Siseturvalisus, idapiiri kaitse.

Nii. Läheme edasi kuuenda küsimuse juurde, sellepärast et Arvo Aller on ootel. Küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes ja teema on siseturvalisus, idapiiri kaitse. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes! Nagu ma aru saan, kolmandate riikide kodanikega te ei taha tegeleda. Samas, politsei tegeleb väga usinasti Eesti riigi kodanikega. Teisipäevane "Kuuuurija" tegi väga hea ülevaate sellest, mis toimus suurusjärgus 20 kilomeetrit idapiirist, Sinimägedes. Seal toimus rahumeelne mälestustseremoonia 80 aasta möödumise puhul Grenaderimäe lahingutest, kus eesti mehed võitlesid Saksa poole peal ja hoidsid kinni rinnet, et oleks võimalik põgeneda. Kuid sinna [mälestustseremooniale] oli saadetud ka eriüksus, seal olid kiirreageerijad kohal, seal oli politsei kohal. Tallinnas on tavaliselt läbirääkijad või [kuidas neid nimetatakse], jutupolitsei või … (Saalist täpsustatakse.) Dialoogipolitsei, jah. Aga neid millegipärast sinna ei olnud saadetud, vaid olid kohe kiirreageerijad kohal. Ning sellest tulenevalt seal peeti inimesi kinni ja neil paluti selgitada. Just Eesti Vabariigi hümni ajal viidi inimesed kõrvale ja sellega tekitati neile kindlasti väga tugev hingeline trauma [ja küsimus], et millega tegeleb Eesti politsei. Ja minu küsimus sellest tulenevalt on, et millistel asjaoludel saadeti politsei ja kiirreageerijad sinna Sinimägedesse, mis asub suurusjärgus 20 kilomeetri kaugusel Narvast ehk meie idapiirist, [mille taga] on meile väga ebasõbralik naaber. [Kas selleks,] et näidata seda, kuidas politsei läheb Eesti kodanike vastu?

Aitäh, austatud küsija! Ma [selgitan] igaks juhuks, et rohkem siit erinevaid nii-öelda arusaamatusi ei tekiks. Ma alustan niimoodi, et lihtsalt te ka teaks, et Helir-Valdor Seeder ajas sassi sõnad "tasakaalustamine" ja "tasalülitamine". Ta siin muretses tasalülitamise pärast, aga mina rääkisin, et paremerakondi tasakaalustav jõud, ja see on poliitilise kompromissi otsimise koha pealt väga oluline asi, et see leitakse. Ja Mart Helmele mul on üks soovitus. Te ütlesite, et te jälgisite telekanali vahendusel, mis siin toimus, aga järgmine kord pange heli ka sisse. Näiteks Piret Hartman pole siiamaani veel rääkinud, tema küsimus alles tuleb. Te väitsite, et te kuulasite ja minu vastused on ühtemoodi või teistmoodi.

Hästi-hästi, Lauri Läänemets, aga palun vastake nüüd küsimusele!

Aga jah, küsimus on väga oluline. Selles mõttes ilmselgelt ei ole politsei tegevuses, mis puudutab Sinimägedes toimuvaid erinevaid mälestusüritusi, muutunud aastate jooksul midagi. Täpselt samamoodi politsei kohapeal on, täpselt samamoodi politsei turvalisust pakub ja politsei tegutseb ohuhinnangute alusel. Millised need on olnud, mul seda ülevaadet ei ole iga sellise sündmuse kohta Eestis. Aga nüüd, mis puudutab tõesti seda, et hümni ajal neid isikuid sealt kõrvale viidi, siis ma arvan, et teil on õigus. Eesti hümni ajal peaks iga inimene saama olla Eesti riigiga ja hümni laulda. Politsei on vabandust palunud ja ma võin ka siin siseministrina öelda: "Palun vabandust kõigi ees, et selline vahejuhtum aset leidis." Sellest omad järeldused meil kindlasti tehakse. Selliseid asju niimoodi teha ei tohiks. Aga üldiselt politsei tagab [neil üritustel] turvalisust, sest me teame ka, et Venemaa hübriidtegevuste ja ‑rünnakute arsenalis on mälestusmärgid, mälestusmärkide ümber ja juures toimuvate tseremooniate ärakasutamine, viha õhutamine, nende mälestusmärkide rüvetamine. See kõik kuulub Venemaa tegevuste juurde. Ja selles mõttes pööravad nii kaitsepolitsei kui ka politsei erilist tähelepanu, et need sündmused saaksid toimuda ja et need sündmused saaksid toimuda nii, et seal ei oleks tegevusi või sümboolikat, mis annab võimaluse jälle kellelgi mingisugust vaenutegevust Eesti suhtes üles kiskuda.

Suur tänu! Järgnevalt Arvo Aller, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea vastaja! Vabanduse palumine on muidugi üks samme, millega edasi minna, aga ma ei ole näinud politseilt mingit reageeringut. Oleks ta siis avalikkuses seda maininud, et see oli vale samm. Aga ikkagi ma ei saanud selles osas vastust, et mis ülesandega ta sinna saadeti. See pidi olema ju sihitud tegevus. Mindi inimeste juurde, koputati õlale, juhatati kõrvale. See ei saanud olla mingi kohapealse tavapolitseiniku enda otsustada, et nüüd ma lähen selle inimese juurde, nüüd ma lähen teise inimese juurde. Neile oli antud konkreetne ülesanne: nende inimeste juurde tuleb minna. Ikkagi, kas selle eest on valmis keegi vastutust võtma, et selline vahejuhtum juhtus? Samamoodi võib sellega seostada ka Lihula samba [juures toimunut] – need on omavahel seotud tegevused –, kus teatud ajal oli samba koopia juures punane kraana, mis teisaldas selle ära. Ja kui minister väidab, et tema sellest ei tea midagi, siis andke andeks, ma kahtlen selles. Minister teab seda. Pidi kraana seal kohal olema õigel ajal, pidi Sinimägedes olema kiirreageerijatele antud ülesanne. Neil pole Narvast palju tulla, täpselt sama, 20 kilomeetrit. Mul tekib vägisi mulje, et idapiiri kaitsmine jäetakse unarusse teadlikult, et tegeleda pseudoasjadega, oma inimeste nöökimisega, et nemad tunneksid Eesti riigis politsei jõhkrust ja sellist ebapädevust. Ma ikkagi tahaks teada, kas keegi võtab selle eest vastutuse või see piirdubki ainult vabandusega.

Suur tänu! Politsei saab lähtuda sellest, mis on seaduses. Võib-olla olite ka teie või vähemalt teie erakond nende hulgas, kes hääletasid selle seadusemuudatuse poolt, mis puudutab okupatsioonivõimude – nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa – sümboolika eksponeerimist avalikel sündmustel. Me seda ei luba Eestis enam ja politsei peab seda seadust ellu viima. Ma ei ole näinud seda "Kuuuurija" saatelõiku, ma ei oska täpselt öelda, ei ole ka sellel teemal politseiga vestelnud ja seda detaili ma ei oska öelda, mis põhjustel nende isikutega räägiti, aga ma arvan, et põhjuseta seda kindlasti ei [tehtud]. Varasematel juhtudel, kaasa arvatud teie mainitud Lihula ausamba ümber toimunud sündmused, kuhu kohta see ausammas oleks pidanud minema, on esinenud just keelatud sümboolika kasutamist. See on see põhjus, miks politsei ligi astub ja palub seda mitte teha. Ja tõesti, parlament on võtnud vastu sellise seaduse, politsei seda seadust täitma peab. Ma arvan, et kõik meie, kes me oleme selle seaduse elluviimises osalised olnud, ka seda vastutust kanname. Miks politsei seda teeb? Ma jätkuvalt ütlen, et ei ole võimalik Eestis öelda, et ühe okupatsiooni sümboolikat võib eksponeerida, teise oma mitte. Tal on väga lihtne põhjus: sellepärast et niipea kui me hakkame … Esiteks, politsei ei saa ega tohi seadust mitte järgida. Ta peab seaduse täitmist nõudma kõigilt, kaasa arvatud iseendalt. Ja teiseks, kui meil hakkab tulema mööndusi ühe okupatsioonirežiimi puhul, siis küsimus on see, et kuidas ta teistele ei ütleb. Me ju saame aru, et Venemaa jaoks see on – ma korduvalt olen öelnud ja rääkinud sellest – hübriidrünnakute arsenalis, kõik, mis seondub mälestusmärkidega, need võimalused, et puhuda võimalikult suureks mis iganes tegevused seal, näidata Eestit Euroopas sellise väga natsimeelse riigina, mida me ju ei ole. Ja sellel on tagajärjed lõpuks Eesti turvalisusele ja julgeolekule, sellele, kui tõsiselt meid Euroopast meie liitlaste poolt nähakse. See on see küsimus, millega politsei suuremalt tegeleb. Mitte kellelgi Eesti politseis, Siseministeeriumis, kuskil mujal ei ole soovi kedagi niisama ahistada. Loomulikult need politseijõud hea meelega tegutseksid kuskil mujal, aga kuna täna nende hübriidrünnakute puhul on kõrgendatud tähelepanu all kõik, mis mälestusmärkide ümber toimub – seda eelkõige Venemaa tegevuse tõttu –, siis peab politsei seal kohal olema ja reageerima.

Suur tänu! Ja nüüd lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud siseminister! Laupäevastest TV3 uudistest saime teada, et raudteetöötajad oma ametiühingu abil planeerivad streiki, mis algab 1. jaanuaril, kuna valitsus kavatseb kärpida nende eelarvet ligi 15 miljoni euro võrra. Täpselt sama uudisteploki lõpus ... Hea Lauri, kuula ka nüüd vahepeal, eks ju!

Palun, Kalle! Sinu võimalus on praegu küsida. Palun!

Mul on võimalus, Lauri, küsida …

Küsimus ei ole minule.

Teine Lauri! Ma räägin Läänemetsast!

Palun, Kalle Grünthal, esitage oma küsimus! Aeg jookseb.

Ma ei pidanud sind silmas, ma pidasin Läänemetsa silmas. Ja selle uudisteploki lõpus oli veel teine uudis, kus siis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, tööandjate liit ja 38 erinevat ettevõtet, liidud saatsid valitsusele pöördumise, et nad ei ole rahul selle poliitikaga, mida te teete siin riigis, sest see hävitab majandust. Ma tean, et te olete valmistunud meeleavaldusteks, te olete isegi demonstreerinud seda, mismoodi veekahuritega ja erivarustusega eriüksuslased ründavad näitlikult statiste, kes kannavad silte "Eesti eest!". Aga mu küsimus teile on selline. Juhul kui see streik algab ja sellega liituvad veel teisedki, ütleme, rongid jäävad seisma, bussid jäävad seisma, teatrisse enam ei minda, sest teatritöötajad on otsustanud streikida, milliseid meetmeid te kavatsete siis kasutada selle streigi ärahoidmiseks, sest ilmselgelt on tegemist siseturvalisusega?

Aitäh, lugupeetud küsija! Mis puudutab inimeste sissetulekuid – väga oluline küsimus, väga hea, et teema tõstatus. Aga kõigepealt ma ütlen teile ühe asja ära: Eesti politsei ei harjuta, ei planeeri ega lähegi kunagi ühegi Eesti inimese vastu niisama, eriti põhjusel, et kellelgi on [käes] silt "Eesti eest!". Lihtsalt, ma kriitikast saan aru ja ma arvan, et Eestis ei ole ühtegi asutust, kes veatult töötab – alati tehakse vigu. Alati tehakse! Neid tuleb tunnistada, tuleb parandada, aga lihtsalt ei ole mõistlik kogu aeg õõnestada Eesti julgeolekut tagavate asutuste tegevust ja tööd, et justkui midagi planeeritakse, tehakse. Me tõesti teeme kriisireservi. 1000 meest-naist, ajateenijad, reservväelased hakkavad PPA juures tegutsema tulevikus sellepärast, et ränderündeid – eelkõige ränderündeid – piiril tagasi lükata. Ja seda te olete ise siin soovinud, et Eesti piir oleks kaitstum. Aga nüüd öelda, et need inimesed hakkavad kuskil raudteelasi maha suruma – väga vale. Väga vale! Seda ei ole keegi plaaninud ja seda kindlasti keegi ei hakka tegema. Väljendusvabadus on väga oluline põhiseaduslik õigus. Mis puudutab neid inimesi, siis seda ma võin kinnitada, et nii regionaalminister kui ka taristuminister tegelevad nende inimeste töötasude küsimusega. See ei ole kuskile kurtidele kõrvadele läinud, vaid seda teemat võetakse väga tõsiselt. Siit saalist muidugi, ma pean ütlema, nõutakse väga suuri kärpeid, [küsitakse,] et miks te teete maksutõuse. Aga seesama põhjus ongi: kokkuhoid ja kärped. Need jõuavad lõpuks iga Eesti inimeseni. Kui arvate, et riigisektor või Eesti riik või avalikud teenused on midagi müstilist ja ei puuduta mitte kedagi, vaid see kulu jookseb kuskile mujale, siis seda ju ei ole. See ongi nende inimeste töö ja leib, need ongi kellegi huvihariduse rahad või midagi muud. See on ka põhjus, miks sotsiaaldemokraadid on valitsuses kogu aeg olnud suhteliselt kriitilised nende kärbete suhtes. See ongi meie vaade elule, et sellistest kärbetest kaotab kõige rohkem keskmine Eesti pere. Ja sellepärast neid kärpeid ei ole ka nii suures mahus, kui siin keegi on kunagi rääkinud, et miljard ja viis miljardit ja midagi sellist. Sellepärast, et me püüame hoida sedasama Eesti inimest. Ja lõppkokkuvõttes on küsimus jälle selles, et kuidas me seda julgeolekukulutuste ja kõige muu probleemi lahendame. Te ütlete, et kärpida ei tohi, praegu ütlete sisuliselt seda nendest inimestest rääkides. Siis ütlete, et makse tõsta ei tohi, aga vot riigikaitsesse tuleks panustada. Lihtsalt seal on mingisugune error, vabandust, mingi konflikt on selles loogikas olemas, ja ma arvan, et te mõistate ise ka. Aga neid inimesi me püüame nii hästi hoida kui võimalik.

Aitäh! Lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.