olen küll mitmelt poolt lugenud tema väga selget hinnangut, et ei vasta. Näiteks septembri lõpus avaldatud ERR‑i uudis kajastab tema poolt teile 20. septembril saadetud kirja, kus ta kirjutas, et eelnõu kohaselt lisatakse iga-aastasele riigieelarvele kulude jaotus nende sisu järgi, kuid see eelarve lisa ei seo täitevvõimu. "Madise nentis, et Eesti põhiseaduse paragrahv 115 järgi peab riigikogu iga-aastase riigieelarve võtma vastu seadusena ja see seadus peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid. "Põhiseaduse paragrahv 116 kinnitab, et riigikogul peab olema võimalik teha aasta riigieelarves sisulisi muudatusi, muuhulgas jaotada kulusid ümber. Eesti ei kuulu nende riikide sekka, kus parlamendi põhiseaduslik roll piirdub valitsuse esitatud eelarve kinnitamise või tagasilükkamisega," [kirjutas Madise.]" Tema kokkuvõtlik hinnang kirjas teile oli see: "Kokkuvõttes leian, et kavandatav seadusemuudatus ei taga põhiseaduse paragrahv 115 täitmist." Ehk endiselt on riigieelarve koostatud viisil, mis ei vasta põhiseaduse nõuetele. Miks te ütlesite, et õiguskantsler ütleb, et vastab, kui see tegelikult nii ei ole?

Aitäh! Sellepärast, et ma tean seda. Ma olen ta endaga rääkinud. Ma ei hakka meievahelist vestlust täpselt tsiteerima, aga ta kinnitab, et järgmise aasta eelarve vastab põhiseadusele, ja ta on seda kinnitanud ka ajakirjanduses. See uudis läks niimoodi lendu, et segi oli eelarve baasseadus ja aastaeelarve. Seda ta on tunnistanud, et see hästi ei õnnestunud, aga ma rohkem meievahelist vestlust ei tsiteeri. Nii et jah, see seaduseelnõu, mida me siin hakkame lugema, vastab põhiseadusele. Baasseaduse koha pealt on meil tõepoolest vaidlust natukene üleval, aga me teeme igal aastal tegelikult eelarvet selle koha pealt paremaks, et need vaidlused oleksid vähem ägedad. Igal aastal on tehtud eelarve läbipaistvamaks, mis kahjuks muidugi tähendab ka palju koormavamat infohulka ja veel keerulisemat arusaamist ja veel vähem huvi Riigikogu poolt seda läbi töötada. Detailsus on kahe otsaga asi. Praegu võimaldatakse lisas väljendada oma tahet midagi muuta nii, et valitsus saab soovituse seda täpselt nii teha, aga ta saab ka teha korrektsioone vastavalt mõistlikkusele, mida, ütleme, professionaalsel täitevvõimul on eelarve haldamisel alati rohkem. Meil ei ole ju Riigikogu liikmetel isegi nõunikke, rääkimata sellisest ametnikkonnast, mis on täitevvõimul.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma enne küsimuse juurde minekut võib-olla veidi peegeldan tagasi seda minu arust teatavas mõttes demagoogilist juttu, mida te ajate neid küsimusi kommenteerides. Ma ei ütle midagi teie ega teie vastuste kohta, aga ma ütlen, et see paralleel tuhande lahtriga rahakotist oli rumalavõitu ja ei olnud kohane. Aga ma küsiksin niimoodi. Kas siiski ei oleks mõistlik seda kulupõhist jaotust mitte panna lisasse, mis ei ole otseselt seaduse osa? Teine asi, kas oleks mõistlik sinna panna piirmäärad, mida ületavad ringitõstmised siiski tuleksid Riigikokku? Ma ju ei rääkinud sellest, kui 1000‑euroseid liigutamisi tehakse, aga piltlikult öeldes on praegu ju võimalik, et eelarves on kirjas, et mõned miljonid lähevad näiteks investeeringuteks hoonetesse, aga minister saab nad tõsta muude kulude alla. Kuidas te sellesse mõttesse suhtute?

Ma suhtun sellesse mõttesse hästi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Hea eesistuja! Hea minister! Vaat mina ütlen küll midagi teie ja teie vastuste kohta. Te rääkisite tõepoolest pikalt ja segaselt, kui vastasite mulle või kellelegi teisele. Aga seda kõik juba teavad. Riigieelarve pilt on peale vaadates segane, teie jutt hõlmab sama põhimõtet. Aga ma siis loen Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 suvel sõlmitud koalitsioonilepet, mis ütleb selge sõnaga: "Riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel." Miks te seda siis ei tee? Miks te hämate, miks te valetate? Mis plaan teil selle rahaga on? Me tegelikult räägime ju miljarditest.

Ma ei tea, kas te ise peate sellist tänitamist viisakaks viisiks debateerida. Ma ka vastasin teie sellele eelmisele küsimusele. See eelarve lisa ongi too majanduslik pilt, mis seal on kokku lepitud. Igal aastal me kohendame seda vormi paremaks, Rahandusministeerium kohendab. Aga see koalitsiooniläbirääkimiste punkt on sellega täidetud, selle lisaga, ja ma ei hakka seda seitsmeteistkümnendat korda vast enam üle kordama.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt tänan vastuse eest minu eelmisele küsimusele. Aga ma küsiksin veel juurde. Me näeme järgmise aasta riigieelarves ministeeriumide investeeringuridasid. Ministrid saadavad vastuseid küsimustele, mida need read sisaldavad. Vastus on see, et me veel ei tea, mida need sisaldavad. Need [summad] on miljonites, need ei ole mitte kümnetes ega sadades tuhandetes, need on miljonites. Mõni minister teatab, et valitsuse reservis on temal nõndanimetatud poliitilised katuserahad, mida on ka miljonites. Sa tead väga hästi seda objekti. Sinna lähedale, kus sina maja ehitad, tehakse midagi. See on ikkagi varjatult eelarves, kui neid objekte ei ole välja kirjutatud. Kas me ei peaks riigieelarve tegema sellise, et miljonites investeeringud peaksid objektiliselt olema avatud? Me nutsime, et Riigikogu liikmete katuseraha, mis oli riigieelarves 3000 euro kaupa, peaks olema avalik, aga nüüd selgub, et …

Teie aeg!

… poliitiliselt on lepitud kokku katuseraha, mida on miljonites, aga mida ei ole eelarves objektiliselt välja toodud.

Aitäh! Ma tegelikult ei saanud aru. Püüdsin aru saada, mida ministrid justkui on saatnud ja mida nad ei ole kirjutanud, aga tegelikult ma küsimusest aru ei saanud. (Hääl saalist.) See üldistusaste on tavapärane. Sihtasutuste koha pealt oli siin küsimus. Ka see ei ole kuidagi pimedamaks muudetud. Sihtasutused, kelle toetamine on teada, on ära mainitud. Kelle toetamine veel ei ole teada, nende puhul on nimetatud üldsummad, mille kohta saab taotlusi esitada, näiteks. Raske on jälgida küsimuse eellugu, kui see on ainult teie silmade järgi kirjeldatud. Mina ei näe neid probleeme, millele te justkui vihjasite, rääkimata poliitilisest katuserahast. Eelarve läbirääkimistel on olnud pisut ebavõrdsust soovide katmisel. Ma olen välja öelnud, et sisejulgeolek on saanud palju lõdvemalt oma kulud kaetud kui enamus teisi valdkondi, kes kärpima peavad. Selle vihje peale sain ma suure pealkirja siseministri [sõnadega], et Ligile teeb meelehärmi, et me tugevdame julgeolekut. See oli üsna piinlik lugu, sest mina olen ju see, kes peab leidma katte kogu sellele asjale, ja ma olen selle nimel väga palju tööd teinud. Aga jah, tema on olnud [raha] saamisel üksjagu privilegeeritud seisus, millega paljud teised ministrid ka ei ole nõus olnud.

Helle-Moonika Helme, küsimus istungi juhatajale protseduuride kohta, palun!

Aitäh! Ma arvan, et ma olen ikkagi õigesti aru saanud kogu selle aja jooksul, mis ma olen siin Riigikogus olnud, et istungi juhataja peab nagu hea seisma Riigikogu liikmete eest, olenemata sellest, kas nad on opositsioonis või koalitsioonis. Aga on ka üks teine selline väga-väga selge põhimõte, mida me peaksime siin tööd tehes ikkagi jälgima. On ju nii, et Riigikogu on valitsuse tööandja, ja minister, kui ta siia Riigikogu ette tuleb, on aruandja. Ma kuulen ministri suust meie suunas selliseid väljendeid nagu "tänitamine". Me küsime küsimusi. Me küsime täiesti asjalikke küsimusi, me räägime ju riigieelarvest, asjast, mis hakkab mõjutama terve riigi, inimeste ja ettevõtjate, kõigi meie toimetulekut järgmise aasta vältel. Meil on õigus neid küsimusi küsida. Kui minister kasutab [väljendeid] "tänitama", "tahate lambist teada", siis kuivõrd me saame siin üldse rääkida mingist viisakast debatist? Ma arvan, et te vist ei hakka ministrile märkusi tegema, aga ma lihtsalt tahtsin tähelepanu juhtida – minister kuulab seal, praegu on see hea võimalus – , et äkki ta kuidagi hoiaks ennast tagasi nende väljenditega. Keegi siin juba arvas, et tal on paha tuju. Aga ta on siin aru andmas, mitte oma paha tuju Riigikogu peale välja valamas.

Aitäh! Küsimus oli jah juhatajale. Tõepoolest, mina ei saa ministrile öelda, mida ta peab vastama. Tema tunnetab ise, mida oleks mõistlik vastajale vastuses öelda. See kõik küll talletub stenogrammi ja saab hiljem järele vaadata. Aga, Urmas Reinsalu, palun!

Härra minister! Õiguskantsler ja riigikontrolör oma ühispöördumises nendivad, et see on väga oluline küsimus, see baasseaduse küsimus. Meil ei ole praegu selgust riigi raha juhtimises, mis tähendab, et keerulises finantsolukorras võib nende kokkuhoiuküsimustega tegelemine olla olemuslikult raskendatud. Õiguskantsler ja riigikontrolör nendivad, et kehtiv baasseadus võib olla põhiseadusvastane. Nad paraku nendivad, et teie esitatud ja praegu ettekantav seadus[eelnõu] probleemi ei lahenda. Ma tsiteerin: "Seega vastab tõele eelnõu seletuskirjas (Mida te praegu ette kannate. – U. R.) öeldu: muudatuse mõju on vähene. Seadusel, millel pole mõju, pole ka mõtet." Nii lõpetavad kaks põhiseadusliku institutsiooni esindajat: õiguskantsler ja riigikontrolör. Härra Ligi, miks te sellise asendustegevusliku initsiatiiviga siia parlamenti tulite? Mis on selle asja sisuline mõte lisaks poliitilistele loosungitele? Mis on teie kavatsus strateegilises mõttes?

Aitäh! Ma just pidin tunnustama, et see oli vist peaaegu et esimene küsimus – no päris esimene ei olnud, ma ei reastanud neid –, mis ei kommenteerinud vastajat ja tema vastuseid. Kui mõelda, et parlamendi ajast läheb nii suur hulk mingitele protseduurilistele küsimustele ja lihtsalt tänitamisele, siis tegelikult on see kurb lugu. Aga te jõudsite ka ikka hinnanguteni: asendustegevus ja nii edasi. Olgem viisakad! Selle eelarvevormi ajalugu on neli-viis aastat ja seda on igal aastal paremaks tehtud. Põhiseaduses on säte, mis ütleb, mida eelarve peab näitama, ja põhiseaduses on muidugi ka mõte, et Riigikogu peab saama seda muuta ja peab sellest aru saama. Aga seda vormi on igal aastal tehtud käepärasemaks nii avalikkusele kui ka Riigikogule. Nii et kõik need jõulised hinnangud, mida te ka siin ette loete – noh, seda nuppu võiks maha keerata. Järjest paremaks läheb eelarve läbipaistvus ja me töötame selle kallal edasi. Aga loobuda strateegilise juhtimise viimisest eelarve tasemele, eelarve vormi – seda me ei kavatse. Seda ei kavatsenud ka teie valitsused. Ikkagi arvati, et arengukavad ja strateegilised plaanid peaksid kajastuma ka eelarve struktuuris. Ei ole tingimata vaja teada üksikute kulutükkide arvu ja hinda, vaid seda, miks neid kulutusi tehakse. See on see põhimõtteline erinevus ühe ja teise eelarvevormi juures. Muidugi on mõlemal eeliseid, aga see, mille nimel me töötame, on see, et kättesaadav oleks nii majanduslik kui ka tegevuspõhine sisu. Nüüd see on kättesaadav. Aga detailides täitevvõimule kuluridasid ilma süvenemata ette kirjutada on pigem ohtlik. Mina seda ei toeta.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mina hindan otsekoheseid vastuseid ja teilt neid sageli ka saan. Oma küsimusega lähen tagasi sisejulgeoleku valdkonda. See puudutab just nimelt eelarve kuluridasid ja tegevusplaani selle kohta, mida siis konkreetselt riigieelarvega tehakse. Olen kuulnud, et Võrru on plaanis teha üks lasketiir sisejulgeoleku valdkonna raha eest. Samal ajal, kui meil on kriisiaeg ja raha millekski ei jätku, sulgeme Paikuse politseikooli, kuigi seal õppebaas ja ‑keskus justkui on olemas. Kas arutelu jooksul on valitsus säästlikkuse kontekstis tõesti leidnud selle üksmeele, et kui meil raha ei ole ja me saaks hoopis odavamalt pidada õppebaasi edasi selles kohas, kus ta täna on, me hakkame vara üle Eesti laiali tassima ja teeme investeeringuid, tervikut nägemata? Kuidas te seda kommenteerite? Mul on väga raske seda oma valijatele Pärnumaal selgitada.

Aitäh! Teie piirkondlik huvi on väga mõistetav. Kui mingisugune suur rajatis läheb sulgemisele, siis igal juhul on see kohapeal halb uudis. Aga seda Paikuse kohta on kinni pandud ikka pikki aastaid. Ka sel ajal, kui te olete ise valitsuses olnud, on neid arutelusid peetud ja ikkagi leitud, et kaasaegse keskuse ehitamiseks on vaja kontsentreeruda. Minu teada see põhiline arenduspiirkond – kui ma nüüd detailides midagi segi ajan, siis ma vabandan ette – on Väike-Maarja kandis, sinna seda ehitatakse. Kui lasketiiru nimetati, siis mul läks jälle lamp põlema. Minu arust ei peaks nii kergekäeliselt uusi lasketiire ehitama, eriti kui Põlvas – ma ei ole seda külastanud, aga mulle on seda räägitud – on investeeringuid ootav väga suur lasketiir olemas. Selle üle vaieldi pikalt, et nii lõdva käega tegelikult ei peaks mõni valdkond raha saama. Kui teised ägavad kärbete all, siis võiks kohtlemine olla võrdsem. Aga ma ei taha sellel pikalt peatuda, see on ärapeetud kaklus. Mulle halva üllatusena mindi meediasse edasi kaklema, nii et ma vastasin sellele ära.

Urmas Reinsalu, palun!

Härra Ligi! Mu küsimuses olid tsitaadid õiguskantsleri ja riigikontrolöri hinnangust, kes on öelnud, et selle seaduse mõju on vähene ja meie riigieelarve baasseaduse tegelikku probleemi see teie initsiatiiv ei lahenda. Teie vastus oli, et neil tuleks, ma sain nii aru, juttu vaiksemaks keerata. Küsimus puudutas põhimõttelist valikut ja see oli teie hinnang, kuidas te kommenteerisite riigikontrolöri ja õiguskantsleri osundust, et meil on tõsine probleem riigieelarve baasseadusega ka põhiseaduse täitmisel. See teie ettepandud initsiatiiv seda küsimust sisuliselt ei lahenda. Miks õiguskantsler ja riigikontrolör sellisel positsioonil on ja kas te olete nendega ise otse suhelnud?

Aitäh! Jällegi ebatäpne refereering. Ma ei öelnud, et neil tuleb juttu vaiksemaks keerata, see ei oleks kooskõlas nende suveräänsusega. Kuid ma ütlen, et seda juttu, et eelarve pole läbipaistev ja nõnda edasi, võiks rääkida üldiselt aina vähem, mitte aina rohkem, nagu on juhtunud, sest eelarve läbipaistvust kogu aeg parandatakse. Me matame eelarvepoliitika tegelikud probleemid selle jutu alla. Selle jutu varjus on lastud riigirahandus käest ja me peame praegu sellega maadlema, sest kõik on võtnud endale põhiteemaks selle asendustegevuse, see tähendab eelarve vormi. Sisust ei taheta rääkida, tasakaalust, defitsiidist ei taha keegi rääkida. Tunnistada, et kulud nõuavad katet, ei taheta, aga vaat see vormijutt, see on üle kõige. Ja siis teeme näo, nagu oleks tegemist eelarvepoliitikaga. Tagajärg on ju see, et me elame raskes defitsiidis, mida me peame praegu siin mõne jaoks vere hinnaga koomale tõmbama. Ja seda sõjaajal! See on väga raske olukord ja selle üks põhjusi on just nimelt see asendustegevus, lõputu jauramine eelnõu vormi kallal. Riigikontrolöri ja õiguskantsleriga me loomulikult vaidleme professionaalselt edasi. Niipalju, kui saab nende juhiseid arvesse võtta, me iga aasta seda oleme ka teinud. Aga öelda, et see on põhiseadusvastane – seda mina ei ole nõus tegema.

Urmas Reinsalu, teil on küsimus protseduurika kohta istungi juhatajale. Palun!

Härra istungi juhataja! Kas me looksime niisuguse väikese uue traditsiooni – saalis on teatavat pinget tunda –, et ka istungi juhataja võiks, kui parlamendi liige üles kutsub, istungi juhataja positsioonilt, arbiitri positsioonilt kiita esinejat, kui esineja vastab küsimusele sisuliselt? See oli rahandusministri esimene sisuline vastus minule ja ma kutsun istungi juhatajat üles avaldama rahandusministrile kiitust. Nimelt, rahandusminister ütles, et kõik tegelevad asendustegevusega. Õiguskantsler ja riigikontrolör osundasid, et see seaduseelnõu on asendustegevus, ja mul on hea meel, et ka härra Ligi ütles selgelt ja ausalt välja, et tegemist on asendustegevusega. Tõepoolest, nii tulebki seda hinnata ja anda ka parlamendi täiskogul see hinnang. Kas looksime niisuguse pingeid maha võtva traditsiooni, et istungi juhataja avaldab suusõnaliselt puldist kiitust? Mul on teile konkreetne ettepanek, mida ma kutsun teid üles realiseerima.

Ei, no uued algatused on alati teretulnud. Ainult et kiituse või laituse koha pealt me võime pärast jõuda erimeelsustele. Ühe puhul on … (Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Küsimuse kaupa on teine teema. Aga, Mart Helme, küsimus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Tulen kultuuri juurde ja loen siit sellest paksust käsikirjast: "Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks." Kõigest sain aru, igast viimasest kui sõnast sain aru. Kui ma vaatan siin kõrval olevat tabelit, siis ma näen, et mõnes valdkonnas on kärped koguni kahekohalise protsendinumbriga. Ma näen siin teatud vastuolu selle eesmärgiga. Kui ma nüüd mõtlen selle peale, et üleeile oli kultuuritöötajate meeleavaldus siin Riigikogu ees, siis mu küsimus on, et kas nemad ka virisevad, tänitavad ja ei saa lambist aru, mis neid ees ootab. Või missugune on ministri kommentaar?

Aitäh! See oli nüüd küll hoopis ühe teise eelnõu kohta, see kommentaar, ja ei puutu üldse asjasse. Asjasse puutub kindlasti see, et te püüate siin aega raisata tühja loba ja protseduurikaga. Eelmine küsija ju tegelikult raiskas jälle ära paar minutit seadusandja aega, ja mis seal salata, ka minu oma, ütlemata midagi. Sellest on kahju. Sisulise debati osa on minu arust siin selle aja jooksul olnud 30%, mitte rohkem. Aga kui seda kultuuriküsimust küsitakse järgmise eelnõu puhul uuesti, siis ma kindlasti vastan. Praegu ma ütlen, et kultuuril ei olnud kärbe suurem, kui oli teistes valdkondades, ega olnud suurem, kui oli kokku lepitud.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ministrile! Järgmisena tuleb juhtivkomisjoni ettekandjana siia rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjonis toimus käsitletavat eelnõu ettevalmistav arutelu selle aasta 1. oktoobril. Minister ja Rahandusministeeriumi ametnik Sven Kirsipuu tegid eelnõust ülevaate. Sellele järgnes diskussioon, mis osaliselt kattis ka [täna] esitatud sisulisi küsimusi. Näiteks oli küsimus selle kohta, kas riigieelarve lisas toodu on kohustuslik ja kui suur on ministri vabadus rahaliste vahendite ümbertõstmiseks. Sven Kirsipuu osutas sellele, et ministritel on ka praegu olemas teatud vabadus rahalisi vahendeid ümber tõsta. Näiteks võib tuua selle, et kui palgata mõni töötaja, siis on tegemist tööjõukuludega, aga kui sama teenus või töö osta sisse lepingulise tööna, siis on tegemist majandamiskuludega. Teatud paindlikkust on paratamatult vaja. Diskussioonis tuli küsimuse alla ka see, et riigi juhtimiseks on vaja nii tulemuspõhist eelarvet kui ka administratiivset ja kulupõhist eelarvet, mis on eelarve lisaga seadusepilti sisse toodud. Ma ei hakka neid küsimusi kordama, kuna nad tulid ka siin ette. Aga komisjonis tehti ka otsused. Konsensuslik otsus oli see, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. oktoobril ehk täna, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri, samuti see, et teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik [otsused tehti] konsensuslikult. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Nüüd avan fraktsioonide läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Praeguse valitsuse koalitsioonileppes seisab, et riigieelarve muutub läbipaistvaks. Nüüd ongi rahandusminister tulnud meie ette vastava eelnõuga ja püüab jätta muljet, et sellega hoogsalt tegeldakse. Aga see on vaid näilik. Riigieelarve pole jätkuvalt läbipaistev, kõiki kulu‑ ja tuluridasid pole näha, siiamaani pole suudetud isegi kõiki kärpeid sisustada. Ka koalitsioonipoliitikud ei saa sellest eelarvest aru. Endine rahandusminister Aivar Sõerd ei saa sellest eelarvest aru. See eelnõu, mida me täna arutame, ei muuda mitte midagi. Selle eelnõu kohta on kriitiliselt [öelnud] nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör. Nende sõnum on üheselt arusaadav: need muudatused, mida me arutame, ei tee eelarvet arusaadavamaks, need muudatused ei vii riigieelarvet põhiseadusega kooskõlla. Ehk täna on meil menetluses aasta kõige olulisem dokument, riigieelarve, millega meil pole mitte midagi peale hakata. Me ei näe, kuhu raha läheb, me hääletame pimesi. Just sellel põhjusel esitas Keskerakond juba mitu nädalat tagasi oma eelnõu riigieelarve seaduse muutmiseks, et kõik kulu‑ ja tuluread seal oleksid nähtavad ja seda 500 000 eurost alates. Aga Reformierakond ei ole siiamaani soovinud seda eelnõu komisjoni menetlusse võtta. Muide, mind paneb imestama, et rahandusminister ei mäleta, et varasemates eelnõudes oli võimalik kuluridasid näha alates 100 000 eurost, ja ütleb, et aga see pole üldse seadusandja asi, näha kõiki neid tulu‑ ja kuluridasid. Nüüd sellest eelnõust, millega rahandusminister meie ette tuli. Üks väga vastuoluline asi, mis sinna sisse on kirjutatud, on see, et igal ministril on võimalik iga hetk teha oma valdkonnas eelarve kuluridade muudatusi ka pärast eelarve vastuvõtmist. Isegi siis, kui Riigikogu liige on teinud muudatusettepaneku, selle muudatusettepaneku poolt on hääletanud rohkem Riigikogu saadikuid kui vastu ja see on läbi läinud, isegi pärast seda võib minister kuluridasid muuta. Mida see tähendab? See tähendab, et parlamendi roll eelarve menetlemisel soovitakse muuta minimaalseks. Kui Riigikogu liikmed ei näe kõiki kulu‑ ja tuluridasid, siis nad ei saa eelarvet nii palju kritiseerida, ei saa nii palju muudatusettepanekuid esitada ja isegi, kui nad neid esitavad, saab minister [eelarveridu] iga hetk muuta. See tähendab, et liigutakse selles suunas, et igas valdkonnas võtab otsuseid vastu üks isik: vastava valdkonna minister. Kas te panite tähele, kuidas rahandusminister vältis seda teemat, kui ma selle kohta küsisin? Ta ütles mulle hoopiski: "Ei-ei, seadusandja roll hoopis suureneb." See on ju puhas demagoogia. Lisaks tundub, et rahandusminister saab üldse põhiseadusest teistmoodi aru. Tuletan uuesti meelde: meie riigi ülesehitus ja põhiseadus näevad ette, et riigieelarve kohta teeb otsuseid siiski Riigikogu. Neid otsuseid ei saa delegeerida täitevvõimule, nagu seda praegu üritatakse teha. Tänases olukorras, kus meile iga päev räägitakse, et eelarve on keerulises seisus, kus järjest kehtestatakse uusi makse ja kärbitakse igas valdkonnas, on igal Eesti inimesel õigus, aga parlamendi liikmel lausa kohustus teada, kuhu maksumaksja raha läheb. Kui me peame end avatud ühiskonnaks, siis [peaksime teadma, et] raha väärkasutuse ennetamises ja raha kasutamise kontrollis on oluline osa just avalikkusel, sealhulgas ajakirjandusel. Avaliku võimu enda tehtav kontroll ei saa seda kuidagi asendada. Rahandusministri sellised mõttekäigud on päris vastuolulised. Minister Ligi ütles, et eelarve peab olema läbipaistev, aga seadusandja roll ei ole teada kõiki kuluridasid. Siis ta ütles, et seadusandja roll suureneb, aga kuluridasid ei peaks olema liiga palju näha, et Riigikogu liikmed ei saaks oma mõttetuid muudatusettepanekuid esitada. Veel mõni anomaalia, mis rahanduskomisjonis avastati. Üks näide on ühistransport. Igal pool on räägitud, et ühistranspordikulud vähenevad. Aga tegelikult need hoopis suurenevad valitsuse teiste kokkulepete tõttu, mida ei kajastata eelarves ja mida ei ole näha tabelis. Ehk kui sa vaatad tabelit, siis sa ei näe tervet pilti, sa ei näe, mis tegelikult toimub. Ja ühistranspordi kulude hulgas on ühel ja samal kulureal korraga nii ühistranspordidotatsioon kui ka raudtee ehitamise summad. Niisiis, kogu infrastruktuurile [ettenähtud] summa läheb ühe kulurea alla. Ja siis öeldakse veel, et teate, eelarve on keerulises seisus. Aga kas ministrid ise ka saavad aru, mis nende valdkonnas toimub? Äkki eelarve ongi keerulises seisus sellepärast, et mitte keegi, tegelikult ka ministrid ise ei saa aru, mis neil seal toimub? Mida me veel avastasime? Kui varasemalt – hästi oluline moment – olid sihtasutustele ja mittetulundusühingutele eraldatud summad alati konkreetselt eraldi kirjas, siis seekord pole sedagi. Isegi siis, kui pöörduti Rahandusministeeriumi poole – meie komisjon, korruptsioonivastane erikomisjon pöördus ka Rahandusministeeriumi poole –, siis öeldi: "Ei, meil ei ole seda tabelit. Me ei tea, kuhu kogu see raha läheb." Sellisel viisil toetuste jagamisega, et [summasid] ei ole võimalik isegi eraldi näha, võib kaasneda päris oluline huvide konflikt. Kindlasti kavatseb korruptsioonivastane erikomisjon seda teemat põhjalikumalt uurida. Küsime üksikasjalikku infot igalt ministrilt eraldi ja võib-olla kutsume nad ka komisjoni. Kui paljud teist mäletavad, et 2023. aasta eelarve raames Lauri Läänemets, olles ka siis siseminister, püüdis eraldada Siseministeeriumi eelarvest ligi 5 miljonit eurot koolide ja lasteaedade ehitamiseks ja renoveerimiseks, mis olid seotud muide tema valimisringkonnaga? Ju siis ministril polnud kogemust või talle unustati öelda, et ei saa niimoodi katuseraha tuimalt oma ministeeriumi erinevatele kuluridadele panna. Too hetk – tänu sellele, et too aeg oli eelarve läbipaistev – sai avalikkus sellest teada ja oligi võimalik huvide konflikti vältida. Mul on küsimus: miks nüüd enam ei soovita seda infot avalikkusega jagada? See ongi ju silmakirjalik. Koalitsioon on selgelt välja öelnud, et katuserahast loobutakse. Nüüd loobuti sellest nii, et seda avalikkusele lihtsalt enam ei näidata. Kõik need probleemid, mida ma mainisin, olidki see põhjus, miks Keskerakonna fraktsioon esitas oma eelnõu, mis reaalselt muudaks eelarve läbipaistvaks. See on ka põhjus, miks me teeme ettepaneku lükata tagasi see näilik eelnõu, mis tegelikult ei muuda midagi ning mille kohta on juba õiguskantsler ja riigikontrolör öelnud, et siin on vaid kosmeetilised muudatused, mis tegelikult teevad olukorra ainult halvemaks. Nii et me ootame jätkuvalt, et rahanduskomisjoni esimees, kes on ka siin saalis ja kuulab meid, paneks meie eelnõu kiiremas korras päevakorda. Me väga loodame koalitsiooni ja opositsiooni koostööle, sest meie kõigi huvides on see, et riigieelarve oleks reaalselt läbipaistev. Aitäh!

Järgmisena Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt tahan tänada rahandusministrit. Ta vastas Isamaa fraktsiooni liikmetele enamasti ausalt. Ta vastas ausalt, et üks erakond nõudis järgmise riigieelarve läbirääkimistel oma ministeeriumi ridadele niinimetatud poliitilist katuseraha. See oli aus vastus. Olukorras, kus me räägime riigieelarve kokkuhoiust, nõudis üks erakonnajuht, et tema valitsemisalas oleks raha, mida saaks jagada poliitiliselt. Siin saalis alati räägitakse, et küll on halb, kui Riigikogu liikmetel on katuseraha, mida jagada. Ei ole olnud mitte midagi rohkem nähtavat kui Riigikogu liikmete katuseraha, 3000 euro kaupa seda siin jagati, iga Riigikogu liikme kohta alla 40 000 euro. See oli ju jagatud objektiliselt ja taga oli ka selle nimi, kes ettepaneku tegi. Nüüd me näeme, kuidas ministrite katuseraha on ära peidetud ridade vahele. Midagi teha ei ole. Värsked, oma esimeses koosseisus olevad poliitikud tahavad särada, [näidata,] et nemad tõid selle raha piirkonda. Me ei teaks seda ja ei oskaks nende objektide kohta küsida, aga tänu sellele, et Facebookis keegi kiidab, et ta on ligi 10 miljonit oma piirkonda toonud, saad sa aru, et kuskil rea peal peab see olema. Otsid seda rida riigieelarvest – ei ole. Miljonilised investeeringud peaksid siin ju olema. Küsid kahe ministri käest samast erakonnast, sotsiaaldemokraatide erakonnast, et teil on siin rea peal suurusjärgus 5 miljonit investeeringuid, et palun see lahti kirjutada. Ühelt tuleb vastus, et see 2,7 miljonit ei ole veel sisustatud, sisustame seda pärast seda, kui riigieelarve on vastu võetud. Teine minister paneb juurde [märke], et see on AK, ja jätab enamuse summast kirjeldamata, mõned read sinna kirjutatakse, aga üle poole jäetakse lahti kirjutamata. Kas me sellist riigieelarvet soovime? Täna ma andsin Isamaa Erakonna poolt üle eelnõu, mis selgelt parandab praegu valitsusest tulnud riigieelarve seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Praegu on kirjas, et riigieelarves võib põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse kulud liigendada alternatiivselt täiendavalt riigiasutuste kaupa jne. Minu arust mitte võib, aga peab – see on Isamaa Erakonna ettepanek. Samas liigendatakse toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele riigieelarves juriidiliste isikute kaupa, nii et on lahti kirjutatud palgakulu, majanduskulu, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulu, muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Meil on hea näide. Ma küsisin kevadel ministrite käest selle kohta, et Tervisekassa kolib ja see kulu on üle miljoni. Te mäletate, et rahandusminister ei teadnud sellest mitte midagi, kuigi on ise selle asutuse nõukogu liige. Sotsiaalminister ütles, et vist kunagi on niisugune otsus tehtud. Aga ma tahaksin järgmise aasta riigieelarves näha, kui palju hoiab kokku tänu sellele, et kolitakse ühelt pinnalt teisele. Me räägime kogu aeg, et seal on kuni 200 miljonit iga aasta puudu. Me näeme riigieelarves, et kuhugi numbreid läheb, aga kui palju läheb? Me teame, et töötukassas on … Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks

… tuhatkond inimest tööl. Milline kokkuhoid on järgmine aasta? Minister väitis vähemalt, et on antud korraldus 4–5% kokku hoida. Aga kas me näeme ka riigieelarves neid ridasid? Meil on riigieelarves väga suure numbri all valitsuse reserv. Vaatame selle Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Laiapindse riigikaitse poole pealt ühtegi objekti seal ei ole. Aga nii nagu täna rahandusminister ütles, et tal on piinlik ja ta ei olnud nõus ja paljud ministrid ei ole nõus, aga sinna 21 miljoni alla on peidetud Võrumaale lasketiiru ehitamine. Kui me komisjonis küsisime, miks Võrru, siis vastus oli, et see on kõige keskel. Ma ei tea, ma oma arust tunnen ka Eestimaad, minu arust on Võru ühes servas. Samas kõrval, 20 kilomeetri kaugusel Põlvas ootab lasketiir aastaid remonti. Jah, neid ei saa võrrelda – seda, mida tahetakse teha, ja seda, mis on Põlvas. Põlvas saab ainult otse lasta, soov on see, et 360 kraadi [ulatuses] saaks lasta. Aga me räägime täna sellest, et riigil ei ole raha. Ja siis me teeme selliseid otsuseid ja püüame rääkida, et eelarve on nüüd palju [paremini] loetav! Ma pean küll tunnistama, et mõned aastad tagasi oli mul eelarvet tunduvalt [lihtsam] lugeda kui täna, sest siis ei olnud peidetud investeeringute ridasid. Ma mäletan väga hästi, katuserahast rääkides, kui tänane erakonna esimees sealpool pingireas tegi endale mõned päevad varem MTÜ. Kolleeg tuletas neid muresid rahanduskomisjonis meelde. Jah, me oleme aastaid poliitilist katuseraha [kasutanud] ja on ka Riigikogu liikmed oma katuseraha [kasutanud], aga see on olnud avalik. Selle üle on vaieldud, seda on kritiseeritud, selle üle on arutletud. Aga nüüd, kui on selgelt öeldud, et see koalitsioon mitte ühtegi poliitilist objekti eelarvesse ei pane, siis mina küsin: kui palju näiteks ikkagi valitsuse reservis on erinevate ridade all katuseraha? Mille alla need read lähevad? Ma arvan, et jõulude ajal me Facebooki postitustes näeme, millised objektid tegelikkuses olid eelarves niinimetatud katuserahana. Ma olen küll kindel, et tänane rahanduskomisjoni esinaine küsib need read välja. Me oleme küsinud kahelt ministeeriumilt. Ma naeran, et õnneks me oleme küsinud kirjalikult ja on tulnud ka kirjalikud vastused, et selgelt peidetakse poliitilist raha. Seoses sellega ma teen Isamaa fraktsiooni nimel ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Võib-olla tuleks komisjonis ikkagi võtta meie eelnõu ja Keskerakonna esitatud eelnõu ja menetleda neid koos ning teha selline riigieelarve seaduse muutmine, mis ka tegelikult teeb riigieelarve läbipaistvaks. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Head kolleegid! Ma usun, et kõik mäletavad, et sel sügisel tuli Riigikontroll välja analüüsiga, kus ta ütles, et 2,4 miljardit riigi raha on jagatud selliselt, et seda pole võimalik riigieelarvesse nii-öelda tagasi siduda. Raha on kusagile läinud, aga Riigikogule ei ole tutvustatud seda, kuhu see läheb. Nüüd on toodud siia saali riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mida müüakse jutuga, et see teeb riigieelarve selgemaks, aga samal ajal on siin selline huvitav seadusepügal, mis ütleb, et riigieelarvet "võib" selgemaks teha. Ka Riigikontroll on juhtinud oma tagasisides tähelepanu, et ka juba kehtivate seaduste alusel võib riigieelarvet selgemaks teha. Aga nüüd tänase debati juurde. Kui ministri esialgne pahurus oli debati teises pooles pisut lahtunud ja ma küsisin talt, kuidas ta suhtub ettepanekusse, et teha see majanduslike kulude järgi eelarve lahtikirjutamine kohustuslikuks ja lisaks sellele piirata mingite piirmääradega ministrite võimalusi raha oma suva järgi ringi tõsta, siis rahandusministri vastus oli, et ta suhtub sellesse ettepanekusse hästi. Kui me eile siin temaga debatti pidasime, siis ta ütles, et rohkem oleks vaja optimismi. Nii et ma lõpetan optimistliku noodiga ja ütlen, et ma kindlasti kavatsen selle eelnõu kohta vastava muudatusettepaneku teha. Kui seda mõtet toetab ka rahandusminister, siis olgem optimistlikud ja lootkem, et see majanduslike kulude järgi lahtikirjutamine saab kohustuslikuks ja ministrite võimalus raha ringi liigutada, nii nagu neil parasjagu pähe tuleb, saab mõistliku piirmäära. Aitäh!

Järgmisena Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Baasseadust on korduvalt muudetud, eelarvepilt on aastate jooksul muutunud. Ma arvan, et kõige segasem pilt oli 2020–2021, kui eelarve ise oli kõige udusem, seletuskiri lopsakas ja võib-olla kehvasti süstematiseeritud. Seekordne eelarve, selle seletuskiri on kahtlemata oluliselt paremaks muutunud. Mis puudutab konkreetset eelnõu ehk baasseadust, siis see on kindlasti samm edasi. Eks siin diskussioonis ole täiesti võimalik seda eelnõu paremaks muuta. See on ka Riigikogu ülesanne seda teha. Riigieelarve arusaadavus sõltub kahest asjast. Esiteks tõesti sellest, kuidas ta on esitatud, kuidas ta on vormistatud. Aga see sõltub ka sellest, kas inimene saab aru sellest, mis sinna on kirjutatud, ja kas ta on läbi lugenud näiteks eelarve alguses oleva selgituse, kus on näiteid ja kus on ära selgitatud mõisted. Mulle tundub, et tihtipeale ei saadagi sellest aru, nii nagu meist igaüks ei pruugi saada aru raamatupidamisest. See on täitsa loogiline, et kõik ei saagi raamatupidamisest aru, teatud kohad ongi keerulisemad. Siis tullakse ja küsitakse. Minu arvates on õnnetus tegelikult see, et meil on võimalus selle eelnõuga tegeleda, vajaduse korral seda paremaks muuta, aga tullakse välja uute eelnõudega. Kui ma kuulasin neid küsimusi ja vastuseid, siis vähemalt ühel juhul tekkis mul tunne, et küsija ei ole eelnõu kehtivat versiooni lugenud ja ei hooma selle eelnõu loogikat. Natuke kahju! Aga veel kord, ma kutsun üles konstruktiivsele koostööle Riigikogus, nii nagu me rahanduskomisjonis tihtipeale oleme teinud, ja vajaduse korral eelnõus muudatuste tegemiseks. Paremaks saab asju alati teha ja eks me siis istume, kaalutleme, vaatame, arutame ja debateerime. Aitäh!

Fraktsioonide kõnesoove ma rohkem ei näe. Kas minister soovib täiendada? Ei soovi. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 511 esimene lugemine lõpetada, kuid on tulnud kaks ettepanekut: Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni samasisulised ettepanekud, et Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda on vaja hääletada ja alustame hääletuse ettevalmistamist. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 21, vastu 55. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17.15. Oleme läbi käinud tänase päeva neljanda päevakorrapunkti.